гиы« #0 li.'l.-ti •.-> ICbU

L . J a a n i t s

N E O L I I T I L I S E D

J A V A I i A S E M E T A L L I A J A

S U L A D E M A J 0 E S U U D L E A L A L .

Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi teadusliku kraadi

taotlemiseks•

r, ^

^ 3- у y otVt?C <Ü/n- ^ t

7 < s Ä ^ v ^ : ^{<¥Оы?СЛХ£ .}

//

/ Г л ? ^ ?гъг&^з<£>Л - л*/

\ jf |°°* Д?У

% djpijiö" /

Teaduslik juhendaja: ajalooteaduste kandidaat M, Schmiedehelm.

Tallinn 1953

S i s u k o r d

Eessõna 1

I . Neoliitikumi uurimise a j a l o o s t Eesti NSV t e r ­

ritooriumil 3

I I . Looduslik keskkond 25

I I I . Akali asula 35

IV. Kullamäe asula 71

V. Ülevaade t e i s t e s t I I I - I I aastatuhande asu­

l a t e s t Eesti NSV territooriumil ja lähematel

naaberalade1 85

VI. Esemeline materjal 131

A. Keraamika 132

Kammkeraarnika e e l a s t e 133

Kammkeraamika 139

Tekstiilkeraamika 167

Nöörkeraarnika 180

Varase me t a l l i a j a keraamika 205 B. Kütt imis- ja ka l a s t usv ah endid 224 C. Riistad toorainete töötlemiseks ja

muud tarbeesemed 254

D. Uskumustega seotud esemed ja ehted . . . 313

VII. Kronoloogia 331

VIII. Majandus ja ühiskondlikud suhted 349

IX. Etnilised küsimused 378

Tabelid 391

Muuseumid 397

Kirjandus 398

on üks kõige nõrgemini uuritud vanima ajaloo perioode n i i Eesti NSV territooriumil kui ka lähematel naaberaladel. Ometi on selle perioodi valgustamine küllalt tähtis meie vanima ajaloo , muuseas e r i t i eesti rahva etnogeneesi »küsimuste Õigeks mõistmiseks • Kaes- olev töö kujutab endast esimest monograafilist uurimust neoliiti­

kumi ja vara ee met a l i i a ja kohta Sest i NSV territooriumil.

Haarates umbes kahe aastatuhande pikkust vanima aj alo perioo­

di, rühmitab töö ühe väiksema a sulaterühma materjali, jälgib mate­

riaalse kultuuri, e r i t i keraamika arengut selle aja kestel ja loob n i i aluse neoliitikumi ja varase metal Haje relatiivsele kronoloo­

giale. iäsitatud materjali alusel valgustatakse asulates elanud ko­

gukondade ma j anduslikke ja ühiskondlikke vahekordi. Jälgides Sesti NSV territooriumi rahvastiku kultuurilisi suhteid naaberalade ela­

nikkonnaga, tehakse kindlaks, et meie vabariigi territoorium kuu­

lub kultuuriliselt ammusest ajast saadik kokku Idaeuroopa muu me&

sa vöönd iga. oe llega kummutatakse balti-saksa ja kodanlike eesti arheoloogide ebateaduslikud seisukohad Ida-Baltimaade kuuluvusest Lää na kultuuri piirkonda, b'usi materjale esitatakse ka etniliste

küsimuste valgustamiseks.

Кь esolev töö on valminud iie st i NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Töö aluseks on Ajaloo Instituudi Ar he oi oo gi a sektori poolt 1949. -1952 . a . üimajoe suudmeala asulatel toimetatud kaevamis­

t e l kogutud arheoloogiline materjal. Peale selle on läbi töötatud muud kõnesoleva perioodi materjalid n i i Sesti N3V muuseumides kui

- 2 «

ka Moskva* Leningradi ja Riia muuseumides. Asulatelt väljakaevatud loomaluud on määratud bioloogiateaduste doktori prof. V.I«Tsalkini poolt Moskvas, kalaluude määramine on toimunud Moskva Riikliku Üli­

kooli Ihtioloogialaboratooriumis* Asulatelt võetud turbaproovid on analüüsitud Moskva Turbainstituudis ja NSVL TA Geoloogia Instituudi Tolmuterade Laboratooriumis, Emajõe suudmeala geoloogilist arengut

ja vaadeldava perioodi looduslikke tingimusi puutuvates küsimustes olen saanud rohkesti abi ja nõu ENSV TA korrespondeerivalt liikmelt prof. K^s Orvikult.

Töö käigus olen konsulteerinud paljusid eriteadlasi mitmelt eri­

a l a l t nii ENSV TA uurimisasutistest kui ka NSVL TA Materiaalse Kul­

tuuri Ajaloo Instituudist* Loen oma kohuseks avaldada s i i r a s t tänu kõigile seltsimeestele^ kes on kaasa aidanud minu töö valmimisele, e r i t i aga ENuV TA Ajaloo Instituudi kollektiivile.

e A u t o r *

I . N e o l i i t i k u m i u u r i m i s e a j a -

l o o s t E e s t i N S V t e r r i t o o r i u m i l .

Käesolevas töös käsitletavad asulad kuuluvad oma iseloomu­

l i k e tunnuste poolest Eesti NSV territooriumi t ü ü p i l i s t e neo- l i i t i l i s t e muististe hulka. Seda näitab asulate asend, s e l l e l e osutab nende leiuaineses kajastuv materiaalse kultuuri arengu­

t a s e . Kõnesolevates asulates on aga elatud väga kaua, mistõt­

tu hilisemat osa nende kestvusajast tuleb arvata juba varases­

se metalliaega. Metalli kasutamist tõendavad üksikud s i i t l e i ­ tud pronksesemed, kuigi need e i ole s ä i l i n u d . Sama kinnitab muugi hilisem materjal, mida t e i s t e s leiukohtades esinevatele paralleelidele toetütdes võib pidada pronksiaegseiks. Ometi on asustus püsinud pidevalt endistes kohtades, asulatüüp e i ole muutunud ja peab arvama, et ka metsaneо 1 i i t i k u m i l e omased e l a­ tuse hankimise v i i s i d - kalastus, küttimine ja taimtoidu kor­

jamine - on säilitanud oma tähtsuse. Asustus Emajõe suudmeala a s u l a t e l näib katkevat a l l e s s i i s , kui uued elatusalad, e e s ­ kätt karjakasvatus, o l i d omandanud ülekaalu seniste peamiste elatusalade ees, s e s t a l l e s ühenduses p õ h i l i s t e muutustega tootmises muutus ka asula tüüp. Järgneval perioodil hakati r a ­

jama kindlustatud asulaid. N i i v i i s i ulatuvad Emajõe suudmeala asulad varasesse metalliaega kuni kindlustatud asulate ilmu­

miseni. Seega oleksid määratud ka käesoleva töö ligikaudsed a j a l i s e d p i i r i d - I I I aastatuhandest kuni I aastatuhande a l ­ gupooleni e . m. а .

Nimetatud ajavahemiku p l a a n i k i n d l a l e a r h e o l o o g i l i s e l e uurimisele E e s t i NSV t e r r i t o o r i u m i l on asutud a l l e s pärast nõukogude korra taaskehtestamist. Enne seda e i ole vastava perioodi m u i s t i s t e l e s i i n kunagi pööratud k ü l l a l d a s t t ä h e l e ­ panu e i b a i t i - s a k s a ega

kodanlike eesti arheoloogide poolt,kes oma tegevusega teenisid va­

litsevate ekspluataatoriike klasside huve. Viimaste toetuseks aga, nagu allpool näeme, loodeti leida sobivamaid võimalusi teiste aja­

järkude materjalidest*

Kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini jäi arheoloo gia tookordsetes Balti kubermangudes peamiselt balti-sakslaste mo­

nopoliks, Nende käsutuses olid materiaalsed vahendid arheoloogilis te kaevamiste toimetamiseks«

Esimese kiviaega käsitlenud kohaliku uurijana tuleb nimetada Tartu ülikooli professorit C^rewingk'it ( 1619-1887 ) * Ta e r i ­ alaks oli mineraloogia, kuid tegeldes maa geoloogilise minevikuga puutus ta kokku ka arheoloogiliste mälestusmärkidega# Arheoloogia kujuneski viimaks Urewingki peamiseks huvialaks« A* 1665 avaldas ta oma esimese kokkuvõtliku töö "Das Steinalter der Ostseeprovin­ z e n " ^ , m i l l e s l o e n d a t a k s e j a k i r j e l d a t a k s e s e l l e a j a n i E e s t i

j a Läti aladelt leitud kiviesemeid, võrreldakse neid naaberalade materjalidega ja püütakse selle alusel teha ajaloolisi järeldusi.

