Tekib küsimus: kuidas komplekteerida Riigikogu, et
1) Vrd- näit. H. S c h ä f f e r : Der vorläufige Reichswirt-schaflsrat. Kommentar der Verordnung v. 4. V. 1920. Schweitzer's Textausgabeh mit Anmerkungen. München, 1920. Lk. 19 jj.
viimase ehitis ja koosseis suudaks kõige enam tagada praeguses olustikus ja praeguses ajajärgus ülalesitatud põhimõtete teostumist. M e i e p r a e g u s e l v a l i m i s -s e a d u -s e l oma proport-sionaal-su-se põhimõttega ning peaaegu liikumatute ja kinniste nimekirjadega on liiga vähe eeldusi praeguses olustikus, nagu nägime eespool, Riigi-kogu säärase koosseisu komplekteerimiseks. Ülesseatud põhimõtete teostumist ei taga täiel määral ka majoritäär-valimisviisi tarvituselevõtt puhtal kujul, kuna sel juhul jääksid kergesti esinduseta meie väiksemad tootvad
kut-serühmitised, nagu näiteks käsitöölised, töösturid, kala-mehed ja teised. Samuti ei näi veel vastavat meie praegustele oludele k o r p o r a t i i v s e l e a l u s e l e r a -j a t u d e s i n d u s s ü s t e e m puhtal ku-jul, kus
rahva-esinduskogu moodustuks ainult meie riigi tähtsamate, eeskätt aga tootvate kutserühmitiste esindajaist, kes va-litakse vastavate kutse- või ametiühingute poolt, kuna meil praegu pole ja ühtlasi väga raske oleks luua sää-rast organi, k e s s u u d a k s o h j a t a n i i s u g u s t e e s i n d a j a t e p u h t k i h i h u v i l i s t p o l i t i k a t . See ehk oleks võimalik teise rahvaesinduskoja juureloo-misega, mis moodustuks regionaalselt valitud esindajaist.
Kuid see vahend ühest küljest suurendaks meie riigi väl-jaminekuid; teisest küljest aga muudaks see, asjaajamise hulga keerulisemaks ja ühtlasi aeglasemaks. Puhtakuju-lise korporatiivse esindussüsteemi kohaldamise vastu meie oludes räägib teiseks veel see asjaolu, et m e i l p o l e k ü l l a l d a s e l t v ä l j a k u j u n e n u d k u t s e ü h i n-g u l i n e l i i k u m i n e , missun-guse asjaolu tõttu ei saa kuigi soovitavaks pidada riigi valitsemist usaldada ainult kutseühingute esindajate kätte. Kolmandaks, ja see on olulisemaid põhjusi, mis räägib puhtakujulise korporatiivse esindussüsteemi vastu, on sügavalt s i s s e j u u r -d u n u -d v e e n -d u m u s selles, e t a i n u l t ü
1d i n e j a ü h e t a o l i n e v a l i m i s õ i g u s s u u -d a b v õ i m a l -d a -d a k õ i g e p a r e m i n i i g a l e k o d a n i k u l e o s a v õ t t u r i i g i v õ i m u t e o s -t a m i s e s -t . E-t seda viima-ti maini-tud asjaolu ei pea tähtsaks ainult käesolevate ridade kirjutaja, selle tõen-duseks lubatagu tsiteerida siinkohal ühe korporatiivse esindussüsteemi pooldaja, nimelt dr. E d g a r T a t a r i n -T a r n h e y d e n ' i sama probleemi käsitleva teose lõpp-sõnast järgmist kohta vabas tõlkes:
„ Ü k s k i t e i n e p o l i t i l i n e a r u s a a m i n e p o l e j u u r d u n u d n ü ü d i s a j a l n i i t u g e v a s t i r i i k i k a n d v a m a s s i t e a d v u s s e k u i j u s t s e e , et a i n u l t ü l d i n e ü h e t a o l i n e v a l i m i s õ i g u s s u u d a b k i n d l u s t a d a k o d a n i k k o n n a l e k õ i g e p a r e m i n i o s a -v õ t t u r i i g i -v õ i m u t e o s t a m i s e s t . Ta-valisele koda-nikule on asendamatuks varaks see tõsiasi, et tema kui väi-kese mehe hääl sama palju kaalub kui kõige suurema ja tähtsama oma. See pidavat hoidma ühiskonda paljudest kõue-pilvedest. Rahva laiemad hulgad ei suuda veel mõista kee-rulisemaid esindussüsteeme. Kindlasti on igale selge, et temast saab aru paremini just tema, aga mille mõne teise kutse esindaja.
