Ansomardi, pseud.
Sõjamehe sõnastik / Irkutski polgu Kapten Pitka
Tallinn : G. Pihlakas
1914
Trükise digitaalkoopia ehk e-raamatu tellimine (eBooks on Demand (EOD)) –miljonid raamatud vaid hiireklõpsu kaugusel rohkem kui kümnes Eu- roopa riigis!
Miks e-raamat?
Saate kasutada standardtarkvara digitaalkoopia lugemiseks arvutiekraanil, suurendada pilti või navigeerida läbi terve raamatu.
Saate välja trükkida üksikuid lehekülgi või kogu raamatu.
Saate kasutada üksikterminite täistekstotsingut nii ühe faili kui failikomplekti (isikliku e-raa- matukogu) piires.
Saate kopeerida pilte ja tekstiosi teistesse rakendustesse, näiteks tekstitöötlusprogrammi- desse.
Tingimused
EOD teenust kasutades nõustute Te tingimustega, mille on kehtestanud raamatut omav raamatuko- gu. EOD võimaldab juurdepääsu digiteeritud dokumentidele rangelt isiklikel, mittekommertseesmär- kidel. Kui soovite digitaalkoopiat muuks otstarbeks, palun võtke ühendust raamatukoguga.
Tingimused inglise keeles: http://books2ebooks.eu/odm/html/utl/en/agb.html Tingimused saksa keeles: http://books2ebooks.eu/odm/html/utl/et/agb.html
Rohkem e-raamatuid
Seda teenust pakub juba tosin raamatukogu enam kui kümnes Euroopa riigis.
Lisainfo aadressil: http://books2ebooks.eu
Täname Teid, et valisite EOD!
Euroopa raamatukogudes säilitatakse miljoneid 15.–
20. sajandi raamatuid. Kõik need raamatud on nüüd kättesaadavad e-raamatuna — vaid hiireklõpsu kaugusel 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Tehke otsing mõne EOD võrgustikuga liitunud raamatukogu elektronkataloogis ja tellige raamatust digitaalkoo- pia ehk e-raamat kogu maailmast. Soovitud raamat digiteeritakse ja tehakse Teile kättesaadavaks digi- taalkoopiana ehk e-raamatuna.
books2ebooks.eu Tartu Ülikooli Raamatukogu
Irkutski polgu kapten Pitta kokkuseatud
T allin n as, 1914.
©. D ihlaka raam atukaupluse k irjastus.
Hind 30 kop.
A- 8777,|
Sõjamehe sõnastik
Jrkutski polgu Kapten Pitka
C = 3 □ C = l
T a llin n a s , 1914
G. Pihlaka raamatukaupluse kirjastus
L
TurtuRiiklitoUIIheli
3- ja A. Paalmanni trükk, Tallinnas.
Sisukord:
1. W äeliigid, jaotused ja sõjamehed . . . . Ihk.
2. A uunim ed, nimelised ja a m e tid ...
3. S õ ja r iis ta d ja a sja d . . . .
4. P ü s s ... "
5. S u u r t ü k k ... ... ...
6. K u u lip ild u ja ...
7. K aitse ehk l a s ke wa l l . . . . 8. T o i t ...
9. R iid e d ja e h t e d ...
10. A obune ...
11. Käsklus- ja m uud s õ n a d ...
5 8 13 14 18 20 21 22 23 25 28
Sõjamehe sõnastik.
1. Wäeliigid, jaotused ja sõjamehed.
R iigi sõjajõud langeb kahte iseseiswasse isejakku: maisa- Ivägi (су х о п у т н о е войско) ja merewägi (м орскія сйлы).
Maisawägi jaguneb kalme liiki (три рбда о р у ж ія ) : jalawägi (пѣхбта), ratsawägi (кавалёрія, конница) ja suur- tükiwägi (артиллёрія).
Peale nende liikide on weel palju teisi wäeliikisid, mida abiliikideks (вспомогательны е роды ор уж ія ) nimetatakse, n a g u : ehitusewäed (и нж енёрн ы я войскй), raudteewäed (ж е- л ѣ зн о д о р о ж н ы я войскй) j. N. e.
гв й р дія kaardewägi г в а р д ё е ц ъ kaardcwäemees
г в а р д ёй ск а я п ѣ хота kaarde- jalawügi
гв ар д ёй ск ая кавалёрія kaarderatsawägi
гв а р д ёй с к а я артиллёрія kaardesuurtükiwägi
й рм ія alawägi
ар м ёец ъ alawäemees, alawäe- lane
п ѣ х о т й н ец ъ jalawäemees к ав ал ер й стъ , кбнн и к ъ rat-
sawäemees ѣ з д б к ъ ratsanik
ар ти л л ер й стъ suurtükiwüe- mees
п ѣ ш а я артиллёрія jala- suurtükiwägi
к бн н ая артиллёрія ratsa- fuurtükiwägi
гбр н ая артиллёрія mäesuur- tükiwägi
береговбя артиллёрія ran- nasuurtükiwügi
осйдная артиллёрія piire- suurtükiwägi
п олевая артиллёрія wälja- suurtükiwägi
крѣн остн ая артиллёрія kindlusesunrtükiwügi
л ёгкая артиллёрія kerge suurtükiwägi
тя ж ёл ая артиллёрія raske suurtükiwägi
п остоян н ое войско alatine wägi
д ѣ й ств у ю щ ее вбйско tegew wägi
паркъ moon, moona hoiukohi арти ллерій ск ій паркъ suur- tükimoon (laengud, kuulid jne.)
в о з д у х о п л а в а т е л ь н ы й п а р к ъ õhusöidumoon (len
nukid, aparadid j. n. e.) т е л е г р а ф н ы й п а р к ъ tele-
grahwimoon (aparadid, tra a t j- n. e.)
ііо н т б н н ы й п а р к ъ sillamoon (silla osad, tööriistad j. n. e.) ф л о т ъ laewastik, merewägi ф л б т с к ій meremäe-, mere-
Mäemees, meremees м а т р о с ъ m adrus
в о з д у ш н ы й ф л о т ъ õhulae- wastik, õhulaewawägi а э р о п л а н ъ aeroplan, lennuk л ё т ч и к ъ , а в іа т о р ъ lendur,
lendnik, aw iator
б е з п р б в о л о ч н ы й теле- г р а ф ъ traadita telegrahw, õhutelegrahw
п р о ж е к т о р ъ kiirteheitja (mil lega kaugele suurt maigust ' heidetakse)
ст р о й kordlus
с т р о е в б й kordluslik, kordluse- : с т р о е в й к ъ tubli kordluse-
tundja,kocdluselane, kordluse- arm astaja
с т р о ев б е н а ч а л ь с т в о kord- luseülemus
р я д ъ rida (kaks meest üksteise seljataga)
ш е р ё н г а rinne (kaks wõi roh
kem meest üksteise kõrwal w iirgus)
ф л а н г ъ tnw (rinde ots) н р а в ы й и л ѣ в ы й ф л а н г ъ
parem ja pahemtiiw
j о д н о ш е р ё н о т н ы й cipoüühe^
rinde-kordlus (mehed ühes- w iirgus)
д в у ш е р ё н о т н ы й cTpoflfahe*
rinde-kordlus (mehed kahes w iirgus üksteise taga) о т д ѣ л ё н іе jaoskond (6 — 12
meest)
зв е н б lüli (4 — 5 meest) в з в о д ъ osakond (2 — 4 ja o s
konda)
п о л у р б т а poolrood (2 ja o s
konda)
р б та rood (2 poolroodu ehk 4 osakonda
б а т а л іб н ъ pataljon (4 roodu) п о л к ъ polk, rügement (4 p a
taljoni, röorood ja mitu käsk- luskonda)
б р и г ё д а prigad (2 polku) д и в й з ія tiw is (2 prigadi) к б р п у с ъ korpus (2 tiwisi jala-
wäge, 1 prigad suurtüki- wäge, 1 tiw is ratsawäge ja muub abiwäed)
в о ё н н ы й б к р у г ъ sõjawäe- ringkond (mitmesugused roäcb ühe ülemuse all ühes riigi- osas)
а р м ія rnalew (mitmesugused mäed ühe ülema all sõja ajal)
э е к а д р б н ъ eskadrou, ratsa- wäe rood (umbes 150 hobust) сб т н я sadakond, kasakaterood д и в и з іб н ъ tiw is j on (kolm eskadroni wõi sadakonda, 3 wõi 4 patareid)
б а т а р ё я patarei (6 — 8 suur
tükki)
о т р я д ъ salk (mitmesuurune ja mitmest wäeliigist)
р а з ъ ѣ з д ъ ratfamaljib (mägede eel ja fõrmal)
д о з б р ъ eelroa£|ib (liifuroa roäe ümber)
^ а с т а в а roahisalk (eelroahtide tugi)
г о л о в н б й о т р я д ъ ninasalk (roahisalga järel)
п е р е д о в б й о т р я д ъ eessalk (ninasalga järel)
а в а н г й р д ъ aroangarb, eelroägi (eessalga järel)
г л а в н ы я сйлыреагойді, süda- roägi
а р р ь е р г а р д ъ tagaroägi (süda- toäe järel)
т ы л ь н ы й о т р я д ъ tag ajalt (tagatoäe järel)
з а д н ій д о з б р ъ tagaroahid з а д н ій р а з ъ ѣ з д ъ taga-ratsa-
