TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TO IM ETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ
ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА
A L U S T A T U D 1893. 1. VIHIK № 8 7 ВЫПУСК О С Н О В А Н Ы в 1893 г.
EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР
I
Т А Р Т У 1960
T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D УЧ ЕН Ы Е ЗАПИСКИ
ТА РТУ СКО ГО Г О С У Д А РС ТВ ЕН Н О ГО У Н И В ЕРС ИТЕТА
A L U S T A T U D 1893. а. VIHIK 87 ВЫПУСК О С Н О В А Н Ы в 1893 г.
EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ ЭСТОНСКОЙ ССР
I
T A R T U 1960
Redaktsioonikolleegium:
К. Siilivask (vastutav toimetaja), H. Moosberg, V. Reiman, L. Roots, J. Silvet E. Uuspõld, A. Pravdin (sekretärid)
Редакционная коллегия:
К- Сийливаск (ответств. редактор), X. Мосберг, В. Рейман, J1. Роотс, И. Сильвет
Э. Ууспыльд, А. Правдин (секретари)
S L A A V I - V E N E E L E M E N D I D KAGU- EESTI M A T E RI AA LS ES K U L T U U R I S ( K U N I XIII S AJ AND I A L G U S E N I )
Ajalootead. kand. V. Trummal NSV Liidu ajaloo kateeder
S la av i ja eesti hõim ude v a s ta s tik u s te suh ete s u u re s t v a n u s e s t tu n n is t a v a d nii keelelised kui arheoloogilised allikad. Eesti keele andm eil a rv a b P A riste v õiv at v ä ita , et esim esed eesti hõimude kokkupuuted s la a v la s te g a on a la n u d ju b a viim aseil s a ja n d e il e. m. a .1 Arheoloogia an d m e d n ä ita v a d , et id a s la a v la s e d polnud selleks a ja k s veel jõ u d n u d e estlaste n a a b ru s s e .2 Jä re lik u lt pidid esim esed kokkupuuted to im um a e estlaste ja l ä ä n e s la a v la s te vahel, n a g u on g i v e e n v alt n ä id a n u d v iim ased arheoloogia- ja kee le a la sed u u rim u s ed .3 N a g u P A riste om a eespool m ain itu d töödes m ä r gib, on keele andm eil e estlaste suhted id a s la a v la s te g a , s. o. kri- v itšite j a N ovgorodi sloveenidega, p id a n u d tekkim a veidi hilje
mini, kuid siiski sed avõrd v a ra k u lt, et sellal i d a s la a v la s te keeles olid veel alles ü h iss la a v i n a s a le e r itu d ja red utse eritu d v okaalid .4 Selleks v ä ra v a k s , mille kau du slaav i s õ n a v a r a on kõigepealt üle võetud, peab m ain itu d a u to r Lõu na-E esti ala, p eam iselt ju st võru- setu m u rd e piirkonda.
A rheoloogiliste m a te rja lid e v a lg u se l k u jun ev a d ee stlaste side
med id a s la a v i n a a b rite g a tihed ak s v ä h e m a lt I a a s t a tu h a n d e kesk
p a ig a s t ala tes, mil Novgorodi sloveenid ja krivitšid olid nihkunud oma p ä ra s tis te le a su m is a la d e le V elikaja ja Ilmeni basseini, seega eesti hõim ude otsesesse n a a b ru sse . Selleks a ja k s oli tekkinud mitte a in u lt v a h e tu k on takt m õlem ate hõim ude vahel, va id t e a t a v a s u la tu s e s n en d e kok k upu u tealal K agu -E esti territoorium il ka s e g a a s u s tu s . E e s tla s te su he te st id a s la a v la s te g a on viim asel ajal
1 P. A r i s t e , Slaavlaste ja läänemerelaste vanimaist keelelisist kokkupuu
teist. «Looming», 1952, nr. 6, lk. 698—707; Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk. Eesti rahva etnilisest ajaloost, Tallinn 1956, lk. 20—21.
2 П. H. Т р е т ь я к о в , Восточнославянские племена, М. 1953, lk. 103 jj.
3 H. M o o r a, Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia and
meil. Eesti rahva etnilisest ajaloost, Tallinn 1956, lk. 106— 109.
4 P. A r i s t e , Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk, lk. 20—21.
3
eesti te a d u slik u s k irja n d u se s k o rduvalt ju ttu olnud,5 kuid seda t õ e n d a v a t konkreetset arheoloogilist m a te rja li on seni trü k is a v a l d a tu d vähe. A lla k ir ju ta n u poolt uu ritu d m a t e r j a l i d 6 v õ im a ld a v a d käesoleva k irjutise r a a m e s käsitleda läh e m alt K a g u -E e sti ala m uistiseid, m is rohkem kui m uu Eesti ala leiu m a te rja l k a ja s t a b suhteid id a n a a b rite g a . A n tud kü sim ust on o ts ta rb e k a s v a a d e ld a eraldi kahel üksteisele jä r g n e v a l perioodil, olenevalt v a s ta v a te m u is tis te iseloomu m u u tu stest. Nii võime e r a ld a d a 1) a j a j ä r g u a la te s esim estest kok kup u udetest eesti hõim ude ja id a s la a v la s te vah el kuni IX s a ja n d in i ja 2) v a r a s t e feo daalsuh ete kujunem ise perioodi (IX s a ja n d i s t kuni X III s a ja n d i a lg u s e n i).
I a a s t a tu h a n d e k e s k p a ig a s t m. a. j. leiame K a g u -E e sti te rrito o rium il kõrvuti eesti hõim udele om aste, к i v i к а 1 m e t e g a slaa- v ip ä ra s e id k ä ä b a s k a l m e i d (vrd. joon. 1). Eesti hõimude kivikalm ed k u ju ta v a d e n d a s t s u u re m a te s t põldkividest n in g m u l
la s t m a d a la id k uh jatisi, millede iseloomuliku siseehituse m o od us
t a v a d ristk ülik ulised kividest ta r a n d id , m is ta v a lis e lt a setse vad reastikku üksteise kõrval.7 Need ristk ülik u d on täid e tu d m ulla ja v ä ik s e m a te kividega, millede vahel leidub p õ le tu s m a tu ste ja neile k a a s a p a n d u d a s ja d e jää n u s e id . K ivikalm ete levikualaks on Eesti NSV territo o riu m n i n g Läti NSV põhjaosa. Pihkva jä rv e l ä ä n e r a n n ik u lt n in g p r a e g u s e lt setu e la n ik k o n n a g a a la lt Eesti NSV ja n a a b ru s e s a su va Pihk va oblasti piirides me kivikalm eid ei tunne.
V iim ati m ain itu d piirkond m oodustabki ju ba põhilise sla a v i k ä ä b a s te levikuala, v ä lja a rv a tu d Pih k va oblasti lä ä n e o s a s L a u ra k ü lan õ u k o g u territo orium il üks 7—8-st kivikalm est koosnev grupp, m is om a välisilm elt v a s ta b üldiselt Eesti ala kivikalmetele. Neid m ä le s tu s m ä r k e pole a g a uuritud.
K ä ä b a s k a l m e d Eesti NSV k a g u o s a s a s ets e v ad p e a m i
selt R äp ina, P õlva ja Võru rajooni alal, kuid u la tu v a d m õnevõrra ka lä ä n e poole, O te p ä ä rajooni piiridesse. Rõuge, Kanepi ja P õlva ü m b ru s k o n d m o od ustab siin ju u res te a ta v a ülem inekuvööndi, kus k ä ä b a s t e g a kõrvuti esineb ka kivikalmeid, k u n a siit ida poole kivikalm eid kohtab v a id üksikuid. Kõige k a g u p o o lse m a kivikal- m en a tu n n em e kalm et, mis on a sets e n u d s a m a s rü h m a s k ä ä b a s te g a V a stse liin a Loosi Kivikülas.8 N im eta tu d ülem inekuvööndist põ hja ja lä ä n e s u u n a s väh en eb sa m u ti j ä r s u lt ka kä ä b ask a lm e te levik.9
K ä ä p a d a se ts e v a d h ariliku lt jõgede ligiduses m e tsa alu ste l lii-
5 H. M o o r a , mainit. töö; А. V a s s a r, Eesti maad muistse Vene riigi koosseisus. ENSV TA Toimetised, III kd., 1954, lk. 167— 179; Eesti NSV ajalugu kolmes köites, I kd., Tallinn 1955, lk. 40, 64—65.
6 В. К. Т р у м м а л , Русско-эстонские отношения от IX до начала XIII века. Автореферат диссертации, Тарту 1955.
7 М. Ш м и д е х е л ь м , Археологические памятники периода разложения родового строя на северо-востоке Эстонии, Таллин 1955, lk. 49 jj.
8 ENSV ТА Ajaloo Instituudi arheoloogia sektori arhiiv (edaspidi AI).
9 Üksikult esineb varasemaid kääpaid veel Kodavere ümbruses Kallaste rajoonis Peipsi läänerannikul (vt. joon. 1).
Joonis 1. Kalmetüübid ja linnused Eesti NSV idaosas ning idapoolsel naaber alal m. а. I aastatuhande keskpaiku. 1 — eesti hõimfljde Mvikalmed;
2 ümmargused kääpad; 3 — pikad kääpad; 4 — linnused; 5 — murde- piirid.
vikutel piki jõeorge. K a g u -E e stis p a lja s ta v a d n a d niiviisi V õha nd u, Ahja, P iu s a, O bd jo hha jt. v ä ik se m ate jõgede k a ld a id n i n g P ihk va j ä r v e liiv ate rra sse .
