• Keine Ergebnisse gefunden

TARTU UNNA HÜDROGEOLOOGIA

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2022

Aktie "TARTU UNNA HÜDROGEOLOOGIA"

Copied!
68
0
0

Wird geladen.... (Jetzt Volltext ansehen)

Volltext

(1)

E E S T I NSV T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D

У Ч ЁН Ы Е ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА A C T A ET C O M M E N T A T I O N E S UNI V E R S I T A t IS T A R T U E N S I S

G E O L O O G I A J A G E O G R A A F I A T Г Е О Л О Г И Я И Г Е О Г Р А Ф И Я

К. О RVIKU

TARTU UNNA HÜDROGEOLOOGIA

С Р Е З Ю М Е : Г И Д Р О Г Е О Л О Г И Я Г О Р О Д А Т А Р Т У

RK „ T E A D U S L I K K I R J A N D U S "

(2)
(3)

E E S T I NSV T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D

УЧЁНЫ Е ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА

A C T A ET C O M M E N T A T I O N E S U N I V E R S I T A T I S T A R T U E N S I S

G E O L O O G I A J A G E O G R A A F I A 1 Г Е О Л О Г И Я И Г Е О Г Р А Ф И Я

К. О R V l K U

TARTU LINNA HÜDROGEOLOOGIA

С Р Е З Ю М Е : ГИ Д Р О Г Е О Л О Г И Я Г О Р О Д А Т А Р Т У

RK „ T E A D U S L I K K I R J A N D U S "

T A R T U , 1 9 4 6

(4)

T R Ü Ü L D IS E GEOLOOGIA -IA GEOMORFOLOOGIA K A TE E D ER . J U H A T A J A : prof. K. O R V I K U

„TO IM E T IS T E ” K O L L E E G IU M : d o t s . E. T A L V I K , p ro f. A. V A L D E S , p ro f. K. O R V I K U , d o t s . A. V A S S A R , p ro f. J . T E I I V E R , d o t s . A. M U U G A .

P E A T O IM E T A J A : d o ts . Iv. T A E V. T O I M E T A J A : d o t s . R. К L E I S

(5)

Lühike ajalooline ülevaade Tartu linna hüdrogeoloogiast.

Esim esena katsus T a rtu llinna m aa-alaga seotud põhjaveesid siduda linna maa-ala geoloogilise ehitusega C. S c h m i d t (1864, 1879). T a luges kõik T a rtu põhjaveed seotuiks devoni k ih tid eg a (1864, lk. 207, 380). V astavalt sellele too nitas ta, et T a rtu s olevates kaevudes esineb vaid üks, ühtlase keem ilise koosseisuga, devoni k ih tid est p ä ri­

nev põhjavesi (1864, lk. 208, 347), kuid p u h tana saadavat seda põ h ja­

v e tt k ätte vaid väheste sügavam ate kaevude kaudu. Enam ail ju h tu d e l aga on see norm aal-põhjavesi kaevudes suurem al või vähem al m ääral reostunud. N ing vastavalt reostum isastm ele jagas C. S c h m i d t T a rtu kaevuveed viide guppi.

T u tvud es C. S c h m i d t ’ i kasustada olnud kaevuandm etega sel­

gub, et C. S c h m i d t ’ i poolt keem iliselt an alü üsitud T a r tu kaevu- vetest pn paljud, eriti Em ajõe oru pervealadel asuvatest sügavam atest kaevudest voetud veed seotud devoni k ih tid eg a ning, arvestades kae­

vude väikest sügavust (m itte üle 26,3 m sügavad), ju s t T a rtu kihtidega.

K uid suurem osa C. S c h m i d t ’ i poolt an alü ü situd T a rtu kaevuve- test oli seotud Em ajõe oru lammil asuvate alluviaalsete ja osalt ka diluviaalsete kihtidega. Sam uti tuleb m ärkida, et C. S с h m i d t ’i poolt d e v o n s e n o r m a a l - p õ h j a v e e iseloom ustam iseks vali­

tu d kaevud on seotud d i l u v i a a l s e t e kihtidega, m itte aga de- voniaegsetega. Nii tuleb C. S c h m i d t ’ i katsele — selgitad a T a rtu põhjavete geoloogilist iseloom u — vaadata praegu kui ajalooliselt huvitavale m aterjalile.

Järg m ine katse, liig ita d a T a rtu põhjaveesid seoses linna aluspõhja ehitusega, leidub C. G r e w i n g k ’ il (1886). Tem a eraldab k v atern aar­

sed, karbonaatidevaesem ad põhjaveed devonseisit,, karbonaatiderikka- m aist pÕhjavetest (1886, lk. 321). P ealegi suurenevat devonsete põ h ja­

vete karbonaatidesisaldus sedamööda, m ida sügavam ale kaevud ulatuvad devoni kihtidesse, ja C. G r e w i n g к eraldab devoni k ih tid es m itu t põhjaveetaset (1886, lk. 324). Seega tõstab C. G r e w i n g k e s i m e ­ s e n a esile T a rtu põhjavete geoloogilise k a k s i k l i i g e s t u s e .

3

(6)

L ähtudes sellest k ak sikliigestusest rühm itab ta T a rtu kaevud n elja rühma, vastavalt sellele, kas nad oma vee saavad a in u lt kvatern aar- seist või a in u lt devonseist või aga nii kvaternaarseist kui devonseist k ih tid e s t:

A: kaevud täiesti kvaternaarseis setteis (1886, lk. 321);

C: kaevud Emajõe oru lammil nii kvaternaarseis kui ka devonseis setteis (1886, lk. 323);

D: kaevud nii kvaternaarseis, kuid peam iselt devonseis setteis (1886, lk. 324);

; B: kaevud pea täielikult d e v o n s e i s setteis (1886, lk. 323).

C. G r e w i n g k viitab ka sellele, et kvaternaarseid põhjaveesid T a r­

tu s võib jagada veel alluviaalseiks ja diluviaalseiks (1886, lk. 325), kuid ei too m ingisuguseid andm eid, m is iseloom ustaksid kum bagi p õhja­

v ett ja võim aldaksid neid tein eteisest eraldada.

Ig a ülalnim etatud (A —D) kaevurühm a iseloom ustam iseks k ir­

jeldab C. G r e w i n g k 1—4 kaevu ja viim aste vett. K ui v õ tta esi­

tatu d andm ed lähem ale vaatlusele, siis selgub, et ta on kvaternaarse põhjavee iseloom ustam iseks valinud Raadi auruveski (1) ja Jaam a abim ajandi kaevu (10) veed (1886, lk. 321), m is m oodustavad T a rtu kvaternaarsete põhjavete hulgas, nagu selgub hiljem ini, omapärase, senini hüdrogeoloogiliselt väheselgitatud põhjavee. Seega e i t o o C. G r e w i n g к T a rtu kvaterniaiarse põhjavee näitena m i t t e i s e - l o o m u l i k i k u T a rtu kvatern aarset põhjavett, m illeks tuleb lugeda diluviaalset põh jav ett linna k ird est edelasse läbivas vanas vagum uses.

.E/t aga v iim atinim etatud põhjavesi on karbonaatiderikas, siis ei saa C. G r e w i n g k ’ i poolt n im etatu d alus — erinev karbonaatidesisal- dus — ainum ääravaks olla k vaternaarsete ja devonsete põhjavete tein eteisest eraldam iseks.

C. G r e w i n g k ju h ib tähelepanu sellele, et terda C-rühm a kae­

vudes kõiguvad tugevasti vee h ulk ja tem p eratu u r vastavalt aasta­

aegadele ning et nim etatud kaevude vee suur karbon aatidesisaldu s on seotud blekega, m illest on kaevud läbi kaevatud (1886, lk. 324). Sellest võib järeldada, et kõnealuse rühm a kaevude vesi on p ä rit alluviaal- seist k ih tid est. N iip alju kui seda võim aldab iandmete võrdlus, näivad C. Gijr e w i n g k ’ i poolt B- ja D -rühm a arvatud kaevud to itu v a t devonseist põhjavetest.

N ii selgub, et n üüdsete geoloogiliste teadm iste jä rg i on ka C. G r e w i n g k ’i a n tu d geoloogiline T a rtu põhjavete liig estu s ju b a tu b listi vananenud, kuid tem a an tu d p õ h j a v e t e v a s t a v r ü h m i ­ t a m i n e o n e s i m e n e , m i s t u g i n e b g e o l o o g i l i s t e l e a n d m e t e l e .

4

(7)

T a rtu põhjavete järgm ise geoloogilise liigestuse annab R. G u - l e k e (1889). V astavalt sellele, m issugustest k ih tid est valgub vesi lin ­ nas olevaisse kaevudesse, jagas R. G u l e k e kõik T a rtu omaaegsed kaevud järgm istesse kolme rühm a (1889, lk. 49—50) :

1. kaevud, mis oma vee saavad Emajõe lammil olevaist noorem aist ( = a l l u ­ v i a a 1 s e i s t) setteist;

2. kaevud, mis oma vee saavad d i l u v i a a l s e i s t liivadest ja kruusadest;

3. kaevud, mis oma vee saavad d e v o n i liivakihtidest.

E sim est ja viim ast põhjaveterühm a iseloom ustab R. G u l e k e oma töös vaid üldsõnaliselt, sellevastu aga on ü k s i k a s j a l i s e l t k ä sit­

letud d i l u v i i a a l s e põhjavee hüdrogeoloogiat. N ii ju h ib juba R. G u l e k e tähelepanu sellele, et diluviaalsed põhjaveed, mis voo­

lavad kruusades, on T a rtu kohal suurehulgalised, kuna sellevastu diluviaalsed põhjaveed, mis voolavad p een eteralistes liivades, ja de­

voni setetes leiduvad põhjaveed on väikesehulgalised (1889, lk. 5).

