LIBER SAECULARIS

/ Ù Z 5 Ï

/f (t/'i /J/i

Õ P E T A T U D E E S T I S E L T S I T O I M E T U S E D

C O M M E N T A T I O N E S L I T T E R A R U M S O C I E T A T I S E S T H O N I C A E

= XXX =

LITTERARUM.

SOCIETAS ESTHONICA 1838—1938

LIBER SAECULARIS

ÕPETATUD EESTI SEITS

— 1838 —

T A R T U 1 9 3 8

>

I Tartu Ülikooli j Raamatukogu

3£~6?5~

L A b 9 3 G 0 W < ž

K. Mattieseni trükikoda o.-ü.. Tartu. 1088.

Tutuli de l'âge du fer romain dans la région de la Baltique orientale.

Par H. M o o r a.

Parmi les trouvailles estoniennes de l'âge du fer romain quelques broches singulières en forme de „tutulus" ont attiré de­

puis longtemps l'attention des archéologues (fig. 9 O- Il y a quel­

ques années il s'y et ajouté une agrafe de même forme (fig.

4). Ces broches ont été classées jusqu' à présent parmi les broches à disque de la Baltique orientale, bien qu'elles ne s'y prê­

tent pas bien quant à leur forme et à leur âge. Dans les tout derniers temps on a trouvé en Lettonie plusieurs nouvelles parures en forme de tutulus (fig. 3, 5, 6) qui projettent une nouvelle lu­

mière sur les origines de tout ce groupe d'ornements.

Deux objets au moins parmi les tutuli lettons, à savoir celui d'Aizezeri, distr. Rëzekne, et celui de Gailïsi, distr. Jelgava, ont dû être des agrafes de ceinture. Tous deux sont de forme ana­

logue (fig. 5, 6). Ils présentent à leurs bords des ornements en cordonnet imité, en fonte, et quatre groupes d'ornements, for­

més de disques spiraliformes, qui s'attachent à la manière d'ailes à leurs bords. Le troisième tutulus provenant d'Ivaši, distr. Val- miera, (fig. 3) représente au contraire un disque avec bouton co- noïdal au milieu. Sa surface est partagée en trois zones par trois cercles fins et concentriques en saillie. Le revers des exemplaires d'Aizezeri et de Gailïsi est muni de deux crochets pour attacher la courroie. A côte d'un de ces crochets se trouve un oeillet large et plat, par lequel on fait passer le bout de la courroie auquel l'a­

1 Comp. R. Hausmann Grabfunde aus Estland (Reval 1896) pl.

IV :3, 4.

29 Litt. Soc. Est. Liber saec.

447

grafe était attachée d'une manière fixe. Mais il n'y a pas d'oeillet pour l'autre bout, lequel devait être agrafé ou dégrafé chaque fois qu'on voulait attacher ou détacher la ceinture. On trouve des restes d'une courroie à l'un des crochets, et dans l'oeillet à son côté, du tutulus d'Aizezeri. La manière d'attacher ne se laisse pas déter­

miner avec la même certitude à propos du tutulus d'Ivasi (fig. 3), car les restes des anses n'y sont pas seulement différents, mais de plus entièrement oxydés et fragmentaires. C'était probable­

ment une simple plaque de ceinture. Malgré toutes les diffé­

rences ces trois tutuli devraient bien former un groupe cohérent puisqu'ils proviennent très vraisemblement de la même époque.

L'exemplaire d'Ivasi a été trouvé dans une nécropole en pier­

res, qui a fourni encore cinq bracelets étroits à section plane- convexe et deux haches à douille avec oeillet (comp. Riga-Katal.

pl. 22:4 !). Les dernières semblent appartenir à la première phase de l'époque romaine plus ancienne. Dans la nécropole en pierre d'Aizezeri, où fut trouvé l'autre tutulus, ont été découverts encore quelques bracelets à tige creuse, convexes vers l'extérieur 2, et un bracelet à tampons, donc tous objets de date anci­

enne. Le III^e tumulus de Gailïsi, dont une des plus profondes couches de découverte nous a fourni le troisième tutulus, a révélé également des objets datant de l'époque à partir du II^e siècle après J. Chr. Certaines particularités de style militent également pour la conclusion selon laquelle les tutuli de la fig. 5,6 appar­

tiennent aux plus anciennes trouvailles de l'époque romaine dans la Baltique orientale. L'ornement spiraliforme que nous ren­

controns aux bords des exemplaires d'Aizezeri et de Gailïsi, se présente notamment comme une réminiscense de l'époque du fer préromaine, où cette espèce de décor fut très courante³. Nous

1 Riga-Katal. = Katalog der Ausstellung zum X. Archäologischen Kongress in Riga 1896 (Riga 1896).

2 Comp. H. M o o r a Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. I (Tartu 1929) pl. XXIII:7.

3 Comp, par ex. les disques spiraliformes ajoutés du tutulus d'Aizezeri aux ornements à plaques en bronze de Sprindt, M. Ebert Depot-Fund v.

Sprindt. Festschrift Ad. Bezzenberger zum 14. Apr. 1921 (Göttingen 1921) pl. 111:2. D'ailleurs les plaques d'ornement à la manière de Sprindt sem­

blent avoir survécu longtemps isolément. On en a trouvé ainsi une de ce genre à Alt-Bodschwingken, distr. Goldap, Prusse Orientale, dans une sépulture de la

448

sommes renvoyés a l'âge du fer préromain également par ce fait qu'on y rencontre des agrafes de ceinture à crochet, tandis que de­

puis le commencement de notre ère on n'a plus utilisé que des boucles pour attacher la ceinture.

Une trouvaille parallèle aux deux tutuli lettons à orne­

ments en forme d'ailes appliqués à leurs bords a été faite à Ba- joriškiai, distr. Panevéžys, en Lituanie. Nous la reproduisons, à la fig. 7. Elle fut découverte dans une sépulture où on a trouvé en­

core deux parures temporales (une semblable est reproduite à la fig.

Fig. 1. Prusse Orientale (d'après G aer te Urgeschichte Ostpreussens).

Env. V2.

14). D'après la description de cette découverte il y aurait eu encore un torques à tampons ]. La parure temporale reproduite à la fig. 14 a été découverte à Pakalniškiai, distr. Panevézys, en Li­

tuanie, comme ses pendants de Bajoriškiai, avec des torques à tampons et encore avec une fibule du IIe siècle après J. Chr. 2. Tandis qu' à propos des tutuli lettons nous ne pouvions faire que des suppositions plus ou moins vraisemblables, la trouvaille de

deuxième moitié de l'époque du fer romaine. Comp. O. Tischler Ost- preussische Gräbfelder III. Schriften d. Physikalisch-Ökonomischen Ge­

sellschaft XIX (Königsberg i. Pr. 1879) pl. IV:21 et p. 258.

1 N . M a k a r e n k o Z a b y t k i p r z e d h i s t o r y c z n e g u b . K o w i e n s k i e j . K w a r - talnik litewski (Wilno 1910) 104. Comp. Riga-Katal. pl. 15:3.

2 H3BliCTifl HMII. ApxeojionnecK. KoMMHCcin 2 (C.-IIeTepöypn> 1902) 96, 97 (tumulus 3 et 11) et pl. 4.

29* 449

Bajoriškiai nous fournit, au contraire, un point d'appui sûr pour les attribuer à la phase ancienne de l'âge du fer romain. Il est d'ailleurs digne d'être noté qu'on retrouve à la parure temporale de Pakalniškiai, comme ornement du bord, les mêmes disques spi- raliformes et les mêmes ornements en cordonnet qui caractéri­

sent les tutuli d'Aizezeri et de Gailïsi.

