4.2.5. Matemaatika
Alljärgnevalt vaadeldakse I klassi matemaatikaalaseid oskusi õpetajate arvamushinnangutele tuginedes. Hinnanguid on antud järgnevatele 14 osaoskusele: tunneb rõõmu matemaatika õppimisest; tunneb arvu asukohta arvude jadas 1 - 100-ni; oskab koostada arvuridasid paaris- ja paaritutest arvudest; oskab koostada ja lahendada ühetehtelisi tekstülesandeid; oskab hulki võrrelda; oskab peast liita ja lahutada 20 piires, ka üleminekuga; oskab oma lahendusi suuliselt põhjendada; teab ja tunneb ühikuid: cm, m, kg, l; oskab 10-, 20- ja 50-sendistest müntidest moodustada krooni; oskab kasutada mõisteid: suurem, võrdne, vähendaja jne;
oskab kirjeldada esemete ja iseenda paiknemist ruumis; teab ja tunneb lihtsamaid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid (nt kuup, kera, kolmnurk jne); oskab mõõtmiseks kasutada erinevaid vahendeid; tunneb kella (veerand-, pool- ja täistund).
Joonis 23. Õpetajate hinnangud I klassi õpilaste matemaatika valdkonna osaoskustele Matemaatika valdkonna osaoskused on ühed kõrgemaid hinnanguid saanud valdkonna oskused, kus kõikide osaoskuste hinnangud jäävad väga hea ja suurepärase vahele. Kõrgemad on tulemused õpilaste teadmistele hulkade kirjeldamisele (x=4,72), arvu asukohale arvude jadas 100-ni (x=4,68), samuti tunnevad nad hästi erinevaid mõõtühikuid (x=4,61) ning
Oskab peast liita ja lahutada 20 piires, ka üleminekuga Oskab lahendusi suuliselt
põhjendada Teab ja tunneb ühikuid: cm, m,
kg, l Oskab 10-, 20- ja 50-sendistest
mood krooni
Tunneb kellal veerand-, pool- ja täistundi
oskavad kirjeldada esemete ja enda asukohta ruumis (x=4,61). Madalaima hinnangu on saanud 2 osaoskust, mis on mõõtnud õpilaste kella tundmist ja nende oskust põhjendada suuliselt lahendusi (x=4,30), veel võib nimetada õpilaste madalat oskust kasutada erinevaid mõõtvahendeid (x=4,41).
Sellegi aasta kõrgemad tulemused on saavutatud neis osaoskustes, millele juba lasteaias on tugev alus pandud ehk algteadmistele, mida on jätkusuutlikult koolis edasi arendatud ning on taas väga häid tulemusi andnud. Kahjuks on nõrgemaks jäänud ka need osaoskused, mis eelmiselgi aastal nõrgemad olid nagu kella tundmine, lahenduste põhjendamine ja mõõtvahendite oskuslik kasutamine. Kindlasti on viimati nimetatud oskused need, mille omandatusega on raskem toime tulla, samuti tegeletakse nende oskustega läbi mitme õppeaasta. St, et õpetajal tuleb neid oskusi hoida õppetegevuses tunduvalt tõsisemalt tähelepanukeskmes, kui seda senini ehk teadvustatud on, sest need on ühed baasoskused tulevikus matemaatikas edasijõudmise suutlikkusele.