R. G u l e k e eraldab e s i m e s t korda alad, kus kaevud toituv ad de­

voni p õ h jav etest; tööle ju u rd e lisa tu d T a rtu linna plaanil (B la tt I) R. G u l e k e poolt an tu d T a rtu põhjavete liig itu s, v õ rreldes C. G r e ­ w i n g k ’ i omaga, on m itm eti täielikum ja viim asest enam täpsustatud.

V eelgi täielikum T a rtu linna põhjavete geoloogiline liig itu s lei­

dub B. D о s s’i töös (1906). Tem a poolt an tu d hüdrogeoloogiline T a rtu linna liig estu s on järg m in e:

kvaternaar (1906, lk. 5): а 1 1 u v i а а 1 s e d (pealejääaegsed) setted Tartu kohal Emajõe orus — turvas, bleke, liiv — üle 10 m paksuses (1906, lk. 5);

d i l u v i a a l s e d setted: põhimoreen ja l i n n a p õ h j a v e e g a v a r u s . - t a m i s e - s e i s u k o h a l t s u u r e t ä h e n d u s e g a g l a t s i f l u v i a a l s e d

s o r d i t u d s e t t e d (1906, lk. 5);

devon (1906, lk. 4): pude liivakivi vaheldum isi kiiresti suiduvate savi-, mergli- ja savidolom iidi-kihtidega mitmes tasemes (1906, lk. 5); põhjavee hulk devoni kihti­

des suhteliselt väike (1906, lk. 37);

silur (1906, lk. 4): lubjakivid ja merglid rikkaliku arteesia veega (1906, lk. 37).

V õrreldes eelkäijatega on B. D o s s andnud eelnevast täielikum a geoloogilise T a rtu põhjavete liigestuse.* K uid sedagi on tu ln u d hiljem ini k o rrig e erid a : nii on B. D o s s ’ i poolt silu rseks põhjaveeks a rvatu d põhjavesi t õ e l i s e l t d e v o n s e vanusega NarvajÕe k ih ti­

des voolav põhjavesi; ka on B. D о s s’ il diluviaalsed põhjaveed liigestam ata. B. D o s s käsitleb oma töös üksikasjalisem alt s i l u r - s e t j a d i l u v i a a l s e t põhjavett. T ööle ju u rd e lisa tu d ülevaate- kaardil on juba m ärgitud linna k ird e st edelasse läbiv vana vagum us, sam uti ka linna idaserval asuva Raadi—Jaam a vagum use võim alik kulg.

5

(8)

M õnevõrra veelgi täielikum a ülevaate T a rtu põlijavetest saame L. v. zur M ü h 1 e n’ i tööst (1912, 1913). Tem a poolt esitatu d a n d ­ med T artu hüdrogeoloogia kohta võib kokku võtta järg m ise lt:

kvaternaar: a 1 1 u v i a a l s e d põhjaveed Emajõe oru lammi katvates uhtsetetes ja turvastes (1912, lk. 67);

d i l u v i a a l s e d põhjaveed, eeskätt vanu vagumusi täitvates setetes (1912, lk. 44 jj.);

devon: väikesehulgalised põhjaveed seoses l i i v a k i v i d e s leiduvate suure­

mate või vähemate saviläätsedega (1912, lk. 20, 21);

s u u r e h u l g a l i s e d põhjaveed devoni a l u m i s t e s kihtides (1912, lk. 21);

silur: põhjaveed mitmes tasemes ning v ä g a r i k k a l i k u d (1912, lk 19, 20).

L. v. zur M ü h 1 e n eraldab seega k a h t e d e v o n s e t p õ h ja­

vett. P õhjavete4 iseloom ustus on antud väga üldiselt. T a ei ole p äris kindel, kas silurne põhjavesi~"on tõesti seotud sellevanuste kihtidega, ning avaldab arvam ist, et silurseks loetud põhjavesi on vahest siiski põhjavesi, m is on seotud devoni alum iste kihtidega. Tööle ju u rd e li­

satud linnaplaanil on L. v. £ur M ü h 1 e n m ärkinud linna k ird est edelasse läbiva vana vagumuse ü k s i k a s j a l i s e m a kulu.

T a rtu linna põhjavete küsim ust käsitleb ka A. M i e 1 e r ’i töö (1927), kuid see ei too m idagi olu liselt uut. P õhjavete osas tugin eb see töö peam iselt vanem atele au to ritele, e riti C. S c h m i d t ’ i 1864. a.

ja L. v. zur. M ü h 1 e n’i (1912. a.) töödele. K a on p õ h jav ett k äsitlev aines töös laialip aisatu lt esitatu d (1927, lk. 182, 184, 189) ja ei ole varem at vastavat ainest küllaldase k riitik a g a kasustatud.

Sellega oleks loendatud olulisem ad tööd, m is on senini püü d nud selgust tuua T a rtu linna hüdrogeoloogia olemusse. Ü ldiselt võib ö e l d a , et k ä s i k ä e s T a r t u l i n n a n i n g s e l l e l ä h e m a t a g a m a a g e o l o o g i a t u n d m i s e s ü v e n e m i s e g a o n ü h t l a s i s ü v e n e n u d t e a d m i s e d T a r t u p õ h f a v e t e g i k o h t a ; sam uti on T a rtu põhjavete tundm ise areng us jä lg ita v see, et aegade jooksul aset leidev ikka sügavam ate kaevude rajam ine on avastanud aiva uusi põhjavee tasem eid n in g sellega avanenud nende põhjavete tundm aõppim ine.

E riti on soodustanud T a rtu põhjavete tundm aõppim ist see asja­

olu, et T a rtu kaevude vesi on osutunud ü l d i s e l t h a l v a k s , nagu seda e riti ilm ekalt näitavad arvukad keem ilised analüüsid, mis on teo statu d eriti C. S c h m i d t ’ i poolt (1864, 1879). T a rtu kaevude halb vesi an d is v araku lt tõuke m õttele, rajada T a rtu linnas veevärk, m is v aru staks kogu linna teh n iliselt ning hügieen iliselt laitm atu veega 6

(9)

ja seda küllaldasel m ääral. V astavalt sellele on teo sta tu d rid a r a ­ k e n d u s l i k k u laadi eriuurim isi, m illedest on m itm ed ka trü k is avaldatud, nagu R. G u l e k e 1889, 1892, С. К a 1 1 1909, 1907, 1908, 1909, B„ D o s s 1906 jt. Kõige selle tulem usel on T a rtu lin n a m aa­

ala põhjavete kohta avaldatu d r o h k e m m aterjale kui ü h e g i teise E esti ala põhjavete kohta.

E n t vaatam ata sellele ei ole T a rtu lin n a hüdrogeoloogiline p ilt, mis on küll pidevalt täienenud, saavutanud k ü llald ast täie lik k u st ja nii m õnigi küsim us nõuab veel lähem at n in g üksikasjalisem at selgi­

tam ist. A lljärgnevas ongi püü tu d senini avaldatud, aga ka uuesti kogunenud m aterjalid e najal T a rtu hüdrogeoloogias m õnevõrra edasi jõuda võrreldes seniniavaldatuga.

7

(10)

Tartu linna maa-ala geoloogiline ehitus.

T a rtu linna maa-ala geoloogiat on u l a t u s l i k u m a l t k ä sitle ­ nud ju b a S. K u t o r g a (1835); üheks viim aseks ja geoloogiliselt tiä i e lii'к u m a к s on L. v. zu r M ü h 1 e n ’i töö (1912, 1913), m ida g e o m o r f o l o o g i l i s e l t m itm eti täiendab А. M i e 1 e r ' i uurim us (1927). V astavalt sellele on ka T a rtu linna maa-ala geoloogia võrdle­

m isi hästi tu n tu d . A llpool olgu toodud lühike ülevaade T a rtu linna maa-ala geoloogilisest ehitusest, et siis selle najal hiljem ini ülevaade anda linna põhjavee oludest.

Eelkvaternaarne reljeef.

T a rtu linna maa-alal esinevaid setteid on sama vanusega, m is on iseloom ulikud üldse L õ u n a -E e stile : vanemad setted on p a l e o z o i - l i s e d — keskdevonsed, suurem as sügavuses on jõ u tu d ka silurse- teni, kuna noorem ad on k v a t e r n a a r s e d . Setteid, mis oleksid te k ­ kinud ajavahem ikus devonist k v aternaarini, T a rtu aluspõhjas ei leid u ; tõenäoselt puudus tol pikal ajal T a rtu alal, nagu m ujalgi E estis, set^imine ning esines varem ini ku h ju n u d kivim ite kulutus. V iim ase u latu slikku sest kõneleb selgesti e e l k v a t e r n a a r n e p i n n a r e l - j e e f, m ille iseloomu aitab selgitada devoni setete pealispinna kind­

laksm ääram ine. V õiks arvata, et T artu s, ku s p alju d e eh itu ste puhul on kaevetöödel jõ u tu d devonini ja ro h k earv u listest kaevudest — 1927. a. andm eil 2229 (A. R a m m u l 1933, lk. 317) — õige p alju d ula­

tuvad devonsetesse kivim itesse, on devoni pealispind h ästi tu n tu d . Seda aga k ahju ks ei ole, sest ülaln im etatu d rohkeid võimalusi ei ole geo­

loogiliselt ära k asu statu d ning nii saab devoni setete p ealisp inn ast anda ka vaid väga ü ld istatu d pildi.

