POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL
I. RIIKLIKE JA KUBERMANGUDE VAHELISTE SUURTE POSTITRAKTIDE KUJUNEMINE
1. Peterburi—Tartu—Riia postitrakt
1712. a. paigutas Liivimaa rüütelkond Peterburi—Tartu—Riia teele 15 postijaama.1 1
Alates Riiast asusid postijaamad Adažis (Neuermü h l e n ) , l l k e n e s ( H i l c h e n s f e r ) , E n g e lärtes (Engelhardshof), Straupes (Roop), Lencis (Lenzenhof), Valmieras (Wolmar), Strencis (Stackeln) ja Gulbises (Gulben). Neile järgnesid Eesti distriktis asuvad postijaamad Tollistes (Teilitz), Kuigatsis (Kuikatz, ka Löwenhof), U d e r n a s ( U d d e r n ) , T a r t u s ( D o r p a ' t ) , I g a v e r e s ( I g g a -f e r ) , T o r m a s ( T o r m a ) j a N i n a s i l ( N e n n a l ) .1 2 N i n a s i l e järgnesid Eestimaal asuvad Kauksi (Kaulks), Pungerja (Pungern), Puru
(Purro) ja Voka (Fockenhof) postijaamad.1 3
1735. a. paigutati Kauksi postijaam ümber kolme versta kaugusele Rannapungerja jõe äärde. Eestimaa rüütelkond võttis sellise abinõu tarvitusele kahel põhjusel. Esiteks oli Kauksi posti
jaama seisund äärmiselt vilets ja teiseks ei suutnud armetud koplid postihobuseid suvekuudel (maist oktoobrini) toita.1 4
Edaspidi hakati senist Pungerja postijaama nimetama Väike-Pungerjaks (Klein-Pungern). Endine Kauksi postijaam sai nimeks Rannapungerja (Rannapungern).
Kuni 1782. aastani jäi Peterburi—Tartu—Riia ehk nn. suur Peterburi postimaantee muutumatuks. 1782. aastal suleti Puru postijaam hoonete tuleohtliku seisukorra pärast. Lisaks asus postijaam keset Puru küla, mis oma tuleohtlikkuse tõttu polnud sobivaks naabriks ehitada kavatsetavatele Puru postijaama uutele hoonetele. Eestimaa rüütelkonna peamees G. J. von Engelhardt soovitas Purule uute hoonete ehitamise asemel viia postijaam hoopis Jõhvi (Jewe) kiriku juurde üle.1 5 Nii ka tehti ja 1782. a.
lõpetas Puru postijaam oma eksisteerimise.
Peterburi—Tartu—Riia teel asuvate postijaamade vahemaad olid järgmised:
Tollistest Kuigatsisse 22 versta, Kuigatsist Udernasse 24 versta, Udernast Tartusse 25 versta, Tartust Igaveresse 23 versta,
11 RAKA, f. 909, nim. 1, s.-ü. 168, 1. 20 ja 32.
12 H. И. Соколов. Санкт-петербургская почта при Петре Великом. СПб 1903, стр. 81.
1 3 Samas. А. von Gernet. Geschichte und System des bäuerlichen Agrar
rechts in Estland. Reval, 1901, S. 67.
14 RAKA, f. 854, nim. 2, s.-ü. В I 77", 1. 41.
1 6 RAKA, f. 854, nim. 2, s.-ü. А I 33, 1. 50 pööre.
5* 67
Igaverest Tormasse 23 versta, Tormast Ninasile 25 versta,
Ninasilt Rannapungerjale 13 versta,
Rannapungerja!! Väike-Pungerjale 24 versta,1 6 Vaike-Pungerjalt Jõhvini 21 versta 300 sülda.1 7
Jõhvis (kuni 1782. a. Vokal) ristus tee Tallinn—Narva—Peter
buri postitraktiga.1 8 Nimetatud kuju! säilis Peterburi—Tartu—Riia postitrakt kuni raudteede ehitamiseni Eestis XIX sajandi 70. ja 80. aastateni. Peaaegu poolteise sajandi jooksul oli see tee üheks tähtsamaks impeeriumi pealinna ja Lääne-Euroopa vaheliseks ühendusteeks, millel oli suur osa posti- ja reisiliikluse, -kultuuri
liste suhete arengus, (kohalikus ja transiitkaubanduses.