Les tutuli letto-lituaniens, si on fait abstraction de leurs or­

nements de bord, s'accordent bien avec quelques parures en forme de tutulus, découvertes dans les palafittes de l'époque de la Tène en Prusse Orientale, dont une est reproduite à la fig. 12.

Une bosse en forme de tutulus et 4 ailes ajoutées aux bords se retrouvent également sur une fibule du type de La Tène III (fig. 2). Nous sommes renvoyés en Prusse Orientale encore par les pièces ajoutées au bords de la parure de Bajoriš­

kiai, qui ont un ornement ajouré particulier (fig.

7). Des ornements semblables se retrouvent notamment sur un pendant de Gross-Strengeln, distr. Angerburg (fig. 10), provenant d'après Gaerte de la phase ancienne de l'âge du fer romain 1. Il se trouve finalement aussi pour le simple tutulus d'Ivaši un pendant très proche dans l'applique de ceinture de la Prusse Orientale ( f i g . 1 ) a t t r i b u é e p a r G a e r t e e t E n g e l - à la phase de transition de l'âge du bronze à l'âge du fer (période VI d'après M o n t e 1 i u s).

Tous les indices nous portent donc à soutenir que les pays baltiques ont reçu leurs parures de ceinture en forme de tutulus de la Prusse Orientale. On peut admettre que cette espèce d'ornement serait à son tour arrivée en Prusse Orientale de régions plus méri­

dionales, probablement des pays du Danube ou de la Bohême, où les parures en forme de tutulus et avec des pièces ajoutées

1 W . G a e r t e U r g e s c h i c h t e O s t p r e u s s e n s ( K ö n i g s b e r g i . P r . 1 9 2 9 ) fig. 140 : i et p. 178.

2 G a e r t e o p . c i t . 1 0 0 e t f i g . 7 6 : f ; C . E n g e l V o r g e s c h i c h t e d . o s t - preussischen Stämme (Königsbei-g i. Pr. 1935) 259 et pl. 106 :i.

Fig. 2. Kruglan- ken, distr. An­ gerburg, Prusse Orientale (d'ap­

r è s G a e r t e U r - geschichte Ost­

preussens).

Env. %.

450

Fig. 3. Ivaši, comm. de Vitrupe, distr. Valmiera, Lettonie (Musée histor. de l'Etat, Riga, PV 12843). Env. %.

Fig. 4. Jäbara, paroisse de Lüganuse, Estonie (Cabinet Archéol. de l'Uni­

versité de Tartu 2617:51). Env. 1/i.

Fig. 5. Gailïsi, comm. d'Ile, distr. Jelgava, Lettonie (Musée histor. de l'Etat, Riga, 8446:1). Env. 2/a.

Fig. 6. Aizezeri, comm. de Sakstagals, distr. Rëzekne, Lettonie (Musée histor.

de l'Etat, Riga, 8201:1). Env. (i/i<>.

j Ci

%Vs

Fig. 7. Bajoriškiai, comm. de Subacius, distr. Panevöžys, Lituanie (d'api'ès Makarenko Zabytki przedhistoryczne gub. Kowienskiej). Env. %.

Fig. 8. Planany, distr. Kölln, Bohême (d'après Pamâtky Archaeologické XXXVIII, pl. III). Env. 2/ : Î .

Fig. 9. Tri:gi, paroisse de Väike- Fig. 10. Gross-Strengeln II, distr.

Maarja, Estonie (Cabinet Archéol. Angerburg, Prusse Orientale (Prus- de l'Université de Tartu 2013:4). sia-Museum, Königsberg, 1:3828).

Env. Vs. Env. -/?>.

Fig. 11. Hylteberga, Scanie, Suède (d'après Ekhol m Forntid och forn forskning i Skandinavien). Env. 2/s.

aux bords (fig. 8) se rencontrent à l'époque de Hallstatt comme garnitures de harnachement.

Il faut sans doute noter encore que les agrafes de ceinture ou les garnitures de harnachement en forme de tutulus se ren­

contrent également au Caucase dans la civilisation de Koban.

Celles-ci présentent une ressemblance bien remarquable avec les parures de la Baltique orientale, puisqu'elles portent les mêmes ornements (spirales et cordonnets) et sont munies de semblables crochets et oeillets à leur revers pour attacher la courroie¹. Malgré toutes les correspondances avec ces pièces d'ornement caucasiennes nos tutuli ne peuvent pourtant pas être expliqués

Fig. 12. Arys-See, distr. Johannis­

burg, Prusse Orientale [d'après Prae- hist. Zeitschrift XXIV ( R o s s i u s) ].

Env. -/.3.

Fig. 13. Müsina, comm. de Rauna, ctistr. Cësis, Lettonie (d'après Riga-

Katalog). Env. V2.

comme provenant du sud-est. Les tutuli caucasiens appartien­

nent dans la civilisation de Koban au groupe de parures révélant des affinités frappantes avec les types de la civilisation de Hall- statt en Europe centrale. Leur ressemblance avec les tutuli balti- ques devrait s'expliquer plutôt par leur origine hallstattienne qui est également à la base des nôtres.

Aux parures letto-lituaniennes en forme de tutulus décrites précédemment se rattache un disque ornemental (fig. 4) dé­

couvert par M-lls M. Schmiedehelm dans la grande nécropole de pierre de Jäbara, dans l'Estonie du Nord. Il est apparu dans une partie de la nécropole, où on a trouvé en outre spécialement des objets provenant de la phase ancienne de l'âge du fer ro­

1 MaTepia.rw no apxeojiorin KaBKa3a VIII (MocKBa 1900) 88, fig. 86, et pl. XXV : 11, XLIII :1, 2.

451

main et en partie même de l'époque préromaine. En comparaison avec les parures précédentes il présente une particularité, à sa­

voir que son disque est composé d'une série de petites écuelles ornées à leurs bords d'un motif de cordonnet et que sa pointe nous montre à son sommet quatres petites barres transversales se terminant par de petits boutons. Ce disque a deux anses à sa base : il a servi par conséquent de décor et non pas d'agrafe. De même que les ornements spiraliformes et en forme de cordonnet des agrafes de ceinture reproduites à la fig.. 5, 6 nous renvoyaient à la phase préromaine, il existe aussi pour les écuelles du tutu­

lus de Jäbara des analogies avec l'époque de La Tène. On les re­

marquera p. ex. aux têtes de certaines épingles scandinaves 1. Des écuelles semblables à celles du tutulus de Jäbara se retrou­ vent encore sur un disque décoratif de la Lettonie du Nord (fig.

13) et sur deux fibules provenant de l'Estonie centrale 2. Les trois dernières pièces d'ornement n'ont pas de pointe à leur mi­

lieu, étant par conséquent plates. Sur celles-là non plus que sur le tutulus de Jäbara on ne trouve guère de traces d'émail dans les écuelles. Aussi est-il difficilement admissible qu'elles aient pu être émaillées, puisque les creux destinés à recevoir l'émail ont toujours un fond plat et non pas concave dans les parures bal- tiques.

L'applique de Jäbara établit une certaine liaison entre les attaches de ceinture et les ornements en forme de tutulus de la fig. 3—7 et entre les fibules estoniennes en forme de tutulus (fig.

9), dont on connaît deux exemplaires, qui proviennent de Triigi, paroisse de Väike-Maarja ³. Ces fibules ont eu à leur revers une épingle. Leur pointe est ornée de petits boutons de la même ma­

nière que celle du tutulus de Jäbara. La périphérie de leur dis­

que est décorée, à côté d'une imitation de cordonnet, de bossettes creuses qui se présentent comme de petites écuelles renversées.