Kuid umbusaldus algab luba siis, kui lahendamisele tuleb töövõt-jate ja tööandtöövõt-jate esinduse küsimus. See umbusaldus arvatavasti aina süveneb kui tuleb vastastikusele kaalumisele vaimsel ja majan-duslikul alal teotsejad esinduse saamise suhtes. Olgugi et üldine ühetaoline valimisõigus on täis halbujpahesid, on ta siiski kodanik-konna kitsasilmaringilisele osale, kust ometi ammutab massile tu-ginev riik kahjuks oma võimu, enam mõistetav ja selge kui mingisugune teine esindamisviis. Seda asjaolu tuleb arvestada. T e a -d u s e ü l e s a n -d e k s v õ i b k i o l l a s e e p ä r a s t a i n u l t n e n d e ü l d i s t e e e l d u s t e s e l g i t a m i n e , m i s l u b a k s i d k u t s e - e s i n d u s 1 i k u 1 i d e e l t ä n a p ä e v a t a s e m e l e t e n d a d a t e a t u d o s a r i i g i e l u s
Arvestades kõike seda, võiks ehk kaalumisele tulla R i i g i k o g u j ä r g m i n e k o m p l e k t e e r i m i s
-1) E. T a t a r i n - T a r n h e y d e n : Die Berufsstände, ihre Stellung im. Staaisrechl und die deutsche Wirlschaffsverfassung.
Berlin, 1922. Lk. 254 jj.
v i i s , mis näib tagavat meie praeguses olustikus kõige enam ülalesitatud põhimõtete teostumist: ü k s o s a R i i g i k o g u l i i k m e i s t v a l i t a k s e k u t s e ü h i n g u t e p o o l t , t e i n e a g a m a j o r i t ä ä r v a l i -m i s v i i s i j ä r g i k õ i k i d e k o d a n i k k u d e p o o l t v a l i m i s r i n g k o n d a d e k a u p a , kus-juures oleks ehk soovitav teha valimisviisi suhtes e r a n d
siiski n e i l e l i n n a d e l e , kes vastavalt oma ela-nikkude arvule on õigustatud saatma Riigikokku enam kui ühe esindaja, ja seda peamiselt seepärast, et sääraste linnade jaotamine valimisringkondadesse võib toimuda kergesti mitte küllaldase erapooletusega. Neis linnades võiks tulla tarvitusele Riigikogu valimistel p r o p o r t -s i o n a a l -s u -s e p õ h i m õ t t e a l u -s e l -s e i -s e v v a l i m i s v i i s l i i k u v a t e n i m e k i r j a d e s ü s -t e e m i g a . Need kaks komplek-teerimisviisi — regio-naalne ja kutseühinguline — ühendatult aitavad vähen-dada vastastikku üksteise puudusi. Säärase kahejärgu-lise komplekteerimisviisi juures e i j ä ä e s i n d u s e t a Riigikogus ükski tähtsam ühiskondlik rühmitis, mis aga võib juhtuda kergesti sel korral, kui Riigikogu kõik liik-med valitakse majoritäär-valimisviisiga ringkondade kaupa.
Ettepandud viisil komplekteeritud Riigikogus on vähe pinda k i t s a r i n n a l i s e l e k i h i h u v i p o l i t i k a l e , sest regionaalselt valitud riigikoguliikmeil on eeldusi sää-rase politika ohjamiseks, kuna nad ei esinda mingit kut-serühmitist, vaid oma valimisringkonna kõiki kodanikke.