wahid
•боковбй д о з б р ъ küljeroahib (sübaroäe kõrwal)
б о к о в б й о т р я д ъ küljesalk (sübaroäe kõrwal)
к о л б н н а kolonne (korblZs, m il
les roäeb üksteise taha sea
tud)
•сб м к н у ты й ст р о й koonbkorb- lus (mehed üksteise kõrwal w iirgus ja roiirub üksteisest ühe sammu kaugusel) р а з б м к н у т ы й ст р о й laht-
kordlus, lahus-kordlus р а з с ы п н б й CTpofikütikorblus,
roiirgforblus
■боевбй п о р я д б к ъ roLitlus- kordlus
р е з ё р в н ы й п о р я д о к ъ toe- tuskordlus, reserro-kordlus с т р о й n o в зв б д н о osakon-
nati-kordlus
с т р о й n o р б тн о rooduti-kord- lus (iga rood isepäinis) с т р ѣ л к б в а я ц ѣ п ь laskeroiirg п о д д ё р ж к а roiirutugi (laske- toiiru taga (200 400 sam.) р е з ё р в ъ tagatugi, reserro (roiU
rutje taga)
д о зб р ы (н а ф л а н г а х ъ ц ѣ п и ) tiiroaroahib (laskeroiiru otsa
del)
б о ев б й д о з б р ъ roahifütib (enne laskmist laskeroiiru ees) б и в а к ъ biroaht, puhkekoht
telkides
с т о р ж е в й я о х р ё н а , с то р о - ж е в б й о т р я д ъ walwesalk, roalroe
с т о р о ж е в б й р е з ё р в ъ abi- walwesalk
с т о р о ж е в а я з а с т а в а wahi- walroesalk
п о л е в б й к а р а у л ъ wäljaka- raul, roäljaroahtfonb ч а с о в б й (п о л е в б го к а р а -
у л а ) wälja-tunnimees п о д ч а с о к ъ abitunnimees ц ѣ п ь с т о р о ж е в ы х ъ к а р а -
у л о в ъ roäljaroahikonbabe roiirg
с в я з ь stberoahib
л е т у ч а я п б ч т а leudpost с е к р ё т ъ salawahid
с т р о е в а я р б та wõitlusroob н ё с т р о е в а я р б т а tööroob к о м б н д а (л ю д ёй ) käskluskoud
раб б ч ая ком ан да, ко м ан д а р аб б ч и х ъ töökäskluskond у ч ё б н а я ком йнда koolikäsk-
luskond
ф ел ь д ш ер с к й я ко м ан д а welskrete käskluskond п у л е м ётн ая к о м ан д а kuuli
pildurite käskluskond
м у зы к а н тс к ая к о м а н д а muusekantide käskluskond ком йнда с в я зи ühendus-
käskluskond, sidekond
ком ан да восп йтанн и ковъ- kaswandikkude käskluskond стр о евая к о м ан д а kordlus-
kond
II. Auunim ed, nimetrsed ja ametid.
С ословіе seisus звйн іе nimetis
с а н ъ kõrge auunim i, korglus р а н г ъ auujärk
ч и н ъ auuaste
ти ту л ъ , д остбин ство tiitel, auunimetus
ти ту л о в а ть tiiteldama, auu järel nimetama
ти ту л б в ан н ы й auunimenik ч и н б в н и к ъ kroonuametnik,
auuastnik
зн атн ы й nimekas, suurtsugu с а н б в н и к ъ kõrgeauunik, kõrge
auunimcfanbja осбба tähtis isik ли ц б isik
н а ч а л ь с т в о ülemus
п а ч а л ь н и к ъ ülem, pealik (ainult sõjamäes)
к о м ан д й р ъ kon«ndir, pealik д в о р я н й н ъ , д в о р я н к а aa- delimees, aadelinaisterahwas барб н ъ , б арон ёсса parun,
parunesse
г р а ф ъ , г р а ф й н я krahw, krahwinna
к н я зь , к н я г й н я , к н я ж н а würst, w ürstinna,m ürstitütar в е л й к ій к н я з ь suurwürst
(keisri sugust)
го сп о д й н ъ isand (alamroäc- lastest ülemuse auunimetus) б лагорбд іе aunsus (lipnikust
alamkaptenini)
j вы сокоблагорбдіе, вы соко- рбдіе kõrgeauusus (kaptenist
! oberstini) •
п р евосход й тельство üliauu- sus (kindral-rnajor ja kind- ral-leitnant)
в ы со коп ревосход й тель- ство ülikõrgeauusus (täis- kindral)
сіятельствоаиираі§іиё(іга[)и>
ja würst)
свѣ тлость kõrgeauupaistus (kõrgem würst)
вы сбчество kõrgus (suur
würst)
в ел й ч ес тв о ülikõrgus, m ajes- tet (keiser ja keisrinna)
до л ж ею сть amet, teen istu s, kohused
и с п р а в л я ю щ ій д о л л ш о с т ь ametikohuste täitja
в р ё м е н н о - и с п о л н я ю щ ій д б л ж н о с т ь ajutine ameti
kohuste täitja
д о л ж н о с т н о е л и ц б ametis olija, kohusnik
о б я з а н н о с т ь kohustus, ameti- kohustus
н а з н а ч а т ь nimetama (ame
tisse)
н а з н а ч ё н і е nimetus (ametisse) п р о и з в о д й т ь ülendama, kõr
gendama
п р о и о в о д с т в о ülendus, kõr
gendus
н й ж н ій ч и н ъ alamwäelaue з а п а с н ы й tagawarawüelane д ѣ й с т в й т е л ы іа я с л у ж б а
püristeenistus
с в е р х с р б ч н а я с л у ж б а üle- ajateenistus
с в е р х с р о ч н о с л у ж а щ ій üle
ajateenija, üleojani f р й т н и к ъ maawäelane р я д о в б й lihtsoldat к а з й к ъ kasakas
к а н о н й р ъ suurtükiwäe liht
soldat, kanonir
в о л ь н о о и р е д ѣ л я ю щ ій с я w abatahtlane
е ф р ё й т о р ъ ühepaelamees (jaoskonna ülem)
б о м б а р д й р ъ ühepaelamees suurtükiwäes
п р и к й з н ы й ühepaelamees ka- sakawäes
у н т е р ъ -о ф и ц ё р -ь x alamoh- witser
ф е й е р в ё р к е р ъ alamohwitser suurtükiwäes
м л й д ш ій у н т е р ъ - о ф и ц ё р ъ kahepaelamees (jaoskonna ülem)
м л й д ш ій ф е й е р в ё р к е р ъ kahepaelamees suurtükiwäes с т й р ш ій у н т е р ъ - о ф и ц ё р ъ
kolmepaelamees (osakonna ülem)
с т а р ш ій ф е й е р в ё р к е р ъ kolmepaelamees suurtükiwäes ф е л ь д ф ё б е л ь weltweebel (roodniku abt sisemistes asju s) в й х м и с т р ъ weltweebel ratsa-
wäes
ю н к е р ъ junker, sõjakooli õpi
lane
п о р т у п ё й -ю н к е р ъ junker- paelamees (kahe- wõi kolme-) п о д п р а п о р щ и к ъ alamlipp- nik (osakonna ülem wõi weltweebel)
э с т а н д а р г ъ -ю н к е р ъ alam- lippnik ratsawües
п о д х о р у н ж ій alamlippmk kasakawäes
з а у р я д ъ - п р й п о р іц и к ъ era- lippitik (täidab sõjaajal abi- ohwitseri kohuseid)
б б е р ъ -о ф и ц ё р ъ oberohwitser, ülemohwitser
м л а д ш ій о ф и ц ё р ъ , с у б ал - т ё р н ъ - о ф и ц е р ъ abiohwit- ser, noorem-ohwitser п р а п о р щ и к ъ lippnik (sõja
kooli eksamita)
п о д п о р у ч и к ъ alam -leitnant к о р н ё т ъ alam -leitnant ratsa
wües
х о р у н ж ій alam -leitnant ka
saka wües ■ п о р у ч и к ъ leitnant
ш т а б с ъ - к а п и т а н ъ alam- kapten
ш т а б с ъ -р б т м и с т р ъ alam- kapten ratsawäes
п о д ъ е с а у л ъ alam-kapten ka- sakawäes, alam-sadakondnik к а п и т а н ъ kapten (roodupealik) е с а у л ъ kapten kasakawäes,
sadakondnik
р б т м и с т р ъ kapten ratsaw äes seskadroni pealik)
ш т а б ъ -о ф и ц ё р ъ kõrgem oh- witser
п о д п о л к б в н и к ъ alam-oberst, alam-polkownik (pataljoni pealik)
в о й с к о в б й с т а р ш и н а alam- oberst kassakawäes
п о л к о в н и к ъ oberst, polkow- nik (polgu pealik wõi ta abi) г е н е р й л ъ kindral
г е н е р а л ъ - м а іб р ъ kindral
m ajor (prigadi pealik) г е н е р а л ъ -л е й т е н а н т ъ kind- ^
ral-leitnant (tiwisi pealik) п б л н ы й г е н е р б л ъ täiskind- |
ra l (korpuse pealik)
г е н е р а л ъ о т ъ іш ф а ы т е р іи jalaw äe täiskindral
г е н е р а л ъ о т ъ а р т и л л ё р іи suurtükiwäe täiskindral г е н е р б л ъ о т ъ к а в а л ё р іи
ratsawäe täiskindral
*) K aardnväe vbrrst.
