Parteiaparaat

Parteiga seotud ametikohtadest olid nomenklatuuri arvatud EKP KK aparaat, kohalikud parteikomiteed ning Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu keskkomitee (ELKNÜ KK) koos kohalike komiteedega. Halduskorralduses aset leidnud muudatustest tulenevalt jõudsid nomenklatuuri kuuluda nii maakondade, rajoonide kui oblastite parteikomiteed.

EKP KK aparaat (1947–1953). Partei KK aparaadist kuulusid samaaegselt NLKP KK nomenklatuuri sekretärid, sekretäri abid (1947), osakondade juhatajad ja nende asetäitjad (1947), sektorite juhatajad, šifreerijad ja parteikolleegiumi sekretär (1950–1953). Ainult EKP KK põhinomenklatuuri kuulusid sekretäride abid (1949–1953), sektorite juhatajate asetäitjad (1947, 1950–1953), erisektori grupijuhatajad, lektorite grupi juhataja, lektorid, vastutavad organisaatorid, instruktorid, parteikolleegiumi liikmed ja liikme abid (1950–1952), pearaamatupidaja ning ehitusinener (1953). 1947. ja 1953. aastal oli nomenklatuuri arvatud kogu EKP KK büroo koosseis.

EKP kohalikud komiteed (1947–1953). EKP linnakomiteedest (1947–1953) kuulusid üleliidulisse nimekirja sekretärid. Kohalikku põhinimekirja kuulusid sekretäride abid (1947–

1950), osakondade juhatajad (1947–1950,1953), osakondade juhatajate asetäitjad (1947–

1950) ning sektorite ja parteikabinettide juhatajad (1947–1950,1953). EKP KK arvestusnomenklatuuri olid arvatud sekretäride abid (1947,1953), osakondade juhatajad (1947), osakondade juhatajate asetäitjad (1947,1953), raamatupidajad (1949) ja parteikabinettide juhatajad (1947). Linnakomiteede büroo koosseis kuulus nomenklatuuri aastatel 1947–1950 ja 1953.

EK(b)P maakonnakomiteedest (1947–1949) kuulusid kohalikust põhinomenklatuurist samaaegselt ÜK(b)P KK nimekirja komiteede sekretärid. EK(b)P KK põhinomenklatuuri kuulusid veel sekretäride abid (1949) ja osakondade juhatajad. Arvestusnomenklatuuri olid arvatud sekretäride abid (1947), osakondade juhatajad (1947), parteikabinettide juhatajad (1947) ja raamatupidajad (1949). Maakonnakomiteede büroo koosseis kuulus nomenklatuuri 1947–1949.

Pärast rajoonide moodustamist 1950. aasta septembris asendati valla- ja maakonnakomiteed nomenklatuuris EKP rajoonikomiteedega (1950–1953). 1950. ja 1952.

aasta loetelude põhjal olid rajooni parteikomiteede sekretärid üheaegselt ka üleliidulises

nimekirjas, 1953. aastal aga ainult EKP KK põhinomenklatuuris. Viimasesse kuulusid lisaks sekretäride abid (1950), osakondade juhatajad (1950,1953) ja nende asetäitjad (1950) ning sektorite juhatajad (1950,1953). Alates 1953. aasta nimekirjast olid sekretäride abide ja osakondade juhatajate asetäitjate ametikohad arvatud arvestusnomenklatuuri.

Rajoonikomiteede büroo koosseis kuulus nomenklatuuri 1952. aastal.

1952. aasta mais moodustatud oblastid tõid rajoonikomiteede kõrvale ka EKP oblastikomiteed (1952). Viimaste osas kuulusid üleliidulisse loetelusse sekretärid, osakondade juhatajad, vastutavad šifreerijad, kolme sektori juhatajad ning Tallinna oblastikomitee parteikolleegiumi sekretär. EKP KK põhinomenklatuuri olid arvatud sektori juhatajad. Nomenklatuuri oli arvatud kogu oblastikomiteede büroo koosseis.

