Kokkuleppe üldõigusjärgluse korras ülemineku eeldused

2.2.1. Üldõigusjärgluse korras kokkuleppe ülemineku vorminõuded

Üldõigusjärgluse korras kokkuleppe üleminekul tuleb lähtuda VÕS § 12 lõikes 2 sätestatud eeldusest, mille kohaselt leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Seejuures näeb VÕS § 11 lõige 2 ette, et pooltevahelist lepingut ei saa lugeda sõlmituks, kui lepingu pooled ei järgi seadusega lepingu sõlmimisele ette nähtud vorminõudeid. Kuivõrd nii TsMS § 106 lõige 1 punkt 3 kui ka TsMS § 719 näevad kohtualluvuse kokkulepete ja vahekohtu

61

kokkulepete sõlmimisele ette kindlad vorminõuded, võib seaduse alusel üle läinud kohtualluvuse kokkulepe või vahekohtu kokkulepe osutuda vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb selgusetuks, kas kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe loovutamisel üldõigusjärgluse korras tuleb lähtuda VÕS § 12 lõikes 2 ja VÕS § 11 lõikes 2 sätestatud vorminõuetest. Vastuolu kõrvaldamiseks otsitakse alljärgnevalt vastust küsimusele, kas kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe üleminekul üldõigusjärgluse korras tuleb järgida nimetatud kokkulepetele TsMS-ga ette nähtud vorminõudeid.

Ilmselt tuleb Eesti õiguses lähtuda seisukohast, mille kohaselt võib kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe üldõigusjärgluse korras ülemineku korral teha VÕS § 11 lõikest 2 erandi ning lähtuda VÕS § 12 lõikest 2. VÕS § 11 lõikes 2 ette nähtud vorminõue, mille kohaselt, kui vastavalt seadusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm, on täidetud õiguseelneja vorminõuetele vastava tahteavalduse tegemisega. Eelnev tähendab seda, et juhul, kui õiguseelneja sõlmis kokkuleppe loovutanud isiku algse lepingupartneriga kohtualluvuse või vahekohtu ülemineku kokkuleppe seadusega ette nähtud vormis, tuleb seaduses ette nähtud vorminõudeid lugeda VÕS § 11 lõike 2 kohaselt täidetuks.

VÕS § 12 lõikes 2 sätestatud reegel kaitseb põhilepingus sisalduva kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe seniseid ning tulevaseid pooli. Enne ning pärast kokkuleppe üldõigusjärgluse korras üleminekut vajab kokkuleppe loovutanud isiku esialgne lepingupartner kõige tugevamat kaitset, kuivõrd temal puudub igasugune võimalus kokkuleppe üleminekut mõjutada. Juhul kui vorminõuete mittetäitmine kokkuleppe üldõigusjärgluse korras ülevõtja poolt tooks kaasa kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe kehtetuse, jääks teine kokkuleppe pooleks olev isik ilma talle kohtualluvuse kokkuleppega ning vahekohtu kokkuleppega tagatud kaitsest. Juhul, kui mitte lugeda kokkulepet kokkuleppe üldõigusjärglasele vormipuuduste tõttu üleläinuks, kahjustatakse oluliselt kokkuleppe pooleks jäänud isiku õigustatud ootust. VÕS § 12 lõige 2 loeb üldõigusjärgluse korras teisele isikule üle läinud lepingu kehtivaks, kui selleks puuduvad seadusest tulenevad erandid.¹⁵⁷ Seetõttu tekib kokkuleppe loovutanud isiku algsel lepingupartneril õigustatud ootus, et ta saab enda vaidluste lahendamise kokkuleppest tulenevaid õigusi maksma panna ka pärast kokkuleppe üleminekut kolmandale isikule üldõigusjärgluse korras.

