Rahvaerakonna kui ka põllumeestekogude poolt esitatud põhiseaduse muutmis-eelnõu kindlustab

presiden-dile õiguse valvata seadusandluse otstarbekohasuse järele.

Seda õigust tarvitab president n.n. edasilükkava ehk s u s -p e n s i i v s e v e t o õ i g u s e näol, mis leiab erineva

1) A. A(n d e r k o p p ) : Põhiseaduse muutmise kava. Põllu-meeste kogude rühma poolt Riigivanemale esitatud eelnõu peajooned.

Vaba Maal929,nr.261.

määrustamise mainitud kavades. R a h v a e r a k o n n a kavas on see järgmine:

„Riigikogu poolt vastuvõetavad seadused esitab Riigikogu juhatus väljakuulutamiseks Vabariigi presidendile, kes on õigusta-tud seaduse väljakuulutamise s e i s m a p a n e m a nii kauaks, kui ei ole sedasama seadust uuesti vastu võtnud j ä r g m i n e R i i g i k o g u."¹)

.A. Anderkopp, arvustades üldiselt rahvaerakonna kava, tähendas Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste sää-rase tagasilükkamise või õigeminiseismapaneku viisi kohta, et

„Ka see põhimõte on viidud ekstreemini ja v õ i b r i i g i e l u r o h k e m k u i t u g e v a s t i h a l v a t a . Mõnes seaduses, mille Riigikogu vastu võtnud, võib puudusi olla, millepärast tema jõusse astumine kuidagi soovitav ei ole. Seaduse mõte ise võib aga olla täiesti terve, tarvidus seaduse järgi suur. Seal matab aga president-riigivanema veto rahvaerakonna kava kohaselt selle sea-duse paari paragrahvi pärast täiesti ja tervikuna kogu Riigikogu kestvuseks maha, alles uus Riigikogu tohib paari lause puudulik-kuse pärast asja uuesti harutada. Ja kui presidenl-riigivanem ka tahakski, et seadus uuesti harutataks, kui Riigikogu omalt poolt tunneks, et parandada vaja, seda ei saa ometi teha, s e s t p a r a -g r a h v k e e l a b . Jääb üks tee: kuulutada välja raskepärased ja kallid uue Riigikogu valimised ja seda mõne paragrahvi pärast t

Sarnast riigielu takistavat korda e i t u n n e t e i s e d m a a d harilikult mitte, sest selleks puudub igasugu terve mõtlemise alus.

Isegi A m e e r i k a Ü h i s r i i g i d , kus presidendile suur võim antud, lahendavad selle küsimuse sootu elulisemalt ja riiklikumalt.

Kui riigipea seal leiab, et Uks seadus puudulik on, saadab ta selle oma põhjendustega kongressile või osariigi rahvaesitusele tagasi-Need kaaluvad uuesti seaduse kava ja kui tarvis — parandavad seda või otsustavad kava Üldse kõrvale heita. Võtab aga kongress kahe-kolmandiku häälte enamusega seaduse uuesti vastu, saab ta seaduseks. R a h v a e r a k o n d tahab Eestis sarnase seaduse siiski aastateks kõrvale heita lasta, kui rahvaesitus ka ühel häälel ja mitmel korral tema poolt oleks. . .

Teised põhiseadused on sel alal palju tagasihoidlikumad Ühisriikide omast. P r a n t s u s e presidendil on 16. juuli 1875. a.

seaduse põhjal õigus seadust uueks harutamiseks parlamendile 1) RK 55. §-i 1. lõige.

tagasi saata, mida rahvaesitus ka tegema peab. T š h e h h o -s l o v a k k i a põhi-seadu-s, ku-s pre-sidendile antud -suured õigu-sed, näeb ette, et president seaduse rahvaesitusele tagasi saadab, kuid kui sarnasel puhul rahvaesitus nimelisel hääletamisel kõigi liigete absoluutse enamusega seaduse uuesti heaks kiidab, saab ta ka sea-duseks. I n g l i s m a a l ei ole 1707. a. peale, kus kuninganna Anna Sholi miililsa-billile oma nõusolekut ei annud, enam kordagi kuninga poolt veto õigust kasutatud ja sisuliselt ei loeta seda õigust kuningal ka enam olevaks. M i s t a r v i s s i i s m e i l s a r -n a s e l p r a e g u k u u l m a t a k o m b e l t a r v i s o -n r i i g i e l u a a s t a t e k s t e a t a v a k ü s i m u s e a l a l s e i s m a p a n n a ? "¹)

