Lingvafonikabinet
_ _ _ _ _ ___ ____
TESLA
T A R T U R IIK L IK Ü L IK O O L Õ p p e te h n ik a - ja m etoodikateenistus
Lingvafonikabineti "TESLA AZD 350"
kirjeld u s ja kasutamisõpetus
T E H N I L I S E D Õ P P E V A H E N D I D
Koostanud M a tti F is c h e r, Heli L e e k , Nora Toots
Tartu 1985
T a r t u R i i k l i k u Ü l i k o o l i M e t o o d i k a n õ u k o g u s o o v i t a b k a s u t a d a m e t o o d i l i s e v a h e n d i n a
ОПИСАНИИ К ИНСТРУ1СЦИЯ ЛИНГАФОННОГО КАБИНЕТА "TESL A AZD 350"
Составители Матти Фишер и др.
На эстонском языке.
Тартуский государственный университет.
ЭССР, 2С2400, г. Тарту, ул. Юликооли, 18.
Vastutav toimetaja H. Kalder.
Korrektor L. Jago.
P aljundamisele antud 30.01.1 985.
Formaat 60x84/16.
Kirjutuspaber.
Masinakiri. Rotaprint.
Ti ng tr ük ip oo gn ai d 2,56.
Arves tu sp oo gn ai d 2,39. Trükip oog naid 2,75 ♦ 1 kleebis.
Trükiarv 500.
Teil. nr. 97.
TRO trükikoda. ENSV, 2024Õ0 Taitu. 1'äJsoni t. 14.
SISUKOtfD
S i s s e j u h a t u s ... 5 I. K abine t i s e a d m e t e k i r j e l d u s ...
1. Õ p e t a j a pult ... «... ... 7 2. M a g n e t o f o n i d ... .... r ... 16 3. G r a m m o f o n ... ... 19 4. Õ p i l a s e t ö ö koh t ... 2G II. Kabi n e t i k a s u t a m i n e ... 21 5. T ö ö a l u s t a m i n e ja l õ p e t a m i n e ... . 21 6. Õ p e t a i a j u h e n d a j a ja k o n t r o l l i j a rollis. 22
6.1. õ p i l a s k o h t a d e l ü l i t a m i n e k a b i n e t i
h e l i s ü s t e e m i ... 22 6.2. õ p e t a j a k u u l d a v a k s t e g e m i n e k O i g i l e
Õ p i l a s t e l e ... . 23 6.3. Õ p e t a j a k u u l d a v a k s t e g e m i n e e s i m e s e
p r o g r a m m i k a u d u ... 24 6.4. Õ p e t a j a k u u l d a v a k s t e g e m i n e t e i s e
pro g r a m m i k a u d u ... ... 24 6.5. Ohe õ p i l a s e k o n t r o l l k u u l a m i n e ... 24 6.6. õ p e t a j a v e s t l u s ühe õ p i l a s e g a t e i
si s e g a m a t a ... 24 6.7. Ohe p r o g r a m m i k u u l d a v a k s t e g e m i n e
õ p e t a j a l e ... 25 6.8. M e t o o d i l i s i n ä p u n ä i t e i d ... 26 7. M a g n e t o f o n p r o g r a m m i a l l i k a n a ... 2&
7.1. M a g n e t o f o n nr 1 e s i m e s e p r o g r a m m i
a l l i k a n a ... ... v ... ТУ 7.2. M a g n e t o f o n nr 1 t e i s e p r o g r a m m i a l
lika n a ... 27 7.3. M a g n e t o f o n nr 2 e s i m e s e p r o g r a m m i
a l l i k a n a ... . 27 7.4. M a g n e t o f o n nr 2 t e ise p r o g r a m m i a l
lik a na ... 28 7.5. M e t o o d i l i s i n ä p u n ä i t e i d ... 28, 8. G r a m m o f o n p r o g r a m m i a l l i k a n a ... ,... 28
8.1. G r a m m o f o n e s i m e s e p r o g r a m m i a l l i k a
na ... 29 8.2. G r a m m o f o n teise p r o g r a m m i allikana. 29 9. L i s a h e l i s e a d e p r o g r a m m i a l l i k a n a ... 2$
9.1. L i s a h e l i s e a d m e ü h e n d a m i n e õ p e t a j a
p u l d i g a ... 30 9.2. L i s a h e l i s e a d e es i m e s e p r o g r a m m i a l
l ika n a ... 30 9.3. L i s a h e l i s e a d e teise p r o g r a m m i a l l i
kana ... 30 10. Iseseisva töö h a r j u t u s t e s a l v e s t a m i n e
õ p i l a s k o h t a d e m a g n e t o f o n i d e l e ... 30 1 0 . 1 .Hel i sa l ves t us e s i m e s e p r o g r a m m i
k a u d u ... 31 3
10.2. H e l i s a l v e s t u s t eise p r o g r a m m i k a u du ... 31 10.3. M e t o o d i l i s i n õ u a n d e i d ... 31 11. Õ p i l a s t e i s e s e i s e v töö ... 32
M . 1 . Õ p i l a s k o h a lü l i t a m i n e is e s e i s v a töö r eSiimi ... 32 il.2. M a g n e t o f o n i k u u l a m i n e i s e s e i s v a töö
r e ^ i i m i s ... 32 11.5. M a g n e t o f o n i l e s a l v e s t a m i n e i se seis
va töö reSi imis ... 32 H . i . H a r j u t u s t e s p a u s i k o h t a d e l e salves-
t.amine ... . ... 53 } ,1. V e s t l u s g r u p p i d e m o o d u s t a m i n e ... 33 15. õ p i l a n e , õ p i l a s k o h a m a g n e t o f o n või vest-
lusgrupp p r o g r a m m i a l l i k a n a ... 34 15.1. õ p i l a s e , õ p i l a s k o h a m a g n e t o f o n i ja
v e s t l u s g r u p i sead mi n e e s i m e s e prog- i ammi al l i k a k s ... 34 13.2. õ p i l a s e , õ p i l a s k o h a m a g n e t o f o n i ja
v e s t l u s g r u p i sea d m i n e t e i s e p r o g rammi al li k a k s ... 34 54. Heli s a l v e s t a m i n e õpet aja puldi m a g n e t o
fo nil e ... 55 14.1. õ p e t a j a l e k u u l d a o l e v a s a l v e s t a m i
ne m a g n e t o f o n i l e nr 1 ... 35 14.2. õ p e t a j a l e k u u l d a o l e v a s a l v e s t a m i
ne m a g n e t o f o n i l e nr 2 ... 35 15. H e l i p r o g r a m m koos s l a i d i d e s ü n k r o o n s e
n ä i t a m i s e g a ... 36 15.1. D i a p r o j e k t o r i ü h e n d a m i n e õp e t a j a
p u l d i g a ... 36 15.2. Hel i- ja p i l d i p r o g r a m m i d e m o n s t r e e
rim i n e ... 36 15.3. S i m k r o i m p u l s s i d e k i r j u t a m i n e m a g
netlindi t e i s e l e raj a l e ... 5b 16. Kabineti k a s u t a m i s e kord ... 57 III. M õ n i n g a i d m e t o o d i l i s i võt teid ... 58 17. õ p p e t ö ö 1 i n g v a f o n i k a b i n e t i s ... 5S 18. i n d i v i d u a a l n e töö vä lja s p o o l õppe t u n d i . 10 J o o n i s e d ... ... Д1 Lisa ... 45
SISSEJUHATUS
L i n g v a f o n i k a b i n e t i " A Z D " on v a l m i s t a n u d T š e h h o s l o v a k k i a firma " T E S L A ” k eelte s ü v e n d a t u d õ p e t a m i s e k s kesk- ja k õr gk oolis. K a b i n e t i k o m p l e k t i k u u l u v a d õ p e t a j a pult ja kuni n e l j a k ü m n e õ p i l a s e töökohad. Et õ p i l a s e d kee- l e h a r j u t u s t e s o o r i t a m i s e l ü k s t e i s t ei s e ga k s , o n n e n d e t ö ö k o h a d p i i r a t u d a k u s t i l i s t e e k r a a n i d e g a n i n g s e a d m e te poo lt e d a s t a t a v a t heli saab k u u l a t a ain u l t k u u l a r i tega. K õ l a r i t e g a kabi n et v a r u s t a t u d ei ole.
Õ p e t a j a saab k a b i n e t i s r a k e n d a d a j ä r g m i s i õ p p e m e - t o o d il isi võtteid:
a) igale õp i l a s e l e e d a s t a d a ühte k a h e s t Õ p p e p r o g ra m m i s t ;
b) p a n n a õ p i l a s e d i s e s e i s v a l t tööle n e n d e t ö ö k o h tadel p a i k n e v a t e m a g n e t o f o n i d e g a ;
c) j u h e n d a d a s u va l i s t Õ p i l a s t teisi h ä i r i m a t a ; d) t e o s t a d a s u v a l i s e õ p i l a s e k o n t r o H k u u l a m i s t ja - l i n d i s t a m i s t ;
ej m o o d u s t a d a Õ p i l a s t e s t v e s t l u s g r u p p e n i n g iga grupi vest l u s t ju hend a da, k u u l a t a , l i n d i s t a d a ja ko g u ü l e j ä ä n u d k l a ssi l e k u u l d a v a k s teha;
f) teha en nast ja s u v a l i s t õ p i l a s t k õ i g i l e k u u l d a vaks ;
g) s a l v e s t a d a õ p i l a s e t ö ö k o h a m a g n e t o f o n i l e h a r ju tusi i s e s e i sva k s tööks;
h) s id ud a h e l i p r o g r a m m i s l a i d i d e s ü n k r o o n s e d e m o n s t r e e r i m i s e g a ;
i) k a s u t a d a l i s a h e l i s e a d m e i d - raad i o t , li sa m a g - n e to f oni, teleri h e l i k a n a l i t jne.
