Kuigi eespool selgus, et eraelu mõistet ei ole suudetud täpselt sõnastada, peab kaitstav õigus olema kuidagi määratletud. Vastasel juhul jääb ebaselgeks, mida kaitstakse ja millal on tegemist kaistava õigushüve rikkumisega. Õiguspraktikast nähtub, et kõige sagedamini määratletakse eraelu läbi selle elementide. Eraelu saab käsitada kui komplekset hüve, mis koosneb erinevatest elementidest. Millised on aga need elemendid, millest õigus eraelule koosneb? Järgnevalt analüüsin erinevates allikates nimetatud eraelu elemente.
Eraelu elemendid õigusteadlaste töödes
Manfred Nowak on seisukohal, et õigust privaatsusele kui komplekset õigust võib jagada õiguseks individuaalsele olemasolule ja autonoomiale. Individuaalse olemasolu valdkonnas kaitseb õigus privaatsusele isiku identiteeti, puutumatust ja intiimsust. Identiteet hõlmab isiku nime, sugu, välimust, tundeid, au ja reputatsiooni, juuste ja habeme stiili jne.51 Ameerika õigusteadlase Dean Prosser’i käsitluse kohaselt hõlmab õigus eraelule isiku nelja huvi rikkumist, mis on koondatud ühise nimetaja alla, kuid millel peale nimetaja midagi muud ühist ei olegi. Välja arvatud muidugi see, et nad sekkuvad õigusse “olla jäetud üksi”. Need neli erinevat süütegu on:
51 M. Nowak. Op. cit. (viide 15), lk 88.
1) sekkumine isiku üksiolekusse või eraldumusse või tema erasuhetesse;
2) isikut häbistavate faktide avaldamine;
3) isiku näitamine avalikkusele “vales valguses”;
4) isiku nime või kujutise omastamine teise isiku poolt.52
Vene õiguskirjanduses on eraelu mõistet käsitlenud I. L. Petruhin.53 Petruhini eraelu käsitlus on lai ning hõlmab: kodu, isiklike paberite, päevikute, joonistuste puutumatust, konfidentsiaalset suhtlemist telefoni või kirja teel, abielu, laste sündi, lapsendamist, lahutust, vara jagamist, perekonna eelarvet, omandi ja säästude kasutamist. Petruhini eraelu käsitus ei ühti enamiku Euroopa õigusteadlaste seisukohtadega, kes näevad mitmetes Petruhini poolt nimetatud eraelu elementides eraldi õigusi.
Eraelu elemendid Inimõiguste Kohtu ja Komisjoni praktikas ning rahvusvahelistes õigusaktides
Päris üheselt pole eraelu elementide kontseptsioon Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguses välja töötatud. Kurdetakse, et isegi Inimõiguste Kohus lahendab konventsiooni art.-ga 8 seonduvaid asju väga erinevalt.54 Seetõttu jääb ka eraelu kaitse ulatus pretsedendiõiguses suhteliselt selgusetuks.
Kirjanduses on üldistatud Inimõiguste Kohtu lahendites nimetatud eraelu elemente ja toodud välja järgmine loetelu:
• indiviidi füüsilise ja vaimse puutumatuse ning isiku moraalse ja intellektuaalse vabaduse kaitse;
• kaitse indiviidi au ja reputatsiooni ründavate tegude ning teiste õigusrikkumiste vastu;
• indiviidi nime, identiteedi ja kujutise kaitse selle lubamatu kasutamise vastu;
• indiviidi kaitse luuramise, jälgimise ja tülitamise vastu;
• kaitse ametisaladuse avaldamise vastu.55
Teise üldistuse järgi kaitseb EIÕK art 8 üksikisiku füüsilist ja vaimset puutumatust, moraalset ja intellektuaalset vabadust, au ja reputatsiooni, isiku nime kasutamist, identiteeti või kujutist,
52 S. Strömholm. Op. cit. (viide 5), lk. 46.
53 I. L. Petruhhin. Shastnaja zhizn (pravovõe aspektõ). – Gosudarstvo i pravo, 1999. no 1, lk. 64.
54 C. Warbick. The Structure of Article 8.- European Human Rights Law Review, 1998, issue 1, lk. 32-33.
55 A. H. Robertson, J. G. Merrills. Op. cit., lk. 128.
isikut spioneerimise, jälgimise ja ahistamise eest ning ametisaladusega kaitstud informatsiooni avaldamise eest.56
Inimõiguste Kohtu poolt nimetatud eraelu elemendid kattuvad L.A. Rehof’i poolt nimetatutega.
Kommenteerides Inimõiguste ülddeklaratsiooni eristab L.A. Rehof järgnevaid eraelu sfääre:
1) füüsiline puutumatus;
2) vaimne puutumatus;
3) intiimsuhete sfäär (tuletatud saksa terminist intimssphäre).