Kuigi viimased jäävad abituks, tuleb selgesti nähtavale nende ees­

märk, mis on omane kogu balti-saksa ajalookirjandusele: näidata /fv #

Ida-daltimaade pärisrahvaid metsikute ja mahajäänutena, et n i i v i i ­ s i õigustada saksa feodaalide röövvallutust XIII sajandil ja nende

"kultuurikandjate" järeltulijate poolt kohaliku talurahva julma ekspluateerimist autori kaasajal* Orewingk laseb kiviaega Ida- Balt imaadel Kesta kuni VI sajandini, raua-aega alustab aga allee

^'C.GrrewinRk. Das Steinalter der ü s t s e e p r o v i n z e n L i v - , E s t # - u n d K u r l a n d u n d e i n i g e r a n g r e n z e n d e r L a n d s t r i c h e « S c h r i f t e n GEG 4 , D o r p a t 1 8 6 5 #

l e s väga nõrgalt uuritud üldine vanimate ajalooperioodide kronoloo­

gia, miile järgi raua tarvituselevõtt Põhja-Euroopas oleks toimunud võrdlemisi hilja#

Mõned aastad hiljem täiendas Grewingk uues kirjutises ema varasemas a r t i k l i s avaldatud kiviesemete nimekirja vahepeal juurde saadud leidudega« Veel hiljem avaldatud töös "Zur Archä o l o g i e d a s B a l t i k u m u n d R u s s la n d s *1 püüdis ta anda laiemat ülevaadet kogu Ida- Baltimaade arheoloogiast.^ Kiviaja lо \ õpetab ta nüüd meie ajaarvutu- se algusega, arvestades uue kalmetüübi, nn« "laevkalmete^{1 1} avastamist

^ , mis tõendasid raua üldist tarvitamist juba meie ajaarvutuse esi­

mestest sajanditest peale* ^wLaevkalmed^{r t} kuulutas Grewingk germaan­

laste - gootide mälestusmärkideks * Oma seisukoha kinnitamiseks ei kohkunud Grewingk ja ta mõttekaaslased tagasi isegi kaevatud kalme­

te plaanide ebaõige kujutamise eest, et näidata nende "laevakujuli- sust"*

Edaspidi pühendas Grewingk rohkesti tähelepanu 1870-ndail aas­

t a i l avastatud Kunda leiukoha uurimisele« Ta tegi kindlaks kunagise

^ C«Grewin&k, Zur Kenntniss der in Liv-, Est-, Kurland und eini­ g e n N a c h b a r g e g e n d e n a u f g e f u n d e n e n S t e i n w e r k z e u g e h e i d n i s c h e r V o r z e i t * V e r h * G2G V I I t 1 , D o r p a t 1 8 7 1 , 1 k « 1 - 5 6 *

^ Q « G r e w i n g k , Z u r A r c h ä o l o g i e d e s B a l t i k u m u n d R u s s l a n d s I , I I * A r c h i v f ü r A n t h r o p o l o g i e V I I , B r a u n s c h w e i g 1 6 7 4 ; X , B r a u n s c h w e i g 1 8 7 7 *

^ " L a e v k a l m e t e k s " n i m e t a s i d G r e w i n g k j t . E e s t i j a Põhja-Läti territooriumil esinevaid I I - V sajandi tarandkalmeid, mis kuulusid eesti ja liivi hõimudele* Vt, Moopa.

Zo, росы этно­

генеза народов Советской Пр$$бал$$1Кй но данным архе ейш*»

гиы« #0 li.'l.-ti •.-> ICbU

стр « Г I ы

Kunda järve olemasolu, jälgis Kunda rabast saadud muistsete esemete leiuauhteid ja, teostades proovlkeevamise Kunda "Iammasmäel* , avastas seal muistse asula jäänused, mida ta õigesti ühendas raba- leidudega# Kunda kohta kirjutas Grewingk ka oma järgmised ulatusil- kumad tööd,

2)

g i l i s t e tingimuste üksikasjaliku k i r j eiduse,kasutab laialthaaravaid võrdlusi, kuid kronoloogilisi ja etnilisi küsimusi puudutades kor­

dab oma endisi f a n t a s t i l i s i seisukohti» Kunda asukad olid tema ar­

vates .madalal kultuuritasemel seisvad soome- ugrilased, kes olid merd kaudu Soome või Rootsi territooriumilt Kundasse tulnud ja seal pikemat aega elanud« Võrreldes Kundat teiste peaaegu samal a j a l

avastatud kiviaja leiukohtadega naabruses, peab ta Laadoga järve l e i de Kundast veidi vanemaiks, Hip^uk&lnsi aga natuke hilisemaks»

Grewingk arvab, et see kiviaja elanikkond on Ida-Baltimaadel elut­

senud ka hiljem, koos meie ajaarvutuse algul s i i a ilmunud gootidega, kellele oleksid kuulunud ⁿlaevkalmed^{r t #} Kohaliku põhirahvastiku "kul­

tuuri tüse" kohta hilisemadki minevikus otsib ta näiteid XVII sajan­

d i s t pärinevast Oleariuse reisukirjeldusest* Asustuse kontinuiteeti kiviajast peal© kuni esimeste kirjalike allikate ilmumiseni peab ta s i i s k i küsitavaks, kuna VII - VIII saj« kohta puudusid t o l l e l a j a l alles arheoloogilised tõendid«

Vähemal määral tegeles Grewingk hilisneoliitiliste kalmistute uurimisega«*^ Vastav materjal oli s e l l a l alles äärmiselt lünklik«

^ Grewingk, Archä o l o g i s c h e A u s f l ü g e i n L i v - u n d E s t l a n d « 3b,Gj£G 1 8 8 6 , D o r p a t 1 8 6 7 , l k , 1 6 9 j j «

C . G r e w i n g k , G e o l o g i e u n d A r c h a e o l o g i e d e s ü & e r g e l l a g e r s v o n K u n - d a i n E s t l a n d « A r c h i v f ü r d i e M a t u r k u n d e L i v - , ü s t - u n d K u r ­ l a n d s , ! S e r i e I X : 1 , D o r p a t 1 8 8 2 , 0«Grewingk. Die Neolitlschen Bewohner von Kunda in Ü s t l a n d u n d d e r e n N a c h b a r n « V e r h , GEG X I I , D o r p a t 1 6 8 4 , l k . 1 - 8 8«

^ Sb,GiüG 1 8 7 6« Dorpat 1877, lk.184 jj« G r e w i n g k , A r c h ä o l « A u s f l ü ­ g e , l k « 1 7 3 j j «

Grewingk pidas neis haudades esinevaid silmaga kivikirveid suhteliselt hilisteks, ega osanud näha sõjakirvestega kalmistute eriseisukohta teiste kiviaja muististe hulgas, Grewingkit tuleb nimetada ka kui esi­

mese arheoloogilise kaardi koostajat Balti kubermangude kohta*¹^ Grewingkit tuleb hinnata materjali kogujana ja olemasolevast ai­

nesest esimeste kokkuvõtete tegijana# Tema kui loodusteadlase poolt koostatud esemetekir jeldused on täpsed ja üksikasjalikud. Mineraloo­

gina on ta määranud kiviesemete materjali ning ühtlasi tugevasti ar­

vestanud leiukohtade geoloogilisi tingimusi, Kiviaja kronoloogia jäi t a l aga segaseks, Kogu kiviaja materjali käsitles t a ühe tervikuna või kui püüdiski vanemaid leiukomplekse eraldada hilisematest, s i i s sageli ebaõnnestunult* Kiviaega Ida-Baltimaadel pidas ta suhteliselt lühikeseks, hiliseks perioodiks, Grewingki kontseptsioonid etnilistes küsimustes, mida ta korduvalt esitas, on ebateaduslikud ega kannata k r i i t i k a t . Väga selgesti tuleb nendes e s i l e taotlus iga hinna eest õigustada balti-sakslaste teeneid ^{r t}k uituuri toojatena" ja sellega nen­

de privilegeeritud seisundit« Samasugused püüded iseloomustavad kogu tolle aja balti-saksa ajalookirjutuses valitsenud nn, apologeetilist suunda, mis seadis endale sihiks kaitsta oma klassi feodaalseid ees- Õigusi Vene riigivalitsuse katsete vastu kitsendada neid Õigusi," 2)

Grewingki innustusel hakkasid ka mitmed kohalikud mõisnikud tege­

lema arheoloogiaga. Seoses käsitletava perioodiga võiks nendest ni­

metada C^Sievers'it ( 1814 - 1879 ) , kes avastas Burtnieki järve ääres neoliitilised asulad Ri^j^ukalnsi ja Zvejnieki, Esimesel asulal

Grewin&k. Archaeologische Karte des Stein-, Bronze- und ersten Eisenalters von Liv-, Est- u, Kurland, Erlä u t e r u n g e n z u r K a r t e d e s S t e i n - , B r o n z e u n d e r s t e n E i s e n a l t e r s v o n L i v - , E s t - u n d K u r l a n d . „ v

C*EG A l l, D o r p a t 1 8 8 4 : , l k , <39 — 1 v«5*

8)

й. Зутис, Очерки по историогрв* ал Дитвии. Часть I.

арноалт- аско-ь енецкая историография, Рига Г949. c$d.166

и след. "

- 8 -

toimetas ta 1875• ja 1877.a. kaevamisi, viimati koos tuntud, saksa reaktsioonilise antropoloogi R,Vlrchow¹ i ga , Ri^ukalns jäi kaua aega ainsaks kiviaja asulaks Ida-Baltimaadel, miile põhiline mater-

Jal o l i saadud jKaevamlste kaudu. Kaevamiste metoodika o l i aga/pri­

mitiivne^ Esimese eestlasena osutas aktiivset huvi arheoloogiliste mälestusmärkide vastu Abja kula kooliõpetaja J , Jung (1835 - 1900 ), kes alates 1870-ndate aastate lõpust teostas rea kaev aniisi (tõsi küll,suhteliselt hilisematel mälestusmärkidel), avaldas nende kohta k i r j u t i s i ja pidas ettekandeid. Tõusva eesti külakodaniuse esinda­

jana võttis Jung kriitikata omaks balti-saksa arheoloogide reaktsioo­

nilised kontseptsioonid, kujundamata oma seisukohti. Jungi peatööks kujunes aga iga l i i k i arheoloogiliste mälestusmärkide ja nende koh­

ta käivate rahvapärimuste registreerimine, mida ta taotles läbi viia kogu Eesti ala ulatuses. Selleks õnnestus t a i luua küllalt arvukat korrespondentide võrku. Viimase abil koguski Jung suure hulga ma­

t e r j a l i , mille peamine osa avaldati kihelkondade kaupa korrastatult^

Sealhulgas leidub andmeid ka kiviaja leidude kohta., Jungi poolt esi­

tatud aines on täiesti toores , ta on kogunud mitmesuguseid teateid ilma valikuta ja kriitikata. Siiski seisnebki Jungi töö peamine väärtus selles, et, koondades peaaegu kõik t o l a j a l kättesaadavad andmed, ta need s ä i l i t a s pärastisele läbitöötamisele. Ühtlasi aitas Jungi tegevus kaasa arheoloogiliste mälestusmärkide tutvustamiseks

laiade rahvahulkade seas, mille vastu balti-sakslased ei tundnud vähimatki huvi.

