Kokku on rahvakultuuri valdkondlikku andmekogusse kantud 2815 organisatsiooni ning 4880 kollektiivi.
Suurem osa kollektiive kuulub mõne organisatsiooni alla, kuid on ka selliseid kollektiive, millel katusorganisatsiooni märgitud ei ole. Kollektiive, kus tegutsevad lapsed, noored või erinevad vanuserühmad, on 2856; nendele vanusegruppidele tegevusi pakkuvaid organisatsioone on 843. Asutust ei ole märgitud 95 kollektiivi puhul.
Lastele, noortele või erinevatele vanuserühmadele tegevusi pakkuvate asutuste arv on maakondade lõikes üldiselt kooskõlas maakonna ning selle tõmbekeskuste rahvaarvuga, suurema rahvaarvuga maakondades nagu Harju ja Tartu maakond on ka märkimisväärselt rohkem asutusi kui mujal (joonis 1).
Joonis 1. Noortele või erinevatele vanuserühmadele tegevusi pakkuvate asutuste arvud maakondade ja suuremate linnade (Tallinn ja Tartu) lõikes (Allikas: rahvakultuuri valdkondlik andmekogu)
Tartu linn on ainuke suurem piirkond Eestis, kus rahvakultuuri valdkondliku andmekogu põhjal on mittetulundusühingutena tegutsevaid asutusi rohkem kui KOVi hallatavaid asutusi (joonis 2). Nagu varasemalt on välja toodud, võib siin rolli mängida andmete sisestaja isik, kuid ilma kvalitatiivsete andmete kogumiseta on võimatu öelda, kuidas ning miks selline erisus võis tekkida. Vesteldes antud uuringu raames koostatud küsitluse teemal kohalike omavalitsuste esindajatega, ilmnes, et omavalitsustel puudub ülevaade just mittetulundusühingute kohta ning nende andmeid tihtipeale ei koguta. Kui kohalik omavalitsus ei kogu MTÜde andmeid, võib eeldada, et ka rahvakultuurispetsialist neid andmeid eraldi ei kogu. Tartu puhul võivad MTÜde rohkearvulisuse taga ollagi just rahvakultuurispetsialisti kätte jõudnud
100 91 82 70 57 54 54 49 41 40 36 35 35 32 28 27 12
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Tallinn Harjumaa Pärnumaa Tartu Ida-Virumaa Viljandimaa Võrumaa Lääne-Virumaa Tartumaa Põlvamaa Saaremaa Jõgevamaa Raplamaa Valgamaa Järvamaa Läänemaa Hiiumaa
mittetulundusühingute andmed. Seda teooriat toetab ka fakt, et isemajandavad spordiklubid ja huvikoolid on enamasti mittetulundusühingud, mis näitab, et MTÜ on huvihariduse ja -tegevuse valdkonna eelistatuim tegutsemisvorm. Seega võivad ka rahvakultuuri valdkonnas huvitegevust pakkuvate asutuste seas olla levinud mittetulundusühingud, kuid rahvakultuuri valdkondlikku andmekogusse ei pruugi nende andmed lihtsalt jõuda.
Joonis 2. Noortele ja erinevatele vanuserühmadele tegevusi pakkuvate asutuste juriidilise isiku jaotus maakondade ja suuremate linnade lõikes (Allikas: rahvakultuuri valdkondlik andmekogu)
Asutuse liikidest on rahvakultuuri valdkondlikus andmekogus lastele, noortele ja erinevatele vanuserühmadele tegevusi pakkuvad asutused just üldhariduskoolid. Üleriiklikult on 49% asutustest just koolid, osakaalu poolest teine asutuse liik on seltsid või ühendused, mis moodustavad kõigist asutustest 16%. Silmapaistvalt rohkem on seltse või ühendusi Tartu linnas, kus pea pooled organisatsioonid on määratletud seltsi või ühendusena.
Rahvakultuuri valdkondlikus andmekogus on iga organisatsiooni/asutuse juurde märgitud tegevusalad, mis lähtuvad nii asutusega seotud kollektiivide tegevusaladest kui ka asutuse enda poolt rahvakultuuri spetsialistile edastatud andmetest. Muusika valdkonda kuuluvad antud registrist koorilaul, muu vokaalmuusika, puhkpillimuusika ja muu instrumentaalmuusika. Kõige levinum rahvakultuuri valdkonna huvitegevus on koorilaul, mis on pea kõikides kohalikes omavalitsustes esindatud. Nendest kohalikest omavalitsustest, kus on vähemalt üks rahvakultuuri valdkonnas tegutsev asutus, puudub koorilaul kaheksa KOVi territooriumil. Lisaks on seitse omavalitsust, mille kohta ei ole rahvakultuuri valdkondlikus andmekogus esitatud ühtegi asutust. Selle taga võib olla konkreetse KOVi väiksus või tõmbekeskuse lähedus ning sellel territooriumil ei olegi ühtegi rahvakultuurialast tegevust pakkuvat asutust, või on siis tegemist piirkondliku rahvakultuurispetsialisti poolt tähelepanuta jäetud piirkonnaga ning reaalsuses seal ikkagi mingeid tegevusi pakutakse.