Il existe un pendant de la Prusse Orientale également à ces fibu­

les. Il est entièrement égal aux fibules estoniennes tutuliques

1 O . A l m g r e n , B . N e r m a n D i e a l t e r e E i s e n z e i t G o t l a n d s ( S t o c k ­ holm 1914/23) pl. 1:3.

2 Les fibules ont été trouvées à Nurmsi, paroisse de Peetri, Estonie (Cabinet Archéolog. de l'Université de Tartu, 2486:23 et 169).

3 R . H a u s m a n n G r a b f u n d e a u s E s t l a n d ( R e v a l 1 8 9 6 ) p l . I V : 3 .

452

quant à ses proportions, sa forme et ses ornements, et provient d'une sépulture de Dollkeim, distr. Fischhausen, où on a trouvé en outre des objets typiques de la période plus ancienne de l'âge du fer romain ¹. Les bossettes tout à fait semblables à celles qui bordent les fibules dernièrement décrites, se rencontrent aux atta­

ches de ceinture suédoises en forme de tutulus (fig. 11) provenant de l'époque de La Tène.

Bien que les objets ornementaux en forme de tutulus exami­

nés ici présentent quelques divergences, quant à leur forme

Fig. 14. Pakalniškiai, comm. de Naujamiestis, distr. Panevézys, Lituanie (d'après Šwiatowit II). Env.

et à leur emploi, ils constituent cependant sous bien des rapports un groupe cohérent, qui appartient à la phase ancienne de l'âge du fer romain et qui est arrivé de sud-ouest à travers la Prusse Orientale dans la région orientale de la Baltique. Ils n'ont rien de commun avec les fibules de la Baltique orientale en forme de disque, qui apparaissent dans la deuxième période de l'âge du fer romain et qui sont d'origine romaine provinciale. Comme les or­

nements en forme de tutulus, ont généralement cessé d'exister en

1 O . T i s c h l e r , H . K e m k e O s t p r e u s s i s c h e A l t e r t ü m e r ( K ö n i g s b e r g i. Pr. 1902) pl. VIII:4 et p. 16.

453

Prusse Orientale dès le commencement de l'âge du fer romain, il est probable que quelques-uns parmi eux — surtout les attaches de ceinture — ont trouvé un chemin vers la Baltique orientale dès la période préromaine. L'intérêt qu'éveille ce groupe de paru­

res, dont on a traité dans cet exposé, réside notamment dans le fait qu'il appartient aux parures peu nombreuses qui survivent dans la Baltique orientale de l'âge du fer préromain pour passer à l'époque romaine.

Rooma raua-aja tutulusekujulised ehted Ida-Baltimail.

Kirjutises käsitellakse nn. tutulusi, mis on olnud kas vöösuluseiks (joon. 5—7), lihtsaiks vööilustisiks (joon. 3, 4) või sõlgedeks (joon. 9) ja milliseid on leitud Ida-Preisist, Leedust, Lätist ning Eestist koos esemetega, mis lubavad neid asetada vanemasse rooma raua-aega (1—-200 p. Kr.).

Autor on leidnud neile paralleele Ida-Preisi, Kesk-Euroopa ja Rootsi Hall- statt-aja ja eelrooma raua-aja leidude hulgast (joon. 1, 2,8,11, 12) ning arvab, et see eheterühm peaks Ida-Baltimail olema saanud alguse siia Ida-Preisi kaudu edelapoolt ulatunud eeskujudest. Kuna viimased meile on pidanud jõudma vähemalt osaliselt juba eelrooma raua-ajal, pakuvad käsiteldavad ehted teaduslikult erilist huvi, sest et sääraseid vorme, mis on elanud eel­

rooma raua-ajast üle rooma raua-aega, on seni olnud Ida-Baltimailt teada väga vähe.

454

Von den sogenannten finnischen Einflüssen auf die Volks­

kultur Polens.

Von Kazimierz Moszynski.

Wie bekannt, nahmen zwei der bedeutendsten, heute nicht mehr lebenden polnischen Sprachforscher, Prof. Jan Baudouin de Courtenay und Prof. Jan Rozwadowski, die Möglichkeit eines früheren unmittelbaren Einflusses der finnischen Sprachen auf das Polnische an. Zuerst hat Baudouin seine Meinung darüber ge­

äussert. Er sprach die Vermutung aus, dass das sog. Masurieren (das Aussprechen der Konsonanten š ž c wie s z c), welches den Dialekten Polens zum grössten Teil eigen ist, ein Resultat finnischer Einflüsse sein könnte. Bei der Behandlung der Etymo­

logie des polnischen Ausdruckes kobieta 'das Weib' hat Roz­

wadowski im Jahre 1907 die Vermutung J. J. Mikkolas, nach welchem dieses im Kreise der slavischen Sprachen isoliert da­

stehende Wort eine finnische Entlehnung sein könnte, durchaus wohlwollend aufgenommen; gleichzeitig stellte er eine Bespre­

chung der Frage der finnischen Spuren auf polnischem Gebiet in einem anderen Zusammenhange in Aussicht. In der Tat hat er im Jahre 1913 auf das Vorhandensein von Flussnamen u. s. w.

in Ostdeutschland, Polen und Westrussland hingewiesen, die aus dem Finnischen zu stammen scheinen 1 ; an dieser Stelle gedenkt er nochmals nicht ohne Sympathie der obenerwähnten Etymologie Mikkolas und der uns schon bekannten Hypothese Baudouins.

Sowohl Rozwadowski als auch Baudouin waren weit davon entfernt, ihre Gedanken als feststehende Tatsachen anzusehen,

1 Rocznik Slawistyczny (Revue Slavistique) VI 48—53 und 64—68.

455

im Gegenteil drückten sich beide, soviel ich weiss, stets ausser­

ordentlich vorsichtig aus 1. Diese Vorsicht wurde, bei Rozwadowski wenigstens, im Laufe der Zeit immer grösser 2

Öfters geschieht es jedoch, dass dasjenige, was von einem Zweige der Wissenschaft als Hypothese behandelt wird, von einem anderen übernommen und kritiklos schon als feststehende Tatsache hingestellt wird. Ähnlich hat es sich auch mit den Vermutungen der Sprachforscher zugetragen, die einen finnischen Einfluss auf die polnische Sprache zulassen. So hat einer der polnischen Anthropologen, der sich auch mit Ethnologie beschäftigt, den Einfluss der Finnen auf das Volkstum Polens als Tatsache ange­

nommen. Doch wohl von diesem suggeriert, begann ein anderer Gelehrter, der ursprünglich über Folklore und später über­

haupt über die Volkskultur in Polen und in den übrigen sla- vischen Ländern gearbeitet hat, gleichfalls dieser Überzeugung zu huldigen. Im Jahre 1926 veröffentlichte er in einem Abriss der Ethnographie Polens schon auf eine Art und Weise, die überhaupt keine Diskussion mehr zulässt, folgendes : „Auf unser Gebiet wirkten von Norden her zahlreiche finnische Einflüsse ein", und als Beispiel dieser Einflüsse zitiert er ganz allgemein ohne irgend­

welche Beweise: die Badestube, „verschiedene Fisch er eigeräte", die viereckige Mütze, ja sogar die grosse Ähnlichkeit zwischen den Holzmörsern, die in Polen benutzt werden, und den finni­

schen (sie!) u. s. w. Natürlich stützt sich das alles ganz einfach

1 So schliesst Rozwadowski, nachdem er einige finnische Etymologien in der eben zitierten Abhandlung gegeben, seine Erwägungen mit folgenden Worten: „Ich begnüge mich mit den angeführten Namen. Denn, entweder werden sie — oder wenigstens einige von ihnen — vor der Kritik standhalten können und vorläufig zum Nachweis der ehemaligen finno-ugrischen Bevölke­

rung so weit im Westen ausreichen, oder aber sie erweisen sich als illusorisch, u n d i m l e t z t e r e n F a l l e w ü r d e a u c h e i n e g r ö s s e r e M e n g e e i n e s d e r a r t i g e n Materials nicht viel Nutzen bringen" (1. c. 51 ff.).

