TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Marianna Marjunitš KESKKONNA KAITSMINE KARISTUSÕIGUSE KAUDU – LEX SPECIALIS DEROGAT LEGI GENERALI PRINTSIIP KESKKONNAVASTASTES KURITEGUDES Magistritöö juhendaja: prof. Jüri Saar Tallinn 2013

TARTU ÜLIKOOL

ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut

Marianna Marjunitš

KESKKONNA KAITSMINE KARISTUSÕIGUSE KAUDU – LEX SPECIALIS DEROGAT LEGI GENERALI PRINTSIIP KESKKONNAVASTASTES

KURITEGUDES Magistritöö

juhendaja: prof. Jüri Saar

Tallinn 2013

2 Olen koostanud magistritöö iseseisvalt.

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikad ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

………... (töö autori allkiri ja kuupäev)

3 SISUKORD

SISSEJUHATUS ... 5

1. Keskkonnavastased kuriteod ... 11

1.1. Keskkonnakuritegude karistusõiguslik kujunemine Eestis ... 11

1.2. Blanketne koosseis ... 14

1.3. Keskkonnakuriteod karistusseadustiku 20. peatükis ... 16

1.4. Sanktsioon ... 31

1.5. Statistiline ülevaade ... 31

2. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse mõju Eestile keskkonna kaitsmisel karistusõiguse kaudu ... 34

2.1. Euroopa Liit... 34

2.1.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ (keskkonnadirektiiv), ... 36

2.1.2. Keskkonnadirektiivi (2008/99/EÜ) ja merereostuse direktiivi (2009/123/EÜ) roll Eesti karistusõiguses ... 38

2.2. Rahvusvaheline õigus ... 43

2.2.1. Arhusi konventsioon ... 44

2.2.2. Espoo (1991) konventsioon ... 45

2.2.3. Merede kaitset ja merereostust käsitlevad konventsioonid ... 45

2.2.4. Sisevete kaitset käsitlevad konventsioonid... 46

2.2.6. Looduskaitse konventsioonid, lepped ja ühingud ... 46

2.2.7. Atmosfääri saastamise ennetamise ja vältimisega tegelevad konventsioonid... 48

3. Lex specalis derogat legi generali printsiip keskkonnavastastes kuritegudes – KarS § 363 näitel... 50

3.1. Lex specialis derogat legi generali printsiip (spetsiaalsuspõhimõte)...50

3.2. Karistusseadustiku § 363 versus keskkonnaalased eriseadused ... ..51

3.2.1. Veeseadus ... 52

4

3.2.2. Jäätmeseadus ... 53

3.2.3. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus ... 54

3.2.4. Maapõueseadus... 55

3.2.5. Välisõhu kaitse seadus ... 57

3.3. Lex specialis derogat legi generali printsiibi rakendamine lähtudes kohtulahenditest...58

KOKKUVÕTE ... 68

ENVIRONMENTAL PROTECTION THROUGH CRIMINAL LAW- LEX SPECIALIS DEROGAT LEGI GENERALI PRINCIPLE IN ENVIRONMENTAL CRIMES ...72

KASUTATUD ALLIKAD...82

LISAD... ...86

Tabel 1... ...86

Lihtlitsents ...88

5 SISSEJUHATUS

Keskkonnakaitse on expressis verbis kajastatud põhiseaduse¹ kahes sättes, §-des 5 ja 53.² Põhiseaduse § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. See säte paneb riigile kohustuse kujundada looduskeskkonna säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim, millega piiratakse isikute õigusi keskkonnakaitse vajadustest lähtudes. ³

Kuna § 5 näol on tegemist üldise sisuga keskkonnaalase printsiibiga, on terminit „loodusvarad ja -ressursid” põhimõtteliselt võimalik laiendada kõikidele keskkonnakaitseõiguse esemeks olevatele keskkonna põhilistele elementidele, nagu õhk, vesi, pinnas, floora ja fauna ning nende koostoime. Sätte eseme lai määratlemine on kooskõlas nüüdisaegse keskkonnaõiguse arusaamaga, mille kohaselt on efektiivne keskkonnast kui terviklikust süsteemist lähtuv keskkonnakaitse. Keskkonnakaitse valdkonnaspetsiifilises kontekstis on loodusvara või - ressursina eraldi vaadeldav ka nende elementide selline komponent nagu mõni taime- või loomaliik ja selle looduslik elupaik, maastikuelement, maavara vms.⁴ Põhiseaduse §-l 5 on kahesugune õiguslik tähendus⁵, ⁶. Esiteks on tegemist põhiseadusliku printsiibiga, mis on adresseeritud riigile ning kohustab viimast välja töötama kohane õiguslik keskkonnaregulatsioon ja tagama selle elluviimine. Teiseks on säte aluseks isikute õiguste piiramisele keskkonnakaitse vajadusest lähtuvalt.

Samas pole PS tekstis otsesõnu sätestatud keskkonnaalast põhiõigust⁷, kuid kohtupraktikas on seda tunnustatud pigem PS § 53 alusel kui Århusi

konventsioonist

tulenevalt.

1 Eesti Vabariigi Põhiseadus. 28.06.1992. - RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2 (edaspidi PS).

2 H. Veinla. Isikute keskkonnaalased põhikohustused: lähtekaalutlused ja sisustamine. Juridica, 2012, nr 5 lk 384.

3 Eesti Vabariigi Põhiseadus kommenteeritud väljaanne 2012. § 5 kommentaarid p 1. Arvutivõrgus kättesaadav:

http://www.pohiseadus.ee/ptk-1/pg-5/, 26.04.2013. a. (edaspidi PS Komm. vlj. 2012).

4 PS Komm. vlj. 2012, § 5 kommentaarid p 3.

5 H. Veinla ja E. Saunanen. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu põhialused. Juridica, 2008, nr 9 lk 599.

6 H. Veinla. Keskkonnaõigus. Tallinn: Juura 2005, lk 171.

7 PS Komm. vlj. 2012, § 5 kommentaarid p 6.

8 Århusi konventsioon (inglise Aarhus Convention) on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide 1998. aastal alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon on nimetatud Taani linna Århusi järgi. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6.

juunil 2001. Konventsiooni artikkkel 1 - Et kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis

6

Konventsiooni¹⁰

Põhiseaduse § 53 sätestab kaks põhikohustust - igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.

Niisugust sätet varasemates Eesti põhiseadustes ei tuntud. Sarnaseid regulatsioone leidub ka paljude teiste riikide põhiseadustes. Ulatuslikud keskkonnakaitselised kohustused on riigid võtnud endile arvukate rahvusvaheliste lepingutega, mis kohustavad keskkonna kaitseks kohustusi panema ka üksikisikutele. Oluline osa keskkonnaõiguse regulatsioonist tuleneb Euroopa Liidu õigusest.¹¹

Meist igaüks soovib olla terve ja elada tervislikus elukeskkonnas. Siiski on neid, kes käituvad looduskeskkonda kahjustavalt ja panevad toime keskkonnavastaseid süütegusid. Sellest tulenevalt on karistusõiguse rolliks lisaks keskkonna kaitsmisele ka inimväärsete elamistingimuste säilitamine praegusele ja tulevastele põlvkondadele.

Karistusõiguse kohaselt on keskkonnavastaste süütegudega kahjustatav õigushüve just inimest ümbritsev looduskeskkond - maa, vesi ja õhk ning muud keskkonna ilmnemisvormid, taime - ja loomariik.¹²

Võib öelda, et keskkonnakuritegude tõkestamisele ja senisest efektiivsemale menetlemisele on Euroopas ja Eestis hakatud järjest suuremat tähelepanu pöörama. Samas on keskkonnakuritegude valdkonna problemaatika leidnud nii Eesti kui rahvusvahelises erialases kirjanduses vähest käsitlust. Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu¹³ artikli 174 lõikele 2 on ühenduse keskkonnapoliitika eesmärk tagada keskkonna kaitstuse kõrge tase kogu ühenduses. Ühendusele vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse.

9 K. Vaarmari. Keskkonnaalane subjektiivne õigus Eesti kohtupraktikas. Juridica, 2007 nr 7, lk 452.

10Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Arhusi konventsioon). Vastu võetud 08.05.2003 nr 12, RT II 2001, 18, 89 .

