DekaadipäevU MoskvasLõpp hea, kõik hea, ütleb vanasõna. Ja seda võib öelda ka äsja erruläinud 1956. a. kohta. Üks suurimaid sündmusi meie vabariigile — eesti kunsti ja kirjanduse dekaad
120
0
0
Volltext
(2) Lk. 2. TARTU RI IKL IK ÜLI K OO L. Moskvasse — festivalile! Ainult natuke rohkem kui pool a a sta t on jää n u d ülemaailmse noorsoofestivali avamiseni Moskvas. Kogu m aailm as käivad ettevalm is tused Moskvasse sõiduks. Käivad ettevalmistused ka meie vabariigis, meie ülikoolis. Välja on k u u lu ta tud mitm esugused festivalikonkursid. Ja n a g u n äitas meie ajalehe möödunud numbri ankeet, hellitab nii mõnigi vaikselt lootust pääseda Moskvasse festivalile. On loomulik, et Moskvasse p ää sevad ainult kõige tublimad meie hulgast. * Ja mitte ainult parem ad lauljad, noored autorid, vaid ka tublimad komsomoliaktivistid. ELKNÜ Keskkomitee saa dab meie vabariigi k õrgem atest õppeasutus test festivalile kolm parem at komsomoligruppi.. U U S I R A A M A T U ID. В. Ш афер. Основы общей географии re v o lu ts io o n ie e ls e l V e n e m a a l, k u s h u v ita v j a s ilm a p a is tv a k u n stim e is растений. М. 1956, 380 с., с илл. Библ. j u u r e s p e a m in e tä h e le p a n u o n p ö ö te r lik k u s e g a k i r ju t a t u d r a a m a t. 3 5 4 — 373. T õlge p o o la k e e le s t. T eos r a t u d a s tr o f ü ü s ik a le j a tä h e a s tro n o o Вопросы истории религии и атеизма. on h e a k s m a a ilm a k ir ja n d u s e k o k k u m iale. E t k a p ita a ls e t te o s t se l te e v õ tte k s ta im e d e g e o g r a a f ia k o h ta . m al s e n i p o le ilm u n u d , p ü ü a b se e Сборник статей 4-й. М., изд-во акад. наук СССР, 1956. 432 с. (Акад. Н аук rilis t tä h e le p a n u o s u ta b a u to r' k ü r a a m a t t ä ita n im e ta tu d lü n k a . K ä e s Ülikoolis on palju aktiivselt töö Es im u s e le ta im e d e a r e a a l id e k o h ta , o le v te o s ei k u ju ta e n d a s t s iis k i tä ie СССР. Ин-т истории.) tavaid komsomoligruppe. Õ igu stea tu u e s r e a u u s i j a v ä h e tu n tu d a n d lik k u j a ü k s ik a s ja lis t v e n e a s tr o n o o K o g u m ik u n e lja s o s a s is a ld a b r e a duskonna II kursuse kom m unist m e id n in g a n d e s m õ n e d e le m a te r j a m ia a ja lu g u n in g o n m õ e ld u d m itte h u v ita v a id a r tik le id , ü le v a a te id n in g lid e le o r ig in a a ls e v a lg u s tu s e . R a a p u b lik a ts io o n e . V iim aste h u lg a s on a in u lt s p e ts ia lis tid e le -a s tro n o o m ilikud noored on tänav u komsomoli m a t o n m ä ä r a t u d b io lo o g id e le ja « P a a v s ti « k e e la d ele, v a id k a la ie m a le lu g e ja te r i n ü k s h u v ita v a m a id v astu votnud 6 üliõpilast, ühiselt g e o g r a a f id e le , s e a l t le ia v a d a g a gile. tu d r a a m a tu te n im e k irja s t» .» M ain i tu d n im e k iri ilm u s v iim a ti 1948. a. läbi viinud terve rea huvitavaid v ä ä r t u s l ik k u m a te r ja li k a a g r o n o o М. Ашрафим. Индейские дневники. üritusi. H ästi töötavad geoloogia- m id j a m e ts a te a d la s e d , Ташкент, 1956, 132 с., с илл. R e isi V a tik a n is; ta k u ju ta b e n d a s t 508 lk. p a k s u s t r a a m a t u t j a s is a ld a b ü le osakonna III kursuse kommunistВ. Смирнова. О литературе и театре. m u lje id I n d ia s t, k u s a u t o r v iib is 38 4000 te o s e n im e tu s e , m ille lu g e m in e päeva nõukogude k u ltu u r ite g e la s te Статьи. М., 1956. S isa ld a b s u u r e m a lt Ikud noored. III kursuse vene k o o s s e is u s . P õ h ilin e k a to liik la s te l o n k ir ik u p o o lt k e e la ja o lt 1945. — 1955. а. a ja le h te d e s , a ja d e le g a ts io o n i filoloogid organiseerivad pidevalt k ir ja d e s j a m itm e s k o g u m ik u s ilm u o s a r a a m a t u s t o n p ü h e n d a tu d in d ia tu d . P u b lik a ts io o n is a v a ld a ta k s e 63 k e e la tu d a u to r it: n e n d e h u lg a s e s i sisukaid ühisüritusi. I kursuse n u d a r tik le id . K o g u m ik k u ü h e n d a b o m a p ä r a s e le j a h u v ita v a le k u n stile . n e v a d B alzaci, V o lta ir e ’i, H eine, H u stomatoloogid alustasid esimest ü h in e te e m a — p ä r a s ts õ j a a e g n e k i r Генрих Манн. Юность короля Ген go, G e o rg e S a n d ’i, M ick iew iczi jt. ja n d u s . риха IV. Свердловск. 1956. 