RAKENDUSMAJANDUSTEADUSLIKE DISTSIPLIINIDE ÕPETAMISE METOODIKA KÜSIMUSI

TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL

R A K E N D U S M A J A N D U S T E A D U S L IK E D IS T S IP L IIN ID E Õ P E T A M IS E

M E T O O D I K A K Ü S IM U S I

-4 . ( , '

I

T A R T U 1 9 7 4

TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL

RAKENDUSMAJANDUSTEADUSLIKE DISTSIPLIINIDE ÕPETAMISE

METOODIKA KÜSIMUSI I

TARTU 19 7 4

Kinnitatud Majandusteaduskonna nõukogus 25. jaan. 1974. a.

( 0 Tartu R ii k li k ( 4ikool, !974

S a a t е к &

Käesolevasse kogumikku on koondatud TRÜ, TPI ja EPA majandusteaduskondade õppejõudude uurimuete lühikokku­

võtted viimase paari aasta töötulemustest majandustea- dualiku terminoloogia, õpetamise metoodika, matemaati- lis-statistiliste mudelite kasutamise ja teiste aktuaal­

sete majandusteaduslike probleemide vallast.

Väljaande eesmärk on tutvustada autorite uurimis- suundi ja esialgseid tulemusi ning kutsuda esile mõtte­

avaldusi, sest kogumikus esitatud terminoloogia ja õpe­

tamise metoodika vajavad ühtlustamist.

Matemaatika sissetungimine majandusteaduses on vii­

nud üksikud majandusteaduse alad kokkupuutesse matemaa­

tiliste teadustega. Majandusteadlase uurimishaare on sa­

mal ajal aga kitsenenud. Sellest tulenes vajadus tutvus­

tada oma töösuundi ja uurimistulemusi laiemale ringkon­

nale.

T o i m e t a j a

M A J A N D U S A L A S E O S K U S K E E L E

KOR R A L DA M IS E MÕNINGAID ÜLDPÕHIMÕTTEID

U. M e r e s t e

T P I statistika ja raamatupidamise kateeder

Keel on mitte ainult euhtlemis- või väljendus-, vaid ka tunnetuevahend. Keele abil mitte ainult ei fikseerita seda, mis teaduses juba loodud, vaid jõutakse ka uutele teadmistele. Nii mõjustab oskuskeel otseselt teaduse aren­

gut: soodustab või takistab seda, olenevalt sellest, kas ta on nõutavalt arenenud või ei.

Mis tahes eriala oskussõnavara loomine ja oskuskeele korraldamine on kõigepealt vastavat eriala käsitleva tea­

duse probleem. Järelikult on majandusalase sõnavara loo­

mine ja korraldamine majandusteadlaste ülesanne. Si ole põhjust arvata, et keeleteadlased peaksid hakkama majan­

dusteaduse jaoks "keelt tegema"; see ei annaks häid tule­

musi. Ent väär on ka vastupidine: keeleteaduses väljaku­

junenud põhimõtteid ignoreeriv "metsik" sõnalooming. Pa­

rimaid tulemusi annab tihe koostöö majandus- ja keeletead­

laste vahel.

Oskussõnade tuletamises voib eristada kolme eri juh­

tu. E B m a e e l t , täiesti vabana teiste keelte mõ­

just, tuletatakse termineid keeles, milles uutele mõiste­

tele antakse nimetusi üldse esmakordselt. T e i s e s e terminiloominguga on tegemist siis, kui teadusliku töö käigus tutvutakse teiste keelte piirkonnas väljakujunenud uute mõistetega ning püütakse neile leida oma keele süs­

teemi sobivaid nimetusi. Siingi lähtutakse mõistest, ent

- 5 -

2

osiuBB&na valikut mõjustab oluliselt teine keel, milles uus mõiste on oma oskussõna saanud varem, K o l m a n d a n e texminituletus lähtub mingis võõrkeeles olemasolevast os~

kuesõnast ja püüab leida sellele omakeelset vastet, ilma et sell® mõistet täpselt teataks. See moodus on Õigupoolest ebateaduslik, sest mõiste kui teaduse element jääb vasteva- likul tagaplaanile v5i üldse kõrvale ja ekvivalentset seost püütakse leida ainult sõnade kui keele-elementide vahel.

Kogu eestikeelne teaduslik sõnavara on saadud teisesel ja kolmandasel teel; esmastekkeliste terminite osatähtsus aa suhteliselt väike,, Esmase terminiloomingu väike ja vähenev oaskaal pole siiski ainuomane väikestele keeltele.

Tänapäeval ei ületa ühegi keelo piirkonnas tehtavate teaduslike uuringute hulk mujal maailmas, s. o. väljaspool seda keelepiirkonda tehtavate uuringute koguhulka. Seetõttu on esmase terminiloomingu osatähtsus isegi suurimates keel­

tee aastatega üha vähenenud ja praegu juba võrdlemisi taga­

sihoidlik. Väga oluline on seejuures ajategur - see, missu- guee keele piirkonnas mingi teadus kõige enne areneb. Nii on vene keel avaldanud olulist mõju paljude teiste keelte terminoloogiale kosmonautika valdkonnas; kogu majandustea- duelik pÕhiterminoloogia on vene keelde soetatud aga teise­

se terminiloomingu korras - peaasjalikult saksa, vähemal määral inglise keele eeskujul.

Eesti majandusalase oskussõnavara kujunemisele on mõ- jurud halvasti kolmandase terminituletuse liiga suur osa­

tähtsus. Kuigi sel teel on saadud häidki tuletisi ja loodud paljude paralleelvormide näol sõnavaru, mille seast võib edaspidi hakata väärtuslikumat välja sorteerima, tuleks ве- da tuletusviisi kui ebaratsionaalset vältida. Kõikide va- herditega tuleks aga edaspidi püüda t õ s t a t e i ­ s e s e t e r m i n i t u l e t u s e o s a t ä h t ­ s u s t ning läheneda seejuures arendatavate mõttekäikude struktuuri arutlustele, millele tuginetakse terminite es- matloomingu oludes.

Äärmiselt oluline on osakussõnade teisesel tuletamisel

- 6 ^-

kriitiline suhtumine lähtekeele terminoloogiasse. Maailmas pole ainsatki keelt, mille oskussõnavaras poleks mõnesugu­

seid puudusi (lünki, liigset sünonüümiat ja homonüümiat, ebasüsteemsust jms.). Neid ebakohti tuleb püüda tundma Õp­

pida, laenata teistest keeltest ainult seda, mis meie os­

kuskeelt tõepoolest edasi arendab.

Terminite teisesel tuletamisel saadakse häid tulemusL, kui peetakse silmas eeskätt terminiBÜsteeme, mitte ainult üksiksõnu,ja eelistatakse produktiivsemaid sõnakujusid, s. o. selliseid, millest saab suuremal arvul edasituleti- si. Kui neid uusi edasituletisi, millele teistee keeltes ei tarvitse täpseid sõnalisi ja mÕistelisi ekvivalente esi­

algu ollagi, saab tähenduslikult täpsemalt eristada kui siiani teiste keelte eeskujul kasutatud mõisteid ja kui sellel eristamisel on teaduse seisukohalt tähtsust, v8ib terminoloogia arendamine kasvada loomulikul teel teaduse mõistestiku, s. t. teaduse enda arendamiseks. Seda võima­

lust tuleks järjekindlalt silmas pidada.

Oskuskeeles taotletakse vältida nii terminite mitme­

tähenduslikkust kui ka samatähenduslike oskussõnade rohkust (sünonüümiat). Mõlemad nähtused on ebasoovitavad, ent mit­

te ühesugusel määral. Teaduse arendami.shuvide seisukohalt on kahjulikum esimene, terminite mitmetähenduslikkus, mis ei võimalda käsitletavaid objekte piisava täpsusega eris­

tada. Positiivset mitmetähenduslikkust pole olemas. Küll aga on ebasoovitava sünonüümia kõrval olemas ka positiivne samatähenduslikkus ehk sünonüümia, mida tuleb püüda säili­

tada ja edasi arendada: see on sünonüümia oma- ja rahvus­

vaheliste terminipaaride vahel, näit. nimetav ehk nomina­

tiiv, ainsus ehk singular, tasuvus ehk rentaablus, tehis- ehk siinteeliline aine jm. Selliste mõistete niisugune "täp­

sustamine" aga, millega taotletakse kinnistada neile ran­

gelt erinevaid mõisteid, et kõrvaldada nende sünonüümsus, võib terminoloogilist süsteemi ainult kahjustada.