Samuti näib kaunis tõenäoline olevat, et Riigikogu sää-rase komplekteerimisviisi juures ei arvestata regionaalsetel valimisregionaalsetel mitte viivõrt kandidaadi kuuluvust t e a -t u d ü h i s k o n d l i k k u r ü h m i -t i s s e , kui jus-t tema võimisi, teeneid ja ausust; pealegi on kindlustatud, et iga tähtsam ühiskondlik rühmitis saab niikuinii Rii-gikogus oma esinduse. Nii astub Riigikogu rahvale hulga
lähemale, mis kahtlemata süvendab u s a l d u s t ja l u g u p i d a m i s t tema vastu. Kõigele sellele lisan-dub kahtlemata Riigikogu koosseisu o m a d u s e l i s e t a s e m e t õ u s , mis ei jäta tervendavalt mõjustamata Riigikogu töö viljakust ja selle kvaliteeti.
Missuguses arvulises vahekorras peaksid olema sää-rases Riigikogus regionaalselt ning kutseühingute poolt valitud saadikud? Enne kui me selles küsimuses võik-sime esineda mõne konkreetsema ettepanekuga, peame jõudma enne selgusele R i i g i k o g u l i i k m e t e k o -g u a r v u s . Maksva Põhiseaduse jär-gi on Rii-giko-gu 100- l i i k m e l i n e . Selle arvu vähendamist on soovita-nud mitmed politilised rühmitised, kuid igaüks on jää-nud peatuma eri arvul — alates 5 0 ja lõpetades 80-ga.
Rahvaerakonna poolt koostatud põhiseaduse muutmis-eelnõus on ette nähtud 60-liikmeline Riigikogu, põllu-meestekogude omas aga 50-liikmeline. Need Riigikogu liikmete arvu vähendamisettepanekud on juba ainult kas või sellega küllaldasel määral põhjendatud, et m e i 1 o n r a h v a a r v u g a v õ r r e l d e s p e a a e g u k õ i g e a r v u r i k k a m r a h v a e s i n d u s k o g u t e r v e s i l -mas, selles suhtes on meist ees ainult Luksemburg.
Suur-Britannias, kus elab 4 0 korda enam inimesi kui meil, on alamkojas 615 liiget. Soomes, mis rahvaarvult meist 3 korda suurem, on eduskunnas 200 liiget. Poolteist-korda suuremas Lätis on nagu meilgi rahvaesinduskogus 100 liiget1). Riigikogu liikmete arvu vähendamine tähen-daks meile eestkätt k u l u d e k o k k u h o i d u , mis pole väikese tähtsusega riiklikult seisukohalt. Teiseks aga, ja see on peaasi, ta v ä h e n d a k s märksa meie e r a
-k o n d a d e a r v u ja see mõju-ks -kahtlemata
tervenda-1) Vrd. H. A. B e r n h a r d : Das parlamentarische Wahlrecht dargesielli ih den grundlegenden Besiimmungen der wesentlichsten Slaaten. Berlin, 1926. Lk. 21 jj.
5 1 RIIGI- J A R A H V U S V A H E L I C Õ K 3 J S E I N S T I T U U T
T R Ü R c u v . : L . k o g u
vait meie politilisele elule. A i n u k e s e k a r t u s e n a võiks ehk siin ette tuua, et Riigikogu liikmete arvu vä-hendamisega toimub sama, mis merest vee väljatõstmisel:
ülejäänud osas ei tõuse soola protsent, ta jääb ikka üheks ja samaks. Näib siiski, et sel kartusel ei tohiks olla alust sel juhul, kui tarvitusele võtta meie poolt ülalesitatud Riigikogu komplekteerimisviis. A r v e s t a d e s k õ i k e s e d a , p e a m e k a m e i e v aj a 1 i k u k s R i i g i k og u l i i k m e t e a r v u v ä h e n d a m i s t . Tegelikult see samm ei too iseenesest midagi uut praegusse olukorda ses mõttes, et siiani on Riigikogu koosolekuist osa võt-nud keskmiselt vähe üle '-'/s t e r v e s t k o o s s e i s u s t . Kui vähemaarvulises Riigikogus teha liikmeile koosole-kuist osavõtmine nii või teisiti sunduslikuks, siis ei eri-neks arvuliselt palju tulevase Riigikogu koosolekud prae-gustest. Teisest küljest aga ei vaidle vist keegi selle vastu, et s u u r e a r v u l i s e d k o o s o l e k u d tööta-vad väga pikkamisi ja n e n d e t ö ö t u l e m u s e d pole kunagi nii suured, kui me seda võime oodata hästi orga-niseeritud väikeselt inimestekogult.