2 Siehe, was ich in dieser Frage in Lud SJowianski IV (1937) 75 schreibe.

— Was die von Baudouin und Rozwadowski hervorgehobenen Argumente anbelangt, vgl. zuletzt M. Vasmer „Die ehemalige Ausbreitung der West­

finnen in den heutigen slavischen Ländern" (1934) 4—7. Ich möchte noch hinzufügen, dass der Ausdruck kobieta beinahe sicher polnischer Herkunft ist; darauf beabsichtige ich jedoch in einem anderen Zusammenhange zurück­

zukommen.

456

nur auf eigenes Gutdünken. Der Autor weiht uns mit keinem Wort in die Ursachen ein, die ihn bewogen haben, z. B. die Bade­

stube oder die viereckige Mütze u. s. w. als Anleihe der Slaven bei den Finnen und nicht der Finnen bei den Slaven, oder aber dieser beiden Völker bei irgendwelchen anderen Völkern anzu­

sehen.

Ich persönlich habe schon zweimal entschieden einen kri­

tischen Standpunkt solchen und ähnlichen unbegründeten Äusse­

rungen gegenüber eingenommen. Ich weiss nicht,ob der erwähnte Volkskundler sie daraufhin oder aus irgendeinem anderen Grunde in letzter Zeit vollkommen aufgegeben hat. Jedenfalls behan­

delt er am Schluss des neuen Abrisses der Ethnographie Polens, herausgegeben im Jahre 1934, alle fremden Einflüsse ungleich vorsichtiger 1, dagegen finden wir von den finnischen dort schon kein Wort mehr.

Und das ist gut so. Die Entlehnung der Badestube nämlich durch die slavische Bevölkerung Polens von den Finnen war die reinste Phantasie, die man nicht einmal zu bekämpfen braucht;

unter allen Fischereigeräten, die von den in Polen wohnenden Slaven benutzt werden, könnte man, soweit das bis heute bekannt ist, einzig und allein nur für das Kufenzugnetz aus gewissen Gründen eine finnische (oder baltische) Abstammung vermuten;

aber was eben dieses Netz anbelangt, so ist erwiesen worden, dass es von den Slaven zu den Finnen (zu den Kareliern und Esten) gekommen ist 2. Die spezielle Ähnlichkeit der in Polen be­

nutzten und der finnischen Holzmörser ist eine Fiktion ³. Die viereckige Mütze tragen resp. trugen zahlreiche Völkerschaften Eurasiens, und nichts spricht dafür, dass sie gerade von den Fin­

nen zu den Slaven gekommen sein sollte; unlängst soll Itkonen

1 Teilweise sogar zu vorsichtig, weil z. B. die germanischen (deut­

schen) Einflüsse, bzw. die von den Deutschen vermittelten westeuropäischen bei uns ausserordentlich stark sind. Ein grosser Teil von ihnen lässt sich mit vollkommener Leichtigkeit nachweisen.

- Vgl. U. T. Sirelius Kappale suomensukuisten kansain kalastus- historiaa. JSFOu. 22,:t-> (1906) 31—33; I. Manninen Die ßachkultur

Estlands I (1931) 151—153.

3 Eingehend und mit Angabe der Quellen in der Zschr. Lud Slowianski IV (1937) 68 ff. und 80 ff.

457

bewiesen haben, dass gerade umgekehrt z. B. die Lappländer sie von den Slaven übernommen haben 1. Usw.

Es hatte schon den Anschein, als ob ähnliche „finnische Ele­

mente" in der Volkskultur Polens bei uns in die Rumpelkammer wandern würden, als plötzlich ganz unerwartet im Jahre 1935 der uns schon bekannte Anthropologe mit einem Referat auftrat, aus dem unmittelbar hervorgeht, dass das ganze nordöstliche Polen ursprünglich zu den Finnen gehört habe, mittelbar dage­

gen, dass folgende Elemente der Volkskultur, die diesen Teil Po­

lens charakterisieren, finnischer Herkunft sind: 1) die Bindung der Dreschflegel, abgebildet in meiner „Kultura ludowa Slowian"

Fig. 185 B und C, 2) die Spinnrocken — Fig. 283 ^l u. ähnliche, 3) die schweren Waschbläuel — Fig. 499 ⁹_¹² 4) das Wider­

ristjoch wie Fig. 524 3 u. 4, 5) Giebelbretter, wie sie z. B. bei Manninen (Die Sachkultur Estlands II (1933) 283—4) abgebildet sind, 6) Holzmörser von dem Typus, wie sie bei R. Karuz darge­

stellt sind (Atlas der Völkerkunde, Bd. 2 (1926) 21 Fig. 11), 7) das Krummholz zum Anspannen der Zugtiere, 8) der Gabelpflug (die Loche).

Beiläufig habe ich dieses Referat in einem deutschen Artikel

„Varia" berührt -, ausführlich und eingehend behandelt dage­

gen, mit Angabe von polnischen, estnischen, finnischen und ande­

ren Quellen im 1. Teil des polnischen Aufsatzes „Einige Ursachen der Differenzierung der Volkskultur in Polen" Hier beschränke ich mich nur auf die Feststellung, dass das besprochene Referat nicht einmal der leisesten Kritik standhalten kann, und zwar aus verschiedenen Gründen. Vor allem aber deshalb, weil die ethnographischen Quellen (die anthropologischen Verhältnisse wer­

den von dem Verfasser gar nicht berücksichtigt) ganz ungenau in ihm verwertet sind und ausserdem die Schlussfolgerung auf­

fallende logische Fehler aufweist. Was jedoch jene angeblich finnischen Elemente in der Volkskultur des nordöstlichen Polens betrifft, so kann man nur von zweien, nämlich vom Krummholz

1 Finskt Museum 1935 (diese Nachricht entnehme ich dem Artikel von A. Hämäläinen Die Völkerkunde Finnlands. Balticoslavica 3;

noch im Druck).

2 Lud Slowianski IV (1937) 33—36.

:i Ebda ©5—83.

458

und vom Gabelpflug, nicht beweisen, dass ihre Entlehnung durch die Slaven vollkommen unwahrscheinlich oder ausgeschlossen ist;

aber andrerseits lässt sich von ihnen ebenso unmöglich behaupten, dass solch eine Entlehnung auch nur wahrscheinlich wäre1.

An die letzten Bemerkungen anknüpfend, möchte ich diese meine kleine Abhandlung kurz dahingehend zusammenfassen:

Unter den Elementen der Volkskultur in Polen gibt es bis heute nicht ein einziges, dessen finnische Herkunft sicher, oder wenig­

stens wirklich wahrscheinlich wäre; gleichfalls ist auch das Auf­

treten der Finnen im Nordosten Polens nicht nur nicht erwiesen, sondern auch nicht einmal tatsächlich wahrscheinlich gemacht.