**) K aardiw äes kindral-m ajor.
г е н е р а л ъ о т ъ и н ж е н ё р - н ы х ъ в б й с к ъ ehitusewäe täiskindral
г е н е р а л ъ - ф е л ь д д е й х м ё й с - т е р ъ suurtükiwäe ülem- kindral
г е н е р ё л ъ - ф е л ь д м а р ш а л ъ ülem-täiskindral (kõige kõr
gem auunimi)
о т д ѣ л ё н и ы й к о м а н д й р ъ jaoskonna ülem (ühe- wõi kahepaelamees)
с т б р п іій зв е н й lüliwanem (lihtsoldat wõi ühepaelamees) в з в б д н ы й у н т е р ъ - о ф и ц ё р ъ osakonna ülem (kolmepaela- mees)
в з в б д н ы й к о м а н д й р ъ osa
konna pealik (abiohwitser) п о л у р б т н ы й к о м а и д й р ъ
poolroodu pealik(abiohwitser) п о л у б а т а р ё й н ы й к о м а н - д й р ъ poolpatarei pealik (suurtükiwäes)
р о т н ы й к о м а н д й р ъ (ко- м а н д й р ъ роты ) roobiiif, roodu pealik (kapten) б а т а р ё й н ы й к о м а н д й р ъ
patarei pealik (suurtükiwäes, alamoberst)
к о м а н д й р ъ д и в и з іб н а ti- w isjoni pealik (alamoberst) к о м а н д й р ъ б а т а л іб н а pa
taljoni pealik (alam-oberst)*)' к о м а н д й р ъ п о л к а polgupea-
lik (oberst)*")
командйръ бригады pri- gabi komandir (ftubrabma- jor)
начальникъ дивйзіи tiwisi pealik (kinbral-leitnant) командйръ корпуса korpuse
fomanbir (täiskindral) командующій войскйми
округа sõjawäeringkonna pealik
воённое министёрство sõ- jamimsterium
воёпный минйстръ sõja
minister
пітабъ staab, juhtkond главный штабъ peastaab,
peajuhtkond
начальникъ штаба staabi- pealik, juhtkonna pealik адъютаптъ adjutant
генералъ-инспёкторъ katsja-kindral
смотръ katsis, ülewaatus смотровой порядокъ katsis-
kord
строевбй смотръ kordlus- katsis
смотровйя стрѣльба katsis- laske
казначёй laekamees
помёщникъ казначёя abi- laekamees
дѣлопроизводйтель kirja
toimetaja
дѣлопроизводйтель судй kohtu-kirjatoimetaja
дѣлопроизводйтель no хо- зяйственной чйсти maja
pidamise kirjatoimetaja
дѣлопроизвбдство kirja toi
metus
хозяйственная часть maja
pidamise osakond
строевйя часть kordluse osa
kond
судёбная часть kohtu osa
kond
завѣдываюіцій, завѣдую- щ ій talitaja
квартармйстръ majatalitaja завздующій лазарётомъ laatsareti-, haigemaja- talitaja начальникъ хозяйствеи- ной чйсти ülem-majapidaja хлѣбопёкъ leiwategija хлѣбопекарыя leiwatehas квйшня leiwaasti, leiwaküna дета leiwaanum
кваша haputaigen, hapendis тасто taigen, tainas
вьтпечка leiwategu каравай leib, päts тминъ köömned дрбжжи pärm мука jahu
ржанйя мука rukkijahu пшенйчная мука nisujahu сйтная мука püülijahu стелаяіъ laudi
кашеваръ wäekokk кухня köök вйрка keedus, toit котёлъ ka tal, pada
чугунёкъ wäike katel, pada черпакъ willkapp
вйлка болыпйя lihahark чаіпка, бачёкъ waagen, kauss
(wasest, allumiuiumist)
полѣно halg
д ровй puud водй roefi
в од он б съ kaelakook, kandepuu ведро ämber, pang
у ш а т ъ toober т а р ё л к а taldrek
л б ж к а (столбвая) lusikas лбж ка (суп овая) kulp о ч а г ъ tulease, keeduahi тб п к а küte
п ом бй solk
к и п я т й л ь н и к ъ wcekeetur (suur theemasin)
с а м о в ар ъ theemasin л а р ь kirst, kast в ѣ с ы kaal
д е ся тй ч н ы е в ѣ с ы kümnik- kaal
г й р я kaalupomm в ѣ с и т ь kaaluma
а р т е л ь щ и к ъ arteltsik, moon- nik
кап тен й р м у съ kaptenarmus, aidamees
ц е й х гб у зъ kraamiait ф ё л ь д ш е р ъ welsker ц ер к б в н и к ъ kirikumees пйса})ь kirjutaja
б ар аб ац щ и к ъ trummimees, trununal
с и гн а л й с т ъ pasunamees си гн а л ь н ы й р о ж б к ъ pasun си гн алы д и Е Ъ märgumees,
märkur
м у зы к а п тъ muusekant, pilli
mees
л и н ё й н ы й kohatähendaja, sihi- mees
рбтчш й з н а ч ё к ъ roodumärk (lipp roodu würwidega)
оббзны й weomees кбню хъ tallipoiss т ел е ф б н п щ к ъ telefonist са м о к а тч и к ъ rattur, jcilg^
rattasõitja сл ёс ар ь lukussepp к у з н ё ц ъ sepp
п а я л ь щ и к ъ karrassepp, jootjcr л у д й л ь щ и к ъ tinutaja к у зн я , к у з н и ц а sepapada го р н ъ ääs
н а к о в а л ь н я alasi м ѣ х й lõõts м блотъ wasar
ковать taguma (rauda), rau tama (hoost)
ббн дарь pütisepp сто л я р ъ tisler п лб тн и к ъ puusepp портнбй rätsepp са п б ж н и к ъ kingsepp к е р о сй н щ и к ъ õlinik
л ё м п о в щ и к ъ lambimees, lampnik
и сто п н й к ъ ahjukütja б а н щ и к ъ saunamees б ап я saun
ш а й к а kapp, weekapp в ѣ н и к ъ wiht
к и п я т б к ъ kuum wesi м ы ло seep
м о ч ал к а nuustik п а р ъ leil, aur у г а р ъ leitse
п о д д ав ать n ä p y leili wis- kama
п а р и т ь с я wihtlema
п о лб к ъ lawa, roomm, kus wiheldakse
д р о в я н й к ъ pinunik, puunik
о р у ж ё й н и к ъ püssisepp о р у ж ё й н ы й м а с т е р ъ püssi-
meister
о р д и н а р е ц ъ (ratsa) käskjalg р а з в ъ д ч и к ъ maakuulaja п у л е м ё т ч и к ъ kuulipildur д н е в а л ь ы ы й korrawaht д е ж у р н ы й korrapidaja п о м ё щ н и к ъ д е ж у р н а г о
abikorrapidaja ч а с о в ё й tunnimees с т о р о ж ъ wahimees с т о р ё ж к а wahim aja б у д к а putka
т ю ч ё тн ы й ч а с о в ё й auuw aht к а р а у л ъ karaul, wahikond к а р а у л ь н а я ё ч е р е д ь wahi-
forb
с м ѣ н а waheldus
с м ѣ н а ч а с о в ы х ъ tunnimeeste waheldus
р а з в о д я щ ій waheldaja (tun- nimeeste waheldaja) п о ч ё т н ы й к а р а у л ъ auuka-
raul, auuwahikond
к а р а у л ь н ы й н а ч й л ь н и к ъ karauliülem, karaulipealik
к а р а у л ь н ы й д о м ъ karauli- maja
п о ч т о в а я б у д к а tunniputka (tunnimehe riiete jaoks) п о с т ъ (ч а с о в б го ) tunnimehe
koht
n ä п о с т ъ tunnile (wiimine, minek)
в ы в о д н о й w äljasaatja (wan- gide wäljawiija)
в ѣ с т о в б й jooksupoiss п о с ы л ь н ы іі pakikandja ч а с о в ё й y ф р б н т а esisewaht н о ч н б й (ч а с о в б й ) öö-tunni-
mees
д е н ь щ й к ъ tensik, toapoiss с т р ѣ л б к ъ laskur, hästi laskja
(püssiga, kuulipildujaga wõi suurtükiga)
н а в б д ч и к ъ sihtur (suurtüki- wäes), suurtükiga sihtija г и м н а с т ъ wõimlur, hästi
Wõimleja
и н с т р у к т о р ъ õpetaja, eeltegija и н с т р у к т о р ъ г и м н а с т и к и eelwõimlur, wvimluse õpe
taja
IIL Sõjariistad ja asjad.