Kuigi tuleb vältida nii terminite mitme- kui samatä- henduslikkust, on nii teaduse kui keele arendamise seisu-

- 7 -

kolialt olulisem pöörata peamine tähelepanu mitmetähendus­

likkuse yastu võitlemisele. Suhteliselt primitiivsetes terminoloogia-alastes arutlustes pööratakse meil siiani peatähelepanu enamasti kahjuks sünonüümia kõrvaldamisele.

Terminoloogia korraldamise tähtsamaid eesmärke on soe­

tada eesti keelde kõik oskussõnad, mis on majandusteaduse mitmekesiste objektide tähistamiseks olemas teistes keel­

tes, eeskätt vene, saksa ja inglise keeles, ning tagada kõigi oskussõnade loogiline seostatus nii omavahel kui ka keele üldsõnavaraga. Selle taotluse realiseerimist ras­

kendab asjaolu, et elavad keeled ei ole sünkroonsed ega ka absoluutselt sünkroniseeritavad. Püüd soetada mis tahes erialal (sealhulgas ka majandusteaduses) eesti keelde täp­

selt niisama hea terminoloogia, kui on olemas teistes keel­

tes, ei saa seepärast üldjuhul anda rahuldavaid tulemusi.

Rsihuldavaid tulemusi võib tagada ainult taotlus töötada välja parem terminoloogia,kui on olemas mis tahes teises keeles. Seda nn. ületusprintsiipi rakendatakse tegelikult kõigis keeltes.

- 8 -

A D T O T K A N S P O B O I A L A S E S T TERMIN OLOOGIAST

J. К 1 v 1 s t 1 к

E P A põllumajandusökonoomika kateeder

Igal aastal võetakse rahvamajanduse в kasutusele uuel seadmeid, masinaid ja transpordivahendeid. Eriti kiire on transpordivahendite tehniline progress. Seoses tootmise spetsialiseerumise ja tootmisharu suurenemisega nii töös­

tuses kui ka põllumajanduses omandab transport neid ühen­

dava lülina järjest suurema tähtsuse. Üha rohkem on haka­

tud analüüsima transpordipargi tööd nii põllumajanduses kui ka üldkasutatavas autotranspordis. Seetõttu vajatakse nii praktilises tootmistöös, veel enam aga teaduslikes uurimustes ühtset ning täpset terminoloogiat.

Alljärgnevalt on avaldatud mõningaid mõtteid auto­

transpordis kasutatava terminoloogia kohta. Terminoloogia täpsustamine ja ühtluBtamine on vajalik autode liigituse, mitmete konstruktsioonielementide, aga ka autode kasuta- miet iseloomustavate näitajate osas. Terminoloogia peaks olema ühtne nii põllumajanduses kui ka teistes rahvamajan­

dusharudes.

Autode liigitus ja terminoloogia on toodud Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi informatsiooni- lehee (1970, nr. 34). Samuti on autode terminoloogia an­

tud P. Silla koostatud brošüüris "Teedeehituse oskussõnu"

(Tallinn, 1971; lk. 6). Mõlemas nimistus on ära toodud termin "madelauto". Praktilises keelepruugis ja kirjutis­

tes on aga "madelauto" vähe juurdunud. Järelikult tuleks

3

- 9 -

nimetatud ja teisi uudissõnu rohkem tutvustada ja sobivuse korral ka kõikjal rakendada. Mõlemas autode liigituses puu­

dub "platvormauto". Et aga konteinervedude osatähtsuse suu­

renemisel leiavad "platvormautod", s. o. ilma veokastita, ainult platvormiga autod rohkem kasutamist, peaksid nad olema esindatud ka veoautode liigituses. Sobiv sõna on "eri- auto'*, praegu puudub aga heakõlaline vaste "spetsialisee­

ritud auto" jaoks. Kallutamissuundade täpsemaks iseloomus­

tamiseks tuleks kasutusele võtta termin "kolmkülg-kallur- auto”. Veoautode liigituses funktsioonide järgi peaks ole­

ma toodud ka põllumajanduses kasutatav "külviauto".

Ebaselgust esineb ka autode konstruktsioonielementide nimetustes. Veoautode "küljeluuk" või lihtsalt "luuk" on vastuvõetav sõna. Sobib ka "kõrgluuk" ja "vÕrkluuk". Kui aga veokast on tehtud kõrgemaks, räägitakse "lisaluukidest".

See võib aga viia ka mõttelisele ebaselgusele ja järeli­

kult on vajadus vastuvõetavama termini järele.

Täiendamist vajab ka haagiste nimistu. Sobivad termi­

nid on "madel-", "kallur-", "platvorm-", "sadul-" ja "tsis- t em ha agis". Puudub senini aga käibesõna niisuguse haagise jacka, mida saab kasutada nii auto- kui ka traktorihaagi­

sena. Sobivaks nimetuseks näib olevat "universaalhaagis".

Haagise telgede arvu iseloomustamiseks tunduvad aga pikad ja kohmakad väljendid "ühe-" ja "kaheteljeline". Traktori veoplaati võiksime nimetada "plaathaagiseks".

Veoautode kasutamise analüüsimisel sobib näitajate süs­

teem, mille autor avaldas "Rakendusmajandusteaduste Õpeta­

mise metoodika VI vabariikliku konverentsi teesides" (Tar­

tu, 1 9 7 1). Siinkohal tuleks veelkord rõhutada sõna "kande­

jõud4 ebasobivust, vaatamata sellele, et teda kõigis amet­

like 3 väljaannetes kasutatakse. Nimetatu tuleks asendada sõnada "kandevõime", mis nii sisult kui ka vormilt oleks Õigem.

Veondusalane terminoloogia on suhteliselt kiiresti muut iv» Praktilises keelepruugis juurdunud sõnad, kuigi nad pole vastuvõetavad keele ilu või otstarbekuse seisukohalt,

- 10 -

on visad kaduma. SeetSttu vajab veondusalase terminoloo­

gia täiendamine erilist tähelepanu ja operatiivsust.

- 11 -

FONDIDE JA VAHENDITE MÕISTETES ON

▼AJALIK S E N I S E S T SDUBEM S E L G U S

H . S л r v

E P A põllumajandusökonoomika kateeder

M aj andusteaduslike kirjanduses põimuvad tootmisfon- dide ja -vahendite mõisted liialt sageli nii, et isegi as­

jasse pühendatud lugeja ei saa vahet teha nende erinevate nimetuste all mõistetavate objektide vahel. Veelgi suurem ebaselgus tuleneb sellest üliõpilastele ja teistele majan­

dusteaduse algtõdesid tundmaõppijaile. Viltune alus päri­

neb juba majandusteaduste lähtebaasiks oleva poliitökonoo­

mia poolt rakendatud terminoloogiast.

Täies kooskõlas kehtiva poliitökonoomia Õppeprogram­

miga tutvustab näiteks põllumeestele vahendite ja fondide mõisteid majanduskandidaat J. Sepp artiklis "Põllumajandu­

se materiaaltehnilised ressursid":

"Põllumajanduses kasutatavad tootmisvahendid kujuta­

vad endast rahalises väljenduses tootmisfonde."

Siin on isegi raske mõista, kumb siis rahalises väl­

jenduses on, kas vahend või fond? Teatavasti kasutatakse vene keeles mõistet "vahend" (средство)küllalt sageli raha sünonüümina.

Siiski näib, et antud juhul on püütud fondide mõiste­

ga siduda esemete rahalist maksumust ja vahendite mõistega nende naturaalset kuju. Just sellise suuna on andnud ka po­

liitökonoomia Õppeprogramm.

Kas on aga õige raisata fondide mõiste sellise eba­

olulise erinevuse peale? Esemeliselt erinevaid vahendeid - 12 -

ei saagi ju koos, summeeritult vaadata teisiti kui ainult nende rahalise maksumuse näol. Ettevõtte bilansi aktiva poolel olevad vahendid ei muutu fondideks, vaatamata sel­

lele, et nad on seal näidatud rahalises väljenduses. Seal hulgas on muu seas ka ettevõtte rahalised vahendid, millel muud vormi polegi.

Ka J. Sepa lauset "Põhivahenditest moodustavad 55,5 % hooned" saab mõista ainult rahalises väljenduses.

Eespool esitatud aluse mõttetus fondide ja vahendite eristamisel ilmneb veelgi teravamalt järgnevate tsitaati­

de kaudu samast artiklist:

"PÕhifondid on sellised tootmisvahendid /.../"

"Seejuures ei arvata maad põhifondide hulka, sest tal ei ole rahalist hinnet."

"Tootmise käibefondid ja ringlusfondid kokku /.../

moodustavad käibevahendid."

