Pool aastat on seljataga

Volltext

(1)K 6!qi triaade p ro le ta a rla s e d . OhlneqaJ. TARTU R IIK L IK U Ü L IK O O L I P A R T E IK O M IT E E , R E K T O R A A D I, E LK N Ü K O M IT E E JA A M E T I Ü H IN G U K O M IT E E H Ä Ä L E K A N D J A. REEDEL, 11. JAANUAlftL 1963________. lest lähtudes lahendati mitmeid õpe tamise metoodika probleeme üliõpi laste iseseisva töö suurendamise suunas. Jaanuaris teeb büroo õppe töö sektor teaduskonna õpe.a-ud nõukogus ettekande üliõpilaste ise seisvast tööst. Teaduskonna õppeme toodiline komisjon ja parte^büroo õppesektor on vaatluse alla võmud ka eriseminarid, kursuse- ja diplo mitööd, nende teoreetilise ja ideelis-polii Lilise taseme. Kehakultuuriosakonnas on kogu osakonna juhtimise parandamise eesmärgil prodekaani ühiskondliku abina õppetöö alal rakendanud kom munist A, Viru. Õppetöö kontrolli-. Pool aastat on seljataga. Head uut aastat!. Ü. PUUSEPA iotoetüüd. U u e a a s ia p u h u l Möödunud on 1962. aasta — kooli ja elu sidemete tugevdamise seaduse elluviimise kolmas aasta. Kõik meie õppeasutused on teinud hinnatavat tööd selleks, et noorte spetsialistide ettevalmistamine vas taks üha rohkem tegeliku elu, praktika vajadustele. 1962. aastal and sid komitee süsteemi õppeasuiused rahvamajandusele 1442 kõrgema ja 1748 kesk-eriharidusega töötajat; on suurenenud õppejõudude-teadlaste abi tootmisele, õppeasutuste materiaalne baas on tugevnenud. Seega ole me teinud mõningaid edusamme meie töö mitme.es lõikudes. Kuid ees seisavad veelgi suuremad ülesanded. NLKP Keskkomitee novembripleenumi olsuse elluviimine Eesti NSV-s rahvamajanduse planeerimise ja juhtimise täiustamise, ühtse tehnikapoliitika juuruta mise ning tootmise ja teaduse tiheda koostöö tagamise alal sõltub suu rel määral ka sellest, millise kvalifikatsiooniga kaadrit valmistatakse ette vabariigi kõrgemates ja kesk-eriõppeasutustes. Seltsimeffed! Jätkugu uuel aastal meil kõigil väsimatut jõudu ja energiat õppe- ja kasvatustöö ning teadusliku uurimise edasiseks paran damiseks! Õnnitlen uue aasta künnisel kõiki komitee süsteemi õppeasutuste ja keskasutuse töötajaid, üliõpilasi, õpilasi ja õppejõude ning soovin head uut, 1963. aastat! M. Pesti, komitee esimees. Võõrkeelte osakonna üliõpilastel on juba eksamid põhikeeles läbi ja ka kateedreis on esimesed kokku võtted tehtud. Nagu märkisid sm. K. Kann ja sm. O. Mutt, võib olukorraga täiesti rahul olla. See kehtib esma joones I kursuse üliõpilaste kohta. Sügisel oli valik suur ja need, keda välja valiti, osutusid tugevaks kol lektiiviks. Paremateks üliõpilasteks võib pidada Tiiu Kangrut, Olev Mengelit (saksa keele eriharust), Els Lindvetit, Evi Soosterit, Enno Turmenit (inglise keele eriharust). Õnnestumise põhiliseks põhjuseks tuleb küll pidada foneetikalabora tooriumi. See on väljaspool iga sugust kahtlust, sest mitte ainult sõnavara ei ole tähtis, vaid ka hääldamine ja väljendumisoskus ja siin on tõesti edasiminekut näha. Kui rääkida tulevikust, siis on vaid üks tee: foneetikalaboratooriumi edasine täiendamine, et ka need üliõpilased, kellel võõrkeeled ei ole põhiaineks, võiksid laboratooriumis töötada oma praktilise võõrkeele oskuse täiendamiseks. Pärast viieaastast vaheaega võeti jälle vastu üliõpilasi prantsuse keele erialale, kusjuures alati ka päris ABC-st. Siingi on tulemused rõõmustavad.. Ka matemaatikaosakonna 1 kur sus tegi läbi oma esimesed tule proovid. Nende eksamiks oli mate maatiline analüüs. Nagu rääkis sm. E. Reimers, on raske esimese kur. suse järgi otsustada üliõpilase täie like võimete kohta. Mis tänavu on «neli», võib tuleval aastal olla puhas «viis» jne. Liig järsk on üle minek keskkoolist ülikooli. Ka keskkoolist kaasatoodud lüngad on suured ja nende kõrvaldamine võ tab palju aega. Kuid fakt on see, et kes semestri jooksul on hästi töötanud (Anne Laretei, Asta Männik), see õiendas ka eksamid hästi. * * * Eesti filoloogia IV k. üliõpilastel oli pureda raske pähkel — tuli aru anda teadmistest tänapäeva eesti keeles kogu kursuse ulatuses, alates väldetest, lõpetades tuletus õpetusega. Õppejõud E. Koit võib rahule jääda. Kursus oli materjali oman danud hästi, nii et kedagi ei tulnud läbi kukutada ja ka «rahuldavaid» oli vähe. Mõningaid komistamisi muidugi esines, kuid vähem, sest võrreldes eelmiste aastatega on roh kem harjutada saadud. Parematest üliõpilastest võiks mainida Inga Puksi, Inger Koemetsa, M aret Lood, Maie Sauveret ja Luule Visnapuud. * * * Teisipäeval tegid esimesed teise kursuse bioloogid eksami alamatest taimedest. Eksamineerija dots. V. Masing ütles meie kirjasaat jale järgmist: «Täna sooritasid eksami ainult kuus inimest. Neist Tõnu Tamm vastas väga hästi, tundus, et temal ainukesena oli aine tõsiselt ära. Juba teist aastat tegutsevad üli kooli teaduskondade endised parteigrupid partei-algorganisatsioonidena. Aruande- ja valimiskoosolekud toi musid kevadsemestri lõpus, välja arvatud Bioloogia-Geograafiateaduskonna ja administratiiv-majan dusalal töötajate algorganisatsiooni des, kus koosolekud olid alles sügi sel. Kõigil aruande- ja valimiskoos olekutel võeti vastu otsused, mis peavad olema parleitöö aluseks ko gu käesoleva õppeaasta jooksul. Nüüd on sellest möödas juba roh kem kui pool aastat. Algorganisat sioonide bürood on teinud esimesi kokkuvõtteid nende otsuste täitmi sest. Kõige enam tähelepanu on otsus tes pööratud ideoloogilisele tööle. Sama on märgata ka algorganisat sioonide tegevuses. Õppejõud ja teenistujad täienda vad oma poliitilisi teadmisi 16 filo soofilises seminaris ja 12 poliitringis. Möödunud õppeaastal tegutses Arstiteaduskonnas kaks filosoofilist seminari, kusjuures üks neist 71 osavõtjaga. On päris loomulik, et nii suure hulga juures on võimatu kõigi aktiivne osavõtt. Käesoleval õppeaastal vähendati seminarirühmade koosseisu 30—40 inimeseni. 30 õppejõudu ja vanemlaborant! suunati marksismi-leninismi õhtuülikooli filosoofia eriseminari. Labo rantidele moodustati 18 kuulajaga poliitring (propagandist A . Vapra). Aktiivsus filosoofilistes seminarides ja ringis on tunduvalt tõusnud. Ajaloo-KeeleieadupkoTmas on tõhus talud filosoofiliste seminaride vastas .ikust kon.rolli ja samuti kogemuste vahetamist. Rohkem hoolt on kantud üliõpi laste poliitilise kasvatuse parteilise suunamise eest. Arstiteaduskonnas korraldati detsembris komsomoliaktiivile nõupidamine tööstiilist kur susel ja grupis. Ajaloo-Keeie eaduskonnas on tublimaid üliõpilasi tõm matud kaasa PTTLÜ ülikooli gruppi. Kehakultuuriosakonna algorganisat sioon tegi r v kursuse parieigrupile ülesandeks tõhustada komsomolitööd osakonnas. Kommunistlike noorte tegevus kehakultuuriosakonnas on. tõepoolest muutunud elavamaks ja huvitavamaks. Poliiiinformatsioonidega on tegel dud kõigis teaduskondades, sisuka teks ja aktiivseteks on nad kujune nud ainult Ajaloo-Keele.eaduskonna ja Õigus-Majandusieaduskonna mõ nedel kursustel. PoliiUnformatsioonide taseme tõst miseks organiseeris Õigus-Majandusteaduskonna