Ружьё püss
орудіе, пуш ка suurtükk ревбльверъ rewolwer шйшка mõõk (lühike) сабля mõõk (pikk)
тесёкъ mõõk (lühike ja sirge) э ф ё с ъ mõõgapära, käepide дужка mõõgasang
л е з в іб tera (teritatud osa)
к л и н б к ъ tera (kõik terasosa) о б у х ъ mõõgaselg
н б ж н а tupp
т е м л я к ъ pääte, mõõgatops п о р т у п ё я mõõgarihm п л е ч е в а я п о р т у п ё я õla-
mõõgarihm
п о я с н а я п о р т у п ё я wöö- mõõgarihm
рев о л ь в ё р н ы й ш н у р ъ re- wolwrerihm, rewolwrepael кобура, коб уръ rewolwre-
tupp
п атр о н таш ъ patronikaugas, rinnakaugas
п атрб н н ал сум ка wöökau- gas
за п а с н а я п атр б н н ая су м к а patronikalits
в ещ е в б й м ѣ ш б к ъ kraami- kalits
л я м к а вещ евб го м ѣ ш к а kanderihm
л о п ата labidas ч е р е н б к ъ wars л о тб къ labidakamal ч а х б л ъ tupp, püür к й р к а kirgas м оты га pikk
кй рко-м оты га kirgaspikk топ бръ kirwes, tapper топ орйщ е kirwewars о б у х ъ топора kirwepära отверстіе д л я топ орй щ а
kirwesilm ф л я г а weepudel котелб къ käsikatal
IV .
Р у ж ь ё püss
охб тн и ч ье р у ж ь ё jahipüss ру ж ьё, зар я ж аю щ еес я съ
д у л а eestlaetaw püss р у ж ь ё, зар я ж й ю щ ееся съ
казён н о й ч асти tagant- laetaw püss
полбтн и щ е п ал атк и tclgi- pala (nelinurka riie, 6-est saab 6-e mehe telk)
стб й ка telgi toepool п р и к б л ы ш ъ wai
скйтка sineli-, telgipala rull р ем еш о к ъ д л я скйтки rul-
lirihm м ата õlgmatt
п ал ато ч н а я в ер ёв к а telgi- nöör
б ар аб ан ъ trumm кадло trummikere
кб ж а б арабй нн ая trummi- nahk
п а л к а барабй нн ая trummi- pulk
п ер ев я зь kanderihm
струна б ар аб ан н ая trummi- keel
сб ш к а б арабй нн ая trummi- alus, trummijalg
ам м у н й ц ія sõjanõud (patrv- nikaukad, rihmad jne.) у кл й д к а в е щ ё й sissepake,
(asjade kotti, pampu panek) в ы к л а д к а в е щ ё й wäljapa- nek (asjade uähapaneku-kord)
центроббйное р у ж ь ё kesk- laskepüss
куркбвое р у ж ь ё lukkpüss в и н тб вк а wintpüss
к а зё н н а я в и н тб вк а kroonu wintpüss
ск орострѣ льное р у ж ь ё kiir- laskepüss
д ро б о в й къ aawlepüss ств б л ъ püssiraud д уло püssisuu
ств б л ьн ая корб б ка (püssi) rauakarp
отсѣ чка- отраж ате л ь tõuk- raud
сп уск овб й м е х ан й зм ъ las- kemehanismus, laskewärk п р и ц ѣ л ъ märgend, sihtraud м у ш к а kirp
затв б р ъ lukkraud
м а га зй и н а я корббка maga
sin, parronisalw л б ж а laad
ств б л ьн ая н акл й д к а raua
ta te
ш ты к ъ püssitikk
н ри б б ръ liiteosad (roorub, rombid jne.)
п р и н ад л ёж н о сть abiriistad основйніе м у ш к и kirbualus п азы д л я м у ш к и kirbualuse
uurded
осн ован іе п р и ц ѣ л а sihtraua alus
п р и ц ѣ л ь н а я к о л б д к а siht
raua aluspakk (püssiraua külge joodetud)
у то л щ ен н ая ч а с т ь ств о л а rauapära
п атр б н н и к ъ patronnik, pat- rouipesa (kus laetud patran lamab)
и у л ь н ы й в х о д ъ kuulipesa (kus kuul enne laskmist lamab) зав и н тб в ан н ы й п ен ёк ъ
rointots ск о съ roeer з а р ѣ з ъ täke
I н а р ѣ з ъ soon (õõnsus) в ы р ѣ з ъ käär
ви н то в б й в ы р ѣ з ъ käänap п а з ъ õnarik
ка н й л ъ (ствола) õõn пбле (в ъ ка н й л ѣ стволй)
roorp (õõnus)
к а л й б р ъ кан й л а õõnulaius подаіощ ій механйзмъгоіпп-
raud
вёр х н ее окнб ülemawa н й ж н е е окнб altaroa х в остъ ствола püssiraua
saba дырй auk
вы ем ъ lõige, õnar
у п б р ъ nipp (püssiraua küljes) зав и н тб в ан н о е гн ѣ зд б
kruuroauk
у ш к й körroad, urmused щ е л ь pilu
у с т у п ъ järk
продб льн ы й п а з ъ pikiõnarik ко л ьц евб й п а з ъ roorusõnarik в ы с ту п ъ nukk
лбп асть pöid
отсѣкйю щ ій зуб ъ hammas- raud
I п р у ж й н а roedru, põrk . п я т к а kand
сп усковб й кр ю ч ёкъ trikkel затв б р н а я зад ё])ж ка luku-
pide, lukkraua peatis ш ептйло kukepeatis
стб й ка п р и ц ^ л а sihtraua ääris
с ту п ё н ь к и п р и ц ѣ л а siht
raua astmed
п р и ц ѣ л ь н а я р а м к а sihtraua raam
п р іщ ъ л ь н ы й х о м у т и к ъ (і^ = raua tellraud (astmetele sead
miseks)
п ри ц & льн ая го л б в ка raa- mipealis
п р б р ѣ зь piilutäke, sihtetäke ч ё р т о ч к а kriips
ш п й л ь к а telg, poldike хо м у ти къ ш ты ковой püssi-
tiku pidewõru н а с ѣ ч к а täkked сосбкъ nibu л а п к а lestraud
стёбель затвора lukkraua- purk
боевач л и ч й н к а lukukaba вы б расы вател ь wiskraud к у р о к ъ kukk
у д а р н и к ъ löökraud
боевая п р у ж й н а löökraua- põrk
соеди н й тельгіая п л а н к а ühenvusraud, kaust
грёб ен ь стёбл я з^ітвбра lukuputkeselg
р у к о я тк а käepide
скбш ен н ы й п а зъ libamesi õnarik
ч а ш к а боевбй л и ч й н к и lukukaba õnarus
п р ед о х р ан й тел ьн ы й в зв о д ъ eelwiunak (millest Püss lahti ei lähe)
боевбй в зв о д ъ laskewinnak ,(millest püss lahti läheb) в ѣ н ч и к ъ totir, pügal за ц ѣ п ъ küüs (patronikesta
wäljatõmbamiseks)
п у го в к а затвб ра lukkraua- nupp
: в й л к а keeli!