Tabel 14. Õpetajate hinnangute võrdlus matemaatika valdkonna osaoskustele õppekeelest lähtuvalt
Õppekeel
Hinnangut
e arv Keskmine
t-väärtus p
Oskab hulki võrrelda vene keel 20 4,40 -2,708 ,012
kümblusklass 49 4,84
Teab ja tunneb ühikuid: cm, m, kg, l vene keel 20 4,25 -2,472 ,021
kümblusklass 49 4,76
Oskab kasutada mõisteid: suurem, võrdne, vähendaja jne
vene keel 20 4,05 -3,947 ,000
kümblusklass 49 4,71
Teab ja tunneb lihtsamaid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid (nt kuup, kera, kolmnurk jne)
vene keel 20 4,30 -2,875 ,005
kümblusklass
49 4,73
Oskab mõõtmiseks kasutada erinevaid vahendeid
vene keel 20 3,95 -3,579 ,001
kümblusklass 49 4,61
Tunneb kella (veerand-, pool- ja täistund) vene keel 20 3,75 -3,458 ,001
kümblusklass 49 4,51
Tabelist 14 nähtub, et 6 osaoskuse puhul 14-st esineb vene ja eesti õppekeelega õppijate vahel erinevusi. Erinevused vene ja eesti õppekeelega I klassi õpilaste õpitulemustele antud hinnangutes on selles valdkonnas kõik kümblejate paremate tulemuste kasuks. Statistiliselt olulised erinevused osaoskuste keskmistes esinevad oskustes kasutada matemaatilisi mõisteid nagu suurem, võrdne, vähendaja (vene: x=4,05 ja kümblus: x=4,71) p=.000 jne. Õpetajate hinnangul on venekeelsete koolide õpilaste raskusi geomeetriliste kujundite nimetuste tundmisega (vene: x=4,30 ja kümblus: x=4,73) p=.005 ning mõõtmiseks kasutatavate erinevate vahenditega nt kella ja lihtsamate tasandiliste või ruumiliste kujundite tundmises.
Kümblejate häid õpitulemusi võib põhjendada ka õpetajate poolt loodud õpikeskkonna ja lapselähedase õpetamisviisiga, kus omandatud teadmine on kujunenud läbi praktiliste tegevuste ja kogemise. Kõiki matemaatikaalaseid oskusi, millele erinev hinnang antud on võimalik omandada praktilisele tegevusele tuginedes. Esemeid ja hulki oma lähiümbruses saab ju mõõta, võrrelda, leida ruumilisi ja tasandilisi kujundeid jms. Praktiline tegutsemine eeldab ka selle tulemuste selget ja arusaadavat sõnastamist, mis omakorda arendab keelelise eneseväljenduse ning põhjendamisoskust.
4.2.6. Loodusõpetus
Loodusõpetuse valdkonnale on õpetajad hinnanguid andnud järgmistele väidetele keskendudes: tunneb rõõmu loodusõpetuse õppimisest; hindab loodust säästvat käitumist;
teab looduslikke ja tehislikke materjale; eristab vedelikke ja tahkeid aineid; kirjeldab ainete omadusi; teab katse kavandamise ja läbiviimise põhimõtteid; sõnastab vaatluste ja katsete kohta eelnevalt oletusi; teeb loodusvaatlusi kandes vaatlusinfo tabelisse; jutustab vaatlusinfo põhjal ilma muutustest; teadmiste hankimisel kasutab erinevaid allikaid; loendab objekte, nähtusi võrreldes; teab, et muutused looduses sõltuvad aastaaegadest ning valgusest ja soojusest; oskab liikuda plaani/kaardi järgi ning kirjeldada oma kooliteed; tunneb kodu- ja kooliümbrust, teab sealseid tüüpilisemaid loomi ja taimi; iseloomustab ilma ja inimeste tegevusi erinevatel aastaaegadel; suudab omandatud teadmisi arusaadavalt teistele edastada;
teadvustab oma tegevuse mõju loodusele ja keskkonnale ning toimib vastavalt.
Loodusõpetuse valdkonna osaoskustele hinnangute andmisega aitavad õpetajad kirjeldada I klassi õpilaste loodusalaseid oskusi ja teadmisi. Seejuures õpitakse ümbritsevat keskkonda märkama, katseid eesmärgistama, kavandama ja ka läbi viima ning juurdlema mitmetest erinevatest aspektidest lähtudes (Timoštšuk 2007: 64-66).
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi II klassi loodusõpetus
Joonis 24.Õpetajate hinnangud loodusteaduslikele teadmistele I klassis
Jooniselt 24 nähtub, et õpetajad on loodusõpetuse alaseid teadmisi, oskusi hinnanud enam-jaolt väga heaks. Kõrgemaid hinnanguid on pälvinud teadmine eristada tahkeid ja vedelaid aineid (x=4,68), tunda looduslikke ja tehislikke materjale (x=4,64) ning oskust iseloomustada ilma ja inimeste tegevusi erinevatel aastaaegadel (x=4,62). Samuti hindavad lapsed kõrgelt loodust säästva käitumise väärtustamist (x=4,51) ning teavad, et muutused looduses sõltuvad aastaaegade vaheldumisest, valgusest, soojusest (x=4,50).