11 PS Komm vlj. 2012. § 53 kommentaari p 2. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-53/

12 J. Sootak, P. Pikamäe (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3., täiendatud ja ümbertöötatud vlj.

Tallinn: Juura 2009. 20.ptk/1.1

13 Euroopa ühenduse asutamisleping. Euroopa Liidu Teataja C 321 E , 29/12/2006 Lk 0037 - 0186 Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:12006E/TXT:ET:HTML , 26.04.2013.

7

teeb muret keskkonnaalaste õigusrikkumiste kasv ning samuti nende mõju, mis ulatub üha sagedamini üle nende riikide piiride, kus kõnealused õigusrikkumised toime pandi. Selle eesmärgi saavutamiseks on vastu võetud palju õigusakte ja ühendus peab tagama, et neid täielikult rakendataks, kohaldataks ja täidetaks. Keskkonnakuritegevus kujutab endast suurt ohtu keskkonnale ja inimeste ning loomade tervisele Euroopa Liidus, isegi kui selle kuritegevuse täpset ulatust on raske määrata, kuna usaldusväärset statistikat ei ole. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu artikkel 1 sätestab, et direktiiviga kehtestatakse kriminaalõigusega seotud meetmed, mille eesmärk on tõhusam keskkonnakaitse. ¹⁴ Sellest lähtudes jõustus 21.03.2011. a karistusseadustiku muudatus, millega viidi karistusõigusesse sisse keskkonnakuritegude alased muudatused/täiendused.¹⁵

Keskkonnakuritegusid ei esine massiliselt, kuid need on üsna spetsiifilised ja nende uurimine nõuab konkreetse keskkonna valdkonna tundmist. Keskkonnakuritegude uurimise eripära seisneb eelkõige selles, et karistusseadustikus¹⁶ (edaspidi KarS) sätestatud keskkonnavastaste kuritegude koosseisulised tunnused – konkreetse teo ebaseaduslikkus, nõuetevastavus, oluline või suur keskkonnakahju jms - tulenevad eriseadustest¹⁷, ¹⁸ ning karistatavus karistusseadustikust.

Kui vaadata Eesti kuritegevuse statistilisi andmeid, siis on märgatav, et kuigi keskkonnakuritegude arv moodustab suhteliselt väikese osa ülejäänud koosseisudega võrreldes, on nende kuritegudega keskkonnale tekitatud märkimisväärne kahju.

14 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ, 19. november 2008, keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu. Euroopa Liidu Teataja 06.12.2008, L 328/29.

15 Sellest tulenevalt täiendati Keskkonnavastaste süütegude peatükki 5 uue kuriteokoosseisuga. Lisaks muudeti osa eelnevaid koosseise ja ühte ka täiendati. Täpsem ülevaade käesoleva töö 2. peatükis.

16Karistusseadustik. 06.06.2001. – RT I 2001, 61, 364; RT I, 20.12.2012, 13

17 H. Veinla Keskkonnaõiguse kodifitseerimisest Eestis: põhjused, eesmärgid ja valikud. Juridica, 2007, nr 7, lk 495 - Praegu moodustavad Eesti keskkonnaõiguse suur hulk eri ajal ja tihti ka erinevatest põhimõtetest lähtudes vastuvõetud õigusakte. Kui nende aktide vahel puudub veel ka vajalik seos, muutub reguleerivast struktuurist ülevaate saamine mõnikord raskeks nii tegutsevatele isikutele, avaliku halduse teostajatele kui ka järelevalve ja kohtuorganitele.

18H. Veinla ja E. Saunanen. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu põhialused. Juridica, 2008, nr 9, lk 607. - Eesti keskkonnaregulatsioon on koondatud eriosadesse ning on sageli killustunud, dubleeriv ja kohati

põhjendamatult erinev

8

Käesoleva magistritöö eesmärgiks on anda analüütiline ülevaade keskkonnakuritegudest Eestis - eelkõige KarS-i keskkonnavastaste süütegude peatüki kuriteokoosseisudest. Lisaks käsitletakse Euroopa Liidu ja rahvusvahelise keskkonnalase karistusõiguse rolli Eesti õigusele. Kolmandaks tuuakse välja probleemkohad KarS-i § 363 (looduskasutus- või saasteloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest) rakendamisel eriseaduste, ringkonna- ja Riigikohtu lahendite analüüsimise kaudu. Võib öelda, et keskkonna valdkondi puudutavates eriseadustes nähakse pea iga keskkonnaloa alamliigi kohta ette täpsem erikoosseis ja lähtudes lex specialis derogat legi generali¹⁹ printsiibist, on sellisel juhul tegemist väärteoga. Sisuliselt tähendab see seda, et KarS § 363 rakendusala on muutunud pea olematuks.

Spetsiaalsuspõhimõttest lähtudes on tõusetunud küsimus, kas ja kuivõrd saab üldse praktikas rakendada keskkonnnaasjades kuriteona KarS § 363 sätet.

Magistritöös on kasutatud teemakohaseid normatiivakte, nende seletuskirju ja kommenteeritud väljaandeid, õpikuid ning teisi antud teemat puudutavaid kirjandusteoseid ja interneti allikaid.

Allikatena on kasutatud erinevaid teaduslikke artikleid ja asjakohast kriminaalstatistikat ning väliskirjandust. Läbi viidud kohtupraktika analüüsis kasutati Riigi Teataja internetikeskkonnas avaldatud ringkonna- ja Riigikohtu lahendeid. Töö sisaldab ettepanekuid ja võimalikke teid puuduste kõrvaldamiseks. Töös on kasutatud analüütilist meetodit, mille kasutusala võib töös jaotada kaheks: esimesed kaks peatükki on üldiselt teoreetilise sisuga ja kolmas on nii teoreetilist kui empiirilist laadi.

Töö on vastavalt püstitatud eesmärkidele jaotatud kolme peatükki, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimene peatükk on üldisem ning käsitleb keskkonnakuritegusid üldiselt sh nende karistusõiguslikku kujunemist Eestis, keskkonnakuritegude liigitamist koosseisude järgi, blanketset koosseisu, sanktsioone. Tehakse põgus statistiline ülevaade keskkonnakuritegudest Eestis, saamaks informatsiooni nende kuritegude hetkeseisust.

19 J. Sootak. Seadusainsus. Kui isiku tegu vastab mitmele süüteokoosseisule, siis mitme järgi ja kuidas ta egelikult vastutab? Juridica, 2010, nr 1, lk 11-14. – Lex specialis derogat legi ehk spetsiaalsus on juhtum, kus kaks seadust ei saa rahulikult teineteise kõrval seista, vaid ühel tuleb lahkuda. Spetsiaalsus kui seadusainsuse ainus vorm tähendab ühe seaduse eeliskohaldamist teise ees. Lähtudes sanktsiooniõiguse loogikast karistuse mõistmisel konkurentsi tõttu kõrvale jäänud seadust ei kohaldata. Tunnustest A+B+C koosneva koosseisu kõrval võib olla veel täiendavat koosseisutunnust D sisaldav koosseis (A+B+C+D). On ilmne, et viimane koosseis täidab ka esimese (mitte vastupidi) ning mõlema kohaldamine ei ole vajalik.. Üks norm hõlmab loogiliselt teise, üldnorm sisaldub loogiliselt erinormis.

9

Teine peatükk keskendub üldisele keskkonnakuritegude karistusõigusliku regulatsiooni kujunemisele Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel tasandil. Eelkõige käsitletakse Euroopa Liidu ja rahvusvahelise keskkonnalase karistusõiguse rolli Eesti õiguses.

Töö kolmandas peatükis käsitletakse õiguse üldpõhimõtte lex specialis derogat legi generali (üld – ja erinormi konkurentsi korral tuleb kohaldada erinormi) problemaatikat. Nimetatud põhimõtte puhul peab eriseadust rakendama üksnes juhul, kui tegemist on peaaegu identsete koosseisudega.