у г б л ь н и к ъ nurklik к р ы ш к а kaas (kaan) з а щ ё л к а link зу б ъ hammas р ы ч а гъ hoow, wlnn ц ев ьё laadiwars
ж ёло б ъ õnarus (püssiraua ase) ш ё й к а laadikael
п р и к л а д ъ püssipära, laadi- paled
н а к о н ё ч н и к ъ otsraud заты л о ч н ая скоба päraraud л езв іё ш ты к а püssitiku tera дблы tikusooned
р ёб ра tikuserwad
м уф та warbarumm, warda- rumm
о твёртка pöör raud, muukraud 1 л езв іё OTBöpTKiipöörrauatera ч ер ен б к ъ отвёртки pöör-
raua pära
д у л ь н а я н а к л а д к а püssi suukate
ш п й л ь к а ork п р о тй р к а nühkraud
в к л а д ы ш ъ päraputk (püssi
raua pära puhastamiseks) ш б м п о л ъ püssiwarb, püssi-
w arras п атр б н ъ patron
уч ёб н ы й п атр б н ъ õpepat- ron
боевой п атр б н ъ laskepatron холостбй н атр б н ъ kuulita
patron
л а т р б н ъ у м е н ы п ён н а го за р я д а kahandatud laen
guga patron ' г й л ь з а kest
дульце гйльзы kestakael кбрпусъ гйльзы kestakeha скатъ гйльзы kestaweer ш ляика гйльзы kestapära закрайна гйльзы kestanõlw капсюль kapsel, pistang, tong капсюлыгое гнѣздо tongi;
pesa
колпачёкъ капсюля tongi?
kate
ударный составъ sütis (an
nab sädemed püssirohusse) просальникъ raswik затравочное отвёрстіе süü- зарядъ laeng [tcauf протйрка nühkur
кольцб 'ложевбе mõru, laadi?
I D Õ V U
стрѣлятъ püssi laskma стрѣльба laske, püssi laske пальба põmmutus, paugutus
стрѣльбищыый ва.лъ lasku?
maawall
стрѣльбище lasknmaa, laske?
koht
стрѣльбй стбя püstilaske стрѣльбй съколъна põlwelt-
laske
стрѣльба лёжа maoli-laske стрѣльба съ упора toelt?
laske
стрѣлъбй съ р у кй küelt?laske лйнія полёта пули kuuli?
lennujoon
лйнія пріщ ѣлнванія sihte?
foon
л й н ія выстрѣла õõnujoon (siht, milles kuul wälja leu?
dab)
выстрѣлъ pauk, kõmm
осъчка ebapauk (puss ei läi
nud lahti), plõks
спускъ кур ка triklewajutus устанбвка прицѣла siht?
raua seade
прицѣльный станокъ laske tugifalg
одинбчный огбнь üksiklaske, üksikpauk
залпъ kogulaske, kogupauk рѣ д кій огбнь örelaske, Dre
paugutus
частый огбнь sagelaske, sage paugutus
пр и ц іл иваніе , навбдка sihte, sihtimine
тбчка прицѣливанія sihte?
täpp
попаданіе sisselaske, märki?
laske
тбчка попадйнія sisselaske- täpp
попадйть (въ цѣль) sisse laskma, pihta laskma промахнуться mööda laskma,
rnittu laskma прбмахъ mööda laske мишёнь märklaud
головнйя мишснь rinna märklaud ( 1 0 ruut werssokki lai ja kõrge)
пояснбя мишёнь poolmärk?
laub (20 werss. kõrge, 10 werss. lai)
мишёнь въ ростъ täisnnirf?
laud
призовйя мишёнь roõibu?
laske-märklaud (üntargune) обстрѣлять laskma, tuld and-
ma, lasketulde tootma, laste
tule, alla tootma
обстрѣлъ laskepiir, tulealune заряжать laadima [maa разряжйть tähendama оббйма lõksraud (hoiab 5
patronit koos)
изготбвка къ стрѣльбѣ laskewalmistus
приложйться püssi palge panema
ириложйсь püss palge!
отдача tagasipõrge, tagasilöök стволъ револьвёра remolto-
reraud
барабанъ рев. kärgraud рамка рев. rerootrore raam,
käepide
полу-лбжи raamipaled м уш ка kirp
прорѣзь piilutäkc, sihtetäke застёжка riiro
прумійна застёжки rinvipõrk выбрасыватель wiskraud спускъ trikkel
кур б къ kukk
предохранйтельный взводъ eelrvinnak
боевбй взводъ lasketoinnak
V. Suurtükk.
Орудіе, п уш ка suurtükk крѣпостнбе орудіе kindluse-
suurtükk
осадное орудіе piirsuurtükk полевое орудіе wäljasuurtükk легкое орудіе kerge-suurtükk гбрное орудіе mäesuurtükk батарейное орудіе patarei-
suurtükk
мортйра mortirsuurtükk, mor- tir
гаубица haubits-suurtükk, hau- bits *
части п у ш к и suurtüki osad стальнбе тѣло teraskeha сталыібй замбкъ (клинъ)
teraslukk (terastalu)) дульная часть suupool казённая часть' pärapool срёдняя часть keskosa цйпфа puss (nagu kiige toõllal)
заплёчгікъ piht каналъ õõn
клинбвое отвёрстіе talma- aroa, luku-awa
заклинбвая часть talwa- tagune (osa)
зарядная K äM opalaengupcsa, laenguase
снарядная камора patroni- pefa, patroniase
нарѣзная часть rvintosa кйморное кольцб pesarõngas плйтка plaat
нарѣзная часть канала õõnu wintosa
нэрѣзъ õõnnsoon пбле õõnntoorp
калйбръ канала õvnulaius выбрасыватель wiskraud предохранйтель hoiatustoru клинбвый замбкъ ta lwlukk
к л и н б в а я д о с к а talw alaud з а ж й м н ы й в и н т ъ piigistus-
roint, litsewint, suruwint р у к о я т к а käepide, roänt з а іц ё л к а link
з а щ ё л к а с ъ п р у ж й н о й põrgnga-link, põrklink ж е л о б о к ъ õnarus
з а м о ч н а я з а д ё р ж к а lukupide з а п й л ъ süüde, süütis, sulis з а р я д ъ laeng
с н а р я д ъ laeng kuuliga, kuul г й л ь з а kest
к а п с ю л ы іа я в т у л к а tongi- punn
м у ф т а lühike toru, rumm т р у б й д л я з а ж и г а н ія süüte-
toru
п р о т р й в н и к ъ süütetraat ш н у р ъ с ъ к р у ч к б м ъ и
м у ф т о й süütenöör konksu ja rummuga
з а п а л ь н ы й с т ё р ж е н ь süüte- ora
т р у б о ч н и к ъ torutupp р а з р я д н я к ъ tühendur з а р я д н а я с у м а laengupaun б а н и т ь harjam a, puhastam a,
küürima
б й н н и к ъ hari, nühkur б а н н и к ъ д л й н н ы й õõnuhari б а н н и к ъ к а м о р н ы й (корбт-
к ій ) pesabari
п а н о р й м а panoram , (suuren- daw) sihteklaas
о т в б д к а pöör
у г л о м ѣ р ъ nurgamõõtja в и з й р н а я т р у б к а sihtetoru и о д ъ ё м н ы й м е х а н й з м ъ
tõstewärk, tõstemehanismus
п о в о р б т н ы й м е х а н й з м ъ pööruwärk, pöörumehanis- m us
п р я м а я н а в б д к а otsesihte н а в б д к а n o у г л о м ѣ р у kaude-
sihte
п о л б з ь я jalased, milledel suur
tükk paugu järel liugleb к о м п р ё с с о р ъ kompressor,
surutoru
п б р ш е н ь pumbakann, pumba- tomp
ш т о к ъ pumbakeps, pumba- w ars
д и с т й н ц ія kaugus, wahekau- gus, tistans
д и с т а н ц іб н н а я т р у б к а kau- guse-määrutoru
к л ю ч ъ д л я у с т а н б в к и д и - с т ан ц . т р у б к и m äärutoru roõti