544 с. n im e d —- j ä r j e k o r d n e t u n n is tu s V a ülikooliaastat hea tööga. Ka p a l Б, А, Воронцов — Вельяминов. Н. M an n o n v ä lja p a is te v s a k s a k i r tik a n i o b s k u r a n tis m is t. jud teised grupid töötavad hästi. Очерки истории астрономии в России. ja n ik , p u b lits is t j a ü h i s k o n n a te g e P e a r a a m a tu k o g u s s e jõ u d is v eel 1956, 372. с илл. Библ. 355—362. la n e , s a k s a k la s s ik a lis e k ir ja n d u s e M a rco P o lo (k u u lu s V e n e e ts ia k a u p Pool a a sta t on jään u d festivali М., R a a m a tu a u t o r (s. 1904. a.) on n õ u h u m a n is tlik e tr a d its io o n id e jä tk a ja . m e e s -r e is ija XIII s a ja n d is t) u u s v e n e ettevalm istamiseks. Tubli tööga k o g u d e e r ite a d la n e u u te t ä h te d e ja K ä e so le v r o m a a n , v a a ta m a ta se lle le , k e e ln e v ä lja a n n e , m ille tõ lk im is e l võib veel iga komsomoligrupp g a a s ilis te u d u k o g u d e u u r im is e ala l. e t k i r ja n ik k a ld u b m õ n el m ä ä r a l o n p ü ü tu d v õ im a lik u lt tä p s e lt o r ig i võita õiguse festivalile sõiduks. T eos h a a r a b a s tro n o o m ia a ja lu g u k õ r v a le a ja lo o lis e s t tõ e s t, on siis k i n a a lte k s tis t k in n i p id a d a .. Мл. Komsomolielu kroonikat Ülikooli komsomolikomitee a ru tas oma viimastel istungitel üli kooli komsomolipatrullide tööd ja järg m ise sem estri tööplaani. Esimese küsimusega seoses olid arutusel ka mõnede kommunistlike noorte personaalküsimused. Ajalooosakonna komsomolipatrulli üle male M arandile otsustati kanda noomitus arvestuskaardile hooletu suhtumise p ära s t oma ülesanne tesse. Ka füüsikaosakonna II k u r suse kommunistlikke noori Selga ja Kõlu karistati noomitusega a r vestuskaardile komsomoliülesande täitm a tajätm ise eest.. Istungil kinnitati semestri tööplaan.. ka. järgm ise. Õigusteaduskonna II kursuse komsomoligrupp võttis viimasel koosolekul v astu kolm uut liiget — Aleksander Aliste, H eino Koiteli ja Boris Kondratjevi. Kõik kolm on õppetöö eesrindlased. 25. detsembril kinnitas ELKNÜ Tartu Linnakomitee büroo grupi otsuse. Seega on grupp sel se mestril komsomoli vastu võtnud kuus noort.. MATERJALE ÜLIKOOLI MINEVIKU ST. Mida üliõpilane ei tohtinud teha. Samal ajal, kui möödunud s a j a n viimisel pedellile vastu hakkab või’ di algul avati Tartu ülikooli uk ära põgeneb, voib ta la n g ed a üli sed, ilmus trükist 1803. a. sak s a koolist väljaheitmise alla. S am a keelne raa m a tuk e pealkirja all: karistuse osaliseks saab üliõpilane, «Määrused keiserliku T artu Ülikoo kes põgenenud kaasvõitlejat varjab li üliõpilastele». enda juu res.» M äärustiku III peatüki §§ 26— 37 Üliõpilaste kohustused väljaspool käsitletakse üliõpilaste käitumist ülikooli on üksikasjalikult s õ n a s ta väljaspool ülikooli, sõna-sõnalt tud 12 paragrahvi. Neis nõutakse «mitteakadeemilise publikumi v a s lühidalt öeldes järgm ist: § 26 nõuab tu». Selle kõrval on sam as r a a m a tu üliõpilaselt viisakat käitumist ig a ühe vastu, eriti ag a naissoo ja riigi peamiseks ülesandeks on kinni m ä t waldi loomingus». Ta toob hulg ali keses ette n äh tud üksikasjalised s ä t ted üliõpilase kohustuste kohta en teenistuses seisvate isikute vastu. sida ja võltsida kapitalistlikku te selt esile Kreutzwaldi loomingus vastu. P eatum e siinkohal Keelatud on kiire sõit ja r a t s u ta m i gelikkust. Inglise reaktsiooniline esinevaid vanasõnu, mõistatusi, kõ da üliõpilaste kohta keh ne mööda tänav aid , ag a ka t ä n a m a jan d u ste ad lan e lord Keynes oma nekäände ja mitm esugust fraseoloo vaid tivate reeglite juu res suhtlemisel vail liikumine «põlevate tubakapiitöös «The General Theory of Em- giat. «välism aailmaga», s. t. otseselt v ä l pu deg a» ja relvast tu listam ine hoo polymervt, In terest ad Money» («R a I. Veersalu käsitleb oma töös jaspool ülikooli: T artu linna t ä n a nete läheduses, sest viimane võib kenduse, protsendi ja rah a üldine «Psühholoogiateaduse tundmise p õhjustada tulekahju. Keelatud on teooria») väidab, et kriisid ja tö ö tähtsu sest võitluses ebausu ja m ü s vatel, avalikkudes kohtades jne. vii lärmitsem ine ja mo_raalivastaste puudus kapitalistlikus ühiskonnas titsismi vastu» võitlust spiritismi jt. bimisel. Peab meeles pidam a, et laulude laulmine, mõõkade te rita üliõpilased ei allunud tollal linnaon m ööduvad pahed. Tema järgi müstitsismi alla kuuluvate näh tuste Vii mine ja liikumine näokattes. Edasi on inimene ise süüdi, et ta on tö ö vastu, näidates, et müstitsismil ei politseile, s. t. üldpolitseile. mastel oli oma valveorgan, nn. üli on § 32 kohaselt täiesti lu bam atu ta, sest ta hoiab tulusid oma käes. tohi olla kohta meie ühiskonnas. kooli politsei ja selle politsei k utsu m atu lt trügim ine ja ilmumine Autor lükkab ümber need «teoo E. Põld käsitleb keeleküsimusi ametnikke nimetati pedellideks. Ü li erapidustustele. Lõppeks h o iatata k riad», mis õ igustavad sõdu, m a j a n oma töös «Jooni Lääne-N igula m u r se üliõpilasi akende sisselöömise kooli peahoones asus pööningul duse militariseerim ist ja näitab, et raku konsonantism ist». eest ja laternate rikkumise eest. kartser, kuhu