Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp): Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt

Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp): Eesti teaduse

infrastruktuuride teekaardi objekt

Andres Kollist

27.10.2011 Tartus

Teekaart

• “Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart on loetelu riigile olulistest

investeerimisobjektidest.”

• “Teekaardi eesmärk ongi terviklik prioriteetide kaardistamine.”

• “Teaduse infrastruktuuride teekaart ei ole otseselt rahastamiskava. Tehtud töö loob siiski hea aluse edasiste rahastamisotsuste tegemiseks ja on Eesti teaduse konkurentsi võime tugevdamisel hea abivahend.”

Andrus Ansip Peaminister

Infrastruktuuri meetmed

1 mln 10 mln 100 mln

Projekti aparatuur

Asutuse aparatuur

Riiklik infrastruktuur

Mõni aasta mõnikümmend aastat

?

Indrek Reimand “Teaduse infrastruktuuride teekaart kui pikaajaliine planeerimisvahend” 14.01.2010

• Peeter Saari – töörühma esimees, Eesti Teaduste Akadeemia, akadeemik;

• Jüri Engelbrecht – Eesti Teaduste Akadeemia, akadeemik;

• Dimitri Kaljo – Eesti Teaduste Akadeemia, akadeemik;

• Mart Saarma – Eesti Teaduste Akadeemia, akadeemik;

• Indrek Reimand – Haridus- ja Teadusministeerium, teadusosakonna juhataja;

• Lauri Tammiste – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, energeetika osakonna juhataja;

• Keit Kasemets – Riigikantselei; strateegiadirektor;

• Andres Kütt – Skype; arhitektuurimeeskonna juht;

• Mart Noorma – Tartu Ülikool, dotsent.

Moodustatud Haridus- ja teadusministri  10. nov. 2009. a käskkirjaga nr 1126

Teekaardi koostamise töörühm

Töörühma 31.03.2010 ettepanek

Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu

KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a korraldusega nr 236

Investeerimisettepanekuid hinnanud töögrupp

 Andres Koppel (töörühma esimees) –

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), asekantsler

 Indrek Reimand – HTM, teadusosakonna juhataja

 Mart Laidmets – HTM, kõrghariduse osakonna juhataja

 Indrek Riisaar – HTM, riigivaraosakonna juhataja

 Margus Harak – HTM, teadusosakonna peaekspert

 Jüri Engelbrecht – Eesti Teaduste Akadeemia esindaja

 Volli Kalm – Teaduskompetentsi Nõukogu esindaja

 Rainer Kattel – Teaduskompetentsi Nõukogu esindaja

 Signe Kivi – Rektorite Nõukogu esindaja

 Madis Saluveer – Sihtasutuse Archimedes esindaja

 Tea Danilov – Majandus- ja Kommun.ministeeriumi esindaja

Lõplik hinnang

Lisaks sõnastas töörühm investeerimisettepaneku esitajale soovituse kaaluda võimalust kasutada toetust

infrastruktuuriobjekti rajamisel eelkõige digitaliseerimiseks.

Hinnangute (A, B ja C) koguarv

Kriteeriumid A

(suurepäran e)

B

(rahuldav) C (kasin) 1 Projekti mõju määruse ja

prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele

8 2 0

2 Projekti seosed olemasolevate teaduse infrastruktuuriobjektide ning teiste valikusse kuuluvate investeerimisettepanekute tegevuste ja eesmärkidega

6 4 0

3 Projekti teostatavus ja

jätkusuutlikkus 5 5 0

4 Projekti tegevuste seotus TA&I strateegia ning regionaalsete ja valdkondlike strateegiatega

4 6 0

5 Toetuse vajalikkus projekti

edukaks elluviimiseks 4 6 0

Koondhinnang 27 23 0

Analüüsi tulemusena otsustasid koosolekust osa võtnud töörühma liikmed ühehäälselt teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek:

a) kanda investeerimisettepanek „Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)“

investeeringute kava eelnõu põhinimekirja;

b) rahuldada investeerimisettepanek „Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)“

osaliselt, vähendades taotletud toetuse mahtu 42 560 220 Eesti kroonile;

Hr Andres Kollist Teie: 02.11.2010. a MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu

Konsortsium Meie: 22.12.2010. a nr 9.2-

9.4/6056 Tõnismägi 2

10122 TALLINN

Investeerimisettepaneku lõplik hinnang

Projektide nimekiri

 Eesti keeleressursside keskus 1 229 986,1

 Eesti Keskkonna-observatoorium 4 243 733,5

 Eesti Genoomikakeskus 2 824 894,9

 Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus 5 752 048,4

 Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR) 4 940 370,4

 Loodus-teaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) 2 243 298,9

 Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp) 2 720 093,8

 Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) 2 812 112,5

 Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk 2 610 450,8 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2011. a

korraldusega nr 119

Eesti keeleressursside keskus

Infrastruktuur, mis võimaldab kõigile uurijatele keeleressursside ja tehnoloogiate (keeletarkvara, sõnastike, teksti- ja kõne korpuste, keeleandmebaaside) kättesaadavuse. Selleks ühendatakse

eksisteerivad digitaalsed arhiivid ja pakutakse keeletehnoloogia vahendeid kui veebiteenust, mis kasutab arhiveeritud andmeid.