parteibüroo seminari kursuste poJi (informaatoritele. Hu vitavat materjali pakkus.d üliõpilas tele vanemõpetaja H. Müür sisepo liitikast ja dots. A. Uustal välispoliidkast. Mitmed partei-algorganisatsioonid on asunud konkreetselt abistama kursusehooldaj aid. Arstiteaduskon nas rakendati üliõpllasi-kommuniste parteitute kursusehooldaj ate abilis tena. Õigus-Majandusteaduskonnas on selleks leitud uudne moodus. Nimelt kutsub kursusehooldaj a kokku kursusel õpetavate õppejõu dude nõupidamise, kus asjalikult analüüsitakse üliõpilaste edasijõud mist ja poliitilise kasvatuse problee me üksikute üliõpilaste kaupa. See on palju efektiivsem kui üldsõna line ju tt kursuse üldisest õppe edukusest või poliitilisest eruditsioo nist. Ka teiste teaduskondade kursu sehooldaj atel tuleks kasutada seda töövormi. Aeglaselt võidab endale ülikoolis uusi poolehoidjaid kommunisJiku töö liikumine. Ometi on olemas hea eeskuju IV kursuse kehakultuurlaste ja II kursuse inglise filoloogide näol. Vähe on liikumise süvenda miseks kaasa aidanud partei-algor ganisatsioonid. Ühelgi aastakoosole kul (peale administratiivtööta j ate koosoleku) ei peetud vajalikuks vas tavat punkti otsusesse lülitada. Õppe- ja teadusliku töö valdkon nas on algorganisatsioonid suu'.nud vähe ära teha. Õigus-Majandustea duskonnas selgitati välja üliõpilaste tegelik koormus ja ajabüdžett, Sel-. miseks on kasutatud moodust, et parieibüroo läneb terves koosseisus ja jälgib päeva jooksul ühe kateedri tööd. Hnjem aruiaiakse komrollkäigu tulemusi kateedri koosoiekul, Seniselt on juba kontrollitud võim lemise kateedrit. Edaspidi on veetgi plaanis selliseid kontrollreide. . Ometi on just õppe- ja teadusliku töö osas mitmeid otsuste punkte täiuna.a. Ikka pole vajalikult regu leeritud õppevahendite koostanuse ja teadusliku töö vahekord (näit. Ajaloo-Keeie.eaduskonnas, ÕigusMajanausteaduskonnas jm.). Ka tä navu ei suudetud jagu saada ras kustest aspirantuuri komplekteeri misel (näit. filosoofiakateedris, Arstiteaduskonnas jm.). Ühiskonnateadus.e kateedrite algorganisat sioon suutis enam-vähem reguleeri da õppejõudude ühiskondliku ja tea dusliku töö vahekorra, jaotades ülesanded ühtlasemalt. Samas suu nas on tegutsenud ka Arstiteadus konna büioo. Mujal on probleem ikkagi lahendamata. O^eks loomulik, et teaduskondade algorganisatsioonide loomisele kaas neks partei ridade aktiivne kasv parimate õppejõudude, üliõpilaste ja töö .ajate arvel. Algorganisatsioo nide ülesanne oleks selle eest se nisest enam hoolt kanda. Mida tu gevam on organisa.sioon, seda hõlp sam on lahendada keerulisemaidki probleeme. Otsuste täitmata jäänud punktid — see on büroode võlg kommunistide ees. Ligi pool tegevusaas a; on veel jäänud selle likvideerimiseks. Hil juti tegid kõik bürood — peale Fütisika-Matemaatikateaduskonna — kokkuvõtteid. Sai selgeks, mis tehtud, mis tegema a. Nlme a ud algorganisa siooni bürool pole sa muti põh ust otsuse tä im 'se kont rolli alahinnata: bilanss luieb leha! Eelolevat semestrit kasutatagu sel leks, et hiljem võiks öelda: kõik, mis on otsustatud, on ka teoks tehtud. A. Kään. Moodustati agitkollektiiv. Ajaloo-Keeleteaduskonna partei- paremad üliõpilased: kommunistid ja komsomoliorganisatsioonide poolt ja kommunistlikud noored. Agitmoodustati agitbrigaadid lähene- punkti juhatajaks kinnitati vene vate kohalike nõukogude valimiste keele ja kirjanduse kateedri õppeettevalmistamiseks. jõud sm. Bachman. Agitbrigaadide brigadirideks on A. PABUT õpitud. Üllatuse valmistas aga T. Sutt, kelle vastust tuli hinnata «rahuldavaga», temalt loodeti iga tahes rohkemat. Teised vastajad said «nelja». Üldiselt tundub tase nõrgem kui Aastavahetusel õnnitlesid meie ülikooli M oskva Riiklik Ülikool, V il möödunud aastal, nähtavasti pole niuse Riiklik Ülikool, Jugoslaavia ülikoolide Liit, Taškendi Riiklik Üli semestri jooksul loetud küllaldaselt kool, Kiievi Riiklik Ülikool, Peter Stucka nimeline Läti Riiklik ü li täiendavat kirjandust. On tunda, et kool, Kaug-Ida Riiklik Ülikool, Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, Le aine on õpitud lühikese ajaga ja ningradi Meditsiiniinstituut, Samarkandi Riiklik ülikool, Tbilisi Riiklik seetõttu pinnapealselt. See järeldus Ülikool, Aserbaidžaani Riiklik Ülikool, Tallinna Riiklik Konservatoo on muidugi ennatlik, tehtud alles rium, Leningradi Riiklik Ülikool, Tallinna Polütehniline Instituut, Kaa esialgsete andmete põhjal. Suure sani Riiklik Ülikool, Kaunase Polütehniline Instituut, Kišinjovi Riiklik mal osal kursusest on eksam alles ülikool, Baškiiri Riiklik Ülikool, Petrozavodski Riiklik Ülikool, Ed. Vilde ees.» nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut, Eesti, Põllumajanduse Akadeemia, * * * Karlova Ülikooli Filosoofiateaduskond, Tallinna Epidemioloogia, Mikrobio Matemaatikaosakonna III kursus loogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituut, ajaleht «Edasi», aja andis ära diferentisiaalgeomeetria kiri <<Eesti Loodus», ajaleht «Rahva Hääl», Raadio- ja Televisiooni Ko eksami. Tulemused: kaks «väga mitee, ajakiri ((Sotsialistlik Põllumajandus», ajakiri «Nõukogude Nai head», seitse «head», kolm «rahul ne», ajakiri «Looming», Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, Eesti NSV Riik davat» ja kolm ebaõnnestunud vas lik Akadeemiline Meeskoor, Hans Heidemanni nimeline trükikoda, Tar tust. Mida arvab dots. Ü. Lumiste? tu Riiklik Kunstimuuseum, Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete «Olen rahul. Üliõpilastele sain Arendamise Eesti Ühing, ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide esitada täismõõdulisi nõudmisi ja Liidu Tartu linnanõukogu, Riiklik Teater «Vanemuine», Tartu Ehitus kursus täitis need kiiduväärselt. materjalide Tehase kollektiiv, Eesti NSV TA kodu-uurimise komisjon, Parematest võiks nimetada Mati Tartu Linnamuuseum, Eesti NSV Am etiühingute Nõukogu, Eesti Riik Kilpi, Ivar Tammeraidi, Helgi lik Kirjastus, Eesti N SV TA Zooloogia ja Botaanika Instituut, EKP Tartu Rohtlat. Linnakomitee ja Tartu Linna TSN Täitevkomitee, ENSV TA Er. R. Oli ka ebaõnnestumisi. Peamine Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum, Marie Sklodowska-Curie nim. põhjus: minnalaskmine. Heaks näi Lublini Ülikool, L. Kossuthi nim. Debreceni Ülikool ja NSVL Kõrgemateks selle kohta *on üliõpilane A. ja Keskerihariduse Ministeeriumi õppe-metoodiline valitsus. Lossmann. Esimese semestri nõud mised täitis ta väga hästi, siis aga hakkas veerema allamäge ja nüüd on juba akadeemiline võlgnevus. Tervitan kõiki teaduskonna õppejõude, teenistujaid ja üliõpilasi On ka neid, kes on kogu aeg saabunud uue aasta puhul. Soovin kogu kollektiivile edu käesoleval «kolmedele» õppinud, tehes seda aastail ilmsete raskuste ja suure tööga, mis ei anna tulemusi, kui pole eel H. MIIDLA, dusi. Aga eeldusi on neil eriti vaja, Bioloog ia-Geog raa!iateaduskonna sest üks aine sõltub teisest». dekaan. Ü.£iko.o£C a u n .CtžatC. EDU ALANUD A A S T A K S !.

