Christine Schulz-Reiss „Mida maailm usub?“

Raamatu ümbrispaberil olevas tutvustuses kirjutatakse, et raamatus kirjeldatakse viie enim levinud religiooni päritolu, pühakirja, rituaale ja uskumusi ning lisatakse, et raamatus näidatakse peale nende erinevuste ka nende sarnasusi.

Raamat on jaotatud viieks osaks, mis käsitlevad hinduismi, budismi, judaismi, kristlust ja islamit. Need osad jagunevad omakorda umbes paarikümneks teemaks, mille vahel on lühikesi didaktilisi jutukesi, mille tegevus või võrdlused on toodud laste enda maailma. Nende juttude ülesandeks paistab olevat lahti seletada nii lastele võõraid mõisteid ja arusaamu kui ka avaldada suunavat mõju, nt kuldse reegli tutvustamine (Schulz-Reiss 2008: 101). Kuna judaismi juures on tutvustatud Vana Testamendi jutustusi, siis on piibliteemadega seoses põhjust vaadelda nii judaismi kui ka kristluse osa.

Judaismi käsitleva osa 19 teemast 13 on seotud Heebrea Piibliga ja kristlust käsitleva osa 21 teemast 14 Uue Testamendiga. Kristlust käsitlevas osas alguses on loodud side eelmise, judaismi käsitleva osaga: „Piibli ühe osa on

kristlased üle võtnud juutidelt ja nimetavad seda Heebrea piibliks ehk Vanaks Testamendiks. Esimesed kristlased olid juudid ja ka Jeesus sündis juudina“

(Schulz-Reiss 2008: 91).

Õppematerjal eeldab pluralistlikku sekulaarset konteksti. Selle raamatu lugude esitusviis haakub mittekonfessionaalse religiooniõpetusega. Religioone on tutvustatud nii, et lugejalt ei eeldata kuulumist neist ühessegi. Samas ei ole religioone tutvustatud vaid kultuurinähtustena, vaid millenagi, mis on seotud paljude inimeste usu ja igapäevaeluga. Piibliteemade juures tuleb esile, et mõnigi asi, mis mõjutab ka lugejate elu, pärineb Piiblist. Loomisloo juures on nt välja toodud seos seitsmepäevase nädalaga: „Seitsmendal päeval ütles Jumal:

„Täna puhkan end välja! Võis ju olla, et ta tahtis lihtsalt tähistada hästi õnnestunud tööd, mis ta oli teinud maailma ja kõige muu loomisel. Igatahes on sellepärast ka tänapäeval seitsmes nädalapäev vaba“ (Schulz-Reiss 2008: 66).

Jeesuse ülestõusmise lugu lõpeb tõdemusega „Sellest ajast alates peavad kristlased pühapäeva pühaks“ (Schulz-Reiss 2008: 106) ja tuletatakse meelde, et koolivaheajad langevad veel tänapäevalgi kokku kristlike pühadega (Schulz-Reiss 2008: 108).

Raamatu lugemiseks ei ole vaja eelteadmisi religioonist. Uued mõisted on lahti seletatud ja kui seda ei ole teinud raamatu kirjutaja, siis on seletused lisanud tõlkija nagu näiteks mõiste tölner juures „Rooma riigi maksurentnik Palestiinas“ (Schulz-Reiss 2008: 98), kuigi hiljem on sama mõiste seletatud ka autori poolt „Tölnereid ei sallinud keegi, kuna nad nõudsid Rooma keisri jaoks makse sisse“ (Schulz-Reiss 2008: 102).

Piiblilugude valikus on rõhk judaismi ja kristluse jaoks olulistel lugudel.

Heebrea Piiblist on keskseteks tegelasteks valitud Aabraham ja Mooses, Uue Testamendi lood koonduvad Jeesuse isiku ümber.

Taustateadmised on neutraalsed, nii on nt mainitud, mitmesse keelde on Piibel tõlgitud ja kui palju seda igal aastal juurde trükitakse (Schulz-Reiss 2008:

91). Ent mitmed andmed on Saksamaa-kesksed ja nende hulka võib ka lugeda märkuse, et esimesena tõlkis kristliku Piibli saksa keelde Martin Luther (Schulz-Reiss 2008: 113).

