Koostöösuhted ja kommunikatsioon

Lähtuvalt uurimistulemustest püüab autor järgnevalt välja tuua peamised probleemid ja väljakutsed kommunikatsiooni korraldamiseks koostöösuhetes partnerite ja avalikkusega.

- Politiseeritus

Avalikes huvides tegutsevad organisatsioonid on allutatud poliitilisele survele ning see omab mõju nii koostöösuhetele kui kommunikatsiooniprotsessile. Ministeeriumi ametnikud puutuvad poliitilise mõjuga kokku vahetult, sihtasutuste esindajad kaudselt läbi ministeeriumide. Kodaniku jaoks väljendub see organisatsioonide otsustus-protsessi aeglustumises, sest lahenduste kokkuleppimine on tihedalt seotud poliitiliste kaalutluste ning mõjude analüüsimisega. Seotus igapäevapoliitikaga seab organisatsioonidele omakorda ettekirjutused muudatuste läbiviimiseks ennaktempos, sest tulemusi soovitakse valdkonnas saavutada ning presenteerida “nüüd ja kohe”.

Sotsiaalne kommunikatsioon, mis tähendab huvigruppide kaasamist varajases staadiumis ja avalikkuse laialdast informeerimist, võiks uurija hinnangul olla organisatsioonides esindatud enam. Vastav tegevus aitaks suurendada ka “kodaniku lähedust”. Toetavat ja kriitilist hoiakut enda organisatsiooni vastavasse tegevuspraktikasse väljendasid ka erinevate ministeeriumide esindajad. Näiteks:

“Kui on midagi, mis väärib toetamist, siis me seda teeme nii et meil käib hommikust-õhtuni suhtekorralduslik töö. Meil arutatakse iga päev neid küsimusi ja iga asja kohta on plaan, kuidas seda maha müüa. Kõikide asjade juures on meil avalike suhete osakond, kes täiesti üritab iga asja kohta parimat taktikat välja mõelda /…/ Näiteks meil ei olnud raskusi ei hoolekande kontseptsioon ega tööturumeetmete kontseptsiooni müümisega, mis sest, et nad võtavad inimestelt mugavust ja sunnivad aktiivsusele. Aga kui see on ühiskonnas õige aktsendiga esitatud ja selle selgeks teed, siis on ka Sinul endal palju lihtsam /…/ Intervjuu nr.5, ministeeriumi juhtiv ametnik

“Vaadates ja jälgides seda, kuidas toimetatakse 21.sajandi kooli programmiga, siis minule tundub et sellega üleliia kiirustatakse ja kõige hullem on ja kõige rohkem protsessile jalgu on jäetud sellega, et ei informeerita tegelikult, kommunikatsioonistrateegia on halb, liiga kiiresti üritatakse neid muudatusi teha ilma selgitamata nende muutuste tegelikku sisu. Informatsiooni pool, kommunikeerimine, liigne kiirustamine on need.” Intervjuu nr. 9, ministeeriumi juhtiv ametnik

- Allutatus bürokraatlikule asjaajamine

Avalik sektor on allutatud bürokraatlikule asjaajamisele, mille mõjud ulatuvad raporteerimise, kommenteerimise, kooskõlastamise jm. kohustuste kaudu ka avalikes huvides tegutsevate sihtasutusteni. Haldussurve vähendab partnerlusele, koostööle,

nõustamisele ja teistele kommunikatiivsetele tegevustele mõeldud aega, samuti vähendab kommunikatsiooni efektiivsust. Kaasaegse avaliku halduse mudeli kohaselt ei tohiks avalikku juhtimist kammitseda protseduurireeglitega, sest tähtis on efektiivsus, organisatsiooniline paindlikkus ja eesmärkide saavutamine, mitte liigne sõltumine formaalsusest. Tähtis on mõtlemisvõime, mitte reeglid (Tõnisson 1998).

Sihtasutused peaksid seadma endale eesmärgiks kasvatada iseseisvust, iseseisvate otsustusliinide sisseseadmist otsuste vastuvõtmisel. Vastutuse võtmisel on tugev relevantne psühholoogiline mõju tervele organisatsiooni kliimale.

- Avatus ja tegevuste läbipaistvus

Avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide ülesandeks on olla oma tegevustes läbipaistvad ning suurendada ühiskonna teadlikkust valdkonnas toimuvast.

Sihtasutused tunnistasid, et vaatamata sellesuunalistele katsetele on informeerimise eesmärgi täitmine massiteabekanalite vahendusel, keeruline. Organisatsioonide poolt väljastatavad sõnumid on positiivsed, kuid ei leia meedia poolset tähelepanu.

Vastavasisulisi probleeme väljendasid mitmed SA/MTÜ esindajad. Näiteks:

“Avalikkusega suhtlemine on seni olnud meie kõige nõrgem lüli, kuna me pole seda pidanud oluliseks, kuid tegelikult peaks pidama. Sa pead olema nähtav, nii kaua kui olid püsivad partnerlepingud ja suhted olemas siis me ei pööranud sellele väga suurt rõhku, aga tegelikult muidugi peaks seda tegema.

