TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Ettevõtluse osakond
Sandra Hunt
ETTEVÕTLUSKESKKONNA ANALÜÜS KOHALIKUS OMAVALITSUSES TORI
VALLA NÄITEL
Lõputöö
Juhendaja: Kandela Õun
Pärnu 2021
Soovitan suunata kaitsmisele juhendaja nimi /digiallkirjastatud/
kaasjuhendaja nimi /digiallkirjastatud)
Kaitsmisele lubatud
TÜ Pärnu kolledži programmijuht programmijuhi nimi /digiallkirjastatud/
Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
autori nimi
/digiallkirjastatud/
Sissejuhatus ... 4
1. Ettevõtluskeskkond ja ettevõtluse roll ... 7
1.1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjate ootused ... 7
1.2. Ettevõtluskeskkonna kujunemine ja kujundamine ... 11
1.3. Ettevõtluse arendamise võimalused kohaliku omavalitsuse tasandil ... 15
2. Ettevõtluskeskkonna analüüs Tori vallas ... 19
2.1. Piirkonna ettevõtluskeskkonna tutvustus ja uuringu läbiviimise meetodid ... 19
2.2. Piirkonna ettevõtjate ootused ... 22
2.3. Järeldused ja ettepanekud ... 35
Kokkuvõte ... 41
Summary ... 43
Viidatud allikad ... 46
Lisad ... 52
SISUKORD
Ettevõtlusega seotud teemadega tegelemine on aktuaalne, kuna ettevõtlusel on oluline roll nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse majanduslikus arengus. Viirushaiguse COVID-19 leviku tõttu tuleks rohkem pöörata tähelepanu ettevõtlusele, seda arendades ja toetades.
Ettevõtluskeskkond võib soodustada või hoopis takistada ettevõtete loomist, nende arengut ja tegutsemist. Ettevõtlust on nimetatud püsiva majanduskasvu ja arengu peamiseks panustajaks, kuna äritegevus mitte ainult ei tekita tööhõivet, vaid suurendab veel innovatsioon ja rahaliikumist turgudel (Meyer & Jongh, 2018, lk 287). Ettevõtluse arengut mõjutab konkreetses piirkonnas olevad tingimused, seda nii otseselt kui ka kaudselt (Dan & Goia, 2018, lk 280), seega on oluline ettevõtluskeskkonnas pidevalt toimuvate muutustega kursis olla (Worthington & Britton, 2006, lk 30).
Kohalikul omavalitsusel on oluline roll ettevõtluskeskkonna kujundamisel, sest loob ettevõtlusega tegelemiseks soodustavad tingimused. Samuti on ka ettevõtlus kohaliku omavalitsuse jaoks tähtis, sest ettevõtted loovad elanikele töökohad, tuues selle käigus omavalitsusse elanikke. Inimeste niinimetatud sisseränne omavalitsusse on relevantne, sest kohalike omavalitsusete kogusissetulekutest üle poole moodustab seal elavate inimeste üksikisiku tulumaks, sellest osa läheb riigile. (Rahandusministeerium, 2020) Haldusreformi eelselt on tehtud Tori valla ettevõtluse kohta lõputöid. Üks töö, mis leiti on tehtud aastal 2005, mille pealkiri on Tööjõuressursi analüüs ja kasutamise võimalused ettevõtluse arendamiseks Tori vallas, mille autoriks on Kaie Pärn. Teine on kirjutatud aastal 2011 lõputöö, pealkirjaga Ettevõtluse areng Tori vallas, autoriks Argo Mättas.
Haldusreformi järgselt on hiljuti tehtud uuring konsultatsiooniettevõtte Hendrikson & Ko poolt, mille pealkiri on Ettevõtluse arendamise võimaluste väljaselgitamine Tori ja Põhja- Pärnumaa vallas, mis on antud lõputööga küll sarnane, kuid samas siiski erinev.
Eelnevast tulenevalt on käesoleva lõputöö uurimisprobleemiks see, et Tori vallas ei ole konkreetselt ettevõtjatelt uuritud, millised on nende ootused Tori vallale
SISSEJUHATUS
ettevõtluskeskkonna parendamiseks. Töö on peamiselt kirjutatud Tori valla kohaliku omavalitsuse juhtidele ja ettevõtetele, mis tegutsevad või alustavad tegutsemist Tori vallas.
Töö eesmärk on koostada ettepanekud Tori valla juhtidele soodsama ettevõtluskeskkonna loomiseks ettevõtjatele.
