Wallace, Edgar Luht, Mart, pseud.
Mees, kes ostis Londoni
Tartus : Loodus
1930
Trükise digitaalkoopia ehk e-raamatu tellimine (eBooks on Demand (EOD)) –miljonid raamatud vaid hiireklõpsu kaugusel rohkem kui kümnes Eu- roopa riigis!
Miks e-raamat?
Saate kasutada standardtarkvara digitaalkoopia lugemiseks arvutiekraanil, suurendada pilti või navigeerida läbi terve raamatu.
Saate välja trükkida üksikuid lehekülgi või kogu raamatu.
Saate kasutada üksikterminite täistekstotsingut nii ühe faili kui failikomplekti (isikliku e-raa- matukogu) piires.
Saate kopeerida pilte ja tekstiosi teistesse rakendustesse, näiteks tekstitöötlusprogrammi- desse.
Tingimused
EOD teenust kasutades nõustute Te tingimustega, mille on kehtestanud raamatut omav raamatuko- gu. EOD võimaldab juurdepääsu digiteeritud dokumentidele rangelt isiklikel, mittekommertseesmär- kidel. Kui soovite digitaalkoopiat muuks otstarbeks, palun võtke ühendust raamatukoguga.
Tingimused inglise keeles: http://books2ebooks.eu/odm/html/utl/en/agb.html Tingimused saksa keeles: http://books2ebooks.eu/odm/html/utl/et/agb.html
Rohkem e-raamatuid
Seda teenust pakub juba tosin raamatukogu enam kui kümnes Euroopa riigis.
Lisainfo aadressil: http://books2ebooks.eu
Täname Teid, et valisite EOD!
Euroopa raamatukogudes säilitatakse miljoneid 15.–
20. sajandi raamatuid. Kõik need raamatud on nüüd kättesaadavad e-raamatuna — vaid hiireklõpsu kaugusel 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Tehke otsing mõne EOD võrgustikuga liitunud raamatukogu elektronkataloogis ja tellige raamatust digitaalkoo- pia ehk e-raamat kogu maailmast. Soovitud raamat digiteeritakse ja tehakse Teile kättesaadavaks digi- taalkoopiana ehk e-raamatuna.
books2ebooks.eu Tartu Ülikooli Raamatukogu
' ' V
*
OODUSE
LOODUSE UNIVERSnflL-BIBLIOTCEK
ILMUB IGAL LAUPÄEVAL, 52 NUMBRIT AASTAS.
Tellimishind (ühes saatekuludega) aastas 12 krooni.
*
Selle summa, 12 krooni, võib aastatellija tasuda ka jaokaupa, makstes aastatellimise sisseandmisel 4 krooni, i. aprillil 3 krooni, 1. juulil 3 krooni ja 1. oktoobri!
2 krooni. Tellimishind Vt aastas — 6 krooni 25 senti, Vi aastas — 3 krooni 25 senti.
Üksiknumber maksab 25 sen ti.
V ä l j a a n d j a : K./Ü. „LOODUS“, Tartus.
V a s t u t a v j a t e g e v t o i m e t a j a : H. Männik.
T a l i t u s : Tartus, Vana tän. 1. Tel 4-35, kirjakast 66.
L U B i 1928. ja 1929. a. ilm unud num brid:
Edmond Rbout . . M ägede Kuningas. Nr. 88/89, 90/91.
fi. fldson ... Toom apäev. Nr. 27.
0 . Berling . . . . Jaava jumal. Nr. 94.
0 . J. Bierbaum . . Siugnaine. Nr. 11.
8. G. Binding . . Surem atus. Nr. 100.
R. Blauman . . . . Surma varjus. Nr. 23.
Louis Boussenard 10 C00 aastat jääs. Nr. 26.
F. R. Chaiesubrisnd Viimase A benserraadži seiklused. Nr. 10.
G. K. Ches*erton Sinine rist. Nr. 30.
J. Conrad . . . . Duell. Nr. 53.
F. Dosiojevski . . Väike kangelane. Nr. 61.
T. Ehrenburg . . . Viis piipu. Nr. 49.
H. H. Ewers . . . India ja mina. Nr. 42.
Kummalised lood. Nr. 33.
Claude Farrere . . Oopiumisuits. Nr. 104.
Walter Flex . . . W allensteini pale. Nr. 83.
Rnatole France . . önnesärk. Nr. 52.
John Galsworthy Esimene ja viimane. Nr. 1.
D. Garnett . . . . Daam rebaseks. Nr. 8.
N. V. Gogol . . . . T aras Bulba. Nr. 68/69.
V. J. Gregri . . . Latvia kuningas. Nr. 13, 16.
fl. G r i n ... Sunnitööline. Nr. 97.
Knut Hamsun . . . Tuisupea. Nr. 95, 96.
J. Hašek ja K. Vanek Vahva sõduri Švejld seiklused. Nr. nr. 5 9, 12, 17, 20, 21, 28, 29, 36, 37, 45.
■Sh
H. H e s s e ...
46, 50, 51, 57, 58, 66/67, 75/76, 77/78 Eelkevad. Nr. 101.
ILMUB TARTUS 52 KORDA AASTAS LOODUSE U N I V E R S A A L - B I B L I O T E E K
1in 1 J r t t e l l i m i s h i n d AASTAS 12 KROONI
N? lttfi—1AQ ÜKSIKNUMBER 25 SENTI I H lil
l U . l t U I t a KOLMAS AASTAKÄIK — Nr. 42—45 I v J U U
EDGAR WALLACE
Mees, kes ostis Londoni
Inglise keelest tõlkinud M. L u h t
K./Ü. „ L O O D U S " , TARTUS 1930
„L ooduse“ k o rre k to r M. L u b i
G . R o h t’i trü k k , T a rtu s 1930
E d g a r W a l l a c e
on võib-olla tu n tu im aid kujusid kaasaegses maailmas. V aevalt on t a võõras ühelegi ajalehe või pildiajakirja lugejale, see kiilaspäine rahulik m ees p ik a inglise piibuga. Selle p ro d u k tiiv se kirjaniku rom aane on tõ lg itu d kõigisse h a ritu d rah v aste keelisse, neid on d ra m a tise e ritu d ja film itud ning põnevusega lo etu d ja v aad atu d .
M eie ajal on ärg an u d üldse suur huvi inim hinge ja selle avaldiste, m itte ain u lt norm aalsete, vaid k a ku riteg eliste vastu.
P sühholoogide h arrastu sed leiavad tavaliselt ag a vastukaja laiem ate rahvahulkade juures, sellest siis k a m assiline poole
hoid krim inaalrom aanile.
E d g a r W allace on selle k irjan d u sh aru süm paatsem aid esil- dajaid. K üll m itte geniaalseim — se lt k ohalt ei ole veel keeg i su u tn u d k õ ig u tad a E d g a r A llan P o e ’d — su u d ab ta om eti om a teo seis lõpuni p aelu d a lugeja tähelepanu, hoida pinevil ta närvid, panna ainsa hooga läbi lugem a om a ra a m atu. T eisist k rim in aalk irjan ik est evib W allace veel selle eelise, e t oskab osavalt ü h en d ad a arm astusintriigi krim inalis
tik ag a, mis m uudab ta k irju tised hoopis m itm ekülgsem aks kui su u rem a osa ta kolleegide om ad.
K erg e stiil, sorav jutustam isviis, elavad dialoogid teevad ta rom aanid m eeldivaiks vahepaluks tõsisem a kirjanduse lugem ise puhul või hu b asek s ajaviiteks raske tö ö järel.
Tõlkija.
3
P E A T Ü K K I
Öö oli langenud W est EncTile, ent kuigi tun d oli hiline ja kõik eeslinnad sel hetkel kaetud pim e
dusega — tõeline surnud kõrb, elustatud vaid rahvarikaste kõrtside valgusest — S trand oli tulvil täis aeglaselt liikuvat rahvajõuku. Kõik otsisid avasui öise maailma kahtlasi saladusi, m ida kirjan ik u d kirjeldavad nii veenvalt, mille näge
mine aga valm istab sageli pettum ust.
T ü h jad eeslinnad olid saatnud oma osa rahvast vahtim a su urlinn a pahedeküllast öö-elu. E t ta oli pahedeküllane, selles ei kahelnud keegi. Need kahvatud m üüjannad, surudes end oma kaitsvate noorm eeste käsivarre vastu, need soliidsed abielu
naised, käe alt kinni oma meestega, need lõbusad noored „šim m ipoisid“ tuhandeist kodudest väljas
pool kesklinna piire — kõik teadsid selle kahe sõna täh en d u st: „W est E n d “
Need tähendasid pillavat aristo kraatiat — võis nähagi selle rahvakihi läiget ja sära, nende libi
sedes ku uldam atult S tran d ’i mööda te a trist Õhtu
söögile heledasti valgustatud autodes, puha lakist ja hõbedast. Nad tähendasid kõike seda pimes
tavat valgust, rõõm sat naerulaginat, restoranidest kuulduvaid nõrku m uusikahelisid.
