Fookusgrupiintervjuud osutusid väga sobilikuks meetodiks, et pärast kontentanalüüsi läbiviimist jätkata antud temaatika uurimist, kuna meetod aitas keskenduda sihtgrupi hoiakutele ja käitumisele. Grupivestluse vorm pakkis intervjueeritavatele ühtsustunnet ning andis julgust isiklikel teemadel rääkimiseks, võimaldades ka noorte seisukohti ja kogemusi kõrvutada. Eksperiment andis hea võimaluse kontrollida seminaritöö järelduste paikapidavust ning pakkus noorte kogemuste kõrval väärtuslikku lisamaterjali foorumite efektiivsuse hindamiseks. Nimetatud meetodid andsid vastuse kõikidele uurimisküsimustele.
MSN Messengeri vahendatud intervjuu puudujäägiks osutus asjaolu, et üks intervjueeritud noor oli enne intervjuu lõppu sunnitud vestlusest lahkuma. Mõnel juhul tuli mõnda osalejat eraldi kõnetada ning paluda ka temal küsimusele vastata, et intervjuuga edasi minna.
Vaatamata online intervjuu läbiviimise keerukusele osutus kanal väga tänuväärseks intervjuu läbiviimise kohaks, kuna tänu interneti vahendamisele oli samaaegselt võimalik vestlusesse lülitada erinevates paikades asuvad noored, kes avanesid vaatamata küsimuste isiklikule laadile kergesti. Ilmselt poleks valimisse kuulnud noored olnud nõus vestlusest osa võtma, kui see oleks toimunud näost näkku.
Tulevastes uuringutes on antud uurimistöö alusel võimalik intervjuu kava veelgi täiendada ja täpsustada. Näiteks võiks kavasse lülitada küsimusi selle kohta, mis on noortele üksteise abistamisel motiivideks ning kui usaldusväärseks peetakse foorumitest saadavat tagasisidet.
Samuti võiks noortelt laiemas plaanis uurida, kui koduselt tunnevad nad ennast nõustamisprotsessi vahendavas ilma mitteverbaalsete vihjeteta ning arvuti teel toimuvas tekstilises kommunikatsioonis.
Tulevastes eksperimentides tasuks katsetada lisaks inimsuhetele ka muud tüüpi, näiteks tervise temaatikaga seonduvate muredega, et välja selgitada, milliste murede puhul on abistamisvalmidus ning negatiivne tagasiside kõrgeimad. Samuti oleks huvitav katsetada, milline tagasiside laekub täiskasvanufoorumitest mõnele vanemale murepostitajale ning täiskasvanulikumale murele kui seda on 14- ja 17aastaste omad.
Palju uudseid põnevustpakkuvaid andmeid ja teadmisi lisaks antud valdkonda ka laialdased ankeetküsitlused eesti noorte seas, kuna sel viisil õnnestuks välja selgitada, kui suur on Eestis tegelik teadlikkus veebipõhise nõustamise võimalustest ja keskkondadest ning milline on reaalne e-nõustamisfoorumite külastajate arv. Lisaboonusena aitaks selline uuring saada ülevaate ka nendest lastest ja noortest, kes on häbelikud ise nõustamisprotsessis osalemise suhtes, kuid käivad lugemas teiste kasutajate muresid ja diskussiooni ilma ise aktiivselt foorumitesse märke maha jätmata.
Kokkuvõte
Ehkki laste käitumismustrid internetis on viimasel ajal muutunud oluliseks uurijate huviobjektiks, ei ole akadeemilised uuringud Eestis seni foorumipõhist nõustamist ja internetist muredele abi otsimise praktikaid kuigi palju käsitlenud. Antud bakalaureusetööle pakkus esmast empiirilist taustmaterjali minu seminaritöö (Oolo 2010), mis andis kvantitatiivse sisuanalüüsi abil esialgse pildi online foorumeid kasutavast sihtgrupist, keskkondade kasutamise praktikatest ja foorumite efektiivsusest.
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli saada põhjalikum ülevaade selle kohta, millised on eesti noorte e-nõustamislehekülgede kasutamise praktikad ning põhjused, miks noored just internetipõhise teenuse poole pöörduvad. Samuti võtsin sihiks analüüsida veebipõhiste nõustamisfoorumite efektiivsust nõuannete jagamisel ning pakkuda välja ettepanekuid teenuse tõhusamaks muutmiseks. Nimetatud uurimisküsimuste lahendamiseks viisin läbi loomuliku efektiivsuseksperimendi, postitades tundud foorumitesse kaks tüüpilist noorte hingemure lahendamisel abi paluvat eksperiment-muret. Lisaks korraldasin kaks fookusgrupiintervjuud, millest esimeses osalesid viis 13−17aastast ning teises sama palju 18−22aastaseid teenuse kasutajaid.