K a g u -E e sti v a n im a d k ä ä b a s te rü h m a d koosnevad p i k k a d e s t ja n e n d e g a ta v a lis e lt kõrvuti esin ev aist ü m m a r g u s - t e s t k ä ä b a s t e s t . V iim ased on ülek aalu s, m o o d u sta d e s m õnikord pikk ad est k ä ä b a s t e s t eraldi ka o m aette rühm i. Meie v a b a riig i k a g u o s a s on te a d a ligi 90 k ä ä b a s te r ü h m a .10 E n a m ik n e ist lan g eb end. V õ ru m a a p iirkonda (71 r ü h m a ) , v ä h e m end.
T a r tu m a a kesk- ja lõ u n a o s s a (18— 19 r ü h m a ) . Veelgi tihe da m ini on k ä ä p a id k a u g e m a l k a g u pool, Irboska ja P e tse ri üm bruses.
Siin leiame ligi 95 ju h u l rü h m a d e n a või üksikult seisvaid k ä ä p aid ( v iim a ste st kuulub osa küll ju b a h ilisem asse perioodi)
K ä ä b a s te hulk üksikus rü h m a s on v ä g a m itm e su g u n e , t a v a l i selt kuulub r ü h m a 5— 12 k ä ä b a s t, h a rv e m in i kuni 20 k ä ä b ast.
S a m u ti on erinev k ä ä b a s te suurus. Näit. P õ lv a rajoo nis L utsu jõe ä ä re s Arniko veski ju u re s olevate ü m m a r g u s t e k ä ä b a s te läbimõõt on 9— 15 m, k õ rg u s 0,9— 1,85 m. S a m a rü h m a pikkade k ä ä b a s te pikem te lg a g a u la tu b 21— 60 m, laius kuni 10 m. P e a a e g u s a m a s u g u s e d on a n d m e d Võru rajo o n is Loosi jõe k a ld a l L in do ra m ä n n im e ts a s a s u v a te pikkade k ä ä b a s te k o h ta .11
K ä ä p a e h i t u s t iselo o m u stab ta v a lis e lt tuha- ja söekiht k ä ä p a põhjas, ü s n a m a a p in n a tase m el või ka k ä ä p a k u h ja tis e kesk
m ises horisondis. See tuha- ja söekiht k u ju ta b e n d a s t tuleasem e j ä ä n u s t, kus on teh tu d tuld nii s u rn u m a tm is e puhul kui ka hilise
m atel peiedel.12 K ä ä p a d s is a ld a v a d e ra n d itu lt põletusm atu seid , m is on a s e ta tu d üksikute põlenud lu u p esa d e näol v ä ik e stesse põle
n u d k a tla k u ju lis te ss e auku d e sse kas k ä ä p a k u h ja tis e s või m a a p i n n a s k ä ä p a all. Neid k ä ä p a id iseloo m u stab ä ä rm in e leidude v ä h e sus.
H a rv e m in i esineb p õ letu sm a tu se id sav iu rn id e s. V iim ast n ä h tu s t k o h tam e a in u lt k ä ä p a is , k una e e s tip ä r a s te s kivikalm etes seda ei esine. M a tu se id sa v iu rn id e s tu n n e m e näit. L in d o ra rü h m a s, V a s t seliina Loosi, T am m e ja Kiviküla k ä ä b a s t e s .13 Veelgi rohkem esi
neb u rn is m a tm is t P e tse ri rajoonis, näit. Tiivikovo k ä ä p a is jm., kus p õ leta tu d lu u jä ä n u s e d on k ä ä p a k u h ja tis e s s a v in õ u sse m a e t u n a . 14 T äiesti iseloomulik n äib o levat k irje ld a tu d m atm isviis
10 Siia hulka on loendatud ka veel mõningad ajaliselt määramata kääpad.
11 X. M о о p а, Исследование длинных курганов, Таллин 1952, lk. 1— 11.
Käsikiri AI-s.
12 Söe- ja tuhakiht matusega seoses on üheks väga iseloomulikuks tunnu
seks, mis eraldab Pihkva ning Oudova (Gdov) piirkonna krivitšite ja Ilmeni sloveenide rühma teistest idaslaavlaste (krivitšite) rühmadest. Vt. В. В . С е д о в , Кривичи и словене. Автореферат диссертации, М. 1954, lk. 7.
13 А / М. Т а 11 g г е n, Zur Archäologie Eestis, I— II von 500 bis etwa 1250 n. Chr. Aeta et Commentationes Universitatis Dorpatensis. B. VIII, 1, Dorpat
1925, lk. 55.
14 В. К р е й т о н , Археологические разведки и раскопки в Псковской губ. в течение лета 1913. Труды Псковского Археол. Общества, 1912— 1913, вып. 10, Псков 1914, lk. 19.
§ m o le n sk i ala pikkadele k ä ä b a s te le ,15 sa m u ti esineb m a tm is t u r n i des ka V elikaja n in g K am enka jõe ä ä rs e is k ä ä p a i s .16
P ik k a d es j a ü m m a r g u s te s k ä ä b a s te s k ohtam e peale põletus- m a t u s te sa g e li o m a p ä ra s e id tuleasem eid. H u v ita v a id tä h e le p a n e ku id on näit. Irboska ü m b ru se st Lezgi k ä ä p a i s t.17 Siinse 33 k ä ä p a h u l g a s leiti a in u lt 2 pikka vallik uju list k uh jatist, ühe pikkus 28 m, laiu s 6—7 m, kõ rg u s 1,20 m, teisel pikkus 14 m, laius 7 m, k õrg u s
1,20 m. Ü le jä ä n u d k ä ä p a d olid ü m m a r g u s e või o v a a ls e põ hikujuga.
E sim e se s p ikas k ä ä p a s polnud m in g isu g u se id leide, kuid v ä l j a s pool k ä ä p a k u h ja tis t, k ä ä p a serval e ra ld us m u s t laik — koo n u se k u juline auk, mille sü g a v u s, a rv a tes p in n ase st, on 73 cm. See auk oli täid e tu d põlenud lu u jä ä n u s te g a , mille ka a l oli 3,5 kg. Selline luude küllus kõneleb siingi kollektiivsest m a tu s e st, kuhu oli k o r r a g a m ae tu d m itu põletatud laipa. Koos põlenud lu u d eg a leiti ka m õ n in g a id esemeid, kuigi neid pikkades k ä ä b a s te s esineb m uidu v ä g a h arv a. Leiti pro n ksist vööosi, üks o im u rõ n g a k a tk e n d ja väikesi klam b ritaolisi n a a stu k e s i (бляшки-скобочки) S a m a s u g u seid esemeid tu n n em e Oudova p iirk o n n a st Ž e reb ja tin a k ä ä p a s t n in g k a u g e m a lt põhja poolt G orodnost Svetlõje Belki l ä h e d a lt.18 Need date e ritak se u u r ija te poolt um bes V —VI s a ja n d isse .
Teises Lezgi pikas k ä ä p a s leiti 7 p õ le tu s m a tu st ja s a m a s kaks t u l e a s e t . M a tu s e d olid siingi p a n u s te ta n a g u tav a lise lt, v ä lja a rv a tu d 1 terv e n a säilinud k äsitsi v o rm itu d savinõu, mis d a te e ri
tak se u u rija te poolt sa m u ti V —VI s a ja n d isse .
Pe tse ri lähedal Tailovo pikas k ä ä p a s leidus s a m a s u g u n e t u le ase, m ida o m ak orda ü m b ritse s veel kividest r in g .19 S ellist n ä h tu s t esineb k o rd u v alt P ihk v a jä r v e s t ida pool, näit. L ossitsi ja Seve- riku k ääp ais, kus kivid ü m b rits e v a d tu le a s e t koonusekujuliselt, u latu d e s kuni k ä ä p a k u h ja tis e tipuni.20 U u rija a rv a te s on taolised tu leasem ed võib-olla seoses k osm iliste k u ju te lm a d e g a.
P ik a d ja ü m m a r g u s e d k ä ä p a d n im e ta tu d aladel on sageli ü m b ritse tu d kividest rin g ig a . Nii esineb k iv irin g V a stse liin a N iit
siku ja P ä k a küla vahel a s e ts e v a te k ä ä b a s te ü m ber,21 s a m u ti m a i nitud Loosi Kiviküla k ä ä b astel, siis veel P e tse ri ra jo o n is Tailovo n im e ta tu d kä ä b astel, Tiivikovo r ü h m a s ja s a m a s lähed al O binitsa k ä ä b a s tik u s ,22 kus isegi h a u a s esinev p õ le tu s m a tu s oli üleni k a e
15 В. И. С и з о в , Курганы Смоленской губернии. Гнездовский могильник вблиз Смоленска. Материалы по археологии России (М АР), № 28, вып. I, С.- Пб. 1902.
16 С. А. Т а р а к а н о в а. Псковские курганы с трупосожжением. Краткие сообщения ИИМК, XXXVI, М.—Л. 1951, lk. 141— 155.
17 Kaevamisi teostati siin Riikliku Ermitaaži ettevõttel G. P. Grozdilovi juhtimisel 1953. a. Töös on kasutatud Grozdilovi käsikirja kaevamiste kohta,
mis säilib AI-s.
18 Vrd. Т а р а к а н о в а , mainit. töö, joon. 40:6.
19 К р е й т о н , mainit. töö, lk. 8.