Raamatus on Heebrea Piiblit käsitletud pühakirjana juutidele ja Uut Testamenti pühakirjana kristlastele. Toora on püha raamat ja selles on kirja pandud Jumala poolt inimestele edastatud sõnum (Schulz-Reiss 2008: 63).

Kristlikus Piiblis on kirjas kõik, mida kristlased usuvad ning see on maailma kõige levinum raamat, tänu millele väga paljud inimesed teavad Kristuse õpetust ja sellega seotud sündmusi (Schulz-Reiss 2008: 91). Raamatus on rõhk pigem pühakirja religioossel autoriteedil.

Piibli kui kultuurilise autoriteedi mõju tuleb esile nt mainimises, et meie ajaarvamine on seotud Jeesuse sündimisega (Schulz-Reiss 2008: 90).

Raske on täpselt määratleda, millises paradigmas raamatus piiblilugusid tõlgendatakse. Loos kolmest hommikumaa targast on täpsustus, et nad olid tähetargad ja tähe kohta on kirjutatud, et võibolla oli see komeet (Schulz-Reiss 2008: 95). Jutustustes on suudetud vältida pealetükkivat ratsionaalsusust. Küll on rõhutatud Uue Testamendi lugudes sotsiaalset aspekti. Autor toob esile, et esimeste Jeesusele järgnejate hulgas olid „isegi kerjused“ (Schulz-Reiss 2008:

98). Kahes kohas on inimeste võrdsus seotud väitega, mis tundub raamatu autori jaoks olevat kristluse keskne väide – Jumal armastab kõiki. Kristlust käsitleva osa algul olevas kokkuvõttes kristluse kohta väidab autor, et Jeesuse sõnum oli järgmine: „Piibli täht-täheline järgimine pole oluline, tähtis on hoopis Jumalat armastada, sest Jumal armastab kõiki, olgu ta vaene või rikas, vaga või patune.

Jumala ees on kõik inimesed võrdsed“ (Schulz-Reiss 2008: 86). Mäejutluse sisu tutvustab autor läbi ligimesearmastuse käsu: „Õndsaks võib saada vaid see, kes ei tee kellelegi liiga. /.../ teistest rikkamatel ei pruugi end sellepärast paremaks pidada, sest Jumal armastab kõiki inimesi ühtviisi“ (Schulz-Reiss 2008: 101).

Raamat on hästi liigendatud. Viiel suurel osal on igal oma värv, mida on kasutatud nii sisukorras, vastava osa esilehtedel, alapealkirjadel ja lehekülje numbritel. See teeb raamatust vajaliku osa üles leidmise mugavaks. Raamatu kõik viis osa on jagatud lühemateks umbes lehekülje pikkusteks teemadeks, mida liigendavad lühikesed lapsi otse kõnetavad või lastest jutustavad lühikesed lood.

Raamat on illustreeritud joonistustega. Illustraatori käekiri meenutab koomikseid, mis on tõenäoliselt lastele harjumuspärane ja mõnus vaadata. Pildid

ei ole minu arvates kuigi isikupärased, kuid on sobitatud teksti sisuga. Võibolla seob neid tekstiga ka silmahakkava isikupära puudumine, teatav neutraalsuse taotlus.

Tekst on lihtsalt loetav. Laused ei ole liiga pikad. Alapealkirjad on põnevust tekitavad ja lugema kutsuvad, nt „Musklite asemel mõistus“ või

„Kuidas leida vaenlasi“ (Schulz-Reiss 2008: 79,102).

Oluline on, et võõrad mõisted on teksti sees lahti seletatud, nt „Jeesuse sündimise ööl laulsid inglid. Need on jumalikud olendid, kes hoiavad pidevat sidet taeva ja maa vahel“ (Schulz-Reiss 2008: 94). Raamatu lõpus on register.

Raamutu kirjutamisel on arvestatud sekulaarse kontekstiga. Raamat sobib religiooniõpetuse ainekava eesmärkidega. Raamatu sihtrühmaks on põhikooli õpilased.

3.2.10. Üldhinnang piibliteemade kajastumise kohta usundiloo