Autor püstitab järgmised uurimisküsimused: Millised on Tori valla ettevõtjate ootused kohalikule omavalitsusele ja millised on Tori valla võimalused ettevõtluskeskkonna arendamiseks?
Lõputöö eesmärgi saavutamiseks ja uurimisküsimustele vastuse leidmiseks tuleb täita järgmised uurimisülesanded:
• anda ülevaade ettevõtluse olemusest ja ettevõtjate ootustest ning vajadustest;
• anda ülevaade ettevõtluskeskkonna kujunemise ja kujundamise teoreetilistest alustest;
• tuua välja ettevõtluse arendamise võimalusi kohalike omavalitsuste tasandil;
• tutvustada Tori valla ettevõtluskeskkonna hetkeolukorda;
• selgitada välja piirkonna ettevõtjate arvamused ja ootused Tori valla juhtidele parema ettevõtluskeskkonna loomiseks;
• teha järeldused ja soovitused Tori valla juhtidele ettevõtluskeskkonna parendamiseks.
Uurimisülesannete lahendamiskeks kasutati erinevaid teemakohaseid väljaandeid ja veebipõhiseid teadusartikleid, et analüüsida ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluse teoreetilist tausta. Empiirilise osa jaoks viidi läbi kaks intervjuud, Tori vallavanema ja arendusnõunikuga, et saada valla ettevõtluskeskkonna kohta taustinformatsiooni ja üks küsitlus, mis oli suunatud Tori valla ettevõtetele.
Lõputöö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk annab teoreetilise ülevaate ettevõtluskeskkonnast ja ettevõtluse rollist. Alapeatükkides on välja toodud ettevõtluskeskkonna kujundamise teoreetilised alused ja põhimõtted, ettevõtluse arengusuunad ja ettevõtjate ootused, ettevõtluse arendamise võimalused kohaliku omavalitsuse tasandil. Töö teine peatükk keskendub empiirilisele uurimusele ettevõtluskeskkonna analüüs Tori vallas. Alapeatükkidena on välja toodud piirkonna
ettevõtluskeskkonna tutvustus ja uuringu läbiviimise meetodid, piirkonna ettevõtjate ootused, järeldused ja ettepanekud.
1.1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjate ootused
Käesoleva lõputöö teoreetilises osas kajastatakse ettevõtluse olemust ja ettevõtjate ootusi, ettevõtluskeskkonna kujunemist ja selle kujundamist ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimalusi kohaliku omavalitsuse tasandil. Antud peatükis defineeritakse ettevõtja ja ettevõte mõisted, et seejärel määratleda ettevõtluse olemus ja lõpetuseks antakse üle vaade ettevõtjate vajadustest ja ootustest.
Mõiste ettevõtja pärineb prantsusekeelest verbist entreprendere, mis tähendab midagi teha või midagi ette võtta (Dan & Goia, 2018, lk 276). Richard Cantillon öeldu järgi on ettevõtja keegi, kes on ettenägelik ja valmis võtma riske, et teenida rohkem kasumit (Tülüce & Yurtkur, 2015, lk 721). Schumpeteri meelest on ettevõtja iga isik, kes mõtleb välja uusi tootmistegurite kombinatsioone (Cuervo, Ribeiro, & Roig, 2007, lk 39).
Äriseadustiku (ÄS) § 1 järgi on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub püsiva tegevusena oma nime alt müügiks kaupa või teenust. Äriühingu alla kuuluvad täisühing, usaldusühing, aktsiaselts ja tulundusühing. (Äriseadustik, 1995) Kõik ettevõtjad ei pea ilmtingimata looma suuri korporatsioone, piisab ka sellest kui loovad lihtsaid muutusi kogukonnas ja selle ümbruses või alustavad väikeettevõtlusega (Strauss, 2013).
Ettevõtet on määratletud kui plaanipäraselt korrastatud majandusüksust, mis toodab ja turustab tooteid või teenuseid (Reiljan, 2004). Äriseadustikus § 5 (lõige) lg 1 kohaselt defineeritakse ettevõte kui majandusüksust, mille läbi ettevõtja tegutseb (Äriseadustik, 1995). Ettevõtet peetakse majandustegevusega tegelevaks üksuseks, selle õiguslik vorm ei oma tähtsust, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjad, aktsiaseltsid ja ühingud (Commission Recomendation, 2003, lk 39). Ettevõtet on defineeritud kui organisatsiooni, mis loob, ostab, töötleb või müüb tooteid või teenuseid, täiendava rahalise väärtuse
1. ETTEVÕTLUSKESKKOND JA ETTEVÕTLUSE ROLL
loomiseks (Swaffield, Corry, Opdam, McWilliam, & Primdahl, 2019, lk 2). Ettevõtteid on eri suuruses (vt tabel 1).