(2) Ärgu vaikigu Т С Г Л П 1 Q I T E A D UI S Kuigi on kibe eksamihooaeg, ei tohi unustada teaduslikku tööd laiemas mõttes. Pärast viimast eksa mit peaks leiduma pi sut aega vestluseks juhendajaga, et kok ku leppida edaspidise töö asjus. ÜTÜ nõu kogu tuletab kõigile meelde, et üliõpilaste teaduslik konverents toimub märtsikuu lõ pus, juba 20. veebrua riks vajab aga ÜTÜ nõukogu täpseid ' and meid ettekande kohta, samuti annotatsiooni,. Õigusteaduskonna III kursuse a 1 üliõpilased sooritavad vanemõpe- ^ ■taja E. Raali juures krim inaal-(| õiguse eksamit. Eksamitules on parajasti Sirje Grossberg, Enn Markvart ja Aino Saulep. Et kogu kursus on hoolega ( tööd teinud, on ka tulemused rõõmustavad: ainult kaks «.rahul-. mägi õigusteaduskonna fll kursu davat», muidu ainuit «neljad »-1 «viied». selt pajatab: «Laupäeval on haldusõiguse e k sam. Täna tulin siia kell kaksteist — ei teadnud, et nüüd tund aega varem avatakse — ja sain ainult õnneliku juhuse tõttu koha. Kirjan duse saamisega pole siin kunagi k ü simust tekkinud. See operatsioon on Raamatukogude oskuslik kasuta selles majas ka tunduvalt lihtsam mine on teadusliku töö lahutamatuks kui näiteks Teaduslikus Raamatu koostisosaks. Kogemused selleks kogus. Võrreldes viimasega on ka omandab üliõpilane oma õpingute veel see eelis, et saab mapi luge vältel. Statsionaarsed üliõpilased missaali kaasa võtta. Isiklikult õpin elavad ülikooli raamatukogude kasu küll rohkem internaadis, meie kor tamisesse sisse õppejõu juhendami rusel on päris korralik õppetuba. sel kursuse- ja seminaritööde koos Aga igatahes töömeeleolu on raa tamise ajal, pealegi viiakse neile ala matukogus parem.» tes I960, a. läbi raamatukogundusIgaks juhuks astume sisse ÜLI lik-bibliograafilisi õppusi, KaugõppeKOOLI KOHVIKUSSE. Ka siin on üliõpilased on aga seni jäänud neist kohvitassid segamini konspektide õppustest kõrvale. Ometi tuleb just ja raamatutega. Kõnetame paari kaugõppeüliõpilastel eriti palju ise kaugõppijat Ajaloo-Keeleteadus- seisvalt kirjandusega töötada, seal konnast. juures on neil aga statsionaarsete «Kõik raamatukogud on nii üle üliõpilastega võrreldes suuremaid koormatud, et enam mujal ruumi raskusi vajaliku kirjanduse hanki ei jätku. Suvisel sessioonil on pa misel. Ka kursuse- ja teiste kirjalike rem, siis on statsionaarses osakon tööde tegemisel pole kaugõppeülinas enamikul eksamid lõppenud. õpilasel alati juhendavat õppejõudu käepärast, kellelt täiendava kirjan duse osas konsultatsiooni võiks saa(Järg lk-I 4.). Läbi 4 дraamatukogu ja läbi 4 õppetoa... Võib öelda, et kui tuttav tänaval vastu tulles sind pikali kipub jooks ma, siis mõtleb ta homsele eksami le ja tõttab raamatukogusse kohta saama. Teeme meiegi väikese ringkäigu läbi arvukate raamatukogude ja õppim istubade. . . Astum e sisse ÕPPERAAMATU KOGUSSE. Lauad on viimseni hõi vatud. Laenutajatel aga käed tööd täis. Ühe laua juures töötavad kolm esimese kursuse keemikut. «Kuidas töömeeleolu on?» «Oh, süda väriseb kogu aeg. Meil on see ju esimene sessioon ülikoo lis. Reedel ja laupäeval on anorgaa nilise keemia eksam. Tööd on tub listi.» «Miks te aga valisite endile just selle raamatukogu?» «V ist harjumuse asi. Internaadis näiteks on tunduvalt raskem kes kenduda, isegi siis, kui üksinda ko dus oled. Vahest käime ka Gogolinimelises, kuid sealt ei saa alati kõiki vajalikke raamatuid. Üldse on siin natuke süngem, kohe tun ned, et pead õppima ...» TEADUSLIK RAAMATUKOGU. Kohe ukse all ümmarguse laua ääres, mis ilmselt on mõeldud aja kirjade sirvimiseks, istuvad kaks tütarlast. «Tulime natuke liiga hilja ega saanud enam mujale kohta. Siin on ju juba kella kaheksa ajal pikk jär jekord ukse taga. Algul veidi teiste möödakäimine segas, aga kui süve neda, ei pane enam tähelegi. Igal juhul parem kui internaadis, vaik sem.» Viienda kursuse matemaatikud E. Eier (tulevane pedagoog) ja M. Korjus (arvutusmatemaatik) istuvad rõdul, hunnik igasuguste valemitega täidetud konspekte ees. «Siin üleval on vaiksem ja rahu likum kui all. Üldse meeldib selles raamatukogus. Eks järgmisel semest ril saab siin tihti käidud. Diplomi töö. Valime aga kindlasti selle raa matukogu. õ h ku nagu rohkem ja inimesi vähem. Ka kirjandust on rohkem. Pealegi on raamatukogu töötajad alati lahked juhatama, kui oma jõududega midagi üles ei leia.» «Te istute päris akna all. Kas ilm välja ei meelita?» «Seni ei ole veel ohtlikuks m uu tunud. Vahelduseks on päris lohu tav suusatajaid vaadata. Väikesed poisid on mäel pidevalt ametis.» «Ja kas m iski soovida ka jätab?» «Kontakte võiks rohkem olla, et kõik laualambid põleda saaksid.» AJALOO-KEELETEADUSKONNA RAAMATUKOGU. Jälle puupüsti täis. Raamatukogutädi käest kuule me, et sedapuhku on päris hea m i nek filosoofiaõpikutel. Muidugi, on ju V kursusel 19. jaanuaril filosoo fia ajaloo eksam. Peamurdmist kui palju! GOGOU-NIMEUNE KESKRAA MATUKOGU. Laenutaja räägib, et praegu on enamik külastajaid üli õpilased. Teiste jaoks jääb ruum napiks, sest sealgi istutakse raama tukogu avamisest hilisõhtuni. Kõnetame ka õppijaid. H. Tõnis. ülikooliga hakanud konkureerima Tallin na Poiütehnilise Insti tuudi üliõpilased, kes jäid meist maha ainult ühe auhinna võrra. Igatahes tuleb pingu tada, et meie vabariigi vanima kõrgema õppe asutuse üliõpilasi el edestaks teaduses noo remad kaaslased. Niisiis pärast õppe tööd sulepead pihku, et üliõpilaste teadus ei vaikiks. E. VÄÄRI, TRÜ ÜTÜ nõukogu aseesimees. Teaduslik R aam atu kogu Ja kaugõppijad Kõik mittestatsionaarsed üliõpilased ei ole veel teadlikud, kuidas saab kasutada TRÜ Teaduslikku Raamatukogu ja millised võimalused on raamatu saamiseks, seepärast mõni sõna selgituseks. 1960. a. lõpul mindi TRÜ Teaduslikus Raamatukogus üle mittestatsionaarsete üliõpilaste teenindamisele ühistel alustel statsionaarsete. X a * i u i t a t s io o n id. eelteoskus tähendab pääsu rahvaste kultuurivarade juurde ja võimaldab samaaegselt igasugust suhtlemist inimesel inimesega. Mui dugi on esimeseks suhtlemisvahen diks emakeel, kuid ülikoolihariduse ga teadlane peab peale selle tund ma veel teisi keeli — mida rohkem, seda parem. Meie emakeelne kirjavara, nii tea duslik kui ka ilukirjanduslik, on väikerahva oma, piiratud, meie tea duslikud asutused ja uurimisbaasid kitsad, erialane ajakirjandus napp. Teadlase vaateväli peab olema ava ram. Seepärast on teiste keelte oska■mine ja õppimine vältimatu. Esma joones vajab tänapäeva teadlane vene keelt, mis on üheks rahvus vahelise teadusliku ning diplomaati lise suhtlemise keeleks ja mida pea le Nõukogude Lftdu õpetatakse rahvademokraatiamaades, Skandinaa vias, Soomes ja laialt mujalgi maa ilmas. Korduvalt on tõusnud päevakor da küsimus vene keele oskusest ja õpetamisest meie ülikoolis. Üli õpilaste iseseisva töö organiseerimi ne, eriti seminari- ja kursusetööde na, nõuab paratamatult venekeelse kirjanduse kasutamist. Tihti ilmneb, et üliõpilastel on üsna raske vene keelse teksti sisu täpne tõlkimine või refereerimine, sellest ka tõrksus venekeelse kirjanduse vastu, eriti mõnede kaugõppijate hulgas. Pidev sõnaraamatu kasutamine on väga aeganõudev, suurendab üliõpilase niigi suurt töökoormat. Kõigis teaduskondades ei olnud se ni sisseastumiseksamit vene keeles, seega pääses ülikooli keskkoolilõpe tajaid, kes nüüd tunnevad keele oskusest puudu, aga keskkoolist käisid läbi teadmisega, et vene keele pärast värvimüts ei jää saamata. Head spetsialisti saab aga vaevalt üliõpilasest, kes