Sellest tulenevalt on magistritöö hüpotees: lähtudes õiguse üldpõhimõttest lex specialis derogat legi generali on karistusseadustiku § 363 rakendusala muutunud pea olematuks ja see vajab kaasajastamist. Sellest lähtuvalt on töö empiirilise osa uurimisobjektiks valitud keskkonnaalased süüteod, eelkõige KarS § 363 sätestatud kuriteokoosseis ja sellega konkureerivad eriseaduste koosseisud. Järelduseni jõudmiseks analüüsitakse nimetatud KarS-i sätet puudutavaid väärteokoosseise kuriteokoosseisuga.

16.02.2011 võeti vastu keskkonnaseadustiku üldosa seadus²⁰,²¹ (edaspidi KeÜS), mis jõustub siis, kui võetakse vastu ja jõustub²² Keskkonnaseadustiku eriosa seadus (edaspidi KSES)²³. Tulenevalt

20 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011; RT I, 28.02.2011, 1 (jõustub koos keskkonnaseadustiku eriosa seaduse jõustumisega).

21 2007. a alustati Eeti Vabariigi Justiitsministeeriumi eestvedamisel Eesti keskkonnaõiguse kodifitseerimisega. Eestis ei ole varem olnud keskkonnaseadustiku üldosa, keskkonnaregulatsioon on koondatud eriosadesse ning on sageli killustunud, dubleeriv ja kohati põhjendamatult erinev. Keskkonnaseadustiku üldosa valmimisele järgneb eriosa kodifitseerimine. KeÜS koondab need keskkonnakaitse õigusliku reguleerimise instrumendid, mis ei ole valdkonnapõhised. - H. Veinla ja E. Saunanen.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu põhialused. Juridica, 2008, nr 9, lk 598, 607.

22 Keskkonnaseadustiku eriosad on kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2012. ja 2013. a jooksul. Üldosa seadus jõustub nn esimese grupi eriosa seaduste vastuvõtmisel ja hakkab kehtima kogu keskkonnaõiguse suhtes tervikuna, sh enne üldosa jõustumist kehtinud seaduste suhtes, v.a loamenetluse osa. Esimese grupi eriosa seadused on metsaseadus, looduskaitseseadus, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, keskkonnavastutuse seadus, kalapüügiseadus ja keskkonnaseire seadus.Nende seaduste eelnõud on kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2012. a IV kvartalis. Loamenetluse osa jõustub nn teise grupi seaduste vastuvõtmisel ja need seadused on jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, kiirgusseadus, tööstusheite seadus ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadus. Üldosa seaduse loamenetluse osa on lahutamatult seotud eriosa seaduste loamenetlustega ja selle peab kehtestama koos eriosa seadustega, mis reguleerivad ka loamenetlust. Nende seaduste eelnõud on kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2013. a III kvartalis. Eriosa seaduse kolmas seaduste grupp koosneb jahiseadusest, mereseadusest ja maapõueseadusest ja nende eelnõud on kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2013. a IV kvartalis.

Eriosa jagunemine gruppideks on tingitud nende valmidusastmest ehk esimese grupi eelnõud on kõige paremas seisukorras ja varsti valmis esitamiseks Vabariigi Valitsusele, teise grupi eelnõudega peab veel tööd tegema ja kolmanda grupi eelnõud on alles väljatöötamisel. Seoses sellega, et üldosa seadus hakkab kehtima ka nn vanade keskkonnaseaduste suhtes, on kavas välja töötada rakendusseadus, et kõrvaldada vastuolud nn vanade keskkonnaseaduste ja üldosa seaduse vahel. Võimalike vastuolude kohta vana ja uue keskkonnaõiguse vahel on tehtud analüüs ja selle käigus on leitud, et vastuolud ei ole suured ja neid ei ole palju. Seega on võimalik need kõrvaldada selleks väljatöötatava rakendusseadusega, millega korrigeeritakse ka muid võimalikke vastuolusid nt üldosa seaduse ja asjaõigusseaduse ja teeseaduse vahel. – 19.04.2012 toimunud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) korralise seminari ettekanne: Ülevaade keskkonnaseadustiku hetkeseisust (keskkonnaseadustiku hetkeseis, ajagraafik, struktuur) ,

Elina Saunanen (Keskkonnaministeerium). Arvutivõrgus kättesaadav:

http://www.ekja.ee/index.php?m=231&l=35&act=show&id=104

10

sellest on igati aktuaalne võrrelda KarS § 363 koosseisu lisaks hetkel kehtivate eriseaduste koosseisudele ka KSES-i eelnõu sätetega. Lisaks analüüsitakse Eesti kohtupraktikast neid lahendeid, kus käsitletakse lex specialis derogat legi generali printsiipi. Tuleb tõdeda, et keskkonnakuritegude osas üleüldiselt (v.a ebaseaduslik metsaraie) veel märkimisväärset kohtupraktikat ei ole ning kuna kohtulahendeid, mis üksnes keskkonna valdkonnas printsiipi käsitleks on vähe, siis on igati asjakohane lisaks uurida teistes valdkondades sama teemat käsitlevaid kohtulahendites võetud seisukohti. Lõpus tehakse järeldused ja omapoolsed ettepanekud muudatuste/täienduste tegemiseks.

23 Keskkonnaseadustiku eriosa seaduse eelnõu, 18.05.2011. Arvutivõrgus kättesaadav:

http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=57505/Keskkonnaseadustiku+eriosa+seaduse+eeln%F5u.pdf,26.04.2013.

11 1. Keskkonnavastased kuriteod

1.1. Keskkonnakuritegude karistusõiguslik kujunemine Eestis

1961. aastal vastu võetud ja kuni 2002. aastani kehtinud nõukogude karistusõigust kehastanud kriminaalkoodeks²⁴ ei sisaldanud keskkonnakuritegude peatükki. Vastavad koosseisud (nt § 155 – ebaseaduslik metsaraie, § 158 – veeobjekti saastamine või § 158`1 – kalavarude hävitamine) kuulusid majanduskuritegude peatükki (eriosa 6. ptk) ning neid peeti kuritegudeks „loodusvarade kasutamise alal²⁵“. 26

Nõukogude karistusdogmaatikat iseloomustas teatavasti kuriteo materiaalne määratlus ühiskonnaohtlikkuse kaudu – kuritegu oli kriminaalkoodeksis ette nähtud ja ühiskondlikke suhteid kahjustav tegu. Seega oli kriminaalkorras karistatav tegu üksnes siis karistusväärne, kui sellega oli tekitatud ühiskondlikele suhetele reaalne kahju. Kriminaalkoodeksis puudus aga kahjustavate ühiskondlike suhete loetelust looduskeskkond. Seega kriminaalkoodeksi järgi oli keskkonnakuritegu ühiskonnaohtlik tegu, mis kahjustas loodusressurssi kui ühte sotsialistliku majandussüsteemi toimimiseks vajalikku tingimust. ²⁷

Tänapäeval on keskkonnavastased süüteod paigutatud eraldi KarS-i eriosa 20. peatükki (keskkonnavastased süüteod). Hetkel kehtivas KarS-is on 21 paragrahvi, mis sisaldavad keskkonnavastase kuriteo koosseisu ja 5 paragrahvi, mis sisaldavad vastavat väärteo koosseisu.

Lisaks KarS-is sätestatud väärteokoosseisudele on väga palju erinevaid keskkonna valdkonda puudutavaid eriseadusi, milledes on samuti sätestatud väärteokoosseisud (nt jäätmeseadus, metsaseadus, veeseadus, maapõueseadus, välisõhu kaitse seadus, kemikaaliseadus, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus). Näiteks KarS 20. peatüki § 353 (taimestikku ohustav tegevus) lõige 1 sätestab väärteo ja lõige 2 kuriteo koosseisu. Peatüki ülejäänud koosseisud on kas väärteod või kuriteod. Sellist kombineeritud paragrahvi rohkem ei ole.

24 Kriminaalmenetluse koodeks. 06.01.1961. - ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2004, 27, 176.

25 Eesti NSV kriminaalkoodeks. Komm vlj. I. Rebane (koost.). Tallinn: Eesti Raamat 1980, 6. ptk sissejuh komm 2.

26 J. Sootak. Kas loodusressursi kahjustamine on ühiskonnakahjulik? Eesti Karistusõigus looduskeskkonna kaitsel.

Juridica, 2007, nr 7, lk 474.

