Ülikool avas kunstigalerii uksed UNIVERSITAS TARTUENSIS

Volltext

(1)T artu. T A R T U ÜLIKOOLI AJALEH T. UNIVERSITAS NR. 1 (2160). 9. jaanuar 2004. ülikool. j. Raamatukogu. TARTUENSIS w w w .u t.e e /a ja le h t. • •. Ülikool avas kunstigalerii uksed V a rje S o o ta k. Y-GALERII. Kunstigalerii asutamine üli koolis kinnitab veel kord Tar tu Ülikooli kui universitas'e, kus viljeldakse teadusi ja kunste, - mitmekesisust, ütles avamisel kunstiajaloo prof Jaak Kangilaski.. Ülikool ja linnavalitsus otsustasid sügisel peahoone vastas asuva ülikoolile kuu luva hoone aastaid remon timata keldriruumid uuesti kasutusele võtta. Eriti tähendusrikkaks pidas nii käidavas kohas asuva ga lerii avamist prof Kangilaski kunstiüliõpilaste jaoks. “See on ka ilus näide linna ja üli kooli koostööst,” märkis pro rektor Kangilaski. Abilinnapea Laine Jänes, kes kuulub koos Jaak Kangilaski, Anne Parmasto, Jaan Elkeni ja Inge Kukega galerii nõukogusse, toonitas, et galerii avamine on linna kunstikuu tähtsündm us. Väga pühendunud ettevalmistustegevuse eest tänas ta eriti dots Anne Parmastot. Maaliosakond kapist väljas. Ülikooli kunstide osakon na juhataja prof Jaan Elkeni sõnul on galerii kasutusele võtt kui maaliosakonna ka pist väljatuleku performance. “Nüüd saavad kõik näha, mis me seal Laia tänava õppe ruumides õieti teeme,” ütles prof Ross. Mida seal tehakse, saab näha juba esimesel näitusel “Õpetajate tuba.” Maalikuns ti prof Jaan Elken rõhutas osakonna õppejõudude loo metöö mitmekesisust: “Meie õppejõud tegelevad nii maali,. Teaduspreem ia kandidaadid LK 3. Balti õpingud Tartu Ülikoolis LK 3. Galerii avatud 11-17 Kunstitarvete müük 1417 Info: galerist-projektijuht Margus Kus, tel 055 680 151, margus.kiis@maü.ee Tartu kunstikuu: www.kul tuuriaken.tartu.ee.. Galerist Margus Kiis ja õppejõud Rauno Thomas Moss õpetajate toas ehk Y-galeriis TÜ kunstide osakonna õppejõudude näitusel "Õpetajate tuba”. 2 x e rg i prommik skulptuuri, installatsiooni kui teiste žanritega”. Ülikooli sildi all tegutsemist pidas ta aga väga oluliseks seetõttu, et nii on välistatud butiigistumise oht. Näitusel “Õpetajate tuba” eksponeerivad oma loomin gut õppejõud Jaan Elken, Anne Parmasto, Jüri Kask, Jaan Punga, Kristel Kink, Kadri Kangilaski, Tõnis Pabe rit, Rauno Thomas Moss jt. 2002. aastal maali eriala lõpetanud Rauno Thomas Moss ütles, et teeb oma pilte rohkem akadeemilises laadis. Temalt on näitusel väljas mustvalgetes toonides maal suitsetamise kahjulikkuse teemal, mis on kunstniku enda sõnul veidi klassikaline,. dekadentlik, maneristlik. “Kui õnnestus mõni aeg Pariisis olla, siis suitsetasin kohuta valt.” Prof Elken iseloomustas Mossi näituse avamisel ka väga hea joonistus- ja anatoomiaõppejõuna. Joonistus õpetust, täpsemalt kunagi ülikoolis eksisteerinud joonistuskooli, käsitleb Moss oma magistritöös. Üliõpilastööde eksponee rimise võimalused on Mossi sõnul viimastel aastatel pare maks läinud, sest nii tudengid kui ka õppejõud on näitustest rohkem huvitatud kui vara sematel aastatel. “Kesklinnas paiknevad kenad ja hubased ruumid annavad selleks aga eriti head võimalused, mida. peab ära kasutama,” ütles Rauno Thomas Moss. Näitustel käimine elustiiliks. Uute ruumide peremees ga lerist Margus Kiis märkis, et tahaks näitusi võrdlemisi tihti vahetada. “Üle kahe nädala ei ole plaanis üht näitust lahti hoida, võib-olla erandkorras." "Kui paari nädala tagant pakume midagi uut vaadata, võiks ju näitustel käimine m uutuda üliõpilastel elu stiiliks nagu klubiski käimi ne.” Margus Kiisi sõnul võib kunstist ja kultuurist ka ära võõrduda, kui seda piisavalt oskuslikult ei pakuta. Näitusi saab vaadata ja oma töid eksponeerida tasuta. Kui kõik ruumid on remonditud,. on kavas avada ka väike kunstitarvete pood. Kompleks koosneb mitmest ekspositsioonisaalist, majan dusruumist ja külalisateljeest. Galerii ruumides on peale näituste kavas korraldada ka mitmesuguseid verbaal se, teatraalse, musikaalse ja kinematograafilise kultuuri üritusi. “Ootame siia eriti al ternatiivsete ürituste tegijaid, kellel just väiksemaid ruume tarvis,” ütles Margus Kiis. Külalisateljee antakse kon kursi korras mõnele kunstni kule konkreetseks perioodiks kasutada, eeldusel, et ta de monstreerib ateljees tehtud kunsti kõrvalasuvas galeriis. Ühtlasi on soov galeriis näi data ka Tartu Ülikooli sõprusülikoolide kunstiosakondade töid.. T o o m as N e e m re ,. TÜ S ihtasutuse tegevdirektor Homme kl 12 algab raamatu kogu konverentsisaalis Aka deemilise Muinsuskaitse Seltsi (AMS) vilistlasklubi 15. aastapäeva seminar.. 29. detsembril andsid Tartu linnapea Andrus Ansip ja TÜ Sihtasutuse tegevdirektor Toomas Neemre Raekojas kätte Raefondi 2003. aasta preemiad ja stipendiumid. Raefondi preemiad. ärimehe turjal - kas koorem või väljakutse?”. Muinsuskaitse problee me ülikolis valgustab AMSi vilistlaskogu esimees Tullio Ilomets (pildil) jt. AMS asutati 1987. Selle ak tiivsed liikmed koondusid 11. jaanuaril 1989 moodustatud vilistlasklubiks, mis hakkas tegutsema AMSi ülesannetes. Klubi kuulub EMSi koosseisu.. Leedu maalinäitus Näitus on pühendatud 2003. aasta naisele Birute Klaasile. Kohal on peale Lee du Vabariigi aukonsuli Birute Klaasi ka Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Antanas Vinkus. Näitus jääb avatuks 31. jaanuarni.. Raefondi preemia pälvi sid TÜ ajalehe Universitas Tartuensis tegevtoimetaja Var je Sootak pikaajalise tegevu se eest ajalehe väljaandmisel (ajalehe kujundamine ülikooli uudiste ja probleemide ning linna arengu temaatika olu liseks informatsiooniallikaks) ning TÜ kuratooriumi liige, sihtkapitali “Eesti mõttelugu” peatoimetaja Hando Runnel silmapaistva tegevuse eest Eesti rahvusliku mõtte propa geerimisel, Tartu kultuurielu elavdamisel ja ülikooli ning ühiskonda siduva koostöö eest. Raefondi stipendiumid. Raefondi stipendiumi pälvi sid majandusteaduskonna üliõpilane Mark Kantšukov (finantsmodelleerimise küsi muste, Lääne-Euroopa kapita liturgude arengutendentside uurimine majandusintegrat. siooni tingimustes, raha konversioonitsükli analüüs ja pla neerimine jm t probleemid); bioloogia-geograafiateaduskonna üliõpilane Johanna Kase (antionkogeeni p53 uurimine, rahvusvaheliselt tunnustatud erialaajakirjas ilmunud artikli kaasautor); m a te m a a tik a -in fo rm a a tikateaduskonna magistrant Kaspar Loog (tarkvara arendustsükli meetodite uurimine ning tarkvara loomise prot sessi meetrika ja mõõtmine, linnavalitsuse toel Tartu Bussiinfo portaali loomine); usuteaduskonna magistrant Roland Karo (interdistsipli naarsed uuringud, diplomitöö “Kosmoloogiline täppishäälestuse argum ent teoloogilises perspektiivis: kriitiline evalvatsioon”); füüsika-keem iateaduskonna üliõpilane Tavo Romann (erinevate orgaaniliste ja bio keemiliselt aktiivsete ühendi te elektrokeemilise käitumise seaduspärasuste erinevate omaduste uurimine elektroodidel); k e h a k u ltu u ritea d u sk o n n a üliõpilane Mari-Liis Ööpik (teoreetilise füsioteraapia auditoorne õppetöö kui ka praktiline töö Tartu haiglates füsioteraapia assistendina);. UUDISED. Olümpiaadiliikumise konverents Täna kell 13 algab aulas Ees ti olümpiaadiliikumise 50. aastapäeva rahvusvaheline konverents “Talendid tuleviku teenistuses”. TÜ Teaduskooli direktori Viire Sepa sõnul on konve rentsi põhiteemadeks ande kate laste pedagoogika ja psühholoogia, diferentseeri mine ja individualiseerimine ning motiveerimine. Näiteks TÜ Sihtasutuse usalduskogu liikme Urmas Pasti ettekan de teemaks on “Ühiskond ja andekad”. Esinejaid on Soome ja Hollandi ülikoolidest, peda googikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist ning mitmest üld hariduskoolist. Kahepäevase konverentsi korraldajad on Tartu Ülikool ning haridus- ja teadusministeerium.. Leonhard Lapini raam atu esitlus. 15. jaanuaril kell 16 toimub ülikooli ajaloo muuseumis Leonhard Lapini raamatu arstiteaduskonna magist “Avangard” esitlus. Raamat sisaldab ülikooli rant Külli Jaako-Movits (neurogeneesi uurimine aju 2001. aasta vabade kunstide piirkondades (hippokampus, professori Leonhard Lapini subventrikulaarne regioon), loengutekste, mis on illustree kus terve elu jooksul tekivad ritud rohkete fotodega. Kunstnik ja arhitekt Leon uued rakud, mis kujunevad neutroniteks); hard Lapin pidas Tartu Üli sotsiaalteaduskonna ma koolis 14 loengut, millest gistrant Kats Kivistik (baka kaks olid workshop id teemal laureusetöö Eesti ühiskonna “Tühjus ja ruum ”. Loengute probleemide analüüsist peateema oli “Eesti XX sajan arenguteooriate raamistikus; di kunsti- ja arhitektuuriavanideoloogiaalaste kursuste as- gardi päritolu ning pärand”. sisteerimine). Raamatu andis välja TÜ 1998. a Tartu linna ja üli Kirjastus, selle kujundas Pee kooli moodustatud Raefond ter Paasmäe. TÜ Sihtasutuse juures on maksnud preemiaid ja sti ONLfJVE-KUSITLUS pendiume ligi miljoni krooni ulatuses. Kus veetsid jõulud? Raefondi preemiaga tun nustatakse TÜ õppejõude, üliõpilasi ja töötajaid Tartu linna ajalugu, haldust, infra struktuuri ja huve käsitlevate silmapaistvate teadus-, õppeja arendustöö tulemuste eest, samuti samasuunalise teadusja õppetegevuse eest. Raefondi stipendiumid m ää ratakse üliõpilastele põhi mõttel üks teaduskond - üks Vastajaid: 504 stipendium. Arvestatakse Uus küsim us: eeskätt õppetöö tulemusi, aga Kas kasutad ö ö ra a m a tu ko g u ? ka tegevust, mis on seotud Vasta: w w w .u t.e e /a ja le h t/. linna ja ülikooliga väljaspool õppetööd.. V a rje S o o ta k. Täna kl 16 avatakse Vane muise teatrimaja jalutussaalis Leedu kunstnike Augustinas Savickase ja Raimondas Savickase maa linäitus “Värvis ja varjus - isa ja poeg Savickased”.. LK 2. LK 3. Raefondi preemiad ja stipendiumid. A ija S ako va. Õnnesoovid J a a k Aaviksoole Tõnu Õnnepalu professoriaasta. AMSi vilistlasklubi 15. Käsitluse all on muinsus kaitse kohalikud ja üle-eestilised probleemid. Riigikogu liige Trivimi Velliste ettekande teema on “Kas muinsuskaitse on sur nud?”, prof Jaak Kangilaski kõneleb ülikooli suundu mustest 21. sajandil. Urve Russow Muinsuskaitseametist tutvustab mälestisi digitaalsel kaardil. Indrek Ranniku Tartu lin navalitsusest räägib Tartu näitel planeeringust ajaloolise keskkonna kujundamisel. Ärimees Rein Kilgi ettekan de teema on “Muinsuskaitse. TANA LEHES.