Tabelis näeb ettevõtete suuruste kategooriaid, kus on välja toodud ettevõtte suurus, selle töötajate arv, väiksem (<) või suurem (>), käive miljonites eurodes, mille puhul on kasutatud väiksem kui (≤) märki ning viimaks allikas, kus info leiti.
Tabel 1. Ettevõtete suuruse kategooriad
Ettevõtte suurus
Töötajate arv
Käive (mln eurodes)
Allikas
Mini mikro 5 ≤ 1 (Ramachandran & Yahmadi, 2019, lk 18) Mikro 10 ≤ 2 (Räisänen & Tuovinen, 2020, lk 59) Väike 50 ≤ 10, kuid > 2 (Räisänen & Tuovinen, 2020, lk 59) Keskmine < 250 < 50 (Commission Recomendation, 2003, lk 39) Suur > 250 > 50 (Euroopean Commission, 2009 viidatud
Ghadge, et al., 2019, lk 765 vahendusel);
Tabelis üks on toodud neli ettevõtete suuruse kategooriat ning mikro suuruse alamkategooria, milleks on mini mikroettevõtted. Väikestel ja pikemalt tegutsenud firmadel on suurim osakaal kogu tööhõivest ja töökohtade loomisest (Volery & Mazzarol, 2015). Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) moodustavad olulise osa iga piirkonna tööhõivest, kuid olulisel kohal on need just maapiirkondades, kus moodustavad 75% kogu tööhõivest (Schuh et al., 2018, lk 15).
Ettevõtlust määratletakse kui turupõhiste meetodite kasutamise protsessi ärieesmärkide ja konkreetsete sotsiaalsete või finantsiliste eesmärkide saavutamiseks (Grimes, et al., 2013). Schumpeter määratleb ettevõtlust läbi innovatsiooni, käsitledes ettevõtlust kui turuvõimaluste kindlaksmääramist ja uuenduslike lähenemisviiside aplitseerimist nende kasutamiseks (Tülüce & Yurtkur, 2015, lk 726). Ettevõtlust kirjeldatakse väärtuse loomise perspektiivist. Nähes ettevõtlust kui väärtust loovaid inimesi ja organisatsioone, kes teevad koostööd idee rakendamisel ning on valmis võtma riske, et ideed ellu viia.
Ettevõtlus on visiooni kombinatsioon, juhtpositsioon ja soov ehitada jätkusuutlikku üksust. (Agrawal, 2020, lk 4)
Ettevõtete püsima jäämiseks ja loomiseks tuleb pakkuda ettevõtjatele tuge ja toetusi, näiteks kohaliku omavalitsuse ja riigi poolt. Ettevõtjad leiavad, et parim kasu neile on
toetused töökohtade jaoks, rahaline toetus, koostöö teiste äriühingute ja inkubaatoritega ning eksporditegevuste toetamine (Šebestová, Krejčí, & Šiška, 2018, lk 7).
Ettevõtjate jaoks on oluline juurdepääs infrastruktuurile. Lisaks sooviksid ettevõtted soodsaid rendipindu madalate üldkuludega ja maksusoodustusi. Kaks peamist ettevõtete takistust stabiilseks opereerimiseks on energiatõhususe ja materjalide operatiivse tarnimiseviisi parandamine. Enamik ettevõtjaid sooviksid osaleda ümarlaudades teiste kohalike tegutsejatega, juhul kui nad ise sellest partnerlusest tulevikus kasu saavad.
Ettevõtted olid kõige rohkem huvitatud ühishangete, infrastruktuuri ja teadmiste jagamise koostööst. (Veleva, et al., 2015, lk 375)
Rahaliste vahendite kaasamine ettevõtlusesse ei ole ainukene oluline arendaja, tähtis on luua sidemeid erinevate kohalike ettevõtetega, kellega oleks võimalik teha koostööd.