27 Ibid. Samas olid loetelus riiklik ja ühiskondlik kord, majandussüsteem, omand, isik.

12

Lisaks on KarS-is veel kuriteokoosseise, mis on keskkonda kahjustavate kuritegudena määratletud²⁸, aga ei ole keskkonnavastaste süütegude peatükis. Nendeks on KarS § 104 (keskkonna kahjustamine sõjapidamisviisina) - inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude peatükist; KarS § 237 (terrorikuritegu) - riigivastaste süütegude peatükist; KarS § 409 (tehnilise normi nõuetele mittevastava toote valmistamine, töötlemine ja turustamine) ja KarS § 410 (raadiohäire tekitamine ning vale ja eksitava teate saatmine) - üldohtlike süütegude peatükist ning KarS § 425 (liiklusohutusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine) – liiklussüütegude peatükist.

Antud magistritöös käsitletakse üksnes KarS-i 20. peatükis sätestatud süüteokoosseise ja nendega õiguslikult seotud eriseaduste sätteid.

Keskkonnasüütegudega kahjustatav õigushüve on inimest ümbritsev looduskeskkond – maa, vesi ja õhk ning muud keskkonna ilmnemisvormid, taime- ja loomariik. Keskkonna kaitsmine on looduse ja tema elementidele inimtegevusest tuleneva kahjuliku mõju vältimine, looduse tasakaalu säilitamine ja looduse säästlik kasutamine.²⁹

Kaitstav õigushüve - looduskeskkond- kuulub kollektiivhüvede hulka (nagu ka nt avalik rahu, riik, õigusemõistmine)³⁰.

Deliktitüübilt on keskkonnasüütegude puhul tegemist eri koosseisudega – võib leida konkreetseid ohudelikte (nt § 352 – tuleohu tekitamine looduses), abstraktseid ohudelikte (nt § 353 – taimestiku ohustamine, § 363 – loata tegutsemine), samuti tavalisi teodelikte (nt § 364 – keskkonna saastamine). Enamik keskkonnasüütegusid on aga materiaalsed ehk tagajärjedeliktid, mis näevad ette kas otsese kahju (nt § 354- puude või põõsaste kahjustamine, milega on tekitatud oluline keskkonnakahju) või kahju tekitamise ohu (§ 367 – kemikaalide käitlemise nõuete rikkumine, mis on tekitanud ohu inimese elule või tervisele või keskkonnale). Seega on kehtiva keskkonnakaristusõiguse üks kesksemaid probleeme seotud materiaalsete süüteokoosseisudega, täpsemalt keskkonnale tekitatud olulise kahju mõistega. ³¹

28 KarS §§ 104, 237, 409 , 425 ja 410.

29 J. Sootak, P. Pikamäe (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3., täiendatud ja ümbertöötatud vlj.

Tallinn: Juura 2009. 20.ptk/1.1

30 J. Sootak. Kas loodusressursi kahjustamine on ühiskonnakahjulik? Eesti Karistusõigus looduskeskkonna kaitsel.

Juridica, 2007, nr 7, lk 474.

31 J. Sootak. Kas loodusressursi kahjustamine on ühiskonnakahjulik? Eesti Karistusõigus looduskeskkonna kaitsel.

Juridica, 2007, nr 7, lk 475.

13

Eriseaduste alusel tekkiv keskkonnakahju hüvitamise nõue ei ole suunatud mitte omandi eseme väärtuse vähenemise kompenseerimisele, vaid looduskeskkonnale kui sellisele tekitatud kahju heastamisele. Keskkond kui selline on omandiülene õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides.

Seoses sellega saab keskkonnakahju hüvitamist nõuda üksnes riik ja keskkonnakahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. Riigi esindajaks keskkonnale tekitatud kahjude arvutamisel ja sisse nõudmisel tsiviilmenetluse korras on Keskkonnainspektsioon. Menetlusökonoomika põhimõttest lähtudes on mõistlik, et tsiviilhagi arutatakse kriminaalasja raames. Sisuliselt võib öelda, et Keskkonnainspektsioon arvutab keskkonnale tekitatud kahju, on kriminaalmenetlust toimetav uurimisasutus ja lisaks esindab riiki keskkonnakahju sisse nõudmisel.

Oluline on lisaks märkida, et 2011. a veebruaris kuulutas president välja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse³², millega anti Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) uurimisasutuse staatus ja õigus alates 1. septembrist 2011 menetleda keskkonnaalaseid kuritegusid³³. Keskkonnainspektsioon on iseseisev uurimisasutus, kus toimetatakse kohtueelset menetlust algusest lõpuni keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise osas ning seda prokuratuuri juhtimisel. Kuni selle ajani teostas KKI kriminaalasjades esmaseid edasilükkamatuid menetlustoiminguid ja edastas materjali politseile edasiseks menetluseks.

Riigikogu otsustas, et ressursside säästlikuks kasutamiseks on otstarbekas anda keskkonnakuritegude menetlemine täielikult KKI pädevusse, sest asutuse eesmärke ja tegevusvaldkondi arvestades on keskkonnakuriteod KKI otsene prioriteet.³⁴ Politsei prioriteetseteks paragrahvideks ei ole olnud keskkonnakuriteod ja sellest tulenevalt ei olnud

32 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, vastu võetud 27.01.2011, RT I, 23.02.2011, 1. Jõustus 01.09.2011.a.

33 Kriminaalmenetluse seadustik. 12.02.2003. – RT I 2003, 27, 166; RT I, 16.04.2013, 3, § 212 lg 2 p 7 - Keskkonnainspektsioon keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos. KrMS kommenteeritud väljaanne lk 517 p 5.1-5.2 (kommentaari autor LL.M.N.Aas). Praktikas valmistavad uurimisalluvuse määramisel raskusi olukorrad, kus menetluse alguses ei ole võimalik anda toimunule lõplikku õiguslikku hinnangut, tegemist on korraga mitme uurimisasutuse uurimisalluvuses oleva asjaga (nt ideaalkonkurensti juhtum) või on omavahel tihedalt seotud kuriteod eri uurimisalluvuses. Nii võib prokuratuur KrMS § 212 lg 5 teise lause alusel otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega uurimisalluvust konkreetses kriminaalasjas.

34 Keskkonnainspketsiooni pressiteade, 17.02.2011 Keskkonnainspektsioon saab uurimisasutuseks. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.kki.ee/est/index.php?part=news&id=579, 26.04.2013.a

14

karistusseadustiku³⁵ (edaspidi KarS) keskonnavastaste süütegude peatüki kuritegude menetlemine esmajärguline. ³⁶,³⁷

1.2. Blanketne koosseis

Keskkonnakuritegude uurimise eripära seisneb eelkõige selles, et KarS-is sätestatud keskkonnavastaste kuritegude koosseisulised tunnused – konkreetse teo ebaseaduslikkus, nõuetevastavus, oluline või suur keskkonnakahju jms - tulenevad eriseadustest³⁸ ning karistatavus karistusseadustikust. See tähendab, et enamiku keskkonnakuriteokoosseisude puhul on tegemist blanketsete kuritegudega. Kuriteokoosseis tuleb seega sisustada vastava valdkonna kuriteokoosseisus ettenähtud objektiivse sisuga. Riigikohtu³⁹ seisukohast on blanketsete kuriteokoosseisude eesmärk vältida vajadust kirjutada karistusõiguslikult tagatud regulatsioon karistusseadusesse ümber, mis oleks enamikel juhtudel ka normitehniliselt üle jõu käiv ja olemuslikult on karistusseaduse blanketti sisustav norm blanketse süüteokoosseisu lahutamatu ja

"täisväärtuslik" osa.

35 Karistusseadustik. 06.06.2001. – RT I 2001, 61, 364; RT I, 20.12.2012, 13

36 T. Pärna. Keskkonnakaitseinspektorid kriminaalasjade uurijatena. Diplomitöö, Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2001.

