Õpetajate professionaalne identiteet

Kuna õpetajad ei lähtu oma töös ainult oma isiklikest maitse-eelistustest või hoiakutest, puudutan järgnevalt ka professionaalse identiteedi mõistet ja selle seost isiksusega.

Anu Sarv (2013) nimetab oma väitekirjas „Õppejõu eneserefleksioon ja professionaalne identiteet“ uuringuid, mis on läbi viidud erinevate õpetajarühmade hulgas, kuid enamasti on need läbi viidud välisriikides ja ei puuduta õpetajate erinevat etnilist või kultuurilist tausta. Sarv näitab, et enam on uuritud üldhariduskooli õpetaja identiteediloomet, samuti leiab uurimusi kõrgkooli tasandil ning tööd alustavate ja algajate õppejõudude identiteedi kohta. Vähem leiab uurimusi, mis tegelevad õppejõu identiteediga üldisemalt (vt Sarv 2013).

Õpetajate töötamist, õpinguid ja arengut uurides paistab silma ka Eestis järjest suurenev huvi õpetajate identiteedi vastu (vt joonis 2) Innove sätestatud õpetajatööks vajalike iseloomuomaduste loetelu). Õpetaja personaalse ja professionaalse identiteedi kooskõla uuris oma magistritöö raames Anne Nelke (2004), TÜ Sotsiaal- ja haridusteaduskonna Haridusteaduste instituudi magistrant. Läbiviidud uurimuse põhjal “pidasid õpetajad professionaalset ja personaalset identiteeti sageli omavahel läbipõimunuks. Kahe identiteedi kooskõla kirjeldati vastastikku rikastavana aga ka eneseteostuse ja täisväärtusliku elamise võimalusena” (Nelke, 2004). Professionaalset identiteeti võib vaadelda nii individuaalsest kui sotsiaalsest aspektist. See sisaldab samaaegselt nii personaalset identiteeti kui ka mitmeid sotsiaalseid identiteete, mida määratletakse seoses gruppidega, mille kaudu indiviid end määratleb (Lauriala, 2005) ning mis on seotud vastavate rollidega, mida ta täidab.

Tatjana Kiilo (2013) uuris eneseidentifitseerimise rolli õpetajate ametialases elus ja selle kujunemise eripärasid kahekeelsuse tingimustes. Õpetaja professionaalne isiksus ilmus hiljuti eraldi uuringuvaldkonnana.

Ametialase identiteedi arenemisel tekivad uued hoiakud, teadmised, oskused, tõekspidamised ja kogemused, millega seoses tuleb endas uus tasakaal leida. Selle käigus kujundatakse ümber paljud isiku minaga seotud osad.

Algajad õpetajad ja

õpetajakoolituse tudengid kogevad seepärast sageli sisemisi konflikte ning see aeg on neile täis heitlusi ja pingeid (Beijaard et al., 2004).

Joonis 2. Õpetajatööks vajalikud isikuomadused (Innove, 2013)

Kiilo ja Kutsar (2013) esitavad professionaalse identiteedi kujunemise ökoloogilise mudeli, mille keksmes on õpetaja. See tugineb Urie Bronfenbrenneri välja toodud ökoloogiliste süsteemide teooriale (vt joonis 3).

Mikrosüsteem (Microsystem layer), lülitades endasse kõiki, kellega õpetaja astub tihedasse kontakti, osutab temale kõige vahetumat mõju. Eelkõige on see pere, kolleegid ja kool, täpsemalt see ruum, milles pedagoog iga päev tegutseb ja professionaalse isiksusena kujuneb.

Õpetaja professionaalsuse arengu antud etapil on tähtis vastastikune tegevus õpilastega. Kui õpetajal ei õnnestu juba algtasemel kehtestada end isiksusena, Joonis 3. Ökoloogiliste süsteemide

teooria (Bronfenbrenner :1979).

mikrosüsteemis toimuvad muudatused, on õpetaja edasine areng ja integratsioon raskendatud (Kiilo ja Kutsar, 2013).

Mesosüsteem (Mesosystem layer) lülitab endasse mikrosüsteemide vahelisi suhteid. Näiteks, tööl toimunud sündmused mõjuvad peres toimuvatele sündmustele ja vastupidi. Isiksuse sotsialiseerumise protsessi mõjutavad erinevad allikad, arvestades nende vastastikust sidet.

Mikrosüsteem ja mesosüsteem võivad üksteist tugevdada või siis osutada vastupidist mõju. Kui mesosüsteemi põhiväärtused (professionaalsed vajadused, keel, õpetajate kutsestandard) ei lange kokku mikrosüsteemi (teabeväli, isiklikud väärtused, hoiakud) väärtustega, tekib probleemide teket soodustav tasakaalutus. Pedagoogil võib tekkida stress, püüdes mõista erinevaid väärtussüsteeme. Mis omakorda annab end negatiivselt tunda tema professionaalse tegevuse efektiivsusel (Kiilo ja Kutsar, 2013).