Läbiviidud uuringu tulemustest selgus, et online foorumid mängivad eesti noorte murede lahendamisel üksipäini hakkama saamise ning kaaslaste poole pöördumise kõrval osalist rolli.
Noored eelistavad abi saamiseks foorumitesse pöörduda ennekõike inimsuhete ja seksuaalmuredega seotud probleemide korral. Kuna antud valdkonnad on nooremas eas tabuteemadeks, mängivad e-nõustamisfoorumite juures noorte jaoks võtmerolli anonüümsus ja konfidentsiaalsus. Teenuse lihtsus ja mugavus on olulised aga ilu, tervise, toitumise ja spordi temaatika üle arutlemisel.
Vaatamata sellele, et (eriti alaealiste) noorte teadlikkus e-nõustamiskeskkondadest piirdub võrdlemisi kitsa foorumite ringiga, selgus üllatuslikult, et foorumite külastamissagedus on märkimisväärselt kõrge. Kuigi omaalgatuslikult riputatakse muresid üles vaid paar korda aastas või kord mõne kuu jooksul, selgus seni fikseerimata leiuna, et passiivsete tarbijatena külastavad noored foorumeid regulaarselt kuni viis korda nädalas. See muudab teenuse kasutamise oodatust populaarsemaks praktikaks, ent vastandab eesti noored
internetipõlvkonna stereotüübile, millele on iseloomulik aina kasvav internetisisu loomise aktiivsus.
Eksperimendist ja fookusgrupiintervjuudest järeldus, et Eesti foorumid töötavad väga erineva efektiivsusega. Kahetsusväärselt ilmnes, et spetsiaalselt noortele suunitletud veebipõhise nõustamise näol on Eestis tegu alles oma niši leidva praktikaga. Kui võtta arvesse noortefoorumitest saadavat kasinat vastuste arvu, tagasiside sisutühjust ja professionaalse konsultantide vähesust, selgub, et Eesti lastele ja noortele mõeldud e-nõustamiskeskkonnad ei täida efektiivselt oma lõppeesmärki. Nõustamisportaalid on küll vajalikud selleks, et lapsed saaksid ennast avada ja mure ära kurta, kuid enamasti ei saa nad sealt adekvaatset soovitud abi või peavad leppima vaid lohutuse saamisega, kuid jäävad oma mure lahendamisel lõpuks ikkagi üksi. Eesti noortefoorumites jääb vajaka just vastajate vahel tekkivast ratsionaalsest diskussioonist ning sotsiaalselt pädevate professionaalide panusest, mistõttu ei teki foorumites vastajate vahelisest vestlusest suurt lisaväärtust.
Ometi ei saa läbikukkunuks pidada kogu Eesti foorumikultuuri, sest vaatamata rohkele negatiivsele tagasisidele on täiskasvanutele mõeldud foorumitest võimalik saada arvukat ja praktilist tagasisidet, millega abipalujad sagedasti rahule jäävad. Kesine efektiivsus on seega omane just lastele ja noortele suunatud teenusele, mis vajaks noorte arvates ulatuslikku reklaami ja teavitustööd. Nõustamisfoorumitesse peaksid noorte sõnul senisest suurema panuse andma moderaatorid ja professionaalsed nõustajad, kes garanteeriksid, et ükski laps ei jää oma murega omapäi, annaksid adekvaatset nõu ning panustaksid vastajate vahel diskussioonimomendi tekkimisse.
Summary
The Internet has become an integral part of young people’s lives. It is ’their’ medium, they are the pioneers in the cyber-space, developing online competencies and literacies, gaining confidence and expertise as a result (Livingstone 2004). They do not hesitate to look for information concerning their intimate problems on the Internet because it is an accessible and anonymous method of seeking help. However, there is very little knowledge of the popularity and effeciency of online counselling forums among Estonian youth.
The aim of this Bachelor’s thesis "The effectivity and usage practices of online advice-seeking forums among Estonian youngsters" is to study youngsters’ motivations in accessing the Internet for seeking advice and to learn about their usage practices of online counselling. In addition, the present thesis analyses the efficiency of Estonian help-seeking environments and makes suggestions on developing them.
Data for the present study were obtained through two focus group interviews with young people who have used counselling forums. Also two efficiency experiments were carried out in order to analyse whether it is possible for adolecents to get adequate help from Estonian online forums.
