Majandussuhted

Eesti ja Rootsi majandussuhted jagunesid kuude perioodi. Nendeks on esimesed kontaktid, Eesti oludega tutvumise aeg, esimesed ettevõtted tulevad Eestisse, majandussuhete plahvatuslik areng, uus Rootsi aeg Eesti majanduses ja Rootsi aeg majanduses kestab.

1.3.1. 1988-1991: Esimesed kontaktid

Nagu teisteski valdkondades, toimusid majandusmeeste esimesed külaskäigud tollal veel Nõukogude Liitu kuuluvasse Eestisse 1988. aastal. Prooviti leida lahendusi majandusliku koostöö tegemiseks tolleaegsetes tingimustes. Suurimaks probleemiks oli lennu- ja laevaühenduse puudumine, ebakindel kommunikatsioonisüsteem, rubla mittekonventeeritavus. Ühisfirmasid ei saanud luua, kuna seadus keelas väliskapitali Nõukogude Liidus.

1988. aastal loodi Rootsi ekspordinõukogu (REN), mille direktoriks sai Toomas Käbin, keda võib pidada Eesti-Rootsi majandussidemete sillaehitajaks. Tema kaudu on aastate

jooksul Eestisse tulnud sadu Rootsi ettevõtjaid. Rootsi riik toetas ettevõtlust sellega, et maksis kinni ühe osa nõustamist, mille tõttu said Rootsi firmad teatud hulga tasuta infot.

Koostöö alguses otsiti informatsiooni, õpiti Eestit tundma, otsiti tulevasi koostööpartnereid, arutati segaettevõtete ja tütarfirmade loomist, aga enne pidid toimuma majandusreformid, mis need võimalikuks teeksid. Eesti areng tekitas usaldust ja huvi oli Rootsi majandusringkondades suur. Arvati et Eestist võiks Rootsi firmadele saada värav kogu NSV Liidu turule. Rootslased olid 1990. aastate algul äraootaval seisukohal. Nad olid suhteliselt umbusklikud ja polnud nõus oma kapitali väga kergesti siinsetesse firmadesse paigutama, aga seda innukamad olid eestlased, kes nägid rootslastega suhtluses uusi võimalusi.

1989. aastal alustas SAS esimese Lääne lennukompaniina lende Tallinna ja nii oli taastatud otseühendus Eesti ja Rootsi vahel. Järgmisel aastal pandi Stockholmi ja Tallinna vahel käiku laev, seda tänu Rootsis elava eestlase Hans Laidwe eestvedamisele. 1991. aastal osales Rootsi Eestis 34 ühisettevõttes, Rootsi aktsiakapitali oli 49 ettevõttes. Selle aja majandussuhteid iseloomustab Bo Kraghi ütlus ühes intervjuus, et “kui tahaksid maakeral leida ühtainsat kohta, kus Rootsi võiks midagi ära teha ja kus rootslased on peale selle väga teretulnud, siis on see Eesti” (Äripäev, 17. 07.

1991).

1.3.2. 1991-1993: Eesti oludega tutvumise aeg

Pärast Eesti iseseisvumist olid Lääne suurfirmad (eriti oma Stockholmi-esinduste kaudu) hakanud looma kontakte Eestiga. Otsiti esindajaid, oldi huvitatud turutingimustest, näidati huvi alltöövõtuhanke vastu. Selleks võimalusi oli, aga kahjuks ei tulnud Eesti firmad küllaldaselt pakkumistele vastu. Ka Eesti riik oleks pidanud rohkem ära tegema ärisõbraliku keskkonna loomiseks. Väga soodsalt mõjus majandussuhetele konverteeritava Eesti krooni kasutuselevõtt. Majandussuhete takistuseks olnud kommunikatsioonivahendite taset parandati. Rootsi firmad hakkasid Eestisse investeerima. Esimesed edukad firmad olid näiteks Elektrolux ja SAAB Scania.

1.3.3. 1993-1995: Esimeste ettevõtete tulek Eestisse

Iseseisvumisest peale andis Rootsi valitsus Eestile majandusabi, mille üheks eesmärgiks oli kaitsta ja tugevdada Eesti iseseisvust. Siia tuleb juurde lisada veel sõpruslinnade ja maakondade piirkondlik abi. Eesti ettevõtetes töötasid konsultantidena mitmed Rootsi spetsialistid, kes said palka Rootsi riigilt. Eesti ja Rootsi vahelist majanduskoostööd edendasid ka mitmete lepingute sõlmimine, nagu vabakaubandusleping ja topeltmaksustamist vältiv leping.

Esimestel iseseisvuse aastatel eelistasid Rootsi firmad tulla Eesti turule Soome kaudu.

Nähes, et suurematel firmadel läheb Eestis hästi, julgesid siia tulla ka väikefirmad.

Probleemid olid peamiselt üksteise mittemõistmises – kultuurilises erinevuses ja seaduste mittetundmises. Polnud täpselt teada, millised seadused olid olemas ja kui kaua nad kehtivad. Investeerijad ei teadnud, kas nende investeeringud olid kaitstud.

Eestis valmistati allhangete korras osasid, mis Rootsis kokku pandi ja müüdi edasi Euroopa tehastele. Eesti eeliseks oli see, et oli võimalik uuendada tootmist, osta odavalt tootmishooneid ja kasutada odavat tööjõudu. Järkjärgult läksid rootslased julgemaks ja võtsid vastu otsuseid suuremate investeeringute tegemiseks. Koostööd toetasid ka mitmed riiklikud koostööprogrammid.