Õ p i l a n e saab i s e s e i s v a töö r eži i m i s k a s u t a d a oma t ö ö k o ha m a g n e t o f o n i , et k u u l a t a s i n n a v a r e m salvestatud teksti või s a l v e s t a d a m a g n e t l i n d i v a b a l e ra j a l e omahääl- d u s h a r j u t u s i ;k u u l a t a oma h ä ä l d u s t või v a h e l d u m i s i om a ja e t a l o n h ä ä l d u s t . Õ p i l a s e kõiki t ö ö r e ž i i m e sa ab ette anda ainult õ p e t a j a puldist. V a j a d u s e k o r r a l sa a b õ p i lane s i g n a a l n u p u abil e n dast õ p e t a j a l e m ä r k u a n d a n i n g te d a k uul d e l e kutsuda.
N a g u ü l a l t o o d u d l ü h i i s e l o o m u s t u s e s t n ä h t u b , o n k a bineti r a k e n d u s v õ i m a l u s e d a h v a t l e v a l t l a i a l d a s e d . K a h juks tuleb õ p e t a j a l kõigi n e n d e v õ i m a l u s t e o s k u s l i k u k s ja s i h i p ä r a s e k s k a s u t a m i s e k s s ea dmete t u n d m a õ p p i m i s e l tõsist v a e v a näha. Tõe p o o l e s t , juba e s i m e n e pi l k õ p e taja pu ldile, millel on e e m a l e t õ u k a v a l t p a l j u i g a s u g u seid lülit eid , r e g u l a a tor e id, s i g n a a l l a m b i k e s 1 ja m u i d
2
e l e m e n t e (üle k a h e s a j a v i i e k ü m n e ) , v õ i b esile k u t s u d a e b a m e e l d i v a i d t u n d e i d alates ke r g e s t v a s t u m e e l s u s e s t kuni l o o t u s e t u k ä e g a l ö ö m i s e n i .
K ä e s o l e v a s k a s u t a m i s õ p e t u s e s p ü ü a v a d k o o s t a j a d esmalt e s i t a d a k a b ine ti kõigi s e admet e k i r j e l d u s e nii, et see ol eks a r u s a a d a v ka t e h n i l i s e e t t e v a l m i s t u s e t a lugejale. Seejärel t u t v u s t a m e ka bineti kõiki k a s u t a m i s v õ i m a l u s i n i n g a n n a m e d e t a i l s e d r e t s e p t i d iga v õ i m a l u s e r e a l i s e e r i m i s e k s .
T ä n a m e ette kõiki lugej aid , kes k a s u t a m i s õ p e t u s e e d a sise t ä i u s t a m i s e hu v i d e s on valmis selle puudusi a r v u s t a m a ja t e g e m a parandusi või täiendusi.
K o o s t a j a d
I . KABINETI SEADMETE KIRJELDUS
Selles p e at ü k i s k i r j e l d a m e l ühi dalt k a b i n e t i k õ i ki s e a d m e i d - s e l g i t a m e n e nde o t s t a r v e t ja k a s u t a m i s v õ i m a l u s i n i n g t u t v u s t a m e j u h t i m i s e l e m e n t e .
1. ÕPETAJA PULT
Õ p e t a j a pult on ka b i n e t i t s e n t r a a l n e e l e k t r o o n i - k aseade, mis v õ i m a l d a b õ p e t a j a l k a s u t a d a kõiki s i s s e j u h a t u s e s m ä r g i t u d õ p e t a m i s v õ t t e i d . Soovi k or r a l saab õ p e t a j a ü h e a e g s e l t k a s u t a d a kahte eri õppeprogrammi:näi-
teks ühele osale õ p i l a s t e s t õ p e t a d a ühte v õ õ r k e e l t ja samal ajal te is el e osale teist keelt. S e l l i n e v õ i m a l u s on t a g a t u d puldi k o n s t r u k t s i o o n i g a , mis lubab Õ p e t a j a l iga Õ p i l a s t l ü l i t a d a ühte ka hest h e L i p r o g r a m m i s t , v õ i m a l d a b h e l i p r o g r a m m i a l l i k a n a k a s u t a d a m i t u t m a g n e t o foni, g r a m m o f oni , l i s a h e l i s e a d m e i d , üht õ p i l a s t , õ p i laste gruppi või õ p e t a j a l end al o l l a p r o g r a m m i allikaks.
Kõigi v õ i m a l u s t e r a k e n d a m i s e k s p e a b o s k a m a s e a d a k a b i ne tti s o o v i t u d tööret i imi . See v a l i t a k s e puldil paik nevate j u h t i m i s e l e m e n t i d e - lülitite, k l a h v i d e ja r e g u l a a t o r i t e abil, J u h t i m i s e l e m e n d i d p a i k n e v a d puldi vei
di k a l d u o l e v a l e sip a n e e l i l . E l e m e n t i d e p a i g u t u s e skeem on e s i t a t u d j oo ni se l 1.
M õ t t e l i s e l t v õ i me j u h t i m i s e l e m e n d i d j a o t a d a k o l me f u n k t s i o n a a l s e l t e r i n e v a s s e ossa. Ä ä r m i s e s v a s a k p o o l s e s servas, v ä i k e s e m e t a l l k a a n e all p a i k n e v a d l ü litid k a b i n e t i lü l i ta m i s e k s v o o l u v õ r k u . S e l l e s t p a r e male, t e i s e o s s a j ä ä v a d j u h t i m i s e l e m e n d i d p r o g r a m m i al
likate v a l i k u k s nin g k a bi n e t i s e a d m i s e k s s o o v i t u d töö- režiimi. Ko lm an da s, p a r e m p o o l s e s osas p a i k n e v a d õpilas
k o h t a de j u h t i m i s p a n e e l i d . Nende ab il saab õ p e t a j a k o r r a l d a d a Õ p i l a s k o h t a d e l o l eva te s e a d m e t e tööd, Õ p i l a s i rü h m i t a d a ja juhendada. Iga Õ p i l a s k o h a jaoks o n o m a lü
litite grupp. Kuna g r u p i d on ü h e s u g u s e d , siis pole neid kõiki j o o n i s e l n ä idatud.
J u h t i m i s p a n e e l i d e taga h o r i s o n t a a l s e t e metallkaan- te all pa i k n e b neli laegast. V a s a k p o o l n e laegas on e t te n äh t u d vä i k e s e k s p a n i p a i g a k s , kus võib h o i d a õ p e t a ja ja as si st en di ku ulareid. Siin a s e t s e v a d ka p i s t i k u pe sad d i a p r o j e k t o r i ja 1 isaheii s e a d m e t e vooluvõrku ü h e n da miseks. -Järgnevas kahes laekas on m a g n e t o f o n i d , ia!
v ii m a ses, p a r e m p o o l s e s paik neb grammofon . E d a s p i d i nt?
metarne v a s a k p o o l s e t m a g n e t o f o n i m a g n e t o f o n i k s nr I pa r e m p o o l s e t m a g n e t o f o n i k s nr Z.
Õ p e t a j a p u ld i j u h t i m i s e l e m e n d i d on t ä h i s t a t u d n e n de o t s t a r b e l e v i i t a v a t e n i n g m e e n u t a d a a it av at e tingjnär- kidega. J ä r g n e v a l t e s i tame j oonis el 1 t o odud n u m e r a t s i ooni alu s el kõigi e l e m e n t i d e tin g m ä r k e ja o t s t a r v e t sel
g i t a v a loendi.
101 0 1 l ü l i t ab m a g n e t o f o n i nr 1 e s i m e s s e p r o g r a m mi
102 0 2 l ü l i tab m a g n e t o f o n i nr 2 e s i m e s s e p r o g r a m mi
103 [Õ] l ü li t ab grammofoni e s i m e s s e p r o g r a m m i
1 04 lü l i t a b l i s a h e l i s e a d m e e s i m e s s e p r o g r a m m i
105 [Õ] lü litab õp e t a j a m i k r o f o n i e si m e s s e program
mi
1 0 1>° 0 v a b a s t a b kl a h v i d 101 - 105, l ü l i t a b e s i m e sest p r o g r a m m i s t välja
, 0 7 * E k ä i v i t a b esimesse p ro g r a m m i l ü l i t a t u d õ p i laste m a g n e t o f o n i d
0 8 0 1 lü litab m a g n e t o f o n i nr 1 teise p r o g r a m m i
109 0 2 lül ita b m a g n e t o f o n i nr 2 teise p r o g r a m m i
110 [51 l ü l i tab grammofoni tei se p rogrammi
1 11 l ü l ita b 1 i s a h c 1 iseadme teise pr o g r a m m i
1 1 2
11 3°
11 4*
11 5*
116°
117°
118*
119*
1 20
1 2 1°
1 2 2°
123°
124°
[aj
l ü l i t ab õ p e t a j a m i k r o f o n i t e i s e p r o g r a m m iv a b a s t a b k l a h v i d 108 - 112, l ü li ta b t e i sest p r o g r a m m i s t välja
ИИ k ä i v i t a b teise p r o g r a m m i l ü l i t a t u d õ p i l a s te m a g n e t o f o n i d
|/£ч|* k ä i v i t a b s ü n k r o i m p u l s s i d e g e n e r a a t o r i ja lülib s ü n k r o n i s a a t o r i v ä l j a
f^] s a l v e s t a b s ü n k r o i m p u l s i d s l a i d i v a h e t u s e k s
s a l v e s t a b s ü n k r o i m p u l s i d m a g n e t o f o n i lin-
* d iv e o p e a t a m i s e k s
T l s a l v e s t a b heli m a g n ö t o f o n i l e nr 1
T 2 s a l v e s t a b heli m a g n e t o f o n i l e nr 2
toob t aga s i ee l m i s e sl aidi, kui se d a klah- vi v a j u t a d a koos k l a h v i g a 121
£] toob ette jär g m i s e slaidi (•) t e r a v u s t a b slaidi ühes suunas
ф t e r a v u s t a b slaidi e e l m i s e l e v a s t u p i d i s e s suunas
k ä i v i t a b m a g n e t o f o n i nr 1 sünkronise er it ud peatu ses t v ä l j u m i s e k s
1 2 6*
1 2 7
1 2 8
1 2 9
13 0
131
13 2
13 3
1 3 4
1 3 5
13 6
1 2 5 * l ü li t ab õ p i l a s e l t t ul e v a s i g n a a l i õ p e t a ja m i k r o f o n i sis end isse; k a s u t a t a k s e Õpi