The results of this study showed that online sources play a partial role in youngsters’
information and advice seeking. However, online forums have been welcomed as providing information on taboo subjects concerning relationships and sexuality. Therefore anonymity plays the key role in accessing those forums.
Surprisingly, the usage rate of online advice-seeking environments among the interviewees turned out to be very high. Although they, contrary to the typical net generation stereotype, seldom post their own questions, the participants surf the forums to obtain information from previously posted questions and answers up to five times a week. Therefore, the online forums prove to be far more popular with and vital to Estonian youngsters than previously thought.
Altough adult forums may provide helpful feedback, it occurs that teen forums in Estonia are still relatively incapable of assuring youngsters the help they are looking for. Considering the shortage and superficiality of answers and lack of socially competent counsellors, the service is unable to complete its purpose effectively. Counselling forums are vital for opening oneself and obtaining, if lucky, consolation or moral support but when it comes to solving their problem they mostly feel left alone.
Estonian youngsters’ adivce-seeking forums are lacking publicity, moderators and the contribution of professional consultants who would ensure that everyone gets adequate help.
Kasutatud kirjandus
An European Research Project: The Appropriation of New Media by Youth. (2006). European Commission, Information Society and Media.
Bambling, M., R. King, W. Reid & K. Wegner. (2008). Online counselling: The experience of counsellors providing synchronous single-session counselling to young people. Counselling and Psychotherapy Research, 8(2): 110-116.
Barak, A. (2004). Internet counseling. Encyclopedia of Applied Psychology, 2(2004): 369-378.
Baym, N. K. (2002). Interpersonal Life Online. Handbook of New Media: Social Shaping and Consequences of ICTs. Lievrouw, L. A. & Livingstone, S. (toim.). London, Thousand Oaks, New Delhi: SAGE Publications, 62-76.
Beattie, D., S. Cunningham, R. Jones & O. Zelenko. (2006) “I use online so the counsellors can’t hear me crying”: Creating design solutions for online counselling. Media International Australia Incorporating Culture and Policy, (118): 43-52.
Buckingham, D. (2003). Media education: literacy, learning and contemporary culture.
Cambridge: Polity Press.
Buckingham, D. (2006). Children and New Media. Handbook of New Media. Social Shaping and Consequences of ICTs. Updated Student Edition. Lievrouw, L.A. & Livingstone, S.
(toim.). London, Thousand Oaks, New Delhi: SAGE Publications, 75-91.
Carlsson, U. (2006a). Media Goverance. Carlsson, U. (toim.). Regulation, Aareness, Empowerment: Young People and Harmful Media Content in the Digital Age. Rootsi: The International Clearinghouse on Children, Youth and Media, 11-19.
Carlsson, U. (2006b). What is Media and Information Literacy?. Carlsson, U. (toim.).
Regulation, Aareness, Empowerment: Young People and Harmful Media Content in the Digital Age. Rootsi: The International Clearinghouse on Children, Youth and Media, 157-161.
Cooper, R. (2009). Online Interviewing: It’s No tas Simple as Point and Click. The Weekly Qualitative Report, 2(43): 250-253.
Galegher, J., Sproull, L., & Kiesler, S. (1998). Legimacy, authority and community in electronic support groups. Written communication, 15(4), 493-530.
Hasebrink, U., S. Livingstone & L. Haddon. (2008). Comparing children’s online opportunities and risks across Europe: cross-national comparisons for EU Kids Online.
London: EU Kids Online.
Kalmus, V. (2008). Riskialtid tiigrikutsud: eesti lapsed kui (uue) meedia kasutajad. Ots, L.
(toim.). Uued ajad – uued lapsed. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 35-62.
Kalmus, V., M. Keller & P. Pruulmann-Vengerfeldt. (2009a). Lapsed ja noored tarbimis- ja infoühiskonnas. Eesti inimarengu aruanne 2008. Eesti: AS Printon Trükikoda, 115-122.
Kalmus, V., P. Pruulmann-Vengerfeldt, P. Runnel & A. Siibak. (2009b). Mapping the terrain of “Generation C”: Places and practices of online content creation among Estonian teenagers.
Journal of Computer-Mediated Communication, Special Issue on Young People, Mediated Discourse and Communication Technologies, 14(4).
Kalmus, V., P. Runnel & A. Siibak. (2009c). Opportunities and benefits online. Livingstone, S. & Haddon, L. (toim.). Kids Online. Opportunities and risks for children. Great Britain: The Policy Press, 71-82
Kellner, D. (2002). New Media and New Literacies: reconstructing education for the New Millenium. Handbook of New Media: Social Shaping and Consequences of ICTs. Lievrouw, L. A. & Livingstone, S. (toim.). London, Thousand Oaks, New Delhi: SAGE Publications, 90-104.
