Jõustruktuurid

ENSV Siseministeeriumist (ENSV SM) (1947–1953) kuulusid üleliidulisse nomenklatuuri minister ja ministri asetäitjad¹⁵⁶. Kohalikku põhinomenklatuuri olid arvatud ministri asetäitjad (1949), valitsuste (1947–1950,1953), (eri)osakondade ülemad (1947–1950, 1953). Samuti linnaosakondade (1949,1953), maakonna osakondade (1947–1949, 1953), oblasti– (1952) ja rajooniosakondade (1953) ülemad. EKP KK arvestusnimekirja kuulusid erinevatel aastatel osakondade juhatajate asetäitjad (1947) ja vanglate osakonna ülem (1953).

ENSV Riikliku Julgeoleku ministeerium (ENSV RJM) (1947–1952)¹⁵⁷. Üleliidulisse nimekirja kuulusid EKP KK nomenklatuurist minister, ministri asetäitjad ja oblastivalitsuste ülemad (1952). Kohalikku põhinomenklatuuri kuulusid ministri abi (1947–1950), osakondade ülemad, kaadriosakonna ülema asetäitja (1949–1950), linnaosakondade ülemad (1947–1950), maakonna osakondade ülemad (1947–1949), rajooniosakondade ülemad (1950) ja oblastivalitsuste ülemate asetäitjad (1952). EKP KK arvestusnomenklatuuri olid arvatud osakondade ülemate asetäitjate (1947–1950) ametikohad. 1946. aasta nimekirjas oli hilisemate loeteludega võrreldes nomenklatuuri arvatud ka enamike osakondade jaoskondade ülemad.

ENSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus (1947–1953)¹⁵⁸. ENSV põhinomenklatuuri

156 1947., 1949. ja 1953. aasta nimekirjas on ministri asetäitja miilitsa alal arvatud nomenklatuuri ENSV SMi osas, 1950. ja 1952. aasta nimekirjas ENSV RJMi osas.

157 1953. aasta suvel liideti ENSV SM ja RJM ühtseks asutuseks, mis hakkas kandma ENSV SM nimetust.

158 1949. aasta oktoobrist 1953. aasta suveni allus Miilitsavalitsus julgeolekule, mil vastav asutus kandis ENSV RJM Miilitsavalitsuse nimetust. V. Ohmann. Eesti NSV Siseministeeriumi institutsionaalne areng ja arhivaalid (1940–1954), lk 40.

kuulusid ülema asetäitjad (1947–1952), osakondade ülemad (1947–1950), Riikliku Autoinspektsiooni ülem (1947–1950), Tallinna linna miilitsavalitsuse ülem ja oblastite miilitsavalitsuste ülemad (1952). 1953. aasta nimekirjas oli varem EKP KK põhinomenklatuuri kuulunud ülema asetäitjad, osakondade ja Riikliku Autoinspektsiooni ülemad kantud arvestusnomenklatuuri. 1947. aasta nimekirjas oli EK(b)P KK põhinomenklatuuri arvatud ka ENSV SM Raudtee ja Veebasseini Miilitsaosakondade ülemad ja EK(b)P KK arvestusnomenklatuuri ülema asetäitjad.

Raudtee valvega tegelevatest institutsioonidest kuulusid EKP KK nomenklatuuri ENSV RJM Eesti Raudtee Kaitse Valitsus (1947–1952), millest üleliidulisse nomenklatuuri kuulus esimees (1949–1952) ja kohalikku põhinomenklatuuri esimees (1947) ja esimehe asetäitjad. 1946. aasta nimekirjas olid nomenklatuuri arvatud ka jaoskondade ülemad.

ENSV RJM Eesti Veebasseini Kaitse Valitsus (1947–1953), millest kuulusid üleliidulisse nimekirja ülema (1953) ja EKP KK põhinomenklatuuri ülema (1947–1952) ja ülema asetäitjate (1947–1952) ametikohad. Jaoskondade ülemad olid nomenklatuuri arvatud 1946. aasta nimekirjas.