D e v o n i p e a l i s p i n n a suurim kõrgus T a rtu s on lin n a ede­

laosas: nii leidub T äh tv ere ja M uuli vahel, edela pool raudteed devoni setteid um bes 55 m-1 ümp. ( = ü l e m erepinna). Sellevastu linn a ida­

osast on teada seniseid väiksem aid devoni p ealispinna kõrgusi »—

8

(11)

nii on P ärn a tn. 28 oleva villatööstuse puurkaevus (9) devoni pealis­

pinna kõrgus umbes -30 m-1 amp. ( = allpool m erepinda). Jaam a abi- m ajandis, vesivärava ju u res (abs. kõrg u s ca 38 m) on p u u ritu d k v a te r­

naari ca 80 m sügavuseni, seda läbim ata (P . W i 1 d e 1891, lk. 38) ; seega asub devoni pealispind sellel kohal koguni veelgi sügavam al — - 42 m-1 amp. N iisiis küünib praegu teada olev devoni p ealispinna k õr­

guste vahe T a rtu s 85 m-le resp. 97 m-le, kui arvestada P. W i 1 d e andmeid. Praeguse reljee fi äärm uslike k õ rg u ste vahe linna p iirid e s küünib vaid 55 m -le; seda sel ju h u l, kui m adalaim aks kohaks lugeda Em ajõe sängi sügavaim at kohta allpool raudbetoonsilda — umbes 21 m ümp. (A. M ieler &27, lk. 179), suurim aks kõrguseks aga võtta 76 m ümp. — Riia m aanteel linn a p iiril. Sellest v õ rd lu sest nähtub, et e e l k v a t e r n a a r n e p i n n a r e l j e e f T a r t u k o h a l o l i m ä r g a t a v a l t s u u r e m a t e k Õ r g u s s u h e t e g a k u i p r a e ­ g u n e . Selle vahe põhjusi on see, et kv atern aaris aset leidnud setti- mine on tasandanud eelkvaternaarseid re lje e fiv a h e sid : suurem as p ak­

suses leidub kvaternaarseid setteid seal, kus eelkvaternaarne re lje e f oli m adalaim : Jaam a abim ajandi puurkaevus, m ille suue asub umbes 38,5 m-1 ümp., on kvaternaarseid setteid läb itu d umbes 77,5 m, ilma et oleks jõ u tu d devoni seteteni (C. G r e w i n g k 1886, lk. 321); aga Jaam a abim ajandi vesivärava kohal teh tu d puurim isel, m ille suue asub umbes 38 m-1 ümp., on kvaternaarseid se tte id läbitud 80 m, ilm a et oleks jõ u tu d d e v o n i, seteteni (P . W i 1 d e 1891, lk. 38). Veel suurem as paksuses — um bes 98 m — on läb itu d kvatern aarseid setteid Raadi auruveski puurkaevus (suue um bes 64 m üm p.), ilm a et oleks jõ u tu d devonini (C. G r e w i n g k 1886, lk. 321). E sita tu d andm ete järg i k ü ü ­ nib kvaternaari k u h jatiste paksus T a rtu linna maa-alal kohati tõ e­

näoselt ligem ale 100 m-ni. Li;nna loodeosas, kus devoni pealispind saavutab oma suurim a absoluutse kõrguse, on kvaternaari k u h jatiste paksus ü ld iselt väike — 4 m ümber, kohäti isegi vähem.

T a rtu linna maa-ala praegune re lje e f on m eile kõigile kõigis oma ük sik asju s hästi jälg ita v ja tu n tu d . S uu rtes joontes oleks praeguse rel­

jeefi iseloom ustus jä rg m in e : loodest kakku linna läbiv Em ajõe kõrg- lammorg, m ille perveservadelt tõuseb m aapind aeg laselt ja k erg elt la in ja lt kirdesse ja edelasse; kõrglam m oru veerudesse on aegade jo ok­

sul u u ristu n u d aga m itm eid suurem aid või vähem aid sälk- ja mold- orge.

Peab arvama, et ka eelkvaternaarne re lje e f T a rtu alal on olnud samuti vahelduvailm eline (L. v. zur. M ü h 1 e n 1912, lk. 25), Sellest eelkvaternaari re lje e fist on ü k s i k a s j a l i s e m a l t tu n tu d vaid

9

(12)

l a i j a s ü g a v v a g u m u s , mis läbib lin na k i r d e s t e d e l a s s e R a a d i — M a a r j a m õ i s a j o o n e l j a mi s on d e v o n i s e t e ­ t e s s e u u ristu n u d v ä h e m a l t 50 m sügavuseni (С. К a 1 1 1909, lk. 11) ning m ille põhi u latub sügavam ale kui praeguse Em ajõe oru põhi (B. D o s s 1906, lk. 9, L. v. zur M ü h l e n 1912, lk, 45): E m a­

jõe ürgoru jalam il M eltsi allikate ju u re s teo statu d p u u rim istel sel­

gus, et devoni pealispinna väikseim kõrgus vanas vagum uses on 2 m ümp., kohati vahest koguni väuem (C. K a l t 1909, lk. 11). Seda vana vagum ust nimetab e s m a k o r d s e l t C. G r e w i n g k 1879 ning tema poolt antud vagumuse iseloom ustust täiendavad hiljem ini R. G u l e k e 1889, B. D o s s 1906 ja L. v. zur M ü h l e n ft)12.

T ug in ed es C. G r e w i n g !k’i k irje ld a tu d Raadi auruveski ja Jaam a abim ajandi puurkaevude p ro fiilid ele (1886, lk. 321), püüab B. D o s s selgitada veel ühe t e i s e , v e e l g i u l a t u s l i k u m a j a s ü g a v a m a vagum use olem asolu linna idaosas R a a d i — J a a m a joonel (1906, lk. 11). A ga selle vagum use iseloom on tänaseni jäänu d lähem alt selgitam ata.

E i Raadi — M aarjam õisa ega ka Raadi — Jaam a vagum us ei näh tu vähem algi m ääral praeguses reljeefis, sest nad on mõlemad ääretasa täid etu d kvaternaarsete setetega. Need kaks vana vagum ust on kõik, mida senini m õningal m ääral tun tak se T a rtu linna maa-ala eelkvater- n aarsest reljeefist. K uid nende senini selgunud iseloomu põhjal võib ju b a öelda, et T a rtu linna kohal o l i e e l k v a t e r n a a r n e r e l ­ j e e f t ä n a p ä e v a s e s t p a l j u s u u r e j o o n e l i s e m .

T uleb veel m ärkida, et kõneldes eelkvaternaarsest re lje e fist tuleb arvestada võim alust, et selle reljee fi kujundam isel on oma osa eten ­ danud k a k v a t e r n a a r s e m a n n e r j ä ä k u l u t u s . S eepärast oleks vahest õigem kõnelda v a n a s t reljee fist, nagu see on säilin u d kvaternaarse setetek atte all.

Keskdevoni ja siluri setted Tartu aluspõhja moodustajatena.

Keskdevoni setteist on T a rtu s ü ld ise lt h ästi tu n tu d need, mis on Em ajõe ürg o ru veerudel ühes ja teises kohas suurem as või vähem as ulatuses paljandunud. N eid p aljan d u n u d keskdevoni setteid on m it­

m ekülgselt kirjeld an u d juba S. K u t o r g a 1835, C. G r e w i n g k 1861, L. v. zur M ü h l e n 1912 jt.

P raegu paljandub keskdevoni setteid T a rtu s u latu slik u m alt E m a­

jõe ü rg oru veerudel ülalpool u ju lat. V asakul veerul, k alm istute kohal paljandub peam iselt tü ü p ilisim meie keskdevoni se tte id : p u n a ­ 10

(13)

k a s p r u u n , p õ i m j a s k i h i n e , enam või vähem tsem enteerunu d l i i v . Parem al veerul, T äh tv ere sovhoosi ja T a rtu õlletehase vahe­

m ikus paljanduvate k ih tid e iseloom aga on p alju m itm ekesisem : peale iseloom uliku punak asp ru uni liiva esineb siin r o h k e s t i s a v i k a t e ja m e r g l i s t e k i h t i d e sarju. V iim aste paksus ja pinnaline u la­

tus on aga võrdlem isi p iir a tu d ; nad esinevad su u rte lam edate lää t­

sedena punak asp ru u nis liivas. Siin, ü rg o ru parem al veerul on devoni setted osalt tugevasti d islo tseeritu d m annerjää rõhust, nagu seda võis hästi jälg id a aastate eest teo statu d kaevetööde puhul.

P aljan d id ü rgo ru veerudel ülalpool u ju la t annavad hea p ild i n eist keskdevonseist se tte ist ja nende kihitusiseloom ust, m ida W . G r o s s oma b io stratig ra a filiste u urim iste põhjal nim etab a l u m i s t e k s H e te ro stiu s’e k ih tideks (1940, lk. 70—71). N eile k ih tid ele on iseloo­

m ulik kudek s ju h tk iv is tis te k s H eterost\iu$’e ming H o m o stiu s’e liig id ja e riti A stero le p is estonica G r o s s . A lum istes H e te ro stiu s’e k ih ­ tid es leidub ka heledaid kuni valgeid liivasid, nagu seda võib jälg id a T a rtu lähedal olevates A rdk ü la koobastes. V iim astest on m öödu­

nud sajandil H. A s m u s s, vähemal m ääral ka C. G r e w i n g k v älja kaevanud rohkeid H e te ro stiu s’e ja H o m o stiu s’e luid;, (mis m oo­

dustavad ühe väärtuslikum a kogu T a rtu R„ Ü likooli Geoloogiam uu- seumi E e s tit k äsitlev atest paleontoloogilistest m aterjalid est. E t a lu ­ m ised H e te ro stiu s’e kihid on esijoones ju s t T a rtu ja A ru k ü la pal­

jan d ite najal leidnud iseloom ustuse, siis on neid h akatud nim etam a ka T a r t u l a d e m e kihtideks.

T a rtu s on T a rtu kih te läbistatud ka palju d es kaevudes kas kae­

vam istöödel või puurim istel. S ealjuures on selgunud, et v a l d a ­ v a k s ikivimiks on ikka p unakaspruun liiv, m illes siis m i t m e s u - g u s e i l tasem eil leidub saviseid-m erglisi kih tid esarju . T a rtu k ih tid e paksust linna kohal võib hinnata vähem alt 75 m -le : k ih tid e sa rja kõ r­

gemaid kihte leidub 55 m-1 ümp. (vt. eespool), kuna k ih tid esa rja ise­

loom ulikke kivim eid uÜatub vähem alt -20 m-ni amp. K ih tid esarja alu ­ m ine p iir on senini lähem alt selgitam ata m itte a in u lt Ta»rtu kohal, vaid m ujalgi E estis (vt. allpool).