Lk 61-62. Oma töö kokkuvõttes on autor jõudnud kahe järelduseni. Esiteks, kui soovitakse keskkonnakuritegude kiiremat ja efektiivsemat uurimist, tuleks tingimata luua politsei allüksused, mille töötajad tegeleksid ainult keskkonnakuritegude menetlemisega. Kindlasti paraneks siis ka keskkonnakuritegude uurmise kvaliteet. Teise lahendina on pakkunud välja võimaluse laiendada keskkonnakaitse inspektori pädevust ning anda volitus teostada kriminaalasjade kohtueelne uurimine menetluse alustamisest kuni süüdistuse esitamiseni. Muutused on vajalikud, et uurimine oleks kiire ja igakülgne algusest lõpuni.

37 D. Kolk. Keskkonnaalane kuritegu. Diplomitöö. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2000, lk 45. Oma töö kokkuvõttes jõuab autor järelduseni, et uurimisõigust omavate oganite panus selliste õigusvastaste tegude asjaolude lahendamisel ja süüdlaste vastutusele võtmisel on äärmiselt väike ja, et see on tingitud eelkõige kvalifitseeritud kaadri puudumisest ja suurest töökoormusest. Kuna keskkonnakuritegude kohtueelne uurimine on küllaltki mahukas ja aeganõudev, siis näeb tema võimaliku lahendusena kohtueelse uurimise õiguse andmist keskkonnajärelevalve asutuste ametnikele – seni õigus kohaldada kiirmenetlust, algatada kriminaalasju ja teostada edasilükkamatuid uurimistoiminguid.

38 Juridica VII/2007, Hannes Veinla Keskkonnaõiguse kodifitseerimisest Eestis: põhjused, eesmärgid ja valikud lk 495- Praegu moodustavad Eesti keskkonnaõiguse suur hulk eri ajal ja tihti ka erinevatest põhimõtetest lähtudes vastuvõetud õigusakte. Kui nende aktide vahel puudub veel ka vajalik seos, muutub reguleerivast struktuurist ülevaate saamine mõnikord raskeks nii tegutsevatele isikutele, avaliku halduse teostajatele kui ka järelevalve ja kohtuorganitele.

39 RKKKo 3-1-1-21-06, RT III 2006, 20, 182; 05.05.2006 - Lääne Ringkonnaprokuratuuri kassatsioon Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2005. a otsuse peale Jaanus Tamkivi süüdistusasjas KarS § 289 järgi. Otsuse punkt 10.4.

15

Viiteline koosseis või selle tunnus tähendab, et teatud juhtudel loobub seadusandja detailsest õiguslikust regulatsioonist ning annab viite, kust leida konkreetse küsimuse õiguslik lahend.

Tegemist on levinud normitehnilise võttega, kuivõrd viitenorm võimaldab vältida kordusi ning säilitada samal ajal seadusele vajalik süsteemsus. Blanketne koosseis on välisviiteline.

Õigusriiklikult peab blankettnormi kui karistusõiguslik koosseis tagama selle, et normiadressaat mõistaks teo karistatavustingimusi juba karistusseaduse enda, mitte alles blankettnormi tasandil.⁴⁰ Blanketsus on väljendatud erinevas sõnastuses: nõuete eiramine, keelatud, loa puudumine, nõuete rikkumine, ebaseaduslikult, loanõuete rikkumine, normatiive ületav, lubamatu, nõuetele mittevastav.

Kindlasti on vajalik kontrollida, kas vastavas koosseisus ette nähtud tegu on mingil kujul sätestatud ka väärteona.

Lisaks peab pöörama ka tähelepanu sellele, et sisult sarnaste tegude eest võib järgneda nii väärteo- kui kriminaalkaristus, seda juhul kui isik paneb teistkordselt toime laevalt saasteainete merreheitmise, KarS § 365´1 ja § 365´2 kriminaliseerivad teo, mille eest esimesel rikkumisel on isikut (füüsilist või juriidilist) karistatud väärteokaristusega.

Blanketsete kuriteokoosseisude puhul ei ole tõendamisele kuuluvad kõik objektiivsed asjaolud välja loetavad kuriteokoosseisust vaid kuriteo sisustamiseks on vajalik pöörduda eriseaduste või nende alusel vastu võetud alamõigusaktide poole, mis annavad konkreetsed käitumiseeskirjad.

Vastavad erinormid peavad kajastuma ka esitatavates kahtlustustes etteheidetena, kuna põhiseaduse § 23 lg-st 1 ja § 13 lg-st 2 tulenev karistusseaduse määratletuse nõue eeldab, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole.

Viide koosseisublanketti täitvale seadusele peab sisalduma juba süüdistuses⁴¹.

40 J. Sootak. Karistusõigus Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 233-234

41 RKKKo 3-1-1-69-06. - Temuri Tšatšibaja kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioon Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2006. a otsuse peale Temuri Tšatšibaja süüdistusasjas KarS § 393 lg 1 ja 25 lg 2 järgi.

Lahendi p 7 ja 8 - Kohus ei saa alles nõupidamistoas hakata omal algatusel otsima vastavat seadusesätet. Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab sellega seoses taas varem väljendatud seisukohale, et blanketse kuriteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb. Kohus ei saa alles nõupidamistoas hakata omal algatusel otsima vastavat seadusesätet.

16

Tõendamise seisukohast tuleb tõendada faktiliselt viitelise normi rikkumine ja tahtlus peab muuhulgas hõlmama ka viitelise normi asjaolusid. Juhul kui kuriteokoosseis ei sisalda endas mingit tagajärge, kuid tagajärg sisaldub eriseaduses, peab tõendama ka esinenud tagajärge.

1.3. Keskkonnakuriteod karistusseadustiku 20. peatükis

Keskkonnavastaste kuritegude objektidena on määratletud: mets, looduslik ala, muu loodus, põllumajandusmaa, taimestik, puud ja põõsad, kaitstavad loodusobjektid, kallas, rand ja muu maastik, jahiuluk, kala ja muu looduslik loomastik, loodussaadused, osoonikiht, üleujutuse-, soostumise-, veekogude alad, põhjavesi. Lisaks erinevatele loodusobjektidele on keskkonnakuritegude objektideks erinevad keskkonda kaitsvad või kahjustavad objektid nagu looduskasutusload, igasugu ained, energiad ja jäätmed, saasteload, kemikaalid, käitised, laevade saasteained. Eeltoodu põhjal võib väita, et keskkonnakuritegudega käsitletav tegelikkuse valdkond on väga lai.⁴²

Alljärgnevalt tehakse ülevaade KarS 20. peatükis sätestatud kuriteokoosseisudest (sh nende objektiivne ja subjektiivne koosseis).

KarS § 353. Taimestikku ohustav tegevus

Kaitstakse mis tahes looduslikku ala ja põllumajandusmaad, täiendavalt ka taime tervist.

Objektiivne koosseis on a) mootorsõidukiga looduslikul alal sõitmine (lg 1 alt 1); b) taimehaiguste või- kahjurite vältimiseks või umbrohu leviku tõkestamiseks abinõude rakendamata jätmine (lg 1 alt 2). Lõikes 1 sisaldub väärteo-, lõikes 2 kuriteokoosseis. Süütegu on lõpule viidud vastavate nõuete täitmata jätmisega. Lõikes 2 sisaldub kvalifitseeritud koosseis.

Oluline (alt 1) taimestiku kahjustus on selline, mis näiteks hõlmab suurt maa-ala või seisneb ohtliku taimekahjustaja levikus. Katastriüksus (alt 2) on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Subjektiivsest küljest eeldab lõike 2 koosseis (vähemalt kaudset) tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes, sh tagajärje.

42H. Aadamsoo. Keskkonnakuritegudest, Riigikohtu praktika ja kriminaalmenetlus. Tallinnas, 30.01.2012

17

KarS § 354. Puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine

Kõnealune koosseis kaitseb ühte osa taimeriigist – puid ja põõsaid ning nende kaudu metsa või muud haljastust. Puu on puitunud tüvega pikaealine kõrge taim, põõsas on madal harunev puittaim, mille võra kannavad kuni mõnikümmend aastat kasvavad harud ehk tüvikud. Puud ja põõsad ei pea kuuluma üksnes metsa vaid võivad moodustada muu haljastuse koostisosa.