EKP Tallinna linnarajoonide parteikomiteedest (1947–1953) kuulusid üleliidulisse nimekirja komiteede sekretärid.¹⁴⁵ 1953. aastaks olid sekretärid jäänud vaid EKP KK põhinomenklatuuri, kuhu varasematel aastatel kuulusid veel sekretäride abid (1949–1950), osakondade juhatajad (1947–1950) ja nende asetäitjad (1950) ning sektorite juhatajad (1949–

1950). 1953. aastaks olid kõik ametikohad peale linnarajoonide sekretäride tõstetud EKP KK arvestusnomenklatuuri. Tallinna linnarajoonide parteikomiteede büroo koosseis kuulus nomenklatuuri 1950. ja 1953. aastal.

1949. aastal kuulusid EK(b)P KK põhinomenklatuuri ka valla parteikomiteede (1949) sekretärid. Koos 1950. aastal läbi viidud muudatustega haldusjaotuses vastavad ametikohad kaotati.

ELKNÜ KK ja kohalikud komiteed (1947–1953). ELKNÜ KK osas kuulusid EKP KK nomenklatuurist ühtlasi üleliidulisse keskkomitee sekretärid. Kohalikku põhinomenklatuuri olid arvatud osakondade juhatajad (1949–1953) ja nende asetäitjad (1949–1953) ning sektori juhataja (1949–1950). Arvestusnomenklatuuri oli antud vahemikus kantud vaid ühe osakonna juhataja (1947) ametikoht. ELKNÜ KK büroo koosseis oli nomenklatuuri arvatud aastatel 1947–1953.

EKP KK põhinomenklatuuri kuulusid ka ELKNÜ linnakomiteede (1947–1953) sekretärid. Eraldi on välja toodud ka ELKNÜ Tallinna linnakomitee sekretärid, kes 1950.

aasta nimekirjas kuulusid põhi- ja 1949. ja 1953. aasta nimekirjades arvestusnomenklatuuri.

Aastatel 1947–1949 olid põhinomenklatuuris ELKNÜ maakonna- (1947–1949) ja rajoonikomiteede (1950–1953) esimesed sekretärid. Rajoonikomiteede teised sekretärid olid arvestusnomenklatuuri arvatud 1949. aasta nimekirjas.

145 1952. aasta nomenklatuuris Tallinna linnarajoonide parteikomiteesid eraldi välja toodud ei ole. Samas on rajoonikomiteede sekretäride arv tõusnud eelmise aastaga võrreldes 39–lt 43–le. Tõenäoliselt olid linnarajoonide komiteede sekretärid arvatud selle arvu hulka. ERAF 1-4-1363, l 158.

1952. aasta loetelus kuulus ELKNÜ oblastikomiteede (1952) 15 sekretärist 3 samaaegselt ka üleliidulisse nomenklatuuri. ELKNÜ Tallinna linnarajoonide komiteedest (1947–1953) kuulusid EK(b)P KK põhinomenklatuuri esimesed sekretärid (1947–1952).

1953. aasta nimekirjas oli vastavad ametikohad arvatud arvestusnomenklatuuri. 1949. aasta arvestusnomenklatuuri kuulus ka linnarajoonide komiteede teise sekretäri ametikoht.

Joonis 1. Parteiaparaadiga seotud nomenklatuursete ametikohtade arv 1946–1953

Üldisi muutustendentse. Joonisest 1 selgub, et 1946. aastal kuulus EKP KK nomenklatuuri 336 parteiaparaadiga seotud ametikohta, 1947. aastaks oli see arv kasvanud 22 koha võrra. Kokku arvati nomenklatuuri parteiaparaadi osas juurde 28 kohta (12 põhi- ja 16 arvestusnimekirja). EK(b)P linnakomiteede arvu suurendamine ühe koha võrra tõi kaasa 8 uut ametikohta. Uute kohtadena arvati EK(b)P KK arvestusnomenklatuuri linnakomiteede sekretäride abid (5).