lase se a d m i s e l p r o g r a m m i al li k a k s teeb õ p e t a j a õ p i l a s e l e k u u l d a v a k s
0 1 r e g u l e e r i b m a g n e t o f o n i nr 1 h e l i t u g e v u s t
Eä2
r e g u l e e r i b m a g n e t o f o n i nr 2 h e l i t u g e v u s tШ r e g u l e e r i b grammofo ni h e l i t u g e v u s t
r e g u l e e r i b h e l i t u g e v u s t õ p e t a j a kuul a r i -
|
im|
d i a p r o j e k t o r i "Pro t o n " juhtimi s k aabli ü h e n d u s p e s aF i d i a p r o j e k t o r i " A s p e k t o m a t " j u h t i m i s k a a b l i ü h e n d u s p e s a
jlttS j 1 i saheli s ead m e ü h e n d u s p e s a
a s s i s t e n d i kuu l a r i t e ühenduspes;
õ p e t a j a k u u lar ite ü h e n d u s p e s a
h e l i t u g e v u s e i n d i k a a t o r i d m õ l e m a p r o g r a m m i j aoks
137 s i g n a a l l a m b i d ; k l a h v i d e 101 - 105 ja 1 OS- 112 koh al o l e v a d lam b i d n ä i t a v a d , m i l l i n e k la hv on all a v a j u t a t u d ; õ p i l a s k o h t a d e lam
b i d n ä i t a v a d , m i l l i n e õ p i l a n e õ p e t a j a t k uu l d e l e kutsub
1 38* A l lül i tab v a s t a v a õ p i l a s e e s i m e s s e p r o g r a m mi
139* Д 2 l ü lit a b v a s t a v a õ p i l a s e t e i se p r o g r a m m i
140* E E an nab Õ p e t a j a l e ü h e n d u s e v a s t a v a õ p i l a s e ga
141 l ülitab v a s t a v a õ p i l a s e ühte 11 vestlus- grupist
142 s i g n a a l t u l i , mis s ütt i b p u l d i > l ü l i t a m i s e l v o o l u v õ r k u
143 lü li t ab v o o l u v a s a k p o o l s e s laekas p a i k n e v a s s e p i s t i k u p e s s a , mis on ette n ä h t u d d i a p r o j e k t o r i või l i s a h e l i s e a d m e jaoks 144 lü lit a b t o i t e p i n g e d õ p i l a s k o h t a d e m a g n e
t o f o n i d e s s e
145 l ü li t ab õ p e t a j a puld i v o o l u v õ r k u
P r o gr a mmi a lli k ate l ü lit id 101 - 105 ja 108 - 112 n i n g t ä r n i k e s e g a m ä r g i t u d l ü l i t i d on i s e f i k s e e r u v a d j ä ä vad p är as t v a j u t a m i s t l ü l i t a t u d a s e n d i s s e . T ä r n i g a m ä r g i t u d lüliti v a b a s t a m i s e k s tuleb u u e s t i lülitile va
jutada. Pr o g r a m m i a ll i k a lüliti v a b a n e b uue a l l i k a l ü l i t a m i s e l (ühes p r o g r a m m i s saab k o r r a g a k a s u t a d a v ai d ühte a llikat) ni ng s p e t s i a a l s e l t s e l l e k s m õ e l d u d k l a h v idele 106 ja I I5 v a j u t a m i s e l . M u l l i k e s e g a m ä r g i t u d k l a h v i d ei ole i s e f i k s e e r u v a d - nä pu e e m a l d a m i s e l v a b aneb lüliti (klahv tõuseb üles).
J ä r g n e v a l t t u t v u s t a m e l ü hid alt j u h t i m i s e l e m e n t i d e o t s t a r v e t . A l a p u n k t i d on n u m m e r d a t u d , et h i l j e m oleks ne i l e m u g a v a m viid ata .
1.1. L ü l i t i d 101 - 107 ja v a s a k p o o l n e o s u t i g a m õ õ te r i i s t 136 on s e o t u d e s i m e s e pr o g r a m m i g a . L ü l i t i d 108- 114 ja p a r e m p o o l n e o s u t i g a m õ õ t e r i i s t 136 on s e o t u d tei se h e l i p r o g r a m m i g a . Ne n d e abil saab p r o g r a m m i a l l i kaks v a l i d a m a g n e t o f o n i nr 1, m a g n e t o f o n i nr 2
,
g r a m m o f o n i , l i s a h e l i s e a d e t või õ p e t a j a m i k r o f o n i . Iga prog- r a m m i a l l i k a s v õi b ü h e a e g s e l t olla mõ l e m a s prog r a m m i s . Ohes p r o g r a m m i s ei tohi k o r r a g a olla üle ühe allika.Seega ei tohi l ü l i t i t e s t 101 - 105 k o r r a g a m i t u t alla v a jutad a. Sama ke h t i b ka lülitite 108 - 112 kohta.
1.2. Klahv 101 l ülitab m a g n e t o f o n i nr I e s i m e s s e p r o g r a m m i ja k l a h v 108 teise programmi. Kui m a g n e t o f o n on l i n d i v e o a s e n d i s (vt 2.6), siis n e n d e l e k l a h v i d e l e v a j u t a m i n e k ä i v i t a b ia k l a h v i d e v a b a s t a m i n e s e i s k a b mag
n e tofoni . Sama k eht i b ka k l a h v i d e 102, 109 ja m a g n e t o foni nr 2 kohta.
1.3. Klahv 103 lülita b gram mofon i e s i m e s s e ia klahv 110 teise pr o gr a m m i . G r a m m o f o n tuleb k ä i v i t a d a g r a m m o foni juhtimiselementidega. (vt 3.1).
1.4. L i s a h e l i s e a d m e k s võ ib ol la s u v a l i n e e l e k t r i line heliseade, mis on v a r u s t a t u d p i s t i k u p e s a g a 133 s o biv a ü h e n d u s j u h t m e g a . Kui l i s a h e l i s e a d e on pe sa 133 ka udu p u l d i g a ü h e n d a t u d , siis k lahv 104 l ü litab ta esi
m e s s e p r o g r a m m i ja klahv 111 teise progra m m i . V o o l u v õ r k u s a a m e l i s a h e l i s e a d m e ü h e n d a d a õ p e t a j a puldi v a s a k p o o l s e s laekas ol e v a v o o l u v õ r g u p i s t i k u p e s a kaudu.
1.5. õ p e t a j a m i k r o f o n i lülitab e s i m e s s e p r o g r a m m i klahv 1U5 ja tei se p r o gr ammi klahv 112.
1.6. Klahv 106 on ette n ä h t u d i s e f i k s e e r u v a t e klah
vide 101 - 105 v a b a s t a m i s e k s ja klahv 113 klahvide 108- 112 v a b a s t a m i s e k s .
1.7. M a g n e t o f o n i nr I h e l i t u g e v u s e r e g u l e e r i b mõle
mas p r o g r a m m i s p a r a j a k s r e g u l a a t o r 127, m a g n e t o f o n i nr 2 h e l i t u g e v u s e r e gul a ato r 128 ja gr ammo f o n i h e l i t u g e vu se r e g u l a a t o r 129. R e g u l a a t o r 130 r e g u l e e r i b h e l i t u gevust õ p e t a j a ja assist endi k uular ite s. 1 isähe 1 isead- me h e l i t u g e v u s tuleb p araja ks r e g u l e e r i d a s ea d m e enda r e g u l aat o ri abil. P r o g r am m i h e l i t u g evus on paras siis, kui selle p r o g r a mmi m õ õ t e r i i s t a 136~~õsuti liigub skaa- Tõ p u n ¥ š e p i I r Y õ n n a v a s a k p o o l s e serva ü m b r u s e s T
1.8. Õ p i l a s k o h t a d e j u h t i m i s p a n e e l i l on iga ko h a jaoks nel i lülitit: 1 38, 1 39, 1 40 ja 141. K l a h v 1381Ü- litab õ p i l a s k o h a e s i m e s s e p r o g r a m m i . Seega,kõigil õ p i l a s k oh ta de l, m i l l e l kla h v 138 on all a v a j u t a t u d , k u u levad Õ p i l a s e d e s i m e s e p r o g r a m m i heli. Klahv 139 l ü litab õ p i l a s k o h a t e i s e p r o gra mmi . Kui k o r r a g a on all Õpi laskoh a m õ l e m a d k l a h v i d 138 ja 139, siis on see Õpi la skoh t l ü l i t a t u d i s e s e i s v a töö reži im i . I s e s e i s v a töö r ež ii mi s saab õ p i l a n e i s e s e i s v a l t t ö ö t a d a oma m a g neto foniga. Kabin e t i h e l i p r o g r a m m i d t e d a ei sega. S u v a l i s e s t ö ö r e ž i i m i s k u ul e b õ p i l a n e om a m i k r o f o n i k a u d u iseennast.
1.9. Õ p e t a j a k u u l a r i d ei ole o t s e s e l t ü h t e g i prog
rammi lü li tatavad, õ p e t a j a saab k u u l a t a v a i d seda,mj- da k uul e b üks õ p i l as t est . Et oma k u u l a r i t e s t ü l d s e mi
dagi kuulda, pe a b õ p e t a j a a l l a v a j u t a m a ühe klahvidest 140. Kui se e j u u r e s on a ll a v a j u t a t u d sa m a õ p i l a s k o h a kl a h v 138, siis kuu l e b õpetaja e s i m e s e p r o g r a m m i heli, kui k l a h v 139, siis teise p r o g r a m m i heli. Kui all on m õ l e m a d k l a h v i d 138 ja 139, siis k u u l e b õ p e t a j a seda, mi s õ p i l a n e i se s e i s v a töö r e ž i i m i s k u u l e b või räägib.
1.10. Iga õ p i l a s k o h a jaoks on õ p i l a s k o h t a d e j u h t i m i s p a n e e l i a lu m i s e s reas veel 12 - p o s i t s i o o n i l i s e d lü l i t i d 141 v e s t l u s g r u p p i d e m o o d u s t a m i s e k s . Ü k s t e i s t k u u l e v a d ne e d õ p i l a s ed, kelle t ö ö k o h t a d e l e vastavad l ü
litid 141 on ü h e s u g u s e s asendis. Ohte v e s t l u s g r u p p i p k tohi k o r r a g a l ü l i t a d a üle kolme õ p i l a s k o h a - ü h e s u g u ses a s e nd is ei tohi k o r r a g a o l l a üle ko l m e lüliti 141.