Maapiirkonna ettevõtjad vajavad legitiimsust kohalikult kogukonnalt ja ka omavalitsuselt, see aitaks neil luua tuntust ning tekitada uusi sidemeid, mille kaudu inimesed leiaksid ettevõtte. Seeläbi tekiks ettevõtjatel parem võimalus saada erinevaid ressursse, kohaliku omavalitsuse ülesandeks on pakkuda erinevaid lahendusi, sest teavad, mida ettevõtjad soovivad. Samuti oskaksid ettevõtjad ise ka uurida ja küsida erinevate võimaluste kohta. (Lang & Fink, 2019)
Olenemata sellest, et erineva valdkonna ettevõtete arengut mõjutavad veidi erinevad tegurid ja seda ka mitte iga ettevõtte puhul samamoodi. Võib siiski kokku võtta, et äriühingute arenguks ootavad ettevõtjad toorainete ja kaupade transpordikulude vähendamist, piirkonna majandusliku olukorra parendamist, et suureneks elanikkonna ostujõud ja säilitada konkurentsitase, mis soodustab ettevõtetes innovatsiooni.
(Korcsmáros & Šimova, 2018, lk 324)
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted toetuvad vaid ühele nõuandeallikale, näiteks oma raamatupidajale, kuid seetõttu võib tekkida olukord, kus VKEde küsimused võivad ületada nõustaja pädevuse (Gregson, et al., 2018, lk 1). Väikeste ettevõtete asutajad peavad suure osa tööst ikkagi ise. Suurettevõtetes on sageli 20–50% kogu tööjõust allhankena (Weber, 2017, lk 2).
Alles alustavatele ja suurematele ettevõtetele, kus töötab umbes 250 töötajat, on saadaval rohkem toetusmeetmeid. Kuni 10 töötajaga ettevõtted tunnevad, et neile pole tihti piisavalt rahalisi vahendeid ega teavet. Aruka ja pidevalt toimiva ettevõtluse tugisüsteemi loomine aitaks ühendada kogu ettevõtlustoetuste saamiseks vajaliku informatsiooni.
(Šebestová, Krejčí, & Šiška, 2018, lk 9)
VKEde arengut takistavad valitsuse õigusaktide protsessid ning ranged eeskirjad ja määrused (Aristovnik & Obadić, 2015, lk 722). Suur maksukoormus ja raskused maksualaste dokumentide ettevalmistamisel, takistavad VKEde arengut (Sanusi, Meyer,
& Ślusarczyk, 2017). Lisaks on ettevõtete registreerimisedokumentide koostamine pikk protsess, mis takistab samuti äriühingute arengut (Aristovnik & Obadić, 2015, lk 763) Eelnimetatud arengut takistavad faktorid on need, millega ettevõtted vajaksid abi, et vältida arengu seisakut.
Ettevõtlusega alustamise kõrged kulud võivad avaldada negatiivset mõju ettevõtete arengule (Aristovnik & Obadić, 2015, lk 722). Ettevõtjatele oleks abi sellest kui neid algusfaasis toetataks. Eesti kontekstis on alustaval ettevõttele abiks maakondliku arenduskeskuse poolt taodeldav starditoetus, mis on 15 000 eurot. Lisaks pakub Eesti Töötukassa ettevõtte alustamise toetust, summas 6 000 eurot. (Maakondlike arenduskeskuste võrgustik, s.a.).
Vähesed noored ja arenevad ettevõtted kasutavad erinevaid koolitusi ja nõustamist, võrreldes juba kaua aega tegutsenud ettevõtetega. Põhjuseks võib pidada, et pikemat aega tegutsenud firmad soovivad rohkem välistoetust, näiteks oma turupositsiooni säilitamiseks või parandamiseks kui nooremad ettevõtted, kes üritavad end turul tõestada.