2. Tallinn—Narva—Peterburi postitrakt
Teiseks tähtsamaks Eestimaa postitraktiks oli 1713. aastal asutatud Tallinn—Voka—Narva liin.1 9 Esialgu paigutati postijaa
mad teeäärsetesse kõrtsidesse. Juba 1712. a. kasutati kasakate postijaamadena Jõelähtme, Põdruse, Pada (-oru), Voka ja Vaivara kõrtse.3 0 1714. aastal paiknesid postijaamad sel teel veel Läsna ja Raudna kõrtsides.3 1 1719. aastaks oli Läsna kõrtsis asuv postijaam viidud üle Loobu ja Pada (-oru) Pikaristile. Teiste sellel posti-maanteel asuvate postijaamade osas muudatusi ei esinenud.
1780. a. 10. märtsil arutati Eestimaa rüütelkonna konvendil Tallinn—Narva—Peterburi postimaantee osalise muutmise küsi
must. Nimelt kulges tee Varja ja Voka postijaamade vahel piki kõrget ja ohtlikku pankrannikut. Arutusel lisati veel, et Toila org olevat liiga sügav ja selle läbimine kurnavat liialt hobuseid.2 2 Konvent otsustas suunata postimaantee üle Pavandu Jõhvi kiriku peale.3 3
Edaspidi oli sellel postimaanteel vaid väiksemaid muudatusi.
1786. a. detsembris ja järgmise aasta alguses arutati Eestimaa rüütelkonnas Voka ja Vaivara postijaamade küsimust. Probleem
is NSVL RAKA, f. 1289, nim. 2, s.-ü. 57, 1. 35.
17 Samas. f. 1399, nim. 1, s.-ü. 1. (Генеральная Карта части России, раз
деленная на губернии и уезды с изображением почтовых и других главных дорог. Сочинена и графирована в 1799 году при Собственном Его Импе
раторского Величества Депо Карт).
1 8 RAKA, f. 854, nim. 2, s.-ü. 1554, 1. 166 pööre.
19 H. von Wedel, op. eit., S. 34.
2 0 RAKA, f. 3, nim. 1, s.-ü. 448, 1. 4, 16, 23, 47, 276, 306 pööre.
21 Samas, f. 854, nim. 1, s.-ü. 842, 1. 253. VARKA, f. 248, 1719, nr. 1065, 1. 296.
2 2 Samas, nim. 2, s.-ü. В I 77a, 1, 2, 4, 12 pööre.
2 3 Samas, s.-ü. А I 33, 1. 50.
68
seisis siin selles, et mõlema postijaama hooned vajasid uuenda
mist, pealegi jäi Jõhvi ja Voka vahemaa liiga väikeseks.3 4 Jõhvi ja Voka vahemaa oli 11 versta ja 380 sülda, Vokalt oli Vaivarasse 17 versta 220 sülda.2 5
Arutati, kas ehitada mõlemale postijaamale uued hooned või sulgeda Voka hoopiski ja Vaivara tuua senisest asukohast Jõhvi suunas Lagena mõisa põldudele.2 6
Seekord ja samuti hilisematel arutlustel a. 1794 2 1, a. 1809 2 8, a. 18 1 5 3 9, ja a. 1820 3 0 jäid muudatused Voka ja Vaivara postijaa
mades tegemata. Arvatavasti püüdis rüütelkond mitte kanda postijaamade ümberpaigutamisega seotud kulutusi.
1789. a. arutati rüütelkonnas Kahala postijaama küsimust.
Sealsed hooned olid lagunenud ja tuleohtlikud. Arutlusel võitis seisukoht viia postijaam Kahala külast välja. Maanõunik krahv S'tenbock pakkus uut platsi Kahala külast umbes ühe versta kaugusele. 10. septembril 1790. a. võttiski maapäev krahv
Sten-bocki ettepaneku vastu.3 1
1809. a. arutati Põdruse postijaama sulgemise küsimust, kus
juures uus postijaam kavatseti avada Rakvere linnas.3 2 Kuigi Virumaa kreisisaadiikud pooldasid Põdruse säilitamist, tuli posti
jaam siiski ajutiselt Rakveresse paigutada, ööl vastu 1. augustit 1809. a. hävis tulekahjus Põdruse postijaama peahoone ja osa kõrvalhooneid.3 3
1810. a. põles Loobu postijaam peaaegu täielikult. Säilis ainult armetu postipoiste elamu.3 4 1813. aastaks olid Põdruse ja Loobu tules hävinud hoonete asemele uued valminud.3 5 1 841. a., 1843. a.
