• Keine Ergebnisse gefunden

Sõjamehe sõnastik / Irkutski polgu KaptenPitka

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2022

Aktie "Sõjamehe sõnastik / Irkutski polgu KaptenPitka"

Copied!
36
0
0

Wird geladen.... (Jetzt Volltext ansehen)

Volltext

(1)

Ansomardi, pseud.

Sõjamehe sõnastik / Irkutski polgu Kapten Pitka

Tallinn : G. Pihlakas

1914

(2)

Trükise digitaalkoopia ehk e-raamatu tellimine (eBooks on Demand (EOD)) –miljonid raamatud vaid hiireklõpsu kaugusel rohkem kui kümnes Eu- roopa riigis!

Miks e-raamat?

Saate kasutada standardtarkvara digitaalkoopia lugemiseks arvutiekraanil, suurendada pilti või navigeerida läbi terve raamatu.

Saate välja trükkida üksikuid lehekülgi või kogu raamatu.

Saate kasutada üksikterminite täistekstotsingut nii ühe faili kui failikomplekti (isikliku e-raa- matukogu) piires.

Saate kopeerida pilte ja tekstiosi teistesse rakendustesse, näiteks tekstitöötlusprogrammi- desse.

Tingimused

EOD teenust kasutades nõustute Te tingimustega, mille on kehtestanud raamatut omav raamatuko- gu. EOD võimaldab juurdepääsu digiteeritud dokumentidele rangelt isiklikel, mittekommertseesmär- kidel. Kui soovite digitaalkoopiat muuks otstarbeks, palun võtke ühendust raamatukoguga.

Tingimused inglise keeles: http://books2ebooks.eu/odm/html/utl/en/agb.html Tingimused saksa keeles: http://books2ebooks.eu/odm/html/utl/et/agb.html

Rohkem e-raamatuid

Seda teenust pakub juba tosin raamatukogu enam kui kümnes Euroopa riigis.

Lisainfo aadressil: http://books2ebooks.eu

Täname Teid, et valisite EOD!

Euroopa raamatukogudes säilitatakse miljoneid 15.–

20. sajandi raamatuid. Kõik need raamatud on nüüd kättesaadavad e-raamatuna — vaid hiireklõpsu kaugusel 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Tehke otsing mõne EOD võrgustikuga liitunud raamatukogu elektronkataloogis ja tellige raamatust digitaalkoo- pia ehk e-raamat kogu maailmast. Soovitud raamat digiteeritakse ja tehakse Teile kättesaadavaks digi- taalkoopiana ehk e-raamatuna.

books2ebooks.eu Tartu Ülikooli Raamatukogu

(3)

Irkutski polgu kapten Pitta kokkuseatud

T allin n as, 1914.

©. D ihlaka raam atukaupluse k irjastus.

Hind 30 kop.

(4)

A- 8777,|

Sõjamehe sõnastik

Jrkutski polgu Kapten Pitka

C = 3 □ C = l

T a llin n a s , 1914

G. Pihlaka raamatukaupluse kirjastus

(5)

L

TurtuRiiklitoUIIheli

3- ja A. Paalmanni trükk, Tallinnas.

(6)

Sisukord:

1. W äeliigid, jaotused ja sõjamehed . . . . Ihk.

2. A uunim ed, nimelised ja a m e tid ...

3. S õ ja r iis ta d ja a sja d . . . .

4. P ü s s ... "

5. S u u r t ü k k ... ... ...

6. K u u lip ild u ja ...

7. K aitse ehk l a s ke wa l l . . . . 8. T o i t ...

9. R iid e d ja e h t e d ...

10. A obune ...

11. Käsklus- ja m uud s õ n a d ...

5 8 13 14 18 20 21 22 23 25 28

(7)

Sõjamehe sõnastik.

1. Wäeliigid, jaotused ja sõjamehed.

R iigi sõjajõud langeb kahte iseseiswasse isejakku: maisa- Ivägi (су х о п у т н о е войско) ja merewägi (м орскія сйлы).

Maisawägi jaguneb kalme liiki (три рбда о р у ж ія ) : jalawägi (пѣхбта), ratsawägi (кавалёрія, конница) ja suur- tükiwägi (артиллёрія).

Peale nende liikide on weel palju teisi wäeliikisid, mida abiliikideks (вспомогательны е роды ор уж ія ) nimetatakse, n a g u : ehitusewäed (и нж енёрн ы я войскй), raudteewäed (ж е- л ѣ зн о д о р о ж н ы я войскй) j. N. e.

гв й р дія kaardewägi г в а р д ё е ц ъ kaardcwäemees

г в а р д ёй ск а я п ѣ хота kaarde- jalawügi

гв ар д ёй ск ая кавалёрія kaarderatsawägi

гв а р д ёй с к а я артиллёрія kaardesuurtükiwägi

й рм ія alawägi

ар м ёец ъ alawäemees, alawäe- lane

п ѣ х о т й н ец ъ jalawäemees к ав ал ер й стъ , кбнн и к ъ rat-

sawäemees ѣ з д б к ъ ratsanik

ар ти л л ер й стъ suurtükiwüe- mees

п ѣ ш а я артиллёрія jala- suurtükiwägi

к бн н ая артиллёрія ratsa- fuurtükiwägi

гбр н ая артиллёрія mäesuur- tükiwägi

береговбя артиллёрія ran- nasuurtükiwügi

осйдная артиллёрія piire- suurtükiwägi

п олевая артиллёрія wälja- suurtükiwägi

крѣн остн ая артиллёрія kindlusesunrtükiwügi

л ёгкая артиллёрія kerge suurtükiwägi

тя ж ёл ая артиллёрія raske suurtükiwägi

п остоян н ое войско alatine wägi

д ѣ й ств у ю щ ее вбйско tegew wägi

паркъ moon, moona hoiukohi арти ллерій ск ій паркъ suur- tükimoon (laengud, kuulid jne.)

(8)

в о з д у х о п л а в а т е л ь н ы й п а р к ъ õhusöidumoon (len­

nukid, aparadid j. n. e.) т е л е г р а ф н ы й п а р к ъ tele-

grahwimoon (aparadid, tra a t j- n. e.)

ііо н т б н н ы й п а р к ъ sillamoon (silla osad, tööriistad j. n. e.) ф л о т ъ laewastik, merewägi ф л б т с к ій meremäe-, mere-

Mäemees, meremees м а т р о с ъ m adrus

в о з д у ш н ы й ф л о т ъ õhulae- wastik, õhulaewawägi а э р о п л а н ъ aeroplan, lennuk л ё т ч и к ъ , а в іа т о р ъ lendur,

lendnik, aw iator

б е з п р б в о л о ч н ы й теле- г р а ф ъ traadita telegrahw, õhutelegrahw

п р о ж е к т о р ъ kiirteheitja (mil lega kaugele suurt maigust ' heidetakse)

ст р о й kordlus

с т р о е в б й kordluslik, kordluse- : с т р о е в й к ъ tubli kordluse-

tundja,kocdluselane, kordluse- arm astaja

с т р о ев б е н а ч а л ь с т в о kord- luseülemus

р я д ъ rida (kaks meest üksteise seljataga)

ш е р ё н г а rinne (kaks wõi roh­

kem meest üksteise kõrwal w iirgus)

ф л а н г ъ tnw (rinde ots) н р а в ы й и л ѣ в ы й ф л а н г ъ

parem ja pahemtiiw

j о д н о ш е р ё н о т н ы й cipoüühe^

rinde-kordlus (mehed ühes- w iirgus)

д в у ш е р ё н о т н ы й cTpoflfahe*

rinde-kordlus (mehed kahes w iirgus üksteise taga) о т д ѣ л ё н іе jaoskond (6 — 12

meest)

зв е н б lüli (4 — 5 meest) в з в о д ъ osakond (2 — 4 ja o s­

konda)

п о л у р б т а poolrood (2 ja o s­

konda)

р б та rood (2 poolroodu ehk 4 osakonda

б а т а л іб н ъ pataljon (4 roodu) п о л к ъ polk, rügement (4 p a­

taljoni, röorood ja mitu käsk- luskonda)

б р и г ё д а prigad (2 polku) д и в й з ія tiw is (2 prigadi) к б р п у с ъ korpus (2 tiwisi jala-

wäge, 1 prigad suurtüki- wäge, 1 tiw is ratsawäge ja muub abiwäed)

в о ё н н ы й б к р у г ъ sõjawäe- ringkond (mitmesugused roäcb ühe ülemuse all ühes riigi- osas)

а р м ія rnalew (mitmesugused mäed ühe ülema all sõja ajal)