D a s b e d e u t e t j e d o c h k e i n e s f a l l s , d a s s i c h a l i m i n e j e g l i c h e e h e m a l i g e I n g e r e n z d e r F i n ­ n e n i n d i e K u l t u r - u n d d i e B e v ö l k e r u n g s ­ v e r h ä l t n i s s e d e r h e u t e z u P o l e n g e h ö r e n d e n Länder ableugnen wollte. Es soll nur das heissen, dass alles, was bisher im erwähnten Sinne geschrieben ist, nicht überzeugend, verfehlt, oder sogar — wenn es sich um die Ethno­ graphen handelt — irreführend, d. h. nicht nur vollkommen wert­

los, sondern geradezu schädlich ist, indem es minder kritische Leser, oder solche, welche mit den erwähnten Problemen weniger bekannt sind, einfach desorientiert.

Nõndanimetatud soome mõjudest Poola rahvakultuuris.

Mõned Poola keeleteadlased ja rahvakultuuri-uurijad on oletanud, et niihästi poola keeles kui Poola rahva ainelises kultuuris võib leida mõnin­

gaid ilmseid läänemere-soome jälgi, nagu š, ž, c muutumine s, z, c-ks, koha­

nimesid, üksikuid laensõnu, sauna esinemine jne. Käesoleva kirjutise autor näitab, et ei ole olemas kindlaid tõestisi mistahessuguste läänemere-soome mõjustuste kohta ning kogu küsimust peab pidama üksnes hüpoteesiks.

1 Die Gabelpflüge wurden unlängst als von den Finnen bei den Slaven entlehnt angesehen (siehe darüber I. Manninen 1. c. 61).

459

Prof. Dr. Karol Koranyl

"Warszawa, Brzozowa 10 m. 11

Pisim ärkmeid läänemere-soome /-liste liitsõnade alalt.

J . M ä g i s t e .

Läänemere-sm. keelte /-liste liitsõnade (nagu need esinevad ilmekalt näit. sm. juhtumeis jalko-pohja 'jalatald' <C *jalkoi-, lehmi-karja 'lehmakari', leipi-varras 'leivavarras' jne.) algupära kohta on teatavasti lahkarvamusi. Nende esiosas leiduvat /-d uurijate enamik peab sm.-ugri või koguni uurali algkeelest päri­

t u d a d j e k t i i v i s u f i k s i k s¹. T e i s e l t p o o l t o n j u b a A h l q v i s t - arvanud, et meil siin on tegemist /-pluraalse tüve tarvitamisega liitsõnus. Viimasele seisukohale, selle näilisest iganenusest ja polemiseerivaist (Rapola) vastuväiteist hoolimata on söandanud asuda ka allakirjutanu³, ja seda nimelt esialgu, mööndes prob­

leemi spetsiaalsema läbiuurimise vajadust. Omapärasele lõpp­

tulemusele on kõnealuste sm. liitsõnade küsimuses jõudnud Beke⁴ „meiner meinung nach ist aber dieses in Zusammen­

setzungen erscheinende / aus dem auslautenden -a, -ä auf rein phonetischem wege entstanden" Beke oletab nende liitsõnade esiosas häälikumuutust -a, -ä > -/, vrd. komparatiivi -mpa, -mpä > -mpi, adverbide -Ita, -Ltä >> -Lti jne. Sellise hääliksää-

duse oletus võimaldaks küll seletada osa käsiteldavaist liitsõnust (/-liitelised, nagu lehmikarja, leipivarras jt.), aga teine osa neist

1 Vt. näit. Szinnyei Magyar Nyelvhasonlitâs⁷ 100—lOJ.Rapola Kantasuomalaiset pääpainottomain tavujen /-loppuiset diftongit 83—85 ja FUF XXI Anzeiger 56—57, Györke Die Wortbildungslehre des Uralischen 31 — 32, viimati Lehtisalo MSFOu. LXXII 55—60.

2 SKR 78—79 (§ 139).

3 oi-, ^'-deminutiivid 223—4 ja EK 1933 125—8.

* FUF" XXIII 91-93.

460

(oi- resp. o-lisiks arenenud sõnaliitumused, nagu jalkopohja, karjopiha 'karja-aed' jt.) jääks seletamata. Seepärast läänemere- sm. keeltest lähtudes on raske ühineda Beke päältnäha teretulnult lihtsa seletuskatsega. Kuid Beke kirjutises on tähelepandavad need kahtlused, mida sääl on väljendatud läänemere-sm. ja ugri keelte (näit. ung. hajnali jne.) /-liste adjektiivide resp. liitsõnade soome­

ugrilise ühtekuuluvuse, isegi ob-ugri ja ung. ühtekuuluvaiks peetavate /-liste sufiksite identsuse kohta. Sellest nähtub, et ka meie kaugemate sugukeelte uurijate peres pole üldine sm.-ugri resp. uurali algkeele /-lise adjektiivisufiksi tunnustamine ega nii siis lä^:inemere-sm. liitsõnade /-ainese üldisemalt maksva tõlgitsuse hääkskiitmine. Läänemere-sm. liitsõnade /-elemendi adjektiivipärasus nõnda siis pole vaieldav ainult läänemere-sm.

keelte endi ainestiku seisukohalt, nagu allakirj. äsjaseis ala- märkusis tsiteeritud kohtades on katsunud väita, vaid ka kauge­

mate sm.-ugri keelte, vähemalt ugri keelte vastavat /-list võrd­

lusmaterjali silmas pidades.

Järgnevate ridade ülesandeks pole läänemere-sm. /-liit­

sõnade küsimust selle kogu ulatuses üles tõsta ega kirjanduses seni käsiteldud tuntud ainestikke, viimaste hinnanguid-tõlgitsusi ja autori eriseisukohti veelkordselt läbi sõeluda. Siin tahetakse ainult puudutada läänemere-sm. /-liitumuse mõningaid senises uurimises varju jäänud pisiprobleeme.

Läänemere-sm. /-liste liitsõnade käsitlemisel pole tänini sugugi arvestatud ühesilbise esiosa varal moodustunud liitsõnu.

Need on küll haruldased, kuid Pohjanmaa sm. murdeist siiski on silma puutunud paar vastavat juhtumit, nimelt töi- ja päi- : Ala-Härmä¹ töimiäs 'työmies' (ei oikên ollut töimiäs), Kajaani - rahvalaulus Läpi luisen päilakesi 'läbi sinu luise päälae' Nende, olgugi nappide, andmete ehtrahvakeelsuses pole põhjust kahelda, k u i s i l m a s p i d a d a n e n d e ü l e s t ä h e n d a j a t e ( A . R e p o n e n , S. Paul a harju) kogutud keeleainestiku üldist usaldatavust.

Jääb ainult soovida, et soome murdekogujad katsuksid kõnes­

oleva huvitava liitsõnatüübi ja tema levimisala kohta muretseda lisateatmeid, millede najal paremini võimalduks teda kasutada

1 Sanakirjasäätiö, A. Repose sõnakogu.

- Suomen Kansan Vanhat Runot XII ² 660.

461

läänemere-sm. /-liitsõnade algupära selgitamisel. Nende kahegi näite põhjal siiski tunnukse lubatav väita, et olukorra asjatu komplitseerimine oleks otsida neis mingi uurali /-adjektiivi jälgi (töi-, päi- sõnust tö, pä [työ, pääj). Ei häälikulisest ega — vähemalt allakirjutanu veendumuse järgi — läänemere-sm. sõna- liitmisprintsiipide seisukohast pole mingeid takistusi siin konsta­

teerida pluuralitüve (vrd. sm. pluur. töi\tä, -stä, -llä, päi\tä, -hiti, -ssä, -llä jne.) esinemist liitsõnade alguskomponendina.