ja 1845. a. läbiviidud teede korrashoiu kontingentide jaotamisel olid Tallinn—Narva—Peterburi posti'traktil asuvate postijaamade vahelised distantsid järgmised:
Tallinnast Jõelähtmesse (Jegelecht) 22 versta 345 sülda, Jõelähtmest Kabalasse (Kahhal) 24 versta 280 sülda, Kabalast Loopu (Looip) 23 versta 205 sülda,
Loobust Põdrusele (Pöddrus) 22 versta 20 sülda,
Põdruselt Pikaristile (Hohenkreutz) 25 versta 485 sülda, Pikaristilt Varjale (Warjel) 26 versta 200 sülda,
2 4 RAKA, f. 854, nim. 2, s.-ü. A I 37, 1. 87 pööre, 98.
2 5 Samas, nim. 1, s.-ü. 1554, 1. 168 pööre, 170.
5 6 Samas, nim. 2, s.-ü. A I 37, 1. 87 pööre, 98.
2 7 Samas, 1. 6.
2 8 Samas, s.-ü. A I 48, 1. 78.
2 9 Samas, s.-ü. A IX 100, lk. 113, 115.
3 0 Samas, lk. 265.
3 1 Samas, s.-ü. A I 35, 1. 246 pööre, 277 pööre, 278.
3 2 RAKA, f. 854, nim. 2, s.-ü. A I 48, 1. 76, 78.
3 3 Samas, 1. 108.
34 Samas, s.-ü. A I 49, 1. 130.
3 5 Samas, s.-ü. A I 52, 1. 182—187.
69
Varjalt Jõhvi (Jewe) 21 versta 100 sülda,
Jõhvist Vdkale (Fodkenhof) 11 versta 380 sülda, Vokalt Vaivarasse (Waiwara) 17 versta 220 sülda,3 6 Vaivarast Narva (Peterburi kub.) 20 versta.3 7
Sellisel kujul jäi Tallinn—Narva—Peterburi postimaantee püsima kuni Paldiski—Tallinn—Peterburi raudtee kasutusele võtmiseni.
Tallinn—Narva—Peterburi postimaantee ühendas Eestimaa kubermangukeskust Vene impeeriumi pealinna Peterburiga.
Mööda seda teed liikusid postiveokite kõrval arvukad riiklike lähetustega kullerid, sõjaväeosad ja arvukad reisijad ning ka uba-voorid. XIX sajandi 20. -aastaist alates tõusis Tallinn—Peterburi trakti tähtsus eriti (suvekuudel, mil Tallinn muutus kiiresti are
neva Peterburi suvituskohaks.
3. Tallinn—Pärnu—Riia postimaantee
Peterburi—Tartu—Riia ja Tallinn—Peterburi postitraktide kõrval oli tähtsuselt kolmandaks postimaanteeks Tallinn—
Pärnu—Riia, mida mööda toimus Tallinna ja Riia vaheline posti-ja reisiliiklus.
See trakt avati nagu Tallinn—Narva—Peterburi posti teegi 1713. aastal. Arhiiviandmete puudulikkus ei luba kindlalt väita, kus asusid selle tee postijaamd ajavahemikus 1713—1719.
Mainitud aastatel tegutsesid Eestimaa piires postijaamad Kanamaal (Kannameggi, hiljem Friedrichshof), Ruunaveres
(Runafer), Märjamaal (Merjama) ja Pipras (Pippara).3 8
Liivimaa piires järgnesid postijaamad Halingas (Hallick), Pärnus (Pernau), Tahkurannal (Tackerort), Häädemeestel (Gud-mannsbach), Treim an is (Dreymannsdorf) ning juba Läti alale
jäid postijaamad Salaces (Salis), Kirbižis (Kü r b i s ) , L i e p u p e s (Perningel), Peterupes (Peters Kapell) ja Samuelsfehr'is?9
E e s t i m a a k u b e r m a n g u p i i r i d e s s e r a j a t u d p o s t i j a a m a d o n tihti v a h e t a n u d a s u k o h t i . A r v a t a v a s t i o n põhjus selles, et esialgu ei rajatud spetsiaalseid postijaamade hoonete kompleksse, vaid kasutati teeäärseid kõrtse.