King, R., M. Bambling, C. Lloyd, R. Gomurra, S. Smith, W. Reid & K. Wegner (2006).
Online counselling: The motives and experiences of young people who choose the Internet instead of face to face or telephone counselling. Counselling and Psychotherapy Research, 6(3): 169-174.
Kraus, R., J. Zack & G. Stricker. (2004). Online counseling: A handbook for Mental Health Professionals. United States: Academic Press.
Kress, G. (2003). Literacy in the New Media Age. London: Routledge.
Leibert, T., J. Archer Jr, J. Munson & G. York. (2006). An Exploratory Study of Client Perceptions of Internet Counseling and the Therapeutic Alliance. Journal of Mental Health Counseling, 28(1): 69–83.
Lievrouw, L. A. & S. Livingstone. (2002). Introduction. Handbook of New Media. Social Shaping and Consequences of ICTs. Lievrouw, L.A. & Livingstone, S. (toim.). London, Thousand Oaks, New Delhi: SAGE Publications, 1-15.
Lievrouw, L. A. & S. Livingstone. (2006). Introduction to the Updated Student Edition.
Handbook of New Media. Social Shaping and Consequences of ICTs. Updated Student Edition. Lievrouw, L.A. & Livingstone, S. (toim.). London, Thousand Oaks, New Delhi:
SAGE Publications, 1-14.
Livingstone, S. & L. Haddon. (2009). Introduction. Livingstone, S. & Haddon, L. (toim.).
Kids Online. Opportunities and risks for children. Great Britain: The Policy Press, 1-15.
Livingstone, S. (2002). Young people and new media: Childhood and the changing media environment. London, Thousand Oaks, New Delhi: SAGE Publications.
Livingstone, S. (2004). Interactivity and participation on the internet: Young people’s response to the online invitation to engage in the civic sphere. Dahlgren, P. (toim.). Young Citizens and New Media: Strategies for learning democratic engagement. London: London School of Economics and Political Science.
Livingstone, S., M. Bober & E. J. Helsper. (2004). Active participation or just more information? Young people’s take up of opportunities to act and interact on the internet.
Information, Communication and Society, 8(3), 287-314.
McMillan, S. J. & M. Morrison. (2006). Coming of age with the internet: A qualitative exploration of how the internet has become an integral part of young people’s lives. New Media Society 8(1): 73-95.
McQuillan, H. & d’Haenens, L. (2009). Young people online: gender and age influences.
Livingstone, S. & Haddon, L. (toim.). Kids Online. Opportunities and risks for children.
Great Britain: The Policy Press, 95-106.
Männiste, M. (2010). Psühholoogilise online-nõustamise praktikad Lahendus.net näitel.
Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond.
Narusk, E. (2009). Lahendus.net'is esitatavate probleemide ealisest eripärast.
Bakalaureusetöö. Akadeemia Nord, psühholoogia- ja kommunikatsiooniteaduskond.
Nolin, M. J. & K. K. Petersen. (1992). Gender differences in parent–child communication about sexuality: An exploratory study. Journal of Adolescent Research, 7(1): 59-79.
O’Connor, H. & C. Madge. (2003). “Focus groups in cyberspace”: using the Internet for qualitative research. Qualitative Market Research: An International Journal, 6(2): 133-143.
Oolo, E. (2010). Eesti noorte inimsuhetega seotud probleemid veebipõhiste nõustamislehekülgede näitel. Seminaritöö. Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Palfrey, J. & U. Gasser. (2008). Born Digital: Understanding the first generation of digital natives. New York: Basic Books.
Prensky, M. (2001). Digital Natives, Digital Immigrants. On the Horizon, 9(5): 1-6.
Reia-Baptista, V. (2006). New Environments of Media Exposure. Carlsson, U. (toim.).
Regulation, Aareness, Empowerment: Young People and Harmful Media Content in the Digital Age. Rootsi: The International Clearinghouse on Children, Youth and Media, 123-134.
Rice, R. E. & C. Haythornthwaite. (2006). Perspectives and Internet Use: Access, Involvement and Interaction. Handbook of New Media. Social Shaping and Consequences of ICTs. Updated Student Edition. Lievrouw, L.A. & Livingstone, S. (toim.). London, Thousand Oaks, New Delhi: SAGE Publications, 92-113.
Selwyn, N. & E. Powell. (2006). Exploring working-class young people’s (non)use of the internet for sexual health information and advice. York, UK.