Keskdevoni v a n i m a i d kih te E e stis on W . G r o s s oma bio­

stra tig raa filiste uurim iste põhjal nim etanud P te ric h th y s ’i k ih tid ek s (1933, 1940), vene u u rija d aga (V. O b r u t š e v 1933 jt.) N a r o o v a kihtideks. E t Id a-E e stis on vastavaid k ih te ju s t N arva jõe üm bruses m it­

mes p aljand is ja p uu rim istel hästi tundm a õpitud, siis on neid o ts ­ tarbekohane nim etada N a r v a j õ e lademe kihtideks.

11

(14)

L ähtudes sellest, et N arvajõe kih te iseloom ustab kivim iliselt pea­

m iselt hallide kuni v io letjate m erg lite ning dolom iitm erglite vahel­

duv k ihitu s ja õhemate või paksem ate heledate liivakivi-kihtide esi­

nem ine (K. O r v i k u 1935, lk. 7), tuleb omaks võtta, et N a r v a j õ e k i h t e l e i d u b k a T a r t u k o h a l T a rtu k ih tid e all. Sest p a lju ­ des T a rtu sügavam ates puurkaevudes on läbistatud selliseid k ihte suu­

rem as või vähemas paksuses. Esim ese profiilikitrjelduse n eist kesk­

devoni sügavam atest k ih tid est T a rtu s toob I. S i n t s o v (1905) K as­

tan i tänaval nr. 50 asuva V iinavabriku p uurkaevust (16), kuid ta ei eralda neid teistest, kõrgem atest devoni kihtid est. A rvates puurkaevu suudm est (ca 58 m üm p.) esinevad siin

80,75— 89,50 m vahemikus: hall mergel,

89.50— 107,50 „ kõva hall mergel vaheldumisi savi- ja liiva- kihtidega,

107.50— 112,50 „ hall liivakivi;

vastavate k ih tid e absoluutne sügavus oleks nim etatud kohas umbes -23 kuni -54 m amp.

H ilisem ast ajast puuduvad T a rtu sügavam atest pu urkaevudest n iig i täielikud p ro fiilik irje ld u se d , nagu seda on I. S i n t s o v ’i p oo lt esitatu. K asustada on olnud varem ail autoreil (B. D о s s, L. v. zu r M ü h l e n ) kui ka a lla k irju ta n u l a in u lt üldsõnalised p ro fiilik irje ld u ­ sed, m is on su u liselt saadud puurkaeve tein ud kaevum eistreilt. K uig i need andm ed on väga napid, selgub n eist siiski, et T a rtu sügavam as aluspõhjas on korduv alt satu tu d N arvajõe kihtidele.

Näib aga, et n e i d k i h t e o n s t r a t i ' g r a a f i l i s e l t k o r d k e s к d e v o n i s s e a r v a t u d , k o r d j ä l l e s i l u r s e i k s p e e ­ t u d . K astani tänaval asuva V iinavabriku puurkaevus läbistatu d süga­

vamaid kihte (k irjeld u sed vt. eespool) on L. v. zu r M ü h 1 e n ’gi m är­

kinud devonseiks (1912, lk. 12); ü h tlasi m ärgib ta, et selles p u u rk ae­

vus pole jõ u tu d silu ri k ih tid en i (1912, lk. 19). E sitades aga Em ajõe tänaval nr. 1 asuva Em ajõe sauna puurkaevu (5) (suue u. 32 m üm p.) p ro fiili 71—85 :m vahem ikust allpool suuet resp. - 39 ja - 53 m vahem i­

k u st amp., loeb ta vastavad kihid silu rseiks ja nim elt Ja an i ladem esse k uuluvaiks (1912, lk. 20). Ü htlasi lisab ta, et m itm es teiseski T a rtu kae­

vus on suurem as sügavuses p uu rim istel läbistatud sam anim elisi k ihte, m illede silurne vanus seisvat väljaspool k a h tlu st (1912, lk. 19). E m a­

jõe sauna puurkaevust saadud piroove 71—85 m vahem ikust puurkaevu suudm est arvates on L. v. zu r M ü h l e n võinud isik lik u lt tundm a 12

(15)

õppida ja on andnud ka nende k ih tid e k irjeld u se (1912, lk. 19), m is olgu esitatud alljä rg n e v as:

71—81 ш vahemikus: peam iselt tunjehall, peenkristalne, tihe, veidi savine, ainult ajuti kergelt urbne dolom iit, mis vaheldus pea­

aegu sam asuguse valkjashalli dolom iidiga ja m itte väga paksude m ustjashallide tükiliste merglikordadega;

81— 85 m vahemikus: vett sisaldav kiht — puhas, väljapestud, valge peene- ja jäm edateraline, arvatavasti kaugelasuvaist tasem eist väljauhetud liiv.

K ui nüüd võrrelda v astesitatud k ih tid e iseloomu K astani tn. asuva V iinavabriku puurkaevu sügavam as osas läb istatu d k ih tid e iseloomuga, siis tork ab silm a m ärgatav sarn asu s: mõlemal ju h u l on lasuvaiks k ih ­ tid ek s m erglised kihid, m illede all esineb heledaid liivu. L,. v. zur M ü h 1 e n ’il on Em ajõe sauna puurkaevu p ro fiilis m ärg itu d dolomfi- d ik ih tid e esinem ine, mis näib nagu olevat suureks erinevuseks võr­

reldes viinavabriku puurkaevu p ro fiiliga. Peab aga m ärkim a, et Nar- vajõe k ih tid esa rja s ei ole paksude m ergeldo lo m iidikihtide esinem ine m itte ain u lt võim alik, vaid koguni iseloom ulik (vt. N arva puuraukude p ro fiilid, К. О r v i к u 1930). A rvestades N arvajõe k ih tid e üldiseloom u, nagu see on senini E esti ala kohta selgunud, tuleb küll omaks võtta, et ka Em ajõe sauna puurkaevus on suudm est 71—81 m vahem ikus läbis­

ta tu d m i t t e s i l u r s e i d , viaid k e s k d e v o n s e i d N a r v a j õ:e k i h t e .

E i oleks p õ h ju st sellel küsim usel nii palju peatuda, kui see po­

leks m itm el põhjusel k ü l l a l t o l u l i n e . Üks n e ist p õ h ju sist p u u ­ dutab o tseselt põhjaveesid ja sellel tulek s p eatud a järgm ises osas.

T eine aga on seotud silu ri pealispinna kõrgusega T a rtu kohal.

Ju b a B. D o s s m ainib kolme T a rtu sügavam at kaevu, mis olevat osalt kuni 25 m sügavuselt p u u ritu d kihtidesse, m illiseid keskdevoni se tte ist senini ei tun tud, ja oletab, et tegem ist on juba silu rsete k ih ­ tid eg a (1906, lk 37), m illede p ealispind asetseb um bes - 30 m-1 amp.

(1906, lk. 4). Ka B. D о s s’ i poolt s i l u r s e i k s p e e t u d kih te tuleb lugeda k e s k d e v o n s e i k s N a r v a j õ e k i h t i d e k s , mis, esine­

des tü ü p ilise lt, terav alt erinevad tü ü p ilisist T a rtu k ih tid e setteist.

V astavalt sellele langeb ära ka B. D o s s’i poolt n im etatu d silu ri k ih ­ tide pealispinna kõrgus T a rtu kohal. L. v. zur M ü h 1 e n ’i jä rg i a s e t­

seks silu ri pealispind Em ajõe sauna kohal -39 m-1 amp., T äh tv ere sov­

hoosi puurkaevus (2) (koha ligikaudne absoluutne kõrgus 50 m üm p.) aga -85 m-1 amp. (1912, lk. 12). Seega, on L. v. zu r M ü h 1 e n ’i and- 13

(16)

m ete järg i silu ri pealispind T a rtu kohal suurte kõrgusvahedega. E t eeldevonne reljee f ka meie alal võib Õige vahelduv olla, seda on n ä i­

danud uurim ised N arva jõe keskvoolul (K. O r v i k u 1930, lk. 80).

A ga et Em ajõe sauna kaevu p ro fiili tõlgendus näib ilm selt erinevat tõlgendusest, m ille toob L«., v. zur M ü h 1 e n, siis ei saa selle kaevu- p ro fiili andm eid kasustada ka eeldevonse reljee fi selgitam iseks T a rtu kohal L. v. zur M ü h 1 e n ’i m õ tte s : s'illuri pealispind asetub siin süga­

vamal kuni -39 m-1 amp.

S iluri pealispinna kõrgus on um bkaudselt teada veel K alda tän a ­ val nr. 5/6 asunud end. „L ivonia” õllevabriku k o h a lt: sealne puur- kaev (8) (suue umbes 33 m üm p.) ulatub Ikuni 156 m sügavuseni n in g selles on kaevum eistri L u k k ’i andm eil lä b is ta tu d :

kuni 100 m-ni (-67 m amp.): tavalisi devonseid setteid, alum ises osas ise ­ loom ulikke halle merglisi kihte vaheldum isi liivakihtidega, 100 ja 130 m vahemikus (-67 ja -97 m): ühtlaselt väga kõvu, üldiselt halle

kihte (tõenäoselt lubjakive ja dolom iite);

130 ja 156 m vahemikus (-97 ja -123 m): sagedam alt savikaid, kuni 1 m pak- susi kihte.

V astavalt neile andm eile võib siin silu ri p ealispinna suurim aks kõrguseks m ärkida -67 m amp, See on n iisiis kõrgem tase kui T ä h t­

vere sovhoosi puurkaevus (-85 m ), kuid madalam kui Em ajõe sauna puurkaevus (-39 m). Ü h e s k i t e i s e s t e a d a o l e v a s T a rtu puurkaevus e i o l e e n a m s i l u r i k i h t i d e n i j õ u t u d — kõifk nad lõpevad kihtides, m ida tu leb arv ata keskdevoni N arvajõe lade­

messe. Seega võib öelda, et eeldevonsest reljee fist T a rtu kohal ei teata p raegu kuigi palju.