Raisates fondide mõiste ebaolulisele ja ebamäärasele objektile, tekivad J. Sepal raskused tõeliste fondide vahendite tekkeallikate - käsitlemisel.

"Tootmisfondide moodustamise allikaks kolhoosides on ainult omavahendid ja krediit. Sovhoosidele eraldatakse riigi poolt vastavad tootmisfondid."

Aga kohe järgneb: "Tagastamatud vahendid riigieelar­

vest eraldatakse sovhoosidele ka siis, kui on vaja toot­

mist kiiresti edasi arendada ja majandit laiendada."

Peaaegu võimatu on aru saada, kus on tegemist rahali­

se, kus naturaalesemelise kujuga.

Meie vabariigi majandusteaduskondade õppejõud peaksid kõigepealt jõudma omavahel antud küsimuses üksmeelele ja seejärel saavutama ühtse käsitluse kogu vabariigi majandus­

teadlaste peres.

Mõningaid edusamme selles suunas on juba tehtud: kol­

hooside aruannetes on vahendid aktiva poolel, fondid pas­

siva poolel. Ka eestikeelsetes sovhooside aruannetes on selline põhimõte läbi viidud.

Vahendite põhiliseks passivapoolseks allikaks on kol­

4

- 13 -

hoosides jagamatu fond (koos pikaajaliste kapitaalmahutu- se laenudega ekspluatatsiooni antud objektide osas) ja sovhoosides põhikirjafond* Eespool tsiteeritud artiklis jäeti need fondid käsitlusest hoopis välja.

Majandi bilansi passiva poolel esinevad ka mitmesu­

gused muud fondid: kindlustusfond, reservfond, majandi tu­

gevdamise ja laiendamise fond, materiaalse ergutuse fond, amortisatsioonifond, kapitaalmahutuste fond jne. Nendesse fondidesse kuuluvad vahendid asuvad bilansi aktivas kas rahaliste vahenditena pangaarvetel või varude, lõpetamata tootmise kulude, valmissaadustena jne. vastavates rubrii­

kides.

Bilansiliste fondide kõrval esinevad põllumajandus­

likus tootmisterminoloogias ka teistsugused fondid: seem- nefond, söödafond, töötasufond jne. Need kujutavad endast vaatavate varude või kulutuste aastasummat kas naturaalsel (seemned, söödad) või rahalisel (töötasu) kujul.

Töötasufondi rahaline iseloom teeb selle fondi mõne­

ti ligidaseks tootmisvahendite rahalist maksumust väljen­

davate "fondidega". Sellest tulenevalt ongi mõned majan­

dusteadlased (näiteks L. MÕmrikova) soovitanud fonditasu- vuse näitaja leidmiseks jagada kasum kolme "fondi" (põhi- fo.nd, käibefond, töötasufond) summale. Töötasu sisaldub aga ka käibevahendites ja tuleb sellise liitmise teel ja­

gajasse kahekordselt. On arusaadav, et niisugusel viisil leitud fonditasuvuse näitaja jääb vägagi ebamääraseks.

Kui juba hinnata fonditasuvust, siis võiks seda teha sovhoosides kasumi ja põhikirjafondi, kolhoosides puhas­

tulu ja jagamatu fondi (+ pikaajalised laenud ekspluatat­

siooni võetud objektide osas) suhtena. Vastavad fondita- suvuse näitajad on esitatud järgnevas tabelis.

- 14 -

Fonditasuvus Eesti NSV kolhoosides ja sovhoosides aastail 1968 - 1972

(kasum kopikates põhikirjafondi (jagamatu fondi) rubla kofata) Jrk.

nr. Mq Я«laj oQuТ1Я в А а s t а d

1968 1969 1970 1971 1972

1. Kolhooside keskmine 11,2 12,3 1 3 , 8 13,8 12,3 2. Sovhooside keskmine 11.9 11,8 1 3 , 6 13,8 11,1

3. Karula sovhoos 5,6 3,8 4,9 6,9 2,6

4. Ruusmäe sovhoos 4,0 3,9 5,8 8,1 6,7

5. Parivere sovhoos 11,4 12,4 13,7 16,2 14,1 6. Adavere näidissovhoos 14,8 14,0 16,4 14,4 13,3 7. Gagarini-nim. näidis-

sovhoos-tehnikum 15,8 16,4 19,1 15,9 13,1 8. Vinni näidissovh.-tehn. 19,8 20,6 21,8 23,4 23,4 9. Lenini-nim. näidiseovh. 25,7 24,6 30,3 25,8 24,4

K i r j a n d u s

S e p p , I. Põllumajanduse materiaaltehnilised ressursid.

- "Sotsialistlik Põllumajandus", 1973, nr. 23.

Мымрикова Л.С. К р у г о о б о р о т и э ф ф е к т и в н о с т ь п р о и з ­ в о д с т в е н н ы х ф о н д о в в с е л ь с к о м х о з яйстве. М., изд. "Экономика", 1971.

- 15 -

TOOTMISHARUDE ÖKONOOMIKA Õ P E T A M I S E M E T O O D I K A S T (N O OR- J A NUCIM VEISEKASVATUSE N Ä IT E L )

Т . I v a s к ja L. L i l o v e r E P A pÖUumajandusökonoomika kateeder

Põllumajandusökonoomikas käsitletakse põllumajandusha­

rude ökonoomikat tavaliselt eraldi teemadena. Otsustades .il- munuc. Õpikute Järgi, on üheks oluliseks puuduseks aine Õpe­

tamisel teemade ühekülgne, piiratud käsitlusviis. Teemade esitamisel piirdutakse ainult käsitletava probleemi üksiku­

te külgede selgitamisega, andmata ülevaadet probleemist kui tervikust. Aine niisugune käsitlus raskendab pahatihti üli­

õpilastel üksikute majanduslike nähtuste vaheliste seoste leidmist ega võimalda haarata kogu küsimusteringi kompleks­

selt ,

БРА põllumajanduse ökonoomika kateedris on loomakasva- tushE.rude ökonoomika õpetamisel püütud omavahel seostada tootniist ja selle tasuvust kujundavaid tegureid ning näida­

ta, millised seaduspärasused valitsevad üksikute tegurite va hel.

Tasuvust kujundavad tegurid esitatakse tavaliselt skee­

mina. Skeemid on paljundatud rotaatoril ja antakse igale üliõpilasele loengul. Samas toimub ka sisu kommenteerimine, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse tasuvust kujundava­

te erisuunaliste tegurite omavaheliste suhete selgitamisele.

Seaduspärasuste näitlikustamiseks kasutatakse veel täienda­

valt arvulist materjali. Tootmistasuvust arvutab iga üli- õpile.ne individuaalselt ka praktikumis laboratoorse tööna majandite aastaaruannete põhjal.

- 16 -

Alljärgnevalt toome näitena tasuvuse kujunemise noor- ja nuumveisekasvatuses. Noor- ja nuumveiste tasuvuse kuju­

nemist m5j ustavad paljud tegurid. Nagu järgnevalt jooni­

selt selgub, kujuneb kasum toodanguühiku (ühe tsentneri) kohta kõigepealt realiseerimishinna ja kaubatoodangu oma­

hinna vahena. Kasum on seda suurem, mida kõrgemaks kujuneb realiseerimishind ja madalamaks toodangu omahind.

R e a l i s e e r i m i s h i n d söltub riigi poolt kehtestatud hinnatasemest ja en erinev liha- ning tSuveis- tele. Lihaveistele kehtestatud riiklik kokkuostuhind on di­

ferentseeritud veiste toitumuse järgi, kusjuures kaalult raskemate noorveiste eest makstakse täiendavalt pöhihinna- le veel hinnalisa (35 %, kui eluskaal on 370 - 420 kg, ja 50 % üle 420 kg raskusega noorveiste eest).

Peale ülalnimetatud soodustuste saavad majandid 50 % hinnalisa veel ka toodangu üleplaanilise müügi eest. Neist tingimustest selgub, et riik soodustab igati veiseliha toot­

mise suurendamist. Ta ostab majanditest veiseid hinnaga,nds on isegi kSrgem veiseliha riiklikust jaehinnast. Hinnava­

he kaetakse riigi eelarvelistest vahenditest. See on ela­

nikkonnale suur soodustus, sest vastasel korral tuleks tös- ta veiseliha jaemüügi hinda.