д и с т а н ц іб н н о е д ѣ й с т в іе plahw atus m ääratud kaugu
sel
у д а р н о е Д ѣ й с т в іе plahw atus kokkupõrkel
к а р т ё ч н о е д в й с т в іе fohc- plahw atus (10 sülda suurt, suu ees)
л а ф ё т ъ lahwet, suurtükialus с т а н б к ъ aluiekere
с т а н й н а aluse külgraud с б ш н и к ъ sahkraud, tustraud о т к й т ъ tagasiliuge
л іо л ь к а häll
х о д ъ rätis, aluse celosa, mil
lel rattad all х б б о т ъ lahwetipära п р а в й л о pööris
б у ф е р ъ põrgend (wähendab tagasilööki)
ч е к а teljepulk т я г а juhiw its с т у п й ц а rattarum m с п й ц а rattapulk к о с я к ъ rattapõid гп й н а rattaw its ш а й б а litter ч а й к а mutter к б р о б ъ faflfere ш в б р е н ь tiislepulk в а г а tiislepuu в а л ё к ъ w aalipuu д ы ш л о tiisel, wehmer п о д с т а н б в к а в й г и tiislewai б р е з ё н т ъ puldan
н о д ъ ё м ъ teljealus, teljetugi іи іе п й н ь raudsilm us
п е т л я silmus, aas л я м к а weorihm, õlarihm о т в б з ъ tõmbeköis, ohelik с в е р л б puhastuspuur
с а л ь н и ц а mõibcfarp
з а п а с ъ с н а р я д о в ъ laske
moona tagaw ara
г р а н а т а kranat (kuul, ntts- kokkupõrkel pureneb ja oma tükkidega haawab, raskusega lõhub, purustab)
ш р а п н ё л ь rapitel (kuul, mil
les kuni 340 wäikest ümar- gust tinakuuli; lõhkeb õhus, haawab kuulide ja oma kil
dudega)
к а р т ё ч ь kartets (plekk-karp, sees kuni 170 tinakuulikest;
lastakse lühikese maa penle) п р и ц і л ъ sihtraud (mille abil mitmesugusesse kaugusesse lastakse)
м у ш к а kirp
к в а д р а н т ъ kwadrant, abisihte- riist (kui sihtemärki et ole näha root sihtraud puudub)
IV. Kuulipilduja.
С т в б л ъ (kuulipilduja) raud (kogu püssil)
р а м а raam м о т ы л ь mänfraub ш а т у н ъ kepsraud р у к о я т к а käepide . б а р а б а н ъ pöörraub
ц ѣ п б ч к а kederwars
с т а н й н а külgraud, küljepool з а м б к ъ lukk
б с т о в ъ з а м к а lukukere з а м б ч н ы й р ы ч а г ъ lukuwinu
и о д ъ ё м н ы й ( к о л ѣ н ч а т ы й ) р ы ч а г ъ tõstewinn (wäntrik) б о ев й я л и ч й н к а luku kaba у д а р н н к ъ löökraud л а д ы ж к а teder
б о евй я п р у ж й н а lvökraua- pörf, laskepera
уНЙжній с п у с к ъ altwinnak, laskewinnak
в ё р х н ій с п у с к ъ pealtwinnak, eelwiunak
з а щ ё л к а link
з а д в й ж к а kramp, rtiro
к о р о б ъ karp
с п у с к о в й я т я г а winnaku tõmberaud
п р е д о х р а н й т е л ь hoiatus- raub, hoiatraud
с п у с к о в б й р ы ч й гъ triklewinn с п и р й л ь н а я п р у ж й н а keerd-
põrk, feerbroebru
за т ы л ь н и к ъ karbi tagasein к р ы ш к а karbikaas (kaan) п р и ц ѣ л ъ sihtraub ц ѣ л и к ъ abisihlraub
м а х о в й к ъ , м а х о в и ч ё к ъ hoo
ra tas
п р іё м н и к ъ lonkur (lükkab pat- rotnb löökraua ette) п о л з у н ъ näps (wõtab linbist
patronib)
к о ж у х ъ ümbrik (ümbritseb kuulip. rau b a; temas on raua jahutuswesi)
м у ш к а kirp
VII. Kaitse-
С а м о о к а п ы в а н іе kaitsewalli ehitamine
о к о п а т ь с я kaitsewalli ehitama о к б п ъ kaitsewall, laskemad о к б п ъ д л я ст р ѣ л ь б ы л ё ж а
m aolilaskewall
о к б п ъ , д л я ст р ѣ л ь б ы с ъ к о л ѣ н а põlweltlaskewall о к б п ъ д л я С трѣльбы стбя
püstilaskewall
о к о п ъ д л я ст р ѣ л ь бы со с т у п с н ь к и astmeltlaskewall
н а д у л ь н и к ъ fuuraub (kuulip..
raua su u s; suurenbab taga
silööki)
л а ф ё т ъ lahwet, kuulipilbuja alu s
б о е в а я о с ь lasketelg
о б б й м а ühenbaja, koonbur (ühenbab kolmjala osasib) в е р т л ю г ъ pöörits
ш ты р ь puss, telg т р е н б г а kolmjalg
з а ж й м ъ litseraud, suru ts п а т р б н н а я л ё н т а patroni-
lint
п а т р б н н ы й я щ и к ъ patroni- kast
j ш б м п о л ъ warb
в о зв р а т н а я п р у ж й н а ühen- buspõrk (ühenbab kuulip.
osasib)
подвйя-;ная ч а с т ь liikuwosa н е п о д в й ж н а я ч а с т ь paigal-
osa, liikumataosa
ehk laskewall.
п ѣ х б т н ы й о к б п ъ jalawäe laskewall
о к б п ъ д л я р е з ё р в а reserwi ehk tagatee kaitsewall п у л е м ё т н ы й о к б п ъ kuuli
pilbuja laskewall
а р т и л л е р ій с к ій о к б п ъ suur
tüki laskewall
н а сы п ь , б р у с т в е р ъ mall, m ullawall
р о в ъ kraam
б ё р м а rant (mahe kraami ja matti roahel)
-скатъ meer
с т р ѣ л к б в а я с т у п ё н ь laske- aste (m illel seistes lastakse) х о д ъ с о о б щ ё н ія käigukraaw -ст р ѣ л к ов ы й р б в и к ъ б е з ъ
б р у с т в е р а kaitsekraaw (mal
lita)
б о й н й ц а laskeawa (awa malli sees, mille läbi lastakse) б о й н и ц а : откры тая, по-
к ры тая laskeam a: lahtine, kaetud
н й ш а д л я п а т р б н о в ъ pat- ronikoobas
н й ш а д л я п и т е в б й воды soocjimeekoobas
н й ш а д л я е ъ ѣ с т н ы х ъ п р и - п а с о в ъ toidumarakoobas
■стокъ в о д ы meelaste р о в ъ д л я ст б к а в о д ы mee-
laskekraam
п о л е в б й к о л б д е д ъ mihma- meefaem
з а с л б н ъ marje (marjuks ehi
tatud mall mõi jäätud maa) н а в ѣ с ъ о т ъ ш р а п н е л е й
kaitsekatus (rapnelkuulide rnastu)
у с о в е р ш ё н с т в о в а т ь täien
dama
: м а ск и р о в й т ь sarnastama (fae- matud kohta ümbrusega) и с к у с с т в е н н о е п р еи я т-
ст в іе kunstta kistus, kuu st tõke п р б ф и л ь о к б п а kaitsernalli
küljekuju
п л а н ъ OKõnafaitsemarltplacm, kama
и р б в о л о ч н а я сѣ т ь traat- mõrf
з а с ѣ к а puudemurd (risti-rästi, ladrnad rnaenlase poole) в о л ч ь я я м а hundihauk с и л к й püünised
д о с к а с ъ г в о з д я м и nae- luslaud (naelu täistaotud laud m alli veal mõi ees) е ж ъ raudsiil
1 р о га тк а kärbis tõke
ф у г а с ъ plahme (mallist paari saja sammu kaugusel maha
maetud püssirohu kast, m is rnaenlase õhku laseb)
! п е р е п р й в а ülekäik п а р б м ъ parm м о с т ъ sild
га т ь soosild, sootee (palkidest, hagudest)
б р о д ъ jalgsi läbikäik
VIII.