Slater, D. (2002). Social Relationships and Identity Online and Offline. Handbook of New Media: Social Shaping and Consequences of ICTs. Lievrouw, L. A. & Livingstone, S. (toim.).
London, Thousand Oaks, New Delhi: SAGE Publications, 533-546.
Smetana, J. G., N. Campione-Barr & A. Metziger. (2006). Adolecent Development in Interpersonal and Societal Contexts. Annu. Rev. Psychol. 57:255-284.
Staksrud, E., S. Livingstone & L. Haddon. (2007). EU Kids Online: What Do We Know About Children’s Use of Online Technologies?. London: The London School of Economics and Political Science.
Suzuki, L. K. & J. P. Calzo. (2004). The search for peer advice in cyberspace: An examination of online teen bulletin boards about health and sexuality. Applied Developmental Psychology, 25(2004): 685–698.
Tapscott, D. (1998). Growing up digital: the rise of the net generation. New York: McGraw-Hill.
Tapscott, D. (2009). Grown up digital: how the net generation is chaning your world. New York: McGraw-Hill Books
Wasko, M. M. & S. Faraj. (2000). „It is what one does“: why people participate and help others in electronic communities of practice. Journal of Strategic Information Systems, 9(2000): 155-173.
Valk, A. & A. Realo. (2004). Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus.
Veldre, A. (2002). Anonüümsus abistamissuhetes: Internetipõhise nõuandmise spetsiifika projekti „X“ põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, psühholoogia osakond.
Veldre, A. (2006). Atributing respoinsibility and control through discursive practices in email counselling. Magistritöö. Tartu Ülikool, psühholoogia osakond.
Vengerfeldt, P. & P. Runnel. (2004). Uus meedia Eestis. Vihalemm, P. (toim.).
Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965-2004. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 233-241.
Vihalemm, P. (2006). Media Use in Estonia. Trends and Patterns. Nordicom Review, 27(2006), 17-29.
Vihalemm, T. (2001). Teadustöö alused ja seminaritöö. Tartu: TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.
Amor.ee: Internetinõustamine. (2005). URL (kasutatud detsember 2009) http://www.amor.ee/17582
Clarke, P. (2000). The Internet as a medium for qualitative research. URL (kasutatud aprill 2010)
http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.99.9356&rep=rep1&type=pdf Fontes, T. O. & M. O’Mahony. (2008). In-depth interviewing by Instant Messaging. URL (kasutatud aprill 2010)
http://sru.soc.surrey.ac.uk/SRU53.pdf
Grohol, J. M. (1999). Best Practices in eTherapy. Definition & Scope of e-therapy. URL (kasutatud detsember 2009)
http://psychcentral.com/best/best3.htm
Grohol, J. M. (2001). Best Practices in eTherapy. Clarifying the Definition of e-therapy. URL (kasutatud detsember 2009)
http://psychcentral.com/best/best5.htm
Interneti kasutamise sagedus 2001-2008. [2008]. URL (kasutatud detsember 2009) http://www.riso.ee/et/files/eSeire_2008_I_Interneti_kasutamine%20koha%20j%C3%A4rgi_v r5.pdf
Lahendus.net: Mida pakume. URL (kasutatud detsember 2009) http://lahendus.net/?a=artiklid&art=Mida_pakume2&style=2
Livingstone, S. [2005]. UK Children Go Online. End of Award Report, URL (kasutatud detsember 2009)
http://www.lse.ac.uk/collections/children-go-online/
Nielsen, J. (2006). Participation Inequality: Encouraging More Users to Contribute. URL (kasutatud mai 2010)
http://www.useit.com/alertbox/participation_inequality.html
Noorsootöö seadus. (17.02.1999). RT I 1999, 27, 392; viimati muudetud 26.11.2009. URL (kasutatud jaanuar 2010)
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249791
Noorte nõustamiskeskuste-ja teenuste fookusgruppintervjuud. Aruanne. Saar Poll OÜ. (2007).
URL (kasutatud detsember 2009)
www.taninfo.ee/public/Noorte_n_ustamiskeskused_uuring.doc
Ollivry, J-P., A. Metsoja, E. Lauk, V. Kalmus, M. Keller, P. Runnel & K. Ugur. (2006).
Ülevaade Eesti koolinoorte meediakasutusest. Mediappro Eesti. URL (kasutatud märts 2010) http://www.entk.ee/Microsoft%20Word%20-%20CDle%20_2_.pdf
Voida, A., E. D. Mynatt, T. Erickson & W. A. Kellogg. (2004). Interviewing over instant messaging. URL (kasutatud aprill 2010)
http://www.pliant.org/personal/Tom_Erickson/Voida_CHI01_InterviewOvrIM.pdf