oma erialaste prob leemide juurde pääseb ainult ema keelse ' tõlkekirjanduse vahendusel ja kellel samuti suuline suhtlemine jääb keelebarjääri taha.. mis trükitakse enne konverentsi vastavas kogumikus. Unustada ei tohi ka 1. aprilli, sest selleks tähtajaks tuleb esitada auhinnatööd. Igasugus te arusaamatuste välti miseks olgu veel kord meelde tuletatud, et hiljem esitatud töid arvesse ei võeta. Üli koolisisese konkursi tihedusest ja teadus like tööde tasemest oleneb edu Üliõpilas tööde vabariiklikul konkursil. Nagu möö dunud sügis näitas, on. a im a v a d. da. Ka siin langeb pearõhk iseseis vale vajaliku kirjanduse otsimisele. Igat uurijat saavad raamatukogud, neis leiduvad teatmeteosed ja bibliograafiad tõhusalt abistada. Kah juks pole aga kõik sellest teadlikud, millist abi nad raamatukogudest oodata võivad. TRÜ Teaduslik Raamatukogu viib kaugõppeüliõpilastele läbi grupikonsultatsioone, kus selgitatakse kõigepealt ülikooli raamatukogude kasutamise korda, raamatute kaugabonemendi kasutamist, antakse ülevaade teistest tähtsamatest raamatukogudest meie vabariigis, õpetatakse kasutama teatmeteoseid ja bibliograafiat. Neid, kes soovivad grupikonsultatsioomdest osa votta, palutakse moodustada ruh m ad (о kuni 15 inimest) ja Teadusliku Raamatukogu bibliograafiaosakonnas grupikonsultatsiooni läbiviimise aja suh tes kokku leppida.. üliõpilastega, s. t. neid registreeritakse raamatukogu lugejaiks ilma garantiikohustuseta (pikendatud üliõpilaspileti esitamisel) ning neil on õigus raamatuid koju saada. Esimese kursuse üliõpilasi registreeritakse lugejaiks õpperaamatukogus, kusjuures lugejapilet on kehtiv ka Teaduslikus Raamatukogus. Igal õppeaastal toimub lugejate ümberregist reerimine (pikendatud üliõpilaspileti alusel ja lugejapileti ettenäitamisel). Et enamik mittestatsionaarseid üliõpilasi elab väljaspool Tartut, siis on loodud võimalus raamatuid saada ka posti teel kaugabonemendi kau du (KA). Posti teel saadab raamatu kogu raamatuid koju ainult neile mittestatsionaarsetele üliõpilastele, kes eelnevalt on registreeritud raamatukogu lugejaiks. Seepärast on otstarbekohane, et mittestatsionaar sed üliõpilased registreeriksid end Tartug viibimise korral lugejaiks ja võtaksid raamatukogust kaugabonemencji nõudelehti. Viimased tuleb raamatukogule saata täidetult aadress}j. Tartu, Toomemägi, TRÜ TeaSuslik Raamatukogu, KA. Raamatute kasutamise tähtaega pikendada kirja teel. Kui raa matukogu ei vasta, tuleb tähtaeg lugeda pikendatuks. Vajaduse korral saa(ja|3 raamatukogu erinõudmise raamatute tagastamiseks. Raamatuid võib tagastada ka posti teel. U. LÕHMUS. Milline on ülikoolis. Vajadusest sel gitada, millisel jär jel on meie üliõpi laste vene keele tase, korraldas vastav komisjon no vembrikuu jooksul üliõpilasi;ühmades rea katseid, mille tulemusi järg nevalt lühidalt tutvustan. 1 kursuse katseks oli kombineeri tud keeleline ülesanne pearõhuga sõnavaral, aga ka väheste reaktsioo ni- ja aspektiprobleemidega — kesk kooli vene keele programmi ja õpi kute alusel. Tuli vastata 3 küsimast, 5 lauset tõlkida ja täita 4-osaline sõnavaratest sünonüümide, antonüü mide ja kahesuunalise tõlke näol. Tööd kirjutas 200 I kursuse üliõpi last kõigist teaduskondadest, võrdlu seks ka ajaloo V ja Õigusteaduskon na IV kursus. III kursuse ülesandeks sai erialase teksti tõlkimine vene keelest eesti keelde ilma sõnaraamatuta. Teksti ulatusega 1 lk. valis teaduskonna metoodiline komisjon. Tõlke kir jutasid 85 III kursuse üliõpilast järg miste rühmadena: ajaloolasi 20, geo graafe 20, õigusteadlasi 15, majan dusteadlasi 15, farmatseute 14, ma temaatikuid 12, kehakultuur lasi 11. Kõige pingutavam sai V kursuse katse — konspekteerida eesti kee les erialast venekeelset loengut, esi tatud magnetofoni vahendusel. V kursuse loengukatsest võttis osa 98 üliõpilast — üks rühm igast teadus konnast. K a t s e t e t u l e m u s i võib pi dada üldjoontes objektiivseiks, kuigi kõiki tingimusi täielikult ei suude tud ühtlustada. Distsipliin oli hea (peale kahe tõrksa rühma), vastu sed iseseisvad. Kahjuks ei olnud paljundatud katse tõmmised kõik küllalt selged, ja kui katsealune ei küsinud, võis ta mõnest sõnast va lesti aru saada. Muidugi see, kes kirjutas тупой asemel тугой, pimes-' tavalt asemel imestavalt, usaldas pimesi päi oma sõpra, mitte aga omaenese keeleoskust. Neid oli siis-. ki vähe. Tõlketekst ja raadioloeng ei olnud kõigil võrdse tiheduse ja kestusega. Kui kõiki neid tegureid silmas pidada, siis võimaldavad katsed ometi sissevaate üliõpilaste vene keele oskusesse. Selgub kirju pilt; ilmnevad erine vused teaduskonniti, veel enam aga individuaalselt. Üldiselt käib hea vene keele oskus koos teiste või metega: tihedas konkursis komplek teeritud osakondades (võõrkeelte, arsti-ravi) on päris puudulikku kee leoskust vähem. Tehtud katsete põh jal peab aga konstateerima, et üli õpilaste vene keele tase kaugeltki ei v a s t a k e s k k o o l i pro grammis seatud nõuetele ja ülikoolitöös ning üliõpilaste suu lise suhtlemise osas võib arvestada ainult poolikut keeleoskust. I kursuse katses ei suuda ejiamik rakendada päris elementaarseid grammatikareegleid, vastused antak se kobamisi, ebatäpselt, paljude kirjavigadega. Enamik ei oska õiges vene keeles ütelda oma sünniaega ega märkida kooli, teaduskonda; tõl gitud lausetes on palju keele- ja kirjavigu. Eriti puudulikult tuntakse s õ n a v a r a . Päris igapäevaste, sagedaste sõnadega opereeritakse valesti. Näit. 80% ei tunne sõnu постепенно, неуклонно, однако, 60% ei tea, kuidas on vene keeles eksamit sooritama; enam kui50°/oei tea ühtki sünonüümset väljendit sõ nadele большой, старый, заниматься, руководить, kaugelt rohkem kui pooled, mõnes rühmas mitte keegi ei tunne sõnu естественно, плотный, робкий ja pakuvad kõige fantastilisemaid vasteid, tihti kõlapildi juhusliku sar nasuse alusel: естественный — vastutav, ainu ke, tõeline;. робкий — väle, jäme, habras, tu gev, orjalik, hõre. Tihti konstrueeritakse olematuid sõnu tuntud tüve ja afiksite meele valdse ristamisega. Ei orienteeruta keele sõnavaralises süsteemis, vahe tatakse sõnaliike, kõige sagedamini omadus- ja määrsõnu. Ignoreeritak se verbi reflektiivsust ja transitiiv sust, tarvitades läbisegi ja mitmes variandis кончить, окончиться; развивать, развиваться' приближ ать(ся); со бирать (ся) . Ei tehta vahet isegi infinitiivi ja 3. isiku vahel: искусство принадлежнть всему народу; nimisõnalist täiendit kasutatakse eesti keele moodi põhisõna ees: кафедры - заведующий, катетерскнй (!) руководитель. Mõnes töös läheneb sõnavara tundmine vägisi nullile, kui testis realiseeritakse peaaegu kõik miinus punkti võimalused ja kogu töö 120-st võimalusest üle poole. Teaduskonniti on paremusjärjes tus vigade keskmise põhjal järgm i ne: eesti filoloogidel 24, lääne filo loogidel ja arstidel võrdselt 26,1, keemiaosakonnas 33,6, Õigusteadus konnas 34, bioloogidel 38,7, keha kultuuriosakonnas 40 ja Majandus teaduskonnas 44,4 viga. Ajaloo-osakonna V kursusel oli keskmine 23,8, Õigusteaduskonna IV kursusel 26,7. Kui üks kolmandik vääri vastuseid arvata puudulikuks nagu tavaliselt, siis oleles kahes teaduskonnas juba keskmine tase mitterahuldav. III kursuse katsetest selgub, et üliõpilaste valdav enamik suudab kitsalt erialast kirjandust tõlkida, aga kui tekst sisaldab natuke mit mekesisemat sõnavara, tekib vääriti mõistmist. Paljudel esineb kuni 25 tõlkeviga leheküljel —- vähem eri-.