VSrreldes tapaloomadega on hinnasüsteem töuveiatel veelgi keerulisem. Riiklik hinnatase on kehtestatud eraldi 12 kuu vanustele pull- ja lehmmullikatele. Hind sSltub mul­

lika toust, boniteediklassist ja töulisusest. Hinnalisa makstakse mullika ema ja isaema piimatoodangule ning rasva­

sisaldusele kehtestatud nõuete ületamise, samuti minimaal- nSuetest kõrgema mullika vanuse ja eluskaalu eest. Mulli­

ka pShihinnale arvestatakse juurde ka iga riiklikku tõu­

raamatusse kantud vanema eest. TÖuotstarbeks müüdud mul­

likate hinnad varieeruvad praegu 700 - 1100 rbl., pullmul- likatel 1400 - 1800 rbl. piirides.

K a u b a t o o d a n g u o m a h i n d kujuneb veiste eluskaalu tootmisomahinna ja varumisorganisatsiooni- de poolt hüvitamata jäänud realiseerimiskulude summana.Rea-

- 17 - 5

Iiseeritud veiste eluskaalu omahind ise kujuneb põhikar­

jast prakeeritud lehmade ning noor- ja nuumveiste elus­

kaalu omahinna keskmisena.

Kehtiva kulude arvestuse korra puhul kujuneb põhi-»

karja veiste eluskaalu omahind noorveiste omahinnaga v õ r ­ reldes "unduvalt madalamaks. Ta on madalam sellepärast, et;

põhikarja üleviidud noorlehmad võetakse arvele nende üles­

kasvatamiseks tehtud tegelike kulude (omahinna) al us el .’

Kuigi lehmade eluskaal põhikarjas olles aastate jooksul suureneb, kulutuste arvestust selle kohta eraldi ei pea­

ta. Kõik piimakarjakasvatuses tehtud kulud kantakse pii­

ma ja vasikate omahinda. Seega lehmade põhikarjast välja­

viimisel on suurenenud küll nende eluskaal, kuid mitte ku­

lutused.

Samuti kallineb aasta-aastalt noorveiste üleskasva­

tamine ning suureneb nende kaaluiibe omahind. Põhikarja viidud veistel jääb kulude tase aga samaks, mis aastat 5- 6 tagasi, ja mingisugust ümberhindlust sel juhul ei teh­

ta.

Hoor- ja nuumveiste eluskaalu omahinda kuj undavad nii kulude tase piimakarjakasvatuses, mille alusel kalkuleeri­

takse vasika omahind , kui ka noorseisekasvatuse kulud.Et noorveiste kasvatamisel on kulude tase aastati erinev ja nende üleskasvatamine kuni realiseerimiseni vältab üle aasta (karja taastootmisel isegi üle kahe aasta), siis kujuneb ka realiseeritavate noorveiste eluskaalu omahind mitme aasta kulude alusel.

Eelmisest aastast ületuleva toodangu maksumuse mõju noor- ja nuumveiste eluskaalu omahinna kujunemisele on küllaltki suur, sest aasta jooksul saadud juurdekasvu ja juurdesünni ning eelmisest aastast ülekantud toodangu ko­

gused on majandites enam-vähem võrdsed.

---—--- -—

Kui karja taastootmiseks üleskasvatatud noorveiste omahind ületab realiseerimishinna, siis võetakse nad bi­

lanssi mitte kallimalt kui vastava toitumusega noorveiste riiklik kokkuostuhind.

2 Sündinud vasika omahind võrdsustatakse 1,5 ts pii­

ma omahinnaga.

- 19 -

Kuigi eelmiste aastate toodang mõjutab jooksva aasta kaubatoodangu omahinda, jääb veisekarjakasvatuse tasuvuse tõstmise põhiliseks teeks ikkagi noor- ja nuumveiste kaa- luiibe omahinna alandamine. Kujundab ju jooksva aasta kaar- luiibe omahind veisekasvatuse tasuvust ka järgmistel aas­

tatel.

Kaaluiibe omahind koosneb kulurühmadest ehk -kirje­

test. Hoor- ja nuumloomade kasvatamisel on suuremateks ku- lurühmadeks söötade maksumus (moodustades 60 - 70 % kogu­

kuludest) ja töötasu (10 - 20 % kogutuludest). Muud kulud on väiksema osatähtsusega. Nii näiteks moodustavad põhiva­

hendite amortisatsiooni ja jooksva remondi kulud käesole­

val ajal kogukuludest 5 - 6 %, Tulevikus nende osa oma­

hinnas kasvab.

Töötasu sõltub tunnitasust ja töömahukusest, kusjuu­

res viimast mõõdetakse kulutatud inimtundidega 1 ts kaa­

luiibe kohta. Nii tunnitasu kui ka töömahukus on otseses sõltuvuses tootmise mehhaniseerimise tasemest. Mehhani­

seerimist aseme tõusuga suureneb küll tunnitasu, kuid töö- mahukuse vähenemine annab lõppresultaadina väiksema töö­

tasu 1 tsentneri kohta, kui peetakse kinni tööviljakuse ja töötasu kasvu vahelisest proportsioonist.

Söötade maksumus kaaluiibe omahinnas sõltub noor- ja nuumkarjak&evatuses kasutatud söötade keskmisest omahin­

nast ja sööda erikulust, mida mõõdetakse söötühiku kuluga 1 ts kaaluiibe kohta. Mida väiksem on sööda erikulu ja söötühiku keskmine omahind, seda odavamalt on võimalik veiseliha toota. Sööda erikulu väheneb noor- ja nuumveis- te produktiivsustaseme tõusuga, sest ööpäevase kaaluiibe suurenedes väheneb elatussööda osatähtsus.Söötühiku kesk­

mine omahind kujuneb veisekasvatuses koigi kasutatud söö­

tade (jõusöödad, kore-, mahlakad ja haijassöödad) omahin­

nast ja nende liigilisest vahekorrast ratsioonis.

Põhivahendite amortisatsiooni ja jooksva remondi ku­

lud kasvavad noor- ja nuumveiste kaaluiibe omahinnas koos mehhaniseerimistaseme tõusuga, kuid tootmise mahu suure­

- 20 -

nemine omakorda vähendab amortisatsiooni ja jooksva remon­

di maksumust toodanguühiku kohta. Tootmise kulu suurenemi­

ne vähendab samuti veiste kaaluiibe omahinnas muid kulusid, kuhu kuuluvad osa materiaalsetest kuludest ja üldkulud, mis on seotud peamiselt tootmise juhtimise ning organiseerimi­

sega.

Peab rõhutama, et mida suurem on noor- ja nuumloomade ööpäevane kaaluiive ning väiksem loomade hukkumine, seda ne- dalamaks kujuneb üksikute kuluriihmade osa kogukuludes ja kaaluiibe omahind tervikuna. Seega noorveiste intensiivsem kasvatamine ja kogutoodangu euurendamine alandavad otseselt kaaluiibe omahinda.

6

- 21 -

О М Е Т О Д И К Е П Р Е П О Д А В А Н И Я О С Н О В

"АСУ-ФИНАНСЫ П Р Е ДПРИЯТИЙ"

В.Р. Раудсепп К а ф е д р а ф и н а н с о в и к р е д и т а Т Г У

1. Р е ш е н и е з а д а ч и у с к о р е н и я н а у ч н о -т е х н и ч е с к о г о п р о г р е с ­ с а з а в и с и т о т р а ц и о н а л ь н ы х ф о р м е г о о р г а н и з а ц и и . К р и т е р и е м р а ц и о н а л ь н о с т и э т и х ф о р м с л е д у е т с ч и т а т ь у с и л е н и е с в я з и н а ­ у к и с п р о и з в о д с т в о м и б ы с т р о е в н е д р е н и е р е з у л ь т а т о в н а у ч н ы х р а з р а б о т о к н а п р е д п р и я т и я х . О д н и м и з о с н о в н ы х н а п р а в л е н и й д л я в ы п о л н е н и я в ы ш е п о с т а в л е н н ы х з а д а ч я в л я е т с я п о д г о т о в к а с п е ц и а л и с т о в с б о л е е в ы с о к о й к в а л и ф и к а ц и е й , а т а к ж е н е п р е ­ м е н н о е п о в ы ш е н и е к в а л и ф и к а ц и и п р е п о д а в а т е л е й . Э т о п р е д п о л а ­ г а е т и с с л е д о в а н и е ф у н д а м е н т а л ь н ы х н а у ч н ы х п р о б л е м п р и к а ф е д ­ р а х вуза.