E eslinnad nägid, m õistsid hukka, kuid olid ela
valt h uvitatud. Sest siin iga tu nd võis näha rai- satuna k ujuteldam atu id summasid, mis m eenutasid
5
kõndivaile jalakäijaile vaid nende nooremas eas neile asetatud võim atuid arvutus-ülesandeid.
Kõik lõhnas raha jä rg i — S trand — P all Mall (puha tähtsad ja suurepärased klubid), kuid kõi
g ist enam P icadilly Circus, suu r lõõskav teem ant, asetatud Londoni kuldsesse südamesse.
Raha — raha — raha! A jalehtede sisukuulu- tisedki peegeldasid W est E n d ’i vaimu. ,T u n tu d näitlejann a kaotanud kalliskive 20.000 naela v äär
tuses', ütles ük s; ,V iiem iljoniline laevaost*, teatas te in e ; kuid kõige enam tähelepanu tõm bas lõõmav M onitori ku ulu tis
K i n g K e r r y o s t a b L o n d o n i
( E r i v ä l j a a n n e )
See m eelitas vastum eelselt antavaid vaskraha- sid taskuist, mis harva tu n d sid m uud raha kui vaske. T a sundis äkki seisatam a k iire lt kõndivaid mehi, ükskõikseid sisu k u u lu tiste autori m eelitu- sile.
T a võlus isegi rikk aid oma uudishim u rah u l
damisele. „K ing K erry tahab osta Londoni,"
ütles keegi mees. „Peaks ta ostm a selle restorani ja ta maha põletama,“ pomises teine, põrutades lauale kahvli peaga. „Oober, kui kaua lasete m ind veel oodata, enne kui võtate mu tellim use ?“
„Silm apilk, mu h ä r r a !“
P ikk, m eeldiva välim usega mees kõrvallauas, kes köitis p arajasti kelneri kogu tähelepanu, nae-
ratas, kuuldes seda vestlust. Hallid juuksed lask
sid teda paista palju vanemana, kui ta oli tõe
liselt, teda vähe kurvastav asjaolu, kuna oli juba üle ajajärgust, mil ta oma välimus äratas tas huvi.
Paljud silmad pöördusid selle mehe poole, kui olles tasunud arve ta tõusis toolilt.
Ta näis olevat ebateadlik tähelepanus, millist äratas, või kui teadlik, siis ükskõikne. Peen sigar hammaste vahel, ta rajas endale teed läbi täis
kiilutud ruumi restorani esikusse.
„Pagana pihta,“ ütles mees, kes oli kaevanud kelneri tähelepanemattuse üle, „seal see saks ise ju lähebki!" Ja ta pöördus ümber toolil, et vaa
delda kaugenevat kuju.
„Kes?“ küsis ta sõber, pannes käest ajalehe, mida luges.
„King Kerry,“ ütles teine, „ameerika mil
jonär."
King Kerry väljus aeglaselt pöörduksest ja kadus rahvamurdu.
Jälgimas teda teatud kaugusel oli teine hästi- rõivastatud mees, noorem miljonärist, ilusa näoga ja peene rafineeritud ilmega.
Ta põrnitses ees-sammuvat kuju, nagu ei soo
viks talle midagi head, kuid ei teinud ühtegi kat
set järele jõuda või mööduda mehest enda ees, näides rahul püsivat ikka samas kauguses. King K erry pöördus Haymarketi poole ja kõndis alla Cockspur Street’ile kulgevat tänavat mööda.
Talle järgiv mees oli saledam, kuid siiski tu geva kehaehitusega. Ta kõndis kummaliselt väi
keste sammudega, peagu tibades. Puudus vaba liikumine Õlgadest, mida tavaliselt omavad tuge
vad mehed, ja teatud kangus ta kõnnakus laskis oletada sõjalise õppuse mõju. Valgustatud tänav- laternast, mille all ta seisatas, kui ees-kõndiva
7
mehe samm m uutus aeglasemaks, hakkas silma, et ta nägu oli täiesti korrapärane, väikejooneline ja õrn.
H erm ann ZeberliefFil oli palju ta poola-ungari esivanemate tunnuseid, ja et ta ühendas nendega oma aristokraatsete isaisade upsakust, polnud eba
loomulik, pidades silmas, et ZeberliefFid polnud etendanud ju st väikest osa ajaloo tegemisel.
K ing K erry teg i väikest terv islik ku ja lu tu s
käiku enne tagasipöördum ist unerahule oma m ajja Chelsea’sse. T a jä lg ija aimas seda, ja kui K ing K erry pöördus Tham es’i kallasteele, ta hoidus laia tänava teisele küljele, kuna ei soovinud kohata silm silm a vastu oma saaki.
K allastee oli tü h i inim esist, välja arvatud paar vaest hinge, kogunenud sinna mõne headtegeva ime ootel.
K ing K erry seisatas a ju ti kõnelema ühe või teise laia jalgteed mööda lonkiva hulgusega ja ta käsi käis m itmel korral tasku ja v äljasiru tatu d peo vahet.
Oli m itmeid, kes lähenedes talle avakäsi hädal
dasid oma viletsust, kuid ta oli liiga teadunud, et m itte eraldada Õnnetust santim isest.
Ü ks säärane k erjus lähenes talle K leopatra NÕela *) kohal, ent kuna K ing K erry läks edasi tem ast hoolimata, hulgus hakkas talle järele pais
kama sõimu. Ä kki K ing K erry pöördus üm ber ja k erjus taganes jõeäärse võre poole, nagu oodates hoopi, kuid jalakäija polnud vaenuline.
T a seisis, pingutades oma silm i pim eduses, mida veel süvendas kaugete latern ate helk, ja ta sigar hõõgus punaselt ning hallilt.
*) Kuulus obelisk.
„M is te ü tlesite ?“ küsis ta mahedasti. „Kar- dan, et m õtlesin m idagi muud, kui k õn elesite/1
„A ndke vaesele kaasinimesele mõni penn öö- k o rte rik s!“ torises mees. T a oli lih tsalt kaltsu- pu n d ar nin g pikad juuksed ja kasim atu habe olid eem aletõukavad isegi kaugete elektripirnide val
gusel.
„M õni penn öökorteriks?“ kordas kõnetatu.
„Ja osta pits — tass kohvi.“ lisandas mees nobedasti.
„M iks?“
K üsim us rabas ööränduri, ja ta vaikis viivuks.
„M iks peaksin andma teile raha öökorteriks — või andm a teile üldse midagi, mis te pole tee
ninud ?"
T oonis polnud m idagi karm i; ta oli mahe ning sõbralik, ja mees v õttis südame rindu.
„Sest te il on raha ja m inul pole,“ ütles ta — tem a jaoks veenev ja vastuvaieldam atu pÕhjend.
H ärrasm ees raputas pead.
„See pole põhjus," lausus ta. „Millal te viim ati teg ite tö öd ?“
Mees kõhkles. Hääles, vaatam ata mahedusele, oli au to riteeti. V ahest ehk oli ta ,nuuskur' — ja neile ninatargu le poisele ei maksnud valetada.
„01en töötanud vahetevahel," ütles ta jonna
kalt. „E i saa ju tööd, kui kõik need välismaa
lased võtavad sul leivatüki suust ja kruvivad kõik palgad alla."
See oli vana väide, väga kasutoov, nagu ta oli leidnud, teatud liiki filantroopide juures.
„01ete te kunagi töötanud nädal aegagi oma elus, armas vend?" küsis härrasmees.
Ü ks „mu vend"-sordist, mõtles hulgus ja tõm bas omast tagavarast tarvilised relvad rünnakuks.
9
„Jah, mu härra," vagatses ta, „Issand on pan
nud raske katsum use mu peale —“
Jälle raputas härrasm ees pead.
„Ei sind pole maailma vaja, mu sõber,“ ütles ta pehmesti. „Sa tarvitad kohta ja hingad õhku, m ida võiks kasustada parem ini. O led sedasorti, m is võtab vastu kõik ega anna tagasi m id a g i: elad töölisrahva arm ust, ja neil pole tõ esti anda sulle noid raskesti-teenitud penne, m ida pressib välja su viletsus."
„Kas tõesti lasete kaasinim esel öösiks tänavale jääda ?“ päris hulgus pealetükkivalt.
„Mul pole asja sinuga, vennas,“ ü tles teine jahedasti. „Kui võim oleks m inu käes, ei ma siis laseks sul ümber hulkuda."
„Noh, hea küll siis,“ algas k erju s veidi lepi- tatu lt.
„Teeksin sinuga sam uti nagu iga teise hulkuva koeragagi — saadaksin su välja siit ilm ast."
J a ta pöördus edasi minema.
H ulgus kõhkles viivu, tum e viha südames.
Kallastee oli tüh i — ko rd niku st polnud m ärkigi.
„K uuled!" ütles ta jä rsu lt ja haaras K ing K erry ’ käsivarre.
A inult hetkeks, siis rau ast rusikas lõi teda lõua alla, ja ta langes kom istades sõiduteele, püü des uuesti võita tasakaalu.
Jahm atunud ja p õ rutatud seisis ta ren tslis vaadates oma rün daja aeglast kadum ist kauguses.