Pärast Grewingki surma ei käsitletud rea aastate jooksul spet­

siaalselt kiviaja küsimusi Eesti ja Läti a l a l . Balti-saksa uurijate

.J,Jung, Muinasaja teadus Eestlaste maalt, I üleüldine muinasaja ki r je laus , Jurjev 1899; II Kollalised muinasaja kirjeldused Lii- vimaalt, Pernu ja Viljandi maakonnast, Jurjev 1898; III Kehali­

sed muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt, Tallinn 1910.

tähelepanu oli tervenisti koondatud Baltimaade vanima ajaloo hilise­

matele perioodidele, millede materjali loodeti paremini kasutada oma klassihuvide seisukohalt. Kivi- ja pronksiaega puudutati ainult mõnedes kokkuvõtlikes üldkäsitlustee, millede koostamine on seotud Tartu üli­

kooli ajalooprofessori R^{J L}Hausmann^ti ( 1842 - 1918 ) nimega, XIX sa­

jandi lõpul hakkas Hausmann tegelema arheoloogiaga ja sai peagi kesk­

seks kujuks kohalike uurijate seas. Oma esimese kokkuvõtliku ülevaate koostas ta Vene Arheoloogia Seltsi poolt 1896.a. Riias organiseeritud X Arheoloogiakongressi puhul, sissejuhatusena kongressi jaoks korral­

datud ulatusliku näituse kataloogile.^Allikapublikatsioonina on see illustreeritud kataloog praeguseni säilitanud teatud tähtsuse, Haus- manni ülevaade aga, nagu tema järgmisedki ülakäsitlused g) ^t jäävad kivi- ja pronksiaja osas võrdlemisi vähepakkuvaiks ega lisanda midagi oluliselt uut nende ajajärkude uurimisele. Ta peab ka varasesse raua­

aega kuulunud kivikirstkalmeid kiviaegseteks ning oletab mitmetel lin­

nu st e i olnuvat asustust juba kiviajal. Oma viimases, populariseerivas kokkuvõttes (a. 1910 ) seab ta s i i s k i Ida-Baltimaade selleaegsed täht­

samad kiviaja leiukohad õigesse kronoloogilisse järjekorda, märkides Kundat kõige vanemana, Pärnut veidi nooremana ja Ri^iukalnsi eelmis­

test märksa hilisemana. Etnilisi küsimusi puudutades osutab ta

Grewingkist tagasihoidlikumaks. Kui viimane näeb Ida-Baltimaade kivi-

Katalog der Ausstellung zum X, archä o l o g i s c h e n K o n g r e s s i n R i g a 1 8 9 6 , R i g a 1 8 9 6 .

2 )

R . H a u s m a n n , ü b e r s i e h t ü b e r d i e a r c h ä o l o g i s c h e F o r s c h u n g i n d e n

O s t s e e p r o v i n z e n i m l e t z t e n J a h r z e h n t . A r b e i t e n d e s E r s t e n B a l t i s c h e r H i s t o r i k e r t a g e s z u R i g a 1 9 0 8 , R i g a 1 9 0 9 , l k . 1 - 5 2 . R . H a u s m a n r i , P r ä -

h i s t o r i s c h e A r c h ä o l o g i e v o n E s t l a n d , L i v l a n d , K u r l a n d , D o r p a t 1 9 1 0 ,

- 10

a j a rahvastikus peaaegu kindlasti soome-ugrilasi ( muidugi selleks, et vastandada nende *madalat^H arengutaset hiljem siia ilmunud gooti­

de "kõrgele kultuurile"), s i i s Bausmann nimetab soome-ugrilasi ai­

nult vöimalike kl viajaelanikeiia•

V» a. A r h e о lo о gia kongr ess i ga Riias pöörasid ka vene tead­

lased tähelepanu Ida-Baltimaade arheoloogiale ja s e l l e uurimissei- sundile. Mitmed vene arheoloogid (näiteks V,I*3izov, 3,K^#Bogojavlens- ki ) toimetasid siin kaevamisi, uurides aga kahjuks küll mitte käes­

olevas töös vaadeldava perioodi mälestusmärke* Arvesse võttes kogu seni ilmunud arheoloogia-alast kirjandust, koostas tuntud vene etno­

graaf ja arheoloog, Moskva ülikooli dot*»nt N.^.Hflruzin ( 1965 - 1900 ) k r i i t i l i s e ülevate Ida-Be It, imaade arheoloogilise uurimise

olukorra kohta. ^ Progressiivse teadlasena valgustab Haruzin palju­

sid küsimusi mitmekülgsemalt ja ob j ekti iv seinalt kui seda olid või­

melised tegema kohalikud balti-sakslased. la rõhutab, e t kuna ^ a l t i kubermangud moodustavad geograafiliselt loomuliku jätku Venemaa põh­

ja- ja lääne-aladele, s i i s tuleh Baltimaade arheoloogiat uurida t i ­ hedas seoses nende naaberaladega. Kohalikud arheoloogid ei ole aga pidanud silmas uurimistööd mujal Venemaal. Nad on end isoleerinud

ja selle tagajärjel sattunud materjali käsitlemisel ühekülgsusse , tehes l i i g a kergel käel põhjendamata hüpoteese* Edasi märgib Haruzin, et arheoloogia peab selgitama kohalike hõimude ajalugu ja vastasti­

kuseid suhteid nii nagu need on kujunenud sisemise arengu tagajärjel - vastuoksa baxti-sakslastele, kes ei pidanud kohalikke rahvaid üldse arenemisvõimelisteks, vaid seletasid kõiki vähegi olulisemaid uusi nähtusi läänest tulnud "kultuuritööj ate" mõjuga. Käsitledes kiviaja

У И. Харузин* Ods op дойсфорической археологии, в Эстлянд**

скол а также Лш ляндекой и Курляндской гу Jерпаях по тру.,-,а

ыестьь;х исследователей» ^ре

губернии. Трудь Эсмявдского Губе§нсио,го йатист веско­

го Комитета IX:I, Ревель 1894, стр. 86-286 »

küsimusi paljastab Haruzin Grewingki kontseptsioonide alusetuse ja näitab, et selle aja materjale tuntakse alles liiga nõrgalt tõsise­

mate järelduste tegemiseks•

XL sajandi algul toimus võrdlemisi jõudus kiviaja kogude juurde­

kasv, e r i t i Eesti territooriumil* Leiurikeste aladena hakkasid s i l ­ ma paistma Pärnu jõgikond j^a Võrtsjärve põhjarannik. Alates 1904.

aastast koguti Pärnu jõe põhjast kruusavötmisel suurel hulgal leide, peamiselt luuesemeid, See materjal pärineb mitmest eri kohast jõe alamjooksul ja ei ole kaugeltki samaaegne. Juhu leide kivi esemete näol saadi rohkesti ka mujalt Pärnu jõe ja Võrtsjärve basseinist.

Kogumisega tegelesid nüüdki kohalikud sakslased* Eriti innuka ja üsna täpse kogujana tuleb mainida Vana-Vändra a r s t i M,Bolz¹i (1868- 1917)* 2) Samal a j a l avastati rida h i l i s n e o l i i t i l i s i ja pronksiaja

kalmistuid (näiteks Koogu, Kõljala, Käo, Kivisaare, Karlova ), milledest mitme kohta saadi küllalt üksikasjalikke leiuandmeid, mõningaid õnnestus isegi arheoloogiliselt kaevata. 3)

Enne esimest maailmasõda ilmus Ida-Baltimaade arheoloogia koh- ta veel üks kokkuvõtlik töö. 4) Selle autoriks on balti mõisnikkonna

E.Glü c k , U b e r n e o l i t i s c h e i f u n d e i n d e r P e r n a u u n d d i e U r b e w o h n e r d e r Реrnau-Gegend. Sb Pernau IV, Pernau 1906, l k . 259 - 318,

g) lvi. Bolz, Neolithische Steingerä t e a u s d e m P e r n a u - R e l l i n s с hen Krei­ se und dessen Umgebung, ob, Pernau VII, Pernau 1914, l k , I - CXVI^# 3) R,Bausmann, Ueber Grä b e r a u s d e r S t e i n z e i t i m O s t b e l t i k u m : G r a b ­

f u n d e m W o i s e k u n d K o l l j a l . S b , GEG 1 9 0 3 , J u r j e w 1 9 0 4 , l k . 7 1 - H » b a u s m a n n . D a s S t e i n z e i t g r a b v o n K a r i o w a b e i D o r p a t , S b GEG 1 9 1 1 , J u r j e w - D o r p a t 1 9 1 2 , l k « 6 0 - 6 6 , B o l z , K i v i s a a r e ,

^ M . E b e r t , D i e b a l t i s c h e n P r o v i n z e n K u r l a n d , L i v l a n d , E s t l a n d 1 9 1 3 , , 1 r a e h i s t o r i s c h e Z e i t s c h r i f t V , B d . , 3 - 4 , H e f t , 1 9 1 3 , l k ,

4 9 8 - 5 5 9 ,

- 12 -

poolt Kiiga kutsutud saksa arheoloog bi.Ebert ( 1879 - 19£9 )^# Eberti töö sisaldab konspektiivset esemvte l i i g i t u s t , Kiviae­

ga käsitleb ta suhteliselt põhjalikult, pühendades rohkesti tähelepanu just tema ajani teatavaks saanud uuele materjalile«

Uueks jooneks on tema poolt tüpoloogilise meetodi rakendamine, mille abil ta püüab Baltimaade kiviaja materjali liigitada Skandinaavia maades väljatöötatud kronoloogilise jaotuse alu­

s e l , Eberti poolt esitatud tüpoloogiline skeem o l i aga Ida- Baltimaade materjalile võõras ja kõlbmatu.