Suur osa noortest ettevõtetest, kuni 1 aastased, taotlevad pigem finantsnõustamist, kuid ettevõtted, kellel ei lähe nii hästi soovivad suure tõenäosusega leida lisaks rahalisele nõustamisele ka innovatsiooni. (Gregson, et al., 2018, lk 1)
Viirushaiguse COVID-19 leviku tõttu on ettevõtjate ootused toetusetele veelgi suuremad, et nende ettevõte elaks kriisiolukorra üle ja jätkaks tegutsemist. Kõige enam vajaksid ettevõtted toetusi tööjõukulude katteks, et kindlustada miinimum- või keskmine palk ja koondamisrahade maksmiseks. Lisaks on sellises olukorras ettevõtetele abiks see kui pangad annaksid laenu ja liisingufirmad lubaksid kriisikuudel võtta laenu
tasumispuhkust. Ettevõtjad sooviksid ka väljaspool kriisiolukorda madalamaid makse, siis kriisiolukorras oleks see neile suureks abiks. Samuti on ettevõtjate jaoks oluline, et pandeemia levikust hoolimata oleksid rahvusvahelised transporditeed siiski avatud, et tarneahel saaks jätkuda. (Raudjärv M. , 2020, lk 4)
Ettevõtjat kui ka ettevõtet ei ole võimalik määratleda ühe kindla definitsiooni läbi, sest mõlemat on võimalik vaadelda eri aspektidest. Ettevõtteid on olemas eri suurustes ja igal kategoorial on omad kriteeriumid, mille järgi on võimalik määratleda ettevõtte suurust.
Ettevõtjad ootavad tuge nii riigilt kui ka kohalikult omavalitsuselt, et luua ettevõtteid ja hoida neid toimivana. Suurte ettevõtete soovid ja vajadused ei ole kindlasti mitte samad, mis on väiksematel firmadel ja vastupidi. Samuti ei ole pikalt tegutsenud ettevõtete ootused samad, mis noortel äriühingutel. Seoses viirushaiguse COVID-19 levimisega on ettevõtjate suurimaks mureks jooksvad tööjõukulud, mille tasumisel vajaksid nad abi.
1.2. Ettevõtluskeskkonna kujunemine ja kujundamine
Antud peatükis käsitletakse ettevõtluskeskkonda, mille käigus antakse ülevaade ettevõtluskeskkonna kujunemise ja kujundamise teoreetilistest alustest. Jõudes riigi ja kohaliku omavalitsuse kui keskkonna kujundajate juurde ning tuues välja omavalitsuse huvi ettevõtluskeskkonnas toimuva vastu.
Ettevõtluses kasutatakse sõna „keskkond“ kõige kohta, mis ümbritseb ettevõtet.
Ettevõtluskeskkond mõjutab ettevõttega seotud otsuseid, strateegiaid, protsesse ja ettevõtte tulemuslikkust. (Kowo, Popoola, & Olalekan, 2018, lk 498) Ärikeskkonda mõjutab lai spekter tingimusi näiteks seadusandlus, turumuutus ja institutsionaalse infrastruktuuri valdkond (Draskovic, Popov, & Peleckis, 2017). Kõik ettevõtted tegutsevad keskkonnas, mille üle neil puudub otsene kontroll, väliskeskkond mõjutab ettevõtte tegevusi suuremal ja vähemal määral. Väliskeskkond on kogum kõigist ettevõtet mõjutavatest teguritest ning iga faktor mängib olulist rolli otsuste tegemisel. (Neelankavil
& Rai, 2014)
Ettevõtluskeskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Väliskeskkond jaguneb veel omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. (Cherunilam, 2016, lk 5, 8) Sisekeskkonna tegurid moodustavad ettevõtte sisemised tugevused ja nõrkused (Indris & Primiana, 2015,
lk 190), välikeskkonna tegurid aga ettevõtte välised võimalused ja ohud (Cherunilam, 2016, lk 4). Joonisel 1 on kujutatud ettevõtluskeskkond, selle jagunemine ning seda mõjutavad tegurid.
Joonis 1. Ettevõtluskeskkonna jagunemine ja mõjutavad tegurid Allikas: Cherunilam, 2016, lk 29
Sisekeskkonna teguriteks on visioon, missioon, eesmärgid, organisatsioonikultuur ja ressursid (vt joonis 1). Ressursside alla ei kuulu, ainult rahalised vahendid vaid ka inimressursid ehk tööjõud, ettevõtte varad, materjalid, masinad ja maad (Struwig & Meru, 2011, lk 882). Mikrokeskkonna olulisemad tegurid on kliendid, konkurendid, tarnijad, strateegilised partnerid ja regulaatorid (vt joonis 1). Regulaatorid on riigiasutused, mis tegelevad tootmistegevuse järelevalve ja reguleerimisega (Hanushchak-Yefimenko, 2020, lk 61), näiteks tarbijakaitse.