3 6 RAKA, f. 854, nim. 1, s.-ü. 1543, 1. 6, 11 pööre, s.-ü. 1556, 1. 3 pööre,
7 pööre, 11 pööre, s.-ü. 1554, I. 144, 150, 168 pööre, 170.
37 Fr. von Bienenstamm. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder Gouvernements Ehst-, Liv- und Kurland. Riga, 1826, S. 26.
3 8 RAKA, f. 854, nim. 2, s.-ü. В I 77», 1. 2.
3 9 Läti NSV RAKA, f. 214, nim. 5, s.-ü. 132, lk. 27, s.-ü. 116, lk. 244, 266,
295, 308. Samuelsfehr'i lätipärast nime ei õnnestunud välja selgitada. Nimetatud postijaama asukoht peaks tänapäeval olema juba Riia linna piires.
70
Sagedasi asukohtade muudatusi tingisid ka rüütelkonna poolt valitud postijaamakavaleride (hilisemal aijal nimetati neid posti-jaamadirektoreiiks) soovid. Tavaliselt valiti postijaamaikavaleri'ks see mõisnik, kelle maal asus postijaam. Ümbervalimise korral soovis uus postijaamakavaler postijaama viia temale kuuluvasse (kõrtsi. Omajagu põhjustas postijaamade sagedast ümberpaiguta
mist hoonete vilets seisund.
1728. aastaks on Märjamaa postijaam asendunud Haimre (Heimar) postijaamaga, 1736. a. aga esineb Märjamaa nimi uuesti.4 0 Juba järgmisel aastal on postijaam üle viidud Paekülasse
(Paenküll).4 1
1737. a. esineb esimest korda Jädivere (Jeddefer) postijaama nimi.4 2 1 741. a. tegutsesid Tallinn—Pärnu traktil Eestimaa piires Kanamaa, Pajaka (Pajadk) ehk Ruunavere, Paeiküla ja Jädivere postijaamad.4 3
Järgnevatel aastatel, a. 1745, a. 1753 ja a. 1777, arutati rüü
telkonnas Kanamaa postijaama küsimust. 1745. a. taheti ehitada uus postijaam Kanamaa ja Ruunavere vahele, kuid seda plaani ei viidud tookord ellu.4 4 1753. a. majutati Kanamaa postijaam Jõgi
soo mõisale kuuluvasse kõrtsi, kus ta asus kuni 1777. aastani, mil paigutati Väike-Saue mõisa kõrtsi.4 5 1795. a. lõpul viidi kuber
mangu aadlimarssal krahv Rehbinderi ettepanekul postijaam tagasi Saue mõisa Kanamaa kõrtsi.4 6 1791. a. põles maha Paeküla postijaam, postijaamaks muudeti Sõtkula (Söttküll) kõrts.4 7
Seega oli 1795. a. lõpuks kujunenud Tallinn—Pärnu—Riia trakt välja järgmiselt:
Tallinnast Kanamaale 19 versta 140 sülda, Kanamaalt Ruunaveresse 29 versta 4 8, Ruunaverest Sõtkülasse 25 versta 65 sülda, Sõtkülast Jädiveresse 19 versta 360 sülda 4 9, Jädiverest Halingale \73U versta,
Halingalt Pärnusse 26 versta 5 0, Pärnust Tahkuranda 23 versta,
Tahkurannast Häädemeestele 15 versta, Häädemeestelt Treimani 17 versta 5 1.
4 0 RAKA, f. 854, nim. 2, s.-ü. 266, 1. 4.
41 Samas, s.-ü. A II 16, 1. 40 pööre.
4-2 С л ni я ч
4 3 Samas,' s.-ü. A I 32, 1. 43.
44 RAKA, f. 854, nim. 2, s.-ü. A I 32, 1. 83.
4 5 Samas, 1. 43.
46 Samas, s.-ü. A I 37, 1. 124.
4 7 Samas, s.-ü. A I 35, 1. 277 pööre.
4 8 Samas, nim. 1, s.-ü. 1547, 1. 22, 38 pööre.
4 9 Samas, s.-ü. 1551, 1. 69, 74.
5 0 Samas, f. 909, nim. 1, s.-ü. 175, I. 2.