/…/ Aga me oleme mõelnud, et kuidas laiemalt, tähtis ei ole mitte see, mitte kuidas Andras, vaid kuidas täiskasvanuharidus laiemalt saaks tähelepanu. Ja siin on kindlasti täiskasvanud õppija nädalal suur roll. Just see, et on olemas selline haridusvaldkond, nagu täiskasvanuharidus, see on oluline. Ning ka see on üks Andrase olulisi väärtust.” Intervjuu nr. 8, SA/MTÜ juhataja

“Olen püüdnud informeerida võimalikult palju seda, mida teeme ja viimase uuringu sai kogu parlament. Mis puudutab avalikustamist, siis kui ei kirjutata on hästi. Ega meist ei kirjutata küll palju.

Me saadame pidevalt pressiteateid, kuid ei midagi. Praegu selleks, et saada näiteks Õpetajate Lehte ostsime päris kalli raha eest pinna ja palusime seal õpetajaid oma kogemustest kirjutada. See ei ole päris õige asi, sest tegemist on siiski olulise asjaga.” Intervjuu nr.7, SA/MTÜ juhataja

Analüüsides J. Grunigu kommunikatsiooniteooriat (Botan & Hazelton 1989) võib sihtasutuste suhtlemisel avalikkusega täheldada asümmeetrilise kommunikatsiooni-mudelile iseloomulikke tunnuseid - organisatsioonid toimivad informaatoritena.

Samuti valitseb ootuspärane ettekujutus, et avalikkus saab organisatsiooniga koostöö tegemisest kasu ning mida laiem on avalikkuse “pilt organisatsioonist”, seda enam kasvab vabatahtlikkus organisatsiooniga koostööks. J. Grunigu hinnangul (Botan &

Hazelton 1989: 32-33) sisaldavad sarnased ootused endas ohtu luua sotsiaalset vastutustundlikku hoiakut avalikkusega suhtlemisse. Mida varem alustatakse tegevust

sümmeetrilise kommunikatsioonimudeli rakendamiseks, seda efektiivsem võib olla koostöö tulevikus. Asümmeetrilise maailmavaate põhjused peituvad:

- sisemine orienteeritus. Organisatsiooni liikmed vaatavad organisatsioonist välja, kuid ei taju, kuidas organisatsiooni nähakse väljastpoolt;

- suletud süsteem. Informatsioon voolab organisatsioonist välja, aga mitte sisse;

- tõhusus. Efektiivsus ja kulude kontroll on olulisemad kui innovatsioon;

- elitarism. Organisatsiooni liidrid teavad kõige paremini. Teadmised ei ole

“vaba turumajanduse tooted”;

- konservatiivsus. Organisatsioon osutab vastupanu muutustele;

- traditsioonid. Aitavad säilitada stabiilsust ja organisatsioonikultuuri.

Kuigi ülaltoodud põhjused ei tavatse kehtida uurimuses osalenud organisatsioonide kommunikatsioonile, võib mõne tunnuse eksisteemist teadvustada iga organisatsioon.

Uurimuses osalenud organisatsioonide poolt sageli mainitud “kõrge töötempo ja ajapuudus”, samuti vastava kompetentsi puudumine organisatsioonis omab avalikkusega suhtlemisel ja tähelepanu saavutamisel otsustavat rolli. Sellest tulenevalt on pidanud organisatsioonid teenuse sisseostmist mõislikuks ja tulemuslikuks lahenduseks. Vastav tegevuspraktika on iseloomulik J. Grunigu avalikkuse informeerimise mudelile, mille kohaselt efektiivseks kommunikatsiooniks peab organisatsioon omama “paikset ajakirjanikku” ning peamiseks suhtlemismeetodiks on avalikkust informeerivad kampaaniad (Botan & Hazelton 1998). Näiteks nimetas ühe sihtasutuse esindaja organisatsiooni õnnestunumaks suhtekorraldusteoks inimestevahelist mõistmist suurendava teavituskampaania läbiviimist.

Edukad on organisatsioonid avalikkuse teavitamisel erinevate teavitusürituste, seminaride ja konverentside korraldajatena ning üritused omavad tähtsat rolli ka koostöösidemete hoidmisel ja loomisel. Ühe SA/MTÜ esindaja sõnade kohaselt omab vastastikuse läbikäimise soodustamine süsteemi arengule tervikuna relevantset mõju:

“Me püüame teha korraldada kogemuste ja arvamuste vahetamist kutsehariduse edendamisest huvitatud osapoolte vahel, olgu need siis haridusametnikud, ettevõtjad, poliitikud jne ja see on väljendunud nendes meie iga-aastastes seminarides, mida korraldame kord või kaks aastas erinevates kohtades, Pühajärvel jne. Need on mitmepäevased üritused ja sisuliselt on need ainukesed sellised kohtumised, kus inimesed saavad natukene mitte-ametlikuma õhkkonnas kokku. Oleme suurt rõhku pannud õhtusöökidele, diskussioonidele, debattidele, kultuuriüritustele ja arvan, et see on väga oluline süsteemile tervikuna.” Intervjuu nr. 14, SA/MTÜ juhataja