(2) UNIVER SITA S TARTUENSIS. Poolsajandi õnnesoovid Jaak Aaviksoole. 2. 9. jaanuar 2004. leme olnud pool aastat Jaak Aaviksoo lähemad kolleegid. Muidugi tundsime teda ka varem, kuid teistsugusest vaate punktist ja see lubab nüüd kaugvaadet lähivaatega täiendada. Meile, nagu ilmselt kõigile Tartu Ülikooli liikmetele, on olnud tuttav Jaak Aaviksoo kõrge, kõigist üleulatuv figuur. Nagu teisedki, oleme saanud imetleda rektori kõnekunsti kõikjal, kus ta on sõna võtnud. Tõepoolest, vähe on kõnemehi, eriti meie koduses Eestis, kes suudavad kuulajaid kaasa haarata sellisel m ääral nagu Jaak Aaviksoo. Tõsistest probleemidest suu dab ta rääkida lühidalt, selgelt, täpselt ja mõtlemapanevalt. Ka peokõnedesse ja ter vitustesse, mille esitamine on rektori üks rutiinseid kohustusi, on ta osanud põimida olulisi sõnumeid. Hoogsad, tihti poleemiliselt teravad, aga alati teravmeelsed on olnud Jaak Aaviksoo sõnavõtud ajakirjanduses. Jaak Aaviksoo on kõnelnud ja kirjutanud paljudel teemadel, kuid kõiki neid on ühen danud vastutustunne ja kohati mure Eesti hariduse ja teaduse oleviku ning veel enam tuleviku pärast. Töötamine prorektorina, m inistrina ja rektorina on Jaak Aavik soole andnud unikaalse pädevuse Eesti Jaak Aaviksoo ja president Lennart Meri ülikooli avamise 370. ja taasavamise 200. aastapäeva aktusel 2002. i n d r e k i l o m e t s hariduspoliitika küsimustes. Ulatuslikud rahvusvahelised sidemed ning esinemine üleeuroopalis lainepikkus kui meie ühiskonna ideeidudel algselt. inu erialal spektroskoopias assotsieerub arvuga 50 tel foorumitel on võimaldanud tal vaadata Eesti asjadele Füüsikata öeldes tähendab see tugevat strateegilist lühend HWHM ja punkt, kus kuigi graafikujoone tun ka väljastpoolt ja meid teistega võrrelda. See on andnud mõtlemist ja visiooni. Seda vajab ülikool, seda vajab Ees gi väljendav teine tuletis kahanemas, joone enda ja tema Jaak Aaviksoo sõnadele kaalu Eestis, aga teinud temast ti. Õnne vajab juubilar - seda soovingi. tõusu imperatiiv on - edasi kasvada, sest kätte jõudnud ka sellise inimese, kes on suutnud edukalt esindada m aa Toomas Kiho, alles HWHM - Half Width at Half Maximum\ ilmas mitte ainult Tartu Ülikooli, vaid kogu Eestit. A kadeem ia peatoim etaja Peeter Saari, Aukartustäratavad on Jaak Aaviksoo töövõime ja akadeem ik töösse pühendumine, imetlusväärne tema järjekindlus ui öeldakse, et juhiks ei sünnita, vaid arenetakse, ülikoolihariduse huvide kaitsel ja teadustöö kvaliteedi siis Jaak Aaviksoo puhul on tunne, et ta on selleks artu Ülikooli rektorid on olnud kõik auväärsed ko sündinud. Ülikooli valitsuse või nõukogu koosoleku ju tagamisel. danikud, kuid akadeemik Jaak Aaviksoo kuulub eriti Juhina on Jaak Aaviksoo nõudlik, kuid mitte liiga au hatam ine on tema kätes kui mäng. auväärsete, kes on tagasivalitud rektorite hulka. toritaarne. Ilmselt ei vaja ta järelekiitmist, vaid ootab iga Rektor on ka suurepärane võõrustaja, temaga esma Rektor professor Jaak Aaviksoo on jõuline visionäär, töötaja iseseisvust ja on valmis oma arvamust muutma, kordselt kohtuma tulnud diplomaate vaadates on tore kes näeb kaugemale ülikooli sammastest, Tartu linna ja kui kolleegi argumendid on piisavalt kaalukad. Meelde jälgida, mil moel nad lahkuvad - tihitipeale püütakse Eesti riigi piiridest. Jaak! Soovin Sulle teravat pilku ja haaravaid mõtteid jääv on selles suhtes näiteks meie ülikooli arengukava kepseldes väljuda teadusprorektori kabineti kaudu - nii valmimise käik. Kolleegide isegi suured ja ägedalt väljen võrd ülev on meeleolu. maailma paremaks muutmisel ning õnne ja tervist! Rektori imposantne kasv on tekitanud naljakaid seiku. datud eriarvamused mõnes küsimuses ei mõjutanud teis Andrus Ansip, te küsimuste arutam ist ega kahjustanud inimsuhteid. Kord sisenes rektoraati delegatsioon hommikumaadest ja Tartu linnapea Jaak Aaviksoo muutub kärsituks, kui talle tundub, et lüheldast kasvu külalise siiras üllatushüüd kõlas: “Oi, kui kaasvestleja ei suuda või ei taha oma seisukohti selgelt pikk rektor!” unnen Sind juba üle kolmekümne aasta. Läbi nende sõnastada. Kartesiaanlik selguse ja täpsuse taotlus kii Talle meeldivad vaid parimad asjad, seega on tema pikkade aastate on Sul olnud midagi, millest pole rendab otsuste langetamist ja tegudeni jõudmist ning lemmiklauseks: tee nii, et hästi oleks. kunagi loobunud - loogiline mõtlemine, oma arvamus, see on sellise organisatsiooni nagu Tartu Ülikool toimi Soovin, et tal oleks ometigi uuel aastal rohkem AEGA. mis sellel põhineb ja jäärapäine tahe oma mõtet ellu viia. miseks vajalik. Siis jõuaks see heas mõttes töönarkomaan vahetevahel Vähe on neid inimesi, kes nii järjekindlalt suudaksid Siiski ei saa kõik vaimsed otsingud kohe lihtsate la ka arm astatud korvpallitrenni, et maandada suuri töö kaitsta oma seisukohti. Sina suudad! See ei tähenda, et hendusteni viia ning seepärast on olnud tore tajuda eri pingeid. ei ole võimalik leida kompromisse. Isegi Tartusse ühe üli nevust protokolliliste nõupidamiste ja protokolliväliste Leelo Kriisa, kooli jätmise idees saavutasime kompromissi. vastutav sekretär arutelude vahel. Hea kolleegi haridusministrina oli Sul oma kindel Tunnistame, et targa, jõulise ja nõudliku juhi alluvuses arusaam, kuidas teostada Tiigrihüpet, kuidas kujundada töötam ine pole lihtne, vaid üpris pingeline. Kindlasti aga eie kodus Tähtveres, toas, mida me kutsume Kaitse koolivõrku, anda kõigile paremat haridust jne. Osa Sinu soovime Jaak Aaviksoole järgmiseks poolsajandiks õnne liiduks, ripuvad Kiira ja Jaak Aaviksoo seinal. Roh ideedest on läinud ellu, osa mitte. Mitte seepärast, et neis kem selliseid kohti maamunal vist ei ole. ei oleks olnud kandvat ideed ega põhjendusi, vaid see ja edu! Prorektorid Kes aru ei saa - esimeseks jõulupühaks 2003 kinkis pärast, et Sa käisid mõtted välja liiga vara. Ain Heinaru, rektor koos abikaasaga mulle diplomi sõpruse kohta. Ees Füüsikuna näed sa protsesside toimimise sisemist loo Jaak Kangilaski, ti poliitikas ja Tartu Ülikooli ajaloos väga erandlik. gikat ja sellest lähtuvalt ka tegutsed. Hea Jaak, enamik Tõnu Lehtsaar Optik peab käituma, nagu Tuglas soovitab: vaata lähe meist ei näe seda ja siit on mõnelegi jäänud Sinust mulje malt ja näe kaugelt. Head töörahu ning palju tervist! kui jäigast ja isepäisest mehest. Mees peabki mõtlema Peeter Olesk oma peaga ja seda oskad Sa suurepäraselt. ui temaga veel ninapidi koos töötasime, armastas Jaak küsimise peale, kuidas üht või teist konkreetset Materialiseeritud m õtteta ei arene miski edasi. Seda Tee ülesannet lahendada, vastata: “Mina ei tea ..., aga tee oled tõestanud viimased aastad meie aima mater i aren mis on antud meile käia nii, et (tulemus) hea oleks!”