Aega enne Oktoobrirevolutsiooni Iseloomustab niisiis balti­

sakslaste tegutsemine Ida-Baltimaade arheoloogia a l a l . Peaaegu ükski neist e i olnud saanud vajalikku e r i a l a l i s t ettevalmistust, mistõttu nende tegevus kannab suuremal või vähemal määral asja- armastajalikku ilmet. Arheoloogilisest materjalist otsisid nad tuge Baltimaadel peremehetseva saksa aadli privilegeeritud sei­

sundi põhjendamiseks. Sihilikult end isoleerides arheoloogilisest uurimistööst mujal Venemaal, püüdsid nad kõiki uusi nähtusi se­

letada läänepoolsete mõjudega. Sellisel v i i s i l loodeti tõestada Baltimaade kuulumist ammusest ajast saadik "germaani kultuuri­

piirkonda" ja näidata, et balti-sakslastei on ajalooline õigus omada siin valitsevat seisundit. Sellest on ka tingitud nende tähelepanu eeskätt vanima ajaloo hilisemate järkude vastu, mis näisid sobivamatena balti-sakslastele vajalike voltskontsept- sioonide loomiseks, kuna kiviaega ta "madalama", "alama rassi"

kultuuriga ei peetud uurimise vääriliseks. See võis pakkuda vaid mõningat eksootilist laadi huvi muinasesemete kogujaile« Nõnda kujuneski balti-sakslaste tegevus kiviaja osas peamiselt ma­

ter j alikogumiseks, materjali tõlgendamisel aga, kuivõrd seda tehtigi, loodi vaid põhjendamata väärteooriaid, mis kirjanduse

kaudu omandasid osalt isegi laiema leviku ja avaldasid kahju­

likku möju * Hiljem kasutati neid teooriaid ära selleks, et kokku klopsida ajaloolist "põhjendust" Baltimaade anastamisele saksa faäistlike agressorite poolt*

Varsti pärast Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni võitu Eestis õnnestus natsionalistlikul kodanlusel välismaiste imperialistide abiga haarata võim ja kehtestada siin oma klas- sidiktatuur, Arheoloogia, nagu muugi teadus, rakendati nüüd kodanluse klassihuvide teenistusse* Olles hirmul kapitalistli­

ku korra kokkuvarisemise ees, püüdis kodanlus ka arheoloogiat kasutada ajaloolise tõe moonutamiseks, töörahva teadvuse pimes- tarni seks* ühendus arheoloogilise uurimistööga NSV Liidus katkes peaaegu t ä i e s t i . Selle aja arheoloogilist kirjandust iseloomus­

tab Nöuüobjude- ja ühtlasi venevastane tendentslikes, kas avali­

kul või varjatud, kujul. Viimane avaldub niisugustes asjaoludes, nagu idapoolsete võrdlusmaterjalide jt» tinenduзte võima iilculfc nõrk esiletoomine, ida, eilti slaavi kultuuri "mahajäämuse" näi­

tamine, Seevastu läände viitavaid seoseid uuriti piseraategi üksikasjadeni, lääne kultuuri taotleti esitada kõrgena ja ka siinsele alale arendavat mõju osutavana. Lääne osatähtsuse

ülistamine pidi ühtlasi selgeks tegema, et kodanliku Eesti pool- koloniaalne sõltumus imperialistlikest riikidest on meie maale kui "läänekuituuri äärealale ^f t ä i e s t i loomulik olukord. Seega ei erinenud eesti kodanliku arheoloogia taotlused oluliselt balti-sakslaste omadest* Mõlemad teenisid ekspluataatoriike klasside huve, Kui lahkuminekuid nende v«hel esineski, siis pilrlusid neefl peani selt üksikküsimustega v5i ilmnesid kont­

septsioonide n i i - vCi teistsuguses esitamisviisis. Mitmed balti-sakslaste seisukohad voeti aga kodanlike arheoloogide poolt otseselt üle.

- 14- -

Arheoloogilisele uurimistööle kodanlikus Eestis pani aluse soome arheoloog A.M. Tallgren ( 1685 ~ 19 4-5 ), o l ­ l e s a a s t a i l 192C — 1923 oma e r i a l a l Tartu ü l i k o o l i pro­

f e s s o r i k s . Töötanud l ä b i kuni t o l l e a j a n i kogutud arheo­

l o o g i l i s e m a t e r j a l i , avaldas t a pikema kokkuvõtliku kä­

s i t l u s e "Zur Archä o l o g i e E e s t i s .^{1 , 1} ^ On i s e l o o m u l i k , e t r a a m a t u e s i m e s s e o s s a p a i g u t a t u d u u r i m i s a j a l o o s räägib Tallgren ü l i s t a v a l t kohalike/Abalti-saksa u u r i j a t e s t , kuna N.Haruzini k i r j u t i s t , m i l l e s , nagu nägime, b a i t i - s a k s l a s ­

te tegevust k r i t i s e e r i t i , nimetab ta ainult möödaminnes

" i s e s e i s v u s e t a kompilatsiooniks." Tallgreni töö on r a j a ­ tud i d e a l i s t l i k u l e a j a l o o k ä s i t u s e l e . TÖÖ peamise osa moo­

dustab formalistlik e semet euur imine, kusjuures lähtutakse r e a k t s i o o n i l i s e s t nn. "kultuur iringide" t e o o r i a s t , mis s e ­ letab kõiki uusi, e d a s i v i i v a i d nähtusi mitte tootlike jõu­

dude arenemisega, vaid väijaspoolt tuleva kõrgemate k u l ­ tuuride mõjuga. A j a l o o l i s i järeldusi tehakse vähe ja s a ­ g e l i põhjendamatult. Nii näiteks arvab Tallgren, et pronk­

s i a j a leidude vähesus E e s t i s on tingitud maa tühjenemisest, kuna rahvastik oleks nagu siirdunud elama metal1irikkama- tesse piirkondadesse. E t n i l i s i küsimusi tahetakse lahenda­

da kodanlikus arheoloogias l a i a l t kasutatavate mehaanilis­

t e rändude a b i l . Oma k i r j u t i s t e s ja ettekannetes katsus Tallgren näidata, et kuigi eestlased on p ä r i t i d a s t , on nad oma kultuuri saanud läänest.

Eesti kodanlikud arheoloogid jätkasid Tallgreni poolt rajatud suunda. Tartu ü l i k o o l i professor H.Moora oma ко-

^ ) A^#M. Tallgren, Zur Archä o l o g i e E e s t i s . I . Vom A n f a n g Жег**" Besiedelung b i s etwa 500 n. Chr., Dorpat 19 22 ; 1 1 . Von 500 b i s etwa 1250 n.Chr., Dorpat 1925.

danliku diktatuuri a j a l ilmunud ü l d k ä s i t l u s e s t püüab n ä i l i s e l t teaduslikul a l u s e l v ä i t a , et k u l t u u r i l i s e l t

e i ole Eesti kunagi kuulunud Ida—Euroopasse, vaid B a l t i

" k u l t u u r i r i n g i " , kusjuures selge k u l t u u r i p i i r i moodusta­

vat Harva jõgi ja Peipsi järv» Ainult k i v i a j a vanemal järgul ( s.t. me s o l i i t ikumis ) e i ilmnevat see p i i r kül­

laldase teravusega, juba nooremal k i v i a j a l muutuvat t a aga t ä i e s t i s e l g e k s . Niisuguse väitega satub autor t e r a ­ vasse vastuollu omaenese töö eelmiste lehekülgedega, kus t a on sunnitud tunnistama Eesti n e o l i i t i l i s e leiumater-

j a l i kokkukuuluvust muu KirderEurоopa a i n e s e g a . E s i t a­ tu on heaks näiteks s e l l e kohta, kuidas arheoloogias, teaduslikest f a k t i d e s t hoolimata, loodi kodanlusele s o ­ bivaid kontseptsioone. ^,r

Ainelised võimalused väiiuurimiste toimetamiseks olid kodanlikus Eestis äärmiselt piiratud, mille taga­

j ä r j e l arheoloogiliste kaevamistööde ulatus j ä i väike­

seks. Kiviaja osas pöörati tähelepanu eeskätt m e s o l i i t i - kumi uurimisele. Rea aastate jooksul toimetati kaevamisi Kunda-Lammasmäe a s u l a l , mille materjali püüti ja impe­

r i a l i s m i teenistuses s e i s v a t e "teadlaste" poolt veel praegugi püütakse kasutada ilmselt ebateadusliku v ä i t e tõestamiseks, nagu oleksid Ida-Baitimaad ja i s e g i kogu HSV Liidu põhjaalad saanud oma vanima asustuse ja k u l -

2 )

tuuri laanest. ' Seevastu neoliitikumi ja varase metal-

1^ H.Loora, Die Vorzeit Estlands, Tartu 1932, lk.83 j j .