51 Дорожный месяцеслов на 1776 год, с описанием почтовых станов в Российском государстве, В Санктпетербурге при Императорской Академии Наук, стр. 7.
71
1793. aastaks kerkis Liivimaa aadlikonvendis üles küsimus muuta Tallinn—Pärnu—Riia postitraikti Pärnu ja Riia vahelisel teelõigul. Aadlimarssal von Sievers esitas plaani sulgeda mere
äärse Riia—Pärnu tee postijaamad ja avada uus postimaantee Valmierast üle Renceni (Ranzen) ja Rüjiena (Rujen) Pärnusse.5 2 Esialgu kavatseti suunata postitee Rüjienast Abja peale, kuid sellest loobuti kindralkuberneri ettepanekul ja postimaantee suu
nati Mõisaküla peale.5 3
4. augustil 1793. a. toimunud hääletusel otsustati mereäärne Riia—Pärnu postimaantee sulgeda ja avada uus tee üle Valmiera ja Mõisaküla. Peamine põhjus, miks senine Riia—Pärnu posti
maantee postiliikluseks suleti, näib olevat sügav liiv, mis seda teed pea terves ulatuses kattis.5 4
Uue teelõigu avamise päevaks määrati 1. september 1794.5 5 Tee avamine viibis postijaamahoonete aeglase ehitamise ja tegemata jäetud teeremondi pärast.
17. septembriks 1800. a. olid uue tee postijaamahooned Surjul (Surrie), Lodjal (Kurkund) ja Mõisakülas (Moiseküll, lätipärane nimekuju Plätera) valminud ning kubermanguvalitsuse paten
diga teatati uue Riia—Pärnu postimaantee käikuminekust alates 1. oktoobrist 1800.5 6
Pärnust Surjule 17 versta, Surjult Lodjale 22 versta, Lodjalt Mõisakülasse 20 versta.5 7
1800. aastal kujunes Tallinn—Pärnu—Riia postitrakt lõplikult välja. Kuni raudteede ehitamiseni tuli sel teel ühendada Liivi- ja Eestimaa kubermangulinnu Riiat ja Tallinnat posti- ja reisiliik
luses.
4. Riia—Valga—Vastseliina—Pihkva postitrakt
1715. aastal otsustas Liivimaa rüütelkonna maanõunike (kollee
gium paigutada postijaamad Riia—Alüksne—Vastseliina—Pihkva teele.5 8 1716. aastaks oli see trakt juba käiku läinud, nimelt reisis sel aastal lesestunud Kuramaa hertsoginna Anna (pärastine Vene keisrinna) üle Riia—Alüksne—Vastseliina ja Pihkva Peterburi.5 9
52 Läti NSV RAKA, f. 214, nim. 5, s.-ü. 116, lk. 430.
5 3 Samas, lk. 433.
5 4 Samas, lk. 435.
5 5 Samas, lk. 436.
5 6 Samas, lk. 481.
6 7 Российский Почт-Календарь с показанием расстояния между собою
всех городов империи, также почтовых дорог к оным ведущих. СПб., 1801, стр. 318.
5 8 Läti NSV RAKA, f. 214, nim. 5, s.-ü. 132, 1. 29 pööre.
5 9 Samas, 1. 25 pööre.
72
Selle tr akti puuduseks võib lugeda asjaolu, et siin ei ehitatud spetsiaalseid postijaamade hooneid. Postijaamadena kasutati siin, nagu Tallinn—Pärnu—Riia teel, kõrtse. Mitmel korral paigutati sellel teel postijaamu teistesse paikadesse. 1730. aasta 3. aprillil arutasid Liivimaa maanõunikud parun von Roseni ettepanekut uue postimaantee avamisest läbi Karula, Hargla ja Rõuge kihel
kondade Vastseliinasse.6 0 Võimalik, et Pihkva postitee asendi muutmine on varemgi arutusel olnud, sest XVIII sajandi 20. aas
tate teisal poolel püüdsid Eestimaa ja arvatavasti ka Liivimaa mõisnikud lahti saada neid kurnavast postijaamade ülalpida
misest.
1730. a. jäetigi senine Riia—Alüksne—Vastseliina tee kõrvale.
Valgast üle Lipši (Lips)6 1, Mõniste (Menzen), Sänna (Sennen) ja Haanja (Hahnhof) Vastseliinasse (Neuhausen) kulgev tee sai
uueks Riia—Pihkva postimaanteeks 6 2.