э е к а д р б н ъ eskadrou, ratsa- wäe rood (umbes 150 hobust) сб т н я sadakond, kasakaterood д и в и з іб н ъ tiw is j on (kolm eskadroni wõi sadakonda, 3 wõi 4 patareid)

б а т а р ё я patarei (6 — 8 suur­

tükki)

(9)

о т р я д ъ salk (mitmesuurune ja mitmest wäeliigist)

р а з ъ ѣ з д ъ ratfamaljib (mägede eel ja fõrmal)

д о з б р ъ eelroa£|ib (liifuroa roäe ümber)

^ а с т а в а roahisalk (eelroahtide tugi)

г о л о в н б й о т р я д ъ ninasalk (roahisalga järel)

п е р е д о в б й о т р я д ъ eessalk (ninasalga järel)

а в а н г й р д ъ aroangarb, eelroägi (eessalga järel)

г л а в н ы я сйлыреагойді, süda- roägi

а р р ь е р г а р д ъ tagaroägi (süda- toäe järel)

т ы л ь н ы й о т р я д ъ tag ajalt (tagatoäe järel)

з а д н ій д о з б р ъ tagaroahid з а д н ій р а з ъ ѣ з д ъ taga-ratsa-

wahid

•боковбй д о з б р ъ küljeroahib (sübaroäe kõrwal)

б о к о в б й о т р я д ъ küljesalk (sübaroäe kõrwal)

к о л б н н а kolonne (korblZs, m il­

les roäeb üksteise taha sea­

tud)

•сб м к н у ты й ст р о й koonbkorb- lus (mehed üksteise kõrwal w iirgus ja roiirub üksteisest ühe sammu kaugusel) р а з б м к н у т ы й ст р о й laht-

kordlus, lahus-kordlus р а з с ы п н б й CTpofikütikorblus,

roiirgforblus

■боевбй п о р я д б к ъ roLitlus- kordlus

р е з ё р в н ы й п о р я д о к ъ toe- tuskordlus, reserro-kordlus с т р о й n o в зв б д н о osakon-

nati-kordlus

с т р о й n o р б тн о rooduti-kord- lus (iga rood isepäinis) с т р ѣ л к б в а я ц ѣ п ь laskeroiirg п о д д ё р ж к а roiirutugi (laske- toiiru taga (200 400 sam.) р е з ё р в ъ tagatugi, reserro (roiU

rutje taga)

д о зб р ы (н а ф л а н г а х ъ ц ѣ п и ) tiiroaroahib (laskeroiiru otsa­

del)

б о ев б й д о з б р ъ roahifütib (enne laskmist laskeroiiru ees) б и в а к ъ biroaht, puhkekoht

telkides

с т о р ж е в й я о х р ё н а , с то р о - ж е в б й о т р я д ъ walwesalk, roalroe

с т о р о ж е в б й р е з ё р в ъ abi- walwesalk

с т о р о ж е в а я з а с т а в а wahi- walroesalk

п о л е в б й к а р а у л ъ wäljaka- raul, roäljaroahtfonb ч а с о в б й (п о л е в б го к а р а -

у л а ) wälja-tunnimees п о д ч а с о к ъ abitunnimees ц ѣ п ь с т о р о ж е в ы х ъ к а р а -

у л о в ъ roäljaroahikonbabe roiirg

с в я з ь stberoahib

л е т у ч а я п б ч т а leudpost с е к р ё т ъ salawahid

с т р о е в а я р б та wõitlusroob н ё с т р о е в а я р б т а tööroob к о м б н д а (л ю д ёй ) käskluskoud

(10)

раб б ч ая ком ан да, ко м ан д а р аб б ч и х ъ töökäskluskond у ч ё б н а я ком йнда koolikäsk-

luskond

ф ел ь д ш ер с к й я ко м ан д а welskrete käskluskond п у л е м ётн ая к о м ан д а kuuli­

pildurite käskluskond

м у зы к а н тс к ая к о м а н д а muusekantide käskluskond ком йнда с в я зи ühendus-

käskluskond, sidekond

ком ан да восп йтанн и ковъ- kaswandikkude käskluskond стр о евая к о м ан д а kordlus-

kond

II. Auunim ed, nimetrsed ja ametid.

С ословіе seisus звйн іе nimetis

с а н ъ kõrge auunim i, korglus р а н г ъ auujärk

ч и н ъ auuaste

ти ту л ъ , д остбин ство tiitel, auunimetus

ти ту л о в а ть tiiteldama, auu järel nimetama

ти ту л б в ан н ы й auunimenik ч и н б в н и к ъ kroonuametnik,

auuastnik

зн атн ы й nimekas, suurtsugu с а н б в н и к ъ kõrgeauunik, kõrge

auunimcfanbja осбба tähtis isik ли ц б isik

н а ч а л ь с т в о ülemus

п а ч а л ь н и к ъ ülem, pealik (ainult sõjamäes)

к о м ан д й р ъ kon«ndir, pealik д в о р я н й н ъ , д в о р я н к а aa- delimees, aadelinaisterahwas барб н ъ , б арон ёсса parun,

parunesse

г р а ф ъ , г р а ф й н я krahw, krahwinna

к н я зь , к н я г й н я , к н я ж н а würst, w ürstinna,m ürstitütar в е л й к ій к н я з ь suurwürst

(keisri sugust)

го сп о д й н ъ isand (alamroäc- lastest ülemuse auunimetus) б лагорбд іе aunsus (lipnikust

alamkaptenini)

j вы сокоблагорбдіе, вы соко- рбдіе kõrgeauusus (kaptenist

! oberstini) •

п р евосход й тельство üliauu- sus (kindral-rnajor ja kind- ral-leitnant)

в ы со коп ревосход й тель- ство ülikõrgeauusus (täis- kindral)

сіятельствоаиираі§іиё(іга[)и>

ja würst)

свѣ тлость kõrgeauupaistus (kõrgem würst)

вы сбчество kõrgus (suur­

würst)

в ел й ч ес тв о ülikõrgus, m ajes- tet (keiser ja keisrinna)

до л ж ею сть amet, teen istu s, kohused

(11)

и с п р а в л я ю щ ій д о л л ш о с т ь ametikohuste täitja

в р ё м е н н о - и с п о л н я ю щ ій д б л ж н о с т ь ajutine ameti­

kohuste täitja

д о л ж н о с т н о е л и ц б ametis olija, kohusnik

о б я з а н н о с т ь kohustus, ameti- kohustus

н а з н а ч а т ь nimetama (ame­

tisse)

н а з н а ч ё н і е nimetus (ametisse) п р о и з в о д й т ь ülendama, kõr­

gendama

п р о и о в о д с т в о ülendus, kõr­

gendus

н й ж н ій ч и н ъ alamwäelaue з а п а с н ы й tagawarawüelane д ѣ й с т в й т е л ы іа я с л у ж б а

püristeenistus

с в е р х с р б ч н а я с л у ж б а üle- ajateenistus

с в е р х с р о ч н о с л у ж а щ ій üle­

ajateenija, üleojani f р й т н и к ъ maawäelane р я д о в б й lihtsoldat к а з й к ъ kasakas

к а н о н й р ъ suurtükiwäe liht­

soldat, kanonir

в о л ь н о о и р е д ѣ л я ю щ ій с я w abatahtlane

е ф р ё й т о р ъ ühepaelamees (jaoskonna ülem)

б о м б а р д й р ъ ühepaelamees suurtükiwäes

п р и к й з н ы й ühepaelamees ka- sakawäes

у н т е р ъ -о ф и ц ё р -ь x alamoh- witser

ф е й е р в ё р к е р ъ alamohwitser suurtükiwäes

м л й д ш ій у н т е р ъ - о ф и ц ё р ъ kahepaelamees (jaoskonna ülem)

м л й д ш ій ф е й е р в ё р к е р ъ kahepaelamees suurtükiwäes с т й р ш ій у н т е р ъ - о ф и ц ё р ъ

kolmepaelamees (osakonna ülem)

с т а р ш ій ф е й е р в ё р к е р ъ kolmepaelamees suurtükiwäes ф е л ь д ф ё б е л ь weltweebel (roodniku abt sisemistes asju s) в й х м и с т р ъ weltweebel ratsa-

wäes

ю н к е р ъ junker, sõjakooli õpi­

lane

п о р т у п ё й -ю н к е р ъ junker- paelamees (kahe- wõi kolme-) п о д п р а п о р щ и к ъ alamlipp- nik (osakonna ülem wõi weltweebel)

э с т а н д а р г ъ -ю н к е р ъ alam- lippnik ratsawües

п о д х о р у н ж ій alamlippmk kasakawäes

з а у р я д ъ - п р й п о р іц и к ъ era- lippitik (täidab sõjaajal abi- ohwitseri kohuseid)