" о ) ^J Vt. nende seisukohtade k r i i t i k a t А . Л • EpiOCOB, ОЧерКИ ПО

истории племен севера европейской части СССР в неолити­

ческою ё1.с..у

. 1952*, стр. 31 м след., стр. IuO-ICS »

А.Я.орюсов, а вопросу о заселении севе за европейской

часШиПСГ в неолит [ческою эпоху. KQIIili ж С IX, м. 1У5Е,

стр. 8 и след.

- 16 -

l i a j a uurimine jäeti tagaplaanile * P i i r d u t i peamiselt naa­

beralade p a r a l l e e l i d e ja juhule idude tüpoloogia rakendami­

se ga, mõnevõrra j ä l g i t i ka leiukohtade topograafiat.

Kauaks ajaks j ä i Eesti a l a l ainsaks kaevamiste t e e l tund­

ma õpitud n e o l i i t i l i s e k s asulaks Jägala, mis juba 1920- ndate aastate algul a v a s t a t i tammiehitustei ja mida s i i s

o s a l i s e l t ka u u r i t i . Kui mitte arvestada Kundat, kust pea­

l e m e s o l i i t i l i s e inventari on saadud teatud hulk n e o l i i t i r l i s i l e i d e , s i i s võib ütelda, et a l l e s 1933. - 1939. aas­

t a i l hakati järgmiste n e o l i i t i l i s t e asulatena vähemas u l a ­ tuses uurima Akalit ja Tamulat. Väiksemaid kaevamisi t e o s ­ t a t i samuti mõnedel kõnesoleva a j a kalmistutel ( Sope, Ar­

du, Kivisaare ), kuid needki piirdusid enamasti üksikute haudade avamisega. Seega kogu kodanliku diktatuuri võimut­

semise kestel võeti neoliitilistel ja varase metalliaja mälestusmärkidel e t t e ainult väheseid Õige tagasihoidliku ulatusega kaevamisi.^ ^}

Kõnesoleva perioodi leiukohtade väljaselgitamiseks an­

dis vähe tulemusi ka 19 20-ndail a a s t a i l l ä b i viidud arheo­

l o o g i l i s t e mälestusmärkide registreerimine, s e s t peamiselt haaras see juba teadaolevaid muistiseid. ICuigi t u n t i a i ­ nult üksikuid n e o l i i t i l i s i ja varase m e t a l l i a j a leiukohti, 9 i võetud midagi e t t e , uute asulate ja kalmistute a v a s t a ­ miseks. Samal a j a l kui NSV Liidu metsavööndis nõukogude arheoloogide poolt s ü s t e m a a t i l i s e l t toimetatud otsingute

) A r v e s t a t u d e i o l e varaseid k i n d l u s t a t u d asulaid j a ki' v i k i r s t k a l m e i d , m i s u l a t u v a d v ä l j a k ä e s o l e v a t ö ö a j a ­ l i s t e s t raamidest.

tulemusena r e g i s t r e e r i t i sadu uusi n e o l i i t i l i s i ja vara­

se m e t a l l i a j a asulaid, Õpiti Eesti territooriumil tundma vaid üksikuid s e l l e perioodi mälestusmärke. Ei ilmunud ka ühtki nimetatud a j a j ä r k u k ä s i t l e v a t vähegi u l a t u s l i ­ kumat monograafilist uurimust. Avaldati ainult mõningaid väiksemaid a r t i k l e i d , mis kannatavad samade puuduste a l l

1 ) kui muugi kodanlik arheoloogia-alane kirjandus. ^J

Seega andis kodanlik periood e e s t i arheoloogias neo­

l i i t i k u m i uurimisele vähe l i s a n i i uue materjali kogumi­

se kui ka s e l l e teadusliku läbitöötamise osas. I d e a l i s t ­ l i k u ajalookäsituse t õ t t u e i olnud kodanlikud arheoloo­

gid võimelisedki arheoloogilist ainest kasutama t õ e l i s e ajaloo a l l i k a n a . Tänapäeval omavad s e l l e a j a tööd ainult sedavõrd väärtust, kuivõrd on neiз avaldatud f a k t i l i s t a l l i k m a t e r j a l i . K r i i t i l i s e l t kaaludes võib arvestada ka mõningaid esemetüüpide käsitlemisel ja nende dateerimi­

s e l saavutatud tulemusi. Seal aga, kus püütakse esitada üldisemaid järeldusi, ilmneb kas kodanlikule teadusele omane p i i r a t u s või s i h i l i k taotlus moonutada ajalugu ko­

danluse huvides. Sellepärast tuleb kodanliku diktatuuri a j a l ilmunud k i r j u t i s t e s s e suhtuda suure ettevaatusega

ja rangelt k r i i t i l i s e l t . Viimast nõuet on peetud silmas käesolevaski töös, seevõrra kui s i i n kodanlikku k i r j a n ­ dust vajaduse korral t s i t e e r i t a k s e .

Nõukogude korra taaskehtestamine E e s t i s 194-0.a. t ä ­ hendas põhjaliku murrangu a l g u s t kogu meie a jalooteadu-

1 ) Nime tarnisväärsemad a r t i k l i d on loendatud X »UOOpQ,

Археологические исследования в Эстоьип ca послед­

ние 20 лет. КС ШМК 1941, стр. УI-CL.

- 18 -

ses, sealhulgas arheoloogiaski. Juba samal a a s t a l suure­

nesid tunduvalt arhe oiо о g i l i s t e k s töödeks antud r e s s u r ­ s i d . N e o l i i t i l i s t e s t mälestusmärkidest voeti s e l a a s t a l uurimisele Lömmi asula (praegu Leningradi o b l a s t i t e r r i ­ tooriumil). Eesti arheoloogidele avanes võimalus hakata omandama marksistlikku t e o o r i a t , tutvuda nõukogude t e a ­ duse eesrindlike uurimismeetoditega, kasutada vanemate vennasvabariikide teadlaste seltsimehelikku a b i . Muidugi e i toimunud e e s t i arheoloogia muutumine s i s u l t t õ e l i s e nõukoguliku ajalooteaduse osaks mitte korraga. S e l l e k a t ­ kestas kõigepealt 3-aastane Saksa f a š i s t l i k okupatsioon, mille jooksul teaduslik töö meie v a b a r i i g i t e r r i t o o r i u ­ mil soikus. Arheoloogide kaader s a i kannatada. Suudeti

teostada ainult paar väikese ulatusega arheoloogilist kaevamist ( Tamula ja Undva a s u l a i l ). Okupandid kavat­

s e s i d arheoloogilisi kogusid toimetada Saksamaale. Tänu Eesti NSV k i i r e l e vabastamisele Nõukogude Armee poolt 1944.a. suvel see plaan k ü l l ebaõnnestus, kuid s i i s k i

osa äraviimiseks sissepakitud leiumaterjale r ü ü s t a t i , osa n e i s t h ä v i s . Muuhulgas hävis ka teatud hulk käesolevale tööle aluseks oleva Akali asula l e i d e .

Vabastatud Eestis loodi uuesti kõik vajalikud t i n g i ­ mused teaduse arenemiseks. Sõda e i olnud veel lõppenud, kui 19 45.a. algasid j ä l l e arheoloogilised kaevamise d.

E r i l i s t täht sust omab Eesti NSV Teaduste Akadeemia asu­

tamine 1946.a., mille süsteemi kuulub ka Ajaloo I n s t i t u u t Arheoloogiasekt origa. Viimase rajamine kindlustas arheo­

l o o g i l i s e uurimistöö plaanipärase iseloomu. Neoliitikumi ja varase metalliaja uurimine võeti Arheoloogiasektori

töökavasse ühe põhiprobleemina. Kuna kõnesoleva perioodi kohta o l i kõigepealt vaja koguda materjali , s i i s alustati kohe

süstemaatiliste kaevamist ega . 1946. aastast peale on Arheo- loogiasekt ori poolt toimetatud kaevamisi Tamula, Akali, Vel­

ma, Villa ja Kullamäe asulatel ning Kuni la hilisneo- l i i t i l i s&l kalmistul. Kõige ulatuslikumaks on need tööd paisu­

nud Akali asulal. Lisaks sellele on NSVL TA Materiaalse Kul­

tuuri Ajaloo Instituut N.ä. Surina juhatusel teostanud uuri­

misi Narva asulatel. Seega on Nõukogude iile s t i s mõne aastaga neoliit iliste ja varase meta Иia ja muististe väliuurimise alal

tehtud mitu korda rohkem kui baiti-saksa ja kodanlike arheoloo­

gide poolt kogu eelnenud umbes ко Imv ee randa j and i pikkusel aja­ vahemikul.