Uus Riia—Pihkva postitee eraldus suurest Riia—Tartu—Peter
buri postitraktist Gulbise postijaama juures. Postijaamade vahe
lised distantsid olid järgmised:
Gulbisest Lipšini 20 versta, Lipsilt Mõnistesse 20 versta, Mõnistest Sännale 20 versta, Sännalt Haanjasse 20 versta, Haanjalt Vastseliinasse 20 versta.6 3
1784. a. asutati Tartu kreisi lõunapoolsetest kihelkondadest Võru kreis.6 4 Uue kreisilinna asukohaks valiti Kirumpää linnuse lähedal asuv Võru mõis, mille järgi sai nime ka asutatav linn.6 5 Uut kreisilinna postimaantee ei läbinud. Haanja postijaamast jäi Võruni umbes 10—15 versta. Sellise oluikorra muutmiseks saa
tis kindralkuberner markii Ph. Paulucci 1813. aastal Liivimaa rüütelkonnale reskripti viia Haanja postijaam Võrru. Pärast aru
pidamist lükkas rüütelkond ettepaneku tagasi.6 6 Järgmisel aastal üritas kindralkuberner uuesti Haanja postijaama Võrru üle viia, kuid jällegi tagajärjeta.6 7
1818. a. taotles Paulucci luba viia Haanja postijaam üle Võrru juba Aleksander I, kui viimane viibis Riias. Luba saadigi ja see
kord ei olnud Liivimaa rüütelkonnal enam võimalik vastu pui
gelda ning 1820. aastast alates tegutses Võrus postijaam.6 8
6 0 Läti NSV RAKA, f. 214, nim. 5, s.-ü. 822, 1. 1.
6 1 Lipši postijaam jääb Läti NSV Valka rajooni territooriumile.
6 2 Läti NSV RAKA, f. 214, nim. 5, s.-ü. 132, 1 .138 pööre.
6 3 NSVL RAKA, f. 1399, nim. 1, s.-ü. 1.
6 4 Eesti NSV ajalugu. Tallinn, 1957, lk. 609.
6 5 Eesti NSV ajalugu. 1 kd. Tallinn, 1955, lk. 526.
6 6 Läti NSV RAKA, f. 214, nim. 5, s.-ü. 116, lk. 511.
6 7 Samas, lk. 513.
6 8 Полное Собрание Законов Российской Империи (ПСЗ), том XXXV,
СПб., 1818, 2754, стр. 567—568, RAKA, f. 909, nim. 1, s.-ü. 199, lk. 58. Läti NSV RAKA, f. 214, nim. 5, s.-ü. 116, lk. 524.
73
Võru postijaama avamisega muutusid Pihkva tee postijaamade vahemaad. Sännast oli Võrru 29 versta ja sealt oli Vastseliinasse 27 versta.6 9
Kindralkuberner Paulucci kavatses postiveo ja reisiliikluse kiirendamiseks avada postimaantee Tartu ja Võru vahele. Pau
lucci plaanitses avada kavatsetavale -postiteele kaks postijaama.
Rüütelkonna vastuseisu tõttu, kuigi postijaamade avamiseks oli kindralkuberneril Aleksander I nõusolek olemas, jäi Tartu—Võru trakt veel aastakümneteks avamata.7 0
1864. a. suleti Lipši postijaam.7 1 Muudeti ka osaliselt Riia—
Valga—Pihkva postitrakti. Senine külavahetee Valga—Koik-küla—Tiidreküla muudeti postimaanteeiks. Uus postijaam avati Tiidreküla (Didriküll) kõrtsi hoones.7 2
Sellisel kujul töötas Riia—Valga—Võru—Vastseliina—Pihkva trakt kuni Valga—Pihkva raudtee valmimiseni 1889. aastal. Seda trakti mööda käis reisi- ja postiliilklus Novgorodi ja Moskvaga.
18. sajandi esimesel poolel viibis õukond mitmel korral Moskvas, sellistel puhkudel omandas Riia—Valga—Pihkva trakt suurema tähtsuse. Suurenenud reisiliikluse tarbeks võeti sellistel kordadel Riia—Tartu—Peterburi teelt osa hobuseid ära ja paigutati täien
duseks Pihkva teele.7 3
II. KOHALIKU TÄHTSUSEGA POSTITRAKTIDE