Vormilised kriteeriumid

Vastavalt KeÜS-i § 31 lõikele 1 võib keskkonnaorganisatsioon olla vormilt eraõiguslik juriidiline isik või kokkuleppeline ühendus. Keskkonnaorganisatsioonile sobivaks juriidiliseks vormiks näeb KeÜS ette MTÜ ja SA ning informaalseks ühenduseks seltsingulepingu alusel tegutsevaid organisatsioone. Juriidilisi isikuid reguleerivad eriseadused.

Informaalse ühenduse jaoks eriseadus puudub ning selliseid suhteid reguleerib praktikas võlaõigusseaduse (VÕS) seltsingulepingu regulatsioon.

39

2.3.1. Juriidilised isikud

(a) Mittetulundusühing

MTÜ on TsÜS-i § 25 lg 1 mõistes eraõiguslik juriidiline isik (MTÜS-i § 2 lg 1), mille õigusvõime (ja ka kaebeõigus) tekib ühingu kandmisega vastavasse registrisse. Erandina tunnustatakse tegutsemist ka asutamisel oleva juriidilise isiku vormis.²¹³ Registrisse kandmata MTÜ-d ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut (vt alapeatükk 2.3.2). Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lõike 1 ja § 5 kohaselt on MTÜ vähemalt kahe isiku vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

MTÜ asutamiseks on vaja sõlmida asutamisleping, mille lisana kinnitatakse ka MTÜ põhikiri. Mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget, kui seaduses või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu (MTÜS-i § 12 lg 1).

Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.

Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud muu organi pädevusse (MTÜS-i § 18).

(b) Sihtasutus

Sarnaselt MTÜ-ga on ka SA TsÜS-i § 25 lg 1 mõistes eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime (ja ka kaebeõigus) tekib asutuse kandmisega vastavasse registrisse ja lõpeb registrist kustutamisega. Sarnaselt MTÜ-ga tunnustatakse ka SA tegutsemist asutamisel oleva juriidilise isiku vormis.

Erinevalt MTÜ-st ei ole SA-l liikmeid, kuna sellise vormi eesmärgiks on vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, mitte isikute ühendamine organisatsiooni. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (mittetulunduslik iseloom).

SA asutavad üks või mitu asutajat määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt. SA asutamiseks tehakse asutamisotsus, mille lisana kinnitatakse ka SA põhikiri.

213 Relve, K. Isikute ühendused, lk 735 esimene lõik. Vt lisaks ka Planeerimisseaduse eelnõu 571 SE, seletuskiri lk 32-33. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus; Ehitusseadustiku eelnõu 555 SE, seletuskiri lk 62-63. Arvutivõrgus:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik

40

2.3.2. Kokkuleppeline ühendus

Kokkuleppelist ühendust saab defineerida kui vähemalt kahe inimese vahel kokkuleppe alusel loodud ühendust. KeÜS-i sätted ei ava kokkuleppelise ühenduse sisu, kuid täpsustavad, et kokkulepe peab olema kirjalik.

Kuna KeÜS ei defineeri kokkuleppelist ühendust ega kasuta terminit „seltsing“, tekitas see kohtupraktikas küsimusi. Kõigepealt vaieldi, kas seltsing kvalifitseerub kokkuleppeliseks ühenduseks VÕS-i § 580 lg 1 ja 2 mõistes. Viimase kohaselt on seltsing kahe või enama isiku (seltsinglaste) kokkulepe, millega nad kohustuvad (i) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega, (ii) kaitsma seltsingut kahju tekkimise eest ja (iii) arvestama teiste seltsinglaste huvidega.

Seltsinglase panuseks võib seejuures olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine (VÕS-i § 581 lg 1). Seltsinglased juhivad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek, kui lepinguga ei ole reguleeritud teisiti (VÕS-i § 582 lg 2 koosmõjus § 583 lõikega 1).