. Eks see natuke jesuiitlikult gule kaasa aidates. Tartu Ülikool annab täna Tartule ei ole ideaalne tee kõlab, aga kuna tegu oli peamiselt teaduslike eksperi tõesti peale vaimu ka juba väljanägemist. Minu kodulin Sõna nast hakkab kujunema Ülikoolilinn! See ongi Sinu töös mentidega, siis ei tasu halba kahtlustada. Pigem rõhutas mis on antud meile öelda siit kaugemalt vaadates vahest kõige suurem saavutus. see vajadust eristada olulisi asju ebaolulistest ja väljendas ei ole ideaalne sõna Kõigile pole antud võimet muuta üht ülikooli ega linna, usaldust kaastöötajate valikute vastu. (Lao-Tzu) Sulle on! Hoia seda kurssi, hoia oma töökaaslasi, sõpru Veel ütles ta aeg-ajalt noorematele: “Kunagi ei tohi ja pereliikmeid ja Sa jõuad järgneva poolsajandi jooksul (keegi) oma viimast välja panna, alati peab midagi taga Suurmehi varaks olema”. Muidugi ei pidanud ta silmas, et tuleks muuta veel paljutki! ei saa surnuks rääkida poole jõuga nahka venitada, vaid see oli tema variat Palju õnne Sulle juubeli puhul, head tervist ja jätkuvalt ega surnuks vaikida sioon eeltöö tegemise teemal, enne kui midagi tõsist ette tahtm ist oma mõtteid ellu viia! Sinu kolleeg ja sõber Mait Klaassen, (J. Saar) võtta. Võru maavanem Kuigi need on õpetussõnad teistele, arvan ma, et need Onne ja jõudu! iseloomustavad hästi Jaaku ennast. Oluliste eesmärkide Risto Tammelo, poole rühib ta ise imeteldava mitmekülgsusega, mobi oudu ja jakku Tarto Suurkooli ku esisugumaidsi kolleeg tiidüsallo ütistävä rahvusülikooli päävaldkundõ liseerides teisigi. Ja arvatavasti on tal veel nii mõndagi edendämises - rahvusülikooli kõvõmbas ja kimmämbäs varuks. Ma kohe huviga ootan, mis see on. "ui me veebruaris rektori valimiste aegu Postimehe tegemises, timä maailman masmapandmisõs, uma Tal pool elu ju veel ees. ^.vestlusringis väitlesime, pidin ma kahjutundega rahva kõgõ korgõmbalt harit inemiisi välläkoolitamise Palju õnne Sulle, Jaak! Indrek Reimand, tõdema, et Sa olid minust tugevam nii kõrghariduse jakkamise silmä pääl pidämises, kõvõmbide ajjõ tüülepandmisõs ja kimmä häädüsega opmisÕ ja oppamisõ Sinu õpilane makro- kui ka mikromaailma tundmises. See oli tegelikult ootuspärane. Küll aga, eneselegi hoitmisõs. rof Jaak Aaviksoo pole mitte lihtne kaasamõtleja ja ootamatult, jäin Sulle alla ka teineteise kiitmisvoorus: PalPo õnnõ sündümise pääväs! Sa kiitsid mind kolm korda pikemalt ja põhjalikumalt. Marika Kullamaa, arutleja - seda on intelligentne inimene nagunii Oled avara maailmaga huvitav inimene. Oma pädevu rahvusülikooli keeletoimõndaja ta on ideede sünnitaja ning hoogne edasiarendaja. Ja et ta seda võtab teha niihästi suurtes kui väikestes asjades, selt ja isiksuseomaduselt sobiksid Sa mistahes ülikooli ektoriga on hea sõita, ta on ümbritseva suhtes tähele pole temaga kokkupuude mitte ainult nauditav vestlus etteotsa Euroopas. panelik kaaslane . Ja teda on huvitav, hariv kuulata. Olen imetlenud Su teadmisi eri valdkondade kohta, targa inimesega, vaid tihti ka tulemuslik projekt - sisse raudset loogikat ja analüüsi, töövõimet, mis tundub Põhiliselt on need sõidud Tartu ja Tallinna vahel, minis vaade tulevikku. teeriumist ministeeriumi, Toompeale. Tõmmates paralleeli füüsikaseadmete maagiasse: Jaak lihtsalt otsatu. Juubilarile soovitakse tavaliselt jõudu ja õnne ja edu. Tavaliselt istub ta tagaistmel, arvuti, hulk pabereid ja Aaviksoo on suurepärane ideede generaator, kuid veelgi enam - ta on elementaarideede kiirendi. Ja tegu pole siin Seda kõike soovin minagi, kuid lisan veel ühe erilise soo raamatuid ümberringi ning - teeb tööd. Soovin rektorile 50. sünnipäeva puhul palju õnne mitte prootonite või antiprootonitega, vaid meie ühiskon vi: loodan, et Eesti ühiskond ja riik, ülikool ja inimesed Su ümber Sind positiivselt üllatada suudaksid. ja vastupidavust ja et tal jääks rohkem aega ka enese nas ringlevate ideedega, päris valupunktidega. jaoks. Ja loodan väga, et Eesti Sulle kitsaks ei jää. Füüsikanähtuste maailmas kirjeldab seda suurepära Birute Klaas, selt luminestsents - Jaak Aaviksoo mõttemaailmast Kaupo Bend filosoofiateaduskonna dekaan tagasipeegeldunud ideedel on üldjuhul hoopis pikem autojuht. O. S. K. T. T. M. K. J. K. P. R.

(3) 9. jaanuar 2004. EASLil oli aastapäev T iin a B e lja e v a Eesti Akadeem ilise S pordiliidu arendusjuht. Eile tähistas Eesti Akadee miline Spordiliit (EASL) oma 12. aastapäeva.. Traditsiooniliselt peeti Ees ti üliõpilasspordi katusorga nisatsiooni aastapäeval kõrg koolide töötajate ja õppejõu dude sõpruskohtumisi. EASLi president Jaak Aavik. soo, kes eelmisel korral osales TÜ korvpallimeeskonna rida des, märkis aasta tagasi tur niiri avakõnes, et lisaks õppe ruumidele peaks ülikoolidel olema rohkem spordisaale ning seeläbi ka rohkem elu tervet sportimist nii tudengite kui töötajaskonna seas. Audentese Ülikoolis võist lesid kõrgkoolid korvpallis, võrkpallis, males, tennises ja kergejõustiku kolmevõistluses.. EV teaduspreemiate kandidaadid ülikoolis TÜ nõukogu otsustas esi tada Eesti Vabariigi teadus preemia kandidaatideks pikaajalise teadustöö eest:. • emeriitprof Sulev Vahtre Eesti vanema ajaloo uuri mise eest, • emeriitprof Lembit Allikmetsa Eesti arstiteaduse arendamise eest, • emeriitprof Raimund Hagelbergi kaasaegse rahandusteaduse arenda mise ja vastava koolkon na rajamise eest Eestis ning aktiivse osavõtu eest Eesti tänase raha- ja pangasüsteemi ülesehita misel. Eesti Vabariigi teaduspreemia kandidaatideks eelneva nelja aasta jooksul avaldatud pari mate teadustööde eest otsus tati esitada: täppisteaduste valdkonnas: • prof Mati Kilp teadus tööde tsükli “Polügoonide (algebraliste automaati de) lamedusomadused“ eest; keem ia-m olekulaarbioloogia valdkonnas: • vanem teadur Tanel Tenson antibiootikumi de biokeemilise toime ja resistentsuse moleku laarsete mehhanismide selgitamise eest; geo- ja bioteaduste vald konnas: • dr Evald Ojaveer (kol lektiivi juht), prof Too mas Saat ja EPMÜ vanteadur Ervin Pihu raa matu “Fishes of Estonia” toimetamise ja suurema. osa tekstist kirjutamise eest; arstiteaduse valdkonnas: • prof Ants Peetsalu (kol lektiivi juht), med-dr Jaan Soplepmann, meddr Toomas Sillakivi ja med-dr Margot Peetsalu uurimistsükli “Peptilise haavandi eluohtlike tüsis tuste sagenemise põhju sed ja kirurgilise ravi kaugtulemused Eestis”; • prof Eero Vasar (kol lektiivi juht), PhD Sulev Kõks, med-dr Vallo Volke ja doktorant Voo tele Võikar uuringutsükli “Psühhofarmakoloogiline ja geenitehnoloogiline lähenemisviis negatiivse te emotsioonide neurobioloogiliste mehhanis mide selgitamiseks”; sotsiaalteaduste valdkon nas: • dots Raul Eamets viljaka teadustöö eest teemal “Eesti tööturu struktuur sed muutused siirdepe rioodil"; • prof Aaro Toomela uuringute tsükli “Kul tuuri psühholoogiliste to im e m e h h a n is m id e teoreetiline käsitlus ja teooria rakendamine eri nevates ühiskondliku elu valdkondades” eest; • dots Eiki Berg teadustöö “Geopoliitika ja piirid” eest; humanitaarteaduste vald konnas: • prof Mati Laur Eesti 18. sajandi ajaloo käsitlemise eest.. UT K U S I B. Mis on Balti õpingud? K atrin W ag n er Chem nitzi T ehnoloogia Ülikooli üliõpilane. Balti õpingute prog ramm on väga hea võimalus õppida Eestis tundm a kohalikku kultuuri, eriti siis, kui ei oska veel eesti keelt. Kõik loengud toimuvad inglise keeles. Lek torid on kohalikud õppejõud, mis teeb loengute jälgimise lihtsamaks, kuna inglise keel on õppejõududele, nagu ka enamikule välistudengitele, võõrkeel. Loengute tase on väga erinev. Mind huvitab eelkõige eesti kirjandus ja kultuur. Kahjuks ei ole aga programmi kaasa tud eestlasi ja seega on väga raske leida eestlastest sõpru. Välistudengitel, kes õpivad mõnd muud eriala, näiteks se miootikat või politoloogiat, on. see oluliselt lihtsam. Eesti tudengid ei tea kahjuks Balti õpin gute programmist midagi ning nad on väga imestunud, kui ütlen, et õpin seda Tartu Ülikoolis. Eestlased on väga sõbralikud ning vastutuleli kud ja välisüliõpilastesse suh tutakse hästi. Olen end alati teretulnuna tundnud ning pärast nelja kuud Tartus võin julgelt öelda, et olen ülikooli üks osa. Samuti ei saa kurta selle üle, et ülikoolis oleks vähe ingliskeelseid kursusi, mitmest teaduskonnast võib leida huvitavaid loenguid. Üht esimest rahvusvahelist lugemisõhtut korraldades olin väga üllatunud, kui abivalmid olid välisüliõpilastalituse töö tajad. Oli ääretult hea kor raldada üritust nii eesti kui ka välistudengitele, kui sind toetatakse.. U NIVER SITA S TARTUENSIS. 