Makrokeskkond koosneb poliitilisest, majanduslikust, sotsiaal-kultuurilisest, tehnoloogilisest, seadusandlikust ja ökoloogilisest keskkonnast (vt joonis 1). Poliitilise keskkonna alla kuuluvad valitsuse reguleeritud äritegevused, näiteks äriõigus ja maksualased õigused. Majanduslik sisaldab üldise majanduse seisu, inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja muu selline. Sotsiaal kultuuriline keskkond hõlmab endas demograafilisi seisundeid, näiteks sündimus ja rahvastikuränne. (Mihailova, 2020, lk 2) Tehnoloogilise keskkonna alla liigitub kõik, mis on seotud tehnoloogiaga, nagu
tehniline pädevus ja tehnoloogia uuendused (Perera, 2017, lk 13). Seadusandlikku teguriteks on Euroopa ja riiklikud sektoriaalsed õigusaktid, mis moodustavad institutsionaalsed raamistikud (Mihailova, 2020, lk 2). Ökoloogilise keskkonna tegurid on seotud keskkonnaga, selle alla liigituvad näiteks tööstusharu süsiniku jalajälg, keskkonna reostuse probleemid ja muu selline (Perera, 2017, lk 15).
Ettevõtluskeskkonna kujundamisel on nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel oma roll.
Ärikeskkonna kvaliteet on riikide majanduskasvuks oluline. Parimad praktikad riigi näol toetavad turul tõhusat toimimist ja motiveerivad ettevõtete ettevõtlus tegevust. (Cepel, et al., 2018, lk 22) Ettevõtluskeskkonna kvaliteet on tähtis majanduse konkurentsivõime kasvu ja selle jätkusuutlikkuse seisukohast (Kaur & Srivastava, 2016). Ettevõtjate ja ettevõtete edukuse läbi kasvab kogu majandus, tööstuse määr väheneb ja elanikkonna elutase suureneb (Chládková, 2015, lk 517). Riigil on oluline roll ettevõtluse reguleerimisel (Cepel, et al., 2018, lk 23). Valitsuse bürokraatia ja tõhus valitsuspoliitika võib suurendada VKEde tulemuslikkust (Aristovnik & Obadić, 2015, lk 722).
Kohaliku ja riikliku tasandi ettevõte ja selle keskkonna vastastikune suhe on tugevalt mõjutatud riigi poolt, näiteks majanduspoliitika, majanduslikud ja sotsiaalsed aspektid ja nii edasi (Korcsmáros & Šimova, 2018). Riigi funktsioonid ärikeskkonna kujundamisel on järgmised:
• reguleerimis – ja stabiliseerimisfunktsioon – riigil on oluline roll äritegevuse rakendamiseks stabiilsete tingimuste loomisel, valuuta stabiilsuse tagamisel ja majandusliku tasakaalu säilitamisel;
• ümberjaotamise funktsioon – leevendada jätkusuutmatute protsesside sotsiaalseid tagajärgi sõltuvalt turu ja turumehhanismide toimimisest;
• jaotusfunktsioon – kõrvaldada tarnepoolel turutõrked ja avalike hüvede jaotamine, et hallata maksumaksjate raha nõuetekohaselt (Klvačová , 2008).
Riik soodustab ettevõtete asutamist ja arendamist erinevate stiimulite kaudu, mis omakorda vähendavad piirkondlikke erinevusi, eriti vähemarenenud haldusüksustes.