Niisamuti kui tihesilbised /-lised liitsõna algusosad on senises uurimises kahesilbiste juhtumite (lehmi-.. karjo- jne.) ainulise jälgimise kõrval unarule jäetud ka vastavad kolmesilbi- sed juhtumid. Juba Ahlqvist¹ küll tähendab /-lisi liitsõnu vaadeldes: „Hyvin harvoin tavataan tätä kolmitavuisissa sanoissa, n i i n k u i n e s i m . o r a v i k u u s i , O r a v i k o s k i , O r a v i s a l o " V r d . L ö n n roti- sõnarm. oravikoira, -korpi, -kuusi, -metsä,-nahka, -rihma, -sammal, -sieni, -vuosi, kohanm. Oravilahti. Hilisemad uurijad (Kapola, Lehtisalo jt.) on aga sellest kolmesilbise esiosaga liitsõnatüübist vaikides mööda läinud, ja nii ongi tänini selgita­

mata tema esinemise ulatus sm. (ja karj.?) murdeis. On soovi­

tav, et soome murdekogujad seda /-liitsõnade algupäraküsimuse lahendamisele mitte vähese tähtsusega liitumustüüpi oma kogu­

mistöös eriti silmas peaksid. Sest sm. rahvakeeles kõnesolev l i i t u m u s t ü ü p i l m s e s t i e i p i i r d u a i n u l t k ä s i t e l d a v a , A h l q v i s t i mainitud üksikjuhtumiga (oravi-). Juhitagu siin ainult tähele­

panu sellekohasele huvitavale lisanäitele hiuksi- ^(<i *hißuksi-), mis esineb juba Agricola³ keeles iocatnett fyiugtcarua meibeit pääfeit 'iga juuksekarv meie pääs' Vrd. Lönnrotil⁴ hiuksi- kiemura, hiuksinauha — hiuskiemura, -nauha, rahvakeelest sm.

Länsipohja (Põhja-Rootsi) murd.⁵ hiiiksikuopia (=? — vrd. hiiis 'hius'). Käesoleval korral on eriti loomulik liitsõna esiosa hiuksi-, hiiiksi- pidada pluuralitüveks (vrd. sm. pluur. hiuksi\a, -Ila, -sta jne.), sest meil on siin tegu just nimelt pluuralis tarvitatava sõnaga (hiukset). Kui me kõnealuseis liitsõnus oravi-, hiuksi-

1 SKR 78—79 (§ 138).

2 Suomalais-Ruotsalainen Sanakirja II.

3 Mikael Agricolan Teokset III 51.

4 Tsit. sõnaraamat I.

5 Sanakirjasäätiö, A. Repose sõnakogu.

462

osiseid tahaksime tõlgitseda Mise adjektiivisufiksiga tuletatuiks, võiks kerkida küsimus, kas me ei võiks vahest konstateeritavate asemel oodata kujusid *oravoi-, *hiuksoi-, kuid neid pluuralitüve- lisiks pidades säästume igasuguseilt häälikulisilt kahtlusilt.

Need uurijad, kes läänemere-sm. /-lisis liitsõnus on arva­

nud leidvat sm.-ugri resp. uurali adjektiivisufiksi jälgi, pole kahjuks üldse arvestanud vastavaid eesti liitsõnarudimente¹ sepi-koda, vaku-raamat « *vakkoi-), kannu-poiss, jaluts <| ? jalu- ots. See e. liitumustüüp oma tüve nõrga-astmelisuse tõttu (seppi-, mitte sepp- < seppl-, nagu ootaksime, kui siin peaks peituma /-line adjektiivisufiks) vaevalt on muul teel kui kinnis- silpse pluuralitüve (vrd. sepi\le, -I, -It, kannu\le, -l, -U jne.) põh­

jal moodustunud. Et eesti rahvakeelest kõnealusele haruldasele liitsõnatüübile võib veel esile kerkida mõningaid lisi, selle tões­

tuseks esitatagu siin kaks senises kirjanduses mainimata /-liitu- misjuhtumit setu murdealalt. Satserinna² sepineo⁷ 'separiistad' üldsetuline (allakirj. andmeil) harivas'k ~ -vašJk 'härgvasikas' (vrd. pluur. härll, härlle jne.).

Aunuse keelest pole /-liste sõnaliitumuste esindajana olnud m a i n i d a m u u d k u i n i e k k a - , n i e k k u -l õ p u l i s i s õ n u G e n e t z i l³ tiedoi-n[iekku] 'tietäjä', velgoi-n[iekku] 'velkainen, velvollinen, Rapolal⁴ aidoiniekka, Impilahe tietoiniekka 'taikuri', Jaakkima

1 Vt. allakirj. oi, ^'-deminutiivid 224 ja EK 1933 126 (ka alamärkus 4).

Vrd. ka Saareste Eesti õigekeelsuse päevaküsimustest 27, kus ms. veel sõna lõutõbi nõletõbi, „lõugade" tõbi' peetakse pluural-liiteliseks (säälsamas esitatavad kosju viin, pooli aju ei kuulu vist küll üldse siia) ja ebakohaselt kõrvutatakse küsimusesolevaid liitsõnu (XB tugeva-astmelise *silmiSen > ) pluur.

genitiiviga silmi (ees).

- Soome Kirjanduse Seltsi arhiiv, O j a n s u u eL-murde ainestikekogud IV 1134.

s TAK 146 (§ 51).

4 Tsit. diftongiteuurimus 84. Vrd. ka Oja n s uu Karjala-aunuksen äännehistoria 138 ja R. E. Nir vi Suomi V j. 13. osa 64 (Suistamo tiedoiniekka 'arpamies'). Nähtavasti Rapola järgi ka Lehtisalol MSFOu. LXXIl 56 aidoiniekka, t'ietoiniekka 'zauberer'. R. on l. c. /-lise liitsõnana esitanud veel Impilahe sõna šoloiniekka 'lounatuuli' mis aga ei kuulu siia, sest selles i pole sõnaliitumiselement, vaid liitsõna esiosa deminutiivne sufiksaines, vrd.

aun. (või lüüdi) Sojoi 'haikara' Vir. 1918 84 ja allakirj. oi-, ^/-deminutiivid 169. Samasugune siia mitte kuuluv deminutiivipõhjaline liitsõna on näit.

30 Litt. Soc. Est. Liber saec.

463

tietoiniekka. Vrd. lisaks samatüübiliste „liitsõnade" esinemist aun.

Salmis¹ — tiedoiniekoil 'nõidadelt, loitsijailt', tiedoinniekku 'poppa- mies' ja Suojärve aunusepärases karj. murdes² — fiedoinikka 'loitsija', p. sg. tiedoihiekkoa, aidoiniekka 'aitomus' (= näit. üle aedade kargav hobune). Täiendavalt eriti täheldatagu käsiteldava sõnatüübi esinemist lüüdis: Sununsuu³ tiedoinik, p. sg. -kkad 'loitsija, tietäjä', tiedoinikakš 'tietäjäksi', Mundjärvi⁴ tiedoinik 'tietäjä' Genetz on eeltsiteeritud näiteid esitades olnud arva­

musel, et meil siin on tegu pluraalse sõnaliitumusega (: „liittyy joskus monikonkin vartaloon" — esiosa tiedoi-.. velgoi- nii siis peaks seletuma pluuralitüvena). Hiljemini aga on kõnealuseid aun. niekka-sõmi peetud (Rapola, Lehtisalo) sm.-ugri resp.

uurali adjektiivisufiksi i abil moodustatud liitsõnuks (nagu kir­

jutise alguses mainitud lehmi-^r karjo-tüüpigi). Vene keelest lae­

natud⁶ niekkii-, niekka-, nik(ka)-sufiksit on, tõsi küll, läänemere- sm. keelis osalt käsitatud liitsõna järgosana esinevaks iseseisvaks sõnaks, nagu juba Ahlqvist viimatitsiteeritud kohas on märki­

nud. Sellele osutab asjaolu, et see laensufiks kusagil pole muganenud vokaalharmooniale (ta ei esine esivokaalseis sõnus /z/e&ßä-kujulisena), tema rõhutamine on kohati sama mis liit­

sõna järgosalgi ja tema sufigeeriminegi toimub osalt teisiti kui m u u d e sufiksite tüvegaliitumine⁶. K u i d sellegipärast oleks l i i g

Suojärve (Soome Kirj. Seltsi arhiiv) hUjioiniekka 'hillankeittäjä' — vrd. aun.

hilloi, hilloi — oi-, ^'-deminutiivid 134.