Objektiivne koosseis – puude ja põõsaste kahjustamine: hävitamine või rikkumine. Tegu on karistatav tingimusel, et see seisnes metsa või haljastuse kasutamise nõuete rikkumises ning kui sellega tekitati oluline kahju keskkonnale. Oluline kahju võib olla väljendatav aineliselt või ka spetsiifiliselt. Subjektiivne koosseis lõikes 1 eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes sh tagajärje. Koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kui isik pani teo toime tahtlikult, kuid põhjustas tagajärje ettevaatamatusest (ettevaatamatusest tekitatud oluline kahju keskkonnale) vastutab ta lõike 2 alusel.

KarS § 355. Puude ja põõsaste kahjustamine ja hävitamine ettevaatamatusest

Õigushüvena kaitseb koosseis ühte osa taimeriigist - puid ja põõsaid ning nende kaudu metsa või muud haljastust. Objektiivne koosseis - puude ja põõsaste kahjustamine: hävitamine või rikkumine. Tegu on karistatav tingimusel, et see seisnes metsa või haljastuse kasutamise nõuete rikkumises ettevaatamatusest ning kui sellega tekitati suur kahju keskkonnale. Suur kahju võib olla väljendatav aineliselt või ka spetsiifiliselt. Tulenevalt karistusseadustiku rakendamise seaduse⁴³ (edaspidi KarSRakS) § 8 p 2 - suur on kahju, mis ületab kehtiva kuupalga alammäära sajakordselt. Subjektiivse koosseisu osas eeldab antud koosseis ettevaatamatust⁴⁴ kõigi objektiivse koosseisu tunnuste, sh tagajärje suhtes. Koosseis täidetud, kui isik tegutses vähemalt hooletusest.

KarS § 356. Puude ja põõsaste ebaseaduslik raie

Õigushüvena kaitseb koosseis ühte osa taimeriigist - puid ja põõsaid ning nende kaudu metsa või muud haljastust. Objektiivne koosseis on ebaseaduslik metsaraie: puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, millega põhjustatakse oluline kahju keskkonnale. Kui kahju on aineline, loetakse oluliseks

43 Karistusseadustiku rakendamise seadus. 12.06.2002. - RT I 2002, 56, 350.

44 KarS § 18

18

sellist kahju, mis ületab kehtiva kuupalga alammäära kümnekordselt (KarSRakS § 8 p 1).

Metsaraiega on keskkonnale tekitatud kahju, kui raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või- liigist, tehakse turberaiet metsatüübis, kus see ei ole lubatud, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud; ei peeta kinni lubatud liitumisajast, uuendusraielangi pindala suurusest või maksimaalselt lubatud laiusest, alustatakse uut uuendusraiet enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangi uuenemist või uuenemata langile lähemal kui 100 meetrit, häilraiel raiutakse lubatust rohkem või suuremaid häile või veerraiel raiutakse lageraie korras raiutava metsa ala laiemaks kui metsa keskmine kõrgus; hävitatakse või kahjustatakse puid, põõsaid, metsakultuuri või looduslikku uuendust nende mehhaanilise vigastamise või kasvutingimuste ebasoodsaks muutmise teel; kahjustatakse pinnast; põhjustatakse metsa põlemist; risustatakse metsa; jäetakse koristamata raiekohad või metsamaterjali laoplatsid; rikutakse metsast toore koorimata okaspuu väljaveo tähtaegu⁴⁵. Kahju arvutatakse vastavalt raiutud puude kännu ümbermõõdule või metsa rinnaspindala vähenemisele⁴⁶ või on see 3200 eurot iga hektari kohta, mis ületab raiuda lubatud ala⁴⁷. Ebaseadusliku raiega tekitatud kahju arvutab ja keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon (metsaseaduse § 67 lg 2 p 12). Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse.

Subjektiivne koosseis - lõikes 1 toodud koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sealhulgas ka tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kui isik pani teo toime tahtlikult, kuid põhjustas tagajärje ettevaatamatusest, vastutab ta lõike 2 alusel.

Väga oluline on see, et kui mets raiuti ebaseaduslikult varastamise eesmärgil, siis moodustub käesoleva paragrahvi ja varguse (KarS § 199) kogum⁴⁸.

Kui ebaseadusliku raiega ei ole tuvastatud olulist kahju keskkonnale, siis on see tegu karistatav väärteona metsaseaduse § 68 alusel.

45 Metsaseadus (edaspidi MS). 07.06.2006. - RT I 2006, 30, 232; RT I, 20.03.2013, 22.

46 MS lisad 2 ja 3

47 MS § 67 lg 2.

48 Sellisel juhul menetleb politsei, kui prokuratuur ei tee uurimisalluvuse muutmise määrust.

19

KarS § 357. Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine

Lisaks keskkonnale kaitseb antud õigushüve ka loodusobjekte, millele on antud täiendav kaitse.

Nende alla kuuluvad kaitsealad, hoiualad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid, püsielupaigad ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Objektiivne koosseis on kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumine – tegu, millega tekitatakse nimetatud objektile oluline kahju, nt liikumispiirangu eiramine. Oluline kahju võib olla nii aineline kui ka kaitstava objekti eripärast tulenev. Kaitstava loodusobjekti kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju arvestamise alused, kord ja määrad on ette nähtud looduskaitseseaduse⁴⁹ (edaspidi LKS) §-s 77 ja Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määruses.⁵⁰ Kahju võib osutuda oluliseks juba seetõttu, et tegemist on haruldase või ohustatud liigiga. Süüdlane võib ollla nii isik, kelle omandis kaitstav objekt asub, kui ka kõrvaline isik.⁵¹ Subjektiivne koosseis – lõikes 1 toodud koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sh tagajärje suhtes. Kui isik pani teo toime, kuid põhjustas tagajärje ettevaatamatusest, vastutab ta lõike 2 alusel. Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine olulise kahju tekitamiseta on karistatav väärteona LKS § 71 alusel.

KarS § 358. Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine ettevaatamatusest

Lisaks keskkonnale kaitseb antud õigushüve ka loodusobjekte, millele on antud täiendav kaitse.

Nende alla kuuluvad kaitsealad, hoiualad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid, püsielupaigad ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Objektiivne koosseis on kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumine – tegu, millega tekitatakse nimetatud objektile suur kahju. Kahju võib olla nii aineline kui ka kaitstava objekti eripärast tulenev. Kaitstavale loodusobjektile tekitatud olulise ja suure

49 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS). 21.04.2004. - RT I 2004, 38, 258; RT I, 05.04.2013, 6.

50 Vabariigi Valitsuse määrus, vastu võetud 08.04.2005 nr 69. Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad, RT I 2005, 21, 134

51 J. Sootak, P. Pikamäe (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3., täiendatud ja ümbertöötatud vlj.

Tallinn: Juura 2009. .§ 357/3.2.

20

kahju piiritlemine, kui kahju avaldub objekti eripäras, on fakti küsimus.⁵² Kaitstava loodusobjekti kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju arvestamise alused, kord ja määrad on ette nähtud LKS

§-s 77 ja Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määruses.⁵³ Subjektiivne koosseis – eeldab ettevaatamatust (vähemalt hooletusest) kõigi objektiivse koosseisu tunnuste sh tagajärje suhtes.

KarS § 359. Maastiku kahjustamine

Lisaks keskkonnale kui üldisele õigushüvele kaitseb antud koosseis kallast ja randa ning muud maastikku. Objektiivne koosseis - kalda, ranna või maastiku kaitse või kasutamise nõuete rikkumine – tegu, millega tekitatakse nimetatud objektile oluline kahju. Oluline kahju võib olla nii aineline kui ka kaitstava objekti eripärast tulenev. Subjektiivne koosseis - lõikes 1 toodud koosseisus eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sh tagajärje suhtes. Kui isik pani teo toime tahtlikult, kuid põhjustas tagajärje ettevaatamatusest, vastutab ta lõike 2 alusel. Ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine olulise kahju tekitamiseta on karistatav väärteona LKS § 74 alusel.