E r a n d i k s on siin 0-asend. Kui õpetaja ei soovi, et Õpi
l as e d ü k s t e i s t segaks i d, siis seab ta k õ i k lülitid 141 0 -ase ndiss e .
1.11. Kui Õ p i l a s k o h t a d e m a g n e t o f o n i d on p a n d u d l i n d i v e o a s e n d i s s e LV (vt 2.6), siis k ä i v i t a b k l a h v 107 m a g n e t o f o n i d e s i m e s s e p r o g r a m m i l ü l i t a t u d õ p i l a s k o h t a d e l ja k l a h v 114 teise p r o g r a m m i l ü l i t a t u d õ p i lask ohtad el. N e nd e k l a h v i d e v a b a s t a m i s e l seiskuvad mag
ne to f onid. K l a h v i d 107 ja 114 on m õ e l d u d p õ h i l i s e l t e s i m e s e või te ise p r o g r a m m i heli s a l v e s t a m i s e k s õ p i l a s k o h t a d e m a g n e t l i n t i d e l e . N i i s u g u s e l ju hul kuuleb õpi
lase m i k r o f o n i k a u d u t u leva t heli ainu l t õ p i l a n e ise.
Te m a m a g n e t o f o n seda ei s a l v e s t a ja õpetaja puldis'kuul
da ei ole. M a g n e t o f o n i d k ä i v i t u v a d ka s u s , kui nad pole se a t u d s a l v e s t a m i s e retiimi (2.11), v a i d on l i n di k u u l a m i s e režiimis. S ell i s e l juhul k uu l e b õ p i l a n e kahte h e l i t ü k k i k o r r a g a - seda, mis t ule b p r o g r a m m i kaudu, ja seda, mis tuleb tema m a g n e t o f o n i lindilt.
S e e s u gust rež iim i t a val i s e l t ei kasutata.
1 3 4
1.12. Kui õ p e t a j a s oov i b ühe õ p i l a s e g a te isi s e g a m a t a v e s t e l d a , p e a b ta alla v a j u t a m a selle õ p i l a s k o h a kl a h v i 140 ja 126. Siis k a t k e b õ p i l a s e l p u l d i s t s a a d e tav p r o g r a m m n i n g ta kuu l e b a inult õpeta j a t . Kui õ p i lane o n i s e s e i s v a töö r e ž i i m i s ja t ö ö t a b p a r a j a s t i oma m a g n e t o f o n i g a , siis k o r r a g a all ol e v a t e k l a h v i d e 140 ja 126 k o r r a l s e i s k u b t e m a m a g n e t o f o n ega sega Õpet aj a- õ p i l a s e v e s t l u s t . N e i s t k l a h v i d e s t ühe v a b a s t a m i s e l käi
v i t u b m a g n e t o f o n uuesti.
1.13. K l ah v 125 v õ i m a l d a b õ p i l a s t s e a d a p r o g r a m m i a llik ak s. See k l a h v ü h e n d a b õ p i l a s e m i k r o f o n i e l e k t r i liselt õ p e t a j a m i k r o f o n i g a . N i i s i i s , kui õ p e t a j a on p r o g r a m m i a l l ik a s (all on k l a h v i d 105 või 112) ja all on k l ah v 125, siis on v a l i t u d p r o g r a m m i s k u u l d a kõike, m i d a r ää g i b o m a m i k r o f o n i see õ pi lane, k el le õ p i l a s k o hale v a s t a v k l a h v 140 on all. M e e l d e i ä t m i s e k s - kunagi, ei tohi k o r r a g a all olla üle ühe kla n v i 140. V a s t a s e l k o r r a l v õi b a p a r a t u u r rikneda.
1.14. Kui õ p e t a j a p u ldi m a g n e t o f o n i d o n s a l v e s t a m i s e a s end i s SS (vt 2 . 1 1 ) , siis k l a h v 118 k ä i v i t a b s a l v e s t a m i s e e s i m e s e l e m a g n e t o f o n i l e ja k l a h v 119 teisele m a g n e t o f o n i l e . S a l v e s t a t a k s e seda, « i d a o n k u u l d a õ p e ta d a kuul a r i t e s . K l a h v i v a b a s t a m i s e l k a t k e b m a g n e t o f p - ni lindivedu.
1.15. Kui p i s t i k u p e s a 131 k a u d u ü h e n d a d a p u l d i g a k o d u m a i s e d i a p r o j e k t o r i " P r o t o n " d i s t a n t s j u h t i m i s k a a - b el või pe s a 132 k a u d u T š e h h o s l o v a k k i a d i a p r o j e k t o r i
" A s p e k t o m a t " ka abe l , siis s a a b n e i d d i a p r o j e k t o r e i d juh
tida p u l d i k l a h v i d e g a 120 - 1 2 3 . K l a h v i l e 121 v a j u t a m i n e toob ette j ä r g m i s e slaidi. K l a h v i d e l e 120 ja 121 k o r r a g a v a j u t a m i s e l s aa ne t a g a s i e e l m i s e slaidi. K l a h v i d e 122 ja 123 abil on v õ i m a l i k d i a p r o j e k t o r i t f o k u s e e r i d a - e k r a a n i l o l e v a t pilti te ravus ta da .
1.16. õ p e t a j a p u l d i s p a i k n e v sünkronisatsiooniplokk koos m a g n e t o f o n i g a nr 1 v õ i m a l d a b k o r r a l d a d a a u t o m a a t set s l a i d i d e v a h e t a m i s t s ü n k r o o n s e l t heliga. S l a i d i d e j uu r d e k u u l u v a t h e l i t a u s t a k u u l e m e m a g n e t l i n d i e s i m e selt rajalt. Kui m a g n e t l i n d i t e isele r aj a l e o n iga slai
di j u u r d e k u u l u v a h e l i l d i g u lõ pu koh a l e s a l v e s t a t u d 1- kHz s a g e d u s e g a s ü n k r o s i g n a a l ja lüliti 115 on üle v a l , siis toob see s i g n a a l a u t o m a a t s e l t ette j ä r g m i s e s l a i di. Kui t e i s e l t h e l i r a j a l t l e ita kse 4-kHz s .gedusega s ü n k r o s i g n a a l , siis k a t k e b m a g n e t o f o n i nr 1 lindiv e d u , m i d a saab s e l l i s e l juhul j ä t k a t a v a i d k l a h v i l e 124 v a j ut amise g a.
1.17. Kui k l a h v 115 on a l u m i s e s a s e n d i s , siis on s ü n k r o n i s a t s i o o n i p l o k k v ä l j a l ü l i t a t u d n i n g t ö ö t a b p u l d i s i s e n e s i g n a a l g e n e r a a t o r . V i i m a s e abil saame m a g n e t l i n d i l e k i r j u t a d a s ü n k r o s i g n a a l e . S e ll e k s tuleb m a g n e t o f o n nr 1 s ead a s a l v e s t u s s e i s u (vt 2.11) n i n g k l a h v i g a 101 või 108 k ä i v i t a d a m a g n e t o f o n . Kui n ü ü d kor r aks v a j u t a d a k l a h v i l e 116, siis k i r j u t a t a k s e m a g n e t l i n d i l e k a a d r i v a h e t u s e s ü n k r o s i g n a a l , kui v a j u t a d a k l a h v i l e 117, siis l i nd i v e o k a t k e s t a m i s e sünkrosignaal
1.18. O l u l i n e on m e e l e s p i d a d a j ä r g m i s t . Kui me k a s u t a m e m a g n e t o f o n i nr 1 e s i m e s e l e l i n d i r a j a l e s a l v e s t a t u d heli k u u l a m i s e k s , siis t e i sele r a j a l e salves
t a t u d heli võ i b i m i t e e r i d a s ü n k r o s i g n a a l e n i n g k u t s u da esile d i a p r o j e k t o r i (кц£ see o n lülita tu d) k a a d r i v a h e t u s e ja, mis v e e l g i hul lem , m a g n e t o f o n i seisma pan
na. M a g n e t o f o n i u ues t i k ä i v i t a m i s e k s t u l e b vajutada kor
raks k l a h v i l e 124. K i r j e l d a t u d o l u k o r r a v ä l t i m i s e k s tuleb h o o l i t s e d a , et lindi t a v a l i s e l k u u l a m i s e l m a g n e t o f o n i g a nr 1 ei olek s t e i s e l e he li raj ale midagi sal
vestat ud .
Kui m i n g i s ea d e oma b p a l j u lüliteid , siis sa a b s o o v i t u d , t ö ö r e ž i i m i t a g a m i s e k s v a j a l i k k e l ü l i t u s i kõi
ge l ü hemal t ja t ä p s e m a l t k i r j e l d a d a l o o g i k a a v a l d i s t e abil. Seda m o o d u s t k a s u t a m e e d a s p i d i s e s t e k s t i s k a b i neti kõigi t ä h t s a m a t e t ö ö r e ž i i m i d e k i r j e l d a m i s e l .
Õ p e t a j a p u l d i l o n pe ale h a r i l i k e 2-positsioonilis- te lüli ti te v e e l r e g u l a a t o r i t e n u p u d (127 - 130) ja 12 - p o s i t s i o o n i l i s e d l ü l i t i d 141. N e n d e e l e m e n t i d e põi
m i m i s e l l o o g i k a a v a l d i s s e on k a s u t a t u d j ä r g m i s i t ä h i s tusi:
r12 7 - o n tõene, kui h e l i t u g e v u s on selle r e g u l a a t o r i g a p a r a j a k s r e g u l e e r i t u d ;
s141 - on tõene, kui l ü l i t i d 141 o n s e a t u d v a j a lik e sse asend it es s e .
K õ rvu t i l o o g i k a a v a l d i s t e g a on te k s t i s al a t i e s i t a t u d ka l ü l i t u ste s õ n a l i n e k irje l d u s . Paralleelsellu
g e mi sel k u j u n e b k i n d l a s t i ka neil , kes l o o g i k a k u r s u s e on u n u s t a n u d , l o o g i k a a v a l d i s t e l u g e m i s e ja m õ i s t m i s e o s k u s .