E eldusel, et L. v. zur M ü h 1 e n ’i poolt antud Em ajõe sauna kaevu profiilil geoloogiline tõlgendus on paikapidav, tuleb omaks võ tta ka liivak ih tide esinem ine silurses Ja an i ladem es T a r tu kohal. Liiva- k ih tid e esinem ist ülem siluris on omal ajal P ärnu-N avesti jõe p iirk o n ­ n ast nim etanud ka C. G r e w i n g k (1859, lk. 5, 1861, lk. 494~495) n in g F r. S c h m i d t (1859, lk.. 468—469, 1873, lk. 149— 151, 1881, lk.

46, 47), kuid hilisem ad uurim ised on näidanud, et seal varem alt silur- seks peetud liivad on siiski keskdevonsed (K. O r v i k u 1930, lk. 48, 49). S e e s u g u n e üm berhinnang näib osutuvat paratam atuks ka T a rtu juhul..

Narvajõe kihtide selget p iiri vastu T a rtu kihte ei ole senini kindlaks tehtud. P iiri asetam isel on võim alik kasustada kum m agi la­

deme kivim ilisi o m ap ärasu si: ü ld iselt hallitoonilised — heledad k ih id (e riti liivade suhtes) on arvatud veel N arvajõe lademesse, pruunpu- 14

(17)

nased liivakivid aga juba T a rtu lademesse. Selline p iiri asetam ine ei ole alati k augeltki sobiv, nagu on näidanud uurim ised N arvajõe la­

deme paljandeil. Tairtust loodesse jäävail Em ajõe kärestik el M u u g a kohal paljanduvad hallid kõvad liivakivid on k i v i m i l i s e l t i s e ­ l o o m u l i k u d N a r v a j õ e l a d e m e k i v i m i d ja nii on neid ka m ärg itud (К . О sr v i к u 1938, lk. 122) B io stra tig ra a filise lt sam asugu­

sed kivim id aga ei näi h ästi sobivat N arvajõe ladem esse. N eist k ih tid est ei ole senini leitu d N arvajõe lademe ju h tk iv ist P te ric h th y s conoate- natus, on leitud aga alles T a rtu ladem es ilm uv A stero lp p is estonica G r o s s ja sellepärast m ärgibki W . G i r o s s M uugal paljan du vaid h ele­

daid liivakive v ä h e m a l t ü l e m i n e k u k i h t i d e k s P te ric h th y s’i k ih tid est H etero stiu s’e kihtidesse (1940, lk. 7). K i v i m i l i s e l t N arvajõe lademesse kuuluvaid kihte leidub ka H a l l i s t e jõel V ard ja kosel, kuid neis sagedalt esineva P y c n o ste u s’e ja P sam m olepis gigantea jäfrgi tu lek s neid kih te b io stra tig ra a filise lt arvata a l u ­ m i s t e H e te ro stiu s’e k ihtide hulka (W . G г о s s’ i k irja lik teade alla­

k irju ta n u le).

V astup id iselt, N arva jõe keskvoolul, G orodenka ojal p aljand u b u la tu slik u lt p ru unpunaseid põim jaskihiseid liivu, mis on kivim iliselt väga sarnased T a rtu lademe tü ü p ilise p ruunpunase liivaga ja vastavalt ka m ärkim ist on leidnud (K. O r v i k u 1930, lk. 76). Sam ast k ivim ist ko­

g u tu d kivistised olid aga k a n d v a k s m a t e r j a l i k s P te ric h th y s ’i k ih tid e b io stratig raafilisel . iseloom ustam isel (W . G r o s s 1930).

Need näited on k ü lla lt selged veendum iseks selles, et N arvajõe lademe ülem ise p iiri selgitam isel kivimliiliste iseloom ujoonte jä rg i on ees teatu d raskusi. Ju h u l, nagu T a rtu s, tuleb esialgu p iiri siisk i mää­

rata kivümite järg i, sest siin on p iir b io stra tig ra a filise lt selgitam ata.

Näib aga nii, et N a r v a j õ e l a d e m e b i o s t r a t i g r a a f i l i ­ s e l t m ä ä r a t a v l a s u v p i i r e i l a n g e t õ e n ä o s e l t k o k k u i s e l o o m u l i k u k i v i m i t e f a a t s i e s e m u u t u m i s e g a . Id as resp. kirdes ei küüni N arvajõe ladem ele iseloom ulik fatsiaalne p ilt — m erglid ja m ergeldolom iidid vaheldum isi heledate liivakividega ja liiva­

dega — lademe b io stratig ra a filise lt selg itatu d lasuva p i ir in i : v asta­

vad settim istingim used andsid ruum i uutele, m illede m õjul hakkas settim a pruunpunane liiV, ja seda e n n e P te ric h th y s-fauna taandum ist järgneva, A stero lep is estonica fauna ees. Läänes resp. edelas aga esi­

nevad N arvajõe ladem ele iseloom ulikud settim istin gim used k a u e ­ m i n i , ulatudes b io stratig ra a filise lt alum ise H eterostius-iauna aega.

Seega näib, et p r u u n p u n a s e l i i v a s e t t i m i s e k s s o b i v a d 15

(18)

t i n g i m u s e d e i o l e k e h t i m a p ä ä s e n u d ü h e a e g s e l t , vaid idas resp. kirdes varem ini, juba tü ü p ilise P te ric h th y s-fauna esi­

nemise a ja l;'m id a rohkem aga läände resp. edelasse, seda hiljem ini, nii V ard ja üm bruses alles vanema H e te ro stiu s-fauna esinem ise a ja l:

N arvajõe ladem ele iseloom uliku faatsiese nihkum ine idast resp. k ir­

dest läände resp. edelasse esineb P te ric h th y s-fauna perioodi lõpul ja H eterostius-iauna perioodi algul.

Kuli jääda selle juu rd e, et h allid liivakivid ja m erg lirik k ad k ih id lugeda veel N arvajõe lademe h u lk a (sed im en tp etro g raafilin e ü h te ­ kuuluvus), siis näib, et T a rtu kohal ei asetse N arvajõe ladem e ü le ­ m ine p iir ühel tasem el: K astani tn. asuva V iinavabriku p u urkaevus satu ti vastavaile kivim eile um bes -23 m-1, M eltsiveski tn. nr.

40/42 asuva saeveski puurkaevus (4) aga algasid vastavad kivim id alles umbes -40 m-1 amp. (kaevum eister L u к k ’i andm eil), seega võim a­

lik kõikum ine ligem ale 20 m. V astavalt sellele on raske ka m ingeid rahuldavaid andm eid anda N arvajõe lademe paksuse 'kohta T a r tu kohal. Kui arvestada N arvajõe lademe lasuva p iiri m aksim aalseks kõrguseks -23 m amp. ja silu ri lasuvat p iiri m itte kõrgem al -85 m-1 amp., saaksim e Nairvajõe lademe paksuseks T a rtu kohal umbes 62 m. K ui aga võtta teised äärm used — silu ri lasuva p iiri kõrgus ,end.

,,Livoniä“ õllevabriku puurkaevu p ro fiilis u. -70 m-1 amp. ja N arva­

jõe lademe lasuva p iiri kõrgus M eltsiveski tn. asuva saeveski p u u r­

kaevu (4) p ro fiilis -40 m-1 amp., k u ju n ek s N arvajõe ladem e paksus poole väiksem aks — u. 30-meetriseks.

Seoses N arvajõe lademe iseloom ustam isega o,n juba viiidatud s i ­ l u r i esincm isiseloom ule T a rtu kohal. Siluri kihte on tõenäoselt u latu slikum alt läbi p u u ritu d a i n u l t Em ajõe vasakul kaldal end.

„L ivonia” õllevabriku 156 m sügavuses puurkaevus, peale selle on silu rin i jõ u tu d T äh tv ere sovhoosi pu urkaevus u. -85 m-1 amp. S ilu ri k ih tid e lähem iseloom ei ole teada. B. D о s s’i j a L. v. zu!r M ü h - 1 e n ’ i andm eid silu ri k ih tid e kindlakstegem isest m itm es T a rtu süga­

vamas puuraugu s tuleb v õtta reservatsiooniga, nagu selgus eespool.

Paleozoliliste k ihtide iseloom ustus, nagu see on selgunud T a rtu alu sp õ hja kohta, on kokkuvõetult esitatu d hüdrogeoloogilisel tabe­

lil (vt. töö lõpul).

Kvaternaarsed setted Tartu linna maa-alal.

K vaternaarseist se tte ist on T a rtu linn a m aa-alal s u u r i m a lev i­

kuga d i 1 u v i а а 1 s e d setted, m is on ü ld ise lt tä itn u d eelkvaternaarses 16

(19)

reljeefis esinevad lohkvorm id, eesk ätt suured vanad vagum used.

V iim aste kohal ongi kin dlaks teh tu d diluviaalsete setete s u u r i m a d paksused T a rtu s : peavagum use kohal asuva R aadi auruveski puur- kaev läbib 98,7 m diluviaalseid setteid , n eid om eti lõpuni läbim ata (C. G r e w i n g k 1886, lk. 323); ka Jaam a abilmajandi u. 77,3 m sügavuses puurkaevus läbistati a in u lt diluviaalseid setteid (C. G r e ­ w i n g k 1886, lk. 323). D iluviaalsete k ih tid e p ak sust linna k ird e st ede­

lasse läbivas vagum uses on hin n atu d kuni 50 m -ni (L. v. z u r M ü h 1 e n 1912, lk. 476). A ladel väljaspool vanu vagum usi võib diluviiaalsete se­

tete paksus kahaneda p a ig u ti vaid m õnele m-le.