б б е р ъ -о ф и ц ё р ъ oberohwitser, ülemohwitser

м л а д ш ій о ф и ц ё р ъ , с у б ал - т ё р н ъ - о ф и ц е р ъ abiohwit- ser, noorem-ohwitser п р а п о р щ и к ъ lippnik (sõja­

kooli eksamita)

п о д п о р у ч и к ъ alam -leitnant к о р н ё т ъ alam -leitnant ratsa­

wües

(12)

х о р у н ж ій alam -leitnant ka­

saka wües ■ п о р у ч и к ъ leitnant

ш т а б с ъ - к а п и т а н ъ alam- kapten

ш т а б с ъ -р б т м и с т р ъ alam- kapten ratsawäes

п о д ъ е с а у л ъ alam-kapten ka- sakawäes, alam-sadakondnik к а п и т а н ъ kapten (roodupealik) е с а у л ъ kapten kasakawäes,

sadakondnik

р б т м и с т р ъ kapten ratsaw äes seskadroni pealik)

ш т а б ъ -о ф и ц ё р ъ kõrgem oh- witser

п о д п о л к б в н и к ъ alam-oberst, alam-polkownik (pataljoni pealik)

в о й с к о в б й с т а р ш и н а alam- oberst kassakawäes

п о л к о в н и к ъ oberst, polkow- nik (polgu pealik wõi ta abi) г е н е р й л ъ kindral

г е н е р а л ъ - м а іб р ъ kindral­

m ajor (prigadi pealik) г е н е р а л ъ -л е й т е н а н т ъ kind- ^

ral-leitnant (tiwisi pealik) п б л н ы й г е н е р б л ъ täiskind- |

ra l (korpuse pealik)

г е н е р а л ъ о т ъ іш ф а ы т е р іи jalaw äe täiskindral

г е н е р а л ъ о т ъ а р т и л л ё р іи suurtükiwäe täiskindral г е н е р б л ъ о т ъ к а в а л ё р іи

ratsawäe täiskindral

*) K aardnväe vbrrst.

**) K aardiw äes kindral-m ajor.

г е н е р а л ъ о т ъ и н ж е н ё р - н ы х ъ в б й с к ъ ehitusewäe täiskindral

г е н е р а л ъ - ф е л ь д д е й х м ё й с - т е р ъ suurtükiwäe ülem- kindral

г е н е р ё л ъ - ф е л ь д м а р ш а л ъ ülem-täiskindral (kõige kõr­

gem auunimi)

о т д ѣ л ё н и ы й к о м а н д й р ъ jaoskonna ülem (ühe- wõi kahepaelamees)

с т б р п іій зв е н й lüliwanem (lihtsoldat wõi ühepaelamees) в з в б д н ы й у н т е р ъ - о ф и ц ё р ъ osakonna ülem (kolmepaela- mees)

в з в б д н ы й к о м а н д й р ъ osa­

konna pealik (abiohwitser) п о л у р б т н ы й к о м а и д й р ъ

poolroodu pealik(abiohwitser) п о л у б а т а р ё й н ы й к о м а н - д й р ъ poolpatarei pealik (suurtükiwäes)

р о т н ы й к о м а н д й р ъ (ко- м а н д й р ъ роты ) roobiiif, roodu pealik (kapten) б а т а р ё й н ы й к о м а н д й р ъ

patarei pealik (suurtükiwäes, alamoberst)

к о м а н д й р ъ д и в и з іб н а ti- w isjoni pealik (alamoberst) к о м а н д й р ъ б а т а л іб н а pa­

taljoni pealik (alam-oberst)*)' к о м а н д й р ъ п о л к а polgupea-

lik (oberst)*")

(13)

командйръ бригады pri- gabi komandir (ftubrabma- jor)

начальникъ дивйзіи tiwisi pealik (kinbral-leitnant) командйръ корпуса korpuse

fomanbir (täiskindral) командующій войскйми

округа sõjawäeringkonna pealik

воённое министёрство sõ- jamimsterium

воёпный минйстръ sõja­

minister

пітабъ staab, juhtkond главный штабъ peastaab,

peajuhtkond

начальникъ штаба staabi- pealik, juhtkonna pealik адъютаптъ adjutant

генералъ-инспёкторъ katsja-kindral

смотръ katsis, ülewaatus смотровой порядокъ katsis-

kord

строевбй смотръ kordlus- katsis

смотровйя стрѣльба katsis- laske

казначёй laekamees

помёщникъ казначёя abi- laekamees

дѣлопроизводйтель kirja­

toimetaja

дѣлопроизводйтель судй kohtu-kirjatoimetaja

дѣлопроизводйтель no хо- зяйственной чйсти maja­

pidamise kirjatoimetaja

дѣлопроизвбдство kirja toi­

metus

хозяйственная часть maja­

pidamise osakond

строевйя часть kordluse osa­

kond

судёбная часть kohtu osa­

kond

завѣдываюіцій, завѣдую- щ ій talitaja

квартармйстръ majatalitaja завздующій лазарётомъ laatsareti-, haigemaja- talitaja начальникъ хозяйствеи- ной чйсти ülem-majapidaja хлѣбопёкъ leiwategija хлѣбопекарыя leiwatehas квйшня leiwaasti, leiwaküna дета leiwaanum

кваша haputaigen, hapendis тасто taigen, tainas

вьтпечка leiwategu каравай leib, päts тминъ köömned дрбжжи pärm мука jahu

ржанйя мука rukkijahu пшенйчная мука nisujahu сйтная мука püülijahu стелаяіъ laudi

кашеваръ wäekokk кухня köök вйрка keedus, toit котёлъ ka tal, pada

чугунёкъ wäike katel, pada черпакъ willkapp

вйлка болыпйя lihahark чаіпка, бачёкъ waagen, kauss

(wasest, allumiuiumist)

полѣно halg

(14)

д ровй puud водй roefi

в од он б съ kaelakook, kandepuu ведро ämber, pang

у ш а т ъ toober т а р ё л к а taldrek

л б ж к а (столбвая) lusikas лбж ка (суп овая) kulp о ч а г ъ tulease, keeduahi тб п к а küte

п ом бй solk

к и п я т й л ь н и к ъ wcekeetur (suur theemasin)

с а м о в ар ъ theemasin л а р ь kirst, kast в ѣ с ы kaal

д е ся тй ч н ы е в ѣ с ы kümnik- kaal

г й р я kaalupomm в ѣ с и т ь kaaluma

а р т е л ь щ и к ъ arteltsik, moon- nik

кап тен й р м у съ kaptenarmus, aidamees

ц е й х гб у зъ kraamiait ф ё л ь д ш е р ъ welsker ц ер к б в н и к ъ kirikumees пйса})ь kirjutaja

б ар аб ац щ и к ъ trummimees, trununal

с и гн а л й с т ъ pasunamees си гн а л ь н ы й р о ж б к ъ pasun си гн алы д и Е Ъ märgumees,

märkur

м у зы к а п тъ muusekant, pilli­

mees

л и н ё й н ы й kohatähendaja, sihi- mees

рбтчш й з н а ч ё к ъ roodumärk (lipp roodu würwidega)

оббзны й weomees кбню хъ tallipoiss т ел е ф б н п щ к ъ telefonist са м о к а тч и к ъ rattur, jcilg^

rattasõitja сл ёс ар ь lukussepp к у з н ё ц ъ sepp

п а я л ь щ и к ъ karrassepp, jootjcr л у д й л ь щ и к ъ tinutaja к у зн я , к у з н и ц а sepapada го р н ъ ääs

н а к о в а л ь н я alasi м ѣ х й lõõts м блотъ wasar

ковать taguma (rauda), rau ­ tama (hoost)

ббн дарь pütisepp сто л я р ъ tisler п лб тн и к ъ puusepp портнбй rätsepp са п б ж н и к ъ kingsepp к е р о сй н щ и к ъ õlinik

л ё м п о в щ и к ъ lambimees, lampnik

и сто п н й к ъ ahjukütja б а н щ и к ъ saunamees б ап я saun

ш а й к а kapp, weekapp в ѣ н и к ъ wiht

к и п я т б к ъ kuum wesi м ы ло seep

м о ч ал к а nuustik п а р ъ leil, aur у г а р ъ leitse

п о д д ав ать n ä p y leili wis- kama

п а р и т ь с я wihtlema

п о лб к ъ lawa, roomm, kus wiheldakse

д р о в я н й к ъ pinunik, puunik

(15)