1.3.4. 1995-1997: Majandussuhete plahvatuslik areng

Eesti majandus ja sealhulgas väliskaubandus oli pärast Eesti taasiseseisvumist üllatava kiirusega arenenud. See ei jäänud Rootsis tähelepanuta ning tihti nimetati Eestit Wunderkind´iks ehk imelapseks. 1994. aastal ulatus Rootsi eksport Eestisse 2,4 miljardi Eesti kroonini, millest lõviosa moodustasid masinatööstustooted. Nendest suur osa osteti investeerimiseks Eesti arenevasse majandusse. Eesti eksport Rootsi koosnes enamasti allhanketöödest.

Endiselt mängisid kaalukat osa Eesti teadvustamisel Rootsis ning kaudsete või otseste otsuste langetamisel Rootsis elavad arvukad väliseestlased, kes moodustasid Rootsi

majanduses ja poliitikas küllalt mõjuka lobby - grupi. Selle teeb märgatavaks asjaolu, et leedulastel ja lätlastel Rootsis niisugune rahvusgrupp puudub.

Rootsi viis sel perioodil oma tekstiilitööstuse peaaegu täielikult Eestisse, sest Rootsis jätkates polnud nad enam võimelised konkureerima madalapalgalistes riikides asuvate tekstiilitööstustega. Suurim neist on Borås Wäfverier, kes ostis 1995. aastal ühe Euroopa suurimatest tekstiiliettevõtetest, Narva Kreenholmi manufaktuuri. Eestis olid palgad märgatavalt madalamad kui Rootsis. Rootsi ametühingud kritiseerisid tugevalt Rootsi ettevõtete Eestisse tulekut.

Sel perioodil kujunesid majandussuhted teistest valdkondadest olulisemaks, kaubavahetus kasvas ja investeeringud suurenesid. Rootsi oli üks esimesi Euroopa riike, kellega Eesti sõlmis põhjaliku majandus- ja kaubandusalaste lepingute paketi.

Rõhutamaks Läänemereregiooni arengu tähtsust Rootsi tööhõive suurendamise ja majanduskasvu kiirendamise seisukohalt, eraldas Rootsi parlament kahel korral Eestile nn Läänemere-miljardi, mille eesmärgiks oli võimaluste loomine äriprojektide edukaks läbiviimiseks.

Eesti maine Rootsis polnud sel perioodil eriti hea. Siiski kinnitas koostöös Rootsi politseiga tehtud uuring, et Eestis tegutsevate Rootsi firmade jaoks polnud kuritegevus probleem. Mitmed Rootsi ettevõtted või Rootsi osalusega firmad Eestis olid end tugevalt püsti ajanud, suurettevõtetest ABB, AGA, Kunda Nordic Tsement, Saku Õlletehas ja Põltsamaa Felix. Lisaks neile oli Eestisse investeerinud terve rida Rootsi keskmisi ja väikeettevõtteid.

1.3.5. 1997-1998: Uus Rootsi aeg Eesti majanduses

Üleminekumajandusega riikide peamisi probleeme oli omamaise kapitali vähesus.

Välisinvesteeringud pole Eestisse toonud mitte ainult täiendavat raha, vaid ka uut tehnoloogiat, uusi teadmisi ja kogemusi. 1990ndate keskpaigas domineeris välisinvesteeringutes tugevasti Soome, Eesti majanduses oli Soome aeg (vt Vihalemm, 1997: 140-142).

Võib öelda, et 1998 algas uus Rootsi aeg Eestis. Rootsi pangad ostsid kokku Eesti panku, Rootsi kesk- ja väikeettevõtted tungisid Eesti turule, Rootsi tegi meelsasti siia investeeringuid. Omad huvid olid nii riigil kui ettevõtjail. Riik vajas julgeolekut, ettevõtja kasumit. Leiti, et kui lähinaabruses asus väike, aga stabiilne turg, oleks olnud rumal see kasutamata jätta.

1.3.6. 1999-2003: Rootsi aeg Eesti majanduses kestab

Eesti suuremate pankade omanikud on Rootsi pangad. Swedbank omandas pärast Hoiupanga ja Hansapanga ühendamist võidupakkumises SEB-iga enamusosaluse Hansapangas. SEB ostis kaotuse järel enamusosaluse Eesti Ühispangas. Eesti suuruselt neljas pank on uue täielikult Põhjamaadele kuuluv Merita-Nordbankeni filiaal. Nüüd võib konstateerida, et 1990ndate lõpus päästsid rootslased Eesti majanduse, aitasid üle saada nii Tallinna börsikrahhist kui Vene majanduskriisist. Mõned aastad hiljem hakkasid nad suurel määral otsustama, kuhu investeeritakse Eesti pensionifondi raha.

Eesti suurim kaubanduspartner on olnud nii ekspordi kui impordi osas Soome. Aga kaubavahetus Rootsiga on olnud pidevalt tõusuteel. Rootsi on Eesti suurim välisinvestor, investeeringute üldmaht oli 31.12.2003 üle 34 miljardi Eesti krooni, 43 % investeeringute kogumahust (Economy at a Glance 19.05.2004).

Vastavalt Eesti Ettevõtteregistri andmetele oli 2004. aastaks Eestis registreerunud 661 osaliselt või täielikult Rootsi kapitalil põhinevat ettevõtet. Prognoositakse nii väliskaubanduse kui investeeringute suurt kasvu Eesti ühinemise järel Euroopa Liiduga.