Domeeninime omaniku ainuõiguste sisu ja ulatus

Olles eelnevalt tuvastanud domeeninimede puhul õiguskaitse võimalikkuse, on järgnevalt põhjendatud uurida, milline on selle õiguskaitse täpsem sisu ja ulatus. Lähtuvalt magistritöö eesmärgist analüüsitaksegi käesolevas peatükis alljärgnevalt domeeninime õiguskaitset sisuliselt, st milliseid õiguskaitsevahendeid on domeeninime omanikul võimalik kasutada kaubamärgiomanike suhtes ning milliseid piiranguid võib teise isiku kaubamärk seada domeeninime omanikule oma õiguste teostamisel.

Käesolev peatükk jaguneb kaheks alapeatükiks. Esimeses alapeatükis analüüsitakse võimalikke õiguskaitsevahendeid, mida domeeninime omanikul võib olla võimalik kasutada domeeninimega identse või sarnase kaubamärgi omaniku suhtes. Kuna tavaliselt ei pruugi olla domeeninimi kaubamärgina registreeritav või on selle õiguskaitse kaubamärgina muudel põhjustel välistatud, analüüsitakse õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkust nii kaubamärgina registreeritud kui ka kaubamärgina registreerimata domeeninime puhul.

Alapeatükk keskendub kahele potentsiaalsele õiguskaitsevahendile, milleks on domeeninime omaniku õigus nõuda identse või sarnase kaubamärgi kasutamise keelamist ning sellise kaubamärgi üleandmist. Uuritavate õiguskaitsevahendite valikul on lähtutud sellest, millised on enim levinumalt kasutuses vastupidistes olukordades, kus nõudeõigust on teostanud kaubamärgi omanik domeeninime omaniku suhtes. Peatüki teises alapeatükis selgitatakse välja võimalikud piirangud domeeninime kasutamisel olukorras, kus domeeninime kasutamine oleks käsitatav kaubamärgi rikkumisena. Alapeatüki laiem eesmärk on selgitada välja, kas domeeninimi annab selle omanikule ainuõiguse kasutada seda tähist äritegevuses, sh kaupade või teenuste eristamiseks. Samuti selgitatakse alapeatükis välja domeeninime ja kaubamärgi omanike õiguste vahekord ehk kumma omaniku õigused on nendevahelise konflikti korral suurema kaaluga.

Vastamaks küsimusele, kas ja millises ulatuses ainuõiguseid annab domeeninimi selle omanikule, tuleb kõigepealt aru saada, mis ainuõigus üldse oma olemuselt on. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib ainuõigust kui ainult teatavale isikule, isikute rühmale või

42 asutusele kuuluvat õigust ehk sisuliselt monopoli.¹⁵³ Seda, mis on ainuõiguse üldine legaaldefinitsioon, kehtivast õigusest ei tulene. Ainuõigused ja nende sisu tulenevad üksnes vastavatest eriseadustest spetsiifiliste juhtumite reguleerimiseks. Näiteks tuleneb KaMS § 14 lg-st 1 kaubamärgiomanikule ainuõigus keelata teatud juhtudel kaubamärgiga identsete või sarnaste tähiste kasutamist või ÄS¹⁵⁴ § 15 lg-st 1 ettevõtjale ainuõigus oma ärinimele. Niisiis võib järeldada, et domeeninime omanikule saavad tuleneda ainuõiguseid üksnes siis, kui esinevad vastavaid õigusi andvad normid kehtivas õiguses.

Domeeninimi on oma olemuselt mõiste, mis ei oma ühte universaalselt aktsepteeritud definitsiooni. Ka näiteks EIS pole oma organisatsioonisiseselt jõudnud ühesele arusaamale, mis asi domeeninimi tegelikult on.¹⁵⁵ Eelnevalt on juba ära märgitud .ee domeenireeglite kohane domeeninime definitsioon, mille kohaselt on domeeninimi tähis, mis koosneb tippdomeenist ja punktidega eraldatud alamdomeenidest. Domeenireeglite p 3.2.1 arvestades on domeeninime puhul seega sisuliselt tegemist tähtedest ja numbritest koosneva sõnalise tähisega. Oma funktsiooni poolest on domeeninimi käsitatav internetiaadressina, mis muudab arvutitele määratud üsnagi keerulise numbrite jadast koosneva IP-aadressi lihtsamini meeldejäävaks.¹⁵⁶ Domeeninimi registreeritakse vastava organisatsiooni või ettevõtte juures, keda nimetatakse domeeniregistraatoriteks.¹⁵⁷ EIS-i .ee domeenireeglite p-dest 1.1, 1.4, 3.1.1, 3.4.4 ja 5.1 tulenevalt tekib domeeninime registreerimisega registreerija ja domeeniregistraatori vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Domeenireegleid süstemaatiliselt analüüsides saab asuda järeldusele, et sisuliselt annab domeeninime registreering registreerijale õiguse domeeninime teatud perioodi jooksul kasutada. Seega kasutades mõistet „domeeninime omanik“, ei tule selle all mõista isikut, kellele kuuluks omandile iseloomulik õigus domeeninimega piiramatult ümber käia, vaid üksnes isikut, kelle nimele on tehtud vastava domeeninime registreering registripidaja juures, mis oma olemuselt sarnaneb litsentsile. Lisaks kasutusõigusele võib domeenireeglite p-st 3.2.3 tuletada ka domeeninime omaniku õiguse kasutada konkreetset domeeninime ainuisikuliselt, kuivõrd juba registreeritud domeeninimega identset domeeninime ei ole kellelgi võimalik registreerida.

153 Langemets, M jt. Eesti Keele Seletav Sõnaraamat. 2. täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2009, sv ainuõigus.