Tartu Ülikool

TTÜ Küberneetika Instituut Eesti Keele Instituut

Eesti keskkonnaobservatoorium

See on Eesti teadusasutuste ühiselt arendatav keskkonnauuringute eksperimentaaljaamade võrgustik, mis katab integreeritult

keskkonnauuringute kolme teadussuunda:

1) atmosfääri-, maapõue- ja kliimauuringud, 2) bioloogilise mitmekesisuse uuringud, 3) merekeskkonnauuringud.

Eksperimentaaljaamade võrgustik on ühtne geograafilis-klimaatiliselt integreeritud välilaborite ja automaatjaamade süsteem.

Tartu Ülikool Eesti Maaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool

Tartu Observatoorium

Eesti Meteroloogia- ja Hüdroloogia Instituut

Eesti genoomikakeskus

Tagamaks Eesti genoomika jätkuvat arengut luuakse Eesti Genoomikakeskus (EGK), mis hõlmab nii populatsioonipõhist biopanka kui genoomiuuringuteks vajalikku infra struktuuri. EGK oleks üheks genoomika ekspertkeskuseks Euroopa Liidu ESFRI- BBMRI-ERIC arengukava mõttes.

Eesti biokeskus TÜ Geenivaramu

Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus

Tervishoiuvaldkonna teadusuuringute infrastruktuur baseerub

siirdemeditsiini kompleksil, mille moodustavad katseloomakeskus, arstiteaduslike alusuuringute labor ja funktsionaalne

kuvamiskeskus.

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Kliinikum Eesti Maaülikool

Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused

Nanomaterjalide uurimis- ja arenduskeskus Eestis paikneb Tartus ja Tallinnas, hõlmates tipptasemel nanoskoopia,

materjaliteaduse-, keemia-, ja füüsikalaborite võrgustikku ning rahvusvahelise kompetentsiga teadlasi

Tartu Ülikooli Füüsika Instituut Tartu Ülikooli Keemia Instituut

Tallinna Tehnikaülikooli Materjaliteaduse Instituut

Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)

Loodusteaduslikud arhiivid on protistide, taimede, seente, loomade ja

kivimite kollektsioonid — dokumenteerivad planeedi elusa ja eluta looduse mitmekesisust ning selle arengut nii ajas kui ruumis. Luuakse integreeritud infrastruktuur, mis koosneb loodusteaduslikest kogudest ja elurikkuse

digiarhiivist. Kogud on avatud teadlastele, andmebaaside kasutajaskond hõlmab lisaks looduskaitsjaid, õpetajaid, poliitikuid jne.

Tartu Ülikool Eesti Maaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Keskkonnamet

Eesti Loodusmuuseum

Eesti teadusarvutuste infrastruktuur

Andmete haldamine ja analüüs ning arvutuslike mudelite arendus vajab arvutus- ja salvestusvõimsusi, mis on otstarbekas koondada

teadusarvutuskeskustesse. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur

hakkab paiknema osalevates asutustes Tartus ja Tallinnas. Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri võrguühendusi, ligipääsu ning

arvestust haldab EENet (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk).

Tartu Ülikool

Tallinna Tehnikaülikool KBFI

EENet

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk

EENet on ülikiire optiline magistraalvõrk, mis tagab Eesti teaduse ja hariduse vajadustele vastava akadeemilise andmesidevõrgu toimimise ning selle vastavuse uutele innovaatilistele projektidele. Selleks

planeeritakse ja arendatakse optilisel kandjal põhinevat ja vastavalt kasutajate vajadustele lihtsalt laiendatavat magistraalvõrku.

Optiline magistraalvõrk, mida saavad kasutada teadusasutused,

ülikoolid, koolid ja muud haridus- ja kultuuriasutused. Käesoleval hetkel kasutavad erinevaid EENeti teenuseid üle 1000 asutuse üle Eesti.

EENet (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk) on partneriks GÉANT projektis, mis ühendab Euroopa 32 rahvuslikku teadus- ja haridusvõrku 36 riigis.

Eesti e-varamu ja kogude säilitamine

Eesti e-varamu on ühtne e-keskkond, mille eesmärk on pikaajaliselt säilitada ja kätte saadavaks teha Eesti mäluasutuste: raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud ressursse; tõsta mäluasutuste

digiteerimisvõimekust ning tagada Eesti jaoks oluliste kogude säilimine. E- varamu võimaldab Eestis oleva vaimuvara siduda üleeuroopalise

raamatukoguga Europeana.