Piirkondliku arengut saab määratleda kui süstemaatilist positiivsete muutuste protsessi, mis sõltub piirkondade individuaalsetest võimalustest leida eeliseid ja kasutada regionaalseid ressursse. Piirkondade ebaühtlane areng põhjustab ettevõtete toimetulekus
erinevusi, mida võib määratleda kui haldusüksuste arengu tagajärgi ajalooliste tingimuste tõttu, mis põhjustavad ebavõrdsust sotsiaalsetes, majanduslikes, kultuurilistes, infrastruktuurilistes ja muudes valdkondades. (Šoltés & Štofková, 2016, lk 187)
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad olulise osa iga riigi majandusarengus ning aitavad kaasa regionaalsele majandusarengule, luues uusi töökohti, pakkudes investeerimisvõimalusi ja moodustades jätkusuutliku majanduskasvu jaoks vajaliku majandusliku kapitali ja potentsiaali (Janda, Rausser, & Strielkowski, 2013). Seetõttu peaks VKEde kasvu ja arengu toetamine ning nende kasvu soodustamisele suunatud uuenduslikud poliitikad kuuluma riigi tasandi prioriteetide hulka. (Varanavicius, et al., 2017)
Kohalikul omavalitsusel on samuti oluline roll piirkonna ettevõtluskeskkonna kujundajana, nagu on ka eelnevalt mainitud. Omavalitsus peab looma piirkonnas turvalise ja stabiilse keskkonna, kus on ettevõtetel võimalik areneda. Omavalitsus vastutab infrastruktuuri, teede, veevarustuse, jäätmekäitluse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, eest, mis on kõik ettevõtlustegevusele vajalikud eeltingimised. Samuti tuleb kohalikul omavalitsusel hoolitseda selle eest, et piirkonna elanikele oleks garanteeritud eluase, tervishoiuteenused, võimalus omandada haridus, ühistransporditeenused, lastehoid, kultuuri ja muude vabaajaveetmis võimalused ning lisaks teised avalikud hüved ja teenused, need on tingimused, mis toovad piirkonda kvalifitseeritud ja usaldusväärset tööjõudu. (The Role… 2016, lk 5)
Iga otsus, mida kohalik omavalitsus teeb mõjutab piirkonna ettevõtluskeskkonda. KOV on see, kes annab nõusoleku või keeldub erinevate lubade, näiteks on omavalitsuse pädevuses detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning kehtestamisest. Samuti on kohalik omavalitsus see, kes väljastab ehitusloa, ehitise projektitingimused ja selle kasutusloa. Lisaks mõjutavad ettevõtluskeskkonda KOV valikud, näiteks, mida teha kommunikatsioonide, sotsiaalse infrastruktuuri paiknemise ja muu sellisega.
(Riigikontroll, 2020, lk 8)
Piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorda mõjutab suuresti ettevõtluskeskkonda.
Haldusüksuses asuvate juriidiliste isikute arv, suurus ja struktuur mõjutavad oluliselt piirkondlikku arengut. Soodne ettevõtluskeskkond mõjutab positiivselt töökohtade
loomist, aidates kaasa üldisele tööhõivele. Euroopa Liidus (EL) on umbes 23 miljonit mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtet, mis pakuvad tööd 75 miljonile inimesele.
(Šoltés & Štofková, 2016, lk 189)
Ettevõtlus on kohaliku omavalitsuse jaoks tähtis, sest ettevõtted loovad elanikele töökohad, kuid nende puudumisel peavad inimesed tööpuuduse tõttu kolima teistesse piirkondadesse või riikidesse, kus on tööd. Seetõttu väheneb ka omavalitsuse tulubaas.
Kohaliku omavalitsuse põhitegevuse tulud on maksud, saadavad toetused, teenuste müügi tulu ja muud tegevustulud. Kohalike omavalitsusete kogusissetulekutest üle poole moodustab seal elavate inimeste üksikisiku tulumaks, sellest osa läheb riigile.
(Rahandusministeerium, 2020) Kohaliku omavalitsuse tulumaksu osa suurus on viimastel aastatel tõusnud 0,03% aastas. Aastal 2018 oli antud näitaja 11,86%, 2019. aastal 11,9%
ja 2020. aastal on tulumaksu osa tõusnud 11,93%. (Liivik, 2018) Tulumaksu määr on 20%, seega üle poole sellest saab endale kohalik omavalitsus, 11,93%.
Ettevõtluskeskkond on koht, kus ettevõtjad tegutsevad ja niinimetatud paik mis loob tingimused ettevõtte loomiseks, toimimiseks ja arenguks. Oluline on, et iga piirkond panustaks oma ettevõtluskeskkonda, et muuta see võimalikult atraktiivseks ettevõtlusega alustamiseks ning seeläbi tõmmata ligi elanike, mille kaudu suureneb ka omavalitsuse tulubaas.
1.3. Ettevõtluse arendamise võimalused kohaliku omavalitsuse tasandil
Kohaliku omavalitsuse tegevused on olulised, et arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda. On erinevaid võimalusi, kuidas saaks omavalitsus aidata kaasa ettevõtluse edendamisele, kasutades mitmeid erinevaid meetodeid, strateegiaid, toetusi ja rakendades muid toetavaid tegevusi. Antud peatükis antakse ülevaade, millised on võimalused arendada ettevõtlust kohaliku omavalitsuse tasandil.