3. UUDISED. Kirjutamisel kirja oskusest ei piisa Tõnu Õ n n e p a lu vabade kunstide prof 2003. Aasta aega loenguid pidada oli mulle endale õpetlik. Kõi gepealt pidin süstematisee rima neid mõtteid, mis kirju tades ja lugedes tekkinud on, aga mida seni polnud vaja enda jaoks sõnastada.. Marika Väli valiti kohtuarstiteaduse professori kohale. Ma usun, et teatud eluetapil on säärane teoreetiline kok kuvõte edasiminekuks oluli ne. Tuleb endalt küsida, mis see ikkagi on, mis ma olen teinud. Mida ma olen sellega taotlenud ja mida saavutanud. Võib-olla on elu keskpaigas säärane bilanss oluline, ja mitte ainult kirjaniku jaoks. Olles vabade kunstide pro fessor, sain taas kord teada, et õpetamine pole siiski minu ala ja et kirjutamine ise on mulle märksa huvitavam kui kirjutamise üle teoretiseeri mine. Kuid enda piinamine ka vähem huvitavate ja meeldi vate asjadega kuulubki kooli, õppimise juurde. Küllap seda on vaja. Kirjanikuks tuleb õppida. Teine põnev asi on tagasi side, mida üliõpilastelt sain ja saan nii vestlustes kui ka neis kirjanduslikes palades, mis praegu päev-päevalt mu meilipostkasti kopsatavad. Tuleb välja, et kirjutamise alustamine pole nende kahe kümne aastaga, mis on mu enda ülikooliajast möödunud, kuigivõrd kergemaks ega ras kemaks läinud. Ikka seisab algaja umbes samade problee mide ees. Võib-olla on mõnevõrra lihtsustunud see kirjanduslik ideaal, mille poole oma loo minguga püüeldakse. Teisest küljest näib, et algajad kir jutajad janunevad tagasiside ja juhatuste järele vähemalt samavõrd kui siis. Ja kohti, kus seda tagasisidet saada, on paraku pigem vähemaks jäänud. Ma ei arva, et kedagi saab kirjanikuks õpetada või et seda vajagi oleks. Küll aga tuleb paraku ka kirjutamist õppida, nii nagu tuleb õppida viiulimängu või südamehai guste diagnostikat. Kirjuta mise juures on ehk petlik see, et erinevalt viiulist ja kardiograafist valdab pastapliiatsit või Wordi programmi iga gümnaasiumilõpetaja. Paraku ei ütle see midagi kirjandusli ke eelduste kohta. Ma loodan, et need enam kui nelikümmend õppurit, kes lõputööks mulle oma kirjanduslikku loomingut või tõlkeid saadavad, kogevad vähemalt seda, kui raskelt siiski see pealtnäha nii plas tiline ja tuttav sõna nende tahtele allub. Tõeliseks kirjanikuks. Tolstoi kuulus aforism “Anna Karenina” algusest ütleb, et kõik õnnelikud abi elud on sarnased, aga kõik õnnetud abielud on õnnetud igaüks isemoodi. Kirjutamise jaoks tuleks see tarkusesõna ümber pöörata: vead, mida te hakse, on ikka ühed ja samad, algajad eksivad ikka samade reeglite vastu, keskpärased kirjanikud on kõik üsna ühe sugused ning isemoodi on ainult suured anded. Küllap on nad sama haruldased kui. Tagasiside üliõpilastelt rõõmustab Õnnepalut.. v a r je s o o ta k. TÜ nõukogu valis kohtuarsti teaduse professori kohale Ma rika Välja (sünd 1959). 1983 lõpetas Marika Väli arstiteaduskonna ravi eriala, 1989 kaitses meditsiinikandidaadi Moskva N. A. Šemaško nim Meditsiiniinstituudi juu res. 1995. aastast on Marika Väli kohtuarstiteaduse õppe tooli hoidja ning 2002. aastast patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituudi juhataja. 1998. aastast on Väli Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisi büroo peaekspert, samuti sot siaalministeeriumi patoloogia eriala komisjoni ning arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni liige. Marika Väljalt on ilmunud kaks õpikut arsti- ning õigus teaduskonna üliõpilastele. Ta on osalenud kohtuekspertiisiseaduse ja teiste eeskirjade väljatöötamisel.. Kirjanikust teeb kirjaniku julgus väljen dada väljendamatut, rääkida asjadest, mis on nii imelikud ja isiklikud, et neist ei saagi rääkida. Ainult sellised asjad osutu vad paradoksaalsel moel üldinimlikeks. õnnelikud abielud. Aga vist mitte kunagi pole nad õnne likud. Ma peaaegu kardan (kuigi ka loodan) nende katsetuste hulgast leida ühte, kus oleks tunda tõelist annet (ma ei saa muidugi kindel olla, et ma selle ära tunnen). Midagi säärast leides haaraks mind kõigepealt kaastunne: vaene inimene, ta on alles alguses, ta arvab veel, et see kõik on tema võimuses. Aga tegelikult on tema selle võimuses. Varem või hiljem jääb ta sellele alla. Mida võimsamaks kasvab tema kunst, seda enam peab ta talum a haavu ja pettumusi inimesena. Aga muidugi ei saa kedagi sellel teel takistada. Ja on võimalik, et kui kunstniku na saab ta õnnetuks, siis oma kutsumusele selga keerates ta hukkuks. Mis siis on - kui katsuda mõelda - see, mis kirjanikust teeb kirjaniku. Ma pakuksin välja kolm asja. Kõigepealt armastus sõna vastu, see ainulaadne vabadus, mida tuntakse just sõnadest lauseid tehes ja ei millalgi muidu. Teiseks teadmine, et sügavus on olemas. Mitte et inimesed oleksid tingimata erisügavused, aga ühed on sügavuse olemasolust teadlikud, see painab, kummitab ja peibutab neid. Teistel aga pole sellest aimugi ja tõenäoliselt on nende elu lihtsam. Sügavus on see, et miski jääb alati meie teadmise, arusaamise ja vahetegemise võime ulatusest välja. Miski jääb alati tum e daks ja sellepärast pole ka kõige kindlamad asjad kind. lad. Ma arvan, et see maailma põhjatuse taju luurab alati ka tõelise teadlase kukla taga. Ja kolmandaks on veel vaja julgust väljendada seda, mis tundub väljendamatu, rääkida asjadest, mis on nii imelikud ja isiklikud, et neist ei saagi rääkida. Sest ainult sellised asjad osutuvad paradoksaal sel moel üldinimlikeks. Iga üks on iseendaga kimpus ja see kimpusolek, kuigi alati natuke eripärane, on iseene sest universaalne. Leia oma lugu. Oma loengutega, kui tagantjärele kokku võtta, tahtsin ma vist kõige roh kem näidata seda, et hakates kirjutama, ei saa te kunagi alustada algusest, ja ometi on alguse leidmine kõige tähtsam. Hakates kirjutama - jutustam a lugu või laulma laulu - sisenete te maailma, mis on peidus vaid teie sees ja samas teist mõõtmatult suurem. Jutustatud ja lauldud on niikaua kui mäletatakse. Juttudes ja lauludes inimene ennast lõpuks mäletabki. Hakates kirjutama, astute te maailma, kus õieti kõik on juba valmis, kõik jutud on räägitud ja kõik laulud on lauldud. Nende muistsete, aga unustatud juttude ja laulude hulgast te hakkategi käsikau du otsima oma juttu ja laulu. Kui te leiate, siis teil ongi, mida jutustada või laulda, aga millalgi saate te ka aru, et teil endal - sellel, et kirjutaja ole te just teie - pole õigupoolest suuremat tähtsust.. Pait Teesalu valiti oftalmoloogia pro fessori kohale TÜ nõukogu valis oftal moloogia professori kohale Pait Teesalu (sünd 1965). 1991 lõpetas Teesalu arsti teaduskonna ravi osakonna, 1993 kliinilise ordinatuuri Moskva silma mikrokirurgia instituudis, 1998 sai doktori kraadi Oulu Ülikoolis. Pait Teesalu on kõrgema ka tegooria oftalmoloog ja alates 1999. aastast silmakliiniku ju hataja. 2000. aasta jaanuarist ka TÜ dotsent. Teesalu peamine uurimis valdkond on glaukoomi diagnostika, läätse ja sarv kesta patoloogia. Tal on oluline panus oftalmoloogia arengukava väljatöötamisel Eestis aastani 2015. Teesalu on ka Eesti esindaja Euroopa Oftalmoloogide Ühingus, ta on Euroopa Katarakti ja Refraktiivse Kirurgia Ühingu liige.. 100 OOO. Tartu e la nik on tudeng 19. detsembril registreerus Tartu linna 100 000. elani kuna Eesti rahvastikuregistris Soome kodanik Sanna-Liina Suominen. Sanna-Liina Suominen õpib ülikoolis viiendal kursusel stomatoloogiat. Linn kinkis talle Aura veekeskuse kuldkaardi..