о р у ж ё й н и к ъ püssisepp о р у ж ё й н ы й м а с т е р ъ püssi-

meister

о р д и н а р е ц ъ (ratsa) käskjalg р а з в ъ д ч и к ъ maakuulaja п у л е м ё т ч и к ъ kuulipildur д н е в а л ь ы ы й korrawaht д е ж у р н ы й korrapidaja п о м ё щ н и к ъ д е ж у р н а г о

abikorrapidaja ч а с о в ё й tunnimees с т о р о ж ъ wahimees с т о р ё ж к а wahim aja б у д к а putka

т ю ч ё тн ы й ч а с о в ё й auuw aht к а р а у л ъ karaul, wahikond к а р а у л ь н а я ё ч е р е д ь wahi-

forb

с м ѣ н а waheldus

с м ѣ н а ч а с о в ы х ъ tunnimeeste waheldus

р а з в о д я щ ій waheldaja (tun- nimeeste waheldaja) п о ч ё т н ы й к а р а у л ъ auuka-

raul, auuwahikond

к а р а у л ь н ы й н а ч й л ь н и к ъ karauliülem, karaulipealik

к а р а у л ь н ы й д о м ъ karauli- maja

п о ч т о в а я б у д к а tunniputka (tunnimehe riiete jaoks) п о с т ъ (ч а с о в б го ) tunnimehe

koht

n ä п о с т ъ tunnile (wiimine, minek)

в ы в о д н о й w äljasaatja (wan- gide wäljawiija)

в ѣ с т о в б й jooksupoiss п о с ы л ь н ы іі pakikandja ч а с о в ё й y ф р б н т а esisewaht н о ч н б й (ч а с о в б й ) öö-tunni-

mees

д е н ь щ й к ъ tensik, toapoiss с т р ѣ л б к ъ laskur, hästi laskja

(püssiga, kuulipildujaga wõi suurtükiga)

н а в б д ч и к ъ sihtur (suurtüki- wäes), suurtükiga sihtija г и м н а с т ъ wõimlur, hästi

Wõimleja

и н с т р у к т о р ъ õpetaja, eeltegija и н с т р у к т о р ъ г и м н а с т и к и eelwõimlur, wvimluse õpe­

taja

IIL Sõjariistad ja asjad.

Ружьё püss

орудіе, пуш ка suurtükk ревбльверъ rewolwer шйшка mõõk (lühike) сабля mõõk (pikk)

тесёкъ mõõk (lühike ja sirge) э ф ё с ъ mõõgapära, käepide дужка mõõgasang

л е з в іб tera (teritatud osa)

к л и н б к ъ tera (kõik terasosa) о б у х ъ mõõgaselg

н б ж н а tupp

т е м л я к ъ pääte, mõõgatops п о р т у п ё я mõõgarihm п л е ч е в а я п о р т у п ё я õla-

mõõgarihm

п о я с н а я п о р т у п ё я wöö- mõõgarihm

(16)

рев о л ь в ё р н ы й ш н у р ъ re- wolwrerihm, rewolwrepael кобура, коб уръ rewolwre-

tupp

п атр о н таш ъ patronikaugas, rinnakaugas

п атрб н н ал сум ка wöökau- gas

за п а с н а я п атр б н н ая су м к а patronikalits

в ещ е в б й м ѣ ш б к ъ kraami- kalits

л я м к а вещ евб го м ѣ ш к а kanderihm

л о п ата labidas ч е р е н б к ъ wars л о тб къ labidakamal ч а х б л ъ tupp, püür к й р к а kirgas м оты га pikk

кй рко-м оты га kirgaspikk топ бръ kirwes, tapper топ орйщ е kirwewars о б у х ъ топора kirwepära отверстіе д л я топ орй щ а

kirwesilm ф л я г а weepudel котелб къ käsikatal

IV .

Р у ж ь ё püss

охб тн и ч ье р у ж ь ё jahipüss ру ж ьё, зар я ж аю щ еес я съ

д у л а eestlaetaw püss р у ж ь ё, зар я ж й ю щ ееся съ

казён н о й ч асти tagant- laetaw püss

полбтн и щ е п ал атк и tclgi- pala (nelinurka riie, 6-est saab 6-e mehe telk)

стб й ка telgi toepool п р и к б л ы ш ъ wai

скйтка sineli-, telgipala rull р ем еш о к ъ д л я скйтки rul-

lirihm м ата õlgmatt

п ал ато ч н а я в ер ёв к а telgi- nöör

б ар аб ан ъ trumm кадло trummikere

кб ж а б арабй нн ая trummi- nahk

п а л к а барабй нн ая trummi- pulk

п ер ев я зь kanderihm

струна б ар аб ан н ая trummi- keel

сб ш к а б арабй нн ая trummi- alus, trummijalg

ам м у н й ц ія sõjanõud (patrv- nikaukad, rihmad jne.) у кл й д к а в е щ ё й sissepake,

(asjade kotti, pampu panek) в ы к л а д к а в е щ ё й wäljapa- nek (asjade uähapaneku-kord)

центроббйное р у ж ь ё kesk- laskepüss

куркбвое р у ж ь ё lukkpüss в и н тб вк а wintpüss

к а зё н н а я в и н тб вк а kroonu wintpüss

ск орострѣ льное р у ж ь ё kiir- laskepüss

(17)

д ро б о в й къ aawlepüss ств б л ъ püssiraud д уло püssisuu

ств б л ьн ая корб б ка (püssi) rauakarp

отсѣ чка- отраж ате л ь tõuk- raud

сп уск овб й м е х ан й зм ъ las- kemehanismus, laskewärk п р и ц ѣ л ъ märgend, sihtraud м у ш к а kirp

затв б р ъ lukkraud

м а га зй и н а я корббка maga­

sin, parronisalw л б ж а laad

ств б л ьн ая н акл й д к а raua­

ta te

ш ты к ъ püssitikk

н ри б б ръ liiteosad (roorub, rombid jne.)

п р и н ад л ёж н о сть abiriistad основйніе м у ш к и kirbualus п азы д л я м у ш к и kirbualuse

uurded

осн ован іе п р и ц ѣ л а sihtraua alus

п р и ц ѣ л ь н а я к о л б д к а siht­

raua aluspakk (püssiraua külge joodetud)

у то л щ ен н ая ч а с т ь ств о л а rauapära

п атр б н н и к ъ patronnik, pat- rouipesa (kus laetud patran lamab)

и у л ь н ы й в х о д ъ kuulipesa (kus kuul enne laskmist lamab) зав и н тб в ан н ы й п ен ёк ъ

rointots ск о съ roeer з а р ѣ з ъ täke

I н а р ѣ з ъ soon (õõnsus) в ы р ѣ з ъ käär

ви н то в б й в ы р ѣ з ъ käänap п а з ъ õnarik

ка н й л ъ (ствола) õõn пбле (в ъ ка н й л ѣ стволй)

roorp (õõnus)

к а л й б р ъ кан й л а õõnulaius подаіощ ій механйзмъгоіпп-

raud

вёр х н ее окнб ülemawa н й ж н е е окнб altaroa х в остъ ствола püssiraua

saba дырй auk

вы ем ъ lõige, õnar

у п б р ъ nipp (püssiraua küljes) зав и н тб в ан н о е гн ѣ зд б

kruuroauk

у ш к й körroad, urmused щ е л ь pilu

у с т у п ъ järk

продб льн ы й п а з ъ pikiõnarik ко л ьц евб й п а з ъ roorusõnarik в ы с ту п ъ nukk

лбп асть pöid

отсѣкйю щ ій зуб ъ hammas- raud

I п р у ж й н а roedru, põrk . п я т к а kand

сп усковб й кр ю ч ёкъ trikkel затв б р н а я зад ё])ж ка luku-

pide, lukkraua peatis ш ептйло kukepeatis

стб й ка п р и ц ^ л а sihtraua ääris

с ту п ё н ь к и п р и ц ѣ л а siht­

raua astmed

п р и ц ѣ л ь н а я р а м к а sihtraua raam

(18)

п р іщ ъ л ь н ы й х о м у т и к ъ (і^ = raua tellraud (astmetele sead­

miseks)

п ри ц & льн ая го л б в ка raa- mipealis

п р б р ѣ зь piilutäke, sihtetäke ч ё р т о ч к а kriips

ш п й л ь к а telg, poldike хо м у ти къ ш ты ковой püssi-

tiku pidewõru н а с ѣ ч к а täkked сосбкъ nibu л а п к а lestraud

стёбель затвора lukkraua- purk

боевач л и ч й н к а lukukaba вы б расы вател ь wiskraud к у р о к ъ kukk

у д а р н и к ъ löökraud

боевая п р у ж й н а löökraua- põrk

соеди н й тельгіая п л а н к а ühenvusraud, kaust

грёб ен ь стёбл я з^ітвбра lukuputkeselg

р у к о я тк а käepide

скбш ен н ы й п а зъ libamesi õnarik

ч а ш к а боевбй л и ч й н к и lukukaba õnarus

п р ед о х р ан й тел ьн ы й в зв о д ъ eelwiunak (millest Püss lahti ei lähe)

боевбй в зв о д ъ laskewinnak ,(millest püss lahti läheb) в ѣ н ч и к ъ totir, pügal за ц ѣ п ъ küüs (patronikesta

wäljatõmbamiseks)

п у го в к а затвб ра lukkraua- nupp

: в й л к а keeli!