KarS § 360. Maastiku kahjustamine ettevaatamatusest

Lisaks keskkonnale kui üldisele õigushüvele kaitseb antud koosseis kallast ja randa ning muud maastikku. Objektiivne koosseis - kalda, ranna või maastiku kaitse või kasutamise nõuete rikkumine – tegu, millega tekitatakse nimetatud objektile suur kahju. Jällegi olulise ja suure kahju piiritlemine, kui kahju avaldub objekti eripäras, on fakti küsimus. Subjektiivne koosseis – eeldab ettevaatamatust (vähemalt hooletusest) kõigi objektiivse koosseisu tunnuste sh tagajärje suhtes.

KarS § 361. Loodusliku loomastiku kahjustamine

Lisaks keskkonnale kui üldisele õigushüvele kaitseb antud koosseis looduslikku loomastikku kui kaitsealust liiki. Liigi mooodustavad isendid. Loom on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu⁵⁴. Vabalt looduses elavate loomade kaitset reguleerib lisaks loomakaitseseadusele

52 J. Sootak, P. Pikamäe (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3., täiendatud ja ümbertöötatud vlj.

Tallinn: Juura 2009.§ 358/2.

53 Vabariigi Valitsuse määrus, vastu võetud 08.04.2005 nr 69. Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad, RT I 2005, 21, 134.

54 Loomakaitseseadus.13.12.2000. - RT I 2001, 3, 4¸ RT I, 18.12.2012, 18. § 2 lg 1

21

kalapüügiseadus⁵⁵ ja jahiseadus⁵⁶. Objektiivne koosseis moodustub järgmistest tegudest: a) jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi või muul viisil kasutamise nõuete rikkumine (lg 1 alt 1); b) jahiuluki küttimise, kalapüügi või loodusliku loomastiku muu küttimise või püügi ebaseaduslik korraldamine (lg 1 alt 2).

Jahiuluki küttimine on jahipidamine – uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

Jahinõuete rikkumine on karistatav käesoleva paragrahvi (lg 1 alt 1) järgi, kui sellega tekitatakse keskkonnale oluline kahju, mis võib olla nii aineline kui ka kaitstava objekti eripärast tulenev.

Keskkonna all on siin mõeldud looduslikku loomastikku. Kui jahipidamise käigus tekitatakse oluline kahju muule keskkonna valdkonnale, tuleb tegu subsumeerida vastavate sätete alla (nt §-d 354, 357). Kui nimetatud kahju põhjustatakse või teod pannakse toime ebaseadusliku jahipidamise käigus, moodustub süütegude kogum⁵⁷.

Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala ja jõesilmu, jõevähi ning teiste veeselgrootute hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Kalapüük on õngepüük, harrastuspüük kalastuskaardi alusel või vastava tasu eest ja kutseline püük kalapüügiloa alusel.

Jahiuluki küttimise, kalapüügi või loodusliku loomastiku muu küttimise või püügi ebaseaduslik korraldamine (lg 1 alt 2) on tegevus, mis rikub või eirab õigustatud isiku volitusi korraldada nimetatud tegevust. Antud koosseis on formaalne ega eelda kahju tekkimist (erinevalt lg 1 alt 1).

Kui tekitatakse oluline kahju, siis on tegemist kvalifikatsiooniga lg 2 tähenduses. Subjektiivne koosseis – eeldab lõikes 1 toodud koosseisus vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude sh tagajärje suhtes. Kui isik paneb teo toime tahtlikult, kuid põhjsutas tagajärje ettevaatamatusest, vastutab ta lg 2 alusel. Väärteona on karistatav nt kala püügi, müügi või ostu nõuete rikkumine (KPS § 23´1), jahipidamise nõuete rikkumine (JahiS § 57).

KarS § 363. Looduskasutus- ja saasteloata tegutsemine

Lisaks keskkonnale kui üldisele õigushüvele kaitseb antud koosseis keskkonda sellise looduskasutuse eest, mis saastab tarbetult loodust ning ei pea silmas loodusvarade kasutamist

55 Kalapüügiseadus. 27.09.1995. - RT I 1995, 80, 1384; RT I, 08.11.2012, 2

56 Jahiseadus.24.04.2002. - RT I 2002, 41, 252; RT I, 30.12.2011, 7

57 J. Sootak, P. Pikamäe (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3., täiendatud ja ümbertöötatud vlj.

Tallinn: Juura 2009.§ 3618/4.2.

22

looduslikku tasakaalu säilitavates kogustes. Loodusvarasid tuleb kasutada säästvalt, et tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks ning looduslikku mitmekesisust säilitades.⁵⁸ Objektiivne koosseis - a) tegutsemine looduskasutus- või saasteloata; b) tegutsemine küll nimetatud loa alusel, kuid rikkudes loanõudeid. Tegemist on formaalse koosseisuga. Kui loata tegutsemise või loanõuete rikkumisega kaasneb keskkonna saastamine, subsumeeritakse tegu § 364 järgi.

Looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamine toimub keskkonnaloa alusel. Keskkonnaõiguses liigituvad load lihtlubadeks ja keskkonnakomplekslubadeks. Keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) on dokument, mis annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse^{1, 59} (edaspidi SKVS) alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvaldkondades toimuva tegevuse võimalikult vähese kahjuliku mõju keskkonnale. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastuse kandumise ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk, pinnas) teise. Kompleksloa võib anda ühe või mitme samas kohas paikneva sama käitaja käitise või käitiseosa kohta. Kompleksluba on vaja tegutsemiseks

järgmistes tegevusvaldkondades:

elektri, soojuse, kütuse ja koksi tootmine; vedel- ja gaasilise kütuse rafineerimine ning tahke kütuse utmine; metallide tootmine ja töötlemine; mineraalsete materjalide töötlemine;

keemiatööstus; jäätmekäitlus; tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine;

toiduainetööstus; sea-, veise- ja linnukasvatus; pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; vineeri ja puitkiudplaatide tootmine; grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; looma korjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine. Kompleksluba ei nõuta teadustööd tegevalt või uusi tooteid või tehnoloogilisi protsesse väljatöötavalt või katsetavalt käitajalt, kelle tegevuse mastaap on nii väike, et ei mõjuta keskkonda oluliselt.⁶⁰

Lihtluba annab õiguse kasutada loodusressurssi, viia keskkonda saasteaineid, jäätmeid, energiat või organisme, sel puhul puuduvad kompleksloa väljaandmist eeldavad tingimused. Lihtloana

58 Säästva arengu seadus. 22.02.1995. - RT I 1995, 31, 384. § 2

59 Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (edaspidi SVKS). 10.10.2001. - RT I 2001, 85, 512; RT I, 30.12.2011, 28 § 6

60 SVKS § 7

23

antakse välja saasteluba vastavate saastavate keskkonnasektorite kaupa (nt välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba jne). ⁶¹ Keskkonnaluba on reeglina tasuline. Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest ning riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast.⁶² Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on kasvava metsa uuendusraie; maavaravaru kaevandamine; veevõtt; kalapüük; jahipidamine;

saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks (keskonnatasude seaduse § 3). Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse seadusega sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel. Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Taastuvate loodusvarade (kalavaru, kasvav mets, jahiulukid) kasutamisest laekunud raha suunatakse nende varade taastootmiseks ja kaitseks (KeTS § 4).

Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Keskkonnaluba KeTS § 5 tähenduses on: metsateatis (metsaseadus); maavara kaevandamise luba (maapõueseadus);

keskkonnakompleksluba (saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus); vee erikasutusluba (veeseadus); kalalaeva kalapüügiluba (kalapüügiseadus), kaluri kalapüügiluba, eripüügiluba, harrastuskalapüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument ja kalastuskaart;

jahipiirkonna kasutusõiguse luba (jahiseadus); välisõhu saasteluba ja erisaasteluba (välisõhu kaitse seadus); süsinikdioksiidi lubatud heitkogustega kauplemise luba; jäätmeluba jäätmete kõrvaldamiseks või põletamiseks (jäätmeseadus).

Subjektiivne koosseis – lõikes 1 toodud koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude sh tagajärje suhtes.

61 H. Veinla. Keskkonnaõigus. Tallinn: Juura, 2005, lk 212-213 ja J. Sootak, P. Pikamäe (koost.). Karistusseadustik.

Komm. vlj. 3., täiendatud ja ümbertöötatud vlj. Tallinn: Juura 2009. § 363/3.