х л ѣ б ъ leib
с й т н ы й хл-вбъ saialeib щ и kapsaleent
к а п у с т а kapsas к о ч й н ъ kapsapea
х р я п а rohelised kapsalehed
T o it.
г о р б х ъ herned, herneleem б о р іц ъ kapsa peedileem
j с у п ъ (к а р т б ф е л ь н ы й ) kar- tulileem
I к й ш а pudru j с о л ь sool
м ясо liha
го в я д и н а härja-, lehmaliha тел я ти н а wasikaliha св и н й н а sealiha ш п и к ъ pekkrasw сало rasw
топ йть сйло rasw a sulatama топ лён ое сало su lara sw мйсло wõi
п о р ц ія lihapala, portsjon сн я тб к ъ tindikala го л о вй ан а kalapead к р у п а tangud
гр е ч н ё в а я крупй tatratangud п ер л ёв ая к р у п а kruubid я ч м ё н н а я к р у п а odratangud я ч н е в а я круп й hirsetangud р и с ъ riisitangud
м у к а п о д п р ав о ч н а я supi- jahu
ч а й thee
разсы п н б й ч а й sõmerthee, lehtthee
п р есс б в ан в ы й , ш ш то ч н ы й ч а й pressitud 1hee,kangisthee с а х а р ъ suhkur
сахарн ы й п есок ъ peenike suhkur
кблоты й сй харъ raiutud suhkur
п и л ё н ы й с а х ар ъ tükkissuhkur довбльствіеш ооп, toidumoon,
peatoidus
п р одовб л ьствіе ülespida
mine, toidus, moon
п р о віан тъ wili (leib, tangud, jahu)
п р и в ар о к ъ keedis (leeni, pudru, liha)
провійнтское д овб льствіе wiljamoon
п ри вар о ч н о е д о вб л ь ств іе keedismoon
дён еж н оё д овб льствіе ra- hamoon, rahatasu
чайноедовбльствіе1()есіпооіі ж а л о в а н ь е palk
су то ч н ы я д ён ь ги päewaraha п ровй зія toidulagawara п рогбн н ы я д ё н ь г и tee raha I с ъ ѣ стн ы е п ри и асы toidu
kraam, toidulagawara, toidu- wara
IX. R iided ja ehted.
ф брм а worm, riidemood svja- wäes
ф б рм ен н ая о д ёж д а uni- worm
м у н д й р ъ munder
в и ц ъ -м у я д й р ъ abimunder, eramunder
п охбдн ы й м у н д й р ъ sõjaaja
ni uu der, wäljamuuder
п ар ад н ы й м у н д й р ъ paradi- munder
ги м н а с т й ч е с к а я р у б а х а wõimlus-särk, pluus
ш и н ёл ь sinel пальтб palitu
н а к й д к а üleõlakuub (lai, wa- r u ka te ta)
сю ртукъ sürtuk, saterkuub
к й т е л ь kittel ш а р о в й р ы püksid б р ю к и pikkpüksid р е й т у з ы ratsapüksid
в ы с б к ій с а п о г ъ säärsaabas к о р б т к ій с а п б г ъ lühend-
saabas, lühikese säärega saa
bas
г о л е н й щ е saapasäär, säärik п ё р е д ъ (мн. п е р е д а ) saapa*
pealis, woorsu, pealisnahk п о д б ш в а talb
п о д м ё т к а pooltald с т ё л ь к а pinsol, wahetald з а д іш к ъ kannatagus, kapp н о с б к ъ saapanina
к а б л у к ъ , п о д б б р ъ apsat,
konts *
ш п б р ы kannused б б у в ь jalanõud, jalakate ф у р й ж к а müts
ф у р а ж к а с ъ к о з ы р к б м ъ nokkmüts
б е з к о з ы р к а rnm m -m üts, no
ka ta timargune m üts т у л ь я mütsi nt min, mütsiweer
(ühendab ä ä rt põhjaga) д б н ы ш к о ф у р й ж к и mütsi
põhi
о к б л ы ш ъ mütsiäär
к о з ы р ё к ъ mütsinokk, ntütsi- sirm
к й в е р ъ kiiwer к а с к а kaske, kübar с у л т а н ъ tutt
п а п й х а papa ha, nahkmüts л й ц к а н ъ latskan, rindus
(rinnaesine)
ш а р ф ъ hobewöö, hõbekurt п о я с н б й р е м ё н ь wöörihm
б л я х а w ööplaat
ф у ф а й к а soesärk, kampsun н а у ш н и к ъ kõrwus, kõmakate
(külma w astu)
н а б р ю ш н и к ъ kohtis, kõhu
kate (külma w astu) в а ])е ж к а kinnas р у к о в й ц а labakinnas п е р ч ^ т к а sõrm kinnas б а ш л ы к ъ paslõk, tuisumüts п о р т я п к а jalarätt
н о с б к ъ kapukas, sokk ч у л б к ъ sukk
ііо д т я ж к и traksid
к о ііа р д а kokarde (ümargune woi pikergune riigiwärwiline märk mütsi ees), tärn п о г б н ъ pagun, õlus э п о л ё т а palet
п е т л й ц а в о р о т н и к а scie (seime), seige (seigme), kae
luse ehe
к а н т ъ , в ы п у ш к а nolw, kant г а л у н ъ kardpael
т е с ь м а pael
г а л у н н а я н а ш й в к а kardpael г а л у н н а я о б ш й в к а kardultns к б н т р и к ъ põikpael
ш и т ь ё tress, tike, kulla wõi hõbedaga tikitud ilustus л ё н т а lint, lai pael м е д а л ь medal, au ura ha б р д е н ъ а uuri st
з в ѣ з д а auutäht
н а г р у д н ы й з н а к ъ rinnamärk ж е т б н ъ mälestusmärk г е р б ъ riigi märk (mütsi ees) о т л й ч іе sõja auumärk (mütsi
wõi rtim a ees) н а г р б д а auutasu
зн ак ъ за отлй ч ную зн ак ъ за отлй чную гим - етр ѣ л ь б у auumärk hästi- н асти к у auumärk hästi-