у г б л ь н и к ъ nurklik к р ы ш к а kaas (kaan) з а щ ё л к а link зу б ъ hammas р ы ч а гъ hoow, wlnn ц ев ьё laadiwars

ж ёло б ъ õnarus (püssiraua ase) ш ё й к а laadikael

п р и к л а д ъ püssipära, laadi- paled

н а к о н ё ч н и к ъ otsraud заты л о ч н ая скоба päraraud л езв іё ш ты к а püssitiku tera дблы tikusooned

р ёб ра tikuserwad

м уф та warbarumm, warda- rumm

о твёртка pöör raud, muukraud 1 л езв іё OTBöpTKiipöörrauatera ч ер ен б к ъ отвёртки pöör-

raua pära

д у л ь н а я н а к л а д к а püssi suukate

ш п й л ь к а ork п р о тй р к а nühkraud

в к л а д ы ш ъ päraputk (püssi­

raua pära puhastamiseks) ш б м п о л ъ püssiwarb, püssi-

w arras п атр б н ъ patron

уч ёб н ы й п атр б н ъ õpepat- ron

боевой п атр б н ъ laskepatron холостбй н атр б н ъ kuulita

patron

л а т р б н ъ у м е н ы п ён н а го за р я д а kahandatud laen­

guga patron ' г й л ь з а kest

(19)

дульце гйльзы kestakael кбрпусъ гйльзы kestakeha скатъ гйльзы kestaweer ш ляика гйльзы kestapära закрайна гйльзы kestanõlw капсюль kapsel, pistang, tong капсюлыгое гнѣздо tongi;

pesa

колпачёкъ капсюля tongi?

kate

ударный составъ sütis (an­

nab sädemed püssirohusse) просальникъ raswik затравочное отвёрстіе süü- зарядъ laeng [tcauf протйрка nühkur

кольцб 'ложевбе mõru, laadi?

I D Õ V U

стрѣлятъ püssi laskma стрѣльба laske, püssi laske пальба põmmutus, paugutus

стрѣльбищыый ва.лъ lasku?

maawall

стрѣльбище lasknmaa, laske?

koht

стрѣльбй стбя püstilaske стрѣльбй съколъна põlwelt-

laske

стрѣльба лёжа maoli-laske стрѣльба съ упора toelt?

laske

стрѣлъбй съ р у кй küelt?laske лйнія полёта пули kuuli?

lennujoon

лйнія пріщ ѣлнванія sihte?

foon

л й н ія выстрѣла õõnujoon (siht, milles kuul wälja leu?

dab)

выстрѣлъ pauk, kõmm

осъчка ebapauk (puss ei läi­

nud lahti), plõks

спускъ кур ка triklewajutus устанбвка прицѣла siht?

raua seade

прицѣльный станокъ laske tugifalg

одинбчный огбнь üksiklaske, üksikpauk

залпъ kogulaske, kogupauk рѣ д кій огбнь örelaske, Dre

paugutus

частый огбнь sagelaske, sage paugutus

пр и ц іл иваніе , навбдка sihte, sihtimine

тбчка прицѣливанія sihte?

täpp

попаданіе sisselaske, märki?

laske

тбчка попадйнія sisselaske- täpp

попадйть (въ цѣль) sisse laskma, pihta laskma промахнуться mööda laskma,

rnittu laskma прбмахъ mööda laske мишёнь märklaud

головнйя мишснь rinna märklaud ( 1 0 ruut werssokki lai ja kõrge)

пояснбя мишёнь poolmärk?

laub (20 werss. kõrge, 10 werss. lai)

мишёнь въ ростъ täisnnirf?

laud

призовйя мишёнь roõibu?

laske-märklaud (üntargune) обстрѣлять laskma, tuld and-

(20)

ma, lasketulde tootma, laste­

tule, alla tootma

обстрѣлъ laskepiir, tulealune заряжать laadima [maa разряжйть tähendama оббйма lõksraud (hoiab 5

patronit koos)

изготбвка къ стрѣльбѣ laskewalmistus

приложйться püssi palge panema

ириложйсь püss palge!

отдача tagasipõrge, tagasilöök стволъ револьвёра remolto-

reraud

барабанъ рев. kärgraud рамка рев. rerootrore raam,

käepide

полу-лбжи raamipaled м уш ка kirp

прорѣзь piilutäkc, sihtetäke застёжка riiro

прумійна застёжки rinvipõrk выбрасыватель wiskraud спускъ trikkel

кур б къ kukk

предохранйтельный взводъ eelrvinnak

боевбй взводъ lasketoinnak

V. Suurtükk.

Орудіе, п уш ка suurtükk крѣпостнбе орудіе kindluse-

suurtükk

осадное орудіе piirsuurtükk полевое орудіе wäljasuurtükk легкое орудіе kerge-suurtükk гбрное орудіе mäesuurtükk батарейное орудіе patarei-

suurtükk

мортйра mortirsuurtükk, mor- tir

гаубица haubits-suurtükk, hau- bits *

части п у ш к и suurtüki osad стальнбе тѣло teraskeha сталыібй замбкъ (клинъ)

teraslukk (terastalu)) дульная часть suupool казённая часть' pärapool срёдняя часть keskosa цйпфа puss (nagu kiige toõllal)

заплёчгікъ piht каналъ õõn

клинбвое отвёрстіе talma- aroa, luku-awa

заклинбвая часть talwa- tagune (osa)

зарядная K äM opalaengupcsa, laenguase

снарядная камора patroni- pefa, patroniase

нарѣзная часть rvintosa кйморное кольцб pesarõngas плйтка plaat

нарѣзная часть канала õõnu wintosa

нэрѣзъ õõnnsoon пбле õõnntoorp

калйбръ канала õvnulaius выбрасыватель wiskraud предохранйтель hoiatustoru клинбвый замбкъ ta lwlukk

(21)

к л и н б в а я д о с к а talw alaud з а ж й м н ы й в и н т ъ piigistus-

roint, litsewint, suruwint р у к о я т к а käepide, roänt з а іц ё л к а link

з а щ ё л к а с ъ п р у ж й н о й põrgnga-link, põrklink ж е л о б о к ъ õnarus

з а м о ч н а я з а д ё р ж к а lukupide з а п й л ъ süüde, süütis, sulis з а р я д ъ laeng

с н а р я д ъ laeng kuuliga, kuul г й л ь з а kest

к а п с ю л ы іа я в т у л к а tongi- punn

м у ф т а lühike toru, rumm т р у б й д л я з а ж и г а н ія süüte-

toru

п р о т р й в н и к ъ süütetraat ш н у р ъ с ъ к р у ч к б м ъ и

м у ф т о й süütenöör konksu ja rummuga

з а п а л ь н ы й с т ё р ж е н ь süüte- ora

т р у б о ч н и к ъ torutupp р а з р я д н я к ъ tühendur з а р я д н а я с у м а laengupaun б а н и т ь harjam a, puhastam a,

küürima

б й н н и к ъ hari, nühkur б а н н и к ъ д л й н н ы й õõnuhari б а н н и к ъ к а м о р н ы й (корбт-

к ій ) pesabari

п а н о р й м а panoram , (suuren- daw) sihteklaas

о т в б д к а pöör

у г л о м ѣ р ъ nurgamõõtja в и з й р н а я т р у б к а sihtetoru и о д ъ ё м н ы й м е х а н й з м ъ

tõstewärk, tõstemehanismus

п о в о р б т н ы й м е х а н й з м ъ pööruwärk, pöörumehanis- m us

п р я м а я н а в б д к а otsesihte н а в б д к а n o у г л о м ѣ р у kaude-

sihte

п о л б з ь я jalased, milledel suur­

tükk paugu järel liugleb к о м п р ё с с о р ъ kompressor,

surutoru

п б р ш е н ь pumbakann, pumba- tomp

ш т о к ъ pumbakeps, pumba- w ars

д и с т й н ц ія kaugus, wahekau- gus, tistans

д и с т а н ц іб н н а я т р у б к а kau- guse-määrutoru

к л ю ч ъ д л я у с т а н б в к и д и - с т ан ц . т р у б к и m äärutoru roõti

д и с т а н ц іб н н о е д ѣ й с т в іе plahw atus m ääratud kaugu­

sel

у д а р н о е Д ѣ й с т в іе plahw atus kokkupõrkel

к а р т ё ч н о е д в й с т в іе fohc- plahw atus (10 sülda suurt, suu ees)