1 K u j o l a A ä n n e o p i l l i n e n t u t k i m u s S a l m i n m u r t e e s t a 8 3 j a S o o m e Kirj. Seltsi arhiiv, Kujola' Salmi sõnakogu.

2 Soome Kirj. Seltsi arhiiv, E. V A h t i a sõnakogu.

3 Soome Kirj. Seltsi arhiiv, Kujola' sõnakogu ja Ojansuu-Ku jola-Kalima Kettunen Lyydiläisiä kielennäytteitä MSPOu. LXIX 186, 187.

4 Tsit. O j a n s u u jt. tekstidekogu 215.

5 Vt. Ahlqvist Suomi 1857 90 ja SKR 73—74 (§ 128), Mikkola Berührungen 57 (§ 21).

6 Näit. aun. sõnus jalgu-niekku 'jalkainen', veärü-n. syyllinen' (TAK 146, §51) on sufiks liitunud nominatiiviga (kus -a, -ä > -u, -ii), mitte tüvega, nagu muud sufiksid. Sama on toimunud ka näit. sm. sõnas kansiniekka 'kaaneline' pro *kanteniekka (või on siin äansZ-pluuralitüvi ?). Pääle selle karj.-aun. niekka-, «/^«-sõnadele liitsõna ilme annab veel seegi, et neis üksi­

kuil kordadel esineb -nn-, -/zn-geminaat, näit. ülemaltsit. Salmi tiedoin-

464

niekka-, niekku-sõnu pidada puhtaiks liitsõnuks ja neid reser­

vatsioonideta kõrvutada lehmi-, karjo-tüüpi liitsõnadega^A. Selleks on -niekka, -niekku jne. ikkagi väga ilmselt laenulise päritoluga sufiks, mis läänemere-sm. keelis pole kujunenud iseseisvaks, omaette esinevaks sõnaks. Seepärast on põhjust ringi vaadata, kas käsitlusaluste sõnade foJ/-ainest ei saaks seletada läänemere- sm. derivatsiooniprintsiipidest lähtudes. Sellist võimalust otsi­

des jõuame tagasi Genetzi seisukohale, et niekka-, niekku- sõnade i võiks olla pluuralitunnus, aga seda mitte sõnaliitumu- ses, vaid sufiksis. Läänemere-sm. keelis on teatavasti sufikseid, mis liituvad niihästi singulari- kui ka pluuralitüvega. Nõnda nimelt karitiivsufiks² -tto(i)n (e. jalutu ~ jalatu, käsitu ~ käetu, sm. sing, huoleton ~ pluur. silmitön, korviton, lapsiton jne.), adessiivne sufiks -llinen³ (sm. sing, ajallinen ~ pluur.

silmillinen, viho[i]llinen jne.), sm.-karj. essiivile naine(n)-, näine(n)- sufiks⁴ (sm. sing, kokonainen ~ pluur. ominainen). Sama laadi pluraalsed tuletised nagu jalutu, silmillinen, ominainen jt. võiksid olla ka arutlusalused aun.-lüüdi niekka-, niekku-, nik-sõnad, seda enam, et niekka-sõnad adjektiividena esinedes (näit. sm. värsi- niekka = varrellinen, aun. jalguniekku 'jalkainen') tähenduslikult vastavad ///«^«^-tuletistele.

Üksiknäiteid niekka-sufiksi samasugusest pluraalsest liitu­

misest näikse leiduvat ka väljastpoolt karj.-aun.-lüüdi keeleala.

Sellistena võiks ehk näit. arvesse tulla sml Juva⁵ ošniekka esim. morsian, jolla on osaa t. perintöä omaisuudesta' < *osi- niekka (vrd. sm. pluur. osi\a, -sta, -Ila jne. — tüvi osi- ; või <C ?

*osinniekka) ja Kesk-Ingeri Moloskovitsa-Tyrö rahvalaulu⁶ pilloi- niekka 'kahjutegija, kahjur' (vrd. pilla 'kahju'):

niçkku, hiljemini lk. 466 esitatavad pokoinnikka, pokoinniçkka, pokoih' niekka.

Viimasest seigast peaks võima järeldada, et mõningaid niekka-sõnu on käsita­

tud koguni genitiivseiks liitumusiks.

1 Sellist kahtlemist vt. allakirj. oi-, ^/-deminutiivid 224.

2 Vt. Ahlqvist SKR 69 (§ 117) ja 0 j a n su u Vir. 1921 71—73.

3 Vt. Ahlqvist tsit. t. 65 (§ 113).

4 Vt. tsit. t. 66 (§ 113) ja O j an s uu Vir. 1919 23—24.

5 T a r k i a i n e n Ä ä n n e o p i l l i n e n t u t k i m u s J u v a n m u r t e e s t a 1 2 9 .

6 Suomen Kansan Vanhat Runot IV ^l (lk. noteerimata).

30* 465

Missä piiltää pilloi niekan, Paeta pahoin tekiän.

Eestist, kus m'&-sõnade liitsõnadega samastamine pole mõel­

davgi, meenub sel puhul lihunik, eL lihonik 'Fleischer, Schlach­ ter' 1, mis ka ehk võiks olla tuletunud kunagisest, nüüd juba rahvakeelest kõrvaldunud /-pluraalsest tüvest lihu-, liho- (vrd.

sing, liha 'Fleisch'), kui siin sõnaseesmine u, o pro a mitte pole seletatav (??) samatüvelisile verbidele (lihuma, lihunema, lihu- tama) nõjumisega.

Meid siinkohal huvitavate karj.-aun.-lüüdi-ingeri oi-niekka-, oi-niekku-sõR&de seletamiseks näikse siiski pakunduvat veel tei­

negi võimalus. Selles keelterühmas leidub paar laialt levinud vn. laensõna, mis otse laenuandja poolt on pärinud ja niisugu­

sena säilitanud oma oj-diftongi. Need on: karj.² rosvoinikka ~ rozboihikka ~ rožboihikka 'rosvo', aun.³ razboihiekka-, n. sing.