A. A n d e r k o p i g a ühesuguseil kaalutlusil ei saa asuda ka meie presidendi suspensiivse veto õiguse küsimuses rahvaerakonna kavaga ühele seisukohale. Põ-himõtteliselt meie p o o l d a m e presidendile säärase õi-guse andmist, kuna riiklikel kaalutlusil võib osutuda tõesti vajaliseks Riigikogu poolt vastu võetud mõne sea-duse parandamine, täiendamine või koguni mitteväljakuu-lutamine. Säärase vahendiga luuakse ühtlasi side sea-dusandluskoja ja valitsusvõimu-organi vahel ning «või-maldatakse viimasele, vastavalt tema peal lasuvale riik-likule vastutusele (vt. § 60) ka sellekohaseid abinõusid tarvitada," nagu seda mainitakse õigusega põllumeeste-kogude kava seletuskirjas. Säärase õiguse andmisel pre-sidendile tuleks igatahes silmas pidada, e t t a e i r i i v a k s oluliselt Riigikogu võimu selle vähendamise mõttes ja et talle antaks p a e n d u v a m i s e l o o m , kui see on rahvaerakonna kavas.

Selle küsimuse lahendamiseks võiks ehk kaalumi-sele tulla k o l m j ä r g m i s t t e e d , kusjuures on mui-dugi eelduseks, et ükski seadus ei hakka maksma väl-jakuulutamiseta presidendi poolt:

a) kui president riiklikel kaalutlusil leiab olevat

1) A. A n d e r k o p p : President-riigivanem. Rahvaerakonna kava mõningad praktilised puudused. Vaba Maa 1929, nr. 166.

vastuvõtmatu Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse, siis jätab ta selle väljakuulutamata ning esitab teatud aja jooksul selle seaduse rahvale vastuvõtmiseks või

tagasi-lükkamiseks r a h v a h ä ä l e t u s e k o r r a s . Nii näi-teks on S a k s a m a a l . Säärane kord kindlustaks Riigi-kogule oma sisemises tegevuses küll täieliku sõltumatuse presidendist, kuid ta on esiteks liiga kulukas ja palju aega võttev ning teiseks oma õrnustelt mitte sugugi paen-duvam rahvaerakonna kavas ettenähtud suspensiivse ve-to-õiguse teostamisviisist;

b) kui president riiklikel kaalutlusil leiab olevat vastuvõtmatu Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse, siis jätab ta selle välja kuulutamata ning saadab tagasi ta

R i i g i k o g u l e u u e k s a r u t a m i s e k s ; kui Riigi-kogu selle tagasisaadetud seaduse teatud häälteenamu-sega uuesti vastu võtab, siis president on kohustatud selle seaduse v ä l j a k u u l u t a m a . Säärase korra juurde on jäädud peatuma näiteks T š e h h o s l o v a k k i a s . Kahtlemata on see suspensiivse veto õiguse teostamisviis paenduvam eelmistest, sest ta jätab võimaluse juba kord vastuvõetud seaduse parandamiseks ja täiendamiseks enne selle väljakuulutamist. Kuid sellele vaatamata näib olevat ka see viis meile vastuvõtmatu ja nimelt seepä-rast, et ta,ei kaitse küllaldaselt presidenti Riigikogu si-hiliku tegevuse eest, avades võimaluse sääraste seaduste maksmapanemiseks vastu presidendi tahtmist, mis on üld-riiklikust seisukohast küsitavad ja mis võivad veeretada presidendi valitsemisteele ülepääsematuid raskusi. Sää-rastel juhtudel oleks kõige õigemaks otsustajaks muidugi rahvas ise, kuid et rahvahääletuse toimetamine on liiga kulukas vahend, mida võiks kasustada ainult äärmiselt tähtsail juhtudel, seepärast näib olevat selle küsimuse lahendamiseks k õ i g e v a s t u v õ e t a v a m põllu-meestekogude kavas esitatud seisukoht.

c) P õ l l u m e e s t e k o g u d e kava 53. § määrustab presidendi suspensiivset veto õigust järgmiselt:

«Riigikogu poolt vastuvõetud seadused esitab Riigikogu juhatus Vabariigi presidendile v ä l j a k u u l u

-t a m i s e k s .

Vabariigi presidendil on õigus Riigikogu poolt vastuvõetud seadust jätta riiklikkudel kaalutlustel v ä l j a -k u u 1 u t a m t a , -kuni sama Riigi-kogu ei ole seda

sea-dust vastu võtnud vabariigi presidendi poolt soovitud muudatustega, või Riigikogu pärast järgmisi valimisi ei ole vastu võtnud seda sama seadust.

Oma otsusest, seadust mitte välja kuulutada, teatab vabariigi president Riigikogu juhatusele hiljemalt kolme-kümne päeva jooksul seaduse kättesaamise päevast."

Presidendi suspensiivse veto õiguse säärane teosta-misviis ei vähenda oluliselt Riigikogu võimu, kuna sama Riigikogu presidendi poolt soovitud muudatustega ja järg-mine Riigikogu koguni igasuguste muudatusteta võib või-maldada presidendi poolt ümberotsustamiseks tagasisaa-.detud seaduse maksmapanemist.

2. Praeguse Põhiseaduse järgi teostab Eestis