154 Äriseadustik. - RT I, 04.01.2021, 46.

155 Võhmar, T. Mis asi on domeen tegelikult? EIS uudisteportaal 09.05.2016. - https://www.internet.ee/eis/uudised/mis-asi-on-domeen-tegelikult (22.01.2021).

156 ICANN-i koduleht. About Domain Names. - https://www.icann.org/resources/pages/about-domain-names-2018-08-30-en (22.01.2021).

157 EUIPO. Kaubamärgi- ja disainilahenduste suunised. 01.02.2020, lk 1019.

43 Erinevalt aga kaubamärgist, mis annab selle omanikule ainuõiguse nii kasutada kaubamärki oma äritegevuses kui ka keelata teistel identsete ja sarnaste tähiste kasutamist, ei anna domeeninime registreerimine selle omanikule iseenesest mis tahes vormis ainuõigust,¹⁵⁸ vaid domeeninime registreerimine üksnes võimaldab registreerijal domeeninime kasutada. Erinevalt näiteks ärinimest või kaubamärgist ei tulene kehtivast õigusest domeeninime omanikule ainuõigust domeeninimes kasutatud tähise suhtes. Põhjus, miks domeeninime registreerimine ei anna selle omanikule ainuõigust domeeninimes kasutatud tähise suhtes, on tuletatav domeenireeglite p-st 3.4.4, mille kohaselt on domeeninime registreerimine üksnes informatiivse või tehnilise iseloomuga toiming. See tähendab, et registreerimise käigus ei kontrollita, kas domeeninime registreerimisega või selle kasutamisega rikutakse kolmandate isikute õigusi, sh intellektuaalomandist tulenevaid õigusi. Seetõttu ei ole ka põhjendatud, et domeeninime omanikule peaks tulenema sellist ainuõigust, mis võimaldaks tal piirata teistel isikutel domeeninimega sarnaste tähiste kasutamist. Näiteks kaubamärgi omanikule tuleneb selline õigus alles pärast õiguskaitse saamist, mille esialgne saamine või hilisem kehtivus on sõltuv sellest, kas see kahjustab kellegi varasemat õigust ning kas selle õiguse omanik otsustab kaubamärgi vaidlustada KaMS § 41 lg 2 või § 52 lg 1¹ alusel. Varasema õiguse kahjustamise korral jäetakse kaubamärk õiguskaitseta, millest tulenevalt ei saa ka kaubamärgi taotleja mingeid ainuõiguseid. Kuna domeeninime registreerimisel vastavad protsessuaalsed võimalused puuduvad, siis vaatamata edukale registreeringule püsib alati oht, et see võib rikkuda mõne kolmanda isiku, näiteks kaubamärgiomaniku õiguseid.

Kuigi domeeninimi on oma põhiolemuselt üksnes tehniline aadress, ei ole välistatud, et see võib ka selle omanikule anda teatava sisuga ainuõiguseid domeeninime kasutamise tulemusena.

Eelkõige seisnevad sellised ainuõigused vaidlustamisavalduse esitamise õiguses kaubamärgi registreeringu suhtes.¹⁵⁹ Vastavat võimalust on juba ka analüüsitud käesoleva töö p-s 1.2.3, kus autor jõudis järeldusele, et domeeninime omanikul on teatud juhtudel võimalik kaubamärgi registreerimist või õiguskaitset vaidlustada domeeninimele kui varasemale õigusele tuginedes.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et domeeninimi pelgalt tehnilise internetiaadressina ei anna selle omanikule muud ainuõigust kui seda, et talle võimaldatakse konkreetset domeeninime kindla perioodi vältel kasutada. Sellise kasutamisperioodi ajal on ühtlasi garanteeritud, et mitte keegi ei saa domeeninime registreeringu kehtivuse ajal registreerida sellega identset domeeninime.

Samas ei ole vähimalgi määral takistatud domeeninimega sarnaste domeeninimede

158 EUIPO. Kaubamärgi- ja disainilahenduste suunised. 01.02.2020, lk 1019–1020.

159 EUIPO. Kaubamärgi- ja disainilahenduste suunised. 01.02.2020, lk 1020.

44 registreerimine. Veelgi enam ei sarnane domeeninimi tehnilise aadressina intellektuaalomandiõigusele, kuivõrd selle registreerimine ei anna omanikule piiramatut õigust selle kasutamiseks ega õigust takistada teistel isikutel selle kasutamist. Juhul kui domeeninime registreering rikub mõne kolmanda isiku, näiteks kaubamärgiomaniku õiguseid, siis võib sel isikul tekkida nõue domeeninime omaniku vastu rikkumise lõpetamiseks. Seega saab domeeninime omanik domeeninime kasutada senikaua, kuni see ei riku teiste isikute õiguseid ning kahjustatud isikud ei ole oma nõuet rikkumise kõrvaldamiseks domeeninime omaniku vastu maksma pannud. Siiski võib domeeninimi anda selle omanikule teatud ainuõiguse, mis seisneb vaidlustamisavalduse esitamise õiguses kaubamärgi registreerimisele või registreerimise järgselt kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks, tuginedes vaidlustamisel domeeninimele kui muule varasemale õigusele KaMS § 10 lg 1 p 6 tähenduses.

Oluline on seejuures, et mitte iga domeeninimi ei anna selle omanikule õigust kaubamärkide registreerimise või õiguskaitse vaidlustamiseks, vaid selline õigus võib tekkida ainult selliste domeeninimede omanikel, mis on ka tegelikkuses kaubanduslikel eesmärkidel kasutuses, sest domeeninime registreerimine iseenesest ei anna selle omanikule mingisuguseid õiguseid.