Tartu Ülikooli Tallinna Ülikool

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Rahvusraamatukogu

Rahvusarhiiv

E-varamu rahastus

 Osalejad taotlesid 75 276 255 eurot

 Jagamisele läks 29 376 989 eurot ehk ca 39%.

 Võime e-varamu rahastusega rahul olla, sest

see on ca 69% taotletud summast.

20. august 1991- 20 aastat hiljem

Teadusraamatukogude kolm suurt

Nicolas Camille Flammarion ”History of the Heavens” (1877)

Konsortsiumil on 10 liiget (13 liikmesraamatukogu):

Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Kunstimuuseum Eesti Rahva Muuseum Tallinna linn

Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool

Tartu linn Tartu Ülikool

Jõudude ühendamine

Teadusraamatukogude rahastamine riigieelarvest

Teavikute soetamiseks 3,83 milj eur (kuni 60 milj kr)

Infrastruktuuri kulude katteks 2,24 milj eur (35 milj kr)

ESTER-i kulude katteks 0,16 milj eur (ca 2,5 milj kr)

Stanford: raamatute eelarve 20-22 milj USD

Kogu 9 milj köidet

Michigan: raamatute eelarve 20 milj USD

Kogu 9,5 milj köidet

E-varamu – digiteerimiskeskus I

 TLÜ ARi juurde luuakse digiteerimiskeskus, kus toimub kogu digiteerimise täistsükkel,

alates objektide seisundi nõuetekohasest ettevalmistamisest ja lõpetades tehtud töö kvaliteedi kontrolliga ning objektide ja nende metaandmete salvestamisega vastavasse digihoidlasse.

 Kavandatud rahastus: 844 tuhat eurot.

Austria Rahvusrmtk projekt Google’ga *

Kestus

Raamatute arv

Lk arv

 Inimaastaid

 Tööpäevi

4 aastat

50 000

 15 milj

E-varamu

6 aastat

600 000

180 milj

 24,4

 5.128

* Max Kaiser “Putting 600,000 books online: the large-scale digitisation partnership between the Austrian National Library and Google”

29.06.2011 Liber Annual Conference

E-varamu – digiteerimiskeskus II

 EKMi juures arendatakse välja audiovisuaalse informatsiooni

digiteerimiskeskus, repositoorium

rahvaluule ja kultuuriloolise ainese audio- ning videosalvestuste ennistamiseks,

digiteerimiseks, säilitamiseks ja veebis kättesaadavaks tegemiseks.

 Kavandatud rahastus: 153 tuhat eurot

Foto: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv

Vanad eesti laulikud:

Anna Niit Sõrvest, Mihkel Pukkanen

Ingerist, Liisu Väärtnõu Muhust, 1922

Laulikud

Fonograaf

Rahvaluulearhiivi vanimad salvestused pärinevad fonograafirullidelt, tänapäeval toimub salvestatamine digisalvestitega.

Foto: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv

E-varamu - neutraliseerimiskeskus



TÜ Raamatukogu juurde luuakse

neutraliseerimiskeskus, mille funktsiooniks on teadus- ja kultuuriloo seisukohalt oluliste, kuid kõrge happelisuse tõttu kiirelt vananevate

paberkandjate hävimise aeglustamine

neutraliseerimise teel, mis võimaldab neid kasutada ka kaugemas tulevikus.



Kavandatud rahastus: 1 086 tuhat eurot

E-varamu - neutraliseerimiskeskus

Jagiellonian University, Kraków, Poland Maht : 84.000 kg/aastas

Keemia MgO kasutamisel

 MgO reageerib vahetult paberis oleva karboksüülhappega moodustades soolasid (1):

MgO + 2R-COOH = (R-COO) 2 Mg + H2O (1)

 MgO reageerib paberis tekkinud väävelhappega:

MgO +H₂SO₄ = MgSO₄ + H₂O (2)

 MgO võib reageerida paberis oleva niiskusega (3) ja õhus oleva süsihappegaasiga (4):

MgO + H₂O = Mg(OH) ₂ (3)

Mg(OH) ₂ + CO₂ = MgCO3 + H₂O (4)

 Reaktsioon võib minna ka nii, et maagnesiumkarbonaat moodustub otse (5):

MgO + CO2 = MgCO3 (5)

C

F

Perfluoroheptaan; Perfluoro-n-Heptaan

Molekulkaal: 388.05

Keemistemperatuur: 82 - 85 C

 Erikaal: 1.745

 Värvitu selge, inertne vedelik, veega ei segune

 disain

E-varamu - portaal

Haldaja tulevikus ELNET Konsortsium.