Võib-olla kui talle jä rg id a ja teha lärm i, võõras annaks talle šillingi, et pääseda asja arutam isest ko htu s; kuid hulgus soovis samuti, ja võib-olla enamgi kui võõras, vältida avalikkust. Kui anda õigusele maad, ta polnud lasknud oma habemel kasvada ega loobunud lõikam ast juukseid see
pärast, et sarnaneda erakuga, vaid seks oli teis-
su g u n e p õ h ju s. T a oleks ta h tn u d k ä tte m ak sta te d a lö ö n u d m ehele — k u id see oli ü h e n d a tu d hädaohuga.
„T e te g ite vea, eks ju ? “ K e rju s p ö ö rd u s u rin a l.
T a kõ rv al seisis H e rm a n n Z eberlieff, K in g K e rry jä lg ija ja kõige sü n d in u h u v ita tu d p e a lt
vaataja.
„H o o litse g e aga om a a sja d e eest,“ pom ises k e r
ju s ja ta h tis m inem a lonkida.
„O odake p i s u t !“ N oorm ees a stu s ta teele ette.
T a käsi kobas ta sk u s ja tõm bas v ä lja p eotäie k u ld a ja hõb ed at. T a ra p u ta s s e d a ; k u u ld u s m u sik aalset k õ lin a t.
„M is te e k s ite k ü m n elise e e st? “ k ü sis ta.
M ehe h u n d isilm a d k iin d u s id rahha.
„K õike,“ so sistas ta, „kÕike — peale tapm ise.“
„M is te e k s ite viiek ü m n e eest,“ jä tk a s noorm ees.
„M a — m a te e k sin tõ e s ti kÕik,“ k raa k su s h u l
gus k a re d a l häälel.
„V iissad a ja p rii s õ it A u stra a lia sse,“ täh e n d a s noorm ees, ta lä b itu n g iv a te silm ade k iin d u d e s k e r
jusesse.
„KÕik — k õ ik !“ p eag u u lg u s m ees.
N oorm ees n o o g u tas pead.
,J ä r g i g e m ulle,“ ü tle s ta, „teinepool tee d .“
N ad p o ln u d läin u d veel küm m et m in u titk i, kui kaks m eest läh e n e sid k iire s ti W e stm in s te ri poolt.
N ad p e a tu s id ig a n a tu k e se a ja p ä ra st, e t h e ita e le k tri task u la m b i v a lg u st in im jä tise ile , kes v ed e
lesid ig as m õeldavas u n e seisu n d is kallastee p in kid el. E n t n ad veel ei rah u ld u n u d sellega, vaid p iid le s id te ra v a lt iga m ö ö d u jat, k eda oli vähe sel h o m m ik u stp o o lt öisel tu n n il.
V iim a k s n ad k o h ta sid ka a e g la selt n ende poole k õ n d iv a t h ä rr a t ja k ü sisid ta lt m idagi.
11
„Jah,“ ütles ta, „im elik küll, kuid ma ju s t praegu kõnelesin temaga — keskm ist kasvu mees, kõneleb kum m alist m urret. A rvatavasti m õtlete, et ka mina kõnelen kum m alist m u rre t/' naeratas ta, „ent too oli vist m õnest p rovintsist."
„Too oligi meie mees, inspektor," ü tles üks kahest, pöördudes teise poole. „01i ta l viisik s kõneldes hoida pead ühel k üljel?"
H ärrasm ees noogutas pead.
„T ohiksin ehk küsida, kas otsite teda — n äh ta
vasti olete po litseinikud?"
K õnetatud mees jäi kõhklem a ja vaatas oma ülemusele.
„Jah, mu härra," ütles inspektor. „V õib ju öelda teile, et ta nim i on H orace B aggin ja et teda otsitakse tapm ise pärast — lõi m aha ühe D evizes’i vangla vahi ja pääsis putkam a, olles istu n u d osa oma aega jällegi tapm ise eest. Saime teada, et teda olevat näh tu d siin üm bruses."
T ervitanud, nad läksid edasi, ja K ing K erry, sest see oli tema, jätk as m õ tlik u lt oma teed.
„See alles oleks mees H erm ann Z eberliefFile leida!" m õlgutas ta. O li tõesti kokkusattum us, et ju st täpsalt samal hetkel naisestunud ilm ega Zeberlieff võõrustas räp ast h u lg u st oma kabinetis P ark L ane’is, jootes teda eriliselt kange vene
„votkaga", ja hulgus, hoides kuulatades pead ühel küljel, sai enam kuulda am eerika m iljon ärid e n u rja tu te kommete üle, kui ta oli kunagi uneski näinud.
„Maa pealt peaks kadum a säärased sindrid,"
ütles ta lällutades. „01gu aga paras ju h u s — vastu lõugu andis ta mulle ka, see siga, — küll ma teda m iljon äritan !"
„Veel üks pits," ju lg u stas Zeberlieff.
P E A T Ü K K I I
A llm aa-raudtee lift oli tu lv il täis ja E lsie Ma- rion, hirm unud pilguga kellale, kaaluteli k iirelt, kas oleks parem oodata järgm ist lifti ja riskida saada noom ituse hr. T ack’ilt või püüda sisse pu
geda, enne kui lifti suured uksed kinni praugah- tasid.
T a vihkas lifte ja kõige enam ju st täiskiilutud lifte.
Seni kui ta viivitas, uksed rullusid kinni ja kõlas: „Järgm ine lift, p a lu n !“
T a jäi n õ u tu lt vahtim a uksele, pahandudes ise
enda lollusele. J u s t täna hommikul oli ta ju ta h t
nud olla täppis.
H r. T ack oli olnud juba kaunis rah utu ta loen
dam atute eksim uste pärast ja jä rjek in d lalt noomi
nud teda pea kogu nädala. T a oli ebatäppis, ta oli hooletu, ta oli lubam atul määral ebaenergiline naiskassiiri kohta, kelle tub lidu st arvestatakse om adustega, m illiseid, Tack oli ses veendunud, ta ei evinud.
E elm isel õhtul ta oli kogunud kõik kassa
preilid ja pü h alik u lt hoiatanud, et soovib näha neid oma kohtadel täpsalt kell üheksa. M itte, nagu ta rõhutas, kell üheksa kümme m inutit, või üheksa viis m inu tit, m itte isegi kell üheksa üks m inut — vaid kui kell to rnis Tack & B rig h ten ’i suurepärasel kaubam ajal lõi veerandeid, enne teatam ist maailmale, et kell üheksa on tõeliselt saabunud, ta soovib, et iga preili oleks omal kohal.
T ack & B rig h ten ’i äris valitsesid viimase kolme kuu kestel elavad ajad. O m anikud olid äkki üles näidanud seletatam atu suurm eelsuse — kuid see oli su un atud publikule ja m itte õnnetuile äriteeni- jaile. E nnekuuldam atud hinnaalandused olid and-
13
nud tulem usena tohutuks suurenenud läbim üügid ja m ingisugusel salapärasel viisil ka to h u tu k s suurenenud kasud.
Mõned seletasid, need kasud olevat täiesti välja mõeldud, ent see oli vaid alusetu laim, sest miks pidid Tack & B righten, eraühing ilm a osa
nikkudeta, keda võiks pahandada või rõõm ustada, võltsim a oma arveraam atuid? P raegusel hetkel oli huvi firma stabiilsuse vastu tagaplaanil.
P uudus seitse m in u tit üheksast ja E lsie Ma- rion oli W estm inster B ridge Road’i allmaa-raud- teejaamas, Tack & B rig h ten ’i kaubam aja O xford S treet’il aga kaheteistküm ne m inuti tee kaugusel.
T a kehitas oma nägusaid õlgu. Mõni m inut enam või vähem, halvasti läheb ikka, m õtles ta, kuid vihastus siiski iseenda lolluse üle. Järgm ine lift on ju sam uti täis k iilu tu d — ta ei saanudki kahelda selles, sest uste avanedes oli see otsekohe täis — ning ta oleks võinud säästa kolm väärtuslikku m inutit.
Surutud lifti ühe seina vastu, ta oli tänulik, et tema ja sel liin il antud tu n n il sageli m ustade ja räpaste sõ itjate vahel seisis pikakasvuline mees.
T a oli paljapäi ja ta hallid juuksed hoolikalt h arjatu d ning pom aaditud. T a kõrge otsm ik, selgelõikeline kotkanina ja tugev lõug andsid talle peene ilme ja lasksid aim ata p äritolu selts
konna kõrgem ast kihist. T a silmad olid sinised ja sügavad, huuled veidi õhukesed ja sarnad, kuigi m itte silm atorkavad, olid siiski tähelepan
davad ta pruunikspõlenud näol. Kõike seda tü ta r laps nägi ühe pilguga. T a imestas, kes see mees küll oli ja mis põhjusel ta oli väljas nii vara hom
mikul. T a oli hästi rõivastatud ja ainus m ust pärl ta kaelasidem es m ärgitses jõukust. Oma kübarat hoidis ta kahe käega rinna kohal. Arva- 14
tavasti oli ta am eeriklane, kuna need ikka paljas
tasid pea liftis, kui seal viibis naine.