lühikeseks ajaks pai need teooriad on mõeldud m asside «Soome-ugrilised puude nim etu g utati korda rikkunud üliõpilasi. See on lühike kokkuvõtlik loend petmiseks. sed läänemeresoome keeltes» on «M äärustes» ongi selle kohta öel üliõpilaste kohustustest väljaspool R. M aiste oma töös «Kolhoosliku Ajaloo-Keeleteaduskonna aspirandi ülikooli, mis peegeldab tolleaja härtootmise taseme tõstm ine kui kol- R. Karelsoni teadusliku töö tee dud: «Üliõpilased peavad viisakad rasliku üliõpilaskonna eluviise. olema pedellide vastu, kes on üli hoositalurahva m ateriaalse heaolu maks. kooli politseiametnikud. Kui üliõpi taseme tõstm ise alus» näitab, et A spirant A. Laanesti tööks on L. L E E S M E N T kolhoosliku tootmise areng, selle t a «Ees- ja ta g a s õ n a d e st vepsa kee lane kartserisse või rektori juurde seme tõstm ine toob e n d a g a kaasa les». kolhoosi kogutulu tõstm ise teel ka Õ ig ustead usko nn ast on avalda tud V estlus k ä itu m is e s t tarbim isfondi kasvu, mis tähendab ainult kaks tööd: S. Selja «VedelopHiljuti kogunes rohkesti KKO male tasemele. O sak on na komsokolhoosi liikmete m ateriaalse he a tika k asutam ine uurimuslikus kohüliõpilasi oma auditooriumi, et molibüroo arvestas üliõpilaste soo olu tõusu. tufotograafias» ja H. Lindm äe «MaH. Piirimäe käsitleb oma töös sina-traktorijaam a ja kolhooside kuulata sm. F. Kudu vestlust ve n in g võttis täien dav alt töö plaani jä rgm ised kohustused: 1. «Kommetest ja käitumisest». «Feodaal-absolutistliku Rootsi v ä vahelised lepingulised suhted». Vestluse käigus andis sm. Kudu P ö öra ta suurem at tähelepanu laul lispoliitikast 1650. aastail» Rootsi Esimeses töös on üksikasjaliselt kuulajaskonnale lühikese, kuid sel mise viljelemisele osakonnas ning võitlust Läänem ere pärast. Ta n ä i ge ülevaate põhilistest käitumis- kasu tad a seejuures ära üliõpilastab, et Rootsi feodaalide agressiiv kirjeldatud vedelläätse eeliseid koh2. Aidata täiendada reeglitest ja nõuetest. Ta rõhutas, ilauilikut. sus ei toonud sõjaaja laostust ja tufotograafias, tema praktilisust ja tantsuoskust, mil et käitumisel ei tule meil tähele üliõpilastel häda mitte ainult v allutatud maade kujundam ist. Glütseriinobjektiivide organiseerida lühiajalisi panu pöörata vormile, vaid sellele leks rahvaile, vaid see tõi palju k a n n a kasutamisel hinnaliste kvartsobjektuleb lähtuda sisuliselt. tantsukursusi. 3. A rendada üliõpi tusi ka rootsi rahvale, keda koor tiivide asemel on suur praktiline mati uute m aksude ja nekrutite tähtsus. Vestluse vastu tunti üliõpilaste laste kõneoskust, milleks o rg a n i H. Lindmäe töö on pühendatud, poolt suurt huvi, mida tõestavad seerida kõnevõistlusi ning selgi andmise kohustusega. Rootsi välis n a g u pealkirigi näitab, masinatrakrohkearvulised küsimused ning sõ tad a osakonna p arim ad kõnemehed. poliitikat 1650. aastail iseloomustab suur agressiivsus. Ta eesm ärgiks torijaam ade ja kolhooside vahelis navõtud. Koosolejad avaldasid a r 4. Jä tk a ta ürituste läbiviimist «Kom tele suhetele, m asina-traktorijaam avamust, et olla viisakas, tuleb metest ja käitumisest», kusjuures oli m uuta L äänemerd oma sisem e reks. Siin kohtasid Rootsi feodaalid de o satähtsuse suurendamisele põl kultuurse käitumise nõudeid silmas peatuda juba lähem alt käitumise lum ajanduses jne. tug ev at v a stu pan u Venemaa poolt, pidada igal ajal ja kõigis kohtades. analüüsil tänaval, sööklas, peoJ jm. Peale ülalmainitud tööde on meie U. K A N G U R , Koosviibijad võtsid vastu otsuse, mis viis lõppude lõpuks nende k at üliõpilastel valmis veel terve rida se nurjumiseni. ELKNÜ KKO büroo sekretär milles märgiti üritused, mida t u töid, mis ootavad trükivalgust. H uvitav on I. Sarve töö «R ah va leks organiseerida meie osakonnas, Т. KEM PP1 p ärane fraseoloogia Fr. R. K reutz et tõsta käitumiskultuuri k õ rg e Toimetaja R. AULING. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised — vihik nr. 41. Nõukogude ülikoolides on ilmu nud v ä g a palju üliõpilaste te a d u s likke töid üliõpilaste teaduslike ühingute raames. Oleme võinud ülikooli raam atu ko gu s tu tv u d a P e t roskoi, Moskva, Leningradi, Frunze, Kiievi jt. ülikoolide üliõpilaste tö ö de kogumikkudega, mis näitavad, et üliõpilased teevad kõikjal in te n siivset teaduslikku tööd. Meie üli kool oli maha jä ä n u d üliõpilaste tööde publitseerimisel. Nüüd ön se da m a h a jääm u s t p a ra n d a tu d — on ilmunud kaks köidet üliõpilaste t e a duslikke töid. «Tartu Riikliku Ülikooli Toimeti sed» vihik nr. 41 sisaldab töid Ajaloo-Keeleteaduskonna ja õ i g u s teaduskonna üliõpilastelt. Teos on 170. leheküljeline. Esimene «Toimetistes» esiletoo dud töö kann ab pealkirja «Esimeste sotsialistlike töölisnoorsoo o rg a n i satsioonide teke Eestis ja