Üleliidulise alluvusega asutustest kuulus EKP KK nomenklatuuri NSVLSM Parandus-töölaagri ja Ehituse 907 Valitsus (1949), mille ülem kuulus üleliidulisse ja ülema asetäitja EK(b)P KK põhinomenklatuuri. NSVL SM kombinaadi nr 7 (1947–1949) ülem, peainsener (1949), ülema asetäitjad (1947) ja „operatiiv-tšekaa“ osakonna ülem (1947) olid kõik arvatud kohalikku põhinomenklatuuri.

Armee tugistruktuuridest oli EKP KK nomenklatuuri arvatud NSVL Balti mereväebaaside Ehitamise Baltvojenmorstroi Valitsus (1947–1949), millest üleliidulisse loetelusse kuulus ülem ja peainsener, EK(b)P KK põhinomenklatuuri ülema asetäitja kaadrialal (1947) ja ehitusrajoonide ülemad (1947). Kohalikku arvestusnimekirja oli kantud ülema asetäitjad üldküsimuste ja ehituspataljonide alal (1947). NSVL Sise- ja Väliskaubandusministeeriumi ENSV Sõjaväekaubastust (1949–1953) kuulus ENSV põhinomenklatuuri kaubastu ülem (1949–1952). Sama ametikoht oli 1953. aasta nimekirjas arvatud ühtlasi ka üleliidulisse nimekirja.

ENSV SM Tallinna Miilitsakoolist (1947–1953) kuulus üleliidulisse nomenklatuuri kooli ülema ametikoht (1947–1950). EKP KK põhinomenklatuuri kuulus ülem (1952–1953), ülema asetäitja õppe- (1947–1950) ja kaugõppe (1949–1950) alal. 1953. aasta nimekirjas oli ülema asetäitja õppealal arvatud EKP KK arvestusnimekirja.

ENSV Sõjakomissariaadist (1947–1953) kuulus üleliidulisse nimekirja sõjakomissari (1947–1952) ametikoht. 1953. aasta loetelus oli sõjakomissar arvatud kohalikku

põhinomenklatuuri, kuhu varasematel aastatel kuulusid veel linnade (1947–1949), maakondade (1947–1949) ja oblastite (1952) sõjakomissarid.

Sõjaväeteenistusele eelneva ettevalmistusega, sõjalis-tehniliste teadmiste levitamise ja tehniliste spordialade arendamisega tegeles Üleliidulise Armee , Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühingu (ALMAVÜ) Eesti Vabariiklik Komitee (1947–1953), millest üleliidulisse nomenklatuuri kuulus esimehe (1947,1952–1953) ametikoht. Esimehe asetäitja (1947,1952) ja oblastikomiteede esimehed (1952) kuulusid EK(b)P KK põhinomenklatuuri. 1948. aastal jagati senine institutsioon kolmeks iseseisvaks organisatsiooniks: Armee Abistamise Vabatahtlikuks Ühinguks (AAVÜ), Lennuväe Abistamise Vabatahtlikuks Ühinguks (LAVÜ) ja Laevastiku Abistamise Vabatahtlikuks Ühinguks (MAVÜ). Kolm iseseisvat asutust olid kantud EKP KK nomenklatuuri nii 1949.

kui 1950. aasta nimekirjades. 1950. aastal oli ühingute esimehed arvatud ÜK(b)P KK nomenklatuuri, 1949. aastal vaid EK(b)P KK põhinomenklatuuri. Kohalikku põhinimekirja kuulusid veel AAVÜ õppekeskuse ülem (1950), LAVÜ lennukeskuse ülem (1950) ja MAVÜ mereklubi ülem (1950). 1949. aastal olid kaks viimast ametikohta arvatud EK(b)P KK arvestusnomenklatuuri. Elanikkonna füüsilise ja professionaalse ettevalmistusega tegelevatest institutsioonidest kuulusid EKP KK nomenklatuuri veel ENSV Punase Risti Seltsi Keskkomitee (1947–1953), mille esimees kuulus üleliidulisse ja asetäitja (1947,1950) EK(b)P KK arvestusnomenklatuuri.