л а ф ё т ъ lahwet, suurtükialus с т а н б к ъ aluiekere

с т а н й н а aluse külgraud с б ш н и к ъ sahkraud, tustraud о т к й т ъ tagasiliuge

л іо л ь к а häll

х о д ъ rätis, aluse celosa, mil­

lel rattad all х б б о т ъ lahwetipära п р а в й л о pööris

(22)

б у ф е р ъ põrgend (wähendab tagasilööki)

ч е к а teljepulk т я г а juhiw its с т у п й ц а rattarum m с п й ц а rattapulk к о с я к ъ rattapõid гп й н а rattaw its ш а й б а litter ч а й к а mutter к б р о б ъ faflfere ш в б р е н ь tiislepulk в а г а tiislepuu в а л ё к ъ w aalipuu д ы ш л о tiisel, wehmer п о д с т а н б в к а в й г и tiislewai б р е з ё н т ъ puldan

н о д ъ ё м ъ teljealus, teljetugi іи іе п й н ь raudsilm us

п е т л я silmus, aas л я м к а weorihm, õlarihm о т в б з ъ tõmbeköis, ohelik с в е р л б puhastuspuur

с а л ь н и ц а mõibcfarp

з а п а с ъ с н а р я д о в ъ laske­

moona tagaw ara

г р а н а т а kranat (kuul, ntts- kokkupõrkel pureneb ja oma tükkidega haawab, raskusega lõhub, purustab)

ш р а п н ё л ь rapitel (kuul, mil­

les kuni 340 wäikest ümar- gust tinakuuli; lõhkeb õhus, haawab kuulide ja oma kil­

dudega)

к а р т ё ч ь kartets (plekk-karp, sees kuni 170 tinakuulikest;

lastakse lühikese maa penle) п р и ц і л ъ sihtraud (mille abil mitmesugusesse kaugusesse lastakse)

м у ш к а kirp

к в а д р а н т ъ kwadrant, abisihte- riist (kui sihtemärki et ole näha root sihtraud puudub)

IV. Kuulipilduja.

С т в б л ъ (kuulipilduja) raud (kogu püssil)

р а м а raam м о т ы л ь mänfraub ш а т у н ъ kepsraud р у к о я т к а käepide . б а р а б а н ъ pöörraub

ц ѣ п б ч к а kederwars

с т а н й н а külgraud, küljepool з а м б к ъ lukk

б с т о в ъ з а м к а lukukere з а м б ч н ы й р ы ч а г ъ lukuwinu

и о д ъ ё м н ы й ( к о л ѣ н ч а т ы й ) р ы ч а г ъ tõstewinn (wäntrik) б о ев й я л и ч й н к а luku kaba у д а р н н к ъ löökraud л а д ы ж к а teder

б о евй я п р у ж й н а lvökraua- pörf, laskepera

уНЙжній с п у с к ъ altwinnak, laskewinnak

в ё р х н ій с п у с к ъ pealtwinnak, eelwiunak

з а щ ё л к а link

з а д в й ж к а kramp, rtiro

(23)

к о р о б ъ karp

с п у с к о в й я т я г а winnaku tõmberaud

п р е д о х р а н й т е л ь hoiatus- raub, hoiatraud

с п у с к о в б й р ы ч й гъ triklewinn с п и р й л ь н а я п р у ж й н а keerd-

põrk, feerbroebru

за т ы л ь н и к ъ karbi tagasein к р ы ш к а karbikaas (kaan) п р и ц ѣ л ъ sihtraub ц ѣ л и к ъ abisihlraub

м а х о в й к ъ , м а х о в и ч ё к ъ hoo­

ra tas

п р іё м н и к ъ lonkur (lükkab pat- rotnb löökraua ette) п о л з у н ъ näps (wõtab linbist

patronib)

к о ж у х ъ ümbrik (ümbritseb kuulip. rau b a; temas on raua jahutuswesi)

м у ш к а kirp

VII. Kaitse-

С а м о о к а п ы в а н іе kaitsewalli ehitamine

о к о п а т ь с я kaitsewalli ehitama о к б п ъ kaitsewall, laskemad о к б п ъ д л я ст р ѣ л ь б ы л ё ж а

m aolilaskewall

о к б п ъ , д л я ст р ѣ л ь б ы с ъ к о л ѣ н а põlweltlaskewall о к б п ъ д л я С трѣльбы стбя

püstilaskewall

о к о п ъ д л я ст р ѣ л ь бы со с т у п с н ь к и astmeltlaskewall

н а д у л ь н и к ъ fuuraub (kuulip..

raua su u s; suurenbab taga­

silööki)

л а ф ё т ъ lahwet, kuulipilbuja alu s

б о е в а я о с ь lasketelg

о б б й м а ühenbaja, koonbur (ühenbab kolmjala osasib) в е р т л ю г ъ pöörits

ш ты р ь puss, telg т р е н б г а kolmjalg

з а ж й м ъ litseraud, suru ts п а т р б н н а я л ё н т а patroni-

lint

п а т р б н н ы й я щ и к ъ patroni- kast

j ш б м п о л ъ warb

в о зв р а т н а я п р у ж й н а ühen- buspõrk (ühenbab kuulip.

osasib)

подвйя-;ная ч а с т ь liikuwosa н е п о д в й ж н а я ч а с т ь paigal-

osa, liikumataosa

ehk laskewall.

п ѣ х б т н ы й о к б п ъ jalawäe laskewall

о к б п ъ д л я р е з ё р в а reserwi ehk tagatee kaitsewall п у л е м ё т н ы й о к б п ъ kuuli­

pilbuja laskewall

а р т и л л е р ій с к ій о к б п ъ suur­

tüki laskewall

н а сы п ь , б р у с т в е р ъ mall, m ullawall

р о в ъ kraam

б ё р м а rant (mahe kraami ja matti roahel)

(24)

-скатъ meer

с т р ѣ л к б в а я с т у п ё н ь laske- aste (m illel seistes lastakse) х о д ъ с о о б щ ё н ія käigukraaw -ст р ѣ л к ов ы й р б в и к ъ б е з ъ

б р у с т в е р а kaitsekraaw (mal­

lita)

б о й н й ц а laskeawa (awa malli sees, mille läbi lastakse) б о й н и ц а : откры тая, по-

к ры тая laskeam a: lahtine, kaetud

н й ш а д л я п а т р б н о в ъ pat- ronikoobas

н й ш а д л я п и т е в б й воды soocjimeekoobas

н й ш а д л я е ъ ѣ с т н ы х ъ п р и - п а с о в ъ toidumarakoobas

■стокъ в о д ы meelaste р о в ъ д л я ст б к а в о д ы mee-

laskekraam

п о л е в б й к о л б д е д ъ mihma- meefaem

з а с л б н ъ marje (marjuks ehi­

tatud mall mõi jäätud maa) н а в ѣ с ъ о т ъ ш р а п н е л е й

kaitsekatus (rapnelkuulide rnastu)

у с о в е р ш ё н с т в о в а т ь täien­

dama

: м а ск и р о в й т ь sarnastama (fae- matud kohta ümbrusega) и с к у с с т в е н н о е п р еи я т-

ст в іе kunstta kistus, kuu st tõke п р б ф и л ь о к б п а kaitsernalli

küljekuju

п л а н ъ OKõnafaitsemarltplacm, kama

и р б в о л о ч н а я сѣ т ь traat- mõrf

з а с ѣ к а puudemurd (risti-rästi, ladrnad rnaenlase poole) в о л ч ь я я м а hundihauk с и л к й püünised

д о с к а с ъ г в о з д я м и nae- luslaud (naelu täistaotud laud m alli veal mõi ees) е ж ъ raudsiil

1 р о га тк а kärbis tõke

ф у г а с ъ plahme (mallist paari saja sammu kaugusel maha­

maetud püssirohu kast, m is rnaenlase õhku laseb)

! п е р е п р й в а ülekäik п а р б м ъ parm м о с т ъ sild

га т ь soosild, sootee (palkidest, hagudest)

б р о д ъ jalgsi läbikäik

VIII.

х л ѣ б ъ leib

с й т н ы й хл-вбъ saialeib щ и kapsaleent

к а п у с т а kapsas к о ч й н ъ kapsapea

х р я п а rohelised kapsalehed

T o it.

