Metoodika

Halkier et al (2011) leiavad, et praktikateoorial baseeruvad uurimused on enamasti kvalitatiivsed, kus uurija teadmised ja professionaalsed oskused mõjutavad tugevalt ka uuringutulemuse sisulist kvaliteeti. Praktikateooria uuringud keskenduvad enamasti tarbija või organisatsiooni liikmete argitoimetustele. Sotsiaalsed praktikad hõlmavad endas transdistsiplinaarseid uuringumeetodeid: osalusvaatlus, (süva)intervjuud, grupiintervjuud, asjad, dokumentatsioon ja päevikud, autofotograafia; kusjuures erinevad metoodikad on võrdselt hinnatud, mitte üks pole teisest olulisem (Halkier et al 2011, Halkier & Jensen 2011). Töös on kasutatud uurimismeetoditest osalusvaatlust, fookusgruppe ja süvaintervjuusid.

Analüüsiühikuks on vaatlustes ja fookusgrupiuuringutes toiming ehk praktika ja selle elemendid.

3.1.1 Osalusvaatlus

Laherand (2010) leiab, et vaatlus aitab teada saada, kas inimesed käituvad oma sõnade järgi. Lisaks kinnitab Patton (2002), et erinevalt intervjuust võimaldab vaatlus tegevusele otsest ligipääsu. Vaatluse puhul on eesmärk jälgida keskkonda, sihtrühma esindajate käitumist, mingi konkreetse tegevuse toimumist ise sellesse sekkumata.

Fikseeritavad näitajad on sealjuures kohad, osalejad ja nende käitumine (sh ütlemised), tegevused ja nende kulg (sh liikumistrajektoor).

Töös kasutatud osalusvaatlus aitab vastata küsimusele, kuidas näeb toiduvõrgustikes välja kauba pakkumine ja mida protseduurid ja protsessid endast kujutavad: näiteks

kuidas kaup tarbijani jõuab, kuidas see üle antakse. Samuti aitab osalusvaatlus tuua konkreetseid näiteid sellest, mis on kauba pakkumisel praktika elemendid.

Vaatluse kombineeris töö autor selle järel süvaintervjuuga, et vaatluse tegevusi ja nende põhjendusi täpsustada. Osalusvaatlus toimus 09.05.2012, ent vaatluspäevikut ja retrospektiivset kirjeldust vaatlusest töö lisades ei avaldata, kuna vaatlusobjektiks sattusid ka isikud enda tahtmata, lisaks sisaldasid märkmed vaatlusobjektide delikaatseid aspekte (isiklikku elu ja peresiseseid suhteid). Vaatlus keskendus järgmistele aspektidele: 1) tegevuskohad, liikumistrajektoorid, asjad ja osalejaid ning olukorrad, 2) tegevused, protseduurid, verbaalne kommunikatsioon, 3) osalejate käitumine ja nende tegevuste vastasmõju. Esmalt oli plaanis vaadelda ka ostjate poolseid tegevusi (sh kodust toidutegemist), ent uuring oleks ühele uurijale liiga mahukaks osutunud, sestap jäeti ostjate poolelt osalusvaatlused ära ning jäädi fookusgruppide juurde.

Kui kritiseerida vaatlust kui uurimismeetodit, siis tuleb märkida, et osad tegevused või aspektid jäävad paratamatult tähele panemata (vaatleja rollis tuli autoril näiteks kliendile kõrvitsaid tassida), seda ka uurija vaatenurgast, esitatavast küsimusest tulenevalt. Samas aitab osalus tegevustes sulanduda väiksesse gruppi, et vältida osalejate poolt vaatleja võõristamist ja sellest tingitult ebatraditsioonilist käitumist.

3.1.2 Süvaintervjuud

Laherand (2010) leiab, et intervjuu aitab teada saada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad ja usuvad. Uuringus on kasutatud semistruktureeritud süvaintervjuud selgitamaks erinevaid põhjuseid, mis osalusvaatlusega ei selgu. Süvaintervjuu Kogukonnaturuga on kombineeritud ka vaatlusega. Lisaks aitavad läbiviidud intervjuud vastata küsimustele: kuidas toidu pakkujad talutoitu mõtestavad; miks praktika näeb välja just selline; mida toiduvõrgustiku protseduurid ja protsessid endast kujutavad. Samuti aitavad nad osaliselt vastata ka küsimustele, kuidas on praktikad viimase paari aasta jooksul muutunud ning mis võib olla muutuste põhjuseks või ajendiks. Intervjuudes on kasutatud nii kirjeldavaid, struktureerivaid kui vastanduvaid küsimusi. Kirjeldav küsimus on näiteks "kuidas nägi välja viimane tellimisprotseduur", struktureeriv küsimus on näiteks "kas erinevate klientide jaoks on

erinevad protseduurid" ja vastanduv küsimus: "mis on tervislik toit". Süvaintervjuude empiirilise materjali analüüsimisel on kasutatud kvalitatiivset tekstianalüüsi.