20 С. А. Т а р а к а н о в а , Длинные и удлиненные курганы. Советская археология, XIX, 1954, lk. 98.
21 Vastseliina khk. kirjeldus. AI topograafiline arhiiv, lk. 4.
22 К р е й т о н , mainit. töö, lk. 10—20.
7
t u d v ä h e m a te kividega (n a g u seda esineb eesti t a r a n d k a l m e t e s ) . A rv e sta d e s asjaolu, et selliseid kiv irin ge k o htam e k ä ä b a s te l eesti- p ä r a s te kivikalm ete ligiduses nii K a g u -E e stis kui ka n a a b r u s e s P ih k v a oblasti aladel, Pih k va j ä r v e idapoolsel ka lda l K a m e n k a jõe ä ä re s esinevail k ä ä b astel, põhja pool P lju s s a jõe k a ld a l Los- sitsi ü m b ru se pikkadel k ä ä b a s te l jm., võib p id a d a tõenäoliseks S. A. T a ra k a n o v a a rv a m u s t, et kivid võ ivad olla k ä ä p a ü m b er a s e ta tu d eesti hõim ude mõjul, kelle t a r a n d k a lm e te l selliselt a s e t a tu d kivid on ta v a lis e k s n äh tu se k s. K a u g e m al ida pool s la a v i k ä ä b a s te üm ber kive ei leidu.23
K ä ä b a s te ja kivikalm ete esinem ine k õ rvuti Põ lva, Kanepi ja Rõuge p iirk o n n a s n i n g tea tu d m õjude ülevõtm ine teineteiselt on n ä h tu se d , mis kõnelevad selle poolt, et K a g u -E e sti alal on k u n a g i teg e m is t olnud kahe erineva hõimu v ä g a k a u a s e rahu liku koos
e ksisteerim isega. Et K agu-E esti k ä ä p a d on sla a v i päritolu, sellest a n n a b t u n n is tu s t asjao lu, et n a d v a s ta v a d nii om a kujult, leidude ä ä rm is e lt k a sin u se lt kui ka m atm isv iisilt, sa m u ti a sen d ilt piki jõ g ede orge täie sti slaav i k ä ä p aile .24 Neile k ä ä p a ile iseloomulik söe- ja tu h ak ih t a g a m ä ä r a tle b n ende ü h teku ulu m ise k its a m a lt P i h k v a O u d o v a p i i r k o n n a k r i v i t š i t e k ä ä b a s te g a . M õlem ate a lade k ä ä p a id seovad om avahel ka ü la lk irje ld a tu d kivi- m oodustised, m is n äiteks krivitšite lõ unapoolsete rü h m a d e k ä ä b a ste l puuduvad.
Seega on v õim alik üm b er lü k ata eesti kodanlike a ja lo o la ste senine oletus, mille kohaselt K ag u-E esti elanikkond olevat s la a v laste lt üle v õ tn u d a in u lt m atm iskom be.
K a gu-E e sti k ä ä b a s te leiu an d m ed lu b avad seni u u ritu d k ä ä p a d e sialg u d a teerid a V—V II s a ja n d i s t kuni IX sa ja n d in i. L ind ora ja Loosi k ä ä p a i s t s a a d u d tuluskivid ja p ro n k sp in tse tt, m is on eesti hõim ude m u ististe s iseloomulikud V s a ja n d il, on seniste an d m e te kohaselt v a n im a d k ä ä b a s te s t leitud esemed. S a m a d a te e ring ut k in n ita v a d ka P e tse ri-Irb o sk a Lezgi k ä ä p a is t p ä rin e v ad k e r a a mika- ja m etallesem ed. S a m a l a ja l P ih k v a idapoolse osa k ä ä p aid on d a te e rin u d S. A. T a r a k a n o v a m ä rk s a v a r a s e m a s s e aeg a — I— III s a ja n d is s e .25 See n ä ita b k a h tle m a ta , et K agu-E esti alal k ujun es slaavi a s u s tu s s la a v la s te põliste a s u m is a la d e g a v õ rre l
des m õn ev õ rra hiljem , Nii kuulub P N. Tretjakovi andm etel kõige p õ h jap o o lse m a te slaavi hõimude, Novgorodi sloveenide v a n im a te m ä le s tu s m ä rk id e — kõrg ete kooniliste ü m a r k ä ä b a s t e ehk sopkade ilm um ine N ovg orodi— Ilmeni b asse in is IV—V s a ja n d iss e (kuni
23 Vrd. С. А. Т а р а к а н о в а , Псковские курганы с трупосожжением, lk. 142— 148; В. В. С е д о в , Кривичи и словене, lk. 6, kõneleb samuti, et mainitud kivimoodustised kääbastel tunnistavad sloveenide ja eesti hõimude tihedaist sidemeist.
24 Vrd. vastavaid andmeid mainitud T a r a k a n o v a ja S e d o v i töödes, samuti А. С п и ц ы н , Сопки и жальники. Записки Русского Археологического
Общества (РАО), т. XI, 1899, lk. 142 jj.
25 С. А. Т а р а к а н о в а, Длинные и удлиненные курганы, lk. 106.
IX— X s a j a n d i n i ) . 26 S a m al ajal K ag u -E esti hõim ude otse ste n a a b rite kriv itšite a lg s e t a s u s tu s t D a u g a v a , V olga ülem jooksu ja V eli
k a ja vahelisel alal tä h is ta v a d neile ku u lu v ate m ä le s tu s m ä r k id e n a p ikad k ä ä p a d um bes I I I — IV s a ja n d is t kuni IX s a ja n d i II po o
leni.27 Kuigi krivitšite algse leviku kohta on m itm eid erinevaid seisukohti,28 on nende u latu slik u m laia lia su m in e m itm ele poole D a u g a v a ja Velikaja ülem jooksu piirkonda, ka le tg a lite ala le jm.
to im u n u d tõenäoliselt ikkagi um bes V I— IX s a ja n d i vah em ik ul.29 A r v a ta v a s ti a su s neid sellal jä r j e s t rohkem ka K a g u -E e sti p iir
konda. S a m a l ajal levisid laiem ale ka Ilmeni sloveenid, kellest üksikuid rühm i asu s kohati krivitšite keskelegi Peipsi- ja P ihkva- ta g u s te le alad ele n in g üksikuid kilde ilm selt ka K a g u -E e sti V a s t seliina piirko nd a.30
Eespool toodud arheoloogia a n d m e d on kooskõlas keele a n d m etega, tä ie n d a d e s viim aseid. N a g u n ä g im e , lan g e b pikkade ja ü m m a r g u s te k ä ä b a s te levikupiirkönd K ag u -E e stis, a la tes ä ä r m i sest k a g u s t ja h õ lm ates ala kuni V õ h a n d u jõe ülem jooksuni n in g u latu d e s siit edasi n a g u poo lkaares piki Ahja ja tem a lisajõg ede joont kuni P eip si-P ih k v a k aelani, ü ld joo n tes kokku võru m u rd e a la g a . P õ h ja s u u n a s u l a tu v a d m õned k ä ä b a s te r ü h m a d isegi üle võru m u rd e piiri t a r t u m u rd e alale (joon. 1) T ä h e n d a ta g u , et hili
sema perioodi lin gv istiliste an d m e te k o haselt leidub j u s t sellel k itsa m a l alal (Võnnu üm b ru se s) ka t a r t u m u rd e s kõige enam vene elem ente.31 N a g u kirju tise a lg u l ju b a v ih ja tu d , peab P A riste m itm eid id as la a v i laene (und, su n d im a , lu sik a s jt.) eesti keeles v ä g a v a n a d e k s n in g oletab n ende ületu lek u t krivitšitelt.32 Seda tohiks veelgi k in n ita d a eespool k ä sitle tu d k r iv itš ip ä r a n e k ä ä b a s te m ate rja l. See kõik tõ en dab veel kord, et K agu -E estis pidi k u n a g i a s u m a v ä g a g i pikka a e g a sla a v i elanikkonda.
P e a le kää b ask a lm e te , mis a n n a v a d tu n n is t u s t ee skä tt slaav i etniliste elem entide olem aso lu st K a g u -E e sti alal, tu n n e m e siit veelgi rida m uistiseid, mis kõnelevad lä h e m a s t suhtlem isest i d a n a a b rite g a . S la a v ip ä ra s e id esemeid esineb nii j u h u - , p e i t- k u i k a a a r d e l e i d u d e s , a g a ka K agu -E esti l i n n u s t e m a t e r j a
lides.
U r v a s te s t on eesti hõim udele k u u lu v a s t T ru u ta kivikalm est ( I I I — IV saj.) leitud n ä ite k s ko lm nu rk n e a ž u u rs e m u s tr ig a sõlg,
26 П. H. Т р е т ь я к о в , Восточнославянские племена, Тезисы докладов на плен ум е И И М К СССР 1951 г., посвященных вопросам археологии Прибалтики, М. 1951, lk. 34.
27 Sealsamas, lk. 34.
28 Vt. С. А. Т а р а к а н о в а, Длинные и удлиненные курганы, lk. 109.
29 В. В. С е д о в , Кривичи и словене, lk. 15.
30 Vt. selle kohta H. M o o r a , Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil, lk. 108.
31 М. М у с т , Отражение русско-эстонских отношений в лексике южно
эстонских диалектов. Автореферат диссертации, Таллин 1954.