г о р б х ъ herned, herneleem б о р іц ъ kapsa peedileem

j с у п ъ (к а р т б ф е л ь н ы й ) kar- tulileem

I к й ш а pudru j с о л ь sool

(25)

м ясо liha

го в я д и н а härja-, lehmaliha тел я ти н а wasikaliha св и н й н а sealiha ш п и к ъ pekkrasw сало rasw

топ йть сйло rasw a sulatama топ лён ое сало su lara sw мйсло wõi

п о р ц ія lihapala, portsjon сн я тб к ъ tindikala го л о вй ан а kalapead к р у п а tangud

гр е ч н ё в а я крупй tatratangud п ер л ёв ая к р у п а kruubid я ч м ё н н а я к р у п а odratangud я ч н е в а я круп й hirsetangud р и с ъ riisitangud

м у к а п о д п р ав о ч н а я supi- jahu

ч а й thee

разсы п н б й ч а й sõmerthee, lehtthee

п р есс б в ан в ы й , ш ш то ч н ы й ч а й pressitud 1hee,kangisthee с а х а р ъ suhkur

сахарн ы й п есок ъ peenike suhkur

кблоты й сй харъ raiutud suhkur

п и л ё н ы й с а х ар ъ tükkissuhkur довбльствіеш ооп, toidumoon,

peatoidus

п р одовб л ьствіе ülespida­

mine, toidus, moon

п р о віан тъ wili (leib, tangud, jahu)

п р и в ар о к ъ keedis (leeni, pudru, liha)

провійнтское д овб льствіе wiljamoon

п ри вар о ч н о е д о вб л ь ств іе keedismoon

дён еж н оё д овб льствіе ra- hamoon, rahatasu

чайноедовбльствіе1()есіпооіі ж а л о в а н ь е palk

су то ч н ы я д ён ь ги päewaraha п ровй зія toidulagawara п рогбн н ы я д ё н ь г и tee raha I с ъ ѣ стн ы е п ри и асы toidu­

kraam, toidulagawara, toidu- wara

IX. R iided ja ehted.

ф брм а worm, riidemood svja- wäes

ф б рм ен н ая о д ёж д а uni- worm

м у н д й р ъ munder

в и ц ъ -м у я д й р ъ abimunder, eramunder

п охбдн ы й м у н д й р ъ sõjaaja­

ni uu der, wäljamuuder

п ар ад н ы й м у н д й р ъ paradi- munder

ги м н а с т й ч е с к а я р у б а х а wõimlus-särk, pluus

ш и н ёл ь sinel пальтб palitu

н а к й д к а üleõlakuub (lai, wa- r u ka te ta)

сю ртукъ sürtuk, saterkuub

(26)

к й т е л ь kittel ш а р о в й р ы püksid б р ю к и pikkpüksid р е й т у з ы ratsapüksid

в ы с б к ій с а п о г ъ säärsaabas к о р б т к ій с а п б г ъ lühend-

saabas, lühikese säärega saa­

bas

г о л е н й щ е saapasäär, säärik п ё р е д ъ (мн. п е р е д а ) saapa*

pealis, woorsu, pealisnahk п о д б ш в а talb

п о д м ё т к а pooltald с т ё л ь к а pinsol, wahetald з а д іш к ъ kannatagus, kapp н о с б к ъ saapanina

к а б л у к ъ , п о д б б р ъ apsat,

konts *

ш п б р ы kannused б б у в ь jalanõud, jalakate ф у р й ж к а müts

ф у р а ж к а с ъ к о з ы р к б м ъ nokkmüts

б е з к о з ы р к а rnm m -m üts, no­

ka ta timargune m üts т у л ь я mütsi nt min, mütsiweer

(ühendab ä ä rt põhjaga) д б н ы ш к о ф у р й ж к и mütsi­

põhi

о к б л ы ш ъ mütsiäär

к о з ы р ё к ъ mütsinokk, ntütsi- sirm

к й в е р ъ kiiwer к а с к а kaske, kübar с у л т а н ъ tutt

п а п й х а papa ha, nahkmüts л й ц к а н ъ latskan, rindus

(rinnaesine)

ш а р ф ъ hobewöö, hõbekurt п о я с н б й р е м ё н ь wöörihm

б л я х а w ööplaat

ф у ф а й к а soesärk, kampsun н а у ш н и к ъ kõrwus, kõmakate

(külma w astu)

н а б р ю ш н и к ъ kohtis, kõhu­

kate (külma w astu) в а ])е ж к а kinnas р у к о в й ц а labakinnas п е р ч ^ т к а sõrm kinnas б а ш л ы к ъ paslõk, tuisumüts п о р т я п к а jalarätt

н о с б к ъ kapukas, sokk ч у л б к ъ sukk

ііо д т я ж к и traksid

к о ііа р д а kokarde (ümargune woi pikergune riigiwärwiline märk mütsi ees), tärn п о г б н ъ pagun, õlus э п о л ё т а palet

п е т л й ц а в о р о т н и к а scie (seime), seige (seigme), kae­

luse ehe

к а н т ъ , в ы п у ш к а nolw, kant г а л у н ъ kardpael

т е с ь м а pael

г а л у н н а я н а ш й в к а kardpael г а л у н н а я о б ш й в к а kardultns к б н т р и к ъ põikpael

ш и т ь ё tress, tike, kulla wõi hõbedaga tikitud ilustus л ё н т а lint, lai pael м е д а л ь medal, au ura ha б р д е н ъ а uuri st

з в ѣ з д а auutäht

н а г р у д н ы й з н а к ъ rinnamärk ж е т б н ъ mälestusmärk г е р б ъ riigi märk (mütsi ees) о т л й ч іе sõja auumärk (mütsi

wõi rtim a ees) н а г р б д а auutasu

(27)

зн ак ъ за отлй ч ную зн ак ъ за отлй чную гим - етр ѣ л ь б у auumärk hästi- н асти к у auumärk hästi-

laske eest wõimluse eest

X. Hobune.

М асть karw г н ѣ д о й kõrw BQpoHöii must сѣры й hull булйны й wõik

п ѣгій kimmel, tähniline, lapi*

liite

съ лы снной lauk

сйвы й, сйвка mustjashall (hobune)

бѣлы й walge ры ж ечйлы й raudjas конь, л ош адь hobune ж ер еб ё ц ъ täkk

кобыла mära м ёр и н ъ ruun

ж ер еб ён о к ъ wars, sälg ж ер ебй т ь ся poegima, wars-

fama

хол остй ть ruunama

сл учать, сл уч й ть pööritama, fugutama

сл у ч к а paaritus, sngntus ж ер ёб а я tiine

сп лёч ен н ость õlanikastus сп лёч и ть õla ära nikastama,

õlastama

затяж нй я мышь pea taud, peataudjas

зап ал ъ hingerdus чахбтка tiisikus сап ъ nälg, noletõbi

п ри к уск а (за к у съ ) näritõbi, närimise tõbi

ш п атъ paha (põlweliikme kül­

jes)

к аш ель köha

вы вихъ nikastus, nikastis р астя ж ен іе wenitus, wenitis верховйя л бш адь ratsu, rats-

hobune

верховй я ѣ з д а ratsasõit верхбм ъ на л б ш а д и ratsa аллю ръ ratsakiirus

ш агом ъ samm рысью sörki рысь sörk

га л б п ъ galop, ülejalanelja гал бп ом ъ , вск ачь ülejala­

nelja

к арьеръ j ^ lja к арьером ъ j } } оббзн ая лбш адь rocohobune уп р я ж н й я л бш адь sõidu-

hobune, rafkehobune

к оренн й к ъ aisawahe-hobune и р и стя ж н ая priipassi-hobune зап ря гать rakendama

! зап р я ж к а rakendus , | вы прягать, расп р ягать

lahti rakendama

у п р я ж ь hobnriistad, wöö- slemmid

д у г а look хо м у тъ rangid

(28)

ж о м у т н ы я к л ё щ и rcmglpärad х о м у т и я а kaelus, rangikaelus

•су п о н ь mitgirinnufe rihm, н а г р у д н и к ъ rinnus

ш л е я kleid

нашйлышкъіпМегі^т(ц£)еп;

bob rinnust tiisle otsaga) - с ѣ д ё л ь н и к ъ sedelgas

ч е р е з с ѣ д ё л ь н и к ъ sedelga- rihm

п о д б р ю ш н и к ъ sedelgawöö г у ж ъ rangtroom, room

„узда suitseb, wartus у з д а - н е д о у з д о к ъ waljad T a osad:

щ ё ч н ы й р е м ё н ь palerihm н а л о б н и к ъ otsarihm, otsa­

esise rihm

г іо д п о р б д н и к ъ lõuaaluse- rihm

п о д г у б н и к ъ - г о р т ъ moka­

alune ahel

п о д г у б н ы й р е м ё н ь moka- alunerihm

ч у м б у р ъ ( п б в о д ъ ) ratsu*

tim

п о д г у б н о е к о л ь ц б moka- alune mõru

у д и л а suurauad н е д о у з д о к ъ päitsed у д и л а suurauad т р ё н з е л ь ahelraud