nende te gevus Suure Sotsialistliku Oktoob rirevolutsiooni teostamisel», mille autoriks on V. Väljas. Töö käsitleb seni väheuuritud probleemi: esi meste proletaarsete noorsoo-organisatsioonide tekkimist Eestis p ära s t Veebruarirevolutsiooni. Autor kons tateerib, et esimeseks sotsialistli kuks töölisnoorsoo-organisatsiooniks Eestis oli 9. mail 1917. a. T al linna parteiorganisatsiooni juurde loodud Tallinna So tsiaald em ok raat lik Noorte Klubi. Juba algusest pea le tuli organisatsioonil võidelda menševike ja esseeride vastu. Sot sialistlikud töölisnoorsoo o rg a n is a t sioonid olid suureks abiks Oktoobri revolutsioonis. Kodanlikku ökonoomiat käsitleb V. Krinal oma töös «K aasaegse ko danliku poliitilise ökonoomia re a k t siooniline olemus». Autor näitab, et kodanliku poliitilise ökonoomia. a. Reedel, 4, j a a n u a r i t 1957. a,. v estatak se gru pis organiseeritud ürituste arvu ja sisukust. Oluline on osavõtt suurem aist ühisüritus te st (staadioni ehitus jms.).. Kui me kõik hästi töötame, siis kindlustame me v ähem alt ühe g r u Näärivana ametiühingu Komsomoligruppide töö hinda pi festivalile sõidu. komitees misel võetakse arvesse v äga mit mesuguseid komponente. Oluline H. KÄÄ N, Uueks a astak s tõi N ä ä riv a n a on muidugi grupi õppeedukus. Ar ELKNÜ TRÜ komitee liige kõigile midagi meeldivat. Ei u n u s tanud ta meie ülikooli ametiühingukomiteedki. Kingitused aga olid sellised, mille üle tunneb rõõmu PEARAAMATUKOGU NÕUKOGUS iga üliõpilane. Siin on suur radioola ja m a g Vana a a sta lõpus toimus TRÜ R aam atukogu nõukogu leidis, et netofon. Nüüd pole uuel aastal P ea raa m a tuk og u nõukogu koosolek. eeloleval aastal tuleks lahendada enam osakonna- või kursuseõhtuks ra am atu te köitmise küsimus. P r a e Koosolekul arutati läbi ra a m a tu vaja tantsulugusid kusagilt lin na kogu tööplaan 1957. aastaks. I g a gustes tingim ustes on see seotud pealt otsim a minna. M ate m a atik u suurte raskustega. päevase jooksvtf töö kõrval, mida le õhtul ja uue aasta ballil prooNõukogu kuulas ära r a a m a tu vitigi uued instrumendid ära. iga raa m a tuk og u k ü la s ta ja ise märkab, tehakse palju niisugust, kogu direktori sm. Hiire inform at Muudki rõõm ustavat sai ameti õpperaam atukogu tööst. ühingukomitee aastavahetusel. Fomis võib-olla enamusele kü lasta siooni Uus raam atuk og u on oma lühikese jaist jääb kahe silma vahele, kuid tohuviliste jaoks on terve la bora on siiski vajalik lu gejate p a r e m a k s olemasolu kestel" töötanud edukalt. tooriumi sisustus. Jääb üle vaid teenindamiseks. Suur töö tehakse P äev as on olnud keskmiselt 700 leida v a sta v ru um ja uuel aastal ära kataloogide kallal. Neid täien laenutust. Rohkearvuliselt k a s u ta võib oma fotoharrastusi jä tk a ta Lahendam ist mõnigi, datakse, täpsu statakse, muudetakse takse lugemissaale. kes need ühiselamu kit hõlpsamini kasutatav aks. P laanis tahaksid ainult mõned küsimused sastes tingim ustes pidi k atk e s ta on ulatusliku dissertatsioonide ruumide osas (lugemissaali ven ti ma. fondi kataloogim ine. Raam atukogu latsioon, p õrandad jm.). Suveperioodiks muretseti pool töötajad jä tk a v a d ülikooli ajaloo Lõpuks vahetati mõtteid mõnede tosinat ja l g r a t a s t matkajatele. Kes bibliograafia koostamist. Juba väiksemate raam atukogutöö küsi aga tegelevad paiksema spordiga, praegu sisaldab see bibliograafia muste üle. leiavad kingitustekotist võrkpalliumbes 25 000 nimetust. O. S IR G varustuse. H. V IRG. vVVWVWW. Nr. 1 (320). lilh iiiyililllUli.iiillllillliRi.fiiilllillliliMiiillhillilli.inlllliillini.iiiillliillillb^ iiililhllMiii.iiwlIliilliflbimllliillilii, liii^Hiliiiijiiiii^MliliiiiiiiiH’Mjiiiiijjiiiil UijiiiijiiiiiJ’Uiiijiiiiiiii- Uijiiiijjim) 'li'iliiiiiiii' 'i'iiliiiiliii' "liliiijilili' "'llllijiliii' ,»!|||i|||iiil 'li'jliijiliii' "'UliifilMi' 'Hill '1'ijiliillMi1'‘'НИЧИ1!!1,>M I1I>]|I|<1>'lisiiliiliur 'Mlllillii»’ '"ШПННН1,11!1И1111'11><,lliilMlli<>i (ii!]|l4|iiu ("!III4IIJI1’ 'ilj|||ii|ini< 'Ьщннпп' '»iPHi'li1. **. f QLLiap-iLsiStefL, õftpe^õ-ud- фи teeitislu fin tl /. hÕ-ik. f. •©. J If. ŽEE5. m j f i t e h f „Ф хйАля. ß H i i t l i S t QUihg^&l** и м е ё и n m t u k n Tellim isi võtavad vastu teaduskondade, osakondade ja kursuste ajakirjandus levitajad. 1 | |. •lijiiiiiiiJll1ЧмШПН'И "аИЧИШ ‘‘üHHIHi1’ "flUMll'H ‘MlJIiHl'ii *!!iil!iltiti 'iJJlliJllni "ШНШШ I'JllliHin* "llllillliii Ччцми!11» I'ilHMIini lilllMllini 4!!! ''Illl^l1!! "illJ'Sll'ii l'!lili!lini' "!ll(!!IHii ‘iSlllii.IMii l'!|||i||liii’ l'!|||i!lliii I’illl'llliii I'llllillli11 '"illl'lll'ii1'"ШПЩШ'Ч'ННЧНШ1'"ШИПКИ1 ’Нццчцщ!'. MB 01103. T rükikoja «Tartu Kommunist» triikk, Tartus, Ülikooli 17/19, Ü ksiknum bri hind 20 kop.. Tellim ise nr. 11. Г. 8Ш6Т1. R A H ¥ U # M A M A T lH < O a u AR. J.