Teoreetilise uurimistöö osas kerkisid Nõukogude Eesti ar­

he о lo o{4 de ette suured ülesanded. K⁰gu töö t u l i ümber korralda­

da uutel, marksistlik-leninliku metodoloogia alusel. Oli vaja terava kriitika ja enesekriitika abil paljastada kodanlikud moo­

nutused ja väärkontsep t s ioonid. Т^иц anda marksistlik käsitus Ee st i vanimast ajaloost ja selle üksike tappi de s t . Täiesti uue

ülssandena, mida kodanlik teadus ei olnud võimeline uurimisele seadmagi, kerkis esile eesti rahva etnogeneesi küsimuste selgi­

tamine. Arusaadavalt e i sündinud vanade formalistlike töömeeto­

dite väljajuurimine ja uute teoreetiliste teadmiste omandamine mitte üle öö. Eesti arheoloogia, nagu muugi ajalooteaduse

üleviimine nõukoguliku teaduse alustele, arheoloogidekaadri ümberkasvatamine ja noore kaadri ettevalmistamine toimus teravas võitluses kodanlike igandite ja kodanliku nat­

sionalismi avalduste vastu , mis ei ole täielikult lõp-

- 20 -

penud praegusenigi. и

Suurt abi eesti arheoloogia kujundamisel nõukogulikuks aja­

looteaduseks on Asutanud vanemate vennasvabariikide, eeskätt Moskva ja Leningradi kesksed uurimisasutised ja nende töötajad.

Tihe kontakt NSVL TA Materiaalse Kultuuri Ajaloo Instituudiga ja teiste uurimiskeskustega avaldas kohe viljastavat mõju* Tut­

vumine üleliidulises ulatuses tehtava arheoloogia-alase tööga õpetas ka Eesti NSV territooriumi arheoloogilise uurimise üles­

andeid nägema avaramas perspektiivis. Samuti loodi ühendus Läti ja Leedu NSV arheoloogidega. Loovat koostööd on e r i t i aida­

nud süvendada Nõukogude Baltimaade arheoloogiale pühendatud

NSVL TA Materiaalse Kultuuri Ajaloo Instituudi pleenumid (1949,a.

Leningradis, 1951*a, T^{a r}tus), milledel vastuvõetud otsused suu- navad arheoloogilist uurimistööd -"alti vabariikides. 2) Nendes otsustes on rõhutatud ka neoliitikumi ja varase metalliaja uu­

rimise vajadust.

Hindamatut väärtust arheoloogiale, nagu teistelegi ühis­

konnateadustele, omavad J.V.Stalini geniaalsed teosed "Marksism ja keeleteaduse küsimised" ja "Sotsialismi majandusprobleemid

ri \ "

NSV Liidus . A r e n d a d e s loovalt edasi marksismi-leninismi teooriat, on seltsimees Stalin oma viimastes töödes andnud rea suunavaid juhiseid ka ühiskonna vanima ajaloo uurijatele* Õpe-

1 ^ Т ^ ш Ш , A« V a s s a r , Kümme aastat ajalooteadust Nõukogude Eestis l iüesti ajaloo küsimusi ), Nõukogude teaduse aren­

gust Eesti N3V-s" 1940-1950, Tallinn 1950, lk, 11 - 42.

• £• -

.-.

P°Li Sa передожую советскую археологию Прибаи*

ЧПГГЛП

Вестник древней истории 1950, 1, LI-JL 1950, стр. 2^1-226.

[атериальной

jn у Visa. V на пи vv_/vr , li wc ли , с пи а л а и о. и ил и г vi

ПС И$ШК XL il* M# 1952, стр* 3-12#

3) J t ai in. ikarksism ja keeleteaduse küsimused, Tallinn 1951,

«j .->tc lln, Sotsialismi majandusprobleemid NSV Liidus

T o l l i n n 1 '

Tallinn 1952.

tavusest tootlike jõudude iseloomule, looduses ja ühiskonnas valitsevate seaduspärasuste objektiivsest iseloomust ja paljud muud J «V*Stalini poolt ava Idatud juhendid asetavad nõukogude arheoloogide ette uusi tähtsaid ülesandeid ja ühtlasi osutavad teid nende lahendamiseks. ME rks-i s л. 11 ike v äärko nt sep t s ioonide

purustamine loob avaraid võimalusi e r i t i etnogeneesi küsimuste õigeks va lg us tamiseks stalinlike õpetuste alusel ^si^xlLKP XIX kong­

ressi ajaloolistes otsustes nõukogude teadusele antud austav ja vastutusrikas ülesanne - saavutada esikoht maailme teaduses - tiivustab ka arheolo cge uutele võitudele vanima, ajaloo konkreet

se kaigu väljaselgitamisel.

Ee st i NSV territooriumi neoliitikumi ja varase metallia j a uurimine ongi juba saavutanud mõningat edu. Seni kogutud ma­

terjalide läbitöötamise tulemusi on esitatud ettekannetes, on avaldatud üksiku id v . iksema id artikleid, ei puudu ka uutelt seisukohtadelt lähtuv kokkuvõtlik k ä s i t l u s . ^ Ometi e i ole se­

ni avaldatud monograafilisi uurimusi, ilma milledeta s e l l e äär­

miselt nõrgalt uuritud ajajärgu süvendatud valgustamine e i ole mõeldav. Teetud osa sellest lüngast püüabki täita käesolev töö.

Missugused on viimaste aastate uurimiste esialgsed s i s u l i ­ sed tulemused? Peab konstateerima, et hoolimata arheoloogilise materjali tunduvast juurdekasvust tänu viimastel aastatel toi­

metatud kaevamistele, on meie teadmised neoliitikumi ja varase me t a l l i a j a ( III aastatuhandest I aastatuhande keskpaigani e * m.a, ) kohta siiski alles üsna puudulikud»Me võime sellest a ja-

./fkoopa, Памятника позднего неолита к ранней эпоха

металла в Прибалтике* КСЩМК L У и, IL 1952 » стр»8^

- 2 2 -

vahemikust rääkida veel ikkagi peamiselt üldistes joontes,

kusjuures jääb sisse mitmeid lünki, mida tuleb täita oletustega, '/enimate n e o l i i t i l i st e ma l e s t us märk id ena. iie st i NSV territooriu­

mil tunneme küttide ja kalurite asulaid, millede iselooimliku leiumaterjali moodustab kammkeraarnika. Nimetatud asulaid on se­

ni vaadeldud summaarselt ja dateeritud III aastatuhande lõppu ~ II aastatuhande algusse, ainult üksikute puhul on märgitud mõne-

võrra kauemat kestvust. 1) П aastatuhande esimesel poolel, a r­ vatavasti XVIII sajandi paiku, on 3esti NSV alale ilmunud nn.

venekirveste kultuuri mälestusmärgid, milledest seni tuntakse ainult kalmistuid ja ju huieide , kuna asulaid e i ole avastatud*

Venekirveste kultuuri seostatakse uue etnilise elemendi ilmu­

misega Ida-Baltimaadele, kes toi enesega kaasa karjakasvatuse ja võib-olla ka viijakasvatuse alged« Nähtavasti on varasem elanikkond ja uued hõimud elanud siin mõnda aega paralleelselt

ja teineteisest mitte t ä i e s t i isoleeritult. I I aastatuhande keskpaiku vк õi kolmandal veerandil venekirveste kultuurile ise-

loanulikud sõjakirved on kadunud tarvituselt. Ka as ula kohtade s t on meil sellest ajast peale ainult nappe andmeid. Oletatakse, et mõlemad etnilised rühmad II aastatuhande lõpu ja I aastatu­

hande alguse kestel on järk-järgult segunenud ja ühte sulanud«

Nimetatud protsessi konkreetseks jälgimiseks puudub ometi seni materjal. Pidevalt võime arheoloogilisi muistiseid taas jälgi­

ma hakata alles I aastatuhande keskelt või teisest veerandist alates. Sellel a j a l tekkisid meie vabariigi territooriumil

kindlustatud asulad ja kalmistutena kivikirstkangrud.Elanik-

Jl.t. п

'нитс, Неолитические стоянки на территории SCCP.

Тезисы докладов на пленуме Института истории матеры:,я -

ной культуры Академии Наук СССР, посвящециож вопросам

археологии Прибалтики 1951 год, М. 1951, стр. 25*

malik kindlaks müärat a ka Ida-Bait ima id asustanud erinevate hõimude etnilist p i i r i . Vi ima m on kulgenud umbes piki Läti NSV jõgesid - Daugava£t ja Abavast, kusjuures mainitud jõge­

dest põhja pool on elanud e e s t i - l i i v i hõimud, lõuna pool bal­

t i hõimud. Ja see on, peajoontes edasiantuna, ilma üksikas­

jadesse tungimata, peaaegu kõik, mis me teame neoliitikumi ja varase metalliaja kohta ifiesti NSV territooriumil.