laske eest wõimluse eest
X. Hobune.
М асть karw г н ѣ д о й kõrw BQpoHöii must сѣры й hull булйны й wõik
п ѣгій kimmel, tähniline, lapi*
liite
съ лы снной lauk
сйвы й, сйвка mustjashall (hobune)
бѣлы й walge ры ж ечйлы й raudjas конь, л ош адь hobune ж ер еб ё ц ъ täkk
кобыла mära м ёр и н ъ ruun
ж ер еб ён о к ъ wars, sälg ж ер ебй т ь ся poegima, wars-
fama
хол остй ть ruunama
сл учать, сл уч й ть pööritama, fugutama
сл у ч к а paaritus, sngntus ж ер ёб а я tiine
сп лёч ен н ость õlanikastus сп лёч и ть õla ära nikastama,
õlastama
затяж нй я мышь pea taud, peataudjas
зап ал ъ hingerdus чахбтка tiisikus сап ъ nälg, noletõbi
п ри к уск а (за к у съ ) näritõbi, närimise tõbi
ш п атъ paha (põlweliikme kül
jes)
к аш ель köha
вы вихъ nikastus, nikastis р астя ж ен іе wenitus, wenitis верховйя л бш адь ratsu, rats-
hobune
верховй я ѣ з д а ratsasõit верхбм ъ на л б ш а д и ratsa аллю ръ ratsakiirus
ш агом ъ samm рысью sörki рысь sörk
га л б п ъ galop, ülejalanelja гал бп ом ъ , вск ачь ülejala
nelja
к арьеръ j ^ lja к арьером ъ j } } оббзн ая лбш адь rocohobune уп р я ж н й я л бш адь sõidu-
hobune, rafkehobune
к оренн й к ъ aisawahe-hobune и р и стя ж н ая priipassi-hobune зап ря гать rakendama
! зап р я ж к а rakendus , | вы прягать, расп р ягать
lahti rakendama
у п р я ж ь hobnriistad, wöö- slemmid
д у г а look хо м у тъ rangid
ж о м у т н ы я к л ё щ и rcmglpärad х о м у т и я а kaelus, rangikaelus
•су п о н ь mitgirinnufe rihm, н а г р у д н и к ъ rinnus
ш л е я kleid
нашйлышкъіпМегі^т(ц£)еп;
bob rinnust tiisle otsaga) - с ѣ д ё л ь н и к ъ sedelgas
ч е р е з с ѣ д ё л ь н и к ъ sedelga- rihm
п о д б р ю ш н и к ъ sedelgawöö г у ж ъ rangtroom, room
„узда suitseb, wartus у з д а - н е д о у з д о к ъ waljad T a osad:
щ ё ч н ы й р е м ё н ь palerihm н а л о б н и к ъ otsarihm, otsa
esise rihm
г іо д п о р б д н и к ъ lõuaaluse- rihm
п о д г у б н и к ъ - г о р т ъ moka
alune ahel
п о д г у б н ы й р е м ё н ь moka- alunerihm
ч у м б у р ъ ( п б в о д ъ ) ratsu*
tim
п о д г у б н о е к о л ь ц б moka- alune mõru
у д и л а suurauad н е д о у з д о к ъ päitsed у д и л а suurauad т р ё н з е л ь ahelraud
п б в о д ъ (мн. п о в б д ь я ), ч у м - б у р ъ ratsutim, suur ih m en h i
ri hm в о ж ж и ohjad в е р ё в к а köis ц ѣ п ь ahel т б р б а suukott с ѣ н о heinad
о в ё с ъ kaerad с о л б м а õled с н о п ъ kubu, wihk к о н ю ш н я tall с т б й л о latter за к р б м ъ salm
к б р м ъ toit (loomadele) к н о в я зь seotis, sambad wõi
waiad köiega, mille külge hobused seotakse
к о р м й т ь söötma в ь ю к ъ seljakoorm с к р е б н й ц а hobukamm а р к а н ъ püüdeling
щ ё т к а к б н с к а я hobuhari п о т н й к ъ sadula-alune waip,
higiw ilt с ѣ д л б sadul
п о д п р у г а sadulawöö (millega sadul hobuse selga seotakse) л ё н ч и к ъ sadula-kaarepuu з а д н я я л у к а taganipp (kaare-
puul)
л у к а п е р ё д н я я eelnipp (kaare- puul), kolju
с ѣ д л й т ь , о с ѣ д л й т ь sadulasse panema
п о к р ы ш к а с ѣ д л й sadula pealisnahk
с ѣ д л б в к а sadulasse panek в б й л о к ъ w ilt
ггбпбыа hobuwaip, sadulawaip ст р ё м я jalus (sadulal) п у т л й щ е jaluserihm б е з с п о к б й н ы й rahutu у с п о к б и т ь rahustama, mai-
gistam a
у с м и р я т ь taltsutama ш п б р и т ь kannustama а р т й ч и т ь с я wastu tõrkuma
н а д ы б ы püsti (tagumiste jalgade peal)
л я г а т ь , л я г н у т ь tagant üles lööma, raium a
п у г л и в ы й peru, arg с п о т ы к а т ь с я komistama г о л о в й : p e a :
з а т ы л о к ъ kukal y x o kvrw ч ё л к а tukk
л о б ъ ots, otsaesine в и с б к ъ oim г л а з ъ silm в ѣ к а laug
р ѣ с н й ц а ripse, ripsmekarw г л а з н б е я б л о к о silmamuna б ѣ л б к ъ silmawalge з р а ч б к ъ silmatera б ѣ л ь м б kae н о с ъ nina
н о з д р я sõõrm, ninasõõrm, sõvrem
р б т ъ suu
в ё р х н я я г у б а ülemine mokk
н й ж н я я г у б а alumine : niokk
п о д б о р б д о к ъ lõng, lõua:
pära
ч ё л ю с т ь lõualuu щ е к а pale, põsk ш ё я : kael:
г р й в а lakk г б р л о kõri х б л к а turi т у л о в ш ц е : keha:
п л е ч б õla г р у д ь rind с и и н а selg б о к ъ külg
õpiõxo kõht
к р у п п ъ (о к о р о к ъ ) reis,, kints
к р е с т ё ц ъ laudjas р ъ п и ц а sabaroo-juurikas х в о с т ъ saba
н б г и : j a l a d :
н у т о в б й с у с т а в ъ luupäks,.
kool
щ ё т к а kooditutt, päksatutt в і н ч и к ъ kabjanõlw, päks к о п ы т о kabi
к о л ѣ н о pölw
с к а к й т е л ь н ы й с у с т а в ъ põlwekeder, põlwenukk к б н с к ій в б л о с ъ jõhw,saba-
jõhw ш е р с т ь farm л и н я т ь karma ajama к о п ы т о : kabi:
п о д б ш в а kabjapõhi, kabja- alu s
с т р ѣ л к а kabjawinkel
с т ѣ н к и к о п ы т а kabja küljed з а ц ѣ п н а я ч а с т ь к о п ы т а
kabjanina
б о к о в а я ч а с т ь к о п ы т а kabja küljepool
п я т о ч н а я ч а с т ь к о п ы т а kabjapükk, faub, kabjapära ф у р а?к ъ toidumoon (kaerad,
heinad)
п о д к б в а hoburaud
п о д к о в а т ь hobust rautam a г в о з д ь п о д к о в б ч н ы й hobus
rauanacl
ш и п ы hoburauahaak
в о д о п б й jootekoht (m ääratud koht jõe mvi järwe kaldal)
л о д с т й л к а allalaotis (õled, н а в б з ъ sõnnik haganad, kõlkad) у б б р к а koristamine
XL Käsklus- ra muub sõuab.
з а к о н ъ seadus п р а в и л о seadlus у с т й в ъ seadlustik
у с т й в ъ ст])оев0й с л у ж б ы kordluse-seadlustik, kordluse- seadluscd
у с т й в ъ в н у т р е н н е й с л у ж - бы sisekorraseadlustik, sise- korra-seadlused
у с т а в ъ г а р н и з о н н о й с л у ж б ы karnisoniseadlustik, karnisoni-seadlused
у с т а в ъ п о л е в б й с л у ж б ы wäljaseadlustik, wälja-sead- luscd
у с т а в ъ л й г е р н о й с л у ж б ы laagrescadlustik, laagre-sead- lused
у с т а в ъ д и с ц и п л и н а р н ы й korraseadlustik, korra-sead- lused
п р п к а з ы в а т ь käskima, käsku andma, käsutama
п р и к й з ъ käsk, päewakäsk п р и к а з й н іе käsutus, käsuanne В ы с о ч а й ш ій п р и к а з ъ kei
serlik käsk
В ы с о ч а й ш в е п о в е л ѣ н іе kei
serlik käsuanne
В ы с о ч й й ш е е с о и з в о л ё н іе keiserlik lubaanne
п р е д гш с й н іе käsukiri
и н с т р у к ц ія juhtkiri, juhatus п о р у ч ё н іе toimetada-anne
д и с п о з й ц ія asendusekäsk, pai>
ga juhatus
д и с л о к й ц ія asukohakiri, asu- kohajuhatus
к о м а п д о в а т ь käsklema к о м а н д а (сл о в а) käsklus п р е д в а р й т е л ь н а я к о м а н д а
eelküsklus (н а п р а — во , pa
rem— kätt)
и с п о л н й т е л ь н а я к о м а н д а täiteküsklus (— во, — kätt) с т р б и т ь с я kordlema, kordle
e n d !
с т а н о в й т ь с я seisule eudseadma с т а н о в й с ь seisule!
р а в н я т ь с я joonduma р а в н я й с ь jo o n d u ! с м й р н о w aik ! в о л ь н о w a b a lt!
о п р а в й т ь с я end kohendama, korraldama, kohenda end!
с т о й к а seisak, seis п о х б д к а kõnnak
м а р ш и р б в к а marssimine, käik б ѣ г а т ь jooksma
б ѣ г ъ jooks
б ѣ гс т в о pagemine, põgene
mine, ärajooks
в о е в а т ь sõdima, sõda pidama с р а ж а т ь с я wõitlema, sõdima с р а ж ё н іе w õitlus, lahing б й т ь с я taplema
бой löömine, löök УДаръ hoop