(4) 4. U NIVE R SITA S TAR TUENSIS. 9. jaanuar 2004. ÕNNITLEME. ÕNNITLEME. Dots Eve Tomson 60. Prof Heiki Lindpere 55. 8. jaanuaril oli juubel majandusajaloo lektor Eve Tomsonil.. 8. jaanuaril tähistas oma 55. sünnipäeva TÜ Õigusinsti tuudi direktor ja mereõiguse õppetooli erakorraline prof Heiki Lindpere.. Tema etapid haridusteel seostuvad Tartu Õpetajate Seminari ja Tartu Ülikooliga. 1973 jõudis ta diplomini aja loo erialal ning 1993 magist rikraadini majandusteaduses. Tema töine elu ülikoolis algas 1973, esialgu arhivaari ja laborandina, pärast aspi rantuuri juba õppejõuna. On mõistetav, et Eve Tomsoni õpetamis- ja uuri mistegevus on kulgenud kahe teaduse piirimail, m a jandus- ja majandusõpetuste ajaloo valdkonnas. Siiski ei ole ta piirdunud üksnes ajalooürikute uurimisega, vaid uudishimuliku inimesena huvitunud ka aktuaalsetest majandusprobleemidest (eriti põllumajanduspoliitikast) nii meil kui ka raja taga. Tema eriliseks kiindumuseks on olnud Põhjamaad. Lisaks kirjutamisele ka sutab Eve Tomson meeleldi. võimalusi ise võõraid maid tundm a õppida nii konverent side kaudu kui ka turistina. Väljaspool tööd on Eve Tomson inimene, kes toob elurõõmu ja elevust igasse seltskonda. Soovime jätkuvat optimismi tudengite harim i sel, uusi kirjutisi nii ajaloost kui ka tänapäevast ning posi tiivse ellusuhtumise kestmist! Kolleegid majanduspoliitika õppetoolist. ÕNNITLEME. Prof Ülo Mander 50. mees, aktiivne õppejõud (1977-1991 EPMÜs ja alates 1991 TÜs), geograafia insti tuudi juhataja (1992-1998 ning taas alates 2003), Eesti Vabariigi teaduspreemia lau reaat (2001), mitme rahvus vahelise teadusajakirja toi metuskolleegiumi liige jätkab noorusliku entusiasmiga oma laiahaardelist tegevust. Vivat, professor! Kolleegid geograafia instituudist ja bioloogiageograafiateaduskonnast. H e in a r t S illa stu , emeriitprofessor - 1. jaanuar 65. Karl K arlep, dotsent - 5. jaanuar 60. L en n a rt N eim a n , assistent - 2. jaanuar M ihkel Stein berg, keemik - 5. jaanuar 55. R a g n a J õ e sa a r , õppekorralduse spetsialist - 2. jaanuar Ü lle K ikas, teadur - 2. jaanuar. UNIVERSITAS TARTUENSIS TARTU ÜLIKOOLI AJALEHT T e llim is e in d e k s 0 0 8 9 2 Ilm u b re e d e ti. T ira a ž 3 2 0 0 T rü k k : o /ü G re if. S T A T I S T I K A P A K E T I SAS K A S U T A M I N E IT K O O L IT U S TÜ TÖ Ö TA JA TE LE. 16. jaan kl 11.15 algab lu rid icu m is Näituse 20-216 m a g istritö ö d e kaitsm ine: D enis Polm an “ Liisingu kä ib e m aksuga m a ksu sta m in e ”. J u h e ndajad: dr iur d o ts Irene Kull ja Lasse Lehis. O p o n e n d id : LLM Erki U ustalu ja M arek Herm ; Anno A edm aa “ E fektiivne ko m m u n ika tsio o n m e n e tlu so sa liste õ ig u ste ta g ajan a haldusm e n e tlu se s” . J u h e nd a ja : prof Kalle M erusk. O p o ne n t: LLM Ivo Pilving.. TEATED Tartu Ü likooli k a m m e rkoo r o o tab o m a rid ad e sse uusi lauljaid. Info: d irig e n t Triin Koch, tel. 052 71 105.. SPORT 14. jaa n u aril kl 16.45 m ängivad TÜ s p o rd ih o o n e s P eugeot ko rv palli m eistriliiga s Tartu Ü liko o l/ Leibur ja A u d e n te s /L ö fb e rg s Liia ning kl 19 Tartu Ü lik o o l/R o c k ja E hitu stö ö riist/A u de n te s.. KONTSERT. Program m : • SASist üldse. Andmemaatriks ja tunnuste tüübid. Import&Export. DÄIÄ-samm, formaat. Alamandmestikud. Teisendused ja funktsioonid. • SASi moodulid: INSIGHT, ANALYST, ASSIST. Tunnuse iseloomustamine: tabel, graafik, karakteristikud ja nen de usaldusvahemikud. Kahe tunnuse risttabel (ehk Pivot Tabel). • Tunnustevaheline sõltuvus. Korrelatsioonikordajad. Graa fid. Regressioonanalüüs: lineaarne ja mittelineaarne reg ressioon. (Nominaalne argument). • Keskmiste võrdlemine. Sõltuvad ja sõltumatud tunnused. Testid. Dispersioonanalüüs. • Kokkuvõtted ja statistika tabelis. Proc TABULATE. Kursuse maksumus ülikooli sisekäibega: 800 kr. Registreerumine: kaugkoolituskeskuses, Marju Koor, 737 5560, utop@ ut.ee.. 13. jaan kl 19 e sineb TÜ aulas k a m m e rkoo r BBC SINGERS (Inglism aa, d irig e n t S tephen G leobury. Kavas M usg ra ve 'i “ Rorate C o e li”, S h e p p a rd i “ G aude, gaude, ga u de M aria”, Purcelli “ Hear m y Prayer”, C h ilco tti “ My Prayer”, B ritteni “ H ym n to St C e c ilia ”, Bachi “ Kom m Jesu k o m m ” BW V 229, Regeri “ O Tod w ie b itte r bist d u ” op 110 nr 3, B ingham i “ B a ch ’s to m b ” (maa-. ilm a esiettekanne), T ip p e tti 5 spiritua a li ts ü k lis t “A C hild o f O ur T im e ”. Piletid 100 ja 60 kr. 15. jaan kl 19 V anem uise K ont se rd im a ja s “ Elu sa k s o fo n ig a ” - L e m b it Saarsalu 55. Esinevad L e m b it Saarsalu (saksofonid), H enry W olking (tro m bo o n , USA), Dave C h isholm (trom pet, USA), K ristjan Randalu (kla ver), Taavo Rem m el (kon tra bass), Tanel Ruben (lö ö kp illid ), Silvi Vrait (vokaal), Lem bit Saarsalu S aksofoniorkester, V anem uise S üm fooniaorkester. D irigent Rauno Tikkanen (S o o me). U tahi Ü likooli m uu sika p ro fesso r ja h e lilo o ja H enry W olking (USA) o sa le b nii tro m b o o n is o lis ti kui ka h e lilo o ja n a. P eateosena tu le b e tte kan d e le tem a im e kau nis k o lm eo sa lin e te o s “ Powell C a n yo n s”. Piletid 100 ja 60 kr. 22. jaan kl 19 esinevad TÜ A ja lo o M uuseum is M arius Järvi (tšello) ja M ihkel Järvi (klaver). Kavas Franck, Š o stakovitš. S ib e liu se -n im A ka d e e m ia ü li õ p ila se d M arius ja M ihkel Järvi on m õlem ad so listin a e sinenud p a lju d e s E uroopa m aades, v õ itn u d ko n ku rsia u h in d u Eestis, S oom es ja välism aal. Piletid 60 ja 40 kr. 28. jaan kl 19 Tartu Raekojas “ Flöödi ku n in g riik II - 19. sajandi ku ld n e flö ö d im u u s ik a t Esinevad Teele Jõ ks (sopran), N eem e Punder (flööt), Heli Eespere (viola), Aare Tam m esalu (tšello), T iit Peterson (kitarr). Kavas S c h u b e rt, G iuliani, C hopin. Piletid 60 ja 40 kr. 29. jaan kl 19 V anem uise K ont se rd im a ja s Bachi M issa h-m oll. Esitavad se g a koo r Latvija, Eesti Riiklik S ü m fooniaorkester, Dita Kainina (sopran, Läti), Mikael Bellini (kontratenor, Rootsi), A l girda s Ja n u ta s (tenor, Leedu) ja J uha K otilainen (bass, S oom e). D irig e n t A n d re s M ustonen. Piletid 80 ja 50 kr.. OORAAMATUKOGU JAANUARIS Ö ö ra a m a tu ko g u on ja a n u aris lahti 5.-8., 12.-15., 19.-22. ja 26.29. kl 9-24.. 5. - 29. j aanuar 2004. Info: IT osakond, Riina Reinumägi, 737 5442, riina@ut.ee või www.ut.ee/it/teenused/koolitus.. g. g. g. K. T A L V E S E S S I L. e d ^ a tio n. US. ÕNNITLEME 75. Lindpere aastakümneid omainimene ka akadeemilises sfääris. Ta on õigusteaduste kandidaat 1984. aastast, töötanud Eesti TA Presiidiumi teadussekretäri ja Õigusins tituudi kui eraülikooli õppe tooli juhataja ja rektorina. Alates 1. juulist 2002 on ta direktorina TÜ Õigusinstituu di kaptenisillal. Kolleegid õigusinstituudist ja õigusteaduskonnast soovi vad juubilarile sama sihikind lat kursihoidmist nagu seni!. Kursuse maht: 10 tundi arvutiklassis Lektor: Säde Koskel, matemaatilise statistika lektor (mag) Koht: J. Liivi 2-003 (keldrikorrusel) Aeg: N 15., T 20., N 22., T 27., N 29. jaan kl 15.30-17.. 