Eksperiment-mured postitasin Mure 1 („Sõbranna vs kutt?“) puhul seitsmesse ja Mure 2 („Vanemad ajavad hullluuuuks!!!“) puhul kuude sobivasse foorumisse. Kuu aega hiljem selgus laekunud vastuste loendamisest, et esimene mure oli kokku pälvinud 54 vastust, neist 8 laste- ja noortefoorumitest ning ülejäänud täiskasvanutele spetsialiseerunud keskkondadest.
Teisele eksperiment-murele oli laekunud 109 vastust, millest 14 on pärit eakohastest foorumitest.
Antud tulemused on mõtlemapanevad väga erinevatest nüanssidest vaadatuna. Kuu aja jooksul kogunenud arvukas vastustepagas on ühest küljest väga tänuväärne ning annab tunnistust sellest, et Eesti foorumikultuur toimib ning nõustamiskeskkondadest on tõepoolest võimalik tagasisidet saada. Teisalt ei tohi unustada, et selline vastuste arv laekus kokku kuuest-seitsmest foorumist, kusjuures mõlemal juhul oli nende seas ka 13−15 teemavälist kommentaari. Kui noorel on mure, on väga ebatõenäoline, et ta postitab oma probleemi nii paljudesse erinevatesse keskkondadesse, sest nagu fookusgrupiintervjuudest selgus, ei oska noored rohkem kui paari e-nõustamiskeskkonda reeglina nimetadagi (vt peatükk 3.2.2.1).
Samuti on märkimisväärne, et kuigi tegu oli noorte muredega, pärines vaid 13−15%
tagasisidest spetsiaalselt lastele ja noortele suunatud foorumitest, suurem osa aga täiskasvanufoorumitest (Buduaar, Kodutud.com, Perekool). Noortega tehtud intervjuud annavad kinnitust, et tegelikkuses pole 13−17aastased foorumikasutajad äsjanimetatud foorumitest teadlikudki (vt peatükk 3.2.2.1) ning see annab põhjust järeldada, et sellistest foorumitest nad reaalselt abi ei otsiks. Antud vanuserühm kui aktiivseim nõustamisfoorumeid kasutav sihtgrupp otsib intervjuudele tuginedes enim abi hoopis Lapsemure ja Amori
foorumist, kus jäi tagasiside aga tagasihoidlikuks (Mure 1 puhul kokku 6 vastust ja Mure 2 puhul 10 vastust) ning ka väga aeglasemalt laekuvaks.
Nimetatud tulemused annavad põhjust järeldada, et noorte lootus saada efektiivset abi enda vanusegrupile mõeldud foorumitest on kesine. On aga vähetõenäoline, et noored lähevad murede korral abi paluma täiskasvanutele mõeldud keskkondadest. Lisaks nooremate vähesele teadlikkusele täiskasvanufoorumitest kardetakse sealt saadavat negatiivset tagasisidet ning mure tühiseks pidamist (vt peatükk 3.2.3.3). Eksperimendis rohkem vastuseid andnud foorumeid kasutavatel 18−22aastastel intervjueeritud noortel on järelikult suurem lootus internetist efektiivset abi saada kui nendest veidi noorematel. Samas aga on nõustamisfoorumid tähtsamaks mure lahendamise kanaliks siiski just neist nooremate jaoks (vt peatükk 3.2.1.2), mistõttu on kahetsusväärne, et selline vanusegrupp abi saamise puhul kõige kehvemas olukorras on.
3.1.2. Eksperiment-muredele saadud vastuste analüüs
Lastele ja noortele mõeldud Lapsemure ja Amori foorumist pälvisid mõlemad eksperiment-mured teemakohaseid ja adekvaatseid vastuseid. Kuigi eakaaslaste nõuanded olid pigem lühikesed, lihtsakoelised ja pinnapealsed, stiilis „võta nendega ette üks jutuajamine“, „tee neile selgeks, et sa pole enam laps!“ või „poisid tulevad ja lähevad, aga sõbrad jäävad“, sisaldamata põhjalikku argumentatsiooni ja tegevusjuhiseid, oli tegu mõistvate vastajatega.
Kuigi murepostitaja ei pruukinud vastustest saada lõplikku tõhusat abi, samastuti temaga ja pakuti lisaks oma arvamuse avaldamisele ka veidi moraalset tuge. Noortefoorum Kuut aga jäi pigem lollitajate foorumiks, kust tõsiseltvõetavaid vastuseid peaaegu ei laekunudki.
Täiskasvanufoorumitest Buduaar, Perekool ja Kodutud.com tõusis aga lisaks tõhusatele vastuste ja moraalse toe pakkujatele tugevalt esile ka murepostitajat pilkavate vastajate leer.