R i i g i k o g u l i i k m e t e a r v u v ä h e n d a m i -s e l tuleb kõigepealt -seda -silma-s pidada, et -selle all ei kannataks R i i g i k o g u o t s e s t e ü l e s a n n e t e t ä i t -m i n e . Peale selle tuleb tähele panna eriti -meil veel kahte asjaolu: esiteks, et v a l i m i s r i n g k o n n a d ei kujuneks liiga suureks ja teiseks, et k õ i g i l t ä h t s a -in a i 1 ü h i s k o n d l i k e l r ü h m i t i s i l oleks võima-lik saata Riigikokku oma esindajat. Arvestades kõike seda, võime ehk jääda peatuma 60-liikmelisele Riigiko-gule, kusjuures neist 40 valitakse üldise põhimõtte alu-sel valimisringkondade viisi ning ülejäänud 20 kutseühin-gute poolt.
N e e d l i n n a d , k e s v a s t a v a l t o m a e l a n i k k u d e a r v u l e o n õ i g u s t a t u d s a a t m a R i i
-g i k o k k u e n a m k u i ü h e e s i n d a j a , moodustak-sid Riigikogu valimistel igaüks ühe valimisringkonna.
Kui regionaalselt valitaks 40 riigikoguliiget, siis tuleb üks esindaja keskmiselt iga 2 7 V2 tuhande kodaniku kohta,1) kellest vanusega üle 2 0 aasta on praeguste andmete järgi 18 tuhat. Järelikult sääraseid linnu, kes on
õigus-tatud saatma Riigikokku enam kui ühe esindaja, on meil Eestis praegu kaks, nimelt Tallinna ja Tartu. Esimese kohta tuleks ümmarguselt 5 esindajat ja teise kohta — 3 ; muidugi seejuures tuleks teha mõlemale linnale juurde-lõikeid ümbrusest. Neis linnades võiks võtta tarvitusele s o o m e e d u s k u n n a v a l i m i s m o o d u s e oma lii-kuvate nimekirjade süsteemiga.2) Selle valimisviisi juu-res võiks sisaldada kandidaatide nimekiri kõige enam kolme isiku nime, keda soovitakse valida Riigikokku.
Igal valijal on õigus anda valimisel oma häält ainult kol-mele isikule, kusjuures ta võib muuta kandidaatide nime-kirjas olevate kandidaatide järjekorda. Säärasel teel on
1) Majoritäär-valimissUsteemiga riikides valitakse ü k s e s i n d a j a e l a n i k k o n n a t e a t u d k i n d l a o s a k o h t a . Nii valitakse Tšiilis ja Guatemaalas Uks esindaja 30 tuhande ela-niku kohta (1:30000), Veneisueelas 1 :35000, Kanaadas 1:36283, Lõuna-Slaavias 1:40000, Egiptuses, Haitis ja Meksikos 1:60000, Suur-Britannias 1:70000, Prantsusmaal 1:75000, Põhja-Ameerika Ühendriikides 1:210000, Hiinas 1:800000. Järelikult meie ettepane-kus esitatud suhe — 1:27500 on võrreldes teistega veel k õ i g e v ä i k s e m . Peale eesmainitud riikide kohaldatakse majoritäär-valimisviisi rahvaesinduskogude valimistel veel Argentiinas, Aust-raalias, Boliivias, Brasiilias, Indias, Jaapanis, Kreekas, Libeerias, Paraguais, Peruus, Portugalis, Rumeenias, Lõuna-Ameerika Unio-nis ja Türgis. (Vt. H. A. B e r n h a r d : eestsit. teos. Lk. 21 ja teose lõppu lisatud ülevaatlikku tabelit.)
2) S o o m e e d u s k u n n a v a l i m i s v i i s ongi juba meil osaliselt maksma pandud Vabariigi Valitsuse poolt 1925. a. 8. juunil kinnitatud E e s t i V a b a r i i g i s a k s a r a h v u s e k u l t u u r -n õ u k o g u v a l i m i s e m ä ä r u s t e s (RT 1925,101/102, II). Kuid täiesti maksvusele on pääsenud meil Soome eduskunna valimissüsteem K a u b a n d u s T ö ö s t u s k o j a l i i k m e t e v a l i m i s -m ä ä r u s t e s (RT 1925,153/154, II: Vabariigi Valitsuse poolt 1925. a.