Spordi ja spordiorganisatsioonide riikliku juhtimisega tegeles ENSV MN j.a Kehakultuuri-ja Spordikomitee (1947–1952), millest ÜK(b)P KK nomenklatuuri oli arvatud komitee esimees. EK(b)P KK põhinomenklatuuri kuulus esimehe asetäitja ning linnade (1949), maakondade (1949), rajoonide (1950) ja oblastite (1952) kehakultuuri- ja spordikomiteede esimehed. EK(b)P KK arvestusnimekirja kuulus komitee kaadriosakonna ülema (1947) ametikoht. Komitee likvideeriti 1953. aastal ning selle baasil loodi ENSV Tervishoiuministeeriumi kehakultuuri- ja spordivalitsus (1953), millest üleliidulisse nomenklatuuri oli arvatud valitsuse juhataja ja EKP KK arvestusnimekirja juhataja asetäitja.

Vabatahtliku spordiühingu Kalev (1947–1953) esimees kuulus 1947. aastal üleliidulisse nomenklatuuri. Aastatel 1949–1952 oli vastav ametikoht arvatud EK(b)P KK põhinomenklatuuri, kuhu kuulus ka esimehe asetäitja (1949–1950). 1953. aasta loetelus oli Kalevi esimees tõstetud EKP KK arvestusnomenklatuuri, kuhu 1947. aasta nimekirjas oli kuulunud ka esimehe asetäitja ametikoht.

1952. aasta nimekirjas lisandus EKP KK nomenklatuuri vabatahtlik spordiühing Kolhoosnik (1952–1953), mille esimees kuulus EKP KK põhinimekirja. 1953. aasta loetelus

oli Kolhoosniku esimehe ametikoht koos vabatahtlike spordiühingute Spartak (1953) ja Dünamo (1953) esimeestega arvatud EKP KK arvestusnomenklatuuri. 1949. aastal kuulus siis ka ENSV MN j.a Repatrieerimisosakonna (1949) ülema ametikoht.

EK(b)P KK põhinomenklatuuri oli erandlikult lülitatud ka ENSV Relvastatud Jõudude ministeeriumi (1949) ministri (!).

Joonis. 6 Jõustruktuuridega seotud nomenklatuursete ametikohtade arv 1946–1953

Üldisi muutustendentse. Joonise 6 põhjal oli 1946. aasta nomenklatuuris jõustruktuuridega seotud ametikohti kokku 159, millest 68 olid nomenklatuuri arvatud RJMi alla. 1947. aasta nimekirjaga võrreldes kuulus nomenklatuuri RJMi osas 28 kohta enam, kuna siia olid lisaks osakondade ülematele arvatud ka jaoskondade ülemate ametikohad. Ühestki hilisemast loetelust jaoskondade ülemaid ei leia.

1949. aasta nimekirjas oli jõustruktuuridele kuuluvate ametikohtade arv kasvanud kolme koha võrra. EK(b)P KK põhinomenklatuur oli saanud lisa MN j.a Kehakultuuri- ja Spordikomitee linnade ja maakondade komiteede esimeeste näol (15). 1947. aasta SM osas arvestusnimekirja kuulunud osakondade ülemate asetäitjatest (5) oli nomenklatuuri jäänud vaid kaadriosakonna ülema asetäitja. Koos muudatustega kohtade arvus ja uute kohtade lisandumisega oli SM ja talle alluvate institutsioonide (miilitsavalitsus, kombinaat nr 7) osas nomenklatuuri kuuluvate kohtade arv vähenenud 11 võrra. Ka RJM osas kuulus nomenklatuuri kolm kohta vähem.