(3) Kõigi таафг proletaarlased, ühinegef. V. i i m. a. s e l. C. p e l a l u. d .. k o o s o l e k u Viimasel TRÜ Õ petatud Nõu kogu koosolekul, mis toimus 1956. a. 28. detsembril, tuli arutusele üks olulisemaid ja teravamaid küsim u si üliõpilaste elus — üliõpilaste is_eseisva töö organiseerimise küsi mus. Kust võtta aega iseseisvaks Tartu Riikliku Ülikooli parteiorganisatsiooni, rektoraadi, tööks, kuidas vä hen da da loengukoormust, mis võtab p eaa g u kogu ELKNÜ komitee ja ametiühingukomitee häälekandja tööpäeva, kas loetavad õppeained on oma sisult ja mahult igati ko X aastakäik h and atud spetsialiteedi vajadusele? Nr. 2 (3 2 1 ) Reedel, 11. jaanuaril 1957. a. ■Neid ja paljusid teisigi probleeme arutati Õ petatud Nõukogus.. Vastutusrikas ülesanne 10. m ä r ts on Eesti NSV kohalike nõukogude valimiste päev. kohalikud nõukogud on rahvale kõige lähem ad rahvavõim u organid, siis on ka mõistetav elevus, millega minnakse v astu nendele vali mistele. Juba seatakse üles k andidaate valimiskomisjonidesse, komp lekteeritakse agitaatorite kollektiive, alustavad tõöd agitpunktid. Kohalike nõukogude valimised on suur ja v astutusrikas ülesanne, mille käig us erilise tähelepanu objektiks peab olema nõukogude de m o kraatia propaganda, kohalike nõukogude senise tegevuse analüüs, võitlus m ajandus- ja kultuuritöö veelgi intensiivsem a tõusu eest just kohalike nõukogude töö tugevdam ise kaudu. See kujuneb ühtlasi ka katseks, kuidas meie ühiskondlikud organisatsioonid, eeskätt ag a parteiorganisatsioon suudab läbi viia sellist v astu tu srikast tööd. T artu Riikliku Ülikooli kollektiivi poolt on üles seatud valimiste linnakomisjoni koosseisu sm. I. Sildmäe, üle 70 meie kol lektiivi eesrindlikuma töötaja esitati valimiste ringkonnakomisjonide koosseisu. Ka agitatsioonitöö organiseerimiseks on esime sed sam m ud juba astutud. Nii n a g u eelmistelgi valimistel vastutab ülikool kahe agitatsioonipunkti töö eest. Käesoleval aastal on a g it punkti juhatam ise va stutusrohke ülesanne u saldatud seltsimeestele A. Martinile, R. Blumile ja E. Plotnikule. Kõik senine on a g a tegeliku töö algus. Edaspidi on vaja kind lustada, et ei esineks selliseid puudusi, n ag u kohalike nõukogude valimistel kaks a a s t a t tagasi. Õ igusega heideti siis ette, et valimis ka m paanias oli agitatsioonitööle rakendatud vähe kommuniste, parteibüroo ja komsomolikomitee olid a g a eem aldunud agitatsioonitöö juhtim isest nin g püüdsid kogu vastutuse töö eest p an n a agitpunktide juhatajaile. On õige, et agitpunkti ju h ata ja v astuta b agitpunkti töö eest, kuid agitpunkti tööd peab abista m a kogu kollektiiv kõigi jõu dudega. On vaja, et ülikooli agitpunktide üritused kujuneksid r a h v a rohketeks ja huvitavateks. Kõik võimalused selleks on meil olemas. Võime anda huvitavaid loenguid ig alt alalt, organiseerida küsimustevastuste õhtuid, korraldad a häid isetegevuskontserte jne. Kuigi saadikukandidaatide ülesseadmine toimub 25. jaan ua rist kuni 10. veebruarini, tuleb kollektiivil juba nüüd mõelda sellest, keda valida kohaliku nõukogu koosseisu meie kollektiivi poolt. Möödunud valimistel esitati ülikooli kollektiivi poolt nõukogu koosseisu ligi 20 kandidaati. Võib arvata, et ka sellel a a sta l ülikool linna suurim a kollektiivina esitab rohkesti omapoolseid saadikukandidaate. On vaja, et valiku teostam ine oleks asjalik ja et ülesseatud kandidaadid ka igakülgselt läbi a ru tatak s . Nagu n äita vad senised kogemused, nõuab kollektiiv vähe oma saadikutelt e g a teosta omapoolset kontrolli s a a dikute töö üle. Kui ülikooli poolt ülesseatud kand idaatid est näiteks saadik sm. Tani on tõepoolest linna parim aks saadikuks, siis saadi kud Kalits, Multer jt. oleksid palju rohkem võinud ä ra teha võitlu ses üliõpilaskonna vajaduste rahuldam ise eest. Pole kah tlust selles, et kohalike saadikute nõukogude valimised kutsuvad esile kogu meie kollektiivi poliitilise ja tööalase aktiivsuse tõusu, et meie kollektiiv, in n u statu n a partei XX kongressi ja KK detsembripleenumi otsustest nõukogude dem okraatia järjekindla süven damise vaim ust, n äitab end v alim iskam paania käigu s teovõimsa ja ühtse kollektiivina. J. KALITS, TRÜ parteibüroo sekretäri asetäitja. E sitati k a n d id a a t v a lim is te lin n a k o m is jo n i 5. ja an u a ril. k. a. toimus Tartu Riikliku Ülikooli tööliste