32 Р. A r i s t e , Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk, lk. 21; P. A r i s t e . Slaavlaste ja läänemerelaste vanimaist keelelisist kokku
puuteist, lk. 698 jj.
mis on t u n tu d D nepri ala vorm, esinedes sag eli id a s la a v la s te nn.
an ti a j a j ä r g u m u is tis te h u lg a s .33 S a m u ti tuleb m ärk id a k o lm n u rk set e m a ililu s tu s te g a solge O te p ä ä lt S am ueli kivikalm est, mis om ab va s te id a n tid e m uis tis te h u lg a s ,34 kuigi on v õim alik ka nende balti a lg u p ä r a . A n tip ä ra s e id m u istisi on levinud veelgi k a u g e m a le põhja poole, n ä ite k s J õ e lä h tm e s t J ä g a l a lin n a m ä e i d a s e r v a lt leiti nn. sõrm iksõlg, m ida VI saj. on v a lm is ta tu d laia ld a se lt D nepri ä ä re s .35 E d a s i on s a a d u d 11-st h õ b e k a ela v õ ru st koosnev a a rd e le id P õ lv a ra jo o n ist Viira k ü la s t.36 K aelavõ ru d lõpevad h a a g i ja a a s a g a , m illede o tsa d on t a g a s i p a in u ta tu d ja m ä s s itu d üm ber võru. Needki p ä rin e v a d um bes VI s a ja n d is t, mil seda tüüpi k a e la
v õ ru d on t u n tu d Kiievi ü m b ru s e s t.37 Kuid nende p ä rito lu ei ole p ä ris kindel ja on v õim alik seda tüü p i k a e la v õ ru d e seos Ülem- D nepri põhjapoolseil aladel sä ilin u d b alti elem entidega. S a m a su g u s e id h õ b e d a st k a e la v õ ru sid k oh tam e veel lä ä n e pool Suure- J a a n i rajoo nis Villevere a a rd e le iu s .38 Ohe poolega s p ir a a ls e oimu- rõ n g a k a tk en d on s a a d u d Võru ra jo o n ist T am m e k alm est, teine s a m a l a a d n e s p ir a a ln e o im u rõ n g a s p ä rin e b K ru tiš tše k ü last P ih k v a o b lastist.39 M a in itu d ehteid nii ühek ordsete kui ka kaksik- s p ir a a lid e g a leidub h u lg a lis e lt V I—V II s a ja n d i s t p ä rin e v as a n tid e a ard eleiu s S u d ž a n is Kurski ligidal.40 Need o im u rõ n g a d m o o d u sta v a d o m a p ä r a s e se v erjaa n id e hõimu ehte. M õ n in g a id s p i
r a a ls e id o im u rõ n g a id esineb a g a ka la tg a lite v a s ta v a a ja j ä r g u m u is tis te s ,41 m is tõ ttu pole p ä ris lõplik m a in itu d v a r a s t e oimu- rõ n g a v o rm id e seo sta m in e slaavi ehetega. K a gu-E e sti a la lt leitud e k sem p larid on v a lm is ta tu d p ro nksist, tõ en äoliselt kohap eal mõne v a s ta v a im portesem e jälje n d in a .
M ä r g i ta g u veel, et V a r n ja s t P eipsi ä ä re s t ja E m a jõ e a l a m jooksult K a v a s tu s t on leitud k ak s B ü ts a n ts i h õ b e v a a g n a t, mis m eile on tu ln u d im porte se m e ten a s a m u ti D nepri teed k a u d u .42 A n tu d perioodi l i n n u s t e s t on K a g u -E e sti alal kõige p õ h ja l ik u m a lt läbi u u ritu d Rõuge lin nu s V õru rajo o n is,43 peale selle
33 Vt. mainitud sõlgede kohta Б. А. Р ы б а к о в , Ремесло древней Руси, Москва 1948, lk. 54.
34 Ш м и д е х е л ь м , mainit. töö, lk. 218.
35 AI:3849.
36 AI: 1529; Põlva khk. kirjeldus, lk. 8, säilib AI-s.
37 Vasteid näit. Kesk-Vene aladel, Okaa ülemjooksul jm. Vt. MAP, nr. 25, С. П6. 1900, lk. 25, joon. 22; С а м о к в а с о в , Раскопки северянских кур
ганов, Зап. POPAO XI (Miškineva aardeleius), joon. 14.
38 AI :2489; H. M о о r a, Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. II, Tartu 1938, lk. 318—319.
39 К р е й т о н , mainit. töö, lk. 2.
40 Б. А. P ы б а к о в, Новый Суджанский клад антского времени. Краткие сообщения ИИМК XXVII, М.—Л. 1949, lk. 75—76, joon. 30—33.
41 Vt. Katalog der Ausstellung zum X archäologischen Kongress in Riga.
1896, Riga 1896, 111:12 (edaspidi RK).
42 H. M o o r a , Die Vorzeit Estlands, Tartu 1932, lk. 52—53, joon. 34.
43 Rõuge linnust on uuritud alates 1951. aastast ENSV Teaduste Akadee
mia Ajaloo Instituudi poolt vanema teadusliku töötaja M. Schmiedehelmi juhti
misel; linnuse kaevamise tulemuste kohta vt. H. M o o r a , M uistsete linnuste
on a n d m e id ka Peedu, sam u ti O tep ää ja T a rtu linnuse v a s ta v a a j a j ä r g u kihtidest. Et Rõuge linnuse k a ev am ise tulem usi v a lm is t a ta k s e ette trü k is avaldam isek s, siis käesoleval juhul me nendel lä h e m a lt ei peatu; siin on täh e lep a n u ju h itu d v a id neile linnuse m ate rja lid e le , mis a n tu d teem a seisu ko h ast o m av a d tä h ts u s t.
b
Joonis 2. Savinõude katkendeid T artu linnuselt: а — jäm e, koredapinna- line keraam ika; b — riibitud p innaga keraam ika. (Tartu Linna M uuse
umi kogudest.)
Rõuge linnu s s a a b a lg u s e um bes I a a s t a tu h a n d e k e s k p a ig a s t m. a. j. n i n g püsib tõen ä o lise lt m õne rikka pere või s u g u v õ s a elu
asem e n a k a s u tu s e l p e a a e g u I ja II a a s t a tu h a n d e vah e tu se n i. L in nus pakub v õ rd lem isi pika a s u s t u s a ja jooksul rikkalikku leium ater- jali, s e a l h u l g a s eriti k e ra a m ik a t, töö- ja ta rb e riis tu n in g m itm e s u g u s e id ehteid. R õ u ge k e ra a m ik a s t e nam iku m o o d u sta v a d kore- d a p in n a lis e d nõud, mille se rv a d ülem ises ä ä re s on läbitud augu- keste r id a d e g a .44 S a m a s esineb ka õ h em asein alist, siledam apin-
uurim ise tulem ustest Eesti NSV-s. M uistsed asulad ja linnused, Tallinn 1955, lk. 55—63.
44 Rõuge leium aterjal vt. AI:4040 (num bri all). P ild istatu d H. M o o r a , M uistsete linnuste uurim ise tulem ustest Eesti NSV-s, joon. 17, 18.
11
n a lis t n i n g peenem a k oostiseg a se g u st v a lm is ta tu d tu m e h a lli v ä r v u s e g a k e ra a m ik a t. K irjeld atu d keraam ik aliike leiame m u ja lg i v a s ta v a a j a j ä r g u K a gu-E e sti lin nustest, n a g u O tepää, Peedu ja ka T a r tu v a r a s e m a i s t k i h t i d e s t 45 (vt. joon. 2 ja 3). S a m a l a ja l
Joonis 3. Sileda pinnaga keraamikat Tartu linnuselt 1 a.-tuh.
II poolelt m. a. j. (Tartu Linna Muuseumi kogudest.)
k a u g e m a l Eesti lääne- ja põhjapoolseil aladel v a s ta v a a j a j ä r g u k e ra a m ik a erineb m itm eti eespool käsitletust. Seega .kirje lda tu d k e ra a m ik a K ag u -E esti lin nu stes, se alh u lg a s ka ü la lm a in itu d k ä ä b astes, m o o d u sta b n a g u te a tu d om aette
45 Otepää linnusel on teostatud arheoloogilisi kaevamisi 1951.— 1957. s.
ENSV TA Ajaloo Instituudi vanema teadusliku töötaja O. Saadre juhtimisel.
Leiumaterjal säilib AI-s. Kaevamise tulemusi on avaldatud H. Moora ülalmaini
tud töös, samuti O. S а a d r e, Arheoloogilised väliuurimised Eesti NSV-s 1953. a.
ENSV TA Toimetised, III kd., 1954, lk. 367—377. Tartus on teostatud arheoloo
gilisi kaevamisi 1956.— 1958. a. TRÜ NSV Liidu ajaloo kateedri poolt allakirju
tanu juhtimisel. Leiud säilivad Tartu Linna Muuseumis.
rü h m a , millel on lähedasi jooni s a m a s s e a ja jä r k u k u u lu v a te s la a v i linnuste, eriti Pihkva j a sellest veidi lää n e pool a s e ts e v a K am no k e ra a m ik a g a .46 P e a le selle kõneleb veel rida ese
m eid R õu g e lin n u se st läh e m aist kokkupuuteist n im e ta tu d v a n a d e s la a v i k ä sitö õk e sku ste ga. Nii leiti R õuge lin n uselt kui ka selle k õ r
va l a s e ts e v a s t a s u la s t linnukujulisi lu u rip a tse id ja m õned luukam - m id ,47 m is nii k u jult kui ka ilustam isv iisilt s a r n a n e v a d v a s ta v a te esem e te g a sla a v i ja la tg a lite aladelt, kus neid m itm el pool, eriti P ih k v a j a K am no linnusel, on v a lm is ta tu d m assiliselt. See n ä ita b , et K a g u -E e sti elanikkond on võtn u d v a s tu m itm eid m õjusid k ä s i töö a la l nii om a ida- kui ka lõ u n an a a b re ilt.