L ift langes alla raudtee platvorm ile kuue
kümne ja la sügavuses ja enne kui ta seisatas, kuu
lis tü tarlap s jaam ast lahkuva rongi häält. See tähendas jälle kolm m in u tit ootamist. T a oleks ta h tn u d parim a m eelega nutta. See oli tõsine asi talle — täiesti üksildasele orvule maailmas, sõltu
vale elam iseks iseenda jõ upingutusist. Kassa
preilisid oli ülikü llalt töö tu ru l ning stenograafia ja m asink irja tun did el oli ta ka juba jõudnud surnud p u n k tin i ega näinud tegevat enam edu
samme.
Kaksküm m end viis šillin git nädalas pole palju tütarlapsele, kes oli kulutanud selle summa ainult kingadele endisil päevil, enne kui armas vana pil
laja tädi M arta oli surnud, jä tte s oma k asutütrele elatiseks tulevikus vaid Cheltenham ’is saadud hariduse, küm nenaelalise paberraha ja massiivse brošši, mis sisaldas juukseloki tädi M arta arm
sama peast läinud sajandi kuueküm nendaist aas
taist.
L ifti tõ usust kuni hetkeni, mil uksed uuesti avanevad, elum uredest vaevatud tütarlap s võib läbi m õelda enam kui mees k irju tad a aasta jooksul.
E nne kui to h u tu tõstem asin jõudis alla, E lsie Ma- rion oli vaadanud näkku tulevikule ja leidnud ta olevat veidi lootusetu. V äljudes oli ta teadlik, et ta ees seisnud pikk mees vaatles teda kaunis veidrasti. See polnud tas viisakusetu vahtim ine, mille vastu ta oli juba m uutunud ükskõikseks, vaid tõ eliselt h uv itatu inimese sügavam, läbitun
givam pilk. T ü tarlap s arvas juba, et tal on, nagu ikka sääraseil puhkudel möödapääsmatult, ta h mane nina, ja otsis task urätti.
Võõras astus kõrvale, et lasta teda esimesena
15
väljuda, ning ta oli sunnitud tänama selle viisa
kuse eest kerge pealiigutusega.
M ingi vaist ütles talle, et mees järg ib talle lähe
d a lt; ent nii palju inimesi järg isid ju lähedalt sel ru tu lisel tungim isel platvorm ile.
T u li oodata mõni aeg — terv elt kaks m in u tit
— ja ta kõndis platvorm i tühjem a otsa poole, et pääseda rahvam urrust. T a kunagi ei sallinud jÕuke ja sel hommikul lih tsa lt vihkas neid.
„ V abandage!"
T a oli kuulnud seda ettum isvorm i ennem gi, ent praegu ta poole pöörduvas hääles oli m idagi erinevat häbem atuist kallalekippum usist, m illis
teg a ta oli harjunud.
T a pöördus ja vaatas otsa tundm atule. Too vastas ta pilgule meeldiva naeratusega.
„A rvate vist, et olen hull,“ ü tles ta, „kuid pidin kuidagi tulem a ja kõnetam a teid. — T e kardate l i f t i ?“
Oleks võinud käituda jäiselt, — vähem asti püüda seda teha — aga m ingil seletatam atul põh
jusel tü tarlap sel oli heameel kõnelda temaga.
Mees oli nende liig ist, keda ta taotses tu n d a tädi M arta jõukuse päevil.
„K ardan jah natuke," ütles ta kiire naeratu sega. „See on m uidugi lollus, kuna nad om eti on nii kindlad."
Mees noogutas pead.
„Ma ise kardan ka veidi," tu nn ustas ta kergelt.
„M itte seepärast, et kardan surra, vaid kui m õtlen tuhandeile inim olendeile, kelle tulevik sõltub m inust ja mu elust — tõesti, mul tõusevad kõik juuksekarvad püsti, kui lähen üle tänava."
T a ei püüdnud äratada tütarlapse huvi. T u n dus, et ta vaid pani sõnusse talle täiesti lihtsal ja
loom ulikul viisil pähetulnud m õtte. E lsie vaatles teda suurem a huvitusega.
„M a vast praegu ostsin hullum aja," ütles mees ja süütas sigari küsiva kulm utõstega, mis ühtlasi palus luba ja avaldas tänu selle saamisel.
E lsie jäi ta otsa vahtim a ja ta naeris.
K ah tlustuse kogunedes tütarlapse silmi, rong sõitis tossutades jaama.
E lsie nägi hirm uga, et seegi oli täis kiilutud ja ig ast uksest sisse tungiv jõuk täitsa takistas läbipääsu.
„,,Ega te ei saa sellele peale,“ ütles mees rahu
lik u lt. „Silm apilk tuleb teine."
„K ardan, et pean katsuma," vastas tütarlaps ja ru tta s edasi sinna, kus rabelev jõuk võitles sisse
pääsu pärast.
T a kum m aline seltsiline järg is pikkade sam
mudega, ent isegi tema abiga polnud lootust leida ja la tä itk i ruum i, ja ta jäi maha ühes paarikümne teisega.
„A eg on raha," ütles hallpäine võõras rõõmsalt.
„Ä rge olge väiklane ta kulutam isel."
„Ma ei või endale lubada olla midagi muud,"
ü tles tü tarlap s vabandatavalt halvatujuliselt. „Teil võib-olla ei ole tegem ist vihase šeffiga, kell käes ja kõuepilv näol."
T a naeris veidi hoolim ata omast murest.
„K ahetsen," lausus siis: „kuid ma ei kavat
senud lubada endale luksust nuriseda oma seisu
ko rra üle — ütlesite, et olete ostnud hullumaja."
Mees noogutas pead, lõbusalt silmi pilgutades.
„Ja teie m õtlesite, et olen ju st pääsenud hullu
m ajast," sõnas ta süüdistavalt. „Jah, ostsin Cold- h arb our’i hullum aja ja kõik mis selle juurde kuu
lub —"
T ü tarlap s vaatles teda uskm atu ilmega.
2 LUB nr. 1 4 6 -1 4 9 . 17
„Kas tõesti ?“ küsis ta ja ta uskm atus oli Õigus
tatud, sest C oldharbour’i hullum aja on suurim Londonis ja m ahult teine maailmas.
„Jah tõesti,“ vastas mees. „K avatsen ehitada Londoni ilusaim a klubi sellele kohale."
P olnud aega öelda enam. Jõ u d is pärale jä rg mine rong ja, saadetud hallpäisest mehest, kes lühim a aja jooksul oli võtnud ta oma üh tlasi m u
gava ja hämmastava kaitse alla, E lsie leidis iste
koha su itsetajate vagunis.
Oli nii kerge lobiseda selle mehega, nii kerge usaldada talle lootusi ja kartusi, m illiseid selle hetkeni ta polnud veel pannud sõnadesse.
O xford Circus saabus liig a k iirelt ta arvates, ja täitsa tähele panem ata jäi asjaolu, et jaama kella osutid näitasid kakskümm end m in u tit üheksa läbi.
„Saagu, mis saab,“ kõmisesid ta sammud, kõndides aeglaselt võlvitud käiku mööda lifti poole.
„Kas kavatsesite ikkagi sõita O xford Circu- sele?“ küsis ta äkki hirm ul, et oli viinud kõrvale ta teelt selle hullum ajade ostja.
„Im elikult küll, jah,“ ütles see. „O stan mõned kauplused O ford S treet’il kell pool kümme."
Jällegi Elsie heitis talle kiire pilgu ja ta naeris omaette, nähes tü ta rla st hoiduvat veidi kauge
male.
„01en täiesti ohutu,“ ütles ta pilketoonil.
Nad astusid koos A rgyll S treet’i ja mees pak
kus talle oma käe.
„Loodan teid jälle kohata," ütles ta, kuid ei m aininud oma nime — mis oli K ing K erry — kuigi oli lugenud tü tarlap se oma raam atul ta kaenlas.
Elsie tun dis end veidi ebamugavana, kuid lah
kus ta st naeratusega. Mees jäi mõneks ajaks talle järele vaatama.
K asim atu hulgus liikum atu klaasistunud p il
guga oli valvanud lifti ust teinepool tänavat. T a hakkas minema üle tänava, kui ilmus hallpäine võõras. Ä kki kõlasid kaks pauku ja kuul vuhises vihaselt halli mehe näost mööda.
„Säh sulle, sin a!“ ulgus m etsik hääl, ja jä rg misel hetkel kaks kordnikku haarasid ta omaniku.
A eglane naeratus tükkis halli mehe suunurki.
„H orace,“ hüüdis ta ja raputas halvakspanevalt pead, „oled sa aga halb laskja!"
O xford S tre e t’i vastasküljel keegi mees jälgis seda stseeni kaubam aja ülem isest aknast.
T a nägi jooksvaid politseinikke, hetke kestel kogunduvat su u rt rahvajõuku ja seaduse esin
dajate ning nende poolhullu vangi kõikuvaid kujusid.
T a nägi ka hallijuukselist meest, vigastam atut ja rahulikku, aeglaselt ära minevat, kõnelevat ühe politsei seersandiga, kes oli parajasti jõudnud sündm use kohale.
Jä lg ija raputas valget rusikat K ing K erry’
suunas.