ja teenis tu jate koosolek, mille päevakorras oli esind aja ülesseadmine Tartu L inna Töörahva S aadikute N õu kogu valm iste linnakomisjoni koos seisu. K andidaadiks esitati sm. E. Laasiku poolt TRÜ õppeprorektor sm. 1. Sildmäe, keda sm. Kelder ise loomustas kui aktiivset ja tead-. likku töötajat, kes peale otseste tööülesannete on täitnud ka mitmeid ühiskondliku töö ülesandeid. Sm. Sildmäe on korduvalt olnud va li miskomisjonide koosseisus ja tul nud selle tööga hästi toime. Koosolek o tsustas esitada sm. Sildmäe ka ndidatuuri Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile kinn ita miseks.. T E R V IT U S P R A H A S T. ^ ^ ^ 2^x2. § ^ § g § g g <£J g q £ g. U N IV E R S IT A S C A R O L IN A P R A G E N S IS eiusque reetor scholaribus totius orbis terrarum o p tim a m salutem . N o vu m a n n u m prospicieriies vobis nobisque sicu ti om n ib u s bonis hom inibus ex anim o optam us silea n t artna, pax vig ea t bona vo lu n ta te nationes in ter se res g erant virorum doetorum labor ad sa lu tem g en eris h u m a n i spec tans prospere succedat!. g У §j. Praha K arl IV -tida n im eline ülikool ja selle rektor saadavad kogu m aailm a teaduse alal tegele j aile parim aid tervitusi. llu ele aastale vastu m innes soovim e sü d a m e st teile ja m eile nii nagu kõigile headele inim estele, et relvad va ikiksid ja rahu tu g evn e ks, et rahvastevahelised su h ted heal ta h tel raja n eksid ja e t teadlaste töö, m is on su u n a tu d inim ko n n a h ü va n g u ks, jä tk u k s õnnelikult.. § g. § § £ g у. § g. Eti. I se se is v a st tö ö s t. Õpetatud Nõukogu koosolekul tõstatas Ajaloo-Keeleteaduskonna dekaan dotsent A. Pärl küsimuse: millised võimalused on meie üli õpilastel viljakaks iseseisvaks tööks. E ttekandja märkis, et «igasuguse positiivse töössesuhtumise ku jun e mise ja selle avaldumise aluseks on kogu töö ja tegevuse o tstarb e kohane organiseeritus ja reaalsed võim alused töö tegemiseks v a s t a valt ülesseatud nõuetele. K u i t ö ö alal esitatavad nõuded ületavad suuresti või m a l u s e d , on p r a a g i t o o t mine p a r a t a m a t u.» Kogu töö otstarbekohasest o rg a niseerimisest iseseisva töö huvides ei saa aga olla juttugi, kui juba loengu- ja praktikum ikoonnus u la tub mõnedel kursustel 40 tunnini n ä d a la s ja praktiliste n in g semi naritööde ettevalm istam iseks kuluv aeg lisab sellele veel p a a rk ü m mend tundi. Arv suureneb veelgi tunduvalt, kui võtta arvesse m it mesuguseid tööseisakuid ja katk es tusi «akende» jne. arvel. Sellele lisaks, n a g u märkisid rektor sm. Klement ja Õ igu stea duskonna dekaan sm. Püss, suu rendavad m õningad kateedrid (KKO, ühiskonnateaduste kateed rid ja mõned teised) omavoliliselt loengute ja muud õppetöö k oor must. Niisiis, olukorda tuleb muuta. X. %. t A n da ain u lt v a ja lik k u ! I t * ♦♦♦♦❖♦♦♦♦♦♦♦♦♦ *♦♦♦♦♦♦♦»♦♦♦♦♦ Sm. P ärl tõi esile, et ajaloo-osako nnas ei arv estata NLK P ajaloo käsitlemisel ajaloolaste ettevalm is tam ise spetsiifikat, neile k orruta takse ühte ja sam a küsimust 3—4 korda. Sellest järeldus: selle aine alal on tarv is silm as pidada üli õpilaste spetsiifikat.. N. õ u. k o g u. l. terves ulatuses. See aga ei ole õige põhimõte. Tõsi, viimasel ajal on siin mõningaid korrektiive teh tud, kuid selles su una s tuleb p al ju julgemini edasi minna. Kogu distsipliini ei ole mõtet anda loen gute korras, kuna paljudel aladel on olemas sobivad õppevahendid. Osa kursusest tuleb jä t ta üliõpi lastele enestele iseseisvaks läbi töötamiseks õpikute varal, teisest osast tuleb õppejõul a ga and a süve ndatud käsitlus, milles esineksid tema enese loomingulise töö elemendid. Nii tõuseb ka üliõpilaste huvi teadusliku töö ja aine sügavam a om an dam ise vastu.. keelt, venelased aga eesti keelt ja üht võõrkeelt. Sm. Sildmäe toonitas, et eesti keele kateedril tuleb võtta ta rv i tusele abinõud, et vene rahvusest üliõpilased õpiksid eesti keele nii võrd selgeks, et saaksid siia tööle jä ä d a oma erialal. Poleks paha, kui me neile seltsimeestele v an e matel kursustel loeksime mõned ained eesti keeles — see stimuleeriks eesti keele õppimist ja oleks väg a vajalik. Samuti .poleks paha, kui me ka eesti üliõpilastele saaksime lugeda mõningaid erikursusi ühes või teises võõrkeeles. See stimuleeriks üliõpilasi seda keelt õp Peatuti ka loengute p alju n d a m i pima