Intervjuude sisuanalüüsid ei ole vaheanalüüsidena toodud käesoleva töö lisades.

Meetodikriitikana võib välja tuua, et keeleliselt väljendatavad vastused ei pruugi olla ammendavad. Intervjueeritavad ei pruugi vastata kõigile esitatud küsimustele, tuues välja vaid neile endale olulisemaks osutuvad aspektid või vältides "täit" tõtt oma tegevuse kohta. Sestap kombineerib töö erinevaid uurimismeetodeid.

3.1.3 Fookusgrupid

Lisaks vaatlusele ja süvaintervjuudele on uurimistöös läbi viidud toiduvõrgustiku tarbijatega kaks fookusgruppi. Fookusgrupid aitavad samuti nagu süvaintervjuud selgitada erinevaid põhjusi, mis osalusvaatlusega ei selgu. Laherand (2010: 221) väidab, et fookusgrupi rühma liikmed mõjuvad üksteisele stimuleerivalt, kuna reageerivad üksteise ütlustele, ja tänu sellele võib fookusgrupist saadud info olla mitmekülgsem kui üksiku süvaintervjuu puhul. Fookusgrupp aitab kokku hoida aega, olles intensiivsem kui süvaintervjuu ja andes lühikese aja jooksul tulemuseks erinevaid arvamusi.

Fookusgrupid vaatavad toidu ostupraktikat, sealhulgas retrospektiivselt selle muutumise põhjusi ja ajendeid. Nad aitavad vastata küsimustele, kuidas toidu tellijad talutoitu mõtestavad, miks praktika näeb välja just selline ning mida toiduvõrgustiku protseduurid ja protsessid endast kujutavad. Samuti aitavad fookusgrupid osaliselt vastata küsimustele, kuidas on praktikad viimase paari aasta jooksul muutunud.

Fookusgruppides kasutati küsitlemisele lisaks ka paaris- ja grupitöid, kus arutelus osalejate vastused on selgemaks räägitud kui üksikute vastuste puhul, kus esineb ka uitmõtteid. Samuti kasutati fookusgruppides abimaterjalina individuaalseid ja paaristöölehti. Tagantjärele tarkusena koges autor, et kirjelduste või teemade puhul, mida vastajad ise oluliseks ei pidanud, ent mis olid küsitleja seisukohast olulised, töötasid individuaalküsimused paberil paremini kui suulised küsimused fookusgrupis.

Uuringumeetod Aeg (2012)

Osalejad Võrgustik Uurimisküsimused

Fookusgrupp³ 04.05. 4

Kogukonna-turg, Iduettevõte

Kuidas toidu ostjad talutoitu mõtestavad?

Kuidas näeb välja kauba ostmine?

Mida protseduurid endast

Osalusvaatlus 09.05. 1 Kogukonna-turg

Kuidas näeb välja kauba pakkumine?

Mida protseduurid ja protsessid endast kujutavad?

Fookusgrupp⁴ 25.05. 6 Iduettevõte Kuidas toidu ostjad talutoitu mõtestavad?

Kuidas näeb välja kauba ostmine?

Mida protseduurid endast

Süvaintervjuu⁵ 23.07. 1 Iduettevõte Kuidas toidu pakkuja talutoitu mõtestab?

Süvaintervjuu⁶ 03.08. 1 Kogukonna-turg

3 04.05.2012 fookusgrupi transkriptsioon lisas 2

4 25.05.2012 fookusgrupi transkriptsioon lisas 3

5 Iduettevõttega intervjuu lisas 9

6 Kogukonnaturuga intervjuu lisas 10

Käesoleva töö lisades on toodud fookusgruppide ja intervjuude transkriptsioonid algse kogutud empiirilise materjalina ning sekundaarsed analüüsid tähenduste, muutuste ja tegevuste ja visioonide vastuolude kohta (lisades 4, 7 ja 8). Tööle ei ole lisatud mahukaid fookusgruppide ja intervjuude sisuanalüüse, kuna need on olnud sekundaarsete analüüside vaheetappideks.

Meetodikriitikana fookusgruppide kohta saan välja tuua eneserefleksioonina, et teatud kirjeldavad küsimused fookusgrupis ei toiminud. Vastajad olid pigem valmis vastama ja kirjeldama midagi, mis ei olnud limiteeritud üheks tegevuseks, vaid pikemale ajaperioodile. Seega õigustas erinevate uurimismeetodite kombineerimine.

Samas ostjate vaatlust ei toimunud, seega ei ole kõik räägitu, millele autor kogutud materjalina tugineb, kindlasti ammendav.