„T uleb päev, mu sõ b er!“ ütles ta kokkulitsutud ham maste vahelt, „küll ma leian kuuli, mis tabab m ärki — ja siis tü d ru k Denver C ity’st on vaba!“
P E A T Ü K K I I I
Hr. Tack seisis kassa kõrval rõivaste osakon
nas. T a näol oli inimese solvatud ilme, kes oli endale teinud meeldivaks ülesandeks olla jõnk kellegi vastu, ent siiski kartis, et ta lt võetakse see võimalus.
„Ta ei t u l e ; saame kell ük steist telegram m i, et ta on haige, või ta ema on viidud kliinikusse/*
2* 19
ütles ta kibedalt, ja kolm talle m eeldida püüdvat aupaklikul kaugusel seisvat ülem m üüjat, laitm a
tu lt rõivastatud täiuslik ult istuvaisse viisitkuube- desse, tähendasid kuuldavalt, see olevat tõesti häbematu.
Nad oleksid naernud hr. T ack’i üteluse üle hai
gest emast, ent ei teadnud, kas talle m eeldiks nende naer, sest hr. Tack oli veendunud kristlane ja tavaliselt vaatles haigust kui elu pühaliku ritu aali tä h tist osa.
„Ü kspuha mis on ju htun ud , aga ta lahkub lau
päev nädala pärast," ütles hr. Tack tig edalt, vaa
dates kella. „Ta lahkuks silm apilk, kui ma ain ult võiksin leida kedagi ta asendam iseks praegusel hetkel."
Üks ülemmüüja, tundes, et tem a kauaaegse teenistuse tõ ttu ta lt oodati m idagi, tähendas, ta ei teadvat, millega see küll kõik lõpeb.
Selle õnnetu grupi ju u rd e ru ttas õhetav ja veidi hingeldav E lsie M arion, um bsest rõivastus- ruum ist, millise Tack & B rig hten olid m ääranud oma naisteenijaile.
„K ahetsen tõesti väga!“ ütles ta avades kassa klaasukse ja asudes istum a oma kõrgele pukile.
Hr. Tack vaatas teda. Seal ta seisis, nagu E lsie oli ennustanud, kuld kronom eeter käes ja kõuepilv näol, igati rõhuv kuju.
„Kell üheksa olin ma siin, p re ili/' ütles ta.
Elsie ei vastanud, avades oma lauda ja võttes välja oma töö ab iriistu : rahaaluseid ja tšeki orasid.
„Kell üheksa olin ma siin, preili,“ kordas kan
natlik hr. Tack, — kes õieti polnud kaugeltki kannatlik, vaid vastupidi, suurim as vihahoos.
„Mul on väga k a h ju !“ vastas tütarlaps.
Keegi noormees oli astunud kauplusse ja kuna am etnikud, kes pidid juhtim a teda soovitavasse osakonda, sel hetkel moodustasid hr. T ack’i im et
levat kuulajakonda, ta kõndis rin gi sih itult. T a näis olevat terane poiss, pruunis tolm um antlis, pehme viltkübaraga kuklas. T al olid kõik kombed ja hooletu kindlus, mida tavaliselt ühendatakse ühe teatud elukutsega maailmas — ja vaid selle ühega. Peagi lähenes ta väikesele grupile, evi- m ata igasugust väär-tagasihoidlikkust.
„T eil on kah ju !" ütles hr. Tack, ohjendades end. T a oli tüse väike mehike, läikiva kiilas
peaga ja tihedate kollaste vurrudega. „Teil on kah ju ! Noh, see on küll lohutus! O lete täiesti tähele panem ata jä tn u d reeglid, — minu reeglid.
O lete ignoreerinud m inu erilist palvet, olla siin kell üheksa — ja teil on kahju!"
Ik k a veel tü d ru k ei vastanud midagi, ja noor
m eest pehmes viltkübaras hakkas asi väga huvi
tama.
„K ui m ina võin siin olla, prl. M arion, siis ka teie võite siin olla!“ ütles hr. Tack.
„Mul on väga kahju," vastas tü d ru k jälle.
„Jäin magama. T õ tt öeldes, tu lin isegi homm iku
eineta."
„M ina võisin tõusta õigel ajal,“ jätkas hr. Tack.
E lsie M arion pöördus tema poole lõppenud kannatusega. See oli selle mehe viis — ta võis norida viimase lahkum ishetkeni. T ü tarlaps aimas ju b a lahtilaskm ist ja tah tis teha lõppu.
„A rvate, et ma hoolin," küsis ta, solvatud vihale, >,ajast, mil teie tõusete? O lete hirm us vana võrreldes m inuga; sööte enam kui mina ja teil pole ka m inu seedimist. Tõusete vist üles seepärast, et ei saa magada. M ina aga magan, sest et ei saa üles tõusta."
21
See kõne oli võõras ta loomule, kuid näägu- tused ärritasid teda.
Hr. Tack oli jalu st rabatud. Siin olid vähe
m alt kuus ü tlust, mõned neist m õeldam atult sol
vavad, mis nõudsid karistust.
„01ete lahti lastud," norskas ta.
T ü d ru k libistus alla pingilt, kalbe näost.
„M itte nüüd — m itte n ü ü d !“ hüüdis hr. T ack kiirelt. „Laupäev nädala pärast."
„Läheksin meelsamini p ra e g u /4 ütles E lsie vaikselt.
„Jääte nii kauaks, kui mulle m eeldib," ähkis hr. Tack, „ja siis lahkute ilma soovituseta."
K um m aliselt rõõmsana ronis tü d ru k jälle üles pukile.
„Siis peate aga kohe jätm a oma näägutam ise,"
ütles ta ju lg elt. „Ma täidan oma kohut, ku id ei lase end hirm utada. Ma ei taha kuulda teie v ürts- poodniku sarkasme," jätk as ta hoolim atult, ju l
gustatud pehme viltkübaraga noorm ehe osavõt
likust naeratusest, „ega teie raskekaalulisi noom i
tusi. Olete ühe vastiku asutise pea, milles teie palgalised teotavad k aitsetu id tü tarlapsi. Ü ks
päev ma viin kogu Tack & B rig h ten ’i kaubam aja loo M onitorile."
See oli haihtuvast ju lg u sest sündinud hirm us ähvardus, sest tü d ru k oli k iirelt kaotam as oma aju tise trium fi hetkel tekkinud rõõm utunde, ent hr. Tack, kes polnud psühholoog ega uurin ud sündm uste algpõhjusi, m uutus valgeks ja puna
seks. Ju b a M onitor oli viidanudki luba** tuile olukorrile „ühes õitsevas, oma teenijaid eksplua
teerivas kaubam ajas O xford S tre e t’il," — ja hr. Tack evis õiglase mehe hirm u avalikkuse ees.
„Teie — teie ju lg ete!" pu ristas ta. „Teie — teie olge ettevaatlik, preili, — küll ma teid siit
välja viskan, pagana pihta! Jah — kõige täiega!
Millega võiksime teenida, mu h ä rra ?“
T a pöördus äk itselt viltkübaras noormehe poole, olles ju st silm anud teda.
„Mu nim i on G illett," ütles noormees ükskõik
selt, „ja ma olen Monitori esindaja — ee — tahak
sin kõnelda selle daamiga paar m inutit."
„Käige k u ra d ile !“ ütles hr. Tack trotsivalt.
Noormees kummardus.
„Peale seda, kui olen saanud intervjuu sellelt daam ilt," vastas ta.
„K eelan teil andm ast teateid m inu ärist sel
lele mehele," pahvatas tulivihane«osanik.
R eporter sulges tü d in u lt silmad.
„Vaene mees," ütles ta, raputades pead, „ma ei taha ju kõnelda selle daam iga sugugi teie äri, vaid K ing K erry ’ asjus."
H r. T ack ’il avanes im estusest suu.
„H r. K ing K erry?" hüüdis ta. „Aga see on ju mees, kes ostab meie äri!"
N üüd ta oli selle välja lobisenud — nii kiivalt h oitud saladuse. See seletas ühe lausega kõik säästude põhjused, m üügid poole hinnaga, kogu m öödunud kuude õnnetu ja hukatusliku loo.
„O stab selle äri, tõesti?" ütles G illett rah u
lik ult. „See pole ju veel m idagi! T a tapeti peagu O xford S treet’i allmaa-raudteejaam a juures poole tu nn i eest ja ostis juba kõik m ajad P ortland P lace’il peale seda!‘V
T a pöördus kohkunud tüd ruk u poole:
„ Tp käskis mul tulla siia ja üles otsida teid.
K irjeldas teid nii, et oli võim atu eksida."
„M is ta tahab?" küsis Elsie värisedes.
„Tahab, et tuleksite einestama Savoy’sse," ütles hr. G illett, „ja ütleksite, kas maksab osta Tack &
B rig h ten ’i nende poolt küsitud hinna eest."
23
H r. Tack ei m inestunud. A ga sammudes oma erakabineti poole kõikus ta ebakindlalt, ja m üüja siidpaelte osakonnas, kes oli sõimamisvastase seltsi liige, kuuldes hr. T ack’i kõnelust ise
endaga, toppis ru ttu sõrmed kõrvu.
P E A T Ü K K IV
Häm m eldunud mees istus vangikam bris V ine S treet’il, valutav pea suurte poriste käte vahel.