(3) LY SEPPEL. Kihnus öelge, lained, kas tele lõite need viisid, mida laulikud veeretavad! Teie ehk, kajakad, kandsite kokku sõnad? Või tulid need värsid tuulte teid pidi. V õi sinust, saare kivine pind, tärkavad laulutaimed.. Kas need on. kui vihma tuhat sõrme mängis kuurikatusel «Vihmapiiskade prelüüdi», la vana meremees lõikas pulkasid uue reha tarvis. Nad vaatasid mulle otsa kireva koega mustri vahelt sukasäärtel.. Heinakaarelt neid korjasin. Niitja pillas nad sinna, kui mehesammui ja seeliku välkudes edasi asfus.. Aga õhtul nad tulid ja ütlesid kõik koos oma nimed, kui piim auras lüpsikus, vikat väsimust puhkas ja pere sai söönud.. Leidsin neid värskete laastude hulgast,. Ning kastesele murule jäi suur lauluratta jälg.. UUT pedagoogilises praktikas • 16 nädalat koolis * Stažööripraktika Uus aasta toob roh- у vabastatakse üliõpilakesti uut ka pedagoo-. * sed praktikalt igal gilise praktika alal/p esmaspäeval kogu päeEllu rakendub uu s^ vaks ja igal kolmapraktikasüsteem, mis päeval pärast kella 18 on kooskõlas nii üld- õhtul ning organiseerihariduslikus kui ka j takse õppetöö loen* kõrgemates koolides’* gute, praktikumide ja toimunud reformidega. ^ seminaride vormis. Ajaloo-Keeleteadus- $ Alates 8. märtsist konna IV kursuse ini-,* kuni maikuu lõpuni mesed suunatakse Tar- suunatakse üliõpilatu ja Elva koolidesse sed koolidesse nn. praktikale 16 näda- stažööripraktikale, kus laks, s. t. kogu kevad- praktikant peab näitasemestriks. Sellest ma oma võimeid enamajast toimub 4 esimese vähem iseseisvas õpenädala vältel nn. komp- tajatöös pikema aja leksne praktika, mis vältel. Sel ajal annab on oma sisult üldjoon- praktikant oma erialal tes vastav seni kehti- 8—12 tundi nädalas nud praktikasüsteemi ning täidab ühes klasteisele voorule (töö sis klassijuhataja ülesvanemates andeid. Samaaegselt õpetajana klassides). Põhiline jätkub paralleelne õperinevus seisneb aga petöö ülikoolis, selles, et praktikaga Veel näeb uus prakparalleelselt toimub tikasüsteem ette, et iga õppetöö ülikoolis (12 praktikal viibiv üliõpitundi nädalas). Selleks lane saab juhendaja. SÕNA ON KAUGÕPPIJAL. telt läbitöötamiseks ühe pedagoogilis-metoodilise teema, mille kohta esitatakse prak tika lõpus kirjalik re feraat. Uus praktikasüsteem tugineb uutele õppe plaanidele, mis peavad lähendama kõrgemat kooli praktilise elu nõuetele ja looma se nisest paremad tingi mused õpetajate uue põlvkonna ettevalmis tamiseks. Samal ajal aga esitab uus süs teem senisest suure maid nõudeid nii üliõpilastele-praktikantidele kui ka õppejõu dudele, kes organisee rivad ning juhendavad praktikat. U. SIIMANN, pedagoogilise praktika juhendaja AjalooKeeleteaduskonnas. M eie a ja le h e to im e tu s sai k ir ja ü h e lt k ä u g õ p p iJalt, saksa filo lo o g ilt, kes rä ä g ib õp p im ise g a seotud rasku ste st. Kas need on ka te ie m ured? Ootam e te ie k ir ju selle ko h ta , k u id a s asja p a re m in i k o r r a l d a d a. A ja le h e «TRÜ» to im etus. Järjekordselt on lõp di leevendaš õhtune hal pemas kaugõppesessioon, dusprorektori külaskäik. tuleb jälle astuda oma Miks ei võiks töö juurde, et mõne kuu i g a s magamistoas pärast kohkudes «ärga o l l a ruumi laua ta» — sessioon on käes j a o k s ? Voodis selili ja õpitud üsna vähe. olles on ju hoopis eba Sel sessioonil tekkisid mugav kirjutada. See oli siis üks mure. mõned mõtted, millest tahaks pajatada. Seda On teisigi, ja juba sisu enam, et need mured on list laadi. omased paljudele kaugInimene, kes pole õppi õppijatele. nud kaugõppes, ei suuda isegi 2. jaanuaril võttis meid, sealset õppetööd naisüliõpilast vastu Tar mitte rahuldavalt ette ku Tavalisel ajal, tu II Keskkool, üks linna jutada. sessioonid välja esinduslikumaid koole. s.o. Klassid olid jääkülmad, arvatud, on meil töö pri tühjad. Siin-seal vedeles maarne. Töö, mis õpeta ainult vanu ammugi oma jatel kestab pimedast pi aja äraelanud madratseid. medani + ühiskondlikud milleta ei Võimatuseni roostes voo ülesanded, did vedasime ise III ja eksisteeri ükski õpetaja. IV korrusele ja olime ise Tihti ei pöörata töökohas pärast seda niisama roos kaugõppijaile erilist tähetega koos kui voodid. Ise lepanugi. Kõik õpivad — gi rõivaid ei taha voodi- sina õpid, kõik jõua otsale laotada, kahju hak vad — jõuad sina ka! Töökoormust ei vähenda kab! Teisel-kolmandal päe keegi. Nii juhtubki, et val hakati maja kütma ja õppimiseks ei jää aega tuju muutus kõigil lõbu kaugeltki mitte igal nä samaks. Palitu all maga dalal ja et sessioonile tul mine ei meeldinud ju kel lakse nõrga ettevalmistu sega. lelegi. Tahaksime, et sessioon Meie palve on, et juba sessiooni a l g u s oleks teist laadi. H ä ä meel päeval võtaks letaksime meid vastu köetud sasti loeng ud h o o hoone, e t o l e k s i d p i s m a h a ! Mi i k s m i t korralikud v o o te p a l j u n d a d a õ p loen d i d — (j a e t m e i d p e j õ u d u d e rotaprindil? poleks nii v õ i m a guid tult palju ühes Sessioon koosneks konsul t o a s ! Kas Tartus ei jät s i i s v a i d ja kuks kaugõppijatele veel t a t s i o o n i d e s t rohkem jääks tu n üht kooli? de p õ h i a i n e l e — Seda pole vaja ainult meie osakonnas saksa mugavuse pärast. Kaug ja inglise keelele. õppes õppida on väga Ei oska öelda, kui suur raske, seetõttu peaks üli sellisest reformist kool tegema omalt poolt kasu kõik, et inimeste töö oleks. Meil poleks vaja meeleolu kõrgel hoida. statsionaarsete konspekte Tänavuse sessiooni esi norida, kümnetes õpiku mene päev tekitas meis tes sorida ja saaksime küll masendusit, mida vei rohkem õppida, kui ei. Keskkooliõpetajate arvates on äs jaste sisseastujate tase madalam kui kunagi varem. Selle põhjuseks pee takse ühelt poolt võimalust lõpetada keskkool ilma vene keele hindeta ja sisseastumiseksami puudumist üli kooli mõnes teaduskonnas, teiselt poolt süsteemitust programmis ja halbu õpikuid, milles ei arvestata küllaldaselt võõrkeele õpetamise me toodikat ja vajalikku igapäevast sõ navara. Puudulikku vene keele oskust sis seastumisel parandab mõneti v e nekeelse kirjanduse ka sutamine õppetöös. Selles tundub aga palju ebamäärast. Mõnes teaduskonnas hõlmab III kursuse ve nekeelse kirjanduse nimestik 20 tiit lit ja ligi 7000 (!) lk. Ei nähtu, mis on soovitav ja mida nõutakse ning kontrollitakse. Venekeelse kirjandu sega liialdamine toob aga kasu ase mel kahju. Üldmulje üliõpilaste vene keele oskusest on järgmine. Keskkoolist, vähemalt möödunud aastal, tulid lõpetajad väga suurte lünkadega vene keele tund mises. Üksikud koolitüübid ja koolidki paistavad selle poolest silma (kaugõppe keskk., tehnikumid, aga ka osa Tartu koole). Ei ole normaal ne, et igasuguse keeleoskusega saab asuda õppima ülikoolis ja see ka. võiks olla i g a s k u u s teatud päevad, m il lal v õ i k s i m e t u l l a eksamile — hooli mata sellest, kas meid on 1 või 10? Miks vahetuvad igal k u r s u s e l võõr k e e l e õ p-p e j õ u d? Tä navune sessioon kulus sm. Raadil meiega tutvu miseks, kuid