2. У р о в е н ь у п р а в л е н и я х а р а к т е р и з у е т э к о н о м и к у страны. В п о с л е д н и е г о д ы в н а ш е й с т р а н е п р о и з о ш е л н а у ч н о -т е х н и ч е с к и й с к а ч о к в р а з в и т и и м е т о д о в и с р е д с т в у п р а в л е н и я . Э т и о б с т о я ­ т е л ь с т в а с о з д а л и п р е д п о с ы л к и д л я р а з р а б о т к и , в н е д р е н и я и р а з в и т и я а в т о м а т и з и р о в а н н ы х с и с т е м у п р а в л е н и я (АСУ), в т о м ч и с л е и а в т о м а т и з и р о в а н н ы х с и с т е м у п р а в л е н и я ф и н а н с а м и п р е д ­ п р и я т и й (АСУ-финансы).

С о в е р ш е н с т о в а н и е у п р а в л е н и я с в н е д р е н и е м "АСУ-финансы"

д о с т и г а е т с я п у т е м п р и м е н е н и я э к о н о м и к о -м а т е м а т и ч е с к и х м е т о ­ д о в и с р е д с т в в ы ч и с л и т е л ь н о й т е х н и к и , п о з в о л я ю щ и х у ч и т ы в а т ь м н о г и е ф а к т о р ы и усло в и я , в л и я ю щ и е н а ф и н а н с о в у ю д е я т е л ь ­ ность, п р о в о д и т ь м н о г о в а р и а н т н ы е расч е т ы , о п т и м и з и р о в а т ь и х п о у с т а н о в л е н н ы м к ри т е р и я м , и т е м с а м ы м п о л у ч и т ь ф и н а н с о в ы е

п л а н ы

(анализы, прогнозы), о б е с п е ч и в а ю щ и е п о в ы ш е н и е э ф ф е к ­ т и в н о с т и п р о и з в о д с т в а .

3. В а ж н о й п р е д п о с ы л к о й п р и р а з р а б о т к е "АСУ-финансы" я в ­ л я е т с я о п р е д е л е н и е н а у ч н о й с в я з и м е ж д у о с н о в н ы м и п о н я т и я м и Ф и н а н с о в п р е д п р и я т и й и "АСУ-финансы предприятий", т.е. пе-

- 22 -

ФИНАНСЫ ПРЕДПРИЯТИЙ С у щ н о с т ь Ф у н к ц и и П р и н ц и п ы

о р г а н и з а ц и и Ф и н а н с о в ы е

в з а л м с о т н с ш е н и я З а д а ч и ф и н а н с о в о й работ!:

с и с т е м а д е н е ж н ы х от н о ш е н и й , с в я ­ з а н н ы х к р у г о о б о ­ р о т о м с р е д с т в , о б р а з о в а н и е м и р а с п р е д е л е н и е м д е н е ж н ы х д о х одов, н а к о п л е н и й и ф о н ­ дов, а т а к ж е к о н т ­ р о л е м з а п р о и з в о д ­ с т в о м

А

с о в о к у п н о с т ь м е т о ­ дов, к о л л е к т и в о в и т е х н и ч е с к и х с р е д с т в о б ъ е д и н е н н ы х с целы а в т о м а т и з и р о в а н н о г о у п р а в л е н и я ф и н а н с а м !

а)распр е д е л е н и е д е н е ж н ы х д о х о д о в б)контроль р у б ­ л е м з а п р о и з в о д ­ с т в о м и р а с п р е ­ д е л е н и е м

’ о м а т и з и р о в а н н а я с к о м п л е к с м е т о д о в и с р е д с т в у п р а в ­ ления, п о с р е д с т ­ в о м к о т о р ы х р е а ­ л и з у ю т с я ф у н к ц и и

ф и н а н с о в

а) п л а н о в о с т ь б) х о з я й с т в е н ­ н ы й р а с ч е т в) ф и н а н с о в ы е р е з е р в ы

и с т е м а у п р а в л е н о р г а н и з а ц и я

"АСУ-финансы", с о б л ю д а я п р и н ­ ц и п ы о р г а н и з а ­ ц и и ф и н а н с о в

а) с в ы ш е с т о я щ и м ! о р г а н и з а ц и я м и б) с б ю д ж е т о м в) с б а н к а м и г) м е ж д у п р е д ­ п р и я т и я м и д) в н у т р и п р е д ­ п р и я т и й

и я ф и н а н с а м и п р е д п р сбор, передача, п е р е р а б о т к а и а д р е с н а я в ы д а ч а и н ф о р м а ц и и с ц е ­ л ь ю г и б к о г о р е ­ г у л и р о в а н и я ф и ­ н а н с о в ы х в з а и м о ­ о т н о ш е н и й

а) о б е с п е ч е н и е ф и ­ н а н с о в ы м и р е с у р с а ­ м и в ы п о л н е н и я п л а ­ н о в п о п р о и з в о д с т ­ в у

б; в ы п о л н е н и е п л а ­ н о в прибыли, н а л о ­ г а с о б о р о т а и р е н т а б е л ь н о с т и в) э ф ф е к т и в н о е и с ­ п о л ь з о в а н и е о б о ­ р о т н ы х средств, кредита; о б е с п е ч е ­ н и е с в о е в р е м е н н ы х п л а т е ж е й

и я т и й

з а д а ч и ф и н а н с о в о й р а б о т ы в п о д с и с т е ­ м е "АСУ-финансы"

р е а л и з у ю т с я с п о ­ м о щ ь ю р е ш е н и я о т ­ д е л ь н ы х ф у н к ц и о ­ н а л ь н ы х к о м п лексо!

з а д а ч (КЗ) Рис. С в я з ь м е ж д у п о н я т и я м и ф и н а н с о в п р е д п р и я т и й и "АСУ-финаясы

предприятий"

р е в о д о с н о в н ы х п о н я т и й ф и н а н с о в в я з ы к "АСУ-финансы"(см. р и ­ с у н о к I). В д о б а в о к н у ж н о о т м е т и т ь , ч т о м е т о д и к а п р е п о д а в а н и я в ы т е к а е т и з м е т о д о в и с с л е д о в а н и я ф и н а н с о в о й науки. Н о в с в я ­ з и с э т и м в о з н и к а е т п р о б л е м а н е о б х о д и м о с т и в к л ю ч е н и я в у ч е б ­ н и к и и в у ч е б н ы е п р о г р а м м ы о т д е л ь н о г о р а з д е л а "Методы и м е ­ т о д о л о г и ч е с к и е э л е м е н т ы д о с л е д о в а н и й ф и н а н с о в о й д е я т е л ь н о с т и п р е д п р и я т и й (см. р и с у н о к 2). Р е ш е н и е э т о й п р о б л е м ы т р е б у е т у г л у б л е н н о г о и с с л е д о в а н и я ф и н а н с о в п р е д п р и я т и й , б о л е е т о ч н о ­ г о о п р е д е л е н и я с у щ ности, ф у н к ц и й и п р и н ц и п о в о р г а н и з а ц и и ф и ­ нансов, а т а к ж е ф и н а н с о в ы х в з а и м о о т н о ш е н и й и з а д а ч ф и н а н с о ­ в о й р а б оты.

4. Г л а в н ы м и ф у н к ц и я м и ф и н а н с о в являются: а) р а с п р е д е л и ­ т е л ь н а я и б) к о н т р о л ь н а я . В х о д е р е а л и з а ц и и п е р в о й ф у н к ц и и

(с т о ч к и з р е н и я п р е д п р и я т и й ) о б р а з у ю т с я ф о н д ы д л я о б е с п е ч е ­ н и я м а т е р и а л ь н о г о п р о и з в о д с т в а (фо н д ы в о з м е щ е н и я с р е д с т в п р о и з в о д с т в а и е г о р а с ш и р е н и я , р е з е р в н ы е и с т р а х о в ы е фонды).

С л е д о в а т е л ь н о , п р и о п р е д е л е н и и ф у н к ц и о н а л ь н ы х к о м п л е к с о в з а ­ дач, р е ш а е м ы х в "АСУ-финансы п р д п р и я т и й ”, с и н т е т и ч е с к о й з а ­ д а ч е й я в л я е т с я - о б е с п е ч е н и е п р о и з в о д с т в а н е п р е р ы в н ы м д е н е ж ­ н ы м о б о р о т о м в ц е л я х п о в ы ш е н и я э ф ф е к т и в н о с т и в с е г о п р о и з в о д ­ с т в е н н о г о п р о ц е с с а . О с т а л ь н ы е , а н а л и т и ч е с к и е з а д а ч и (реали­

з а ц и я , прибыль, р е н т а б е л ь н о с т ь , о б о р о т н ы е с р е дства, ф и н а н ­ с о в о е с о с т о я н и е , к а п и т а л ь н ы е в л о жения, р а с ч е т ы и ф о н д ы э к о ­ н о м и ч е с к о г о с т и м у л и р о в а н и я ) в ы т е к а ю т и з с и н т е т и ч е с к о й .