15
2. MAGNETOFONID
K õ i k k a b i n e t i k o m p l e k t i k u u l u v a d m a g n e t o f o n i d on ühte tüü p i - T E S L A B57c. Kaks m a g n e t o f o n i p a i k n e v a d Õ p e t a j a p u ld i laeg a stes , ü l e j ä ä n u d Õ p i l a s k o h t a d e l a e g astes, l a u a p l a a d i s o l e v a kaane all.
2.1. M a g n e t o f o n i j u h t i m i s e l e m e n t i d e paigutusskeem on t o o d u d j o o n i s e l 2 (lk. 41). J u h t i m i s e l e m e n t i d e ots
tarve on v a s t a v a l t joo nis el to o d u d numeratsioonile järg
m i n e :
201 - t o i t e p i n g e l ü l i t i 202 - r a i a v a h e t u s l ü l i t i 203 - k a i t s e l u k u v õ t m e a v a 204 - s a l v e s t u s k l a h v 205 - p a u s i k l a h v
206 - l in d i veo k ä i v i t u s l ü l i t i
207 - p a r e m p o o l s e li n d i k e t t a p ö ö r e t e arvu l o e n duri nulli s e admis e nupp
2.2. Kõ i k m a g n e t o f o n i d saa v a d toite õ p e t a j a p u l di kaudu. Puldi m a g n e t o f o n i d ü h e n d a t a k s e v o o l u v õ r k u puldi lüliti 145 abil ja õ p i l a s k o h t a d e ma gnetofonid lü
liti 144 abil. Igal m a g n e t o f o n i l on oma t o i t e p i n g e l ü - liti 201. L üliti k e t ta pöör ami se] end a p o o l e tuleb näh
t avale r o h e l i n e riba. Selles as end is on toi d e l ü l i t a tud. Kui m a g n e t o f o n i ei kasut ata, siis tuleb lüliti 201 v i i a a l g a s e n d i s s e nii, et n ä h t a v on mus t riba n u m b r i ga 0.
2.3. M a g n e t o f o n i d v õ i m a l d a v a d heli s a l v e s t a d a mag n e t l i n d i n e l j a l e rajale. K o r rag a on k a s u t a t a v a d ainult kaks rada. R a j a d on p a r a l l e e l s e d lindi servaga. Kui lasta lindil lõpuni joosta nin g ket tad ära va h e t a d a , siis on lindil ü l e v a l p o o l see serv, mis enne oli a l l pool. Nü ü d on h e l i p e a d e sa l v e s t u s - ni n g taastamispilu- dega k o h a k u t i ü l e j ä ä n u d kaks helirada. S e g a d u s e v ä l t i m i s e k s l i i m i t a k s e lindi e s im ese poole a l g u s s e r o h e list, k o l las t või v a lg e t jn lõppu p u n a s t värv i riba.
Lindi t e i n e pool a l g a b seega p u n a s e ribaga.
2.4. Lüliti 202 ongi m õ e l d u d h eli r a j a v alikuks.
Kui lüliti on a s e n d i s I, siis kas ut a m e lindi antud poo
le e s i m e s t rada. Kui lüliti 202 on ase n d i s 1 1 , siis ka
s ut a m e teist rada. Mõ l e m a l juhul on lindi v a l i t u d ra- .iale v õ i m a l i k heli s a l v e s t a d a ja s a l v e s t a t u d h e l i k u u -
lata. Kui lüliti 202 on a s e nd is I + II, siis saa b k u u lata m õ l e m a l e rajale s a l v e s t a t u d heli k o r r a g a ning l i n d i s t a d a saab ain u l t t e i sel e raj ale, k u s j u u r e s s a l v e s t amise ajal on e s i m e s e l t r aj a l t t ul ev heli kuuldav.
2.5. M a g n e t o f o n i d on v a r u s t a t u d p a u s i k l a h v i g a 205.
S e l le le v a j u t a m i s e l jääb lint s e i s m a n i n g lindi k u u l a m i n e või lindile s a l v e s t a m i n e katkeb. Kui k l a h v 205 v a b a st ada, siis k u u l a m i n e v6i s a l v e s t u s j ä t k u b .Klahvi 205 saab al um i s e s as endis ka fiksee rid a. S e ll ek s t u l e b ta alla v a j u t a d a n i n g lü kata l i n d i k e t t a poole. E n d a p oole t õ m b a m i s e l k la h v v abaneb.
2.6. Kõ i gil m a g n e t o f o n i d e l on veel kl a h v i 205 ü l e s a n d e i d d u b l e e r i v s is emine e l e k t r i l i n e lülitusseade, mis v õ i m a l d a b eem al p a i k n e v a t e lü l i t u s t e ab il lindi lii
kumist p e a t a d a või alustad a. N e e d di s t a n t s j ü h t i m i s e lü
litid p a i k n e v a d õ p e t a j a puldis. D i s t a n t s j u h t i m i s e v õ i m a l d a m i s e k s p e a v a d m a g n e t o f o n i d e j u h t i m i s e l e m e n d i d ole
ma l indi v eo asendis:
LV = 201 & 206 & 7Ö~S. (1)
Seda l o o g i k a a v a l d i s t t u leb t õ l g e n d a d a j ä r g m i s e l t : m a g n e t o f o n o n l i nd ive o a s end is LV, kui m a g n e t o f o n i t o i t e - p i n g e l ü l i t i 201 ja k ä i v i t u s l ü l i t i 206 on l ü l i t a t u d (.viimast tuleb k e e r a t a ü h e k o r d s e n o o l e g a — ► n ä i d a t u d suunas) ja p a u s ä k l a h v 205 ei ole l ü l i t a t u d (joon l ü l i tit t ä h i s t a v a n umbri koh al n a itab , et v a s t a v k l a h v e i tohi ant u d t i n g i m u s t e s ol l a alla va j u t a t u d ) . R a j a v a h e - t u s l ü l i t i ja s a l v e s t u s k l a h v v õ i v a d oll a m i s t a h e s soo
v i tud asendis. N e n d e o l e k k a u g j u h t i m i s t ei m õ j u s t a . 2.7. V ä g a o l u l i n e on m õ i s t a ka v a s t u p i d i s t s e o s t - m a g n e t o f o n on o ma j u h t i m i s e l e m e n t i d e g a t ä i e l i k u l t j u h i t av ük sn es siis, kui õ p e t a j a p uld is p a i k n e v a d d i s t a n t s j u h t i m i s e lül i tid seda lubavad. J ä r e l i k u l t s a a v a d õ p i l a s e d om a m a g n e t o f o n e k a s u t a d a v a i d juhul, kui õ p e taja seda oma puldi l ü l i t u s t e g a lubab. Õ p i l a s k o h a n u m ber n m a g n e t o f o n i l i n d i v e o m e h h a n i s m t ö ö t a b siis, kui j ä r g m i n e l o o g i k a a v a l d i s on tõene:
LV & ГГ27ГХТТТГ7 & (107 8, 1 3 8 n ) V (114 & 1 59n ) V
V ( l38 & 139). (2)
6 p i l a s k o h a n u m b e r n m a g n e t o f o n t öötab, kui see n-s mag
n e t o f o n on lindiveo a s e ndis LV ja õ p e t a j a ei ole n-ndat Õpil ast kuuld el e k u t s u n u d (korraga ei ole l ül i t a t u d
I 7 5
k l a h v i d 126 ja 140 ) n i n g on t ä i d e t u d ve e l üks k o l m e s t t i n g i m u s e s t (valemis e r a l d a t u d ü k s t e i s e s t m ä r g i g a "V"):
a) n-s õ p i l a n e o n k l a h v i g a 138 s e a t u d e s i m e s s e p r o g r a m m i ja a l l a o n v a j u t a t u d k l a h v 107 või
b) n-s õ p i l a n e on k l a h v i g a 139 s e a t u d t e i s e p r o g rammi ja a l l a on v a j u t a t u d k l a h v 114 või
c) see õ p i l a n e on m õ l e m a k lah vi 138 ja 1 3 9 a l l a v a - j u t a m i s e g a v i i d u d i s e s e i s v a töö režiimi.
2 .8 . Ka õ p e t a j a puldi m a g n e t o f o n i d on k a u g j u h i t a vad. õ p e t a j a puldi m a g n e t o f o n nr 1 k ä i v i t u b , kui t õe ne on j ä r g m i n e l o o g i k a a v a l d i s :
LV & (101 V 108 V 118). (3)
M a g n e t o f o n kä i v i t u b , kui ta on l ind i v e o as e n d i s ja on v a j u t a t u d k l a h v i l e 101 või 108 või 118. M a g n e t o f o n i nr 2 jaoks on v a s t a v a v a l d is järgmine:
LV & (10.2 V 109 V 119). (4)
2 .9 . M a g n e t l i n d i l e m a h u b t a v a l i s e l t en a m kui üks õ p p e o t s t a r b e l i n e s alv e s t u s . V a j a l i k u s a l v e s t u s e kiireks l e i d m i s e k s sa ab lül i ti 206 abil linti k i ir el t ed asi või t a g a si kerida. S e l l e k s t u leb lüliti 206 a ll a v a j u t a d a ja k e e r a t a s o o v i t u d k e r i m i s e suunas. S u u n d a näitavad ka- h e k o r d s e d n o o l e d .
2.10. Öig e k o h a l eid m i s t lindil a b i s t a b p a r e m p o o l n e k e t t a p ö ö r e t e a r v u loendur. Kla hvi 207 abil sa a b
l o en duri n u ll i seada. K l a h v i l e 207 ei tohi k e r i m i s e ajal v a j u t a d a .