Madalaimalt on hinnatud huvi hankida teadmisi erinevatest allikatest (x=4,04), samuti oskusele enne katsete ja vaatluste tegemist sõnastada oletusi (x=4,07) ning teadmisele katsete ja vaatluse läbiviimise põhimõtetele (4,11).
Tabel 15.Õpetajate hinnangute võrdlus loodusteaduslikele teadmistele I klassis õppekeelest lähtuvalt
Õppekeel Hinnangut
e arv Keskmine
t-väärtus p
Oskab kirjeldada ainete omadusi vene keel 20 3,95 -2,552 ,013
kümblusklass 51 4,51
Teab lihtsa katse kavandamise ja läbiviimise põhimõtteid
vene keel 20 3,65 -2,941 ,004
kümblusklass 51 4,27
Sõnastab vaatluste ja katsete kohta eelnevalt oletusi
vene keel 20 3,75 -2,201 ,031
kümblusklass 51 4,22
Oskab liikuda plaani/kaardi järgi ning kirjeldada oma kooliteed
Keelekümblejate ja venekeelse õppekeelega koolide I klassi õpetajate hinnangud laste loodusteadulikele õpitulemustele on üldiselt suhteliselt sarnased, sest statistiliselt olulisi erinevusi esineb vaid 4 osaoskuse hinnangutes. Vaadates hinnangute keskmisi tulemusi, tõdeme, et kõik osaoskuste hinnangud on veidi kõrgemad antud nn keelekümblejate rühmale.
Statiatiliselt olulised erinevused saavutuste keskmistes esinevad lihtsa katse kavandamise ja läbiviimise põhimõtetele (kümbluskl: x=4,27 ja venekeelne: x=3,65) p=.004, oskusele liikuda plaani/kaardi järgi sh kooliteel ning seda kirjeldades (kümbluskl: x=4,33 ja venekeelne:
x=3,80) p=.009, oskusele kirjeldada erinevate ainete omadusi (kümbluskl: x=4,51 ja venekeelne: x=3,95) p=.013 ja vaatluste, katsete planeerides oletuste sõnastusi (kümbluskl:
x=4,22 ja venekeelne: x=3,75) p=.031.
Ilmneb, et paremini on omandatud teadmised, kus midagi tuleb ära tunda või nimetada (näit.
eristada tahkeid ja vedelaid aineid) ning mõneti nõrgemini teadmised, mida tuleb pikemalt lahti seletada (näit. anda vaatlustele ja katsetele elnevaid oletusi). Siit järeldub kui oluline on innustada õpilasi oma mõtteid sõnastama ning et suuline ja kirjalik eneseväljendus ei ole pelgalt keeletunni küsimus, vaid midagi, mis aitab lapsel hästi toime tulla mistahes õppeaines või suhtlusolukorras. Et kümblusmetoodikas on laps aktiivne õppeprotsessis osaleja, siis on teda harjutatud oma mõtteid ja tegevust sagedasti sõnastama.
4.2.7. Inimeseõpetus
Inimeseõpetuse valdkondlikele õpitulemustele hinnangu andmisel on kasutatud järgmisi väiteid: teab ja oskab nimetada oma kehaosi; teab, mis on tervisele kasulik ja kahjulik; teab päästeameti telefoninumbrit ja oskab telefoni teel abi kutsuda; teab ohtudest kodus, tänaval, looduses; tunneb Eesti Vabariigi sümboolikat; saab aru käitumisreeglite vajalikkusest klassis, koolis tänaval jne; oskab käituda ühissõidukeis ja ületada sõiduteed; mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta; oskab kasutada õpitud ajamõisteid; oskab kirjeldab oma tööoskusi.
Joonis 25. Õpetajate hinnangud inimeseõpetuse valdkonna osaoskustele