Kui eksperiment-mures esinenud 17aastane neiu pälvis vaid paar pilkavat kommentaari stiilis
„sa oled nii naiivne“ ja „kui te juba suudlesite, siis pead kontrollima, ega sa rasedaks ei jäänud“, siis teismeliste tüüpprobleemiga esinenud 14aastane noormees sattus oma murega suurema mõnitajate laviini alla. Suisa kolmandik vastajatest Buduaari foorumis nentisid, et murepostitaja näol on tegu alles liiga noore puberteediealisega, kellel soovitati mitte vinguda ja suureks kasvada. Murealgatajat ei püütudki neil puhkudel mõista, vaid samastuti pigem
tema vanematega. Antud tulemust tuleb lahti mõtestada arvestades Buduaari ja Perekooli foorumite kasutajaskonda, kelleks on täisealised ning pigem ise juba lapsevanemaks saanud kasutajad kui noored. Seetõttu pole imekspandav, et mõisteti pigem noormehe vanemate motiive kui tema enda muresid. Niisiis pole täiskasvanufoorumid noortele abi palumiseks kõige adekvaatsemad keskkonnad, kuna seal ei pruugita nende muresid mõista ega neile kaasa elada.
Negatiivse tagasiside kõrval anti eksperiment-noortele täiskasvanufoorumites ka asjalikke juhtnööre. Tulemus, mille kohaselt murele „Sõbranna vs kutt?“ laekus 54 ja mure „Vanemad ajavad hullluuuuks!!!“ pälvis 109 vastust, ühtib minu seminaritööst ilmnenud järeldusega, et eesti e-nõustamiskeskkondade kasutajad on altimad aitamaks lahendada ema ja isaga seotud muresid kui andmaks nõu poiste ja tüdrukute vaheliste suhete alal (Oolo 2010). Ilmselt seetõttu piirdusid vastajad neiu armukolmnurgast rääkivale eksperiment-murele vastamisel lihtsate soovitustega nagu „otsi endale mõni teine kutt“, „ütle, et kui sa talle meeldid, siis saatku sõbranna pikalt“, „hea sõbranna nimel tasub alati kuttidest loobuda“ või „vaata, et mõlemast ilma ei jää“. Noormehe mure pälvis samas palju üksikasjalikumaid ja tõhusamaid nõuandeid kui neiu oma. Abivalmid vastajad soovitasid noormehel võtta täiskasvanulikum suhtumine, üllatada vanemaid kodustel töödel abistamisega, soovitasid otsida kompromisse ja andsid nõu, mida täpselt vanematele öelda, kui nendega pikem jutuajamine ette võtta.
Lühemate vastuste kõrval esinesid ka mõned põhjalikud, mõistvad ja väga toetavad seisukohad, milles kaitsti noormeest ka teiste taunivate kommenteerijate ees. Seega, et saada täiskasvanufoorumitest adekvaatset nõu, peab murepostitaja külma närviga ära kannatama ka väga palju sapiseid vastuseid.
Kuigi ka foorumites Lapsemure, Amor ja Perekool on lubatud, et tõsisemate murede puhul sekkub nõustamisprotsessi ka professionaalne konsultant, siis ühtegi nõustaja vastust eksperimendi puhul neist ei laekunud. Küll aga selgus, et noortel on võimalik hõlpsasti professionaali abi saada Sina ja Mina perekeskuse foorumist. Mõlemad eksperiment-noored said antud keskkonnast paari päevaga koolitaja vastuse (noormehe mure puhul lausa kaks vastust, kuna mure postitati kahesse erinevasse alamfoorumisse). Professionaalide vastused olid põhjalikud, toetavad, pakkusid välja erinevaid lahendusteid ja püstitasid küsimusi, mida noored peaksid endi juures enne otsuse tegemist analüüsima, seega võiks vastuseid noortele pidada kõige abistavamateks. Kuigi Sinamina foorum kvalifitseerub eksperimendist lähtuvalt kohaks, kust iga noor saaks täiskasvanulikku abi ega jääks oma murega üksi, selgub
fookusgrupiintervjuudest, et ükski kümnest küsitletud noorest pole sellisest foorumist teadlik.
Seega oleks reklaam ja teavitustöö hädavajalikud.
Kokkuvõttes selgus eksperimendist, et noorte e-nõustamisega on Eestis kehvad lood, kuna noorte lootus endavanustele mõeldud foorumitest adekvaatset tagasisidet saada on kesine.
Eakaaslaste vastuseid laekub aeglaselt ja vähe. Kuna enamik noortefoorumitest saadud vastustest on pinnapealsed, sisaldades vaid paarilauselist isiklikku arvamust, oleks tarvis vastuseid laiendada täiskasvanute kommentaaride ja professionaalsete nõustajate vastustega ning tekitada selle kaudu ka diskussioonimomenti, mida antud foorumid aga hetkel ei paku.
Ainuke professionaalset abi pakkuv Sinamina foorum pole noorte seas tuntud.
Täiskasvanufoorumitest oleks teoreetiliselt võimalik saada arvukamat ja põhjalikumat tagasisidet, kuid eakamatele suunitletud foorumid ei sobi tihti noortele omaste murede kurtmiseks, kuna sealne kasutajaskond ei mõista teismeliste probleeme ning eelistab arutleda täiskasvanutele omasemate teemade üle. Kui täisealised noored on juba leidnud tee ka täiskasvanufoorumitesse ning saavad sealt rakendatavaid ja loogilisi vastuseid (vt peatükk 3.2.3.3), siis isegi kui alaealised noored antud keskkondadest teadlikud oleksid ning sinna oma mure postitaksid, pälviksid nad rohkelt ära ehmatavat kriitilist tagasisidet, nagu eksperimendist selgus.