Kerkib terve rida küsimusi, mille lahendamiseta ei ole võimalik Üesti NSV vanima ajaloo konkreetne, faktidele tugi­

nev valgustamine. Kõigepealt tuleb tähendada, et meie neoliiti­

kumi on seni käsitletud liiga isoleeritult nii eelnenud kui ka järgnenud ajajärkudest. Neoliitilised muistised on kronoloogi­

l i s e l t eraldatud omaette rühmaks, kusjuures ühelt poolt ei ole uuritud ka mmkeraa nika asulate kultuurisuhteid me so l i i t i l ise Xunda-kult ш riga, kuna teiseltpoolt e i ole suudetud jälgida seost hilis neoli i t i l is te muististe ja varase meta l i i a j a kind­

lustatud asulate ja kl vikirstkalme te vahel. Mõlema vahepealse ajalõigu arheoloogiline materjal on õieti alles välja selgita­

mata. iidosi , nagu juba märgitud, on neoli itikumgi üksikasjali­

kult läbi töötamata. Me teame aimlt seda, et kammkeraarnikaga asulate ja sõ j akirve stega kalmistute arheoloogiline materjal erineb teineteisest, et kumbki muististeliik on järelikult kuu­

lunud erineva majandusliku baasiga hõimudele. Need hõimud, ol­

les erinevad n ä h t a v t i lce e t n i l i s e l t , on omavahel s i i s k i pida­

nud mingisuguseid ühendusi. Ent mainitud hõimude konkreetse

1)

*£coa, и опросы этногенеза, сгр. 29

а след*

- 24 ~

ajaloo Jälgimisest oleme veel kauge 1 . On vaja selgitada eri höi- murülimade päritolu, nende suhteid isekeskis ja naaberhõimudega.

Suurt tähtsust omab Eesti NSV territooriumi rahvastiku majandus­

liku ja ühiskondliku arenemise pöhietappide selgitamine, Tuleb uurida, missugust osa etendas selles eri hõimurühmade vastasti­

kune läbikäimine, kuidas, missugustes vormides arenesid need suh­

ted. Stnogeneesi küsimiste valgustamiseks on e r i t i tähtis kind­

laks teha, kas hiljem, II aastatuhande lõpul - I aastatuhande algul e i ilmunud Ida-Ba lt imaadele veelgi uusi e t n i l i s i rühmitusi.

Niisugused on olulisemad meie ees seisvad küsimused* Nende la­

hendamise üheks vajalikuks eelduseks on aga meie neoliitikumi ja varase metalliaja kronoloogia täpsustamine.

Nimetatud probleemide lahendamine on arusaadavalt pikema aja töö. Selleks on eeskätt vaja tunduvalt enam materjali kui on ko­

gutud seni ja mitte üksi Eesti NSV territooriumilt, vaid lähema­

t e l t naaberaladeltki. Nagu nägime, on neid materjale juba asutud koguma uute kaevamiste t e e l . Mainitud küsimuste esialgseks, osa- lisekski valgustamiseks n"Is id pakkuvat sobivaid võimalusi asu­

lad Ema jöe suudmealal, mis, otsustades esimeste kaevamiste and­

mete järgi, sisaldasid oma inventaris kammkeraamilise leiukomp- leksi kõrval ka mõningal määral nöörkeraamikat ja isegi hilise­

maid, oletatavasti varasesse metallia ega kuuluvaid leide. Järg­

nenud kaevamistel saadud materjali läbitöötamine näitas, et s e l ­ le koha valikut tuleb pidada õnnestunuks. Kuigi mõlemast asulast on läbi uuritud alles üsna väike osa, võimaldavad juba senisedki töötulemused heita teatud lisavalgust ühele kõige nõrgemini tun­

tud a j aj ärgile Eesti NSV territooriumil, Nende materjalide ana­

lüüsi ja s e l l e l põhinevate esialgsete üldistuste esitamise seab- ki endale ülesandeks käesolev töö.

suurimat järve - Võrtsjärve ja Peipsit. Emajõgi on meie vabariigi veerikkamaid jõgesid. Keskjooksul voolab ta kohati kuni pa«ri ki­

lomeetri laiuse jääajaeelse ürgoru põhjas, mida ääristavad kõr­

ged punased devoni liivakivist kaldad. Jõeluht kujutab enesest enamasti soostunud, turbakattega ala, mille kevadeti tavaliselt ujutavad üle suurveed. Emajõe alamjooksul luht laieneb, moodus­

tades avara, kuni Peipsi läänerannikuni ulatuva madaliku. Seda madalikku, nimetataksegi käesolevas töös Emajõe suudmealaks. Ad­

ministratiivselt kuulub Emajõe suudmeala jõest põhja pool asuv osa Kallaste rajooni, kuna lõunapoolne osa jääb Tartu rajooni piiridesse.

Emajõe suudmeala on küllalt laialdane madalsoo, millel tä­

napäevalgi jätkub turba tekkimine.¹ Maapinna reljeef on vaga l a­ m s , Õige nõrga kallakuga Peipsi poole. Aluspõhjaks olev punane devoni liivakivi ei ulatu s i i n kuskil maapinnale. Vahetult tur­

ba a l l asub tavaliselt l i i v . Alal leidub rohkesti veekogusid ( joon. . Л )• Emajõgi ise jaguneb oma. alamjooksul kahte harru, milledest põhjapoolne, väiksem, kannab nimetust Koosa

jõgi. Lõunast suubub Emajõkke Ahja jõgi, moodustades Emajõe suud­

meala soise madaliku lõunaosa umbkaudse läänepiiri. Suudmeala

Emajõe suudmeala loodusliku ülevaate koostamisel on kasutatud V.Sirgo, Emajõe alamjooksul Peipsiäärsel madalikul asuvaist taimeühinguist. Acta Institut! et Horti Botanic! Univers ita- t i s Tartuensis V : 1-2, Tartu 1936.

põhjaosas-asetseb suurema veekoguna Koose järv, mis väiksema oja kaudu saadab oma vesi samanimelisesse jõkke. Ala lõunaosas lei­

dub kaks väiksemat järve - Kelli ja Leego. Viimaste veed voolavad Kalli jõe kaudu Peipsisse. Emajõge ja Kalli jõge ühendab Akali

jõgi. K^ai ü jõe suudme osa Akaliga ülem-inemi skohast kuni Peipsini nimetatakse kohalike elanike poolt Kaevandid jõeks. Valitseb ar­

vamine, et see jõeosa olevat mingi Vene-Rootsi sõja ajal kaeva­

tud ( või süvendatud? ), millest ta olevat saanud nimegi. Enne seda voolanud Kalli ja Akali ühise jõena Ema j õ k k e . P r a e g u Aka­

l i jões kindlasuunaline vool puudub. Enamasti on vesi peaaegu seisev, tugevama tuule puhul võib aga tekkida kas ühe- või t e i ­ sesuunaline voolus. Veetase Emajõe suudmeala veekogudes on muutu­

va kõrgusega, vastavalt aastaaegadele ja sademete hulgale. Kuna äravool toimub Peipsisse, s i i s sõltub ka siinsete jõgede ja väik­

semate järvede veeseis Peipsi nivoost, Viimane langeb kõige ma­

dalamale märtsis; märtsi lõpul ja aprillis hakkab ta kevadiste sulamisvete juurdevoolu tõttu k i i r e s t i tõusma, saavutades hari­

punkti mais. Maikuul ujutavad suurveed küllalt sademeterikastel aastatel üle kogu Emajõe suudmeala madaliku umbes 200-250 km" 2

ulatuses* Ainult väga sademetekehvadel aastatel üleujutusi pea­

aegu ei ole. Suve jooksul alaneb Peipsi veetase pidevalt. Hilis­

sügisel võib see mõnikord uuesti tõusta, kuid mitte enam kevadise tasemeni. g) Kuivadel sügistel on võimlik siinsetest soodest "kui va jalaga" läbi pääseda.

Tuleb tähendada, et kõnesolevate jõgede suund toetab seesugust arvamust. Kalli jõgi moodustab Akali jõele loomuliku jätku, ku na jõeosa, mida nimetatakse Kaevandu jõeks, käändub muust Kali

jõest ära ebaloomuliku järsu nurga a l l .

A« " w e l l n e r^д Peipsi pinna alandamise tööde hüdroloogilised alu- sed. Eesti Loodus 1936 , 1, Tartu 1936, l k , 2, joon.l.

Madaliku lõunapoolses osas esineb soos ümbrusest veidi kõr­

gemaid. kohti. Need on õige ma&aled li iv akühmud, milledes täiesti puuduvad kivid. Kohalikud elanikud hüüavad he id ^rts oosaarteks".

Kujult on kühmud enamasti edela-kirde suunas piklikud ja soost nii nõrgalt üle küündivad, et neid maastiku silmitsemisel 011 ras­

ke märgata* ümbruskonnast eraldab neid "soosaari" peamiselt teist­

sugune taimestik. See on omakorda tingitud pinnase erinevusest, sest kühmude kõrgematel osadel puudub turbakate ja liiv on kaetud ainult õhukese huumusekihiga* %dalaid laiu liivakünniseid on ko­

hati moodustunud ka Peipsi kaldale» ЭДэеа omavad võib-olla siiski teistsugust iseloomu, olles kujunenud lainetuse, jää ja tuule kuh- jaraistegevuse tagajärjel. Niisugustes rannikuosades , kus liivalui- de puudub, lõhuvad lained pidevalt pehmet turbakaIlast, laienda­

des aja jooksul järve territooriumi*

Tänapäeval on Emajõe suudmeala maastik seega üsna üksluine.

Jhtlaselt tasasena laiub soo. Mets puudub täiesti. linult "soo- 1

saartel", kohati ka järvede ja jõgede kallastel esineb võsa, har­

va tuleb ette üksikuid suurema.id puid. Inimasustuski on väga hõ­

re, sest siinne pinnas ei võimalda põlluharimist. Siin elutseb vaid mõningaid kaluriperesid, kes veidi tihedamalt on koondunud vahetult Ema j õe suudnBs asuvale Praagale. Tegeldakse kalastusega Peipsil, väiksemal määral teistel veekogudel, kaluriperede poolt haritavad aiamaalapid on õige väikesed, võimaluse korral on nen­

deks kasutatud elamute läheduses leiduvaid "soosaari" kui kuivemaid alasid.