Eesmärk: internetis ühtne juurdepääs Eesti mäluasutustes olevatele andmebaasidele, e- kogudele ja teaduskirjandusele,

loodusteaduslikele ning humanitaarteaduslikele kogudele, samuti teiste väljaandjate poolt loodud andmekogudele, mis pakuvad huvi Eesti teadus- ja arendusasutustele.

Semantilised seosed, viidete ristkasutus digitaalsete objektide vahel

Kavandatud rahastus: 390 tuhat eurot

Portaal

E-varamu on olemasolevat integreeriv ja kõigile osalistele lisaväärtusi pakkuv ettevõtmine.

E-varamu portaal ehitatakse üles sisuliselt otsingumootorina, mille indeksi koostamisel

võetakse aluseks Eesti mäluasutuste digiteeritud andmestikud.

e-varamu portaal on vaba kõigile, kuid on ka alasid, mis nõuavad audentimist.

Digiteerida, pikaajaliselt sälitada ja portaalis kättesaadavaks teha olulisem osa Eesti

vaimuvarast

Otsimootori tarkvara, mis saaks võimalikult täpselt aru, mida otsitakse ja annaks otsitud tulemuse kiirelt.

eestikeelne vaimuvara maailmas kättesaadavaks

Prioriteet: teadusele tarviliku (eeskätt

teaduskirjanduse, algallikate) informatsiooni pikaajaline säilitamine ja kiire kättesaadavus koondportaali kaudu

Kvaliteetinformatsioon

nähtav piir kontrollitud, teadusel põhineva

kvaliteetinformatsiooni ja kontrollimata keskkonna kasutajate loodud sisu vahel.

E-varamu arendamisel oleme mõelnud toetuda mitte juba olemasolevatele süsteemidele, vaid püüda luua midagi uut.

Lootustandev partner Rahvusarhiiv, seal jõutud kõige kaugemale digiteeritud materjalide

pikaajalise säilitamise osas.

Ühistegevusele Rahvusarhiiviga võib hoogu juurde anda ka see, et alates 1. jaanuarist 2012 saab

Rahvusarhiivist HTMi allasutus.

Prioriteedid digiteerimisel: asutused, kus säilitatakse e-varamu sihtgrupile olulisemaid materjale

Eestis kordumatu sisuga kogud – meie teadusele ja kultuurile tähtsad algallikad

Rahvusarhiiv, TÜ Raamatukogu, TLÜ Akadeemiline Raamatukogu, Rahvusringhääling, Kirjandusmuuseum

muuseumid. Rahvusraamatukogu poolt kogutavad digitaalselt sündinud rahvusteavikuid, Eestis digitaalselt üllitatud või Eestit puudutavaid materjalid

Eesti riigi digitaalne dokumendi haldussüsteem

 Rahvusraamatukogu hallatava repositooriumi DIGAR edasiarendamine

 Kavandatud rahastus: 140 tuhat eurot

E-varamu - DIGARi arendus

E-varamu - konsortsium

 Projekti üldkoordinaatoriks on Tartu Ülikool.

 Üldjuhtimise rahastamiseks 107 tuhat eurot

Administratiivsed süsteemid

Piiratud ligipääsuga materjalid Avalikud materjalid

Soome digitaalraamatukogu

Europeana ja teised välised

andmekogud

Pikaajaline säilitussüsteem

raamatukogude, arhiivide, muuseumide infosüsteemid

metaandmed Informatsioon

(objektid+

Metaandmed) metaandmed

Päringu vastus

Kasutaja aken

metaandmed otsing

otsing

otsing

otsing

Kasutajad

otsingu tulemus

metaandmed

Jörn Sieglerschmidt: German digital libary |

domains:

(film/ image) archive, museum, library, monument preservation

consolidation

semantic analysis,

entity recognition

Data pro- cessing re- lated to use cases (who, where,… )

Full text index

user interface

API connecting

external systems

presentation

analysis

consolidation web API

web API

frewall

Security area frewall

web API functional and security areas

E-varamu stuktuur

INTEGRAAL

Võõrsõnade leksikon: (< ld integer terve, puutumatu), mat. mõiste mida kasut nende suuruste avaldamiseks, mis esinevad lõpmatult paljude lõpmatult väikeste osakeste summana.

Integratsioon: osade ühendamine või ühinemine tervikuks

Integreerima: tervikuks ühendama

Me eeldame, et kasutajate

infovajadus on kõige suurem siin

... kuid tegelikult tahavad nad

kõige rohkem saada infot SIIN.

Teaduslik informatsioon ja Open Access

“Access to scientific results, for all, for ever is a compelling vision indeed.”

“Scientific information has the power to

transform our lives for the better – it is too valuable to be locked away.”

Neelie Kroes Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalarengu volinik

Tänan kõiki võimaluse eest koos

tegutseda ja tööd teha!

Tänan kuulamast!