26
KOVi hallatav asutus Mittetulundusühing Äriühing Muu
Joonis 3 pealt on näha, et muusika ja tants on kõikide maakondade asutustes enim levinud tegevusvaldkonnad. Kuna asutustes pakutavaid tegevusi võib olla rohkem kui üks ning rahvakultuuri valdkondliku andmekogu asutuste puhul enamjaolt nii ongi, on joonisel märgitud asutuste arv suurem kui asutuste koguarv piirkondades. Tallinnas pakuvad pea pooled (48%) rahvakultuuriga tegelevad asutused muusika valdkonna tegevusi. Muusika valdkond on enam esindatud ka Harju ja Ida-Viru maakondade asutustes (mõlemas 47% asutustest). Muusika valdkonna kõrge osakaal võib lisaks koorilaulu populaarsusele olla mõjutatud ka nendes piirkondades huviharidusena pakutava muusikaõppe kättesaadavusest. Tallinnas, Harju maakonnas ning Ida-Virumaal on muusika- ja kunstikoole rohkem kui teistes maakondades, kuid EHISe andmetel on ka Tartus muusika- ja kunstikoole keskmisest rohkem, samas on muusikategevust pakkuvate asutuste osakaal kõigist asutustest keskmisest väiksem.
Lisaks muusikale ja tantsule tegeleb 11% asutustest harrastusteatriga. Kõrgem on harrastusteatrit pakkuvate asutuste osakaal Hiiu (21%) ja Valga (20%) maakonnas, madalam Järva (8%), Pärnu ja Ida-Viru maakonnas (mõlemas 9%).
Märkimisväärne on Tartu linnas kultuuriseltsi tegevusvaldkonna asutuste kõrge osakaal (18%), mis on üle-eestilisest osakaalust kolm korda suurem. Selle taga võib olla antud piirkonnas tegutsevate asutuste eripära, nimelt on Tartu linnas mittetulundusühingutel kõige suurem osakaal kogu Eestis, ning seetõttu võib eeldada, et maakondlik rahvakultuurispetsialist on andmeid sisestades tegevusvaldkonnana defineerinud ka ühingud kui kultuuriseltsid. Üldiselt on kultuuriseltsi puhul määratlus laiem kui konkreetsete valdkondade nagu koorilaul, rahvatants või käsitöö puhul ja seega võib piirkondlikes erinevustes mängida rolli just andmesisestajapoolne valdkonna defineerimine.
Joonis 3. Noortele ja erinevatele vanuserühmadele tegevusi pakkuvate asutuste tegevusvaldkondade jaotus maakondade ja suuremate linnade lõikes (Allikas: rahvakultuuri valdkondlik andmekogu)
Rahvusliku määratluse poolest on valdav enamus kollektiividest eesti omad. Erinevaid rahvusi koondavaid kollektiive on kogu Eesti peale 28, neist 8 on Ida-Viru maakonnas, 5 Võru maakonnas, kolm Valga maakonnas, kaks on Tartu ja Tallinna linnades ning Tartu ja Pärnu maakondades ning üks kollektiiv erinevate rahvustega on Harju, Jõgeva, Lääne-Viru ja Põlva maakonnas. Rahvusvähemuste kollektiive on oluliselt rohkem kui erinevate rahvuste omi, kuid nad esinevad vähemates maakondades. Kõige enam rahvusvähemuste kollektiive on Ida-Viru maakonnas, kus 68 kollektiivi 164st on määratletud rahvusvähemuste kollektiivina. Tallinnas on 38 kollektiivi ning Pärnu maakonnas on 12 rahvusvähemsute kollektiivi. Lisaks on viis kollektiivi rahvusvähemustele Valga ja Harju maakondades, neli Tartu linnas ja Tartu maakonnas kummaski ning kaks kollektiivi asuvad Lääne-Viru maakonnas.
Vanusegruppide poolest on rahvakultuuri valdkondliku andmekogu põhjal suurem osakaal laste kollektiividel (joonis 4). Andmekogu määratlus laste kollektiividele on vanuses 7—16 ja noorte kollektiiv on 16—26aastased. Kuna rahvakultuuri valdkondlik andmekogu ei sisalda isikustatud andmeid osalejate kohta on vanusevahemikud pigem indikatiivsed ja seetõttu 16aastased korduvad nii laste kui noorte puhul, kuna silmas on peetud rühma üldist vanusemääratlust. Märkimisväärne on Tartu linna ja maakonna eristumine teistest piirkondadest. Tartu linnas on enam kui pooled kollektiivid vanuse poolest kas noored või erineva vanuserühmadega, mitte üheski teises piirkonnas ei esine sellist tendentsi.
110
Muusika Tants Harrastusteatrid Käsitöö Folkloor Kultuuriseltsid Kultuurikorraldus
Joonis 4. Noorte ja erinevate vanuserühmade jaotus maakondade ja suuremate linnade (Allikas: rahvakultuuri valdkondlik andmekogu)