11. jaanuaril jõuab poolsa jandi tähiseni loodusgeo graafia ja maastikuökoloogia prof Ülo Mander.. Geograafiahuvilise HTG koolipoisi võidule vabariikli kul geograafiaolümpiaadil ja keskkooli lõpetamisele kuld medaliga järgnesid loogilise jätkuna geograafiaõpingud ülikoolis. Sealt algab huvi maastikuökoloogia vastu. Lõpetanud cum laude üli kooli, saab uurimisteemaks raskemetallide levik m aan teede ääres ja edasi laiemalt toitainete liikumine põllumajandusmaastikus seotuna m aastiku mitmekesisuse ja maakasutuse struktuuriga. Aastakümneid kestnud uurin gud Porijõe valglas on teinud sellest tõenäoliselt maailmas ühe enim uuritud valgla ja Ülo Manderist maailmas tun nustatud maastikuökoloogi. Otsingud toitainete voogude reguleerimiseks ökoloogiliste vahenditega on lisanud tu n tu se ka ökotehnoloogina. Looduskaitseringi vilist lane, laulu-, nalja- ja rännu. Lindpere on tunnusta tud rahvusvahelise õiguse spetsialist. Tema sügavam teaduslik huvi on väljendu nud mereõiguse valdkonnas. Lindperel on käsil aastane uurimisprojekt Oslo Ülikooli Skandinaavia Kaubandusliku Meresõidu Õiguse Instituudis. Äsja esitles prof Lindpere oma ulatuslikku uurimistööd “Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus”. Lindpere senine elu on and nud talle palju huvitavaid või malusi eneseteostuseks. Ta on töötanud Eesti Vabariigi välis ministeeriumi juriidilise osa konna juhataja, transpordi- ja sideministri asetäitja, Eesti Merelaevanduse peajuristi, teede- ja sideministeeriumi asekantslerina ja teistel vastu tusrikastel ametikohtadel. Kuid samal ajal on prof. KAI TSMI SED 15. jaan kl 14.15 algab Liivi 2-405 K andela Õ una m ag is trip ro je k ti “ V a stsündinu sü n nikaalu e n n u s ta m in e loote korduvate ultraheli m õõ tm iste p õ h ja l” ka itsm ine rak e n d ussta tistika ku tse m a g istri kraadi saam iseks. Ju h e nd a ja d : e m e riitp ro f E n e-M argit T iit ja p ro je k tiju h t Helje Kaarm a. O p o nent: d o ts A nne-M ai Parring. Info: dots Leiki Loone, tel 737 6406.. V ik tor S eem a n , vanemteadur - 5. jaanuar H eik i L in dp ere, õigusinstituudi direktor - 8. jaanuar A n n e Iher, pearaamatupidaja asetäitja - 9. jaanuar 45. L ea P iid, lektor - 4. jaanuar 30. A n to n T erasm aa, teadur - 6. jaanuar R u th a Jäger, vanemlaborant - 7. jaanuar K ätlin N u m m ert, lektor - 8. jaanuar. V a s tu ta v v ä lja a n d ja llla ri L ää n T e g e v to im e ta ja V arje S o o ta k R e p o rte r A ija S a ko va K e e le to im e ta ja M a rik a K u lla m a a In fo to im e ta ja L e a n e M o rits K ü lje n d a ja E rg i P ro m m ik Ü lik o o li 18, T a rtu 5 0 0 9 0 Tel: 07 3 75 6 8 0 , 051 4 2 3 0 0 E -p o s t: a ja le h t@ u t.e e F a ks: 0 7 3 75 4 4 0 h ttp ://w w w .u t.e e /a ja le h t. The U.S. G o v e rn m e n t A ffilia te d E d u c a tio n a l A d v is in g C en ter ISEP-programmi konkurss. 22. jaanuariks tuleb esitada TÜ bakalaureuseõppe üli õpilastel dokumendid kandideerimiseks semestriks USA ülikoolidesse. Tingimused ja nõutud dokumendid: • omapoolne finantseering reisi, viisa ja tervisekindlus tuse ($42 kuus) osas ning ühekordne ISEP-program mi registreerimistasu $300; • TOEFL inglise keele testi tulemus; . CV; • põhjendatud avaldus (personal statement); • tõend õppetulemuste kohta; • Vähemalt 2. kursuse tudeng TÜs, kandideerida ei saa arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori eriala üliõpilased. Õppima asutakse 2004/2005. õ-a sügissemestril. ISEP-programm (International Student Exchange Program, peakontor Washington D.C.s, võimaldab va hendada kaks TÜ üliõpüast 2004/2005. õa sügissemest riks USAsse. ISEP-programmis osalevad 245 kõrgharidust pakkuvat ning akrediteeritud ülikooli ja kolledžit USAs, mille nimekiri on kodulehel www.isep.org. Võimalik on valida kuni 10 eelistust, kuhu on soov õppima asuda. Info: Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus, TÜ raama tukogu W Struve 1-325, avatud E-N 13-16. Tel 7 427243 või merlit@ut.ee.. J a a n u a r i n e Na I n ä d a l a l , ■■. ■■. * * * n ä d a I a neljal esimese| päeva| raamatukogu ava^ucl k e s k •. •. n i .. ------------------------- ★ — ----------------------. Tule ja õpi asjad sel9eks!.

(5) T A R T U ÜLIKOOLI A JALEH T. 16. ja a n u a r 2004. SuHBEHSEMPi a p. UNIVERSITASÜTARTUENSIS NR. 2 (2161). w w w .u t.e e /a ja le h t. Riigi teaduspreemiate kandidaadid kinnitatud Riigi teaduspreemiate ko misjon kinnitas 2004. aasta teaduspreemiate kandidaa did, sh kõik Tartu Ülikooli poolt esitatud kandidaadid.. 300 000 krooni suurus tele kahele elutööpreemiale kinnitati kandidaatideks ka heksa tuntud Eesti teadlast, kellest on Tartu Ülikoolist Lembit Allikmets, Raimund Hagelberg, Sulev Vahtre ja Ülo Lepik. Vabariigi teaduspreemia kandidaatideks eelneva nelja aasta jooksul avaldatud pa rimate teadustööde eest kin nitati Tartu Ülikoolist täppis teadustes prof Mati Kilp, emeriitprof Nikolai Kristoffel ja dots Teet Örd ning vanem . TÄNA LEHES. Intervjuu J B S i toimetaja A n d res Kasekam piga. teadur Viktor Palm (jun), keemia-molekulaarbioloogias van-teadur Tanel Tenson ja van-teadur Indrek Renge, geo-ja bioteadustes dr Evald Ojaveer (kollektiivi juht), prof Toomas Saat ja Ervin Pihu (EPMÜ van-teadur), arsti teaduses prof Ants Peetsalu (kollektiivi juht), med-dr Jaan Soplepmann, med-dr Toomas Sillakivi ja med-dr Margot Peetsalu ning prof Eero Vasar, sotsiaalteadustes dots Raul Eamets, prof Aaro Toomela, dots Eiki Berg ning hum ani taarteadustes prof Mati Laur. Preemiad otsustab vabariigi valitsus veebruaris ning need antakse kätte Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.. LK 3. Arheoloogid arendavad koostööd LK 2. Probleem eksam iaegadega LK 2. Näitus «Õ petajate tuba» Y-galeriis LK 3. UUDISED. Ajakirja Akadeemia kaastoöauhinnad Koostööst Tartu Ülikooliga on huvitatud paljud välisteadlased, riigijuhid jt.. u t a r h iiv / m o n t a a ž. • •. Ülikoolis luuakse välissuhete osakond V a rje S o o ta k. Leonhard Lapin ülikooli ajaloo muuseumis.. J A A K N IL S O N. Lapin esitles raamatut Eile esitles Leonhard Lapin ajaloo muuseumis oma raa matut «Avangard».. Raamat sisaldab ülikooli 2001. aasta vabade kunstide professori Leonhard Lapini loengutekste, mis on illust reeritud rohkete fotodega. «Akadeemiline keskkond sobis vanale avangardistile imehästi,» kirjutas Leo Lapin UTs pärast loengute lõppe mist. Ta lootis ülikooliga. meediva koostöö jätku ka raa matu üllitamisel, mis nüüd teoks sai. Kunstnik ja arhitekt Leon hard Lapin pidas Tartu Üli koolis 14 loengut, millest kaks olid workshop id teemal «Tühjus ja ruum». Loengute peateema oli «Eesti XX sajan di kunsti- ja arhitektuuriavangardi päritolu ning pärand». Raamatu andis välja TÜ Kirjastus.. Lugupeetud kolleegid, armsad sõbrad! Tänan teid kõiki mulle osutatud tähelepanu, heade soovide ja südamlike kingituste eest. Teie Jaak Aaviksoo Tartu Ü likooli rektor. Mul on hea meel teile teatada, et üleskutse toetada minu tähtpäevast ajendatult ülikooli peahoone - Eesti akadeemi lise hariduse sümboli - maist kestmist ja seeläbi kindlustada ka ülikooli vaimset tulevikku, on igati vilja kandnud. Selleks avatud ülikooli arvelduskontole 10022036217000 oli kolmapäeva õhtuks laekunud 46 650 krooni, korjanduskarbis oli 21 132 krooni, lisaks lubadused 225 000 krooni lisamiseks. Olen otsustanud omalt poolt lisada nendele korjanduse seemnetele oma jaanuarikuu palga. Saagu selle ettevõtmise eesmärgiks peahoone vajumise lõplik peatamine ning ülikooli ajaloolise hoonestu renoveerimi se avalik algatus. Loodame lähinädalail üllitada väikese trükise peahoone mineviku, oleviku ja tulevikust ning tuleviku kindlustamiseks vajamineva kohta. Olgu võimalikele toetajaile teadmiseks, et anne tused ülikoolile on tulumaksuvabad (vastava õiendi väljastab rahandusosakond) ning kõigile järele mõtlemiseks ülikooli vaimse toe targad sõnad:. Kui raha vette viskad, jäävad veele ringid; Kui ausa raha ülikooli õnneks kingid, Sust endast ja Su rahast mälestus ei haju, Sest Ülikool, Su Ülikool ei enam vaju!. Teadusprorektor prof Ain Heinaru sõnul ei ole uue osakonna loomine ja sellest tulenevad muudatused teis tes osakondades tingitud lihtsalt mitte uute prorek torite muutmissoovist, vaid eelkõige ülikooli arengu kavast.. Arengukava tegevuskava generalia osas on märgitud, et ülikooli rahvusvahelistumise tegevusprogrammi realiseeri miseks on vaja luua osakond välissuhtluse edendamiseks. «Ei ole vist ühtki ülikooli, kus poleks välissuhtluse osa konda. Meil tegelevad sellega prae gu mõned inimesed eraldi osakondades - välisüliõpilastalitus õppe- ja üliõpilas osakonnas, välissuhetetalitus teadusja arendusosakonnas, rahvusvahelise kootöö juht jne,» selgitas Heinaru. Kolm talitust. Välissuhtlusega tegelevad ülikoolis praktiliselt kõik ning Heinaru sõnul ei saa sise- ja välissuhtlust eraldi käsitäda. «Kui on vaja aga näiteks kogu välissuhtluse kohta informat siooni kokku saada, siis sel gub, et üheski kohas ei jõuta sellega inimeste vähesuse tõttu süstemaatiliselt tegelda. Seni ei ole ka neid