sm. Liiv oleks saanud jätkata sealt, kus ta lõpetas. See pole gi vist nii väike küsi mus. Lõpuks — kas kaug õppes tuntakse huvi, miks inimene jätab kõik. ka teie mured? Oleme nõus k ä i ma ühe aasta kauem ülikoolis, kui selle ga r e g u leeritaks meie koormus ühtlase maks. Huvitaval kombel on meil alati talvisel ses sioonil palju e k s a me i d ja s u v e l vähe. Näiteks oli praegu võõr keelte osakonna III kur suse plaanis 8 päevaga kokku 6 eksamit ja arves tust! Pole ime, et jäävad võlgnevused. Mui de, nende sooritamise aega peaks k a u g õpe küll p ik end am a. Palve on meil ka õppe jõududele. Väljalangevus kaugõppes on tohutu. Peamine põhjus selleks on usu kadumine endas se. Tõsi! Lööd käega, jääd algul kursust kor dama, siis lööd jälle käe ga ja — ex. Palume teid a i d a ta sä il it a d a meis seda v ajalikku u s ku endasse. Ärge riielge meiega, kui oleme nõrgad — sellest pole ju kasu! Tahaksime j u s t t e i s n ä h a tuge, kes usu ksid meie võimetesse, kes meid läbi t u l e ja v e e vi i k s i d riigi eksamitele. Kas ei. pooleli ja läheb ära? Ka s on k a s u t a t u d t ö ö k o h a abi i n i m e s e l e «aru p ä h e pan e m i s e k s»? Paar sõna ka meie raa matukogudest. Lähed s a a l i — k o h a d on aga viim se ni kinn i! Nagu pärast selgub, läks mõni koha kinnipanijatest 3 tunni (!) eest loengule ja tuleb tagasi alles õhtul! Need aga, kellel on vahepeal aega vaid üks tund, õpivad sel ajal püstijalu oma paksudest raamatutest. Muidu aga meeldib käia lugemissaalides. Tä nu just töötajate suurele vastutulelikkusele. Sessiooni ajal häirib veel alaline ühest maiast teise jooksmine. Ma u s u n , et o l e k s v õ i malik igale rüh male kinnistada mingi auditoorium, kus ehk pärast loenguid (eriti pühapäeval on häda suur) saaks õppidagi. Muidugi peaksid siis ühe osakonna rühmad olema enam-vähem koos, et õppejõududel oleks vä hem ringijooksmist. See oligi kõik, mis kipitas keelel. Kaugõppeosakonna III kursuse saksa filoloog. Vahetam e m õ iie id. vene keele oskus? alaterminoloogias (seda võis jätta ka tõlkimata) kui üldsõnavaras. Tihti tõlgitakse valesti siduvaid ja mo daalsõnu, millest kogu lause tähen dusvarjund sõltub: одиако, в самом деле, между тем, следовательно, наиболее, по добный, разумеется, видно. Tõlkimisel ei tunta näiteks järg misi sõnu: перчатки, тонкий, погрузка, изу чать, оказывать внимание, объём, иметь в виду, обусловливаться, явный, значительный, соотноше ние, непрерывно, предусматривать, между тем. Paremateks võib pidada tõlkeid geograafia-, farmaatsia- ja matemaatikaosakonnas (viimases oli tekst teistest märksa kergem); teistest hal vemini ^tõlgivad kehakultuuriosakonna ja Õigusteaduskonna üliõpilased. Kõige huvitavam oli V k u r s u s e ülesanne. Raadioloeng sundis üliõpilasi maksimaalselt keskendu ma, et venekeelse esituse sisu taba da ja seda kokkuvõetult kirja pan na. Pingsa kontsentreerimise tõttu oli see pooltundi kindlasti tõhus vaimne treening, ja sunnib vägisi mõtlema seesugusest töövõttest ka keeleõpetuses. Kõigis teaduskonda des oli üliõpilasi, kellele suur osa loengu sisust jäi segaseks või kätte saamatuks, 15 tööd 98-st on lekto rid tunnistanud puudulikuks, osa seejuures retsenseeritakse väga hea tahtlikult. Kui ka arvestada, et igalt üliõpilaselt ei saa eestikeelsegi loen gu põhjal usaldatavat konspekti, on ometi keeleraskused ilmsed, sest esi tus oli (peale eesti filoloogide) kül lalt selge, lihtne ja aeglane, eriti füüsikutel, aga siiski esines puudu likke töid eriti õigus-, Majandus teaduskonnas ja kehakultuuriosa konnas. Seega ei ole ka nende kat sete järgi optimismiks põhjust.. peaks kuulama katkend likke loenguid kaheksa tundi päevas. Päevane osakond ju ei tee eksa meid loengupäeval! Meie aga läheme eksamile pä rast k ah ek satu n n ist loen gute kuulamist. Läheme ja peame ka läbi saa ma! Ja kui hirm eksami ees on suur, jääb loen gutele minemata . . . Kaugõppijate seas pole küll ühtki, kes poleks mõelnud eksmatrikuleerumisele. «Raske! Ma ei suuda enam! Lähen ära!» Need laused on meile kõigile üsna tuttavad.. lõpetada. Vene keeles päris nõr gad peaksid juba sisseastumiskatsete põhjal eemale jääma. See omakorda stimuleeriks tööd vene keele alal keskkoolis. Vene keele õpetamine ülikoolis peab täiendama keskkooli tööd ja abistama üliõpilasi vene keelse õppematerjali läbitöötami sel. Vastava keeletasemega üliõpi lastele tuleb aga võimaldada õppe töö algul eksami õiendamist, mis neid loengukohustusest vabastab. Poolik keeleoskus on suureks ta kistuseks õppetöös, koormab liig selt keeles nõrgemaid ja sunnib neid laveerima, kogu õppetöösse suhtu ma pealiskaudselt.. Et luua suuremat kontakti oma mittestatsionaarsete üliõpilastega, korraldab kaugõppe-osakond regu laarselt tootmisnõupidamisi. Matemaatikud pidasid nõu teisi päeval. Kaugõppeprorektor sm. Adojaan rääkis väärast suhtumisest kaugõppe teel saadud haridusesse (see olevat midagi muud kui stat sionaarsel teel saadud haridus), kaugõppeüliõpilaste kohustusest põhitöökoha vastu. Sm. Ado jaan rääkis ka kitsaskohtadest. Et orga niseerida mittestatsionaarsete üliõpi laste tööd paremini, taotletaksegi juba statsionaarsete üliõpilaste sü gisese semestri lühendamist umbes. 20 päeva võrra, nii et nende ses sioon lõpeks juba 31. detsembril. Edasi rääkis sm. L. Kivistik uutest programmidest, mille lühendamisega ja ökonoomsemaks muutmisega vä heneb kaugõppeüliõpilaste ülisuur koormus sessiooni ajal. Lõpuks tegid kaugõppeüliõpilased ettepanekuid puuduste likvideerimi seks. Räägiti loengute ja praktiku mide vahekordadest, tunniplaanide ebaökonoomsest koostamisest, kon taktist õppejõu ja üliõpilase vahel ja sellest, et töö kaugõppeüliõpilastega on pandud põhiliselt noorte, veel kogenemata õppejõudude õlga dele. I. PEDER. On alust karta, et praegune I kur sus III ja V kursusele jõudmisel ei küüni vene keele poolest eelkäijate tasemele. Ja fakultatiivne vene keel keskkoolis ei tõota ka järgnevaist aastakäikudest paremat. Seepärast tundub ülikoolis küsimuse päeva korda võtmine õigeaegne. Õpetatud Nõukogu 29. detsembri koosolekul analüüsiti põhjalikult komisjoni esi tist olukorra kohta ning tehti rida ettepanekuid vene keele oskuse ja õpetuse parandamiseks ülikoolis. Esmajoones peeti vajalikuks selles aines sisseastumiseksameid kõigis teaduskondades ja osakondades. Järgmine õpetatud Nõukogu koos olek võtab vastu sellekohase lõp liku resolutsiooni. G. LAUGASTE. NOVEMBRIPLEENUMI OTSUSED TEOKS! 9. jaanuaril toimus Tartu Riikliku Ülikooli parteiorganisatsiooni üldkoosolek, kus ette kandega NLKP Kesk komitee novembriplee-. numi tööst ja otsusest ning ülikooli parteiorganisatsiooni ülesannetest novembripleenumi otsuse elluviimisel esines EKP Keskkomitee. sekretär sm. L. Lentsman. Ettekandele järgnes elav arutelu. Koosolekui võeti vastu üksikasjaline otsus.. õppim ise vaheajal kulub ära ka puhkehetk, et vaadata, mida uut ja huvitavat pakub värske ajalehenumber. P. PÜKSI foto. SaHfaSiühSik. lläkdofj!.