Esimene suurem tõus toimus 1949. aastal kinnitatud nimekirjaga, mil EKP põhinomenklatuuri arvati 119 vallakomitee sekretäri. Üldse oli nomenklatuursete kohtade arv kasvanud kokku 130 koha võrra. Kohtade arvu oli 1947. aastaga võrreldes suurendatud nii EK(b)P maakonnakomiteede kui Tallinna linnarajoonide parteikomiteede osas. Mitmed seni nomenklatuuri kuulunud ametikohad olid omakorda välja arvatud. Muuhulgas kuulus senise 76 EK(b)P KK instruktori asemel neid nüüd põhinomenklatuuri 45. 1947. aasta loetelus arvestusnimekirja kuulunud ametikohtadest oli 17 tõstetud EK(b)P KK põhinimekirja.

Kõige enam parteiaparaadiga seotud ametikohti kuulus nomenklatuuri 1950. aasta nimekirjas (731). Kohtade kasv oli otseselt seotud 1950. aasta septembrist kehtima hakanud

1946 1947 1949 1950 1952 1953

0

uue administratiiv-territoriaalse jaotusega, mil seniste maakondade ja valdade asemele loodi 39 rajooni. Ainuüksi EK(b)P rajoonikomiteedega seotud ametikohti kuulus nüüd nomenklatuuri 399.

1952. aasta loetelus omakorda oli parteiaparaadiga seotud ametikohtade arv põhinomenklatuuris vähenenud 286 võrra. Ka selle muutuse taga seisis järjekordne ümberkorraldus haldusjaotuses. Oblastite sisseseadmisega kadusid põhinomenklatuurist enamik seniste kõrgeimate haldusüksuste ehk rajoonidega seotud ametikohad ning alles jäid vaid EKP ja ELKNÜ rajoonikomiteede sekretärid (kokku 171). Oblastikomiteedega seotud ametikohti lisandus kokku 64. 1952. aasta nimekirjas oli põhinomenklatuurist välja arvatud ka kõikide piirkondlike parteikomiteede osakondade ja sektorite juhatajad ning osakondade asetäitjad. Kuna 1952. aasta nimekirjas ei ole eraldi välja toodud arvestusnomenklatuuri kuuluvaid ametikohti, siis on ka raske öelda, kas vastavad kohad arvati nomenklatuurist üldse välja või jäeti arvestusnimekirja. Järgmisel, so 1953. aastal on enamik mainitud ametikohtadest nomenklatuuris tagasi, lisaks mõnele väiksemale muudatusele on 1950. aasta nimekirjaga võrreldes välja jäänud vaid ELKNÜ rajoonikomiteede teised sekretärid (kokku 39).

1947. aasta nimekirja oli arvatud 87 parteiga seotud üleliidulist ametikohta.¹⁴⁶ 1949.

aastaks oli see 16 koha võrra vähenenud. Seni ÜK(b)P KK nomenklatuuri arvatud EK(b)P linnakomiteede teise sekretäri ja kaadrisekretäri ametikohad olid arvatud vaid kohalikku põhinomenklatuuri. Kui 1952. aasta põhinomenklatuuris oli parteiaparaadiga seotud ametikohtade arv vähenenud, siis üleliidulises nimekirjas 1950. aasta koondarvuga võrreldes kasvanud peaaegu poole võrra (75–lt 135–ni). Tõusu taga oli juba mainitud muudatus haldusjaotuses. Kui rajoonikomiteedest kuulusid üleliidulisse nomenklatuuri vaid sekretärid, siis oblastikomiteedest peale kolme sektori juhataja kõik ametikohad (46). Mõningane tõus tuli ka EK(b)P KK osakondade juhatajate ja linnakomiteede sekretäride arvu suurenemise arvel. 1953. aasta nimekirjas olid paljud seni EKP KK nomenklatuurist üleliidulisse kuulunud ametikohad jäetud vaid kohalikku nimekirja sh just EKP piirkondlike komiteede sekretärid.

NLKP KK nomenklatuuri jäi kokku 18 ametikohta, millest enamuse moodustas EKP KK aparaat.

146 1947. aasta nimekirjas on üleliidulise nomenklatuuri osas toodud ära nii põhi- kui arvestusnomenklatuur.

Viimasesse kuulus parteiaparaadi osas 12 ametikohta (EKP linnakomiteede teised- ja kaadrisekretärid ning Tallinna linnarajoonide teised sekretärid).