157 Nimetatud sätest näeb erandi vaid TsÜS § 6 lg 1, mille kohaselt tuleb üldõigusjärgluse korras üleminevate lepingute hulgast välja arvata isikliku iseloomuga lepingud. Vaata lähemalt: P. Varul. – P. Varul jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne (2006), lk 55.

62

Kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe üleminekuga üldõigusjärgluse korras võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed kokkuleppe ülevõtjale. On oht, et kokkuleppe ülevõtja peab alluma põhilepingu pooleks saamise tagajärjel vaidluste lahendamise institutsioonile, mis ei ole talle ettenähtav.¹⁵⁸ Küll aga on kokkuleppe pooleks saaval isikul äriühingute jagunemisel ja ühinemisel ning vara pärimise tagajärjel tekkivatel kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe seadusjärgse ülemineku juhtudel võimalus otsustada, kas ta soovib talle kokkuleppe üleminekust tulenevaid tagajärgi või mitte.¹⁵⁹ Nimelt võib pärandaja loobuda pärandist ja äriühingu osanik või aktsionär hääletada äriühingu ühinemise või jagunemise vastu. Kuivõrd seadus annab eeldatavale üldõigusjärglasele üldõigusjärglusest loobumise võimaluse, ei kahjusta tema huve vorminõuete järgimata jätmisest tulenevad tagajärjed.

Eelnevast tulenevalt kaitseb kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe üleminek seaduse alusel vorminõudeid järgimata ka kokkuleppe ülevõtjat.

Rahvusvahelist vahekohtumenetlust käsitlevas õiguskirjanduses ning rahvusvahelise vahekohtumenetluse praktikas on asutud seisukohale, et üldõigusjärgluse korras vahekohtu kokkuleppe pooleks saanud isiku suhtes ei ole vahekohtu kokkulepetele kohalduvate vorminõuete järgimine oluline.¹⁶⁰ Saksa kohtupraktikas on samuti leitud, et üldõigusjärgluse korras kokkuleppe ülemineku korral piisab vorminõuete täitmiseks vorminõudeid järgivalt sõlmitud kokkuleppest õiguseelneja ning enne kokkuleppe üleminekut kokkuleppe pooleks olnud isiku vahel.¹⁶¹ Üldjuhul ei kaasne üldõigusjärgluse korras kokkuleppe ülemineku tagajärjel kokkuleppe pooltele kahjulikke tagajärgi ning üldõigusjärgluse korras kokkuleppe ülemineku eesmärgist¹⁶² tulenevalt asendab kokkuleppe ülevõtja oma õiguseelnejat kõikide talle üleminevate kohustuste ja õiguste osas.¹⁶³ Seetõttu tuleb nõustuda rahvusvahelises

158 Ettenähtavuse põhimõte kohtualluvuse regulatsiooni puhul tuleneb TsMS eelnõuga taotletavast eesmärgist suurendada Eesti Vabariigi kodanikkonna usaldust õigusriiki ning tagada õiguskindlus. Vaata lähemalt TsMS eelnõu seletuskiri, lk 213.

159 P. Varul. – P. Varul. jt. (2010), lk 223.

160 Vaata lähemalt P. Habegger (2004), p 410; G. B. Born (2009), p 1211; Šveitsi Föderaaltribunali lahend, Judgement of 16 October 2003, ASA Bulletin 2004, Volume 22 p 364.

161 Bundesgerichtshof 02.03.1978, III ZR 99/76.

162 Õiguste ja kohustuste üldõigusjärglasele ülemineku eesmärk seisneb selles, et üldõigusjärglane asendab õiguseellast kõigi õiguseellase ning kolmandate isikute vaheliste õiguste ja kohustuste täitmisel. Vaata õigusjärglase eesmärgi kohta lähemalt: K. Parkel. –P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne (2006), lk 55.