1950. aasta nimekirjas kuulus jõustruktuuride osas nomenklatuuri 159 ametikohta.

Põhiline tõus tuli seniste maakonna osakondade ülemate asemel 39 RJM rajooniosakonna

1946 1947 1949 1950 1952 1953

0

ülema lisandumisega. MN j.a Kehakultuuri-ja Spordikomitee linnade ja maakondade komiteede esimehi (15) asendas nüüd 44 linnade ja rajoonide kehakultuuri- ja spordikomiteede esimeest. Välja oli nomenklatuurist arvatud Baltvojenmorstroi ja SM Kombinaat nr 7 (kokku 4). 1952. aasta nimekirjas oli EKP KK põhinomenklatuuri kuuluvate kohtade arv vähenenud enam kui poole võrra. SM osas arvati loetelust välja kõigi seni nomenklatuuri kuulunud osakondade ülemad (8), RJM osas aga rajooniosakonna ülemad (39). Linnade ja rajoonide spordikomiteede esimeeste (44) asemel kuulus nüüd nomenklatuuri kolm oblastikomitee esimeest. Üldse lisandus oblastitega seotud ametikohti kokku 27.

1953. aasta nomenklatuuri kinnitamise ajal olid ENSV SM ja RJM liidetud üheks asutuseks, mis vähendas ka jõustruktuuride osas nomenklatuuri kuuluvate kohtade arvu. SMst kuulus EKP KK põhinomenklatuuri 58 ametikohta (sh 39 rajooniosakonna ülemat). 1952.

aasta nimekirjas põhinomenklatuurist välja arvatud miilitsavalitsuse osakonnad olid nüüd kantud arvestusnimekirja. 1953. aasta loetelust olid üldse välja jäetud MN j.a Kehakultuuri-ja Spordikomitee piirkondlike komiteede esimehed.

Üleliidulisse nomenklatuuri kuulus jõustruktuuridest aastatel 1947, 1950 ja 1952 17 kohta. Vaid 1949. aastal kuulus sinna 12 kohta, kuna mitmed eelmises nimekirjas üleliidulises nimekirjas olnud ametikohad oli tõstetud vaid kohalikku põhinomenklatuuri (sh SM ministri 3 asetäitjat). 1950. aasta nimekirjas seevastu arvati nii SM kui RJM osas kõik ministri asetäitjad üleliidulisse nimekirja tagasi (1949. aastaga võrreldes lisandus seega viis üleliidulist kohta).

Ka arvati üleliidulisse nimekirja eraldi asutustena Armee, Lennuväe ja Mereväe Vabatahtlike Ühingute esimehed (3). Üleliidulisse nimekirja kuulunud ametikohtadest oli nomenklatuurist välja jäetud nii Baltvojenmorstroi ülem ja peainsener kui ka SM Parandus-töölaagri Valitsuse ülem.

1952. aasta nimekirjas oli üleliiduliste ametikohtade osas toimunud mõningaid muudatusi. RJM osas oli oblastivalitsuste ülemate näol lisandunud 3 üleliidulist ametikohta.

Samas oli ÜK(b)P KK nimekirjast välja arvatud seal varasematel aastatel olnud miilitsakooli ülem. Taas ühtseks asutuseks liidetud ALMAVÜst kuulus varasema kolme koha asemel üleliidulisse nomenklatuuri vaid üks esimehe ametikoht. 1953. aasta nimekirjast kuulus üleliidulisse nomenklatuuri kaheksa kohta, millest omakorda neli olid arvatud NLKP KK arvestusnimekirja. SMi ja RJMi liitmisega üheks asutuseks, oblastite kaotamisega ja RJM Eesti Raudtee Kaitse Valitsuse väljaarvamisega nomenklatuurist kadus kokku üheksa üleliidulist ametikohta.