П о с к о л ь к у ф и н а н с о в ы й к о н т р о л ь о с у щ е с т в л я е т с я н а о с н о в е т а к и х с т о и м о с т н ы х кат е г о р и й , к а к цена, с е б е с т о и м о с т ь , п р и ­ быль, а т а к ж е ч е р е з с и с т е м у ф и н а н с и р о в а н и я , к р е д и т о в а н и я и р а с ч е т о в , т о н а р и с у н к а х 2 и 3 н а з в а н н ы х к о м п л е к с о в з а д а ч т а к и л и и н а ч е р е а л и р у е т с я и в т о р а я ф у н к ц и я финансов.

!5. К а ж д а я н а у к а в с о о т в е т с т в и и с е е с п е ц и ф и к о й п р и м е н я е т с в о и м е т о д ы и с с л е д о в а н и я . Ф и н а н с о в а я н а у к а и с п о л ь з у е т с л е д у ­ ю щ и е м е т о д ы и с с л е д о в а н и я : а) а б с т р а к тно-логический, б) м о н о ­ г р а ф и ч е с к и й , в) расчетно-ко н с т р у к т и в н ы й , г) б а л а н с о в ы й , д) э к с п е р и м е н т а л ь н ы й , е) с т а т и с т и к о -э к о н о м и ч е с к и й и ж) м а т е ­ м а т и ч е с к и й (р и с у н о к 2). Но, к с о ж а л е ни ю , н а з в а н н ы е м е т о д ы н а х о д я т с в о е о т р а ж е н и е в у ч е б н и к а х и в у ч е б н ы х п р о г р а м м а х н е

- 24 -

А в т о м а т и з и р о в а н н а я с и с т е м а

У п р а в л е н и е ф и н а н с о в о й д е я т е л ь н о с т и

Н а и м е н о в а н и е ф у н к ц и о н а л ь н ы х к о м п л е к с о в з а д а ч

I s

&

0)И о^8,

и

И W и _и

I

Б д

©

§ I

II 1 g

Ц е л ь . К р и т е р и й о п т и м а л ь н о с т и

а

g а ^{М д е е т я т о д е о л л ь о н г о и с ч т е и с и к и о е э б е л с е п е м е ч н е т н ы н о и с с т с ь и л е д г о п в а р н и и м е й ф н е и н н и а я н с о в о й}

М е т о д ы

i i

р

о 8 W fr

fr* «

$ Ё J SОн и

о

и «й

Л

1? II si

О fr<

«J И

II

fri о О W

Л

§

О б е с п е ч е н и е

£ И т о г и и с с л е д о в а н и й . В ы б о р о п т и м а л ь н о г о в а р и а н т а П р и м е н е н и е и т о г о в и с с л е д о в а н и й в п р о ц е с с е у п р а в ­ л е н и я

А н а л и з и

fr!

1 I

о а

fi 8 § а I

Э ф ф е к т и в н о с т ь ф и н а н с о в о й д е я т е л ь н о с т и

и

а

Р е г у л и р о в а н и е

У р о в е н ь э ф ф е к т и в н о с т и п р о и з в о л е т в а

7

Рис.2. Р о л ь и м е с т о ф и н а н с о в о й д е я т е л ь н о с т и в с и с т е м е

н а у ч н о г о у п р а в л е н и я р а б о т о й п р е д п р и я т и я .

П л а н и р о в а н и е 1

А н а л и з Р е г у л и р о в а н и е

I 2 3

Н а и м е н о в а н и е ф у н к ц и о н а л ь н ы х

к о м п л е к с о в з а д а ч

пе рс пе кт ив но е пл ан ир ов ан ие те ку ще е пл ан ир ов ан ие оп ер ат ив но е пл ан ир ов ан ие оп ер ат ив нй ан ал из ра зв ер ну ты й ан ал из кр ат ко ср оч ны й пр ог но з пр ос ты е ре ше ни я ал ьт ер на ти вн ыз ре ше ни я сл ож ны е ре ше нж я

А Б I 2 3 I 2 3 I 2 3

I. Р е а л и з а ц и я КЗщ ^ 1 1 2 ^113

^ 1 2 2

2. П р и б ы л ь ^211

^213 ^ 2 2 1 ^222 ^223 ^231 ^232 ^233 3. Р е н т а б е л ь н о с т ь ^ЗП

^ 3 1 3 ^ 32 1 ^322 ^32 3 ^331

^33 3 4. О б о р о т н ы е с р е д с т в а К34ц ^ 4 1 2 ^ 41 3 ^ 4 2 1 ^42 2 ^ 4 2 3 ^431

^433 5. Ф и н а н с о в о е с о с т о я н и е И%П ^ 5 1 2 К%13

4 5 3 1

^ 3 3 6. К а п и т а л ь н ы е в л о ж е н и я ^бП ^ 6 1 2 ^бЕЗ Щ 21

^62 3

^ 6 3 2 ^633

7. Р а с ч е т ы КЗуц

К3713 К3721

^72 3 ^731 К3?32 ' ^733

8. ^фонды

э к о н о м и ч е с к о г о

с т и м у л и р о в а н и я ^

К3823

К3832

Рис. 3. П р и н ц и п и а л ь н а я с т р у к т у р а "АСУ - ф и н а н с ы п р е д п р и я т и я ’ ’ .

fco

§

Регулирование Р а з р а б о т к а

л о г и ч е с к и х блок- схем, С о с т а в л е н и е а л г о р и т м о в

П р о г р а м м и р о в а н и е

Р е ш е н и е з а д а ч и н а Э В М

А н а л и з р а з л и ч н ы х в а р и а н ­ т о в р е ш е н и я В ы б о р о п т и м а л ь н о г о в а р и а н т а р е ш е н и я

я£

О ф tr<

О п и с а н и е (характеристика) э к о ­ н о м и ч е с к о г о с о д е р ж а н и я с Ц ж н а н » с о в о й з а д а ч и

С о з д а н и е ф а к т о р н ы х с и с т е м (Обозначение факторов) И н ф о р м а ц и о н н о е о б е с п е ч е н и е ф а к т о р н ы х с и с т е м (Связь с п р а к - т и ч е с к и м и данными)____________

Ф о р м а л и з а ц и я ф и н а н с о в о й з а д а ч и В ы б о р м а т е м а т и ч е с к о г о м е т о д а р е ш е н и я з а д а ч и (Матема т и ч е с к а я и н т е р п р е т а ц и я з а д ачи)_________

А н а л и з к о л и ч е с т в е н н ы х з а в и с и ­ м о с т е й п а р а м е т р о в з а д а ч и

П р о в е р к а н а д е ж н о с т и п е р в и ч н о г о в а р и а н т а м о д е л и (Введение к о р ­ ректировки^

Регулирование

§ _S

р >

Рис» 4, Р е а л и з а ц и я ф и н а с о в о й з а д а ч и в п р о ц е с с е упр а в л е н и я .

В д о с т а т о ч н о й мере. О п р е д е л е н н о е о т с т а в а н и е в м е т о д и ч е с к и х п р о б л е м а х я в л я е т с я п р и ч и н о й того, ч т о в р е ш е н и и р я д а в о п р о ­ с о в ф и н а н с о в а я н а у к а о т с т а е т о т т р е б о в а н и й , в ы д в и г а е м ы х жизнью. Например, в у ч е б н ы х п р о г р а м м а х экономико-математи- ч е с к и й м е т о д о г р а н и ч е н т о л ь к о п р е п о д а в а н и е м с и м п л е к с н о г о с п о с о б а р е ш е н и я задач. Н о м ы с ч и т а е м н е о б х о д и м ы м п р е п о д а в а ­ н и е в с е х м е т о д о в и с с л е д о в а н и й в к о м п лексе. К а к п о к а з а л а н а ­ ша пр а к т и к а , с т у д е н т ы в о т д е л ь н ы х с л у ч а я х в с и л а х у с в о и т ь э т и м е т о д ы и п р и е м ы с а м о с т о я т е л ь н о , д о к а з а т е л ь с т в о м я в л я ю т ­ с я у д а ч н ы е д и п л о м н ы е работы, в ы п о л н е н н ы е с п р и м е н е н и е м р а з ­ л и ч н ы х э к о н о м и к о -м а т е м а т и ч е с к и х методов.