ja siis nad tunneksid «omal sel ja õpikute väljaandmisel. nahal», et keel on vajalik. Võimalusi selleks on. Pöördudes õppejõudude poole ütles prof. Kle ment ag a seda, et p uuduvad trü k l M uudest o lu liste st I* kimiseks sobivad õpikute tekstid. ♦ : k ü sim u ste st t Õpikute kirjutam ise ja tõlkimise ♦ ♦ alal on vajalik suurem initsiatiiv kateedrite poolt ja sel alal tehtav Eesti filoloogia üliõpilaste töö tuleb sisse võtta teadusliku töö plaani, samuti kui loengute pretensioonidest kõneles dotsent Eesti kirjanduse ajaloos tekstide koostaminegi. Rektorit Sauks. toetas selles küsimuses rida s õ n a käsitletakse puudulikult kodanlikku perioodi, sellistest kirjanikest n a võtjaid (sm. Ananjeva jt.) gu G. Suits, M. Under ja teised ei r ä ä g ita ,o lg u g i et õpilased neist koolides midagi kuulda tahaksid. I E riainete ja ü ld a in e te l Samal ajal käsitletakse k irjanik n a g u Vilde ja Kreutzwald väga ! su h te st I ke, põhjalikult, kuigi nende kohta on olemas rikkalik kirjanduslik m a te r jal. Vähe rääg itak se õppemetoo Sm. P üss töi esile, et juristide dikast eesti kirjanduses, mistõttu õppeplaanis on rnittej uriidilisi lõpetajatel tihtipeale jääb puudu aineid 44,3% ja juriidilisi õppe oskusest analüüsida teoseid. aineid 55,7%. Kui taham e kärpida, Lühidalt mõningaist ettep an e siis tuleb k ärp ida ka ühiskonna Üliõpilaste laboratoorsete teadu ste ja üldainete alalt, mitte kuist. ainult eriainete osas. Kui me ta tööde osas võiksime minna «tun aluselt tükitöö alusele» hame näiteks I kursuse kohustus nitöö likke aineid 36-lt tunnilt (üldai (Sildm äe). Õppeplaanide koo stam i neid 23 tundi, eriaineid 13 tundi) sel tuleks likvideerida paljude eri kärpida 24 tunni peale v astavalt distsipliinide paralleelne õpetamine ministri lubadusele, siis tuleks ja ko rra ld a d a õppetöö nii, et üli tegeleksid ühekorraga juriidilised ained kõrvaldada. In it õpilased siatiiv tu n did e arvu koondamisel mitte rohkem kui kahe-kolme dist peab tulema altpoolt, kateedritest, sipliiniga, mis võim aldaks kont sest kateedrid tunnevad olukorda sentreerida tähelepanu üksikutele ainetele, lugeda teaduslikku kir paremini. jan d u s t jne., ühe sõnaga: likvidee «Olen nõus seltsimeestega,» ütles rida killustatus (dotsent Rägo). sm. Mikkelsaar, «kes viitasid sel lele, et ü hiskonnateaduste osas on võimalik tu nd e vähendada. Poliit R e k to r i v iim a n e ökonoomia alal tuleb v aadelda k ü simust v asta v a lt teaduskondadele. I k ä s k k ir i 1 9 5 6 . a a s ta l I A rstiteaduskonnas vähendam ine pole võimalik, seevastu agp voiks kõne alla tulla kärpimine Õ igus Ulekoorm atuse küsimustes toi teaduskonnas, M ajan d u ste a d u sk o n munud te ravad vaidlused lõppesid n a s ja ajaloo-osakonnas. va rem harilikult ühe ja sam aga: N a gu märkis sm. Sildmäe, on kohalviibiv dekaan või rektoraadi tarvis la hendada üld- ja eriainetes esin daja laotas käsi ja ütles «Mis ettevalm istuse suhte küsimus v a s me saam e teha? On ju olemas tavalt konkreetse ra h v a m a ja n d u s õppeplaan!» h aru vajadustele. Kahtlem atult Nüüd on selle paljuvaieldud kü saab ja peab sisse viima terve rea simuse lahendamiseks avatud erikursusi üldkursuse koondamise, av ar tee. parallelismi jms. likvideerimise a r Juba kõrgem a hariduse ministri vel, sest selles seisneb üliõpilase iseseisva töö teine aspekt, et või käskkiri möödunud aasta septemb m ald ad a neil sü g av alt oma huvi ris andis kõrgem ate õppeasutuste dele v astavalt põhjalikumalt tut kateedritele õiguse teha õppeplaa nides tunduvaid muudatusi õppe vuda teadusega. tundide vähendam ise suu nas üksi kutes õppeainetes. See sam m väh end aks üliõpilaste koormust, ♦ $ g laiendaks samuti õppejõudude | V õ õ r k e e lte õ p p im is e s tl nin võimalusi teadusliku töö tegem i seks.. Professor H. Moosberg leidis, et parallelism NSVL ajaloo ja NLKP ajaloo osas on olemas just viimase perioodi osas. Tema arvates oleks õigem N LK P ajalugu ajaloo-osakonna I kursuselt ära jä tta ja anda siis, kui ajaloo kursus on lõpeta tud, teatud probleemide süg ava m käsitlus, sest ainult siis oleks sel lest Ikasu. P rae g u a g a peame n õ u kogude ühiskonna ajalug u viis korda õpetama ja see teeb aine ebameeldivaks. Ka poliitökonoo mias, dialektilises ja ajaloolises m a terialismis tullakse ikka taga si s a made küsimuste juurde. K õrvalda des sellise