Ta püüdis omal juhm il elajalikul viisil m eenu
tada eelmise õhtu ja tänase homm iku sündm usi.
Talle meenus, et oli kohanud mehe Tham es’i kal- dail. Härrasmees, kes kõneles külm alt, kelle sõnad olid lõiganud kui noatera ja kellel siiski olid kõik heatahtlikkuse välised tunnused. J a siis too mees oli löönud teda ja oli tulnu d teine, libedanäoline, nooruslik mees, kes oli viinud teda kuhugi m ajja ja jootnud teda viinaga.
Võõras oli viinud ta ühte kohta ja käskinud valvata ja nad olid jälginud toda halliju uk selist meest läbi tänavate taksoga.
Horace B aggin ei olnud kunagi enne sõitnud autos ja talle jäi see meelde. Kõike seda m äletas ta läbi õhukese viinastanud udu. Nad olid sõit
nud Lõuna-Londoni ja siis jälle tagasi ja mees oli jätn ud ta allm aa-raudteejaam a ju u rd e revolv
riga. Peagi oli ilm unud hallijuukseline mees ja Baggin, hullunud k u n stlik u st vihast, mõtlem ata, kaalutlem ata, oli astunud ette ja m etsikult lask
nud, ja siis oli tulnu d politsei.
See oli kõik.
Äkki sähvas tal peast läbi mõte ja ta kargas üles vandudes. T eda o tsiti tolle teise asja pärast W iltsh ire ’is. Kas tunnevad nad ta ära? T a surus
väikesele kam bri seinasse lastud elektrikella nu
pule ja vaht tu li ning silm itses teda tõsiselt läbi võre.
„M illes süüdistatakse m ind?" küsis Baggin kiiresti.
„T eate isegi," ütles tein e; „süüdistus loeti ju teile ette vahiruum is.“
„Aga ma unustasin ära,“ vastas mees jonna
kalt. „Teile ei tee see ju m ingit häda, kui ü tlete süüdistuse, eks?“
V aht kahtles. S iis:
„T eid süüdistatakse tapmise katses ja tap
mises."
„Mis tapm ises?" hüüdis Baggin.
„Oh, vana asi, teate ju küll, Baggin."
„B aggin!"
N ii siis nad teadsid ta nime.
Noh, oli veel üks lootusekiir, veel üks või
malus. Too rikas tundm atu, kes oli m eelitanud teda laskma halli ju u k selist meest, tema võis avi
tada. T a oli suur „nina“, ja h ; elas uhkes majas.
Mis ta nim i nüüd oligi?
B aggin sammus kam bris veerand tundi edas- tagasi, pingutades oma valutavat pead, et meenu
tada ununud nime.
Jah , im elik küll, ta oli näinud nime, kuigi too teine ei võinud seda aimatagi.
M aja esikus, kuhu võõras ta viis, oli tilluke riiu l ilusate ning habraste klaas- ja hõbeasjadega, millel nende sisse astudes B aggin oli silm anud m õningaid sellele mehele adressitud kirju. Olles loom ult uudishim ulik ja pealegi osav lugema käe
kirju, ta nägi, et nimi oli — oli — Zeberlieff!
See oli too nimi, ,Zeberlieff4, ja P ark Lane ka veel — m aja oli P ark Lane’il. N üüd meenus talle.
25
T a oli rõõmus oma m õtete tulem use üle n ing veidi väsinud ka.
Jälle kutsus ta vangivahi ja tüd in ud am etnik kuuletus vastum eelselt.
„M is te nüüd jälle tahate?" küsis ta kibe
dusega.
„Kas võiksin saada paberit, üm brikku ja p liia tsit ?“
„Võite küll," sõnas vangivaht. „Kellele tahate k irju tad a — mõnele advokaadile?"
„Seda jah," ütles Baggin. „See on m inu oma era-advokaat," lausus ta uhkelt. „Väga ,vahva vu nts' on ta, küll ta teile kõigile alles näitab, kui te end õieti üles ei pea."
„Vähem loba!" hüüdis vangivaht ja lahkus, et mõni m inut hiljem tagasi tulla kirjutam iseks vaja- liste esemetega.
T a ulatas nad läbi lahtise uksevõre ja H orace istu s maha harjum atule ülesandele, koostada kiri, mis ei tõendanud veel ta palkaja süüd, küll aga teatas talle teda ähvardavast hädaohust, kui ta ei anna oodatavat abi.
„A ustatav härra," nii kõlas see k iri (oleks asjatu edasi anda ta vigast keelt ja õ ig e k irju tu st), mõni aeg tagasi tegin tü k i tööd teie heaks. Olen nüüd suures hädas, kuna lasksin maha tolle härra, ja oleksin väga tänu lik teile, kui avitaksite m ind niihästi, kui võite."
See oli tähelepandav lisa salakavaluse k irja n dusele. Horace B aggin’il tu li inspiratsioon mee
nutada ZeberliefFi endise tööandjana m üüdilisest ajajärgust, mil Horace B aggin eelistas ausat tööd temale nii õnnetult lõppenud seadusevastasele elukutsele.
„Zeberlieff," ütles vangivaht, lugedes aadressi
ja vaadates läbi k irja ; „see on ju am eerika m il
jonär, eks?“
„Seda küll,** k iitis Horace Baggin rah u lik u lt;
„ta oli m ul päris hea sõber. Olin** — ta kõhkles
— „olin m etsavaht tema juures. T al oli meie pool mõisa,“ jätkas mees süngelt. „Väga hea k ü tt oli ta ka.“
„V õin selle ju ära saata, kui tahate,“ ütles van givaht; „kuigi ta vist ainult kehitab korraks õlgu. T eate ju, kui mõni mees satub hätta, ei või ta ju s t oodata, et ta endine peremees tormab kohe ted a vabastama. Igatahes m itte nüüdsel ajal.“
B aggin’i palvel ta siiski saatis kirja.
Selle m õtte- ja diplom aatia pingutuse järele H orace B aggin tund is sügavat rahu südames.
Peale lõunat ta viidi kohtuniku ette, kus talle asetati mõned form aalsed küsimused. A sja aru tam ine lükati aga edasi teiseks päevaks, ja vang viidi tagasi oma ko ngi; see tähendas teist päeva politsei kohtus.
Noh, ta oli valmis talum a seda. Tal polnud esimene kord olla hädas, kuid esimene kord seisu
korras, milles lootus laotas ta ette nii roosilisi väljavaateid, hoolim ata roima tohutusest.
Talle teatati, et ta kiri oli saajale kätte viidud, ja ta ootas nüüd lo otusrikkalt oma roim apartneri teotsem ist. O li tore, mõtles ta, evida sarnast seltsim eest.
Lootus abi peale oli pea täitsa kustutanud talle esitatud sü üd istu ste tõsiduse.
Hommik leidis B aggin’i kainemana ja kibes
tununa. N ii siis ta armas seltsim ees oli talle selja pööranud, polnud teinud katsetki vastata ta appi
hüüdele, kuigi vangistatud mees oli teinud talle selgeks, et kaasteadjat ei ähvardanud ükski otse
kohene hädaoht.
27
Noh, oli ju veel teine väljapääsetee, teine viis vabandada oma käitum ist ja asetada end sensat
sioonilise protsessi keskusse. T a ootas, kuni vangivaht oli möödumas, ja siis — „Tahan näha kohtu-uurijat, kelle käes on m inu asi,“ ü tles ta.
„Mul on m idagi üles tunnistada."
„Hea küll!“ vastas vangivaht. „P arem sööge aga enne einet. T eate, et olete esimesi kohtusse- m inejaid.“
Baggin noogutas pead.
„Teile on saadetud kohvi ja saia.“
„Kelle poolt?" küsis Baggin, m õnevõrra huvi
tatud.
„Üks teie sõpru,“ ütles vangivaht ja loobus edaspidiste teadete andm isest.
N ii siis Zeberlieff oli ikkagi liikvel?
B aggin’il polnud sõpru peale tolle, keda ta ootas ja kellele oli pannud oma lootused.
T a tu ju tõusis jälle. M eenus, et ei m aksnud üleliia kiirustada. V õis ikkagi veel tulla aeg, mil oli vajalik möönda teise mehe olemasolu.
„Siin on teie homm ikueine," ü tles ukse avane
des detektiiv, kes astus sisse ühes aurava kohvi- kannuga ja saiataldrikuga väikest kandm ikut toova vangivahiga.
„N üüd mõelge järele ja teatage mulle, kuis end tunnete, enne kui lähete kohtusse. See võib teie asjad hoopis teiseks m uuta. M iks peaksite ka kandm a k aristu st teise mehe roim a eest?“ küsis detektiiv.
B aggin ei lasknud end võrgutada, ja niipea kui uks sulgus detektiivi järel, ta liikus m ehaaniliselt sinnapoole, kus lebas kirjablokk, ja tõstis ta üles.
T a annab võõrale veel aega; vahepeal aga on tal nälg.
T a rüüpas suure lonksu kohvi m õlgutades endam isi, kuis see vastleitud sõber ta õieti võiks päästa.