6„ В с я т р у д н о с т ь с о з д а н и я "АСУ-финансы" с о с т о и т в п о с т а ­ н о в к е э к о н о м и к о -м а т е м а т и ч е с к и х моделей, к о т о р ы е н а и б о л е е т о ч н о и м и т и р о в а л и б ы о п р е д е л е н н у ю с и т у ацию, с у щ е с т в у ю щ у ю в п р а ктике. В с в я з и с э т и м в н о в ы х у ч е б н ы х п р о г р а м м а х д л я с т у ­ д е н т о в п о с п е ц и а л ь н о с т и "Финансы и кредит" п р е д у с м о т р е н ы в с е о с н о в н ы е в о п р о с ы д л я р а з р а б о т к и "АСУ-финансы", а именно:

а) а н а л и з ф и н а н с о в ы х п р о блем, б) с о з д а н и е модели, в) р а з р а ­ б о т к а а л г о р и т м а д л я р е ш е н и я модели, г) п р о г р а м м и р о в а н и е и о т л адка, д) в ы п о л н е н и е о п е р а ц и й п о п р о г р а м м е н а ЭВМ, а)ана­

л и з п о л у ч е н н о г о р е ш е н и я и ж) в ы б о р о п т и м а л ь н о г о р е ш е н и я (см.

р и с у н о к 4).

И з в ы ш е и з л о ж е н н о г о следует, ч т о с у щ е с т в е н н ы м и п р о б л е м а ­ м и я в л я ю т с я о п р е д е л е н и е и м а т е м а т и ч е с к о е о п и с а н и е о т д е л ь н ы х к о м п л е к с о в з а д а ч (например, о п е р а т и в н о е п л а н и р о в а н и е п р и б ы ­ л и - К3213^* р е ш а е м ы е в "АСУ-финансы предприятий".

К а н п о к а з а л а п р а к тика, с м о д е л и р о в а н и е м ф и н а н с о в ы х з а ­ д а ч с п р а в я т с я п р е ж д е в с е г о фин а н с и с т ы , о б л а д а ю щ и е п е р е д о в ы ­ м и м е т о д а м и ф и н а н с о в ы х и с с л е д о в а н и й . Н е о б х о д и м о п о д ч е р к н у т ь , ч т о мо д е л и р о в а н и е ф и н а н с о в ы х п р о ц е с с о в я в л я е т с я р е ш а ю щ и м звено» д л я с о з д а н и я "АСУ-финансы". С л е д о в а т е л ь н о , в у ч е б н о м п р о ц е с с е н е о б х о д и м о и з л а г а т ь п р и к л а д н ы е ф и н а н с о в ы е дисцишш- н ы в н о р м а л и з о в а н н о м в и д е с о с н о в а м и м о д е л и р о в а н и я . В э т о м н а п р а в л е н и и н а к а ф е д р е ф и н а н с о в и к р е д и т а Т Г У с д е л а н о н е м а ­ ло,

с о з д а е т в о з м о ж н о с т ь п е р е й т и к у г л у б л е н н о м у р а с с м о т ­ р е н и ю м е т о д о л о г и ч е с к и х п р о б л е м "АСУ-финансы".

- 28 -

7. С д р у г о г о а с п е к т а п о д с и с т е м а "АСУ-финансы" д о л ж н а о б е с п е ч и т ь о п е р а т и в н ы й сбор, п е р е дачу, п е р е р а б о т к у и а д р е с ­ н у ю в ы д а ч у и н ф о р м а ц и и , н е о б х о д и м о й д л я п р и н я т и я р е ш е н и й в о в с е х с ф е р а х п р о и з в о д с т в е н н о -ф и н а н с о в о й д е я т е л ь н о с т и п р е д п р и ­ ятия. В с е э т и п р и б ы л и р е ш а ю т с я в р а м к а х д р у г и х д и с ц и п л и н

("механизация" и др.), и м е ю щ и е т е с н у ю с в я з ь с п р е д м е т о м "Фи­

н а н с ы предприятий". О т с ю д а с л е д у е т н е о б х о д и м о с т ь с о с т а в л е н и я с е т е в ы х г р а ф и к о в , з а к л ю ч а ю щ и х с я в с в я з я х п р е п о д а в а е м ы х д и с ­ циплин. Н о н а п е р в ы й п л а н д о л ж н ы в ы д в и г а т ь с я интересы, с л у ­ ж а щ и е п о д г о т о в к е ф и н а н с и с т а в ы с о к о й к в а л и ф и к а ц и и , т.е., н а п ­ ример, п р и п р о в е д е н и и з а н я т и й м а т е м а т и к и н е о б х о д и м о и с х о д и т ь и з и н т е р е с о в р а з в и т и я ф и н а н с о в о й науки.

8

- 29 ^-

P A M G A K R B O i m i E F E K T I IV S U S E I P P E - METOODILISI PKOBEEEME

U. К a u e r

T R Ü rahanduse ja krediidi kateeder

Krediidi efektiivsuse probleem on krediidialastest üks keerukamaid. See on olnud teravate diskussioonide objektiks ja põhjustanud vastukäivate seisukohtade esinemisi vastava­

te majandusalaete ajakirjade veergudel, samuti ka brošüüri- des ja monograafiates.

Osa autoreid väidab, et ei olegi iseseisvat krediidi efektiivsuse probleemi; tuleb uurida kõikide käibevahendite efektiivsust koos. Krediidi efektiivsust isoleeritult teis­

test käibevahenditest uurida ei saa ja ei ole vajagi.

On autoreid, kes on veendunud, et krediidi efektiiv­

sust tuleb mÕÕta krediidi osakaaluga tootmiskuludes.

Leidub neid, kes eitavad krediidi kui sellise efektiiv­

sust üldse, leides, et jutt saab olla ainult krediteerimise süsteemi efektiivsusest.

Optimistlikumad uurijad leiavad, et krediidi efektiiv­

suse probleemi olemasolu on väljaspool kahtlust ja teevad katseid leida võimalusi efektiivsuse mõõtmiseks. On esita­

tud ka ettepanekuid naiivselt lihtsatest krediidi efektiiv­

suse arvutamise valemitest kuni küllaltki keerukateni. On neid, kes jätavad põhjendamata, miks nad kogu majandusliku tulemuse, näiteks kasumi juurdekasvu krediiti kasutanud et­

tevõttes, panevad krediidi arvele ja avaldavad krediidi efek­

tiivsuse kasumi juurdekasvu ja krediidimahutuste suhtena, õige on see ainult erandjuhtudel, ometi kohtab sellist nõu­

- 30

annet isegi metoodilistes soovitustes ja õpikutes. Valemi­

na näeks see välja järgmiselt:

A K

kus К j - krediidi efektiivsus, АК - kasumi juurdekasv,

К г - krediidimahutused.

Esineb veel mõtteavaldusi krediidi efektiivsuse aval­

dumise sfääri kohta. Leitakse, et krediidi efektiivsus avaldub kitsamas mõttes, näiteks ettevõttes mikroplaanis ja rahvamajanduses tervikuna makroplaanis.

Ka efektiivsuse olemust tõlgendatakse mitmeti. On au­

toreid,; kes taandavad kogu efektiivsuse rahalisele näita­

jale, On ka neid, kes lähtuvad kasulikkuse printsiibist laiemalt., Erinevad arusaamad krediidi efektiivsuse olemu­

sest võivad niimoodi muuta ühe ja sama ürituse erinevast aspektist vaadatuna kas efektiivsemaks või vastupidi.

Eeltoodust on selge, et krediidi efektiivsuse küsimus pole lihtsate killast. Pole ka lihtne omaks võtta üht või teist juba avaldatud seisukohtas tõde on neist teatud mää­

ral igaühes, kuid meie arvates mitte täielikult.

Asudes eespool toodud seisukohtade analüüsimisele, oleme nõus, et krediidi efektiivsust tuleb uurida koos käi­

bevahendite efektiivsusega. Teatavasti ongi krediteerimise kunst selles, et siduda omavahendid krediidiga nii, et nen­

de koos kasutamine annaks kõige suuremat majanduslikku efek­

t i . Eeldades, et majanduslik tulemus saavutatakse ainult käibevahendite ja krediidi ühise kasutamise resultaadina,ei olekski raske määrata krediidi abil saavutatut ja tuletada sellest krediidi efektiivsus.

K.T f = Т Г (1)

‘r

(2) kus - tulemus,

K t - omakäibevahendite abil saavutatud tulemus, - krediidi abil saavutatud tulemus.

Siit

к 4.

Krf - — £t-- , (3)

Кг kus - krediidi efektiivsus,

К г - krediidimahutused.

Toodud kujul on krediidi efektiivsus avaldatud liht­

sustatult, kuid kindlasti on see nii õigem, võrreldes sel­

lega, kui panna kogu majanduslik tulemus krediidi arvele

(

).