(4) / ч. S iiÜ У 5 SЛU V. uus « ... kaotasin koos passiga GogoliVäike raamatuke, milles on vaid kaks lehte, ent ometi ütleb see mei nimelise raamatukogu lugemissaali.» 3. XI 1962 T. Potašenkova le nii palju — meie teine pass, üli Üliõpilane H. Sarv kasutas üliõpi õpilaspilet. Ta annab meile õiguse lugeda end Tartu Riikliku Ülikooli laspiletit viimast korda märtsikuus üliõpilaspere liikmeks. Ja sellepä saunapiletit ostes. Oli vahepeal rast peame teda ka hoidma, hoidma haiglas. Sai õppetööd alustada al alati puhtana nagu üliõpilase austa les 4. aprillil. Üliõpilaspiletit l ä k s vat nimegi — kas see pole endast v a j a alles aprilli lõpus, kuid mõistetav. Ning seepärast — kas on enam ei leidnud. Oma üliõpilaspile mõtet sellele küsimusele tähelepanu ti kaotamisest teatas mitte enne 1. pöörata? detsembrit 1962, lootes, et leiab p i leti siiski veel üles. Meie ees on kuus avaldust ja Siit tuleb teha küllaltki tõsiseid kcjik nad algavad ühe ja sama lau mõtlemapanevaid järeldusi. Alusta sega: me kõige lakoonilisematest aval «Palun mulle välja anda uus üli dustest. Muidugi, lakoonilisus on õpilaspilet ...» üldiselt hea joon, kuid antud juhul Mispärast siis? Tutvugem veidi ei jäta see sugugi head muljet, eriti nende avalduste sisuga. kui käegalöövalt lihtsalt (ja kahtla «Palun mulle välja anda uus üli selt sageli) väidetakse: «Varastati!» õpilaspilet, sest kaotasin endise Või kui inimene lihtsalt unustab do ära.» kumendid sööklasse laua peale. Ja 9. VII 1962 R. Borovik nüüd viimane avaldus. V aat siin tu « ... kaotasin . . . Senised otsingud leb teha kindlasti kuri nägu. Kas ei ole viinud positiivsete tulemus me tõesti näeme oma piletit ainult teni.» siis, kui me teda vajame? Üliõpila 19. X 1962 L. Lugin ne ei tohi unustada iialgi seda, et «Olin suvel Leningradis puhkusel niipea, kui ta kaotab oma i s i k u t . . . unustasin pileti sööklasse koos tõendava dokumendi, üliõpilaspileti, rahakotiga. Mõne tunni pärast läk tuleb sellest jalamaid teatada deka sin seda otsima, kuid enam ei leid naati. nud.» Muidugi, see ju tt ei olnud kirju 26. IX 1962 E. Maia tatud ainult nende seitsme avalduse « ... viibisin Vilniuses . . . Varas pärast, sest need pole ainukesed, tati koos rahaga . . . automaatsöökr vaid ainult osa viimastest näidetest. las . . . Et vargus ei toimunud hoole Me peame jõudma niikaugele, et tu kohtlemise tõttu dokumentidesse, sellised vääm ähtused kaoksid meie siis loodan, et minu avalduse rahul hulgast täielikult. See ei tohiks olla date . . . » nii väga raske — iga üliõpilane 2. X 1962 T. Põlendik peab ju teadma, mis talle tähendab Sellele viimasele lausele on doku ÜLIÕPILASPILET. mendis jäme joon alla tõmmatud ja hüüumärk juurde lisatud. I.-P. PADERNIK. Sohval sepaks ei õpita Juba neljandat aastat karastatakse Ajaloo-Keele- ja Majandus teaduskonna I kursuse üliõpilasi füüsilise tööga. Ametlikumalt öel des — I kursus teeb läbi tootmis alase väljaõppe. Need, kellel see periood on juba seljaitaga, mäle tavad, et ei olnud sugugi kerge 25°-lise pakasega lageda taeva all segu kanda või müüri laduda. Oli hetki, kus optimismist ja käsi varte jõust puudu tuli. Kuid töölt puududa ja objektile hilineda kee lasid südametunnistus ja kohuse tunne. Eks ütle rahvaski: «Kui käe adra külge paned, siis ära enam tagasi vaata.» Tõsi. Kui juba augus tis konkursist läbi murdsid, siis oleks kergemeelne ja rumal mõne päevase pakase ja raske kande raami pärast ülikoolist loobuda. Ilmselt on aga esimese kursuse vene filoloogidel Arseni Roginskil ja Mihhail Blinkisel teine seisu. J C & ik. |p %. koht, sest nad on puudunud ligi kaudu 50% kohustuslikust tööajast ilma töökohale põhjust teatamata. Kui nad üldse tööle ilmuvad, siis vist ainult selleks, et töö ja tööini meste üle irvitada ja kaaslaste mee leolu rikkuda. Jüri Beljakov langeb tihti min nalaskmise meeleolude ohvriks ja puudub palju, samuti on töö ees löönud nõtkuma V. Spiridonovi põlved. Töö metsakombinaadis ei olnud viimasele jõudumööda. Spiridonovile muretseti kergemat tööd nahakombinaadis. Ja tagajärg? Spiridonov tõestas, et ka konveierilindi taga töötamine on tema jaoks ületamatu raskus. Kahju, et meie hulgas on veel selliseid pesamunasid, kes ligidalt tööd ja tööinimest nähes ennast jõuetuks ehmatavad, selliseid, kes arvavad, et sohval sepaks õpitakse. E. O JA. S u u iü K a d a d & ž e .!. 5Г Talvised plaanid К Д ^. TRÜ Spordiklubi suusasektsiooni ja ametiühingu spordisektori esindajate osavõtul arutati hiljuti ülikooli parteikomitees ette valmistustöid alanud talispordihooajaks. Selgus, et selleks talveks on ülikoolis kavandatud rohkesti huvitavaid spordiüritusi. Õppetöö vaheajal (13.—28. jaanuarini) korraldatakse õppe jõududele ja teenistujatele tervistavad spordilaagrid. Samuti on kavas süstemaatiliselt (kord või kaks nädalas) õppejõududele ja teenistujatele korraldada Tartu ümbruses lühimatku, kus rühma juhid annavad ka 29. detsembril lõppes sõpruskoh metoodilisi näpunäiteid. tumine Tartu—Vilnius kunstilises Vellaveresse luuakse alaline baas, kus üliõpilased saaksid korraldada võimlemises, mille võitis ülekaalu talispordipäevi ja kasutada baasi puhke- ja spordilaagrina. Organiseeri kalt Tartu linna võistkond. Meistritakse Tartu—Vorbuse, Tartu—Vellavere ja Tartu—Kääriku suusamatku, järgus tuli võitjaks 54,4 punktiga kusjuures edaspidi seatakse eeltingimuseks sõit Vellaverre enne Kää kehakultuuriosakonna I kursuse üli riku maratoni. a õpilane meistersportlane Sirje Saa Eelnenud aastate eeskujul jätkub teaduskondade suusapäevade ja rik, teisele kohale jäi Vilniuse võist teiste traditsiooniliseks kujunenud ürituste korraldamine (Kääriku män leja E. Beljauskaite (52,2 punkti) ja gud, mitmesugused võistlused). kolmandaks Renate Juhkam (50,8 Põgus ülevaade tähtsamatest suusaspordiüritustest on järgmine: punkti) samuti kehakultuuriosakon na I kursuselt. Esimeses järgus ku Tartu—Vorbuse—Tartu suusamatk 10. veebruaril junes paremusjärjestus järgmiseks: Tartu—Vellavere suusamatk (esimene) 17. veebruaril 1. Bieljavskaj a (Vilnius) Teaduskondadevahelised võistlused murd 2. T. Päsmel (Tartu), maasuusatamises 1. märtsil 3. S. Sahva (Tartu). Teine Tartu—Vellavere suusamatk 3. märtsil Juuni lõpus sõidab Vilniuse võist Tartu—Kääriku suusamaraton 9.—10. märtsil kond Tartusse. Spordiosakondadevahelised VTK võistlused T. ALLA (valimiste tähistamiseks) 14. märtsil Kääriku mängud 17.