eesmärke nii selgelt püstitatud. Praegu võtab töötajail palju aega igapäevatöö ja välis külalistega tegelemine ning sisuliste küsimuste jaoks jääb vähe aega. Väliskülaliste jaoks peaks olema eraldi talitus,« ütles teadusprorektor. Välissuhete osakonna loomise ühe väga olulise põhjusena tõi ta esile ka Eesti Euroopa Liitu astumise: «Me ei kujuta veel hästi ette, kui. palju uusi töölõike see pärast 1. maid kaasa toob. Vaatama ta sellele suureneb meil niigi tunduvalt osavõtt Euroopa Liidu programmidest». Välissuhete osakonnas on kavas luua kolm talitust. Esimene tegeleb 6. raamprogrammi, Erasmuse ja ELi teiste programmidega, teine osa kond rahvusvahelise võrgus tiku ja kahepoolse koostööga (koostöölepingud jmt). Kolmanda talituse ülesan deks on rahvusvahelised suh ted, informatsioon, turundus (messid, võõrkeelsete õppe kavade kokkulepped jmt). Teadusprorektor toonitas seoses osakondade ümberkor raldustega, et välissuhtluse ja tehnoloogilise arendustegevu se paremaks sisuliseks tege vuseks ning analüüsimiseks on tarvis kindlasti rohkem inimesi. Asutatav välissuhete osa. liseerimistegevus tehnoloo giainstituuti ning praegusest teadusprorektori abist Reet Adamsoost saab instituudi in tellektuaalomandi spetsialist. Samal ajal korraldatakse ka konkurss õppe- ja üliõpi lasosakonna juhataja kohale. «Kuna õppe- ja üliõpilas osakonna eesotsas on Ülle Hendrikson töötanud juhataja kohusetäitjana, siis korral datakse ka sellele kohale konkurss,» märkis rektor Jaak Aaviksoo teadaandes ülikooli liikmeskonnale. Rohkem sisulist tööd. Rektoraat peab oluliseks leida nendele ametikohtade le arvestatava akadeemilise kogemusega inimesed ning seeläbi tugevdada osakon dade analüütilist töövõimet. «Nende ülikooli arengu jaoks oluliste ametikohtade täit mise kaudu suudame anda olulise impulsi, et hiljuti vastu Ülikool vajab rahvusvahelis võetud arengu ellu viia,» tumise tegevusprogrammi täit kava märgitakse tea miseks välisuhete osakonda. daandes. «Seni on kond jääb teadusprorektori need osakonnad töötanud tegevusvaldkonda. rohkem rektoraadi vajadusi Lähiajal kuulutatakse välja arvestades ning side teadus välissuhete osakonna juhataja kondade ja instituutidega on konkurss. jäänud nõrgaks. Järelikult Samuti kuulutatakse välja peab teadusja arendus- ning teadusja arendusosakonna õppe- ja üliõpilasosakonnast juhataja konkurss, sest prae ning uuest välissuhete osa gune juhataja Karin Jaanson konnast olema suur kasu ka asub teadusprorektori abi teaduskondadele ja instituuti dele,» rõhutas Ain Heinaru. kohale. Prorektor Heinaru lisas, Konkursid et edaspidi võib niisuguseid Prorektor Heinaru sõnul ümberkorraldusi ülikooli kesk muutub oluliselt ka prorek se struktuuri optimeerimiseks tori abi senine funktsioon, ning arengukava elluviimi see muutub rohkem sisuliste seks veelgi tulla. Eesmärk on veebruari küsimustega tegelemiseks. Teadus- ja arendusosakon lõpuks muudatused ellu viia nast viiakse intellektuaalse ja osakonnad uutmoodi tööle omandi kaitse ja kommertsia- rakendada.. 23. jaanuaril annab ajakirja Akadeemia toimetus Tartu Kirjanduse Majas kätte 2003. aasta kaastoöauhinnad. Ajakirja toimetus ja kollee gium valib teist aastat järjest möödunud aastal ilmunud artiklite seast parimad. Pea toimetaja Toomas Kiho sõnul antakse seekord välja neli artiklipreemiat, üks igast osakonnast, ning üks tõlkepreemia. Peale selle tunnusta takse veel kaht kaastööd igast osakonnast. 2003. aasta laureaadid on Külli Keerus ( Universalia), Jüri Allik ja Endel Tulving (Humaniora), Rein Taagepera (Socialia) ning Kalju Eerme (Naturalia), tõlkepreemia an takse Andres Raudsepale.. Puksoo päev 23. jaanuaril tähistab TÜ Raamatukogu oma kauaaegse direktori ja raamatuloolase Friedrich Puksoo 114. sünni aastat ettekandepäevaga «Raamatu aeg». Raamatukogu üldja arendusosakonna referendi Malle Ermeli sõnul tehakse ettekandepäeval teatavaks ka TÜ Raamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu iga-aastase F. Puksoo auhinna saaja parima raamatuloo, raamatuteaduse, raam atuko gunduse ja bibliograafiaalase töö autorile. Ettekandepäev algab kell 12 raamatukogu konverentsi saalis. Kõik huvilised on oodatud. OJVLfATE-KÜSITLUS Kas kasutad ööraamatukogu?. V astajaid: 168 Uus küsim us: M illist e ksa m ivo rm i eelistad? Vasta: w w w .u t.e e /a ja le h t/.

(6) 2. U NIVER SITA S TAR TUENSIS. UUDISED. Botaanikaaial oli ilus jõulukaunistus Botaanikaaed sai linna jõulukaunistuste konkursil asutuste hulgas kolmanda koha. Botaanikaaia direktori Hei ki Tamme sõnul illumineeriti jõuludeks palmihoone suur esifassaad kolme erivärvilise prožektoriga ning peatselt valmiva külastus-koolituskeskuse esisein seitsme põrandavalgustiga. Paigaldatud illuminatsioon tekitas klaas seintele omapärase värvi- ja varjumängu. Jõulukaunistuste konkurssi korraldati linnavalitsuse pres siesindaja Villar Rääski sõnul juba kuuendat korda. Võitjate autasustamine toi mub 27. jaanuaril kl 10 Rae koja saalis.. Raam atuillustrat sioonide näitus TÜ Raamatukogu II ja III korrusel on jaanuari lõpuni avatud näitus «Eesti lasteraa matu illustratsioon viimastel aastatel». Raamatukogu avalikkus suhete spetsialisti Andrus Allikvee sõnul oli näitus Ees ti ekspositsiooni osa 3.-30. novembrini 2003 toimunud esimesel rahvusvahelisel Tal linna illustratsioonide trien naalil. Triennaal oli mõeldud Läänemereäärsete riikide raam atuillustraatoritele. Vt virtuaalkataloogi Eesti Rahvusraamatukogu kodu leheküljelt (www.nlib.ee) märksõna «e-näitused» alt.. Loodushuvilised õpilased ülikoolis 16. jaanuaril tutvusid KaguEesti keskkonnaalasest uuri mistööde konkursist osa võtnud õpilased ja nende juhendajad ülikooliga. Külastati AHHAA teadus keskust, zooloogiamuuseumi ja botaanikaaeda. Konkursi korraldasid MTÜ Haanja looduspargi nõukoda ja TÜ Võrumaa esindus. Töid saab vaadata: www.archimedes.ee/ noorteadlased.. 16 jaanuar 2004. • •. TU arheoloogid aren davad koostööd 1 Kuidas Tartu Ülikooli arheoloogia õppejõud, ja üliõpilased rahvusvahelise koostööni jõudsid V a lte r Lang arhe o lo o g ia p ro fe sso r. Pooleteise aasta eest al gatatud mitteformaalsed arheoloogiaseminarid panid aluse laiemale koostööle välismaa kolleegidega.. Eve Kikas valiti professori kohale TÜ nõukogu valis alus- ja alghariduse professoriks Eve Kikase (sünd 1955). 1978 lõpetas Eve Kikas teo reetilise füüsika eriala, 1989 omandas BA psühholoogias, 1997 doktorikraadi sotsiaal teaduskonnas. Eve Kikase teadustöö keskne teema on mõistete omandamise mehhanismid erinevatel vanuseastmetel. Kikas on töötanud TÜs 1991. aastast. Tal on olnud juhtiv roll koolipsühholoogia kutsemagistriõppe käivita mises (1998) ja läbiviimises. Samuti on Kikas alates 2002. aastast Eesti käitumis- ja terviseteaduste tippkeskuse arengu- ja koolipsühholoogia rühm a juht.. Teooria õpetus ja semi narid hakkasid peagi uusi harusid kasvatama. Nii tekkis seitsme magistrandi projekt, kus analüüsiti kuut aastail 2000-2002 Eestis ilmunud monograafiat (neli neist kaits ti doktoriväitekirjana). Ühtlasi vaagiti kogu Eesti arheoloogia hetkeseisu. Pro jekti väljundiks sai ulatuslik artikkel Eesti Arheoloogia Ajakirja eelmise aasta 1. numbris. Kevadkool ajaloolastega. Järgmine samm oli kevad kool koos ajaloolastega 2003. a märtsis Taevaskojas. On ju ajalugu arheoloogia üks lähe maid sõsarteadusi, pealegi oleme organisatsiooniliselt liidetud ühte osakonda. Ke vadkooli «Objektiivsed alli kad? Subjektiivne tõlgendus?» valmistasid ette arheoloogia ja ajaloo magistrandid. Ettekannetes ja aruteludes keskenduti mõlema teadus suuna teooria ja metodoloogia. Eesti Majandusteaduse Selts (EMS) võttis NarvaJõesuus 9.-11. jaanuarini toimunud aastaseminaril vastu linnaregioonipõhist regionaalhaldust ja -poliiti kat puudutava avalduse.. Eesti Majandusteaduse Seltsi avaldus. Eesti Majandusteaduse Selts leiab, et Eesti vajab linnaregioonipõhist regio naalhaldust ja -poliitikat. 1. Eesti regionaalselt tasa kaalustatud areng nõuab teaduslikult põhjendatud regionaalhaldust ja -polii tikat. 2. Regionaalhalduse ja -poliitika edasist arengut on otstarbekas korraldada linnaregioonipõhiselt. 