Neljanda aspektina võib siia lisada privaatsuse kaitse töö- ja muudes kohtades (näit. rannas päevitades). 57
Eraelu elementide loetelu sisaldab ka Põhjamaade juristide konverentsi (The Nordic Conference) poolt vastu võetud deklaratsioons eraelu tähenduse kohta, mille kohaselt on indiviidil õigus elada oma elu kaitstuna sekkumise eest tema privaatsuse või vaimsesse puutumatusesse või moraalsesse või intellektuaalsesse vabadussse; rünnakute eest au või reputatsiooni vastu; valesse valgusessse asetamise eest; eraeluga seotud asjasse mittepuutuvate piinlikust tekitavate andmete avalikustamise eest; nime, identiteedi või sarnasuse kasutamise eest; luuramise uudishimustamise, jälgimise ja ahistamise eest; kirjavahetusse sekkumise eest;
ja isiku poolt ametiseisundi tõttu konfidentsiaalselt antud või saadud informatsiooni avalikustamise eest.58
Eraelu elemendid Eesti seadustes
Enne võlaõigusseaduse jõustumist 1.juulil 2002.a reguleeris eraelu kaitset tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-st 24, mis küll ei definineerinud eraelu, kuid loetles tegevused, mis rikuvad eraelu puutumatust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 2 kohaselt loeti eraelu puutumatuse rikkumiseks ilma seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt:
1) isiku eluruumi sisenemist või kinnisasjal viibimist;
2) isiku ja tema valduses olevate asjade läbiotsimist;
56 F. G. Jacobs, R. C. A. White. Op. cit., lk. 173.
57 L. A. Rehof. Op. cit. (viide 11), lk. 188.
58 J. Michael. Privacy and Human Rights. An International and Comparative Study, with Special reference to Developments in Information Technology. UNESCO Publishing.1994, lk. 13-14.
3) isiku poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval viisil edastatavate sõnumite saladuse rikkumist, samuti isiku käsikirjade, kirjavahetuse, märkmete ja muude isiklike dokumentide või andmete kasutamist;
4) isiku sidevahendite kaudu teabe saamist või nende töö katkestamist;
5) isiku eraelu vaatluse all hoidmist;
6) andmete kogumist isiku eraelu kohta.
See loetelu ei olnud ammendav, sest sama paragrahvi lõige 3 andis kohtule õiguse tunnistada eraelu puutumatuse rikkumiseks ka 2. lõikes nimetamata tegevuse, millega seadusliku aluseta või isiku tahte vastaselt kahjustatakse tema eraelu. 1. juulist 2002.a jõustunud võlaõigusseadus, mis reguleerib TsÜS asemel eraelu puutumatuse kaitset, ei nimeta eraelu elemente. Seega on eraelu elementide määratlemine jäetud kohtupraktika kujundada.
TsÜS-is sätestatut analüüsides võib asuda seisukohale, et TsÜS § 24 kaitstav õigus eraelule oli tunduvalt laiem, kui Põhiseaduse § 26 või EIÕK art 8 kaitstav õigus eraelule. Nimelt oli TsÜS § 24 eraelu mõiste alla paigutatud ka õigus korrespondentsi ja kodu puutumatusele, mida nii Põhiseaduse kui EIÕK kaitsevad eraldi õigusena. TsÜS § 24 kasutava eraelu mõiste on pigem võrreldav EIÕK art 8 privaatsuse mõistega.
Eesti õiguskorra puhul tuleb märkida, et Põhiseaduse § 26 sisalduv eraelu mõiste on kitsam kui EIÕK art 8 kaitstav eraelu. Põhiseadus kaitseb teatud EIÕK art 8 kaitsealasse jäävaid õigusi iseseisvalt. Nimetatada võib siin näiteks au ja väärikust, mida Inimõiguste Kohus on lugenud eraelu sfääri kuuluvaks.
Eeltoodust nähtub, et samamoodi kui eraelu mõiste sisustamisel, ei olda üksmeelel ka eraelu elementide määratlemise osas. Teatud üldistuste tegemine on siin siiski vajalik ja võimalik.
Inimõiguste Kohtu praktikas ja õiguskirjanduse põhjal on enim nimetatud ja tunnustatud eraelu elementideks:
• füüsiline ja vaimne puutumatus;
• identiteet;
• isiku seksuaalsus;
• isikuandmed ja
• isiklik või era “ruum”.
Nendest eraelu elementides lähtutakse edaspidi käesolevas töös.
Eraelu elementidele on iseloomulik tihe üksteisega seotus. Enamik tegevusi, mis riivavad eraelu puutumatust, sekkuvad korraga mitmesse eraelu valdkonda, mistõttu on sageli raske täpselt määratleda, millise eraelu elemendi riivega tegemist on. Samas ei oma see küsimus väga suurt praktilist tähendust, kuna eraelu puutumatuse riive õiguspärasuse hindamisel omab peamist tähtsust see, kas valdkond, millesse on sekkutud kuulub mõiste eraelu alla või mitte.
II ÕIGUS ERAELU PUUTUMATUSELE