2 .11. Heli s a l v e s t a m i s e k s t u l e b m a g n e t o f o n v i i a s a l v e s t u s s e i s u :
SS = 201 & s 202 & (204 & 206) & 2ÕT5. (5) M a g n e t o f o n i v i i m i s e k s s a l v e s t u s s e i s u t u l e b : l ü l i t i g a 201 l ü l i t a d a t o i t e p i n g e , sea da r a j a v a h e t u s l ü l i t i 202 v a j a likule h e l i r a j a l e , pun a s t s a l v e s t u s k l a h v i 204 all h o i des (vt ka 2.12) k e e r ata lüliti t 206 ü h e k o r d s e n o o l e g a
---n ä i d a t u d s uu n a s ni n g k o n t r o l l i d a , et p a u s i k l a h v 205 ei oleks all. S a l v e s t u s k l a h v f ik s e e r u b a l u m i s e s a s e n d i s n i n g s ü t t i b klahvi j uur es olev p u n a n e tuli.Mag
n e t o f o n i v ä l j a v i i m i s e k s s a l v e s t u s s e i s u s t t u l e b lüliti 206 k e e r a t a a l g a s e n d i s s e . Siis klahv 204 v a b a n e b i s e e n e s e s t .
2.12. Kui r a j a v a h e t u s l ü l i t i on a s e n d i s I, siis sal- v e s t u s k l a h v i alla v a j u t a d a ei saa. T a v a l i s e l t s a l v e s t a
takse es i m e s e l e rajale see tekst, m i d a s o o v i t a k s e k o r d u v alt kasutada. M a g n e t o f o n i d on v a r u s t a t u d k a i t s e l u k u - ga, mis ei lase õ p i l a s e l e s i m e s e l e r a j a l e s a l v e s t a t u t p e a l e s a l v e s t a m i s e g a k o g e m a t a rikkuda, L s i m e s e l e rajale l i n d i s t a m i s e k s t u l eb s p e t s i a a l n e v õ t i pi s t a a v a s s e 203 ja k e e r a t a pär ip äev a . A l l e s n ü ü d on v õ i m a l i k s a l v e s t u s - kl a hvi 204 alla v ajutada.
2.13. S a l v e s t u s e k u u l a m i s e l tuleb h e l i t u g e v u s p a rajaks r e g u l e e r i d a õ p e t a j a p uld i r e g u l a a t o r i t e g a 127 (mag
n e t o f o n nr 1) või 128 ( m a g n e t o f o n nr 2). Opi laskohal ole
va r e g u l a a t o r i g a 301 saab r e g u l e e r i d a õ p i l a s k o h a m a g n e tofoni h e l i t u g e v u s t k u u l a r ites. M a g n e t o f o n i k a s u t a m i s t m i t m e s u g u s t e Õ p p e m e t o o d i l i s t e v õ t e t e k o r r a l v a a t l e m e de
t a i lselt jä r g m i s e s peatükis.
3. GRAMMOFON
K a b i n e t v õ i m a l d a b h e l i p r o g r a m m i a l l i k a n a k a s u t a d a h a r i l i k k e ja s t e r e o h e l i p l a a t e . Se lleks o t s t a r b e k s p a i k neb õpetaja puldi p a r e m p o o l s e s laekas gr a m m o f o n .
3.1. G r am mo f o ni k a s u t a m i n e on v ä g a lihtne. Tal on ainu lt kaks lülitit: k ä i v i t u s l ü l i t i ja k i i r u s e v a l i k u lüliti. H e l i p l a a t t ul e b a s e t a d a g r a m m o f o n i k e t t a l e ja k i i ru se v a l i k u lül i t i g a s ead a h e l i p l a a d i e t i k e t i l e k i r j u t a t u d p ö ö r l e m i s k i i r u s - kas 33 või 45 p ö ö r e t m i n u t i s . S e ej ä r e l tuleb h e l i p e a t õžt a t o elt ja s e a d a p l a a d i k o hale nii, et nõ e l asuks n e n d e h e l i r a d a d e k o h a l , k u s t soo
vime k u u l a m i s t alustada. Kui n ü ü d g r a m m o f o n k ä i v i t a d a k ä i v i t u s l ü l i t i v i i m i s e g a a s e n d i s s e ON, siis h a k k a b plaat p ö ö r l e m a ja h e l i p e a laskub a u t o m a a t s e l t p l a a d i l e .
3.2. G r a m m o f o n on v a r u s t a t u d a u t o s t o p i g a . Kui he
liplaat on läbi m ä n g i t u d ja nõel p l a a d i v i i m a s e l e r a j a le jõudnud, siis läheb k ä i v i t u s l ü l i t i a s e n d i s s e OFF, g r a m m o f o n i m o o t o r l ü l itu b v ä l j a ja h e l i p e a t õ u s e b p l a a dilt üles. Kui s o o v i m e g r a m m o f o n i p e a t a d a enne n O e l a plaadi lõppu j õ u d m i s t , siis t ule b k ä i v i t u s l ü l i t i viia asen
d i s se OFF. Ka s e e j u ure s lü lit ub m o o t o r v ä l j a ja h e l i p e a tõu s eb plaadilt. Lõpuks tul eb h e l i p e a k õ r v a l o l e v a l e toe
le tagasi asetada.
3.3. G r a m m o f o n saab toite õ p e t a j a puldi e l e t r i s ü s - t e em is t n in g k ä i v i t u b ainult siis, kui õ p e t a j a p ul t o n lül itiga 145 v o o l u v õ r k u lülitatud. G r a m m o f o n i abi l taas
t a t u d heli saab k a b ine t i e s i m e s s e p r o g r a m m i j u h t i d a l ü 1 9
6
li tiga 103 ja t e ise progranuni l ü l i t i g a 110. H e l i t u g e vus t uleb p a r a j a k s r e g u l e e r i d a r e g u l a a t o r i g a 129.
3.4. P ä r a s t töö l õ p e t a m i s t tule b h e l i p e a a s e t a d a k õ r v a l o l e v a l e toele ja v e e n d u d a , et k ä i v i t u s l ü l i t i on a s e n di s OFF. Ei tohi k a s u t a d a m ä ä r d u n u d n i n g mõranenud h e l i p l a a t e , see võib h e l i p e a rikkuda. H e l i p e a ja h e l i p l a a t i d e g a t u leb v ä g a e t t e v a a t l i k u l t ü m b e r käia.
4. ÕPILASE TÖÖKOHT
4.1. Õ p i l a s e t ö ö k o h a l p a i k n e b l a u a p la ad is o l e v a kaane all m a g n e t o f o n ja laeka õ p i l a s p o o l s e l v ä l i s k ü l jel on õ p i l a s k o h a j u h t i m i s p u l t . See on v ä g a lihtne pul- dike, m i l l e l o n v a i d kaks j u h t i m i s e l e m e n t i (joonis 3 lk 42):
301 - h e l i t u g e v u s e r e g u l a a t o r 302 - k l a h v õ p e t a j a k u t s u m i s e k s
4.2. P i s t i k u p e s s a 303 tuleb t o r g a t a õ p i l a s e k u u larite pistik; Õ p i l a n e kuul e b es i m e s t p r o g r a m m i , kui õ p e t a j a p u l d i l on a l l a v a j u t a t u d õ p i l a s e l e vastav klahv 138, ja tei st p r o g r a m m i , kui on l ü l i t a t u d talle v a s tav kla hv 139. Kui m õ l e m a d n i m e t a t u d k l a h v i d on ü l e val, siis on õ p i l a n e k a b i n e t i h e l i s ü s t e e m i s t v ä l j a l ü litatud. Kui m õ l e m a d k l a h v i d 138 ja 139 on all, siis on õ p i l a n e i s e s e i s v a töö r eÄiimis. Se l l e s rež ii mi s sa ab ta t ä i e l i k u l t j u h t i d a oma m a g n e t o f o n i . H e l i t u g e v u s e oma k u u l a r i t e s r e g u l e e r i b õ p i l a n e p a r a j a k s r e g u l a a t o r i g a 301.
4.3. M a g n e t o f o n i me jub a t u t v u s t a s i m e eespool.Kui Õp ilase l on m a g n e t o f o n i k ä s i t s e m i n e selge, siis ei t o hiks tal oma t ö ö k o h a s e a d m e t e k a s u t a m i s e l e r i l i s i ras
kus i tekkida. Kui ta siiski m i l l e g a g i h ä t t a jääb või s o ov ib m i n g i l m u u l p õ h j u s e l õ p e t a j a t ä h e l e p a n u enda l e t õ m mata , siis t ul e b tal v a j u t a d a k l a h v i l e 3 0 2 . N i i k a u a kui k l a h v 302 on all, p õ l e b õ p e t a j a p u l d i l õ p i l a s k o hale v a s t a v signaal'lamp 137. Selle m ä r k a m i s e l v õ t a b õ p e t a j a õ p i l a s e g a ü h enduse.
I I . KABINETI KASUTAMINE
Selles p e a t ü k i s e s i t a m e k a b i n e t i k õ i g i v õ i m a l u s te k a s u t a m i s e k s t ä p s e d r e t s e p t i d - a n n a m e iga ret ii mt ga s e o t u d k l a h v i d e s e i s u l o o g i k a a v a l d i s e d koos s õ n a liste s e l g it us te ga.
5. T ö ö ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE
Kui olete a l g a j a k a b i n e t i k a s u t a j a n i n g k õ i g i õ p e t a j a p u ld i l ü lit i te o t s t a r b e s v e e l h ä s t i ei o r i e n teeru, siis s o o v i t a m e enne k a b i n e t i v o o l u v õ r k u l ü l i tamist k õ i k õ p e t a j a p u l d i k l a h v i d v ä l j a lülitada. E n ne k a b i n e t i v o o l u v õ r k u l ü l i t a m i s t o n alati ta rv is t e ha j ä r g m i s t .
5.1. K o n t r o l l i d a , et k a b i n e t i k õ i g i m a g n e t o f o n i de t o i t e l ü l i t i 2 0 1 . o l eks v ä l j a l ü l i t a t u d - see peab o l e ma asendis, kus p a i s t a b m us t ri ba ja n u m b e r 0.V a s tasel k o r r a l j ä ä v a d m a g n e t o f o n i d p ä r a s t l ü liti 144 sis
s e l ü l i t a m i s t toite alla. Kui n e i d ei k a s u t a t a , s i i s on n a d a s j a t u l t p i n g e s t a t u d , k u u m e n e v a d s u l e t u d l a e g a s tes ja n e n d e k a s u l i k t ö ö i g a väheneb.
5 .2. K o n t r o l l i d a , et g r a m m o f o n oleks v ä l j a l ü l i t a t ud ja h e l i p e a s e i s aks k e t t a k õ r v a l o ü e v a l toel.