D iluviaalsete setete stra tig raa filise liig itu se üldjooned T a rtu kohal andis juba C. G r e w i n g k (1879): l a i a l d a s i m a levikuga on n o o r e m , tav aliselt p u n a k a s p r u u n savikas, h a rilik u lt 3—4 m paksune p õ h i m o r e e n , m is featab vanem aid diluviaalseid setteid peaaegu katkem atu vaibana, ja seda m itte aiihult k erg elt lain jal põhi- m oreentasandikul, vaid ka Em ajõe ü rg o ru veerudel ja lam m ilgi (vt.

A. M i e 1 e r 1927, lk, 182 ja samas toodud Em ajõe oru ristip ro fiilid e eritah v lil lk. 176/177) (1. joon.). See näitab kü ll vastuvaieldam atult, et Em ajõe ü r g o r u t e k k i m i n e e i o l e s e o t u d v a i d v i i m a s e j ä ä a j a g a (Al M i e 1 e r ’i jä rg i v älja u u ristu n u d viim ase m annerjää serva a ll; 1927, lk., 189), vaid et ta v äljakujunem ine p id i toim um a varem alt — tõenäoselt eelviim asel jääajal. Noorem al põhim oreenil võib kohati leida viim ase m annerjää taganem isel se ttin u d glatsifluv i- aalseid liivasid ja kruusasid, kuid need esinevad ikka p iira tu d ula­

tuses.

R aadi—M aarjam õisa vagum use p e a m i s e k s täite m a te rja lik s on, nagu seda on selgitanu d rohlked kaevuprofiillid, m itm esuguse tera su u ­ rusega g l a t s i f l u v i a a l n e k i h i t a t u d l i i v j a k r u u s , m ille tekkim ine on seotud tõenäoselt v a n e m a m annerjää toim ega. V asta­

vate setetega võib p arim alt tu tv u d a R aadi kruusaaukudes, kus küll paljan dub vaid vagum ust täiltvate setete ülem ine, väiksem osa kuni 10 m ulatuses (B. D o s s 1906, lk. 11). E n t ka sügavam al esineb pea­

m iselt m itm esuguse terasuurusega liivasid ja kruusasid, nagu selgus M eltsi allik ate ju u re s oruveeru jalam il teo sta tu d pu u rim istel (С. К a 1 1 1907, lk. 12). ü h tla s i selgus, et osa liivasid ja kruu sasid on siin tih e ­ dalt liitu n u d — tsem enteerunud (C. K a l t 1909, lk. 11, 1907, lk. 12).

Ka R aadi—Jaam a vagum us näib täid e tu d olevat peam iselt g latsifluviaalsete setetega. A ndm eid selle vagum use tä ite m a te rja li kohta on aga väga vähe. C. G r e w i n g k ’ i poolt k irje ld a tu d Raadi auruveski ja Jaam a abim ajandi puurkaevude p ro fiilid olid pikem at

2 K . O r v ik u , T a r t u linn a hüd ro g eo l. 17

(20)

aega peaaegu ainsaiks selle vagum use täitem aterjali iseloom ustavaiks andmeiks. A ga C. G r e w i n g k ’ i poolt an tud kivim ilised iseloom us­

tused on väga üldsõnalised. N ii ei ole pöris selge, kas R aadi a u ru ­ veski puurkaevus esineb suurem as sügavuses ain u lt g latsiflu viaalseid k ih te või! ka põhim oreeni (1886, lk. 323). Sam uti ei selgu Jaam a abi- m ajandi puurkaevu p ro fiili k irjeld u sest, m issuguse sügavuseni selles

T ähtvere

ШHalevi fan. Annemõis •Ж

Profiilide I— II ja III— IV kulg on märgitud linna geoloogilisel kaardil (vt. 2.

joon.): I — Tähtveres, II — Närvikliiniku kohal, III — piki Rebase tänavat ja IV ■— Annemõisa kohal. Joonisel on üksikprofiilid liidetud tervikuks, et oru m orfoloogiat reljeefsem alt esile tõsta. Profiilidel on märgitud Emajõe null­

punkt — 29,51 m timp. ja Emajõe kõrgeim veeseis — 33,25 m ümp.; viim ane osutab lammi osadele, mis kannatavad kõrgvee all.

M ä r k i d e järvesetted, 3 — põhimoreen, 5 — dega).

s e l e t u s : 1 — huumus, 2 — pärastjääaegsed turbad ja hilisiääaegsed liivad ja möll, 4 — viim ase (Würm-) jääaja Tartu keskdevonse lademe setted (liiv m ergliste vahekihti-

esineb põhim oreeni (1886, lk. 323): näib nii, et viim atinim etatu d kohas puurim isel läbistatud kivim id on peam iselt põhim oreenid, kuna glatsifluviaalseid setteid on tabatud vaid väiksem as paksuses p u u r­

kaevu põhjas. [А. M i e 1 e r (1927, lk. 182) m ärgib ekslikult, et Raadi ja Jaam a puurkaevudes on satu tu d ain u lt glatsifluviaalseile setteile.

Selle kasuks räägib ka see, et mõnes Raadi—Jaam a vagum usel leiduvas uues puurkaevus on läbistatud s u u r e s paksuses peaaegu ain u lt põhi­

m oreenset m aterjali — nii P ärn a tn. nr. 28 asuva villatööstuse p uur- 18

(21)

kaevus (9) 66,5 m paksuses (kaevum eister T о r n ’i andm eil). Seega tuleb omaks võtta, et R a a d i — J a a m a p e a v a g u m u s e täitem a­

terjalin a esineb glatsifluv iaalsete setete kõrval v ä h e m a l t k o h a t i s u u r e s o s a t ä h t s u s e s p õ h i m o r e e n s e t ainest.

Peavagum ust täitv ate vanem ate diluviaalsete setete iseloom ustuse kohta leidub üldsõnalisi andm eid veel С. К а 1 1’ il, Tem a teo statu d puurim ised Raadi maadel, peavagum use lääneosas ei u latu n u d enam i­

kus küll sügavam ale kui u. 30 m-ni ümp., läbistasid n iisiis a in u lt pea­

vagum ust täitv ate setete ülem ist osa. A in u lt p aaril ju h u l p u u riti süga­

vamale — nii teises puuraugus kuni u. 18 m-ni ümp. (1907, lk. 5). P e a ­ aegu kõigis 28 teostatu d p u u raug u s läb istati peam iselt vett rask e lt läbilaskvaid k ihte (1907, lk. 5, 6, 7), m illedeks olid m ergline rü h k liiv ja savikas k ruu s (lk, 6) või siis savine peen liiv, pru u n vilku sisaldav liiv, rühksavi ja savi (lk. 5). Need andm ed näitavad selgeim alt, et v ä h e m a l t p e a v a g u m u s e ü l e m i s e s o s a s e i e s i n e k a u ­ g e l t k i a i n u l t g l a t s i f l u v i a a l s e d l i i v a d j a k r u u s a d .

K uivõrd vahelduv näib olevat peavagum use täite m a te rja li iseloom, seda näitab ka järgnev v õ rdlu s: samal ajal, kui C. G r e w i n g k m är­

gib, et Jaam a abim ajandi puurkaev läbib peam iselt põhim oreenset ai­

nest, toob P. W i 1 d e Jaam a abim ajandi teise kaevu (vesivärava ju u ­ rest) p ro fiili, m ille jä rg i algas selles, alates juba u. 41 m-st puurkaevu suudm est (38 m üm p.) arvates, u h tliiv ja u la tu s umbes 80 m sügavu­

seni, ilma et sealt sügavam ale oleks kaevatud (1891, lk. 38—39).

Ka väljaspool vanu vagum usi leidub T a rtu s noorem a põhim oreeni all võrdlem isi laialdaselt glatsiflu v iaalseid setteid, kuid h a rilik u lt m itte suures paksuses.

Vähe on selg itatu d ka vanema põhim oreeni esinem isiseloom T a rtu linna maa-alal. V a n e m a , ü ld iselt h a l l i v ä r v u s e l i s e põhim o­

reeni laigulisele esinem isele Raadi—M aarjam õisa vagum uses ju h tis tähelepanu juba С G r e w i n g k (1879, lk. 82, 95, 101). A lum ist põhi­

m oreeni m ainib C, G r e w i n g k ka Jaam a abim ajandi puurkaev ust (1886, lk. 323), k u s selle värvus olevat punakaspruun. Ka K aarlilinna saetööstuse ju u re s Eimajõe lammil, kus ta m uide on eh itatu d põhi­

m oreenile, olevat satutu d kaevupuurim isel h allik aspruu nile vanem ale põhim oreenile u. -20 m-1 amp. (A. M i e l e r 1927, lk. 189). Vanema põhim oreeni iseloom ustam ise seisukohalt on huvitav T e g u ri tn. nr.

30 asuva m etallitööstuse „ T e h n ik ” puurkaevu [suue u., 37 m ümp., põhi -43 m amp.) p ro fiil (kaevum eister L u к k ’i andm ete j ä r g i ) : j ä r g i ) :

2* 19

(22)

10 m alluviaalseid setteid ja nooremat^

põhimoreeni, (

8 „ glatsifluviaalseid kruusasid, j ^5 m kvaternaarseid setteid, 7 ,, vanemat põhimoreeni, )

45 ,, Tartu lademe kihte 1

10 „ Narvajõe lademe kihte f 55 m P al«> zoilisi setteid.

Selles p ro fiilis on mõlemad põhim oreenid teineteisest erald atu d glatsifluviaalsete setetega. Sageli aga on eri-ilm elised põhim oreenid omavahel otseses puutes, nagu C. G r e w i n g k’ i kirjeld u se jä rg i Jaam a abim aiandi puurkaevus. Ka M aarjam õisa väljadel M aarjam õisa kliin ik u te taga oli võim alik ühes proovkaevam iskohas (suudm e abs.

kõrgus 68 m) jälg id a kaht eri-ilm elist põhim oreeni otseses seoses:

peal 4,80 m p aksuselt L õuna-E estile tü ü p ilist punakaspruuni ülem ist savim oreeni ning selle all 5,20 m v io letjash alli alum ist põhim oreeni.