Nagu näitavad geoloogilised andmed, on Emajõe suudmeala mi­

nevikus omanud tunduvalt teistsugust ilmet. Põhjaveed on asetse­

nud tublisti madalamal, turvas on puudunud, pinnas on olnud lii­

vane ja suhteliselt kuiv. ^xeipsi järve pindala pidi sellel ajel

olema märksa vaiksem kui praegu. Kahjuks e i ole Peipsi arengulugu ü k s i k a s j a l i k u l t s e l g i t a t u d . Ometi on kindlaks tehtud järve jääajajärgse kujunemiskäigu põhisuund - t a pindala suurenemine veetaseme üldise tõusu ja vete põh*~

jast lõunasse valgumise tagajärjel."' Praeguse Peipsi järve lõunapoolsed osad, samuti Pihkva järv on tekkinud hiljem kui järve põhjaosa. S e l l e nähtuse üheks oluliseks põhjuseks on jääajajärgne maapinna kerkimine Peipsi vete äravooluteel — Narva j õ e l . Muutusi on toimunud ka Emajõe b a s s e i n i s . Subarktil i s e 1 perioodil on Emajõgi voolanud praegusele vastupidises suunas - P e i p s i s t V c r tsjärve,kus­

juures Võrtsjärv on omanud väljavoolu Riia l a h t e . Boreaal se kliimaperioodi lõppemisel on Emajõgi hakanud voolama praeguses suunas ja ü h t l a s i taandunud oma tänapäeva sän-

. 2 ) g i .

Olevate andmete kohaselt on samal a j a l alanud turba tekkimine Emajõe suudmealal. Praegu ulatuvad s i i n turba- kihid üksikutes kohtades kuni 6 m paksuseni. Kende süga- vaimad ladestused on tekkinud a t l a n t i l i s e perioodi algul* 3 Nähtavasti kõnesolevaks ajaks o l i Peipsi veepinna tous viinud põhjaveed säärasele tasemele, e t Emajõe suudmeala madalamatesse lohkudesse kogunes k ü l l a l d a s e l t n i i s k u s t

^ Kamsay , Niveauverschiebungen, ž^is gestaute Seen und Iie ze ssion des Inlandeises in Estland. Fefpnia 52:2, He I s inki-Ие1singfors 1929, l k . 44- j j .

2 ) P«W« T h o m s o n , D i e r e g i o n a l e E n t w i c k e l u n g s g e s сhiehte der Wä l d e r E s t l a n d s , A c t a e t Сommentationes Univer-

• Itatie Tartuens i s a XVII 12* Tartu 1929, lk. 51 j j .

J ) P. V>. Thomson, Lo or s t r a t i g r aphis che Notizen aus E s t­ l a n d . B e i t r ä g e z u r K u n d e E s t l a n d s , X V I I I : 3 , R e v a i 1 9 3 3 , l k . 1 7 4 j j . P . W . T h o m s o n , Ülevaade E e s t i soodest.

Eesti Loodus 1939, 2/3# Tartu 1939, l k . 93.

pidevalt tõusnud, kusjuures ka turbakate on kasvanud järk­

järgult paksemaks ning haaranud enese alla üha laialdase—

maid ja kõrgemaid alasid. Tänapäeval katab turvas kogu ala, välja arvatud "soosaarte" kõrgemad nukid. Turba pak­

sus ei ole aga kaugeltki ühesugune ja see asjaolu näitab, et Emajõe suudmeala kunagine pinnare1 jeef on olnud mitme­

kesisem, ebaühtlasem kui praegu.

Inimese poolt asustati Emajõe suudmeala just sellel turbakasvu perioodil. Siinsete asulate olemasolu langeb põhiliselt kokku subboreaalse kliimaj ärguga, mis teatavas­

ti oli kuivem ja veidi soojem nüüdsest. Kõigi tunnuste järgi pakkus Emajõe suudmeala subboreaalsel perioodil tunduvalt soodsamaid elamistingimusi primitiivsetele küt—

tidele ja kalastajatele kui tänapäeval. ' Maa ja vete va­1 ) hekorra kohta sellel ajal ei ole meil konkreetseid andmeid.

Suure tõenäolisusega võib ometi oletada, et Peipsi järve lõunaosa ei olnud veel saavutanud oma nüüdset ulatust.

Peipsi läänerannik pidi sel kohal asuma kaugemal idas ( või kirdes? ), sest Emajõe suudmest lõuna pool on prae­

guse Peipsi kaldaäärne osa võrdlemisi madal, olles siia tunginud suhteliselt hilja kalda uhtumise ja üleujutamise tagajärjel. Vastavalt sellele pidi ka Emajõe suue asuma kaugemal idas või kirdes ja territoorium, mida me nimeta­

me Emajõe suudmealaks, oli järelikult mõnevõrra suurem.

Kui suures ulatuses oli juba tekkinud Pihkva järv, kas

1^ Pildi saamisel Emajõe suudmeala geoloogilisest arengust on mind märkimisväärselt abistanud konsultatsioonid ENSV TA korrespondeerivalt liikmelt prof. K.Orvikult, millede eest avaldan talle tänu.

Piiriaaar oli juba Peipsi läänekaldast eraldatud, need ja mitmed muud küsimused ootavad alles selgitamist. Sa­

muti puuduvad andmed selle kohta, kas ja missugusel mää­

ral Emajõe suudmeala jõgede sängid on hiljem muutunud ning missuguses olekus olid siinsed väiksemad järved.

Akali asula sügavaimad kihid on jäänud kuni 2,5 m

paksuse turbakatte alla. Kogu see küllalt võimas turbakiht on peale kasvanud pärast asustuse algust. Veelgi madalama­

tele kohtadele cli turvast tekkinud kahtlemata juba varem, atlantilise kliima j ärgu kestel. Kõik niisugused alad aga, kus tänapäeval on turbakate Õhem kui 2,5 m, pidid subbo—

reaalse aja algul olema turbast vabad. Sellised alad haa­

ravad enda alla küllalt suure osa Emajõe suudmeala pind­

alast. Kuna turvas ei olnud veel kasvanud nüüdse paksuse­

ni, siis esines siin soostunud kohtade kõrval veel võrd­

lemisi rohkesti liivase id maid, millede keskel tänapäeva

"so оsaared" ulatusid esile märgatavate küngastena.

Vastavalt mitmekesisemale pinnasele ja mõnevõrra eri­

nevatele klimaatilistele tingimustele oli praegusega võr­

reldes teistsugune ka Emajõe suudmeala taimestik. Etteku­

jutuse sellest annavad Akali asulast võetud turbaprоovid, milledest on tehtud suiraanalüüse. Otsustades asula süga­

vaimatest kihtidest pärinevate proovide järgi, on siin subboreaalsel ajal kasvanud metsi, ( j с on.⁶ ;4 $ r\ . ). Suurt osatähtsust neis on omanud mänd, mis teatavasti hästi kasvab liivasel pinnasel. Teistest puudest on subboreaal- se aja algul esinenud leppa, kaske, kuuske ja pärna, väik­

semal hulgal ka sarapuud, jalakat ja valgepööki. Metsa all kasvanud taimede hulgas on leidunud rohkesti sõna-

j algu ja lehtsamblaid. Tuleb arvata, et sellel ajal on tegemist eeskätt lodumetsaga, mis on tukkadena hoidunud kõrgematele aladele. Juba suoboreaalse kliimajärgu kes­

tel on metsade koosseisus toimunud teatud muutus. Mändi esineb edasigi rohkel arvul, kuid tema kõrval^ on tundu­

valt levinud kuusk. Kuuskede hulk on suurenenud ülejäänud puuliikide arvel, mida nüüd esineb vaid tähtsusetul mää­

ral. Hiljem on kuuse osatähtsus veelgi suurenenud, nii et ta ajuti on ületanud isegi männi ( joon. £•>* • )• met­

sade koosseisu muutumine on seoses üheltpoolt klimaatilis­

te tingimuste muutumisega, teiseltpoolt kahtlemata aga Emajõe suudmeala jätkuva soostumisega. Võib siiski arva­

ta, et Emajõe suudmeala täielik soostumine toimus alles hiljem, subatlantilisel kliimajärgul. Suhteliselt kuive­

mal subboreaalsel ajal oli turba kasv tõenäoliselt aegla­

sem. Juba soostunud aladki olid siis võib—olla mõnevõrra kuivemad, nii et metsatukkade vahel leidus küllalt laial­

dasi söödamaid, kus suiraanalüüsi andmetel on kasvanud eriti kõrrelisi, lõikheinalisi ja korvõielisi.

Eriti oluliseks teguriks neoliitilisele inimesele oli teda ümbritseva looduse fauna. Akali asula kultuurkihist leitud osteoloogiline materjal ei anna sellest muidugi ammendavat ülevaadet. Ometi tõstab ta esile just neid loo maliike, kes asulaelanike jaoks on omanud majanduslikku tähtsust. ' Niisugusteks loomaliikideks on olnud põder, 2 )

^ Emajõe suudmeala subboreaalse metsa iseloomu selgita­

misel on mind tänuväärselt abistanud ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi Metsasektori teaduslik töötaja bioloogiateaduste kandidaat P.Kollist ja aspirant

U.Riispere.

2 ) ' Akali asula 194-9. -1950.a, kaevamiste loomaluud on mää­

ranud prof. V.l.Tsalkin, varasemate kaevamiste osteo- loogiliae шаТТПТТГГ-ТГТеpiksaar.