K eeleteadlased e ra ld a v a d eesti keeles terve rea v a n u slaavi laene k a n g a k u d u m is e, rõivastuse, m a ja p id a m is e j a m u u d elt a l a delt, mis sa m u ti k in n ita v a d n im e ta tu d hõim ude o m ava he lisi kok
kupuuteid, eesk ätt a g a v a s ta v a te v a lm is ta m is o s k u s te ja -koge
m uste o m a n d a m is t slaav i na a bre ilt. T o o d a g u siin a in u lt osa neist sõnadest, n a g u ko ona l (кудель), v ä rte n (веретено), p iird (бердо), p a sm a s (пасмо), n iit (нить) jt.48
Nii Rõuge kui ka P ih kva oblasti lin n u s te leiu m a te rja lid e v õ r d lemine n ä ita b , et v iim aste s oli käsitöö a r e n g ( v a s t a v a t e toodete hulk, v a lm is ta m is te h n ik a jne.) k a u g e le ette jõ u d n u d K a gu -E e sti lin nuste om ast, om ades juba m õ n ev õ rra e ris tu v a k ä s itöönduslik u tootm ise ilmet; neis olid kõik eeldused k ä s itö ö a su la m u u tu m ise k s lin n a k s.49 On m õistetav, et sealne a re n e n u d käsitöö, a v a ld a d e s mõju la ia ld a s te le ü m b ru s k o n n a aladele, pidi m itm eti ed a siv iiv a lt m õ ju tam a ka siinse, läh e m as n a a b ru s e s a setse v a ala tootm ise a r e nemist. Selle kohta leiame k in n itu si K a g u -E e s tis t ka hilisem al p e ri
oodil, m illest läh e m alt allpool.
Kokkuvõttes tuleks m ärk id a, et s la a v ip ä r a s e d elem endid K agu- Eesti m a te ria a ls e s k u ltu u ris I a a s t a tu h a n d e k e s k p a ig a s t või isegi I poolest a la te s k in n ita v a d , et K a g u -E e sti piirkond k u ju n es siit
peale kuni IX s a ja n d in i p e a m i s e k s k o k k u p u u t e a l a k s s uhtlem ises eesti ja id a s la a v i hõim ude vahel. Siit u la tu s slaavi kultuuri m õju ka lä ä n e n i n g põhja poole (vrd. näit. J ä g a l a sõlge ja rida teisi a n tidele tü ü pilisi leide end. V ir u m a a p õ h ja o s a s t 50 jm .). S iitk a u d u levisid ilm selt ka sla a v i laenu d eesti hõi
m ude keelde.
46 Pihkva linnuse keraamika kohta andmeid vt. С. А. Т а р а к а н о в а , Новые материалы по археологии Пскова. Краткие сообщения ИИМК, XXXVI, М.—JI. 1950, lk. 53 jj. Kamno materjaliga tutvus autor 1953. a. Kamno arheo
loogilistel kaevamistel. Materjalid säilivad Pihkva Ajaloomuuseumis.
47 Pildistatud esemed vt. eespool mainitud H. Moora töös, Linnuste uurimis
tulemustest Eesti NSV-s, joon. 15 ja 16.
48 P. A r i s t e , Slaavlaste ja läänemerelaste vanimaist keelelisist kokku
puuteist, lk. 698 jj.
49 С. А. Т а р а к а н о в а , Древности Псковской земли. По следам древ
них культур. Древняя Русь, М. 1953, lk. 208 jj.
50 Ш м и д е х е л ь м , mainit. töö, lk. 218.
13
J u b a selle a j a j ä r g u lopul, peam iselt a g a II a a s t a t u h a n d e a lgul, tekkis sla a v i hõim ude nihkudes k a u g e m a le põhja poole, eriti a g a seoses N ovgorodi tekkim isega X s a ja n d i paiku, n i m e t a tu d v a n a le lä b ik ä ig u a la le K agu -E estis lisaks veel teine kokku- p u u tepiirk on d K irde-Eestis 51 V iim ane k ü sim u s m oo d u sta b o m a e tte u u rim is a la ega m a h u a n tu d k irjutise raam esse.
Ü la lk irje ld a tu d s la a v i p ä r a s t e m ä le s tu s m ä r k id e u u rim in e n ä i tab, et e e stlaste suhted i d a n a a b rite g a a v a ld u s id kõ igep ealt eesti ja sla a v i hõim ude l a i a d e h u l k a d e k okkupuudetes. K a g u - E esti a la l kuju neb s e g a a s u s tu s , m is tä h e n d a s ka ü h iste k u ltu u r i
liste ja e tniliste n ä h tu s t e tekk im ist n i n g so o d u s ta s te a tu d m ä ä r a l k u ltu u r iv a r a d e v a h e tu st. V iim an e toim us a lg u l lihtsa v a h e tu s e teel hõim ult hõimule, hiljem, peam iselt jä r g n e v a l perioodil, arenes see elav ak s lin n a d e v ah e lise k s k a u b a n d u se k s. On iseloom u
lik, et enam ik slaavip o olseid m õ ju s tu si k a ja s tu b peam iselt K agu- Eesti e la n ikk on na igapäevastes- tarb eesem etes, nen d e v a lm is t a m isviisis, n im e tu ste s jne. E t need m õ ju s tu se d olid mõnel m ä ä r a l ka v a s ta s tik u s e d , sellest kõnelevad n ä ite k s s la a v la s te m uistiseist Novgorodi- ja P i h k v a m a a lt leitud e e s ti-( b a lti- )p ä r a s e d esemed, n a g u plokikujulised tuluskivid K am no linnuselt, Z eltsa pikast k ä ä p a s t O udova p i i r k o n n a s t 52 ja K a g u -E e sti sla a v i tüüpi k ä ä paist. S a m u ti tu n n e m e eesti hõim udele tü ü p ilis t ta r a n d k a l m is t u t S t a r a j a R u ssa läh e da l Solonitskos,53 teine s a m a s u g u n e tea d e on L u u g a p iirk o n n a st.54 S a m a l ajal peaks keeleuurijaile pa kk um a huvi jä lg id a , kas ja millisel m ä ä r a l esineb a n tu d a ja j ä r g u l eesti keele m õ ju stu si n a a b ru s e s a s u v a s la a v i ala keeles. K ahjuks pole sellele v a ja lik u l m ä ä r a l tä h e le p a n u o su ta tu d .
Ü la lm a in itu d a a rd e le id u d e s s is a ld u v a d toredusesem ed, mis e nam ikus on n ä h ta v a s ti im po rditu d k u s a g ilt D nepri aladelt, või
m a ld a v a d lihtsa h õim udevahelise v a h e tu s e kõrval jä lg id a ka v a s t a v a t e hõim ude ü likkonna v ahel tekkivaid sidemeid. E t m ain itu d a a rd e le iu d k u u lu v ad rikkale ülikkonnale, k a ja s ta b nende olem asolu ju b a ü likkonna o s a v õ ttu v a h e tu s e s t k a u g e m a te a la d e g a . H i n n a liste hõbetoodete, n a g u hõb ek aelavõ ru de ja h õ b e v a a g n a te kui üli- kaile tü ü p iliste to re d u se se m ete esinem ine K a gu-E e sti te rrito o rium il n ä ita b , et ida- ja lõ u n a n a a b rite ü lik a te eeskujul k a nd sid n i n g k a s u ta s id neid ka eesti ülikad. On tõenäoline, et I a a s t a t u h a n d e lõpupoolel m. a. j. a v a ld a s siinsete rik a ste m õnevõrra a e g lase m ale e ristu m is p ro ts e s s ile tihe su h tlem in e sla a v i a la d e g a kii
r e n d a v a t mõju.
51 Vt. В. К- T p у м м а л, Русско-эстонские отношения от IX до начала XII века. Автореферат диссертации, Тарту 1955, lk. 14— 16.
52 С. А. Т а р а к а н о в а , Длинные и удлиненные курганы, lk. 105.
53 Eurasia Septentrionalis Antiqua (edaspidi ESA), V, Helsinki 1930, lk. 101— 108.
54 H. M o o r a , Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr. II, lk. 18.
*
Perioo d IX s a ja n d i s t kuni X III s a ja n d i a lg u se n i on uueks e t a piks m u is tse te e e stlaste ja nen d e id a n a a b rite suhete ajaloos. E r i n e v a lt n e n d e suhete v a r a s e m a s t perioodist a re n e v a d viim ased n ü ü d u u tes tin g im u s te s , m ida p õ h ju sta s id ühelt poolt V ana-V ene feo d a a lse riigi k uju nem ine ee stlaste o tseses n a a b ru s e s , teiseks a g a ka tu n d u v a d nihked eesti hõim ude endi ü hisko n d lik -m aja n - duslikes v a h e k o rd a d e s — v a ra fe o d a a lse te suhete tekkimine. Eesti h õ im ude ü h isk o n d lik -m aja n d u slik u le areng u le, m is toim us tih e das seoses n a a b e r a la d e , eriti i d a s la a v la s te v a s ta v a a r e n g u g a , pidid te a t a v a l m ä ä r a l m õju a v a ld a m a ka need m uu tu se d , m is toim usid n ü ü d vene feodaalse ühisk o n n a, m a ja n d u s e ja kultuu ri alal. V a n a -V e n e feod aalse riigi a re n g u k s v a ja lik jä r j e s t elavnev m a ja n d u s lik läbik ä im ine n a a b e r a la d e g a , s e a lh u lg a s ka Ida-Ees- tiga, kust k ulg es läbi liiklusrikas kaubatee, sai üheks oluliseks teg u riks ka poliitiliste suhete tekkim isele n im e ta tu d a la d e vahel.