Riigikohus on kinnitanud, et kokkuleppeline ühendus kvalifitseerub KeÜS-i mõttes seltsinguks. Kohus pidas sellise praktika kujundamisel esialgu vajalikuks analüüsida iga konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (sealhulgas KeÜS-i § 31). Kohus pidas samuti oluliseks rõhutada, et seltsingutele kaebeõiguse andmine ei tohi avada teed kaebeõiguse kuritarvitamiseks, sealhulgas piiramatuks ning põhjendamatuks kaebamiseks eeldatavates avalikes huvides.²¹⁴

Hiljem tekkis praktikas küsimus, kas kaheliikmeline seltsing kvalifitseerub keskkonnaorganisatsiooniks. Ka sellele on Riigikohus vastanud jaatavalt tingimusel, et kohtuasja materjalidele olid lisatud allkirjalehed, millest nähtus, et projekti rajamise vastu on oma allkirja andnud ca 2500 isikut (olulise esindatuse nõue oli täidetud).²¹⁵

Õiguskirjanduses on leitud, et just seltsingu kaudu saavad kohalikud elanikud keskkonnaasjades enda seisukohti ühiselt väljendada.²¹⁶Samas ei saanud Riigikohtu arvates seltsingut moodustada aga külaelanike koosolekul osalenud külaelanikud. Koosoleku protokollist nähtuvalt olid kohalviibijad nõus, et kaebuse esitaja tegeleb projekti vaidlustamisega. Samuti kutsuti üles kõiki, kellel on soov ja võimalus panustada õigusabikulude katmisse, võtma ühendust külavanema või kaebuse esitajaga. Riigikohtu

214 RKHKo 3-3-1-43-06 p-d 24-25.

215 RKHKo 3-3-1-43-06 p 27 teine lõik.

216 Veinla, H., et al, lk 199 kolmas lõik eelviimane lause.

41

arvates ei nähtunud sellest külaelanike tegutsemine ühise eesmärgi nimel ega sellesse tegevusse panustamine. Kohus asus seisukohale, et tegu on pigem passiivse heakskiiduga kaebaja tegevusele.²¹⁷ Õiguskirjanduses leitakse, et „mõistlikum võinuks olla jätta küsimus lahtiseks ning teha halduskohtu ülesandeks selgitada välja, kas külaelanikud on kaebaja tegevusele kaasa aidanud“.²¹⁸

Seltsingu olemasolu tuvastamise osas asus Riigikohus seisukohale, et kohtud ei pea uurimispõhimõttest lähtuvalt välja selgitama, kas ühiskaebuse esitanud isikud on moodustanud seltsingu (keskkonnaorganisatsiooni).²¹⁹ Seega lasub seltsingu vormis tegutseval VKO-l kohustus näidata, et ühiskaebuse esitanud isikud on sõlminud kirjaliku kokkuleppe.

Seltsingu halduskohtumenetlusõiguslik teovõime tekib selle moodustamisel ehk seltsingulepingule allakirjutamisel. Kaebeõigust saab seltsing kasutada seega nende aktide ja toimingute suhtes, mis on antud pärast seltsingu kujunemist.Riigikohus möönis, et võib esineda ka erandlikke olukordi, näiteks tulenevalt akti või toimingu erakordselt koormavast iseloomust, mis annavad alust laiendada seltsingu kaebeõigust ka aktidele ja toimingutele, mis on antud enne seltsingu kujunemist.²²⁰ Mööndes seltsingu kui üldsust esindava isikute ühenduse õigust pöörduda keskkonnakaitselistes küsimustes kohtusse, ei pidanud kohus võimalikuks kaebeõiguse laiendamist aktidele, mille vaidlustamise tähtaeg oli möödunud enne vastava ühenduse moodustumist. Teisisõnu, seltsing peab olema tekkinud hiljemalt enne vaidlustatud haldusakti kaebetähtaja möödumist.²²¹ Kaebetähtajad ei hakka aga kulgema seltsingu loomisest, vaid ajast, millal üldsus aktist või toimingust teada sai või pidi teada saama.

Vastupidine loogika oleks kohtu arvates vastuolus õiguskindluse põhimõttega. ²²²

217 RKHKo 3-3-1-87-11 p 27 teine lõik ja p 28.

218 Pihel Sarv, Maarja Oras. Kaebeõigus ja kohtuliku kontrolli ulatus keskkonnaasjades. Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas 3-3-1-87-11. Lk 400, punkt 5 „Isikute ühenduse kaebeõigus“. Juridica 2012/5, p 25.

219 RKHKo 3-3-1-67-14 p 17. Kohtu arvates pidid ühiskaebajad selle väite ise esitama, kuna kasutasid menetluse algusest kvalifitseeritud õigusabi.

220 RKHKo 3-3-1-43-06 p 28 teine lõik.

221 Ibid.

222 RKHKo 3-3-1-43-06 p 28 kolmas lõik.

42

2.4. Sisulised kriteeriumid