Vastavalt professionaalse identiteedi kontseptuaalsele mudelile (Kiilo ja Kutsar 2013), kajastab mesosüsteemi teine kiht (vt joonis 4) õpetajate vastastikust tegevust professionaalse kogukonna raames. Oma artiklis annab Tatjana Kiilo edasi õpetajate seas eesti keele taseme tõstmise mentorprogrammi tulemused. Peale programmi lõppemist korraldati uuring, mis määratles õpetajate teadmiste ja motivatsioonide efektiivsust, tulemuslikkust ja toetusmeetmeid, kes programmi raames saavutasid teatud edusamme. Uuringu problemaatika – vajaliku motivatsiooni ja sisemise vastupanu puudumine eesti keele õppimise suhtes. Uuringu ajal tuvastati professionaalse identiteedi kujunemisele mõjuvad faktorid, selgitatud välja indiviidi professionaalsed vajadused kollektiivi raames. Üllatavaks oli see, et paljud õpetajad, kes hakkasid aktiivselt keelt õppima, olid kolleegide poolt „arusaamatud“ ja mõnedel juhtudel ka

„kõrvaletõrjutud“. Eriti teravalt andis see end tunda erinevatest põlvkondadest kolleegide vahel (Kiilo, 2013).

Nii toob Kiilo (2013) ära ühe näite, mil ühes ja samas koolis ühte ja sama ainet õpetavad, kuid erineva emakeelega kolleegid ei suhelnud üksteisega vaadete erinevuse tõttu paljudele asjadele.

Joonis 4. Professionaalse identiteedi

kontseptuaalne mudel (Kiilo & Kutsar, 2013)

Kolleegide mikrosüsteemi mõju toetub võimsatele sotsiaalsetele stiimulitele vastuvõtmise, populaarsuse, sõpruse ja staatuse näol. Mikrosüsteem on võimeline osutama nii positiivset, kui negatiivset mõju, mis omakorda kajastub kindlasti õpetaja professionaalsuse kehtestamise efektiivsusel. Terve mikrosüsteem tagab positiivse suhtumise õppimisse, antud juhul eesti keele õppimisse, soodustab professionaalset arengut ja valmistab ta ette eduks. Motiveeritud ja muutustele avatud õpetajatel on kõrgem enesehinnang ning on ise edukalt integreerunud, mis aga tähendab, et nad on võimelised edukamalt mõjuda integratsiooniprotsessile ja õpilastele.

Eksosüsteem (Exosystems layer) koosneb nendest ümbritseva sotsiaalkeskkonna elementidest, milles ta ei mängi aktiivset rolli, kuid mis sellegi poolest seda mõjutavad. Pedagoogi enesemääratluse mudeli kolmas kiht (vt joonis 3) lülitab endasse vanemaid, massiteabevahendeid, kohalikke võimuorganeid, poliitikategelasi jne (Kiilo ja Kutsar, 2013).

Ühiskonnaelu osutab identiteedi kujunemisele mitmekülgset mõju.

Makrosüsteem (Macrosystems layer) lülitab endasse dominantse kultuuri ideoloogiat, suunitlusi, kombeid, traditsioone ja seaduseid, mis osutavad mõju indiviidile. Eesti ühiskonda integreerumise korral on makrosüsteem venekeelsete elanike jaoks – Eesti, riik, milles nad elavad, töötavad, arenevad (Kiilo ja Kutsar, 2013).

Nimetatud süsteem ühendab endas hariduslike, majanduslike, religioossete, poliitiliste ja sotsiaalsete väärtuste aluseid. See mõjub haridusstandarditele ja rahva- ning etniliste rühmade vahelistele suhetele. Kiilo poolt välja töötatud ja väljapakutud professionaalse kujunemise mudelis sisaldab makrosüsteem keeleideoloogiat hariduses, suhteid, väärtuseid, seaduseid ja erinevaid määruseid, muuhulgas õppeplaani ja pedagoogi muud professionaalset dokumentatsiooni ning kutsestandardi.

Oma hilisemates töödes Urie Bronfenbrenner (Bronfenbrenner, 1979) käsitleb ka kronosüsteemi, mis „kujutab endast erinevate keskkonnamõjude (sh ühiskondlike ning ajalooliste tingimuste) muutusi indiviidi elu vältel“.

Selleks, et riigil oleks tõepoolest väärilised kodanikud, on tähtis, et töötaks kogu süsteem, mitte aga selle üksikud osad. Seejuures on tähtis mõista, et selle mudeli kihid ei mõjuta üksteist korrapäratult, vaid baseeruvad kindlalt üksteisel, vastastikku täiendades ja toetades.

Kõik need faktorid või niinimetatud professionaalse identiteedi kujunemise mudeli kihid osutavad õpetajatele erinevat mõju. Seetõttu rääkides sotsiaalsest arengust ja õpetaja enesemääramisest, peame mõistma, et edukas kujunemine on võimalik vaid kõikide faktorite vastastikkusel mõjul ja mudelikihtide lõimumisel.

Järgnevalt konstrueerin Lauristini ja Vihalemma (1980) ning Kiilo ja Kutsarei (2013) ideedele tuginevalt mudeli, mille alusel operatsionaliseerida õpetaja teabevälja.