п б в о д ъ (мн. п о в б д ь я ), ч у м - б у р ъ ratsutim, suur ih m en h i­

ri hm в о ж ж и ohjad в е р ё в к а köis ц ѣ п ь ahel т б р б а suukott с ѣ н о heinad

о в ё с ъ kaerad с о л б м а õled с н о п ъ kubu, wihk к о н ю ш н я tall с т б й л о latter за к р б м ъ salm

к б р м ъ toit (loomadele) к н о в я зь seotis, sambad wõi

waiad köiega, mille külge hobused seotakse

к о р м й т ь söötma в ь ю к ъ seljakoorm с к р е б н й ц а hobukamm а р к а н ъ püüdeling

щ ё т к а к б н с к а я hobuhari п о т н й к ъ sadula-alune waip,

higiw ilt с ѣ д л б sadul

п о д п р у г а sadulawöö (millega sadul hobuse selga seotakse) л ё н ч и к ъ sadula-kaarepuu з а д н я я л у к а taganipp (kaare-

puul)

л у к а п е р ё д н я я eelnipp (kaare- puul), kolju

с ѣ д л й т ь , о с ѣ д л й т ь sadulasse panema

п о к р ы ш к а с ѣ д л й sadula pealisnahk

с ѣ д л б в к а sadulasse panek в б й л о к ъ w ilt

ггбпбыа hobuwaip, sadulawaip ст р ё м я jalus (sadulal) п у т л й щ е jaluserihm б е з с п о к б й н ы й rahutu у с п о к б и т ь rahustama, mai-

gistam a

у с м и р я т ь taltsutama ш п б р и т ь kannustama а р т й ч и т ь с я wastu tõrkuma

(29)

н а д ы б ы püsti (tagumiste jalgade peal)

л я г а т ь , л я г н у т ь tagant üles lööma, raium a

п у г л и в ы й peru, arg с п о т ы к а т ь с я komistama г о л о в й : p e a :

з а т ы л о к ъ kukal y x o kvrw ч ё л к а tukk

л о б ъ ots, otsaesine в и с б к ъ oim г л а з ъ silm в ѣ к а laug

р ѣ с н й ц а ripse, ripsmekarw г л а з н б е я б л о к о silmamuna б ѣ л б к ъ silmawalge з р а ч б к ъ silmatera б ѣ л ь м б kae н о с ъ nina

н о з д р я sõõrm, ninasõõrm, sõvrem

р б т ъ suu

в ё р х н я я г у б а ülemine mokk

н й ж н я я г у б а alumine : niokk

п о д б о р б д о к ъ lõng, lõua:

pära

ч ё л ю с т ь lõualuu щ е к а pale, põsk ш ё я : kael:

г р й в а lakk г б р л о kõri х б л к а turi т у л о в ш ц е : keha:

п л е ч б õla г р у д ь rind с и и н а selg б о к ъ külg

õpiõxo kõht

к р у п п ъ (о к о р о к ъ ) reis,, kints

к р е с т ё ц ъ laudjas р ъ п и ц а sabaroo-juurikas х в о с т ъ saba

н б г и : j a l a d :

н у т о в б й с у с т а в ъ luupäks,.

kool

щ ё т к а kooditutt, päksatutt в і н ч и к ъ kabjanõlw, päks к о п ы т о kabi

к о л ѣ н о pölw

с к а к й т е л ь н ы й с у с т а в ъ põlwekeder, põlwenukk к б н с к ій в б л о с ъ jõhw,saba-

jõhw ш е р с т ь farm л и н я т ь karma ajama к о п ы т о : kabi:

п о д б ш в а kabjapõhi, kabja- alu s

с т р ѣ л к а kabjawinkel

с т ѣ н к и к о п ы т а kabja küljed з а ц ѣ п н а я ч а с т ь к о п ы т а

kabjanina

б о к о в а я ч а с т ь к о п ы т а kabja küljepool

п я т о ч н а я ч а с т ь к о п ы т а kabjapükk, faub, kabjapära ф у р а?к ъ toidumoon (kaerad,

heinad)

п о д к б в а hoburaud

п о д к о в а т ь hobust rautam a г в о з д ь п о д к о в б ч н ы й hobus

rauanacl

ш и п ы hoburauahaak

в о д о п б й jootekoht (m ääratud koht jõe mvi järwe kaldal)

(30)

л о д с т й л к а allalaotis (õled, н а в б з ъ sõnnik haganad, kõlkad) у б б р к а koristamine

XL Käsklus- ra muub sõuab.

з а к о н ъ seadus п р а в и л о seadlus у с т й в ъ seadlustik

у с т й в ъ ст])оев0й с л у ж б ы kordluse-seadlustik, kordluse- seadluscd

у с т й в ъ в н у т р е н н е й с л у ж - бы sisekorraseadlustik, sise- korra-seadlused

у с т а в ъ г а р н и з о н н о й с л у ж б ы karnisoniseadlustik, karnisoni-seadlused

у с т а в ъ п о л е в б й с л у ж б ы wäljaseadlustik, wälja-sead- luscd

у с т а в ъ л й г е р н о й с л у ж б ы laagrescadlustik, laagre-sead- lused

у с т а в ъ д и с ц и п л и н а р н ы й korraseadlustik, korra-sead- lused

п р п к а з ы в а т ь käskima, käsku andma, käsutama

п р и к й з ъ käsk, päewakäsk п р и к а з й н іе käsutus, käsuanne В ы с о ч а й ш ій п р и к а з ъ kei­

serlik käsk

В ы с о ч а й ш в е п о в е л ѣ н іе kei­

serlik käsuanne

В ы с о ч й й ш е е с о и з в о л ё н іе keiserlik lubaanne

п р е д гш с й н іе käsukiri

и н с т р у к ц ія juhtkiri, juhatus п о р у ч ё н іе toimetada-anne

д и с п о з й ц ія asendusekäsk, pai>

ga juhatus

д и с л о к й ц ія asukohakiri, asu- kohajuhatus

к о м а п д о в а т ь käsklema к о м а н д а (сл о в а) käsklus п р е д в а р й т е л ь н а я к о м а н д а

eelküsklus (н а п р а — во , pa­

rem— kätt)

и с п о л н й т е л ь н а я к о м а н д а täiteküsklus (— во, — kätt) с т р б и т ь с я kordlema, kordle

e n d !

с т а н о в й т ь с я seisule eudseadma с т а н о в й с ь seisule!

р а в н я т ь с я joonduma р а в н я й с ь jo o n d u ! с м й р н о w aik ! в о л ь н о w a b a lt!

о п р а в й т ь с я end kohendama, korraldama, kohenda end!

с т о й к а seisak, seis п о х б д к а kõnnak

м а р ш и р б в к а marssimine, käik б ѣ г а т ь jooksma

б ѣ г ъ jooks

б ѣ гс т в о pagemine, põgene­

mine, ärajooks

в о е в а т ь sõdima, sõda pidama с р а ж а т ь с я wõitlema, sõdima с р а ж ё н іе w õitlus, lahing б й т ь с я taplema

бой löömine, löök УДаръ hoop

Referenzen

ÄHNLICHE DOKUMENTE

Для обеспечения сбыта Финляндия вынуждена реализовать значительную часть животноводческой продукции на внешних рынках, несмотря на то, что цены мирового

Теперь из уравнения (1.8) вытекает, что M*sO для £«(<*,4), и, следовательно, более тонкая часть балки на­.. ходится в безмоментном состоянии и работает

1515 Aldus Manutius sen sureb Veneetsias; tema äi Andrea Torresano asub trükikoda juhtima oma poegade Gian Francesco ja Federicoga, kuna Aldus Manutius sen pojad on veel

ную часть строения, то мы рассмотрим ниже de lege ferenda этот вопрос, как предусмотреть его в будущем Гражданском кодексе Эстонской

ется в том, что на разных урювнях одно и то же сообщение может представать как текст, часть текста или совокупность

Но значение этого момента подчеркнуто в конце рома­ на в открыто циничной речи Брауна и комментарии Марлоу: "Он спросил Джима с какой-то безрассудной

Eesmärgiks oli valmistada neli viirust, kus valk Cdc7 oleks märgistatud C- terminaalselt FLAG märgisega ja valk Dbf4 omaks C-terminuses STREP märgist ning lisaks veel sellised

Samuti on täheldatud, et patsientidel esineb valu ja turset tihti kõõluse mediaalsel küljel, millest võib järeldada, et m plantarise kinnituskoht või selle seotus