Ka V eeriku linnaosas esinevat kohati põhim oreen suures paksuses (L. v. zur M ü h 1 e n 1912, lk. 52), kuid küsim us on lahtine, kas seal tegem ist on erivanüseliste põhim oreenidega. N eist n äiteist nähtub, et T a rtu diluviaalsete setete uurim isel tuleb e riti silm as pidada ka v a ­ n e m a m a n n e r j ä ä p o o l t m a h a j ä e t u d p õ h i m o r e e n i , mille levik näib olevat õige laialdane ju s t vanade vagum uste piirides, kuid ulatub n eist ka väljapoole.

Seoses vanema põhim oreeniga tuleb tähelepanu ju h tid a ka glatsi- fluviaalseile setteile, m ida on kindlaks teh tu d mõnes pu urkaevus suu­

res paksuses esineva põhim oreense ainese a ll; nii M aarjam õisa abi- m ajandi karjakaevus (suue u. 65 m ümpi.) 25 m paksuse põhim oreense ainese all, kus aga selgusetuks jääb, kas on olemas kaks eri-ilm elist resp.

erivanuselist põhim oreeni. K uid arvestades eespoolnim etatud proov- kaevam it M aarjam õisa väljadel, m is ei ole kuigi kaugel v iim atinim e­

tatu d kaevust, on viim ases kohas kahe põhim oreeni esinem ine tõ e ­ näone. Ka Jaam a abim ajandi puurkaevus k ind lak steh tu d glatsifluviaal- sed liivad (C. G r e w i n g k 1886, lk. 323) näivad asetsevat kahe eri­

neva — ülem ise punase ja alum ise punakaspruuni põhim oreeni all.

E dasp id iste uurim iste ülesandeks jääb selgitada nende g latsiflu v iaal­

sete setete suhe otse noorem a põhim oreeni all olevate g latsiflu v iaal­

sete s e te te g a : on mõeldav, et esimesed on tekkelooliselt v a n e m a d j a s e o t u d k õ i g e v a n e m a j ä ä a j a g a .

T a rtu linna m aa-alal esineb h i l i s - j a p ä r i a s t j ä ä a e g s e i d setteid peam iselt Em ajõe oru l a m m i l .

L inna p iirid e s leidub orulam m il peaaegu kõikjal vanem ail se tte il kollast kuni halli u h 1 1 i/ii vf a;, m ille paksus u latu b m itm ele m-le.

UhtliiV ulatub oru veerudel 2—3 m paksuselt kuni 43 m-ni ümp. kagus

(23)

kuni 13 m, loodes 11— 11,5 m üle Em ajõe 0-punkti (A, M i e l e r 1927, lk. 183). U htliiv on se ttin u d h i l i s g l a t s i a a l s e l ajal, лш11а1 Em a­

jõe orus esines P eipsist V õrtsjärv e voolav jää-sulavete vool (H . H a u ­ s e n 1913, A. M i e l e r 1927, lk. 190). K ohati leidub u h tliiv a all ka v i i r s a v i .

U htliivadel leidub Em ajõe lammil linna p iirid es kuni 4 m pak su ­ selt l a k u s t r i i n s e i d j a t e i r r e s t r i l i s i setteid, m is u la tu ­ vad veerude suunas parem poolsel orulam m il kuni 6 m, vasakpoolsel orulam m il aga 9— 11 m üle Em ajõe 0-punkti (A. M i e l e r 1927, lk. 188). Nende setete iseloom, jä rje stu s ja vanus on P. W . T h o m - s o n ’i (1929, lk. 51—52) ja G. M e c h m e r s h a u s e n ’i (1931) jä rg i Em ajõe vasakul lam m ipoolm ikul K alm istu kohal oleva p ro fiili (abs.

kõrgus u. 33 m) põhjal järgm ine (pärastjääaegsed perioodid L. v. P о s t ’i jä rg i) :

setted tekkimisaeg Emajõe oru geoloogiline

areng 1,60 m tarnaturvas, ülemine

osa tugevasti kõdu­

nenud, kohati ka al- liksooturvast

V, VI varaatlantilise aja algusest kuni osa­

liselt tänapäevani lamm soostunud

0,50 m pillirooturvas V II boreaalse aja lõpul

lammil laialdased pilliroostikud

0,20 m detriitjütja

V III vara- ja kesk- boreaalsel ajal

praeguse Em ajõe algaeg, lammil oleva järve taandu­

mine 0,70 m bleke ja lubijütja

subfossiilidega, kal­

da lähedal litoraal- jütja

lammil järv, mis tekkis sub- arktilise aja lõpul katkenud läänesuunalise väljavoolu tõttu

IX subarktilisel ajal 0,30 m pruunsamblaturvas

Carex-raditsellide- ga, osalt väga lii­

vane ja tugevasti kõdunenud

lammil lodum etsad ja soo;

keskel vahest juba jõgi, mis voolas aga praegusele vastu­

pidises suunas

0?35 m liivane jütja (ainult kohati)

lammil üksikuid kinnikasva­

nud lompe

uhtliiv

viirsavi

fhilisglatsiaalis

suur jääveevool Peipsi jaa- paisjärvest Vana-Võrtsjärve

suunas

21

(24)

Neid järve- ja soosetteid leidub linna kohal orulam m il peaaegu kõükjal, kuigi m itte alati ühesuguses paksuses. H a rilik u lt ei ole neid nii ü ksik asjaliselt k irjeld atu d . O n p iird u tu d vaid bleke eraldam isega katvaist ja lam avaist organogeenseist setteist, mida on ü ld ise lt m ärgi­

tud üldm õisteliselt turbana. A. M i e 1 e r on valm istanud Em ajõe oru ristip ro fiilid (vt. 1. joon.) ja neil m ärkinud järve- ja soosetteid koguni a in u lt ühe leppem ärgiga — esinevat a in u lt turvas (1927, lk. 176/177).

Seega ei ole neid setteid kuigi palju tundm a Õpitud n ing nende najal lahendatav Em ajõe ürgo ru pärastjääaegne geoloogiline areng on alles kõige suurem ates joontes selgitatu d . On veel rid a küsim usi, nagu Л л су /us-ajal orus asunud järve iseloom ning ulatus. G. M e c h m e r s - h a u s e n (1931, lk. 9) m ärgib küll, et see olnud arvatavasti ühendu­

ses A n c y lu s-aegse tran sg redeeru v a S uur-V õrtsjärvega. P. W . T h o m ­ s o n (1929, lk. 52) lisab, et T a rtu kohal olnud kahe suurem a järveala vahel vaid kitsas ühendus. Lähem alt on aga selgitam ata nii üks kui teine küsim us. Lahendam ist ootavad ka m itm ed teised küsim used, nagu omaaegse järve veepinna kõrgus, Raadi—M aarjam õisa vagum ust t ä it­

vate glatsiflu viaalsete setete resp. viim astes voolavate põhjavete osa bleke ja nõ rglu b ja settim isel jt.

Em ajõe oru lammil esinevaist noorem aist setteist tuleks nim e­

tada veel s a v i l i i v a , m is on suurveega k uh ju n u d jõe kallastele 5—30 m laiuste ja kuni kõrgvee tasem eni ulatuvate k a l d a v a l l i ­ d e n a (A. M i e 1 e r 1927, lk. 188). Ü rgorgu suubuvate lisaorgude suudm ealade ette aga on lam mile k u hju nu d m itm esuguse te ra su u ru ­ sega k iv im aterjalist r u s u k u h i k u i d .

O m apärase kuhjum isega on tegem ist peam iselt linna vanem ates osades, eriti vanalinnas. P alju d es sealsetes kohtades katab looduslikke setteid aegade jooksul sõja hävingute ja tu lik ah ju d e ta g a jä rje l te k ­ kinud eh itu ste p rü g i ja m adalam ate kohtade täitm iseks n ing kaldaval­

lide ehitam iseks kohale veetud m aterjal. T egem ist on k u l t u u r ­ k i h i g a , m ille paksus ulatub kohati 8 m-ni (A. M i e l e r 1927, lk. 184).

K vaternaarsete setete iseloom ustus on kok k u v õ tlik u lt esitatud hüdrogeoloogilisel tabelil (vt. töö lõpul).

22

(25)

T artu linna põhjaveed.

E elm isest p eatü kist nähtus, et T a rtu lin n a maa-ala geoloogiline eh itu s on k ü lla lt m itm ekesine. E t põhjaveed on tih ed alt seotud m aa­

ala geoloogilise iseloom uga, siis võib juba ette arvata, et vastavalt m itm ekesine on ka põhjavete iseloom ning et põhjavete liigitam ise aluseks on maa-ala geoloogiline liig e stu s: T a rtu põhjaveesid on või­

m alik liig ita d a h i l i s - j a p ä r a s t j ä ä a e g s e i k s , d i l u v i a a l - s e i k s , k e s k d e v o n s e i k s j a s i l u r s e i k s , vastavalt sellele, m is­

suguse vanusega kihtid es nad esinevad ja m issugustest k ih tid e st neid tarvitam iseks am m utatakse. N ende n elja põhjaveerühm a p iirid e s on om akorda võim alikud alaliigitused.

Põhjaveed hilis- ja pärastjääaegseis setteis.

P i n n a l ä h e d a s i m a t e k s põhjaveteks T a rtu s on Em ajõe lammil esinevais hilis- ja pärastjääaeg seis setteis leiduvad põhjaveed.

N ende põhjavete oluliseks alu skihik s näib olevat viim ase jä ä a ja põhi- moreen, m is on (küllalt savikas, et m oodustada p r a k t i l i s e l t v e t t p i d a v a t kihtL Seal, kus põhim oreen puudub, võib hilis- ja pärastjääaegseisse vettläbilaskvaisse setteisse valguv pinnavesi val­

guda sügavamal cisuvaisse keskdevonseiisse liivadesse n in g seal, kus R aadi—M aarjam õisa vagum us lõikab Em ajõe orgu, ka vagum ust tä it- vaisse glatsifluviaalseisse kruusadesse ja liivadesse.