12. augustil .vastu võetud Kaubandus-Töösluskoja juhatuskiri, pea-tükk 5, eriti 24. ja järgmised §-id).
I
võimalus tõsta valimistel veel rohkem i n d i v i d u a a l -s e t m o m e n t i , kuna valijale on võimaldatud läbi viia veel enam oma tahet kandidaatide valikul, sest võib ju kergesti juhtuda, et see kandidaat, keda valija esimesel kohal hääletab, on saanud juba küllaldaselt hääli oma läbiminekuks, seepärast on täiesti loomulik kui valijale antakse võimalus nimetada veel teisi kandidaate. Igale valijale on antud õigus koostada koguni uus nimekiri, võttes selleks kandidaate esitatud nimekirjadest või isegi neist väljaspoolt. Teisest küljest on lubatud valijale kus-tutada esitatud nimekirjast ebasoovitav kandidaat. Samuti võib iga valija märkida ühe kandidaadi nime mitu korda sedelile. Säärane häälte kuhjamise moodus suurendab valija mõju i s i k u t e v a l i m i s e suhtes, mis omab tähtsust eriti sel juhul, kui tahetakse läbi viia mõne väik-sema erakonna nimekirja kuuluvat kandidaati. Sellele, keda valija esimesel kohal hääletab, arvatakse üks hääl, järjekorras teisele — pool, ja järjekorras kolmandale — üks kolmandik häält. Iga kandidaadi kohta sel viisil saadud hääled ühte arvatud on tema häältemäär. Kui Tallinnal on õigus saata Riigikokku näit. 5 esindajat, siis peetakse valituks 5 kõige enam hääli saanud kandidaati.
Nimekirjade liitumine on lubatud. Olgugi, et Soome eduskunna valimissüsteem on võrdlemisi keeruline ning seotud mõningate tehniliste raskustega, näib ta siiski ole-vat edukalt kohaldatav meie suuremais linnades, kus elanikkonna keskmine kultuurtase võrdlemisi kõrge. Pea-legi näib olevat eeldusi, et see valimissüsteem võetakse tarvitusele tulevikus ka t e r r i t o r i a a l s e t e o m a -v a l i t s u s t e e s i n d u s k o g u d e -v a l i m i s t e l .1)
1) Soome eduskunna valimissüsteemi on soovitanud tarvitusele võtta meie omavalitsuste esinduskogude valimisel E. M a d -d i s o n : Valimispõhimõite-d tulevases omavalitsuses. Ajakirjas .Maaomavalitsus" 1925, nr. 14. eriti lk. 214 jj. — v t . ka E e s t i M a a k o n d a d e L i i d u N õ u k o g u 1925. a. 16. ja 17. detsembri koosoleku kirjeldist .Maaomavalitsuses" 1925, nr.20, eriti lk. 520 ja 521.
Kui regionaalselt valitakse 4 0 riigikoguliiget ja kui neist 8 langeb Tallinnale ja Tartule, siis tuleb jagada E e s t i V a b a r i i g i ü l e j ä ä n u d m a a a l a k o l m e k ü m n e k a h t e e n a m v ä h e m v õ r d s e s s e v a l i -m i s r i n g k o n d a . Igas säärases vali-misringkonnas või-vad esineda politilised erakonnad ja rühmitised igaüks a i n u l t ü h e k a n d i d a a d i g a . Teatud kandidaat võib esineda ühel ja samal valimisel a i n u l t ü h e s a i n s a s v a l i m i s r i n g k o n n a s , kusjuures ta alatine elukoht võib olla ka väljaspoolt seda valimisringkonda, kus ta kandideerib. Valituks peetakse need kandidaadid, kes on saanud oma valimisringkonnas ü l e p o o l e h ä ä l t e . Kui aga mõnes valimisringkonnas esimesel valimiskäi-gul pole saanud ükski kandidaatidest üle poole antud häältest, siis korratakse hääletamist 3 kandidaadi kohta, kes esimesel valimisel said kõige enam hääli, kusjuures valituks peetakse see neist kolmest, kes j ä r e l v a i i -m i s t e i saab ena-m hääli. Kui vali-misringkonnas sea-takse üles a i n u l t ü k s k a n d i d a a t , siis peesea-takse see valituks hääletamist toimetamata.