— 18. märtsil. Võitjaks S . S A A R I M.. Ш. и 1 Ъ а т а 1. Üliõpilasi, õppejõude ja teenistu jaid, kes soovivad talvisel õppetöö vaheajal võtta osa suusamatkadest Karpaatidesse, Karjalasse, LõunaEestisse ja mujale, palutakse kogu neda esmaspäeval, 14. jaanuaril kell 18 Tartu Turismiklubisse Ma gasini tn. 3 (II korrusel).. Tuleb lõpuks veel kõigile meelde tuletada, et TRÜ suusabaasist saa vad kõik TRÜ kollektiiyi liikmed mõõduka tasu eest (20 kopikat öö päev) suusavarustust, ning et sealsamas sõudebaasi juures ja Toomeorus on avatud liuväljad. Teadmiseks suusatajatele: Kääriku ja Tartu vahel hakkavad püha päeviti regulaarselt kurseerima autobussid. Kasutage eksamisessioonil ja õppetöö vaheajal aktiivseks puhkuseks talispordilõbusid! Selleks head pealehakkamist! TRÜ Spordiklubi VASTUS KRIITIKALE. puhkuseks, Meie majandus päraseks meeste möödunud aas mis mõjub positiivselt kevadsemestri ta töövõitude hulka kogu kuulub kahtlemata ka õppetööle ja ka eksaKäes Vellaveres asuva TRÜ mitulemustele. puhkekodu elektrifit oleval talvel on sellise seerimine. Kui siiani laagri oma lõpukur Vellavere oli puhkaja susele planeerinud ka Aj aloo-Keeleteadustest tulvil suvekuudel, siis nüüd on seal suu kond. Hiljuti toimus hal repärased võimalused ka suusaspordiüritus- dusprorektor sm. Sim mi , juures nõupidami teks. Arstiteaduskonna VI ne, millest võtsid osa kursusel on kujunenud õppeosakonna ülem ja organi heaks traditsiooniks ühiskondlike iga aasta kevadtalvel satsioonide esindajad. nädalase suusalaagri Ühiselt jõuti järeldu pidamine Käärikul. sele, et Arstiteadus Arstiteaduskonna de konna eeskujule tuleb kanaat on osanud järgneda. Alates õppevahe õppetöö selliselt pla neerida, et nädalane ajast toimuvad Vella viibimine Käärikul veres nädalase kestu ei sega õppetööd. Kää sega tervistavad suu Korraga rikule sõidavad koos salaagrid. sõita üliõpilastega ka õppe saab laagrisse jõud, kes seal korral õpperühm või kursus davad loenguid ja se suurusega mitte üle 25 minare. Arstiteadus üliõpilase. Koos üliõpi konna kogemused kin lastega sõidavad laag ka õppejõud. nitavad, et selline ter risse ametiühinguko vistav suusalaager on TRÜ üliõpilastele suure mitee annab laagrisse. sõitjatele tervistava puhkelaagri tuusikud, mille eest laagris viibi jatel tuleb tasuda 60 kop. päevas. Keha lise kasvatuse ja spordikateeder kindlustab laagris viibijad suusa varustusega ja annab kaasa suusaspordi õpeta j a-instruktori. Selliste laagrite kor raldamine on planeeri tud kogu lumeperioodiks. Kursustel ja õppe rühmadel, kes soovi vad sõita Vellavere suusalaagrisse, tuleb registreeruda TRÜ ametiühingukomitees. Õppetöö organiseeri mise küsimused tuleb kursusel lahendada koos dekanaadi ja õppeosakonnaga. Avaldused, millel on dekaani nõusolek, pa lutakse esitada TRÜ ametiühingukomitees se hiljemalt eksami sessiooni lõpuks.. «Vabandage, ent see. . . ». Vastuseks Teie ajalehes 8. dets. f962. a. nr. .32 ilmunud artiklile «Va bandage, ent see ei meeldi ka tei l e . . . » teatan, et artiklis toodud puudused TRÜ hoonete sisekujun duses ja väärnähted hoonete hea korra alal vastavad tõele. Analoo gilisi vigu ja puudusi leidub kaht lemata ka teistes, artiklis nimeta mata TRÜ hoonetes. Väärnähted heakorra alal tõenda vad, et TRÜ hoonete komandandid ja TRÜ majandusosakond kontrolli vad vähe teenindava personali tööd ja suhtuvad liberaalselt esinevates se korratustesse. Nõudlikkuse tõstmiseks arutatak se nimetatud artikkel komandantide koosolekul läbi ja nõutakse komandantidelt hoolikamat suhtumist oma tööülesannetesse. Keemiahoone II ja III korruse koridorides teostatakse sanitaarre mont 1963. а. III kvartalis. Hoonete sisekujunduse paranda miseks on antud komandantidele J. UNGER korraldus konsulteerida TRÜ kuns tikabinetiga. V. SIMM, Käesoleva aasta teisel poolel saab et meie matemaatikutel avanevad TRÜ haldusprorektor meie ülikooli arvutuskeskus loode veelgi paremad võimalused mate tavasti uue elektronarvutusmasina. maatiliste meetodite rakendamiseks Et see on eriti sobiv rahvamajan rahvamajanduses. duse planeerimisel kerkivate üles TRÜ Teaduslik Raamatukogu pa , ’ K. PIIR annete lahendamiseks, võime loota, lub, et kateedrid kiirustaksid ankee dile «Raamatukogu soovib lugeja telt te a d a ...» vastamisega. Ankeeti de tagastamise tähtajaks oli 25. det >TIIGI tn. 78. õppimistoana on sember 1962. Praegu on laekunud (Algus lk-l 2.) Praegu aga kasutame auditooriume, sisse seatud A-klubi. Suur ruum, kateedritesse saadetud 64-st ankee sest pärasl loengutelt tulekut on pä mahutab palju. Aga. miks on osa dist ainult 4. Palun kiirustage! TRÜ Teaduslik Raamatukogu ris võimatu veel raamatukogus ruu laudu tühjad? mi leida. Siin, kohvikus, on mui «Väga. umbne. Ega kaua siin is dugi veel m eeldiv võimalus omava tuda küll ei tahaks. Ka valgustus jä |||illlill!llilillllllllllllllffill!l!lllllll!lll!lilllllll!li!l|il!lllilll!lllilliiH TRÜ suusabaas (sõ u d e-i hel mõnes segasena tunduvas küsi tab soovida. Seinakontakte on vä I he, -kõik ei saa laualampe kasutada. I baasi muses konsulteerida.» juures E m ajõel A G A KUIDAS ON LOOD ÜHIS Aga vaiksem ja rahulikum on küll iä ä r e s ) on avatud iga p ä e v | ELAMUTES? kui toas.» |k e fla 10—18. j PÄLSONI tn. 28. Alustame TIIGI T Ä N A V A UUEST «Kus asub teie ühiselamu õppe- jf Suuski (koos saab aste-i INTERNAADIST. «Tegelikult on need praegused tuba?» küsime valvurilt. I g a ) laenutatakse töötõen d i| õppetoad mõeldud puhketubadena. «Meil ei olegi niisugust». {või üliõpilaspileti e sita m i-| Seepärast lauad õppimiseks eriti ??? mugavad ei ole, pealegiv on neid «Päar aastat tagasi oli, kasutati ka |s e l . Tasu laenutamise eest j väga vähe. (Tõepoolest, osa õppi- võrdlemisi ohtrasti. Nüüd paiguta 120 kopikat ööpäevas. i jaist on oma konspektid löönud lah ti sinna inimesed sisse. Ühiselamu I TRÜ Spordiklubi g ti aknalaudadel.) Teiseks puuduseks nõukogu on võimetu.» on, et möödakäijad kipuvad sega PÄLSONI tn. 14. Valves olev ma. II ja IV korrusel on puhketuba noormees juhatab III korrusele. A s Toimetaja H. PEEP koridorist uksega eraldatud, I, III ja tume võrdlemisi avarasse ruumi. V korrusel aga mitte. Nii suure ma Korralikud lauad, laualambid ja raa«Тарту Рийклик Юликоол» («Тар ja kohta võiksid ikka mõned ruu matulehtede krabin. Kohad on täis, туский государственный университет»), mid ainult õppimiseks ette nähtud ka aknalaudadest võetakse lisa. г. Тарту Эстонской ССР. Орган Тарту государственного университета. olla,» kuuleme mureliku näoga näit Täielik töömeeleolu. Näib, et siin ского H ans Heidemanni nim. trükikoja siku käest, kelle ees madalal üm on asi korras. trükk. Tartu, Ülikooli 17/19. Üksik numbri hind 2 kop. Tellim ise margusel laual on terve virn medit Kivi kotti! n r. 150. MB 00510. siinilist kirjandust M PA J USTE. Uus elektronarvutusmasin. TEADAANDED. Läbi 4 raamatukogu.... A. KIVISTIKU foto. EÜSTl Г ~ RAHVümAAMATUKOOÜ ---------— Ä R —. ---- - J.