163 Vaata õiguseellase asendumise kohta õigusjärglasega Eesti õiguses lähemalt: M. Käerdi – P. Varul jt.

Võlaõigusseadus I: Kommenteeritud väljaanne (2006), lk 584; Vaata Eesti õiguse lepingu loovutamise regulatsiooni allikaks oleva PECL’i kommenteeritud väljaandest: O. Lando et al.(ed.) Principles of European Contract Law. Part III. The Hague: Kluwer Law International 2003, p 134.

63

vahekohtumenetluses ning Saksa kohtu poolt aktsepteeritud seisukohtadega ning laiendada nende mõju ka Eesti õiguse regulatsioonile. Eeltoodust tulenevalt tuleb VÕS § 12 lõiget 2 käsitleda erinormina VÕS § 11 lõike 2 suhtes. Seega kohtualluvuse kokkuleppe või vahekohtu kokkuleppe loovutamisel kolmandale isikule üldõigusjärgluse korras tuleb vorminõuete järgimisel tuvastada õiguseelneja ning kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe loovutanud isiku algse lepingupartneri poolt sõlmitud üleantava kohtualluvuse kokkuleppe või vahekohtu kokkuleppe vastavus vorminõuetele. ¹⁶⁴ Seda põhjusel, et kohtualluvuse ja vahekohtu kokkuleppe üleminek toimub seadusel alusel automaatselt, ilma selleks tarvilikku lepingu sõlmimiseta.¹⁶⁵ Nimetatud vorminõuete täitmisel tuleb ilmselt lugeda, et kohtualluvuse või vahekohtu kokkulepe on üldõigusjärglasele vorminõudeid järgivalt üle antud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Eesti õiguses ilmselt lähtuda seisukohast, mille kohaselt võib kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe üldõigusjärgluse korras ülemineku korral teha VÕS

§ 11 lõikest 2 erandi ning lähtuda VÕS § 12 lõikest 2. VÕS § 11 lõikes 2 ette nähtud vorminõue, mille kohaselt, kui vastavalt seadusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm, on täidetud õiguseelneja vorminõuetele vastava tahteavalduse tegemisega. Kokkuleppe loovutamisel üldõigusjärgluse korras ei tule üldjuhul järgida samu vorminõudeid, mis kehtivad kokkuleppe üleminekule eriõigusjärgluse korras. Eelnev tähendab seda, et juhul, kui õiguseelneja sõlmis kokkuleppe loovutanud isiku algse lepingupartneriga kohtualluvuse või vahekohtu ülemineku kokkuleppe seadusega ette nähtud vormis, tuleb seaduses ette nähtud vorminõudeid lugeda VÕS § 11 lõike 2 kohaselt täidetuks.

164 Magistritöös väljendatud seisukoht võib tekitada ekslikku mulje, et see on vastuolus Tartu Ülikooli endise tsiviilõiguse lektori Paul Varuli seisukohaga, kes leidis, et „Vara võõrandamise tehingute vorm sõltub sellest, kas konkreetse varakogumi hulka kuulub mõni ese, mis on allutatud kohustuslikule vorminõudele [---].“ Selline seisukoht ei laiene kohtualluvuse ja vahekohtu kokkuleppe ülevõtmise vorminõuetele. Seda põhjusel, et kohtualluvuse või vahekohtu kokkulepet tuleb Eesti õiguses lugeda põhilepingu kõrvalkohustuseks. Seega ei ole kohtualluvuse ja vahekohtu kokkuleppe üleminekule seadusest tulenevate vormieelduste laiendamine põhjendatud. Esiteks, kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe näol ei ole tegemist tehinguga ning teiseks, kõrvalkohustuseks olev kohtualluvuse või vahekohtu kokkulepe ei ole varasse kuuluvaks eraldiseisvaks esemeks. Vaata Paul Varuli seisukoha osas lähemalt: P. Varul. – P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus:

kommenteeritud väljaanne (2010), lk 213.