V iis m in u tit hiljem detektiiv ja vangivaht kõndisid jälle ta kam bri poole.
„Ma kõnelen taga korraks," ütles detektiiv ja vangivaht, vaatam ata läbi võre, pistis võtme luku
auku ja tõmbas ukse lahti.
D etektiiv hüüahtas järsk u ja hüppas kamb
risse.
B aggin lamas kohm etu hunnikuna lohutud nõude ja põrandale-joosnud kohvi seas.
D etektiiv tõstis ta üles ja pööras ümber.
„Mu Jum al!" ütles ta, „ta on surnud! M ürgis
ta tu d ! Siin kam bris on tsüankaalium i lõhna."
„M ü rgistatud?" küsis kohkunud vangivaht.
„Kes seda siis tegi? K ust ta seda siis sai?"
„See oli kohvis," vastas detektiiv aeglaselt,
„ja mees, kes selle saatis, oli too, kes palkas Bag- g in ’i tegem a seda m usta tööd."
P E A T Ü K K V
E nne kui jõudis lõunatund Tack & B rig hten ’i kaubam ajas, prl. E lsie M arion’ile tuli vanema ülem -m üüjaga kutse ilmuda hr. T ack’i juurde.
See kutse oli nii elegantses keeles ja edasi antud sellise lahkusega, et ühegi m õistliku olendi mee
les ei võinud olla kahtlust nii saadetise kui selle tooja hoolikas ettevalm istuses.
V iis m in u tit enne ühte E lsie astus osanikkude tuppa.
H r. Tack polnud ük si: ta osanik istus küürus toolil, ham m ustades sõrm eküüsi ja vihaselt põr
nitsedes.
29
T ack & B righ ten’i firmat ei eraldanud te isist asjaolu, et ühel fifirma liikmel, kelle nim i ilm nes fassaadil, polnud kehalikku olemasolu. V anasti võis olnud olla ka mõni B righten, kuid keegi pol
nud kunagi näinud ega kohanud teda. T a oli äri legend. Firm a dom ineeriv osanik oli Jam es Leete.
T a oli tüse mees, tüsedam veelgi kui tu line hr. Tack. Kõndis kõikudes kui p art ja ta nägu polnud meeldiv. See oli k o rtsu tatu d ja täis pu
hutud hulgalisiks ebaterveiks kägaraiks ja vagu- deks, ta nina oli punane ja lihav nin g oma eba
meeldivuse rõhutajana ja tugevndajana ta kandis veel m onoklit m ustas raamis. T o h u tu lt rikas, ta lipitses endale teed läbi elu, püüdis saada kutseid hertsoglikesse m ajusse ja oli õnnelikem aadlikus seltskonnas.
„See ongi siis too tü d ru k ?“ küsis ta.
T al oli jäme j all kähisev hääl, mille läbistas <
groteskse püsivusega v õltsk ultu uri toon. Selle ta oli omandanud oma eeskujude kohusetruu m atki
misega.
„See on prl. M arion,“ ütles Tack tusaselt.
Leete piilus üles tem a poole.
„Ilus tü d ru k ! A rvatavasti teate seda, preili.
Mis — teie — nim i — nüüd — o li?“
Elsie ei vastanud, kuigi puna tõusis tal pal
gesse mehe varjam atu häbem attuse tõ ttu .
„Aga k u u lg e !“ — Leete keeras oma paksu keha pöördtoolil, kuni oli näoga tema pool, ja ähvardas sõrmega tema suunas — „P eate olema väga e tte vaatlik sellega, mis ü tlete mu sõbra K ing K er- ry ’le: kõik, mis talle seletate, ta kordab m inule, ja kui räägite ühe ainsagi vale meie äri kohta, võin lasta teid pista pokri laimamise eest.“
T ü d ru k naeratas vastu iseenda tahtm ist.
30
„V õite irv ita d a !“ urises L eete; „kuid mul on tõsi taga — jah! M itte, et teie teaksite midagi, m ida peaksime kartm a. T e ei evi ju st firma usaldust — ja kui see teil ka oleks,“ lisandas ta kiirelt, „ei teaks te enam meie kahjuks kui p ra e g u g i"
„01ge m ureta!" vastas tü d ru k jahedalt. „Ma ei räägi talle muud kui ainult, et ütlesite enda olevat ta sõbra."
„Talle pole tarvis seda öelda," ütles Leete südilt.
„Arvan, et on ainult õiglane teatada talle hirm - saist asjust, m ida inimesed ütlevad ta kohta,"
tähendas E lsie suhkrum agusalt. T a oli omas
„tulgu mis tu leb"-tujus ja väga näljane. H iljem ta im estas iseenda vahvust ja ninakust, kuid sel hetkel ta oli ain ult teadlik pöörasest tü h ju se st vaheliha ümbruses.
„Armas tüd ruk ," ütles Leete aeglaselt, „ma ei küsi, kuis olete tutvu nu d mu sõbra K erry’ga, ma ei küsi ega viita —"
„T õesti teil oleks parem seda m itte te h a !“ säh
vas tü tarlap s silmade sätendades vihaselt, „sest nii nagu en^ praegu tunnen, võiksin pikema ju tu ta visata teile vastu pead selle tind ip oti!"
Hr. Leete tõukas hirm ul oma tooli tagasi, kui tü d ru k ähvardavalt haaras laualt tindipoti.
„Ärge m õistke m ind valesti!" palus ta, hoides käsi kaitseks ees. „Kõnelen teiega ainult teie enda huvides. N äeksin meelsasti, et teil läheks hästi. Ü tlen teile, mida soovitasin, prl. M arion:
jätam e teid ka edaspidi ametisse, tõstame teie palga kahe ja poole naelale nädalas ja paneme te id kontrollosakonna etteotsa."
H etkeks tü d ru k u t hämmastas ettepaneku suure
pärasus. Kaks ja pool naela nädalas — suurem 31
tub a — väikesed mönusused, mis olid võim atud kaheküm neviie šillingi eest —
„Ja,“ lisandas hr. Leete m õjukalt, „ühekordne tasu saja naela suuruses — päeval, m il see äri läheb uue omaniku kätte.“
„Sada n a e la !“ kordas Elsie.
Ta pani käest tin d ip o ti; see polnud enam koos
kõlas olukorraga.
„Ja mida nõuaksite m ult selle eest!“ p äris ta.
„M itte midagi," segas end vahele Tack, seni vaikne pealtvaataja.
„Sina ole vait, T ack !“ kärgatas teine osanik.
„M uidugi tahame m idagi; tahame, et kÕneleksite h r. K erry’le kõike võim alikku head meie ärist.“
Elsie m õistis nüüd.
„Selleks kulub mul ju s t pool sekundit/* ütles ta.
T a kohustis oli selge. Nad ta h tsid sundida teda valetam isele. T a polnud tõ siselt võtnud G illett’i teadet. P olnud veel õieti ta ju n u d tõsi
asja, et hallijuukseline võõras allm aa-raudteelt oli kuulus K ing K erry, m ultim iljonär ja billioonide valitseja. T a pea kumises selle päeva sündm usist
— teda joovastas kogu asja uudus, ja ain u lt tü ta r
lapse loom ulik ja kõbusalt terve ilmavaade hoidis ted a enam-vähem normaalse.
Leete vaatles teda ja imestas, et polnud teda enne tähele pannud. T a oli väga ilus tü d ru k kau
n ite hallide silm adega ja paksude, ta nägu puna- kas-kuldse pilvena raam ivate juustega. Käed olid väikesed ja kitsad, rü h t sale ja sirge. Isegi inetu töökleit, mille kandm ist härrad Tack & B righten nõudsid oma naisam etnikelt, ei vähendanud ta ilu.
Une- ja toidupuuduse poolt ta silmade alla m aali
tud nõrkade varjudega näis ta eriti õrn ja võluv.
N ii mõtles hr. Leete, asjatundjana, ja silitas m õt
lik u lt oma tu rris hallikaid-m usti vurre.
32
T ü d ru k pöördus poolenisti ukse poole.
„Te ei vaja m ind enam?“ küsis ta.
„Pidage m eeles!" Jälle Leete kõigutas oma naeruväärset sõrme tema suunas. „Laimamine tähendab vangistust."
„Mul pole ju st tahtm ist naerda täna hommi
kul," ütles E lsie M arion: „kuid te viite m ind tõe
poolest raskesse kiusatusse."
T a sulges ukse enne, kui hr. Leete sai m ahti väljendada oma soove ta silmade, hinge ja tu n d m atute sugulaste suhtes. Sest hr. Leete’il polnud lugupidam ust ühegi inimese vastu, kelle nimi ei leidunud B urke’i „Maa-aadli aadress-kalendris"
E lsie siirdus üles rÕivastusruumi ja leidis end kohe im etleva tü d ru k u tek arja keskusena, sest uudis, et prl. M arion oli vastu hakanud T ack’ile ja siiski ellu jäänud, oli saanud üldiselt teatavaks.
T a surus tagasi loomulise ja inim liku kaldu
vuse avaldada, et einestab Savoy’s, ja põgenes kaubam ajast oma suurt saladust reetmata.
H r. K erry ootas üksi võõrastem aja esiruumis.