H ilis- ja p ärast j ääaegseist setteist sisaldavad p e a a e g u k õ i k põhjavett, alates m aapinnani ulatuva tu rb ag a ja lõpetades hilisg latsi- fluviaalsete uhtliivadega, m illiste setete kogupaksus tõuseb kuni 10 m-ni. P õhjavete to iteala p iird u b ü ld ise lt oru lam miga, veerudega ja pervelava orulähedaste osadega. Põhjaveed to ituv ad peam iselt koha- pealseist ja pinnavetest. A in u lt seal, kus hilis- ja pärastjääaegseid se t­

teid on katm as k u ltu u rk ih t või siis lisaorg ud est kan tu d savikad kihid, on vihmavee ja lum e sulavete otsene sattum ine põhjaveesid kandvaisse kihtidesse m õnevõrra tak istatu d . P õ hjavete to itu m ist m õjustab ka Em a­

23

(26)

jõgi oma veega, eriti suurveega, kui jõgi lammi m adalam ad osad üle ujutab. L am m ikihtides olevaid põhjaveesid m õjustavad tea tu d m ääral ka vanem ais kihtides voolavad põhjaveed, mis oru veerudele v älja jõ u ­ des kas v a h e tu lt või siis allikate kaudu lam m ikihtidesse valguvad ja sealsete põhjavetega segunevad. E riti tuleb seda võim alust arvestada lammil R aadi—M aarjam õisa vagum use piirides. M is m ääral aga vane­

m aist k ih tid est välja voolavad põhjaveed lam m isetteis leiduvaid põ hja­

veesid m õjustavad, selle kohta puuduvad lähem ad andmed.

Lam m isetteis leiduvate põhjavete voolusuundadest puuduvad lähe­

mad andmed, küll aga võib ü ld ise lt m ärkida nende põhjavete valgu­

m ist oru veerude suunast j Õe suunas.

L am m isetteis leiduvate põhjavete p ind ei asu kuigi sügaval — lammi m adalam ates osades um bes 0,5 m sügavusel, lammi kõrgem atel, veerulähedasem atel osadel umbes 2 m sügavusel m aapinnast (A. M i e - 1 e r 1927, llk. 184). Põhjavee pinda m õjustavad suurel m ääral sade­

med ja Em ajõe veepind; n ii võib su urte sadude järe l ka suurveega põhjavete pind u latu d a m aapinnani või kõrgem alegi (P . P õ d d e r 1927, lk. 562). P õh jav ete pind asub m aapinnast sügavam al seal, kus hilis- ja pärastjääaegseid setteid katab suurem as paksuses k u ltu u r- k ih t — n äitek s Ü likooli uue institu u tidehoone kohal Gustav A dolfi tänaval on vastavate põhjavete p ind 4 m sügavusel m aapinnast.

H ilis- ja p ärastjääaegseis se tte is leiduvate põhjavete h u lga kohta puuduvad lähem ad andmed. Ü ldiselt on nende põhjavete h u lk o tse­

selt sõltuv sadem ete h u lg ast n ing jao tu sest lähem as üm bruses aasta vältel. Seal, kus neisse põhjavetesse valgub vanem aist k ih tid est tu le ­ vaid põhjaveesid, on põhjavete hulga otsene sõltuvus sädem eist vas­

tavalt väiksem.

H ilis- ja p ärastjääaegseis se tte is leiduvad põhjaveed ei ole oma keem iliselt iseloom ult m itte ühtlased, sest nad asuvad e ri­

nevais se tte is: m itm esuguse kÕdunemisastmega tu rv astes leiduv põh­

javesi on üld iselt pehme ja sarnaneb jõeveega, kuna sügavam al asu­

vas blekes resp. n õrglubjas ja selle all olevais u htliivades on p õ hja­

veed üld iselt karedam ad, ent ü h tlasi ka puhtam ad, sest katvad kih id on jub a loodusliku filtrin a oma osa täitnud. Seal, kus hilis- ja p ärast- jääaegsetesse põhjavetesse vanem aid põhjaveesid valgub, m õjustavad viim ased esimesi ka keem iliselt iseloom ult (vt. ka R. G u 1 e к e 1889, lk. 11),

Ju b a lo oduslikult m itm ekesised tingim used ei võim alda T a rtu s esinevate hilis- ja pärastjääaeg sete põhjavete jaoks k in d la t keem ilist iseloom ustust anda. See m uutub veel raskem aks selle tõ ttu , et n e n d e 24

(27)

p õ h j a v e t e r e o s t u m i s t l i n n a p i i r i d e s m i s k i e i t a ­ k i s t a , sest põhjaveesid sisaldavaid k ih te ei ole su u res ulatuses k a t­

mas vettpidavad kihid. E t aga linnas on reostum isvõim alusi väga p alju

— k o rra tu lt eh itatu d käim lad, p uu d ulik m ustav eeto ru stik, aiam aade väetamine, tänavam ustuse sattum ine koos vihm aveega pinnasesse jne., siis on ka l i n n a p i i r i d e s h i l i s - j a p / ä r a s t j ä ä a e g s e d p õ h j a v e e d s u u r e m a l v õ i v ä h e m a l m ä ä r a l r e o s t u ­ n u d j a o n o s u t u n u d h a l v a k s j o o g i v e e k s .

V aatam ata sellele, et hilis- ja p ärastjääaegsed põhjaveed on nende tugeva reostum ise tõ ttu T a rtu s tarvitam iseks väheväärtuslikud või koguni terv islik u lt k ahjulikud, oli ja on ka p raegu nende k a s u s t a - m i n e v ä g a u l a t u s l i k , osatäh tsu selt seda suurem , m ida rohkem ajas tagasi mõelda,. Veel 1927. a. andm eil (vt. A. R a m m u l 1933, lk. 317) langes T a rtu 2229 kaevust У з-st valdavalt Em ajõe oru lammil asuvaile linnarajoonidele — 1, 4, 5, 6, 7, 8, 9, k u sju u te s V 3 kaevudest ükski ei olnud sügavam kui 8,5 m. O ru lam mil asetsevais linnarajoonides olevate kaevude ü ld arv u st on m adalate (kuni 8,5 m) kaevude % väga suur, näiteks M eltsi (1) rajoo n is 71,4%, P ä rn a (5) rajoonis 73,2%, H erne (6) rajoonis 81,9%, A leksandri (8) rajo onis 78,4%, Karlova- aluse (9) rajoonis koguni 92,5%. K uigi k og u tud andm eis ei leidu kae­

vude geoloogilisi pro fiile, peab arvama, e t enam ail ju h tu d e l orulam ­ mil asetsevad Ikaevud sügavusega kuni 8,5 m-ni toituvad hilis- ja pärastjääaeg seist põhjavetest. E i ole siis ka m idagi im estada, et veel 1927 võidi toonitada, et T a rtu kaevud on ü ld ise lt halvad (P . P õ d d e r s 1927, lk. 562).

M itterahu ldav aile joogiveeoludele T a rtu lin n a s pööras täh e le ­ panu juba C., S c h m i d t (1864, 1879), kes toob m õlemas töös kokku umbes 150 T a rtu kaevu k ohta nende vete keemililsed analüüsid. Tem a poolt vaatlusele võetud kaevudest asetsesid umbes pooled Em ajõe oxu lam mil ja et nende sügavus, välja arv atu d paar erandit, ei ületa 5,25 m -t, siis on tõenäone, et need kaevud to itu sid hilis- ja p ä ra stjä ä ­ aegseist põhjavetest. Peaaegu kõigis neis kaevudes leidis C. S c h m i d t tu g ev asti reostunud vett. T a m ärgib, et lammi m adalam atel aladel ei olegi korralikk e kaeve (1864, lfc. 391). Lam m il asetsevate lin n arajo o ­ n id e joogiveeolude parandam ine on võim alik sügavam ate põhjavete kasustam iselevõtm isega või veevärgi rajam isega (P . P õ d d e r 1933).

25

Referenzen

ÄHNLICHE DOKUMENTE

rina on märgitud heledate ja punasevärviliste liivakivide ülemineku piiri, siis, võrreldes Narvajõe lademe iseloomuga Narva jõe ümbruses, on Narvajõe lademesse

Seejuures leidsin ka seda, et üksi ja sõpradega elavad noored tülitsesid kõige rohkem enda vanematega, nende vanemad hoolisid noorte arvates kõige vähem oma lapse alkoholi

Paljud naised kaotavad oma häbitunde tänu eelsoodumusele või püüdele kerge ja laisa elu poole kuni sellise läveni, et ei häbeneta end politseil kirja panna lasta

Selleks ajaks oli avalike suhete osakond (loomulikult teise nime all) töötanud juba kuus aastat, lähtunud oma tegemistes põhimõttest, et Tartu Ülikooli Raamatukogu

veebruaril tegi tutvumisvisiidi Tartu Ülikooli uus Iiri Vabariigi suursaadik Noel Kilkenny, kes kohtus rektor prof Jaak Aaviksooga.. veebruaril kohtus rek­ toriga Tšehhi Vabariigi

UT fookusloost saab teada, et välistudengeid ja õppejõude tuleb Tartu ülikooli õppima ja õpetama aasta-aastalt küll üha rohkem, ent see tendents on väga tagasihoid-

Raamatu näol on tegemist väljamõeldisega. «Idee algas sel- lest, et Freud võiks rääkida oma ajal mõne psühhoanalüütikuga, kuid ma mõtlesin, et see on veidi

järjel ka kavatsetud trükikoja revisjon edasi lükati. Stieda, Buchgewerbe in Dorpat, lk. Rektori kiri kindralkubernerile 25. Roman ehk Kanon — suurim tüüpide kraad