3. Linnaregioonideks on majanduse integreerunud toimealad - linnad koos oma sotsiaalmajandusliku tagamaaga. 4. Eelnevaga on vastuolus kohalike omavalitsus üksuste kapseldumine ning loomulike arenguvõrgustike ja koostöö eiramine.. Hädas eksamiaegadega. Arheoloogiaseminarid. 7 magistrandi projekt. Ele R e ilja n m ajandusteaduskonna doktorant, EMSi juhatuse liige. Taliseminari keskne teema oli regionaalne areng. TÜ, TTÜ, EPMÜ, Eesti Panga, Estonian Business School'i, Audentese Ülikooli, Akadee mia Nord ning TÜ Pärnu ja Narva kolledžite esindajad analüüsisid ka Eesti ülikooli de rahvusvahelistumise või malusi ja probleeme. EMS taasasutati 2002. aas tal eesmärgiga hoogustada kõrgkoolide, uurimisasutuste ning ettevõtete koostööd. Seltsi president on TÜ majan dusteaduskonna dekaan prof Jüri Sepp.. Alguses ei olnud midagi, isegi mitte arheoloogia õppe tooli. 1950 likvideeritud õppetool taastati uuenevas ülikoolis alles 1992, korraline professor valiti 1999. Samast aastast hakati uuel tasemel õpetama arheoloogia teooriat ja metodoloogiat, mis vähe haaval külvas teoreetilise mõtlemise pisikut nii üliõpi lastesse kui ka üle hulga aja esimestesse magistrantidesse ja doktorantidesse.. Oluline samm astuti 2002. a kevadel, kui alustati arheoloogiaseminaridega, mis kavandati algusest peale erili sena vähemalt kahes mõttes. Esiteks pidid seminarid koondama kõiki arheolooge ja arheoloogiahuvilisi, kes ülikooliga seotud, so esimese kursuse tudengist teadurite ja õppejõududeni. Teiseks pidid need olema otsast lõpuni mitteformaal sed, st osalemise eest aine punkte või muid linnukesi ette ei nähtud. Sest arheoloo giaga tegelemine peab olema huvitav ja mõnus, aga mitte kohustus! Võimalik, et mainitud põhi mõtted ongi taganud edu: osavõtt üks-kaks korda kuus toimuvatest seminaridest on olnud peaaegu alati maksi mumilähedane ning ettekan netele järgnenud diskussioo nid elavad. Ettekanded on olnud mitmepalgelised, kuid oma kindel osa - vähemalt diskus sioonides - on ikka kuulunud teooriaküsimuste lahkamise le. Üliõpilaste ja kraadiõppu rite ettekanded on olnud ena masti nende valmimisjärgus töödest, mille arutelul saavad oma abistavat mõtet pakkuda kõik kolleegid.. Eesti Majandusteaduste Selts tegi avalduse. A ija S ako va Toimetusse on jõudnud mitme üliõpilase mure ek samiplaanide kehva kätte saadavuse üle.. Balti arheoloogia esimesel seminaril pidas ettekande ka AIVAR K RIISKA Läti Ülikooli professor Andrejs Vasks. VALTER LANG. Meie arheoloogiaseminarid on andnud Tartu Ülikooli üliõpi lastele ja kraadiõppureile uusi kogemusi ning väitlusoskust ühisuste ja erisuste küsimus tele. Järgmine kevadkool on märtsis, kuhu seekord lisan duvad keeleuurijad. Balti arheoloogia seminar. Ülikooli raamid hakkasid kitsaks jääm a ning pilgud pöördusid väljapoole, Lätti ja Leetu. Kontaktid sealsete arheoloogidega on viimastel aastatel, pärast vahepealset mõõnaaega tihenenud. Meil on ühisprojekt Vilniu se Ülikooli ja Kretinga muu seumiga fossiilsete põldude uurimiseks Lääne-Leedus, vastastikku on käidud loen gukursusi pidamas ja konve rentsidel. Ühise teooriaseminari kor raldamist ajendas soov hoo gustada uute tõlgendus- ja käsitlusviiside levikut ka Läti ja Leedu arheoloogias, mille tulemused on meile ju lausa eluliselt vajalikud. Idee leidis naabrite juures toetust. Eelmise aasta oktoobris toimunud Balti arheoloogia esimene seminar otsustati pühendada arheoloogidele nõnda oluliste mõistete nagu kultuur ja materiaalne kul tuur analüüsile. Seminari esimesel päeval Taevaskojas peeti 14 ettekannet. Teine päev pühendati tutvumisele Lõuna-Eesti muististega ning tulevikuplaanidele. Ettekan ded avaldatakse kogumikuna. Ühisseminar soomlastega. Soome kolleegidega on meie kontaktid olnud läbi aegade tihedad, kuid need on enamasti hõlmanud oma eri alal töötavaid arheolooge. Tudengite ja kraadiõppurite. tasandil on senine koostöö olnud tagasihoidlikum. Eden damaks tulevaste arheoloo gide kontakte, otsustasime novembris korraldada mõle ma maa kraadiõppurite ühis seminari Tartus. Teemaks olid arheoloogia suundumused mõlemal pool Soome lahte. Helsingi Üli koolist saabus 10 osavõtjat, Turust üks, rõõmustavalt suur oli taas Eesti tudengite huvi. Peeti 10 ettekannet, mis hõlmasid arheoloogiat kiviajast keskajani ning KeskSoomest Itaaliani.. Olgugi et õppeinfosüsteemis on olemas paralleelselt tunniplaanidele ka eksami plaanide link, ei sisesta ena mik õppetoole ning instituute sinna oma eksamiplaane. Eksamiajad määratakse ja kooskõlastatakse üliõpilasesindajaga ning avalikusta takse õppekorralduseeskirja järgi üldjuhul juba semestri alguses. Seega peaks ideaalju hul üliõpilasel olema piisavalt aega, et panna kokku endale sobilik eksamiplaan. Kui üliõpilane käib loengu tes või seminarides kohal, siis ei tohiks tal eksamiaegade teadasaamisega probleemi tekkida. Siiski on ka üliõpi lasi, kes on kas akadeemi lisel puhkusel või on ainet,. milles nad eksamit sooritada tahavad, juba eelmisel aastal kuulanud. Aasta aega akadeemilisel puhusel olnud tundm atuks jääda sooviv tudengineiu ütles toimetusele, et tema küsis eksamiaja dekanaadist, kuna veebis eksamiplaani ei olnud: «Helistasin dekanaati mitu korda, et teada saada eksamiaega, kuna parajasti ise Tartus ei viibinud». Tal linnast Tartusse sõitnud üli õpilane pidi aga tõdema, et eksam algas mitte kl 10, nagu talle öeldud, vaid hoopis kl 8. «Dekanaadile on see väike eksitus, minule maksis aga 100 krooni ning eksami saan alles järgmisel korral teha,» kommenteerib üliõpilane. Selliste juhtumite vältimi seks aitaks tulevikus ilmselt osakondade, instituutide ja õppetoolide eksamiplaanide õppeinfosüsteemis kättesaa davaks tegemine.. Filosoofiaõpetaja Leo Luks rääkis õpilastega demokraatia õigustamisest. a ir e v a h e r. Kesk-Euroopasse ja itta. Viimase sügise kaks rah vusvahelist seminari, millest üks oli suunatud koostööle lõunaga, teine põhjaga, olid omas liinis esimesed üritused, mis vähemalt korraldajate vaimusilmas võiksid algatada pikaajalisi ja tulemusrikkaid traditsioone. Arheoloogia õppetooli ja kabineti pilgud on pööratud ka läände ja kaugemale KeskEuroopasse, samuti itta. Nii näiteks on augustis meie õppetooli korraldada Sokratese programmi kuu luv intensiivkursus, millest võtavad osa kraadiõppurid kaheksast Põhja- ja KeskEuroopa ülikoolist. Samuti oleme ühinenud Põhja-Euroopa arheoloogia doktorikooli projektiga. Kõiki neid ettevõtmisi oleks raske ette kujutada meie se minarideta, kust on saadud kogemusi ja väitlusoskust. Järgmises UTs lähemalt välitöödest.. Filosoofiapäev õpilastele A ire V a h er filosoofia eriala 4. aasta üliõpilane, eetikakeskuse referent. 8. jaanuaril tutvusid rahvus vahelisele filosoofiapäevale pühendatud UNESCO es seekonkursist osa võtnud kooliõpilased ülikoolis filo soofia õpetamisega.. Päeva avas eetikakeskuse juhataja praktilise filosoofia prof Margit Sutrop. Formaal sele tutvumisele järgnes näidisloeng, mille pidas lektor Eduard Parhomenko. Teadus-, ajaloo- ja prak tilise filosoofia erinevustest kõnelesid üliõpilased Urmas Ivask, Märt Põder ning Ind rek Männiste. Sisseastumise kohta oli võimalus küsida tuutor Kadri Gutmanni käest. Päeva lõpetasid intrigeeriv seminar demokraatia vastu olude teemal, mida juhendas filosoofiaõpetaja Leo Luks,. ning jalutuskäik ajaloo muu seumisse. Hoolimata sellest, et ena mikus koolides filosoofiat ei õpetata, oli õpilaste huvi filosoofia vastu suur. Auhin da väärinud esseed kirjutati päevakajalistel teemadel: kas vägivald ja terrorism hukuta vad demokraatia ning kuidas meedia manipuleerib mõtte vabadusega. «Kuna filosoofiat õpetatak se koolides valikainena, võib filosoofiaõpetaja praegu koos tada ise ainekava. Seepärast sõltub väga palju õpetajast. Oli näha, et neil õpilastel, kes siin käisid, olid innukad õpetajad. Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimisoskused, mida filosoofia ja eetika pa kuvad, on olulised,» tõdes prof Sutrop. Õpilastele kingiti filosoofiaosakonna üliõpilaste ning õppejõudude poolt välja an tud kogumik «Tõtt-öelda»..