62 Keskonnatasude seadus (edaspidi KeTS). 07.12.2005. - RT I 2005, 67, 512; RT I, 21.12.2012, 6.§ 2

24 KarS § 364. Keskkonna saastamine

Lisaks keskkonnale kui üldisele õigushüvele kaitseb antud koosseis keskkonda sellise looduskasutuse eest, mis saastab tarbetult loodust ning ei pea silmas loodusvarade kasutamist looduslikku tasakaalu säilitavates kogustes. Keskkonna all mõeldakse siin vett, õhku ja pinnast.

Lisandunud on ka inimese elu ja tervise kaitse. Objektiivne koosseis - a) aine, energia või jäätmete ebaseaduslik keskkonda viimine; b) normatiive ületava müra põhjustamine. Nimetatud teod kujutavad endast keskkonna saastamist. Tegemist on normatiivsete koosseisutunnustega (ebaseaduslikult; normatiivi ületamine). Saastamine on saastuse tekitamine. Saastus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.

Heide on (SKVS § 2) ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine käitise saasteallikast õhku, vette või pinnasesse.

Lõige 1 normatiivne ja materiaalne koosseis – põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise. Oluline kahju võib olla nii aineline kui ka kaitstava objekti (pinnase, vee või õhu) eripärast tulenev.

Kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka keskkonna puhkeotstarbelise või muu kasutamise võimalust. Lõige 2 - on tekitatud oluline kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele. Lõige 2´1 – sisalduvad keskkonna saastamise kvalifikatsioonid. Lõige 2´1 punkt 1 – tekitatud suur kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele. Kahju piiritlemine on fakti küsimus, kui kahju avaldub objekti eripäras. Lõige 2´1 punkt 2 - tekitatud raske tervisekahjustus või lg 2´1 p 3 – põhjustatud inimese surm. Raske tervisekahjustus ja surm on hõlmatud käesoleva koosseisuga, kui need tagajärjed on põhjustatud ettevaatamatusest.⁶³ Subjektiivne koosseis - eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude lõigetes 1 ja 2 ka tagajärje suhtes. Nt

63 J. Sootak, P. Pikamäe (koost.). Karistusseadustik. Komm. vlj. 3., täiendatud ja ümbertöötatud vlj. Tallinn: Juura 2009. § 364/4.2.

25

toimepanija peab vähemalt võimalikuks, et keskkonna saastamisega põhjustatakse oht inimese elule või tervisele.

KarS § 365. Keskkonna saastamine ettevaatamatusest

Lisaks keskkonnale kui üldisele õigushüvele kaitseb antud koosseis keskkonda sellise looduskasutuse eest, mis saastab tarbetult loodust ning ei pea silmas loodusvarade kasutamist looduslikku tasakaalu säilitavates kogustes. Keskkonna all mõeldakse siin vett, õhku ja pinnast.

Lisandunud on ka inimese elu ja tervise kaitse. Objektiivne koosseis - a) aine, energia või jäätmete ebaseaduslik keskkonda viimine; b) normatiive ületava müra põhjustamine. Nimetatud teod kujutavad endast keskkonna saastamist. Tegemist on normatiivsete koosseisutunnustega (ebaseaduslikult; normatiivi ületamine). Lõige 1 normatiivne ja materiaalne koosseis – aine, energia või jäätmete ebaseadusliku keskkonda viimise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise. Oluline kahju võib olla nii aineline kui ka kaitstava objekti (pinnase, vee või õhu) eripärast tulenev. Kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka keskkonna puhkeotstarbelise või muu kasutamise võimalust. Lõige 1´1- on tekitatud oluline kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele. Lõige 1´2 – sisalduvad keskkonna saastamise kvalifikatsioonid. Lõige 1´2 punkt 1 - suur kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele. Kahju piiritlemine on fakti küsimus, kui kahju avaldub objekti eripäras. Lõige 1´2 punkt 2 - tekitatud raske tervisekahjustus või lõige 1´2 punkt 3 – põhjustatud inimese surm.⁶⁴ Subjektiivne koosseis eeldab ettevaatamatust (isik tegutses vähemalt hooletusest) kõigi objektiivse koosseisu tunnuste sh tagajärje suhtes.

KarS § 365´1. Laevalt saasteainete merre heitmise keelu korduv rikkumine

Keskkonna saastamise erinorm. Laevalt saasteainete keelatud merreheitmine, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust ja puudub KarS § 364 süüteokoosseis. Juhul, kui

64 J. Sootak, P. Pikamäe (koost.). Karistusseadustik. Komm. vlj. 3., täiendatud ja ümbertöötatud vlj. Tallinn: Juura 2009. § 365/3.

26

laevalt saasteainete merreheitmise tulemusena tekitatakse vähemalt oluline kahju või selle oht vee kvaliteedile, kuulub kohaldamisele KarS § 364.

Subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust sh tagajärje suhtes.

KarS § 365´2. Laevalt saasteainete merre heitmise keelu korduv rikkumine ettevaatamatusest Keskkonna saastamise erinorm. Laevalt saasteainete merre heitmise keelu korduv rikkumine ettevaatamatusest. Kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. Juhul, kui laevalt saasteainete merreheitmise tulemusena ettevaatamatusest tekitatakse vähemalt oluline kahju või selle oht vee kvaliteedile, kuulub kohaldamisele KarS § 365.

Subjektiivne koosseis eeldab ettevaatamatust (isik tegutses vähemalt hooletusest) kõigi objektiivse koosseisu tunnuste sh tagajärje suhtes.

KarS § 367. Kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine

Lisaks keskkonnale kui üldisele õigushüvele kaitseb antud koosseis keskkonda sellise looduskasutuse eest, mis saastab tarbetult loodust ning ei pea silmas loodusvarade kasutamist looduslikku tasakaalu säilitavates kogustes. Lisaks kaitseb antud koosseis ka inimese elu ja tervist. Objektiivne koosseis – kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele. Kui aga tekkis reaalne kahju nimetatud hüvedele, moodustub käesoleva süüteo ning isikuvastase või muu keskkonnavastase süüteo kogum. Kemikaal⁶⁵ on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist. Valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus⁶⁶.

65 Kemikaaliseadus (edaspidi KemS). 06.05.1998. - RT I 1998, 47, 697; RT I, 30.12.2011, 55. § 2 .

66 KemS § 4.

27

Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.⁶⁷ Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus.⁶⁸ Olulise kahju oht vs oluline kahju – Juhul, kui kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumisena tekib oluline kahju, siis kvalifitseeritakse tegevus KarS

§- ga 364. Subjektiivne külg eeldab (vähemalt kaudset) tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude sh tagajärje suhtes.

KarS § 368. Kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine ettevaatamatusest

Lisaks keskkonnale kui üldisele õigushüvele kaitseb antud koosseis keskkonda sellise looduskasutuse eest, mis saastab tarbetult loodust ning ei pea silmas loodusvarade kasutamist looduslikku tasakaalu säilitavates kogustes. Lisaks kaitseb antud koosseis ka inimese elu ja tervist. Objektiivne koosseis – kemikaalide või jäätmete käitlemise nõuete rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele. Kui aga tekkis reaalne kahju nimetatud hüvedele, moodustub käesoleva süüteo ning isikuvastase või muu keskkonnavastase süüteo kogum.

Olulise kahju oht versus oluline kahju – juhul, kui kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumisena tekib oluline kahju, siis kvalifitseeritakse tegevus KarS §-ga 365. Subjektiivne külg – eeldab ettevaatamatust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude sh tagajärje suhtes. Koosseis täidetud, kui isik tegutses vähemalt hooletusest.

KarS § 368´1. Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine

Objektiivne kooosseis - riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkkumine, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses. Kusjuures olulise koguse definitsioon on siinkohal seadusandjal määratlemata ja sisustamata. Riigiprokuratuuri senine seisukoht on, et nimetatud säte on erinorm jäätmeseaduse §

67 Jäätmeseadus (edaspidi JäätS). 28.01.2004 – RT I 2004, 9, 52; RT I, 04.01.2013, 34. § 2 .

68 JäätS § 13.