165 Vastavat positsiooni pooldab ka Riigikohus, leides, et vorminõuete järgimine (täpsemalt kinnistusraamatusse kaasomanike kokkulepete kandmine) ei ole üldõigusjärgluse korral kohustuslik, kuivõrd üldõigusjärglane on seotud õiguseelnejale kohustuslike kokkulepetega. Kersti Reinsonm Imre Reinson ja Lehti Mändoja kandeavaldus kaasomandi kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.

aprilli 2008. a kohtumäärus nr 3-2-1-12-08, p 9.

64

2.2.2. Üldõigusjärgluse korras kokkuleppe ülemineku sisunõuded

Nii, nagu ka eriõigusjärgluse korras kohtualluvuse kokkuleppe või vahekohtu kokkuleppe ülemineku korral, tuleb üldõigusjärgluse korras ülemineku sisunõuete hindamisel lähtuda kokkuleppe aluseks olevast vaidluse esemest ning kokkuleppe ülevõtja õigusest olla kokkuleppe pooleks. Käesolevas peatükis analüüsitakse esmalt vaidluse esemest tulenevaid piiranguid ning seejärel kokkuleppe sõlmimiseks õigustatud isikust tulenevaid piiranguid kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe loovutamisele üldõigusjärgluse korras.

Kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe loovutamisel üldõigusjärgluse korras puuduvad võrreldes kokkuleppe loovutamisest eriõigusjärgluse korras erisused vaidluse eseme osas. Kui kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe pooled ei järgi TsMS § 106 lõige 1 punktis 3 ning TsMS §-st 719 tulenevaid sisunõudeid juba enne kokkuleppe loovutamist, on põhilepingu pooled enne põhilepingu loovutamist sõlminud omavahel vaidluse esemest tingituna tühise kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe. Tühine kohtualluvuse või vahekohtu kokkulepe võib küll põhilepingu uutele pooltele üle minna, ent uutele pooltele üleminek ei mõjuta kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe kehtivust. See tähendab, et üldõigusjärgluse korras loovutatud kokkulepe ei ole vaidluste esemest tulenevate puuduste tõttu pärast selle loovutamist üldõigusjärgluse korras endiselt kehtiv.

Erisusi võrreldes kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe loovutamisega eriõigusjärgluse korras ei tulene kokkuleppe loovutamisel üldõigusjärgluse korras ilmselt ka kokkuleppe ülemineku sisunõue, mille kohaselt kohtualluvuse või vahekohtu pooleks võib olla üksnes seaduses ette nähtud isik. TsMS § 104 lõike 1 sõnastusest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kokkuleppe ülevõtjal ei ole võimalust kokkuleppe ülevõtmisel kokkulepet mõjutada, peab kokkuleppe sisulisi eelduseid lugema täidetuks kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise hetke seisuga. Seega juhul, kui õiguseelneja pidas kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel kinni TsMS § 104 lõikes 1 nimetatud tingimustest, tuleb kokkuleppe üleminekul tema üldõigusjärglasele lugeda kokkuleppe sisunõuded täidetuks. Samadest eeldustest tuleks lähtuda ka vahekohtu kokkuleppe üldõigusjärgluse korras ülemineku puhul. Saksa kohtupraktika pooldab nimetatud seisukohta, leides, et sisunõuet, mille kohaselt kohtualluvuse või vahekohtu kokkuleppe pooleks saab olla vaid seaduses ette nähtud isik, tuleb järgida üksnes kokkuleppe sõlmimisel, mitte aga kokkuleppe üleminekul

65

üldõigusjärgluse korras.¹⁶⁶ Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtualluvuse kokkuleppe või vahekohtu kokkuleppe üldõigusjärgluse korras kolmandale isikule üleminekul lugeda kokkulepet kolmanda isiku suhtes kehtivaks, kui TsMS §-st 104 ja TsMS §-st 718 tulenev seadusega ette nähtud poole nõue oli täidetud kokkuleppe esialgselt sõlminud poolte poolt.

2.3. Kokkuleppe üldõigusjärgluse korras ülemineku tagajärjed kolmandatele