parallelismi võime õpe Võõrkeeled on üliõpilasele te a tad a ajaloolisi aineid sügavam alt. duse juurde pääsem ise vahendiks. «Minu arvates», ütles sm. Sild N ende om andam ine on ialle elu mäe, «kui taham e mitte form alist liselt tähtis, p a ra ta m a tu lt vajalik likult tundide arvu vähendada, oma eriaine põhjalikumal o m a n d a vaid v äh end ada tegelikku koor misel. Kui aga üliõpilane ei näe must, peame alustam a tööd meie seost keele om andam ise ja oma eri õppeplaanide ja program m ide läbi alase töö vahel, kui ta ei leia oma v aata m isest, et selgitada, mis on keelealastele teadm istele rakendust, keele om andamisel seal vajalik ja mis on -üleliigne, siis ei ole mis kordab keskkoolis õpetatut ja om aette v äärtu sen a nim eta m isv äär m issuguses ulatuses on sisse too seid tulemusi. Võõrkeelte ra k e n d a dud isegi asjatuid aineid, mida ei mist eriainete omandam isel ja ise ole vaja. õ p p e p la a n id es peab ole seisvas töös väljaspool keeletunde ma nõudmiste summa, mida üli käesoleval ajal p eaaeg u ei esine. õpilastele esitam e ja mida tõesti Ei üliõpilaste seminari-, kursuseon vaja, mitte a ga tundide arv, ega diplomitöödes ei ole näh a võõrkeelse k irjand use kasutamist. mis voib olla varieeruv.» Keelt õpitakse ainult keeletunnis Rektor sm. Klement märkis, et ja sinna ta jääbki. Keelte raken ei ole vaja oodata ministeeriumi dam ine on ainult siis võimalik, korraldusi, vaid tuleb ise o tsu s kui meie mittekeeleõpetajad õppe tada. Teaduskondade dekaanid pea jõud v aldav ad keeli ja on suuteli vad hoolitsema parallelismi likvi sed üliõpilastele ju h atam a v a s t a deerimise eest (loefigute kontrolli vat k irjan d u st ning kontrollima mise jms. näol). võõrkeelse kirjanduse k asu tam ise Oluliseks puu du jäägik s pidas täpsust. Õigusteaduskonna dekaan sm. P ü ss Sm-te Kanni ja Pärli a rv ate s seda, et millegipärast kehtib põhi peab keelte õppimine saam a kogu mõte: kõrgem as õppeasutuses tu õppeprotsessi p a ratam atu k s osaks. leb ühe või teise distsipliini õpe Tuleb saavu tada, et eestlased os tamisel lugeda seda tingim ata kaksid vene keelt ja üht võõr. Rektori käskkiri 31. detsembrist 1956. a. nõuab, et seda juhendit asutaks o tsustavalt ellu viima. K ateedrite ju h atajaid kohustatakse läbi v a a ta m a õppeplaanid ja v ä hendam a üliõpilaste kohustuslikku õppetöö koorm ust keskmiselt 15% võrra. Käskkiri nõuab, et nende õppeainete osas, kus praktiseeri takse koduseid töid, tuleb läbi v a a d a ta kohustuslike koduste üles annete ulatus — see ei tohi üle t a d a norm aalseid nõudeid. Suured õigused on koormuse re guleerim ise osas antud dekaanidele. M eenutagem koosolekuid, kus üliõpilased rääkisid ja ohkasid — me ei jõua toime tulla oma tööga. M een utag em kümneid artikleid pal ju d es ajalehtedes. Nüüd on käed vabad — tee akadeemilise töö mõistlikuks o r ganiseerimiseks on avatyd. Kateedrite ja dekanaatide üles andeks on seda võim alust hästi ja oskuslikult kasutada. Hästi ja oskuslikult uusi võimalusi kasu tam a õpilased.. peavad ka üli.
ÄHNLICHE DOKUMENTE
Sellist arvamust kinnitab ka asjaolu, et enamasti loevad lapsed läbi peaaegu terve ajakirja mitte ainult ei sirvi seda pealiskaudselt ning see, et nad oskasid
Magistritöö peaeesmärk on uurida, kuidas jaotuvad kuulamistegevused (kuulamiseelne, -aegne ja -järgne tegevus) tunnis, lähtudes kolmest kuulamisliigist
Kuid ka inglise keeles ei ole vastavus üksühene, sest on defi niitseid fraase, mida ei laiendata defi niitse artikliga (nt pärisnimed), ja indefi niitseid, mida ei laiendata
Seda mõistet kasutatakse nii brändinguks kui ka turunduslikel eesmärkidel (Ahvenniemi et al. 2017: 242; Yigitcanlar, Kamruzzaman 2018: 57), et tekitada linnast meeldiv kuvand,
Otsustati teha Frischile korraldus, et ta Tartus müüks ära raama tukapid, milledesse oli paigutatud Loewenwolde raamatukogu, saa dud raha eest soetaks tugevad kastid ja laseks
Selle uuringu tulemusena selgus, et ülikoolil on küll väga palju infokanaleidja allikaid, mida üliõpilased kasutavad ülikooliga seotud informatsiooni saamisega väga sagedalt, kuid
Kui „tavainimestele“ on lehtede lugemine igapäevane, siis Heinsaar loeb enda sõnul ajalehti mõnikord ning näeb meedias meelelahutust: Pärast seda on tükk aega täitsa hull olla,
Mulle pole tähtis, milline õpetaja seda ainet õpetab, aine meeldib mulle ikka.. Ma