K u t s e ü h i n g u t e e s i n d a j a i l e jääks Riigiko-gus 20 kohta. Tähtsamaist ühiskondlikest ameti- ja töö-aladest peaks siin arvesse tulema põllundus, tööndus, merendus, kaubandus, ühistegevus, pangandus ja vaba-kutsed. Suurem osa vastavaist kutserühmitisist on juba organiseeritud vastavaisse kutse- ja ametiühinguisse ning liitudesse: nii näiteks kaupmehed ja töösturid on koon-dunud Kaubandus-Tööstuskotta; ühistegelised käitised ja asutised — Eesti Ühistegelisse Liitu ja Revisjoniliitu; põl-lumeestele on loodud Põllutöökoda; tööliskoja moodusta-mine on lähemate päevade küsimus jne. Ei saa maini-mata jätta, et Riigikogu säärase komplekteerimisviisi vastuvõtmisel tuleb ette võtta teatud m u u d a t u s i ole-levate kutse- ja ametiühingute ehitises; paratamatuks
osutub samuti mõningate uute kutseühingute loomine ja mõne oleleva täielik ümberkujundamine. Kõik need kut-seühingud peaksid seisma r i i k l i k u l a l u s e l ning neile tuleb anda ü l d õ i g u s l i k k u d e j u r i i d i l i s t e i s i k u t e õ i g u s e d . Selleks tööks võiks meile teatud määral eeskuju pakkuda Saksamaa ja Itaalia oma kutse-ühingute korraldisega.
Missuguseile kutseühinguile tuleks anda esindus Riigikogus ja kui suurel arvul ? Selle küsimuse otsustamisel tuleb arvestada meil kõigepealt seda, e t R i i g i -k o g u s e i j ä ä -k s e s i n d u s e t a ü -k s -k i t ä h t s a i m ü h i s k o n d l i k r ü h m i t i s , kusjuures tootvaile kutse-rühmitistele tuleks anda võrreldes teistega ka suurem esindus.x) Selle nõude täitmine aitab kõrvaldada ma-joritäär-valimisviisi eesmainitud puudust. Samuti peame
tarvilikuks esinduse andmist ühistegevusele ja pangan-dusele kui võrdlemisi tähtsaile ja olulistele teguritele meie riiklikus elus. Esinduseta ei võiks jääda ka meie ülikool, kui meie vaimse kultuuri keskus. Arvestades kõiki neid asjaolusid, on koostatud alljärgnev näit-lik kava selle kohta, kuidas võiks toimuda umbes kut-seühingute esindajaile määratud Riigikogu 20-ne koha jaotamine 2) . Igasuguste arusaamiste vältimiseks korratagu
veel kord, et alljärgnev kava on esitatud ainult
kaalu-1) Kui me pidasime eespool oluliseks ainult seda, „et Riigi-kogus oleks esindatud meie ühiskondlikest gruppidest kõik tähtsa-mad, eriti aga tootvad kutserühmitised, kusjuures nende igaühe esindajate arv võiks olla täiesti võrdne," siis eeldasime seejuu-res korporatiivset esindussüsteemi puhtal kujul, mi s ei tunne oma kõrval enam üldist valimist, nagu see läbi viidud käesolevas ettepanekus.
2) Mainitud tabelis on arvatud v ä i k e t ö ö n d u s e hulka ettevõtted 1—4 töötajaga, kuid jõumasinata; k e s k t ö ö n d u s e hulka — 1—19 töötajaga ning jõumasinaga ja 5—19 töötajaga, kui jõumasin puudub; s u u r t ö ö n d u s e hulka, kus 20 ja enam töötajat.
miseks ning ei nõudle seega mingisuguse e -õigusi.
I. P õ l l u n d u s
Väiketalundid (1—10 ha^ . 1 Kesktalundid ( 1 1 — 3 0 ha) . 1
Suurtalundid (31 ja enam ha) 1 Põllu-, aia- ja metsatöölised. l 4 II. T ö ö n d u s
Käsitöölised ja väiketöönd. . 1
Kesktööndus 1