-kku id., Salmi rozboiniekku 'vallaton; varas', lüüdi⁴ Mundjärve rozboinikkad rosvoa', rozboinik 'rosvo', rozb^uonik id., ingeri⁵ Hevaa rospoinêkkaa röövlit¹, Nizovka rozboinikka 'röövel' (vrd. ka sm.⁶ rospoinikka = raspoinikka, vadja Jõepära⁷ rozboinik 'pa3Öoii-

HIIK', vepsL⁸ razbainik 'röövel', razbainikõf^ 'rosvoja') << vn. pa3-

õoftHUK, po3õoftHHK röövel' ja karj.⁹ pokoinikka 'kuolija, vainaja', Vuokkinieme pokoinnikka 'vainaja', Suojärve pokoinikka id. ~ pokoinniekka, aun.¹⁰ pokoiniekka-, n. sing, -kku id., Salmi pokoin' niekku id., lüüdi Mundjärve ¹¹ pokoinik ruumis', ak. sing.

pokoinikan (vrd. ka vepsL¹² pokoinikõd 'vainajia') < vn. noKofï-

1 W i e d e m a n n E W b .

2 G e n e t z T V K K 1 3 3 .

3 Sama TAK 92 ja Kujola tsit. t. 11, 99.

4 O j a n s u u K u j o l a K a l i m a - K e t t u n e n t s i t . t e k s t i d e k o g u 2 0 6 , 207, 223.

5 P o r k k a l D 1 3 8 , 1 4 6 .

6 Lö n n r o t , t s i t . s õ n a r m . I I .

7 T s v e t k o v i k ä s i k i r j a l i n e s õ n a s t i k , A E S .

8 K e t t u n e n L V H A I I 6 7 ( § 3 7 4 ) j a N ä y t l e i t ä e t e l ä v e p s ä s t ä I 2 5 .

9 G e n e t z T V K K 1 2 6 , S o o m e K i r j . S e l t s i a r h i i v i s I . M a r t t i s e j a E. V. Ahtia sõnakogud.

1 0 G e n e t z T A K 8 7 j a K u j o l a t s i t . t . 9 8 .

1 1 O j a n s u u j t . t s i t . t e k s t i d e k o g u 2 0 6 , 2 0 7 .

1 2 K e t t u n e n N ä y t t e i t ä e t e l ä v e p s ä s t ä I 2 6 .

466

HHK 'surnu, kadunu(ke)' Kuna laensufiksite jm. väliste sufik- saalmõjustuste keelde tungimisel mõnikord piisab väheste, koguni iiksikutegi vastavat sufikselementi sisaldavate laensõnade ees­

kujust¹, siis karj.-aun.-lüüdi-ingeri omatüveliste oi-niekka-^r oi- niekku-lõpuliste sõnade (tietoiniekka jt.) puhulgi võiks vahest arvata, et neis sõnaseesmine oj-aines kesteab oma olemasolu eest võlgneb tänu äsja vaadeldud laensõnade (rozboßiekku jt.) analoogiale. Viimaseis on kogu oi-diftongiga algavat lõpposa (-oiniekku jne. <C vn. -OÜHUK) võidud käsitada sufiksiks, ja see laensõna-tüve arvel laienenud sufiks on. siis vahest karj.-aun.

liiüdi-ingeri omaski sõnavaras saanud vähesel määral tuletamis- produktiivseks. See seletusvõimalus siiski tundub vähem vee­

nev kui ülemal antud oi-niekka-, oi-niekku-sõnade pluuralitüve- lisuse-seletus juba kõigepäält sellegi tõttu, et tema raamidest peaksid välja jääma eespoolmainitud e. ja sm.² (lihunik, ošniekka) juhtumid. Kuid esitasime siiski selle teisegi seletusvõimaluse nende lugejate varuks, kelledel vahest pole usku niekka-sufiksi pluuralitüvelisse liitumisse.

Notules sur les mots composés en -i dans les langues fennobaltiques.

L'auteur fait ressortir parmi les mots composés en -i (comme fin. jalko- pohja, lehmi-karja) des langues fennobaltiques quelques questions secondai­

res négligées jusqu'à présent et qui semblent confirmer ses vues, adoptées antérieurement, d'après lesquelles l'élément-i, qui se trouve dans ces mots composés, est bien la désinence du pluriel et non pas le suffixe d'adjectif venu de la langue primitive ouralienne comme on l'a supposé généralement (Szin- nyei, Rapola, Lehtisalo etc.). On attire l'attention sur l'existence dans les dialectes finnois des monosyllabiques (töi-, päi-) et trisyllabiques (oravi-, hiuksi-) commencements des mots composés ayant probablement le caractère du pluriel. L'auteur ajoute aux cas connus jusqu'à présent quelques exemples correspondants de la composition des mots à racines faibles en -i (sepineo?. härivas'k) qu'on pourrait difficilement expliquer autrement que comme des

radicaux du pluriel. Il s'arrête finalement plus longuement sur des mots terminés en oi-niekka, oi-niekku (t'ietoin'iekka etc.) qui se trouvent dans

1 Vrd. allakirj. autoreferaati EK 1935 85—86.

2 Sm. Sakkula murdes (Sanakirjasäätiö, H a kuli se sõnakogu) esineb huvitav oj'-line niekka-sõna sattoiniekka, mis laensõnana (vrd. vn. cadoenuu) näikse olevat mingi kontaminatsioon.

467

les dialectes caréliens, olonetziens, ludes et ingriens qu'on a considérés der­

nièrement (notamment les cas resp. olonetziens) comme des mots composés formés à l'aide du suffixe adjectif-i du finno-ougrien ou ouralien. L'auteur arrive à la conclusion qu'il faut concevoir ces mots caréliens, olonetziens, ludes et ingriens (et également les mots osniçkka du finnois oriental et lihunik de l'estonien) comme des mots dérivés, où l'élément -i devrait être interprété comme la désinence du pluriel alliée au suffixe (conf. les cas parallèles dans d'autres dérivations comme käsitu de l'estonien, korviton, silmillinen du finnois et autres). L'explication d'après laquelle l'élément oi, qui se trouve dans les fins des mots à oiniekka, oiniekku etc., serait causé par l'influence analogique de quelques mots d'emprunt russes au même suffixe (rozboin'iekku, pokoin'ikka), largement répandus, apparaît à l'auteur bien moins vraisemblable.

468

Einige auf Gotland gefundene ostbaltische Gegenstände der jüngeren Eisenzeit.

Von Birger Nerman.

In der Abhandlung „Die Verbindungen zwischen Skandina­

vien und dem Ostbaltikum in der jüngeren Eisenzeit" (Kungl.

Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlingar 40:1, Stockholm 1929) habe ich auch die mir damals aus dem Ostbal­

tikum bekannten — worunter ich die heutigen Länder Estland und Lettland verstand —, nach Skandinavien importierten Ge­ genstände der genannten Zeit aufgezählt. Indessen waren zu der Zeit grosse Teile des in Statens Historiska Museum zu Stock­

holm und in Gotlands Fornsal zu Visby vorliegenden Materials schwer zugänglich, weshalb einige der Gegenstände von mir über­

gangen worden waren. Auch sind seit jener Zeit noch neue Funde hinzugekommen.

Von den in Frage kommenden Gegenständen sind drei — 2 Anhängsel und eine Kreuznadel, die beiden erstgenannten dem 11. Jh. angehörend — im südöstlichen Schonen gefunden wor­

den; sie sind von mir in der Arbeit „Frân stenâlder tili rokoko.

Studier tillägnade Otto Rydbeck 25. 8. 1937" 78 ff. publiziert worden.

Alle anderen Importstücke sind auf Gotland geborgen wor­

den. Ich werde sie hier aufzählen und zugleich einige Import­

gegenstände aus Ingermanland und dem Memelgebiet heranzie­

hen. Die Gegenstände werden in chronologischer Reihenfolge behandelt.

V ö 1 k e r w a n d e r u n g s z e i t ( e t w a 4 0 0 — e t w a 5 5 0 ) . Aus dieser Zeit sind mir nur die in meiner Arbeit „Die Völ­

kerwanderungszeit Gotlands" (Kungl. Vitterhets Historie och An- 469