Viim ane k üsim us, m ida v a lg u s t a v a d peam iselt v a n im a te v e n e letopisside andm ed, v ä h e m a l m ä ä r a l S k a n d in a a v ia allikad, on leidnud k ä sitle m ist m itm ete n õ u k og u de a ja lo o la s te poolt.55 A l g allikate lünklikkuse tõ ttu on a g a poliitiliste suhete o s a s m itm ed küsim used alles v a ie ld av a d . K äesoleva artikli piires, m is k ä s i t leb peam iselt suhteid m a te ria a ls e k u ltu u ri v a ld k o n n a s , pole m u i dugi võim alik ü la ltä h e n d a tu d o m ae tte s u u rt probleemi a n a l ü ü sida. Eespool n ä id a tu d m a te rja lid e s t tu le n e b siiski oletus, et Kiievi vürstid, asudes peale V a n a -V e n e riigi tekk im ist k in d lu s ta m a ja liitm a selle kü lg e m itm eid ä ä re a la s id , tao tle s id seda K agu- Eestigi suhtes, kuid m itte a in u lt u u te m a ja n d u s lik e asja o lu d e, vaid ka ju b a eespool m a in itu d põliste slaavi-eesti suhete ja sega- a s u stu se põhjal.
IX—X III s a ja n d il tuleb põhilistest v e n e p ä r a s te s t m ä l e s tu s m ä r kidest Eesti NSV k a g u o s a s n im e ta d a endiselt k ä ä p a i d , kuigi need om a a sendilt, ehituselt ja k u ju lt on eelmise perioodiga v õ r reldes t u n d u v a lt m u u tu n u d (vrd. jooniseid 1 ja 4) P e a le selle esineb vene elem ente veel m ündi- j a h õb eaaretes, juhuleidu- des n in g h u lg a lis e lt ka lin n u ste leiu m aterjalides.
K agu -E e stis, s. o. p e a m iselt Võru, V a stse liin a , Rõuge, R ä p in a ja P õlva piirk on nas, kus eelmisel perioodil esines ü le k a a lu k a lt kä ä paid, leiam e n ü ü d a ja lis e lt k in d la k s m ä ä r a t u d k ä ä p a id v a id üksikute rü h m a d e n a . N eist esineb V a stse liin a -R õ u g e p iirk o n n a s 3 rü h m a , P õ lv a ü m b ru s e s 4 rüh m a, H elm e-H um m u li p iirk o n n a s V äike-E m ajõ e ä ä re s 1 rü h m (vt. joon. 4). Ju u re so lev a l ka a rd il on n ä id a t u d k ä ä p a id veel A hja ja L u tsu jõe b a sse in is (14 g ru p p i), m is a g a le iu a n d m e te ä ä rm is e puudulikkuse tõ ttu on d a te e rim ata . On võim alik, et v ä h e m a lt osa neist kuulub veel v a r a s e m a s s e pe ri
oodi.
55 Eesti NSV ajalugu kolmes köites, I kd., Tallinn 1955; Я. Я- З у т и с , Рус
ско-эстонские отношения в IX—XIV вв. Историк-марксист, кн. 3/70, 1940, lk. 39—56; Т р у м м а л, mainit. töö, lk. 8— 11.
15
Joonis 4. Kalm etüübid ja linnused Eesti NSV idaosas ja Loode-Vene aladel IX—X III sajandil. 1 — Novgorodi tüüpi kääpad; 2 — vene ja vadja kääpad; 3 — krivitši tüüpi kääpad; 4 — ajaliselt täp selt m ääram ata kääpad; 5 — eesti hõimude kivikalmed; 6 — eesti hõim ude m aa-alused
m atused; 7 — linnused.
K a d u m a s olevate v e n e p ä ra s te k ä ä b a s te asem el p a is ta v a d nüüd K a g u -E e s ti alal ü lek a a lu o m a v a t m aa -a lu s e d m atu se d , m is on eesti hõim udele IX—X III s a ja n d il ü ldiselt iseloomulikud. N im e
t a t a g u siin nä ite k s Lootvina kalm et Kiidjärvel, P ä id la kalm et O te p ä ä lähedal, R ä p in a s Pooste kalm et jt. S a m u ti esineb m õ n in g a id jä re le m a tm is i kivikalmeisse, s a g e d a m in i a g a v a n a d e k ivikalm ete kõrvale, n a g u P u h ja U lilas ja P õlva kivikalmes, mis sis a ld a b v a r a s e m a m ate rja li h u lg as ka IX— XII s a ja n d is s e k u u lu vaid leide; eriti iseloomulikud on m a a -a lu s e d h a u a d põhja pool Em ajõge, n a g u K odavere Laheperas, Äksi K obratus, a rv u k a lt P õ h ja -V iru m a a l jm .56
K agu -E esti alal esinevad k ä ä p a d e rin ev ad m ä r g a t a v a l t eel
mise perioodi k ä ä b a s te s t. K ä ä b a s te a sen d m a a s tik u s pole n üü d enam t in g im a ta seotud jõged e ja järv e d e n õ g u d e g a , v a id neid leidub m itmel pool k õ rg em a te l m e ts a a lu s te l aladel, põldudel, üksikuid ka jõgede o rg u d es (vrd. k a a rte 1 ja 4). Teiseks esinevad k ä ä b astik u d n ü ü d hoopis s u u re m a te rü h m a d e n a , keskm iselt 25 ja enam k ä ä b a s t rü h m a s (V a stse liina L u u s k a s näit. 26 k ä ä b ast, Põlva piirk on nas V a rb u ses Möksi veski ju u re s 28 k ä ä b a s t jne.).
Et K agu-E esti sellegi perioodi k ä ä p a id on v ä h e uuritud, siis om am e nen de kohta v ä g a nappe, ü ld sõ n a lisi andm eid. P a ista b , et k ä ä b as te ehituses on to im u n u d m u u d a tu s e d pe a m iselt k ä ä p a mõõtmete v ä h e n em ise s u u n a s (keskm ine diam eeter on 2,5 — 3 m, kõrgus 0,2 — 0,4 m ), m is tohiks olla ü h en d uses m atm is e indivi- du aliseerum isega a n tu d perioodil. K ä ä p a põhikuju on p eam iselt o vaalne või ü m m a rg u n e , k u h ja tis end isest m a d a la m n i n g osal k ä ä p a is t asetseb üm b er ja la m i kiviring.
XIX saj. lõpul on u u ritu d m õ n in g a id k ä ä p a id P õ l v a l ä h e d a l M e t s t e s . 57 Siin esineb ühes ja s a m a s k ä ä p a s nii laiba- kui põletu sm atu seid . K ä ä b a s te ü m b er on rin g in a s u u re m a id gra- niitkive. Ühes k ä ä p a s leidus näit. m a a p in n a tasem el k ä ä p a all laibam atu s, millel oli k a a s a s h o b u rau d s õ lg ,58 k olm nu rk sete täke- teg a ilu s tatu d s p ira a lsõ rm u se id , e e stip ä ra se s p ira a lik e s te g a tik i
tud rõiva katkendeid, kaks o dao tsa, kirves ja savinõukatkendeid.
K ä ä p a k u h ja tis e keskmisel horisondil a g a leidus põletu sm a tu s s a m a s u g u s te s p ira a ls õ rm u s te g a .
S a m a s lah tik a e v a tu d teine k ä ä b a s s is a ld a s k ä ä p a põ hjal lai- bam atu se, millele oli k a a s a p a n d u d h õ b e d a st p e a p ä r g 59, na ha - tükikesi, noa käepide p r o n k s tr a a d is t m äh is e g a, lõ u ag a kirves ja savinõukatkendeid. K ä ä p a keskosas asetses jälle g i p õletus
m a tu s koos k olm nurkse pro nksist r ip a ts ig a .60
56 Т р у м м а л , mainit. töö, lk. 15— 16.
57 W. В i e 1 e n s t e i n, Hügelgräber in Neu-Koiküll. Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft, Tartu 1895, lk. 121— 128.
58 Vrd. RK XXVI 1:22.
59 Pildistatud: А. M. T a l l g r e n , Zur Archäologie Eestis II, lk. 61, joon. 80.
60 Metste leiud vt. AI: 1947.
2 E e s t i N S V a j a lo o k ü s im u s i 17
M e ts te s t s a a d u d ehetest kuulub enam ik e e stip ä ra ste hulka (hobu rau dso led, s p ira a ltik a n d , s p ir a a ls õ r m u s e d ) , s a v i n õ u d a g a e s in d a v a d v e n e p ä r a s t k e d ra k e ra a m ik a t.61 M a in itu d p e a e h e on s a m u ti e e stlaste m uististes h a ru ld us, sla a v i n a is t e m a tu s te s a g a esinevad need sageli, sam uti kohtab neid la tg a lite ja liiv la s te m a tu ste s. Kõnesoleva M etste peaehte v orm on tõenäo liselt p a n t ida poolt. S a m a s u g u s t pa elakujulist, lam e dat, veidi k itse n e v ate
Joonis 5. T raad ist keeratud kaelavoru lam edate otsteg a, mis sulgub h a a kidega. (ENSV TA AI arheoloogiasektori kogudest.)
o tste g a p eaehet tu n n em e näit. J a ro s la v li k u b e r m a n g u s t Voronovo küla ju u re s t.62 Üks p e a a e g u a n a lo o g ilin e eksem p lar esineb isuri k ä ä b a s te m a te rja li h u lg a s P eterhofi ü m b r u s e s t 63; s a m a su g u seid peaehteid on leitud veel s la a v la s te k ä ä p a i s t D nepri b a s s e i n i s 64.