T ütarlap sele näis, et iga silm suures vestibüülis oli sihitu d temale, ja tal oligi vist õigus, sest bil- lionäär on m idagi ebaharilikku; ent billionäär, kes oli pääsenud surm ast endise „sõbra" käe läbi ja kelle nim i seetõttu oli igal õhtulehe kuulutisel Londonis, oli veel kõige imeteldavam.
E ine kestel laua ääres väljavaatega jõele kõne
lesid nad väga m itm esuguseist asjust. Mees oli väga palju lugenud ja eelistas eriti pärsia luule
tajaid . T a oli vaim ustatud ja ebakonventsionaal
selt dem onstratiivne, kui Elsie lisandas kupleele, H afis’ilt veel värsi Sadi’lt:
„Kord olime lilled me Jumala silmis,
Ehk praega küll kõrred vaid mudas me veel.“
3 LUB nr. 146— 149. 3 3
„Tore! S u urep ärane!“ hüüdis ta. „E i m äleta aga luuletisel seda tõlkevorm i."
T ütarlaps naeratas punastudes.
„See tõlge on m inu oma,“ tu nn istas ta. O li kuski lugenud seda lu u letist ja m uutnud tõ lg et oma m aitse kohaselt.
Nad jätkasid aeglaselt kõige m eeldivam at einet, m illist Elsie polnud söönud tädi M arta pillavaist päevist saadik. K erry õhutas teda kõnelema sel
lest sugulasest. „Tore n ain e/' nim etas ta teda vaimustusega. „A rm astan inimesi, kes raiskavad kogu oma raha.“
Elsie raputas naerdes pead.
„See pole ju teie usutunnistus, hr. K erry,“
ütles ta väljakutsuvalt.
„Siiski — s iis k i!“ vastas mees innu ga; „minu m õ istu ju tt rahandusest on järgm ine. Raha on vesi. M eri on rahvaste rikkus. T a m uutub auruks, tõuseb taevasse ja langeb sajuna maale. M õnele m eist voolab ta sügavas voodis ja kes on osav, võib ehitada talle ette paisu ja kasustada teda.
Mõned teevad sügava paisu, mõned madala. M õnel niriseb vesi lih tsalt minema, kaob ära, ain u lt et ilmuda mõne teise paisu taga.“
E lsie noogutas pead. V õrdlus oli uus ja p ilt meeldis talle.
„Kui jä tta teda seisma, pole ta st kasu,“ jä tk as mees poisikesena elavalt. „Peab laskma tal edasi liikuda alati, säästes aga tagavara; ta ei tohi voo
lata välja kiirem ini, kui voolab sisse. Mul on suur pais — kõrgel mägedel seisab ta : suur ja vägev anum alati täituv, alati voolav. Allpool mäge sajad teisi mehi korjavad, mis m inul üle voolab;
veel kaugemal on tuhanded vähemaid mehi vähe
mate paisudega ja nõnda edasi — kuni kõik voolab jälle merre, nagu peabki aja jooksul, maailma-
rikkuse suurde ookeani, mis kogub endasse kõik ja annab tagasi kÕik.“
E lsie vaatas talle häm m astusega: see mees oli vaevalt pääsenud surm ast ja siiski nii süvenenud oma rikkusefilosoofiasse, et unustas täitsa, kui lähedal ta oli seisnud igaviku veerele, ning tü d ruku süda soojenes selle mehe vastu.
K ing K erry tu li k iiresti tagasi tõelikkusele, otsis oma rinnataskus ja tõi päevavalgele paksu väikese raam atu m äärdunud nahkköites. T a ase
tas selle õrnalt lauale ja avas ta siis. Raamat oli olnud tarvitu sel aastaid. Mõned leheküljed olid kaetud peene käekirjaga, teised välja rebitud ja siis jälle hoolikalt omale kohale kinnitatud.
„V õlgnen teile seletise,“ ütles ta ja võttis mõ
nede lahtiste paberite hulg ast päevapildi. Ta vaatas seda hetke ja pani ta siis lauale tüdrukule nägemiseks.
Too jahm atus.
„Aga see olen ju m ina!“ ütles ta ja vaatas häm
m eldusega mehele.
„Kaunis teie nägu, eks ole?“ Kõvasti kokku
surutud huulil ta pani pildi jälle tagasi. „T õtt öeldes, see pole teie; kunagi kord saate teada kes
— see on,“ ta naeratas jälle, „kui mina ei lange ohvriks mõnele õndsa H orace’i m atkijale —“
„Õndsa?“ kordas Elsie.
Mees noogutas tõsiselt peaga.
„Ta v õttis sisse tsüankaalium i omas kambris M arlborough S treet’il,“ ütles ta, „jättes oma kasu
liku töö oma palkajale jätkam iseks. Millal peate tagasi olema ?“ päris ta äkki.
„Kell kaks,“ ütles Elsie äkilises kabuhirm us, kuigi seks polnud suurem at põhjust.
„P raegu on kell kolm,“ sõnas m iljonär. „Teil ei tarvitse m inna enne nelja."
3* 35
„Aga hr. Tack —“
„M ina olen firma šeff,“ naeratas ta. „O stsin T ack & B righ ten’i — tegin kauba telefoni teel enne, kui tulite. Lubasin endale tõsta teie palka kümnele naelale nädalas. T o hin teile veel kohvi tellida?'*
E lsie avas suu, et öelda „jah“, ent häält ei tulnud. Esim est korda elus tal puudusid sõnad.
P E A T Ü K K V I
K uigi kogu maailm tunneb nüüd K ing K erry ’t, ja ta elu ning saavutised on enam või vähem täp- salt lugeda tänapäev nii populaarses pealiskaudses teatm ekirjanduses, ain ult mõned eesõigustatud teavad suure T ru sti tekkim isest L ondonis aas
tal 19 ..
K audselt ta oli tulem useks Shearm an’i tru sti- vastasele seadusele, mis põhjustas m assilisi ameti mahapanem isi A m eerika äriü h in g u te juhatusis, ja tõ rju s välja ärielust sealpool A tlandi ookeani ,kokkusulatajate‘ nime all tu n tu d isikud. Need olid trustim ehed, kes kogu oma elul polnud teinud muud, kui ühendanud vastakaid ärihuve üheks suureks monopoliks. Nad leidsid oma tegevuse äkki olevat peagu lin d p rii — leidsid ka, et neile avanevad võim alused olid piiratud. Need mehed olid teotsenud m iljonitega. N ende käsutuses oli hulgaliselt sularaha ja nad tu lid kõik Inglism aale
— Ü hendriikide kaheksa suurim at raham eest.
Bolscombe E. G rant ü üris Tam by H all’i Diches- te r ’i k rah v ilt; traadikuningas Thom as A. Logge asus Londoni; Gould Lam pest ostis mõisa Lin- colnshire’i; ja teised — V erity Sullivan, Combare Lee, Suur Jack Simms ja K ing K erry — jäid ka Londoni.
Veel teised ühinesid nendega, kuid nad on tähtsusetud. Cagley H. Sm ith pani m iljoni naela ühiskassasse, kuid võttis ta tagasi peale O range S treet’i sündm usi. Kaheksa osanikku loobusid ta m iljonist märkamata, et see oli läinud. T a oli vaid väike mees ja nad hoidusid sääraseist, sest kui Cagley püüdis hiilida tagasi ettevõttesse, pak
kudes viis m iljo n it dollarit nagu eelmisel korralgi ja veel pool m iljon it naela oma hea tahte tõendu
seks, — ta pakkum ine lükati tagasi. Teine väike mees oli M orris Lochmann, kes oli alla k irjutanu d umbes 600.000 £ — ja tem asarnaseid oli veel m itu.
„L T ru s t“, nagu ta end nimetas, oli viimse piirin i autokraatne. M ehed ülespuhutud arvam ustega iseenda täh tsu sest löödi laiaks kui kärbsed akna- ruudul. H erm ann Zeberlieff oli üks sääraseid. T a 011 suur mees väikeses linnas, üks väikesi tööstus- kuningaid, kes mõõdavad end kohaliku kuulsuse mõõdupuuga. T a heitis m idagi 1.200.000 £ ühis
kassasse, — kuid ta lobises asjast. Kuulsuse-pala- vik oli tas nii tugev, et sooritas andestatam atu kuriteo, saates ülesvõtte sellest „m am m ut-tšekist“
(nagu kaaskiri pildi teisel küljel ütles) kõigile ajalehile.
T šekki ei esitatud kunagi tasumisele. Zeber
lieff oli hädaohutustanud tru sti kavatsuste edu, ko
hutades publikut liigagi kergesti hirm uvat paarist niisugusest sõnast, nagu „ tru st“ ja „konskript- sioon“
Zeberlieff oli Ü hendatud Idä-R audtee kompa
nii suurim aid osanikke. M ainitud ülesvõtte ilm u
mise homm ikul üks osatäht maksis tu ru l 23 £.
Järgm isel pealelõunal juba ta oli maha käinud 12 £ ja 10 s. peale. Teisel päeval ta kukkus 8 £’le
— senikuuldam atu langus. Võimsaim raham eeste grupp maailmas oli turule m änginud karutüki.
37