G r a m m o f o n i k ä i v i t u s lüliti p e a b o l e m a a s en d i s OFF.
5.3. K o n t r o l l i d a , et k õ i k ve s t lus gruppi de moodus
ta m ise lü l i t i d 141 o l e k s i d asend is 0. V a s t a s e l juhul on n e e d t ö öko h ad, m i l l e l l ü l i t i d 141 on ü h e s u g u s e s as endis, o ma v a h e l h e l i k a n a l e i d pidi s e o t u d n i n g s e g a v a d üksteist.
5.4. K o n t r o l l i d a , et kõ i k k l a h v i d 140 o l e k s i d ü l e v a l .
Nüüd võ ib k a b i n e t i s e a d m e d l ü l i t i t e g a 144 ja 145 v o o l u v õ r k u lülitada. L ü lit i 145 l ü l i tab õ p e t a j a p u l di v o o l u v õ r k u ja lüliti 144 l ü l ita b v o o l u v õ r k u õpilas
k o h t a d e laegastes o l e v a d p i s t i k u p e s a d , k u h u on ü h e n d a t u d õ pi l a s t e m a g n e t o f o n i d e t o i t e p i s t i k u d .
5.5. Kui õ p i l a s e d tun nis m a g n e t o f o n e ei vaja,siis lü litame siss e a inult lüliti 145. S e e j u u r e s p e a b s ü t tima lülitite k o hal o l e v p u n a n e tuli 142.
5.6. Lüliti 144 l ülit ame siis, kui õ p i l a s e d alus
t a vad tö ö d oma t ö ö k o h a m a g n e t o f o n i g a või kui õ p e t a j a so o vib õ p i l a s k o h t a d e m a g n e t o f o n i d e l e s a l v e s t a d a h a r j u t u s ü l e s a n d e i d .
21
5.7. Lü l iti 143 lülitame, kui soo vim e k a s u t a d a õ p e ta ja puldi v a s a k p o o l s e s laekas o l e v a i d v S r g u v o o l u p i s t i k u p e s i l i s a h e l i s e a d m e , d i a p r o j e k t o r i või g r a f o p r o j e k tori v o o l u v õ r k u ü h e n d a m i s e k s .
5.8. Ü h e n d a m e õ p e t a j a k u u l a r i d puldiga. Selleks tor
kame k u u l a r i t e p i s t i k u p e s s a 135.
5.9. Palum e õ p i l a s t e l p a n n a oma k u u l a r i t e p i s t i k u d n e n d e puldi p e s s a 303.
S e l l e g a on ka bin e t v i i d u d t ö ö k o r d a n in g nü ü d võib a su d a õ p p e ü l e s a n n e t e g a s e o t u d lülit uste juurde.
5.10. Töö l õ p e t a m i s e l tuleb lüli tid 143, 144 ja 145 vä l j a l ü l i t a d a n i n g täita ka p u n k t i d 5.1, 5.2, 5.3 ja 5.4. Kõige selle eest v a s t u t a b k a b i n e t i s töö l õ p e t a n u d õpetaj a ka siis, kui ta ka s u t a b as s i s t e n d i või l a b o r a n di abi.
6. ÕPETAJA JUHENDAJA JA KONTROLLIJA ROLLIS
K a b i n e t i s t ö ö t a m i s e l on kõigil õ p i l a s t e l k u u l a r i d peas ja õ p e t a j a t k u u l e v a d nad ainult ka bi n e t i h e l i s ü s te e m i d e kaudu. Et õ p e t a j a saaks õ pil a s t e t öö d juhendada, pe a b ta o s k a m a k õi g i Õ p i l a s t e g a ja i g a ü h e g a eraldi, k o n takti võtta. S e e t õ t t u o n iga tunni alg use s o l u l i n e kont
ro l l i d a , kas kõik õ p i l a s e d õ p e t a j a t kuulev a d . Sellest a l u s t a m e g i , e e l d a d e s , e t k õ i k a l a p u n k t i d (5.1 - 5.9) on t ä i d e t u d .
6 .1 . Õpilaskohtade lülitamine kabineti helisüsteemi
õ p i l a s e d k u u l e v a d õ p e t a j a t ja kõiki võimalikke prog
rammi a l l i k a i d v a i d siis, kui nad on Õ p e t a i a puldi k l a h v i d e g a 138 ja 159 k a b i n e t i h e l i s ü s t e e m i l ü l i t a t u d (vt ka 1.8). Kui õ p e t a j a l on p l aa nis kõi gile õ p i l a s t e l e kor
raga sama m a t e r j a l i esi t ada, siis lülitab ta kõi k õ p i lased ühte pro gr am m i.
r ä i m e s s e p r o g r a m m i l ü l i t a m i s e k s tuleb k õ i k i d e l Õpi
l a s k o h t a d e l alla v a j u t a d a klahv 138. See ju ur es p e a v a d kõik kl a h v i d 139 üleval olema. L ü l i t u s e l o o g i k a a v a l d i s :
138 X- TT9. (6)
Teise p r o g r a m m i l ü lit a m i s e k s t u leb k õ i k i d e l õ p i l a s k o h t a d e l alla v a j u t a d a klahv 139 n i n g k l a h v 138 v a bastada. Selle l ü l i t u s e l o o g i k a a v a l d i s :
T T 8 & 139. (7)
Kui Õ p e t a j a t a h a b õp i l a s i g r u p p i d e s s e j a o t a d a n i n g g r u pp i d e l e e r i n e v a i d ü l e s a n d e i d anda, siis l ü l i t a b ta ühe osa õ p i l a s t e s t e s i m e s s e ja t ei se osa t e i s e p r o g r a m mi. S ealj u u r e s p e a v a d e s i m e s e grupi õ p i l a s k o h t a d e l e vas
tavad lülitid r a h u l d a m a t i n g i m u s t (6) ja t ei se grupi l ü litid t i n g i m u s t (7).
N ü ü d p a l u b õ p e t a j a õ p ilasi p a n n a k u u l a r i d pähe ning k o n t r o l l i d a , kas n ad ennas t ku ulevad. Se lleks peavad õ p i lased m i d a g i oma m i k r o f o n i r ä ä k i m a n i n g regulaatoriga 301 h e l i t u g e v u s e p ar a j a k s re g u l e e r i m a . Kui m õ n i õ p i l a n e ei kuule ennast, siis on tema t ö ö k o h a k u u l a r i d , m i k r o f o n või pult rikkis n i n g talle tu l e b leida teine, k or ra s töö
k o ht .
6 .2. Õpetaja kuuldavaks tegemine kõigile õpilastele
Õ p e t a j a saab ennast k o g u k lass ile k u u l d a v a k s teha k l a h v i d e 105 ja 112 abil. Kui kõi k õ p i l a s e d on e s i m e s s e p r o g r a m m i l ü l i t a t u d (valem 6), siis v a j u t a b õ p e t a j a a l la klahvi 105. Kui kõik Õ p i l a s e d on l ü l i t a t u d t e is e prog
rammi (valem 7), siis v a j u t a b õ p e t a j a al l a k l a h v i 112.
Kui õ p i l a s e d on l ü l i t a t u d m õ l e m a s s e p r o g r a m m i , st o s a e s i m e s s e ja osa teise, siis t u l e b alla v a j u t a d a m õ l e m a d k l a h v i d 105 ja 112. S e l l e g a o n õ p e t a j a m i k r o f o n l ü l i t a t u d e s imes e , t e ise või m õ l e m a p r o g r a m m i al l i k a k s . S e l leks, et õ p e t a j a ise e n n a s t k u u l e k s , p e a b ta a l l a v a j u tam a k la hv i 140 ü he l õ p i l a s k o h a l (vt 1.9). Nü üd p a n e b õ p e t a j a k u u l a r i d pähe n i n g, r ä ä k i d e s m i k r o f o n i , j ä l g i b h e l i t u g e v u s e i n d i k a a t o r i t 136. Kui osut i l i i g u b p u n a s e le v äljal e , siis on heli liig a tugev, õ p e t a j a l tuleb kas n i h u t a d a m i k r o f o n i suu st v e i d i k a u g e m a l e v õ i l i h t s a l t v a i k s e m a l t rääkida. V a s t u p i d i s e l j u h u l t u l e b toimida vas
tupidi. H e l i t u g e v u s e o m a k u u l a r i t e s r e g u l e e r i b õ p e t a j a pa r aj ak s r e g u l a a t o r i g a 130. Kui k õ i k s e a d m e d on k o r ra s, siis k u u l e v a d õ p i l a s e d Õpeta jat.
Seega, kui õ p i l a s e d on l ü l i t a t u d e s i m e s s e ja teise p r o g rammi (vt b.l), tuleb õ p e t a j a k u u l d a v a k s t e g e m i s e k s kogu rühmale:
a) alla v a j u t a d a üks k l a h v 140;
bl all a v a j u t a d a k l a h v i d 105 ja 112;
c) r e g u l e e r i d a õ p e t a j a k u u l a r i t e h e l i t u g e v u s p a r a jaks r e g u l a a t o r i g a 130.
Ne n de le t i n g i m u s t e l e v a s t a b j ä r g m i n e l o o g i k a a v a l - d is :
140n & 105 & 112 & r 130. (8)
23
J ä r g n e v a t e s p e a t ü k k i d e s me eeldam e, et lisaks j a o tise 5 a l a p u n k t i d e l e on Õp e t a j a t ä i t n u d ka p u n k t i d e s 6.1 j a 6.2 t o o d u d nõu d ed, st l ü l i t a n u d õ p i l a s e d ühte p r o g ra mmide st, k o n t r o l l i n u d , et k õ i k õ p i l a s e d õ pe t a j a t k u u levad, r e g u l e e r i n u d h e l i t u g e v u s e o m a k u u l a r i t e s ja seda on t e i n u d ka õpilased.
6 .3 . Õpetaja kuuldavaks tegemine esimese programmi kaudu Kui Õ p e t a j a tahab p ö ö r d u d a v a i d e s i m e s s e p r o g r a m m i l ü l i t a t u d õ p i l a s t e poole , siis tuleb tal:
a) alla v a j u t a d a k l ahv 105;
b) alla v a j u t a d a kla hv 140 kohal, mis on l ü l i t a t u d e s i m e s s e pr og r a m m i ;
c) k o n t r o l l i d a , et k l a h v 112 ei oleks all a v a j u t a tud, sest m u i d k u u l e v a d Õ p e t a j a t ka te ise p r o g r a m m i l ü l i t a t u d õpilased.