K ä ä b a s k a lm e v o rm in a P õ lv a s m o o d u sta b sa m u ti endiselt v e n e p ä r a s e näh tu se .
K a g u -E e sti k ä ä b a s t e s t kõige lää ne po o lse m rüh m on H e l m e H u m m u l i k ä ä p a d.65 Nii tuleb p id ad a k ä ä b a s te kõige lääne- poolsem aks levikupiiriks a n tu d perioodil H elm e üm bru skon da, k ust me n ä ite k s eelmisel perioodil k ä ä p a id ei tunne. Hum m uli k ä ä p a d , m illest m õned on läbi k a e v a tu d s a m u ti m öödu nu d sa ja n d i lõpul, k u ju ta v a d e n d a st m a d a la id k u hjatisi. Kõigi n en d e inventar on en a m -v äh e m ü h e s u g u s e koo stiseg a. K ä ä p a is t leiti n äitek s kul
juseid, helmeid, p ro n k sis t rõ n g a s p e a n õ e l koos rin n a k e tig a , p a a r õõnega o d aotsa, nuge, spiraalikesi, r a u a s t h o bu rau dsõ lg, pronk
sist p u n u tu d k a e la v õ ru la m e d a te o tste g a , m is sulg ub haakideg a (vt. ehtetüüp joonisel 5), 6 b a lt ip ä r a s e p le ttm u s tr ig a laia käevõru, s p ir a a lilu s tu s te g a rõiv a k a tk e n d e id jm. S a m a s t s a a d i ka põletus
m atu seid. K ä ä p a id d ateerib üks inglise p ä rito lu g a m ü n t XI s a j a n dist.
H um m u li k ä ä b a s te leiu m a te rja l s a rn a n e b e n a m ik u s kõigiti selle a j a j ä r g u e e stla s te kalm ete in v e n ta rig a ( s p ir a a lilu s tu s e d v a i
bal, ehtenõelad, p le ttm u s trig a k ä e v õ ru d ) .66 S a m a l a ja l H um m uli
61 S laavi tüüpi kedrakeraam ika kohta lähem alt vt. Ik. 36.
62 T а 11 g г e n, m ainit. töö, lk. 61.
63 M oskva Riiklik Ajaloom uuseum (edaspidi M RA), arhiiv 33/18b.
64 T а 11 g г e n, m ainit. töö, lk. 61.
65 K ääpaid uurinud 1895. a. R. H ausm ann jt., vt. RK, lk. 671—672, esemed AI: 1979.
66 V õrreldes näit. Kiid järv e Lootvina kalm e inventari, vt. A.I:39/6, sam uti Puh j a Ulila kivikalm e inventari, vt. AI:2839:1—9 jne.
kae la v õ ru on a lg s e lt vene päritolu. V a n im a d seda tüüpi kaela- võ ru d vene aladel on dateeritud, sa m u ti n a g u H um m uliski, XI sa ja n d iss e , kohati isegi X s a j a n d i s s e 67, h ilisem ad X II—X III s a ja n d iss e , n a g u neid kohtam e Lõuna-Vene aladel, V ladim iri ü m b ru s k o n n a s , Loode-Venes jm .68 L ä tist tu n n e m e seda tü üpi k a e lavõru Cesise ü m b ru s e s t.69 Eesti alal on see a g a t u n tu d v õ rd le misi l a i a l d a s e l t 70, olles siia levinud kokkupuute tu le m u s e n a Vene a la d e g a ja olles siin teiste balti- ja e e s tip ä ra ste k a e la v õ ru d e k õ r
val hä sti kodunenud.
N a g u näem e, on s la a v ip ä r a n e m atm isv iis — k ä ä p a s s e m a t mine — a n tu d perioodil kõnealuse piirkonna lä ä n e o s a s isegi k a u gemal tu n tu d kui v a ra s e m a l a ja jä r g u l, ent leiu in v e n ta ris esineb s la a v ip ära se id elem ente jä r j e s t harvem ini. N a g u M etstes, nii ka H um m ulis k ohtam e vene mõju v ä h e m ehetes (peaehe, kaelavõ- rud), rohkem tarbeesem etes ( k e ra a m ik a ).
Piirk o n n a kõige lõun apo o lse m a st osast, P iu s a jõe ülem jook
sult, on m õ n in g a id teateid ka v e n e p ä r a s e in v e n ta rig a k ä ä b astest.
Näiteks Rõuges end. P la a n i kirikum äe veerul on olnud kaks k ä ä bast, mis on r a j a tu d tõenäoliselt eelmisel perioodil, kuid s is a l d a vad ka hilisem aid ju u rd e m atm isi, n a g u n ä h tu b se alt leitud kõrva- rõ n g as te st ( o im u rõ n g a stest) ja h o b u rau d s õ lg e d es t.71 Kõrva- ja o im urõngad p a n u s te n a m o o d u sta v a d kõnesoleval perioodil vene m atustele iseloomuliku näh tu se. Rõuge k ä ä p aisk i kõneleb see ilm selt elanikkonna vene päritolust.
V a a d e ld a v a s t p iirk o n n a st on teateid veel m itm ete k ä ä p a rü h - made ju u re s esin evatest slaavi tüüpi kiviristidest. V iim ased t ä h i s tav a d s la a v lastel üldiselt hilisem aid kesk aeg seid m atuseid, u l a tudes juba enam ikus v ä lja a n tu d perioodi piirest. Nii m ain ita k s e Võru—V astseliin a m a a n te e ä ä re s K asuka küla lähed al k alm istu t m ad a late k ä ä b a s te g a , millede ju u re s on säilinu d kiviristide j ä ä nuseid.72 K alm est olevat leitud s a m a tea te k ohaselt vene m ünte.
On andm eid veel kiviristide olem asolu kohta P õlva Tilsi küla k ä äb astiku s.73 R äp ina ü m b ru sk o n n a s, ku st me kõnesoleval a j a jä rg u l k ä ä p a id ei tunne, esineb tead ete ko haselt sam uti m itmeid kalmeid kiviristide j ä ä n u s t e g a . 74
Petseri aladel n in g veelgi idapoolsem atel P ihkva oblasti m a a del esineb hiliste k ä ä b a s te k õrval ta v a lis e lt külakalm eid kiviris
67 Vrd. MAP, nr. 29, tüüp XXIII:7,13.
68 MAP, nr. 29, XXIII: 14.
69 H. M o o r a , Bemerkungen über einige ostbaltische Schmucksachen der jüngeren Eisenzeit I, Sitzungsberichte der GEG, 1928, lk. 165, joon. 5.
70 Samasuguseid pronksist kaelavõrusid kohtame veel Kirde-Eestis ja Põhja-Eesti leidude hulgas XI sajandist (vt. AI:3901:1—2 (Küti); 2053:16 (Lahepera) jt.), kus need on levinud samuti idapoolsete kokkupuudete tule
musena.
71 Rõuge khk. kirjeldus, lk. 26 (leiuteade J. Jungilt).
72 Vt. Vastseliina khk. kirjeldus, lk. 31; mündid kadunud.
73 Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus, Tartu 1926, lk. 243.
74 Räpina khk. kirjeldus AI-s.
2* 19
t id e g a .75 S laavi aladel kohtam e sellal veel k iv iristid e g a k a lm e te g a s a m a d e s grup p id e s väikesi ü m m a r g u s e p õ h ip la a n ig a m a d a la id k ä ä p a id (diam eeter 3 X 2 , 5 m, k õ rg u s 0,3—0,4 m ), mis on ü m b rits e tu d s u u rte põldkividega. V iim ased on t u n tu d ž a ln ikute nim e all n i n g neid p eetak se ü ld se kõige hilisem ateks sla a v i k ä ä b a s te k s .76 Z alnikud d a te e rita k s e ta v a lis e lt X II— XIV saja n d isse , mõnel pool esin ev ad n a d isegi kuni XVI sa ja n d in i, n a g u n ä ita b neis s isa ld u v inventar.
K a g u -E e stis me tüüpilisi žalnik u id ei tun n e, kui m itte a r v e s ta d a kohapeal k o n tro llim a ta teateid K a suk a küla k ä ä b a s tik u s t, kus on a ndm eid kiviristide esinem ise kohta. Kuid v iim a s te esine
m ine V a stse liin a ü m b ru se s ja siit kirde pool k itsa r ib a n a Pihkva jä rv e lä ä n e k a ld a lt kuni Tilsini Põ lv as, kohati kõ rvuti e e stip ä ra ste m u ististe g a , tä h is ta b üldjoon tes s la a v l a s t e a s u s tu s e kilde Räpina, V a stse liin a ja R õuge piirko n nas h ilisem a lg i k e s k a ja j.77
P e a le k alm eleidude on K a g u -E e s tis t veel m õ n in g a id t e a teid s la a v ip ä r a s te s t j u h u l e i d u d e s t . T a r tu lin n a s t pärineb kolm est t r a a d is t p u nu tud , h a a k id e g a s u lg u v k a e la v õ ru ,78 m is s u guse tüübi iseloo m ustam isel p e a tu sim e eespool. Leid kuulub a r v a ta v a s ti m a a -a lu s e m a tu s e juurde, sest ta s a a d i koos lu ustikuga.