Kuid kas majanduslik tulemus, mida me jagasime (2), on ainult käibevahendite ja krediidi ühise kasutamise re­

sultaat?

Et see nii ei ole, selgub joonisest 1.

Meile näib, et krediidi efektiivsust tuleb mÕÕta küIL saavutatud majandusliku tulemusega, milleks sobib näiteks toodang, toodangu juurdekasv, kasum, rentaablus, kuid jao­

tamine on märksa keerulisem, sest tulemust põhjustanud te­

gureid on rohkem (vt. joonis 1).

Kuidas nimetatud tulemust jaotada, et sellest tuua välja konkreetsetele krediidimahutustele osanev osa ja väl­

jendada selle abil krediidi efektiivsust, jääb edaspidiseks uurimiseks. Võimalik, et mitme teguri koosmõjul saavutatud tulemust tuleb jaotada (üksikute tegurite mõjuulatuse suu­

ruse ja suundade väljaselgitamise eesmärgil) prof.Mereste meetcdil. Igatahes on tegemist tegurite koosmõjuga, mil- ledeet üheks on krediidiga saavutatud tulemus.

Krediit kui sotsialismis objektiivselt eksisteeriv m a ­ janduslik kategooria väärib senisest põhjalikumat uurimist.

Krediidi efektiivsuse probleemides orienteerumise on muut­

nud aja nõudeks vajadus osata seisukohta võtta krediidikü- simustes ja luua eeldus automatiseeritud juhtimissüsteemi kasutamiseks ettevõtete majanduslikus tegevuses.

Lähtudes viimati mainitust, on eelkõige vaja selguse­

le jõuda, kas krediidiprotsessid kui nähtused on modellee-

- 32 -

Joonis 1. Ettevõtte majanduslikku tulemust määravad tegurid (põhimõtteline skeem).

9 ^- 3 3-

Joonis 2. Majandusliku kategooria näitaja ja nähtuste vaheline seos.

- 34 -

ritavad või ei. Meie arvates krediit on modelleeritav ana­

loogiliselt omakäibevahenditega. Järelikult on võimalik ja tuleb luua mudel ning selleks ongi vaja näitajaid (iga näi­

taja on tegurisüsteemi element), mis oleksid aluseks mude­

li koostamisele. Praegu aga näitajaid ei ole või on ainult osaliselt ja needki on algelised.

Majanduslike nähtuste (protsesside) ja nendevaheliste seoste tunnetamine toimub kategooriate ja näitajate abil.

See kehtib ka krediidi puhul: näitajad seostavad kategoo­

riat nähtustega (vt. joonis 2).

Meile on selge krediidi kui kategooria koht ja olemus, nõrgaks lüliks on aga näitajate blokk. Üksikuid nähtuste ehk majanduslike protsesside vahelisi seoseid me oskame näitajates väljendada (vt. joonis 2, näit. seos A ja В va­

hel), teiste seoste kohta aga näitajaid ei ole. Järelikult on krediidialaste nähtuste näitajaid vaja rohkem välja töö­

tada, olemasolevaid aga põhjendada.

Toodud probleemistik ja meie arvamused olgu ainult mõt­

teavalduseks ja mõningaks probleemi püstituseks, aga ka Õp- pe-metoodilise suuna leidmiseks krediidi kui Õppeaine Õpe­

tamisel.

- 35 -

PKOBlrEEMÖPPE B A K E N D A H lS B S f INSENERIDE вКОМ OOH1KAALASEL

KTTETALMISTAM1SEL

L. S a r a p i k

T RÜ tootmise ökonoom ika ja organ iseerim ise k a te e d e r

1. Traditsiooniliste Õppemeetodite puuduseks on, et püsivate teadmiste omandamise huvi asemel domineerib kõik­

võimas hinne, õppimise eesmärgiks kujuneb eksami soorita­

mine rahuldavale, heale või väga heale hindele.

Probleemõppe puhul esitatakse eluline situatsioon, millest kaevab välja probleem. Probleemi lahendamine on seotud raskustega, õppijal tekib huvi proovida oma jõudu raskuste ületamisel. Probleemi lahendamise käigus saadak­

se uusi teadmisi ja kogemusi.

Mitmete autorite (Wincenti Okob, L. Dale Harris, Al­

bert R. Wight) uurimused näitavad, et probleemÕpe on edu­

kalt rakendatav nii üldhariduslikus kui ka kõrgemas koo­

lis.

2. Tulevastele inseneridele ökonoomikadistsipliinide Õpetamisega tegeleb TPI majandusteaduskonnas 15 õppejõudu.

On käsil uurimistöö, mille eesmärgiks on võimaluste leid­

mine tehniliste erialade üliõpilastele ökonoomika ja toot­

mise organiseerimise õpetamise metoodika täiustamiseks.

3. Inseneride praktiline tegevus seisneb mitmesugus­

te tehniliste probleemide lahendamises, mis sageli omavad kokkupuutepunkte ökonoomikaga. Siit tuleneb idee katseta­

da tulevaste inseneride ökonoomikaalasel ettevalmistamisel probleemõpet.

-

36

4. Kõige tähtsamaks ökonoomikaga seotud probleemiks inseneritöös on uute tehniliste lahenduste majanduslik põhjendamine. Probleemõppe rakendamine vaadeldavas õppe­

töö lõigus nõuab järgmisi ettevalmistusi:

a) konkreetse eriala lõpetanud inseneride tegevus­

alade analüüs. Seda võimaldavad enamikus profileerivates kateedrites peetavad eriala lõpetanute kartoteegid. Ana­

lüüsiga selgitatakse välja domineerivad töökohad ja ame­

tikohad;

b) domineerivate töökohtade ja ametikohtade ökonoo- miaprobleemide fikseerimine. Materjali selleks annab eespool nimetatud uurimistöö käigus läbiviidud kahesaja inseneri küsitlus. Lisaks sellele tuleks informatsiooni kogumiseks kasutada eriala lõpetanute kokkutulekuid (eri- alapäevi);

c) probleemide sidumine Õppeprogrammiga;

d) konkreetse probleemi lahendamise skeemi koostami­

ne. Skeem fikseerib esitatava probleemülesande sisu ja selle lahendamise organisatsioonilise külje (loengud, kon­

sultatsioonid, harjutused, üliõpilaste iseseisev töö);

e) probleemülesande koostamiseks vajaliku lähtema­

terjali hankimine;

f) probleemülesande koostamine.

5. ProbleemÕppe kulg ülalnimetatud probleemi (tehni­

liste lahenduste majanduslik põhjendamine) puhul on üld­

joontes järgmine.

õppejõud esitab üliõpilastele situatsiooni. Näiteksj Töötate insenerina konstrueerimisbüroos. Projekteerisite aparaadi uue mudeli. On vaja otsustada, kas võib soovita­

da uut mudelit seeriatootmiseks. Probleem: kuidas seda te­

ha?

Osa probleemi lahendamiseks vajalikke lähteandmeid (näiteks aparaadi skeem, detailide spetsifikatsioon jne.) antakse üliõpilastele kirjalikult. Lähteandmete hulk võib

- 37 -

olla mitteküllaldane. Nende seas võib esineda aga ka mit­

tevajalikke andmeid.

Järgneb loengutsükkel, mis on otseselt seotud esita­

tud probleemiga. Näiteks: Tehniliste lahenduste majandus­

liku hindamise kriteeriumid. Aparaadi omahinna kalkuleeri­

mise metoodika. Tehniliste lahenduste variantide majan­

dusliku võrdlemise metoodika.

Paralleelselt loengutega alustavad üliõpilased har­

jutustundides ja iseseisvalt probleemi lahendamist. Osa lähteandmeid (näiteks detailide hinnad) tuleb neil hanki­

da iseseisvalt raamatukogu kaasabil. Rööbiti lahendamise­

ga toimuD konsulteerimine, arutlus ja täiendavate andmete andmine.

Probleemil võib olla mitu lahendust. Mõnel juhul võib lahendus ka puududa» Lahendusvariandid arutatakse läbi ja hinnatakse.

6. Võrreldes traditsiooniliste õppemeetoditega omab probleemõpe ökonoomika Õpetamisel järgmisi eeliseid:

a) uus Õppematerjal esitatakse konkreetse probleemi ümber koondatult kindlas süsteemis;

b) loengud seostatakse otstarbekalt harjutustundide­

ga (samuti uues Õppeplaanis esinevate seminaritundidega);

c) suureneb üliõpilaste iseseisva töö osatähtsus;

d) tugevneb side Õpitava erialaga;

e) teadmiste jooksev kontroll seostub loogiliselt õp­

peprotsessiga.

-

38