L ü l i t u s e l o o g i k a a v a l d i s on järgmine:
105 & Cl38n & T 3 9 n & 140 ) & TT2. (9) A l l a on v a j u t a t u d k l a h v 105 n i n g k lah v 140 s el le l Õ p i
laskohal, kus 138 on all ja 139 on ü leval, ni n g kla h v 112 on ü l e v a l .
6 .4 . Õpetaja kuuldavaks tegemine teise programmi kaudu Selle l ü li tus e l o o g i k a a v a l d i s on järgmine:
112 & (T38 & 139 & 140 ) & T75T. n n n (10)' All on k l a h v 112 n i n g alla on v a j u t a t u d k l a h v 140 s e l
lel Õ p i l a s k o h a l , kus 139 on all ja 138 on üleval, ni n g k l a h v 105 on üleval.
6 .5 . Ohe äpilase kontrollkuulamine
Õ p e t a j a saab õ p i l a s t m ä r k a m a t u l t p e a l t k u u l a t a , k u i ta v a j u t a b alla selle õ p i l a s e klahv i 140. Siin kehtib aga üks erand. Kui p e a l t k u u l a t a v õ p i l a n e on l ü l i t a t u d e s i m e s s e p r o g r a m m i , siis ei tohi all o l l a k l ah v 1 0 7 . Kui Õ p i lane on l ü l i t a t u d t eis e p r o g r a m m i , siis ei tohi all o l l a k l ahv 114. V a s t a s e l k orral õ p e t a j a õ p i l a s t ei k u u le (vt 1.11). Õ p e t a j a saab Õ p i las t k u u l a t a ka siis, kui õ p i l a n e t öötab i s e s e i s v a l t oma m a g n e t o f o n i g a , st a n t u d k oh al on all m õ l e m a d k l a h v i d 138 ja 139.
6 .6 . Õpetaja vestlus ühe õpilasega teisi segamata
Töö käi g u s v õ i b Õ p e t a j a l t e k k i d a v a j a d u s r ä ä k i d a a i nu l t ühe õ p i l a s e g a talle k o r r a l d u s t e a n d m i s e k s , tema p a r a n d a m i s e k s või tema k u t s u n g i l e v a s t a m i s e k s (4.3). S e l
leks tuleb:
a) al la v a j u t a d a selle õ p i l a s e k l a h v 140;
b) alla v a j u t a d a k l a h v 126.
L ü l i t u s e l o o g i k a a v a l d i s :
140 & 126. n ( 1 1 )
A n t u d r e t s e p t t o i m i b s õ l t u m a t a s elle s t , m i l l i s e s se p r o g r a m m i on õ p i l a n e lülitatud. S e e j u u r e s p u l d i s t s a a d e t a v p r o g r a m m v e s t l u s t ei sega. Kui Õ p i l a n e on i s e s e i s v a töö r e ž i i m i s n i n g t ö ö t a b oma m a g n e t o f o n i g a , siis jää b pea l e e e s p o o l n i m e t a t u d l ü l i t u s i õpilase mag
n e t o f o n seisma. Ka s i i n k e h t i b p u n k t i s 6.5 k irjeldatud erand, st all ei tohi o l l a k l a h v i d 107 ja 114. Li sa ks s e ll e le t uleb j ä l g i d a , et a l l a ei o lek s v a j u t a t u d klah
v i d 105 ja 112. V a s t a s e l juhul k u u l e v a d õ p e t a j a t k õ i k v a s t a v a s s e p r o g r a m m i l ü l i t a t u d õp ila sed. M a i n i t u d eran
d e i d ei ole l o o g i k a a v a l d i s e s (11) ar v e s t a t u d . 6 .7 . Ohe programmi kuuldavaks tegemine õpetajale
Kui õ p e t a j a t a h a b oma k u u l a r i t e s t m i d a g i kuu l d a , siis p e a b alati all o l e m a ük s k l a h v 140 (vt 1 . 1 0 ) . S e da on e e sp oo l alati a r v e s t a t u d ja seda t u l e b a r v e s t a da ka edaspidi. L o o g i k a a v a l d i s t e l i h t s u s t a m i s e k s t o o me sisse m õ n e d t äh i stu s ed.
Kui õ p e t a j a k u u l a b e s i m e s e p r o g r a m m i k a n a l i k a u du v ä l j a s t a t a v a t heli, siis p e a b tõene o l e m a j ä r g m i n e l o o g i k a a v a l d i s :
A l l a on v a j u t a t u d k la h v 140 õ p i l a s k o h a l , k u s j u u r e s al
la on v a j u t a t u d k l a h v 138 ja k l a h v 139 on ül ev al . A l l ei tohi o l l a k lah v 126, v a s t a s e l j u hul on õpetaja ühen
duses õ p i l a s e g a , kelle k l a h v 140 on a l l a v a j u t a t u d n i n g k u mbki ei k u ul e p r o g r a m m i (vt 1.12 ja 6.6).
Kui õ p e t a j a k u u l a b t e i s e p r o g r a m m i k a n a l i k a u d u v ä l j a s t a t a v a t heli, siis p e a b tõe ne o l e m a järgmine loo
g i k a avaldi s :
S i s s e t o o d u d t ä h i s t u s t k a s u t a d e s s a a m e n ä i t e k s a v a l d i s e (9) e s i t a d a lühe mal kujul:
105 & K 1 & TT7.
K, = 138 1 n •& T T9 n & 140 n & ТТБ. (1 2)
K 7 = T T S & 139 & 140_ & Т7Б.L П П П (13)
25
6.8. Metoodilisi näpunäiteid
Ilmselt tek i b õ p e t a j a l üsna h a r v a soov v6i v a j a dus Õ p p e o t s t a r b e l k a s u t a d a kahte p r o g r a m m i k o r r a g a Õpil a s t e ühele osale e s i t a d a üht ja t e isele osale teist m a t erj a li. S e e t õ t t u on en am i k u l j u h t u d e l üks p r o g r a m - m i k a n a l vaba. S e ll i s e s o l u k o r r a s on s o o v i t a t a v õpilas
k o h a d l ü li t a d a ühte p r o g r a m m i (näiteks e s i m e s s e ) , üks v ab a koht (kus õp ila s t ei ole) l ü li ta d a aga teise prog
rammi. Saates m a g n e t l i n d i l t või g r a m m o f o n i l t Õpil a s tele es i m e s e p r o g r a m m i k a u d u m i n g i t enda l e a m m u t u n tud- t e a d a o l e v a t h eli t ü k k i , või b Õ p e t a j a samal ajal kuu
lata või l i n d i s t a d a v abale m a g n e t o f o n i l e tei s e p r o g rammi k a u d u m i d a g i muud. N ä i t e k s v õ i b ta o t s i d a m a g n e t l i n d i l t või h e l i p l a a d i l t so b i v a t l õ i k u j ä r g m i s e õp
p e ü l e s a n d e jaoks v õ i lihtsalt m i l l e g i m e e l d i v a k u u l a m i s e g a k o rr a ks l õ d v e s t u d a ja a eg a p a r a j a k s teha.
7. MAGNETOFON PROGRAMM! ALLIKANA
õ p e t a j a puldis p a i k n e v a t m õ l e m a t m a g n e t o f o n i saab k a s u t a d a p r o g r a m m i a l lika na, st teha õ p i l a s t e l e k u u l davaks v a s t a v a l e m a g n e t o f o n i l e p a n d u d m a g n e t l i n d i l t tu
levat heli. J ä r g n e v a l t an na m e g i n ä p u n ä i t e i d , k u idas s e ad a m a g n e t o f o n e p r o g r a m m i allikaks. E e l da me et on t ä i d e t u d j a o t ise 5 k õ i k a l a p u n k t i d (v.a v i imane) n i n g p u n k t i d 6.1 ja 6 2,
Õ p e t a j a as etab m a g n e t l i n d i m a g n e t o f o n i l e nii, et l i ndiga ketas jääb v a saku le, tühi ketas aga paremale.
Lindi õige a s e n d on n ä i d a t u d j oon isel 2 (lk 42). Nüüd v a l i b õ p e t a j a r a j a v a h e t u s l ü l i t i g a sob i v a h e l i r a j a (vt 2.3 ja 2.4) n i n g pa neb m a g n e t o f o n i l i n d i v e o a s e n d i s se LV (vt 2.6).
M õ l e m a t m a g n e t o f o n i saab k a s u t a d a m õ l e m a s p r o g rammis. M a g n e t o f o n nr 1 l ü l i t a t a k s e e s i m e s s e p r o g r a m mi k l a h v i g a 101 ja t eise p r o g r a m m i k l a h v i g a 108. M a g n e t o f o n nr 2 l ü l i t a t a k s e e s i m e s s e p r o g r a m m i k l a h v i g a 102 ja teise p r o g r a m m i k l a h v i g a 109. N e e d l ü l i t u s e d k ä i v i t a v a d l ind i veo ase ndi s o l e v a m a g n e t o f o n i (vt 2.8).
Kui e s i m e n e m a g n e t o f o n siiski ei k äiv i t u , t u l e b k o r raks v a j u t a d a k lah v i l e 124 (vt 1.18). N ü ü d lülitab Õpe
taja om a k u u l a r i d s e ll e s s e pr ogr a m m i , k u h u on l ü l i t a tud m a g n e t o f o n (vt 6.7). Niipea, kui ta k u u l e b h e l i l indilt t u le v at heli, r e g u l e e r i b ta h e l i t u g e v u s e p a rajaks, j äl gi d e s i n d i k a a t o r i t 136. M a g n e t o f o n i nr 1 h e l i t u g e v u s t r e g u l e e r i b r e g u l a a t o r 127, m a g n e t o f o n i nr 2 h e l i t u g e v u s t aga r e g u l a a t o r 128. H e l i t u g e v u s on nor
m a a l n e siis, kui i n d i k a a t o r i osuti püsib s k a a l a p u n a se p i i r k o n n a v a s a k p o o l s e serva ümbruses.