V a stse liin a Loosilt on leitud h õ b e d a st k a e la v õ ru ,79 m ille keskosa on fatseteeritud , o tsa d a g a m ä s s itu d ü m b er h õ b e tr a a d ig a ja lõpe
v a d sa d u la k u ju lise k in n isega. S a m a s u g u s e id tored u se se m eid t u n neme IX s a ja n d i s t n in g IX—X s a ja n d i piirilt Vene aardeleidu- dest n äitek s Loode-Venes Gorki, U zm ini k ä ä b a s te s ,80 kuid selline kae la v õ ru esineb ka b alti m u is tis te h u lg a s ja pole p ä ris kindel selle a lg n e kuuluvus. R a n n u s t S a a r e k ü la s t on te a d a rid a kolmest ja n e lja s t p r o n k s tr a a d is t p u n u tu d s la a v ip ä r a s e id käevõrusid, sa m u ti V a s tse liin a s t (vt. joon. 6 ).81 V õ n n u s t K a s tre s t p ä r i neb sla a v i tüü pi ristik uju lin e rip a ts (vt. joon. 7 ) .82 Tõrva rajo o n ist Riidoja lä h e d a lt k ü la k a lm e s t on leitud lu u n u la (pool-
75 Käesoleva kirjutise raames pole võimalik lähemalt analüüsida Petseri ja Irboska piirkonna hilisemaid kääpaid. Autori poolt läbitöötatud sealsete kää
baste materjal eespool mainitud väitekirjas aga kinnitab nende tüüpilist slaavi päritolu ja otsest seotust kaugema, Pihkva-Velikaja piirkonna kääbaskal- metega.
76 Vt. А. А. С п и ц ы н , Сопки и жальники, lk. 152— 153; В. В. С е д о в , Кривичи и словене, lk. 11.
77 Peale puhtslaavi asustuse on siin ilmselt asunud ka üksikuid kilde ida poolt Peipsit vene-vadja segaelanikkonnast, mida kinnitab näit. lõuna pool Emajõge Mäksa kääbaste inventar X III—XIV sajandist (R. H a u s m a n n, Grabfunde aus Mekhof. Sitzungsberichte der GEG, 1905, lk. 114— 119); Mäksa kääpad erinevad oma sisult eespool kirjeldatud Kagu-Eesti kääpaist, kuuludes rohkem kokku hilisema perioodi vene ja vadja kääbastega Peipsi põhja- ja loode
rannikul.
7« AI:3782.
79 Vt. RK:679, tahvel XXX:4.
80 Vrd. Г Ф. К о р з у х и н а , Русские клады IX—XIII вв., М.—Л. 1954, lk. 10, 11, kaart Т.
81 Rannu khk. kirjeldus, lk. 14. Vrd. MAP nr. 29, tahvel XXV:9.
82 AI:2513:4.
k u u ku juline r i p a t s ) , 83 Peipsi P iir is a a r e lt pärineb h õbed ast fatse- te e ritu d h e lm e ste g a ilu s tatu d k õ r v a rõ n g a s (vt. joon. 7 ) ,84 m is s u g u se id k o h tam e a rv u k a lt Vene lõunapoolsetes (Sm olenski, Kiievi ü m b ru se ) a a rd e le id u d e s.85 Eesti a la lt on s a m a s u g u s e id leitud vee!
p a a ril juhul, ilu s ta tu n a filig ra an h e lm e steg a (O te p ä ä lin n a m ä e leidudes, s a m u ti üks ek sem p lar S a a re m a a lt Kihelkonna T agam õi-
Joonis 6. Slaavi tüüpi p ro n k straad ist punutud käevorusid:
а — raiutud otstega; b — aasotstega.
Joonis 1 . a — fatseteeritud helm estega ja b — filigraanhel- mega ilustatud kõrvarõngad (Kihelkonnalt ja P iirisaa relt),
с — slaavi tüüpi ristike. (А. M. T allgreni järgi.)
s a s t 86). O te p ä ä lä h e d a lt P ä id la k a lm e st on s a a d u d koos m itm e su g uste e e s tip ä r a s te ehetega kaks v e n e p ä r a s t lu u n u la rip a ts it, sam uti m osaiikhelm eid,87 millele v a s te id leidub Vene a la d e k a l
metes (vt. joon. 8 ) .88
83 AI:4073.
84 T a l l g r e n , m ainit. töö, tahvel V:14.
85 К о р з у х и н а , m ainit. töö, nr. 67, 68, 74, 94.
86 T a l l g r e n , m ainit. töö, tahvel V: 13; O tepää eks. kohta vt. lk. 38.
87 RK, 676; AI: 1997.
88 T a l l g r e n , m ainit. töö, lk. 102— 103.
21
M a in itu d esemeist osa kuulub tü ü p iliste vene käsitö öto od ele hulka (n a g u oimu- ja k õ rv arõ n g a d , lu u n u la rip a ts id ) ja m oo d u sta b tõ enäoliselt impordi, mis viitab k a u b a ü h en d u s tele e e sk ä tt Dnepri- Kiievi p iirk o n n a g a. Teine osa a g a k u ju ta b e n d a st te a tu d sla a v i- p ä ra s e id esemeid jä lje n d a v a id vorm e (p u n u tu d või v ä ä n a t u d t r a a d is t käevõrud, m itm e su g u sed klaashelm ed , ripatsid-ristikesed , k ae la v õ ru d n a g u H um m ulis, T a rtu s jm .), m is on e e stla s te ju u re s en a m kodunenud, esinevad l a i e m a l t 89 ja on ilm selt k oh apeal v a l
m is ta tu d v a s ta v a te vene ehete eeskujul.
V õrreldes eelneva p erio od iga on tüüp iliste v e n e p ä r a s te ehete hulk lihtsa kü la in v e n ta ri o sa s t u n d u v a lt v ä h e n e nud ka neil aladel, kus veel esineb v e n e p ä r a s t kalm ev orm i — kääpaid.
A ntud p iirkonna põhja- ja läänepoolseis osades on a g a eesti (balti) elem entide ülek aal täielik. E e s tla s te m a a -a lu s te s m a tu ste s, sa m u ti hilistes kivikalm etes (vt. k a a r t joon- 4) esinev rikkalik in
v e n ta r on e n am ik u s eesti- või b a ltip ä ra - ne, sa m u ti erineb nende m atm isviis sla a v la s te m atm isviisist- S a m a l ajal koh tam e üksikuid tüüpilisi vene p ära - seid elem ente e estlaste m u ististe h u lg as (Loosi, Riidoja, P ä id la jm .). See kõik näitab, et eelmisel perioodil siin a s u n u d slaavi e lanikkond on o salt assim ilee ru n u d kohaliku e la n ik k o n n ag a , osa lt a g a võib-olla n ih k unu d k a u g e m a le k a g u s se n in g ülek a a lu K a g u-E e sti alal on s a a v u ta n u d eesti hõimud, kes kohaliku s is e a re n g u tulem u sena a s u sta s id ka siin j ä r j e s t laiem aid alasid.
P id a d e s silm as, et ühe erineva etnilise rü h m a s e g un em isel tei
s eg a m u u tu v a d ilm selt kiiremini ehete k a n d m is e viisid, p ü s iv a m ak s a g a o s u tu v a d ig a p ä e v a se s elus, m a ja p id a m is e s jne. j u u r d u nud tra d itsio o n id (tarbeesem ed, k e ra a m ik a ), m atm iskom bed, sa m u ti keel, tekib oletus, et ü la lk ir je ld a tu d H elm e H um m uli IX—XI s a ja n d is s e k u u lu v ate k ä ä b a s te in v e n ta r võiks v iid a ta assi- m ilee ru m issta a d iu m is olevatele e la n ik k on n a gruppidele. Siit j ä r e l duks, et k ä ä b a s te levik a n tu d perioodil nii k a u g e le lä ä n d e ( H u m muli) on se le ta ta v juba tu g e v a s ti a ssim ilee ru n u d sla a v i pereko n
d a de ü m b era s u m is e g a s ü g a v a m a le e e stlaste sekka. S a m u ti võib a rv a ta , et e estlaste kalm etes esinevaid sla a v i p ä rito lu g a esemeid, eriti tä h e n d a tu d k a g u o s a s , k a s u ta ti jä t k u v a lt ju b a e e stlaste hulka s e g u n e n u d s la a v la s te j ä r g l a s t e poolt. S a m a g a võiks se le tad a üksikute slaav i kiviristide e sinem ist ee stlaste kalm ete kõrval P õ lva ja V a stse liin a piirko n nas.
89 R aiutud o tstega, p ro n k straa d ist keeratud käevõrud esinevad mitmel pool Eesti aladel, eriti rohkesti K irde-Eestis. Nende leviku tsentrum näib olevat kusagil L eningradi oblastis, Oudova piirkonna kääbaste alal.
Joonis 8. V enepärane luu- nula-ripats. (ENSV TA AI arheoloogiasektori kogu
dest.)