Ettevõtluse edendamiseks tuleks parendada piirkonna ettevõtete vahelist konkurentsivõimet. Peamised soovitused piirkonna konkurentsivõime parandamiseks on seotud taristu ja kohalik institutsioonidega. Olemas on kaks gruppi nõrkusi, esiteks piirkonna logistiline positsioon, administratiivne ja innovatiivne taristu. Teine grupp on
seotud piirangutega kaupadele, teenustele, turgudele ning lisaks usaldamatusega ja monopoolse seisundi tekkega. Turu konkurentsvõime, mis on mõjutatud paljudest faktoritest, nagu ettevõtte omanike struktuurist, avatusest välisturul ja investeeringutest.
Kohaliku omavalitsuse nõukogu on võimeline planeerima jätkusuutliku majanduskasvu, et tugevdada ettevõtteid ja kaasata nii kohaliku kui ka välismaiseid investeeringuid.
(Radukić & Stanković, 2015, lk 2)
Euroopa Liidu (EL) programmide eesmärk on suurendada oma majandusarengut eelkõige riikide siseselt (Halkier, 2012). Euroopa Regionaalarengu Fond jagab ELi piirkondadele preemiaid, et rahastada ja luua innovatsiooni, teadusuuringuid, digitaalset infrastruktuuri ning toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtteid. EL liikmesriikide piirkondadel on ka juurdepääs täiendavatele finantsvahenditele erinevatest allikatest, näiteks Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond, ettevõtluse toetusfond ja ühinemiseelsed rahastamisvahendid. (European Commission, 2014)
Kohalikud omavalitsused mängivad olulist rolli ettevõtete ja asutuste vahelise koostöö suurendamisel, kasutades piirkondlike arengukavade vahendeid. Võivad algatada ja teostada järelevalvet teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtjate ühendamisel. (Daniluk, 2016, lk 26)
Tuleks välja töötada optimaalne lähenemine väikeettevõtete ja kõrgemate haldusüksuste vaheliste suhete korraldamiseks struktuurid, mis kaasaks vahendajatena kohalike omavalitsusi. Üheks võimaluseks oleks programmid, mis on mõeldud selleks, et tõhustada väikeettevõtete ja omavalitsuste vahelist suhtlust. ( Kremin & Gulin, 2017, lk 97–98)
Üks kohaliku majandusarengu võtmeteguriks ettevõtluse edendamisel on luua ja hõlbustada selleks sobivat keskkonda. Hea keskkonna loomisel on oluline tõhus teenuste osutamine kohaliku omavalitsuse poolt. Omavalitsus saab sobiva keskkonna luua hea valitsemise ja läbipaistva juhtimisega. Kohalikul ettevõtlus nõukojal on erinevaid rolle kohalikus majanduses ning rollide edukal täitmisel pakuvad võrgustikud lisandväärtust kohalikele ettevõtetele. Nende väärtuste hulka kuuluvad näiteks ärinõustamine, ärioskuste alased koolitused, sidemed kohalike kõrgharidusasutustega, rahastamisega seotud abi ja teave kohaliku majanduse kohta. (Landsberg, Meyer, & Meyer, 2016, lk 73)
Vajalikumad tegevused piirkonna ettevõtluse edendamiseks on kiire, läbipaistev ning lihtne asjaajamine, infrastruktuuri arendamine, piirkonna tuntuse suurendamine ja muidugi ka maine parandamine. Vajalik on kaasata kohalike ettevõtteid ettevõtlusega seotud otsustusprotsessidesse. Kohalikud omavalitsused saavad ettevõtlust toetada läbi järgnevate meetmete:
• ettevõtluse moraalne toetamine, kohtumised ettevõtjatega;
• ettevõtjate nõustamine, suunamine, informatsiooni jagamine, teabepäevad, abi töötajate leidmisel ja koolitamisel;
• koolituste ja seminaride korraldamine ettevõtjatele ja ka töötajatele;
• pakkudes alustava ettevõtja toetust;
• arendades taristut, kindla piirkonna arendamine tööstus-, puhke- või ettevõtlusalaks;
• teadud valdkondade jaoks keskuse arendamine, näiteks inkubatsioonikeskus;
• andes kohaliku omavalitsuse vara ettevõtjate kasutusse, munitsipaalruumide või – maa soodsatel tingimustel rentimine;
• korraldades üritusi, näiteks laatu, messe ja kontserdid, mis tooks tulu piirkonna ettevõtjatele;
• tunnustades ettevõtjaid, näiteks tänu avaldamine ja ettevõtluskonkurss;
• kaasates ettevõtjaid sõprusvaldadega koostöösse (Noorkõiv, Orumaa, & Loodla, 2013, lk 18–20).
Akadeemikud, arengupraktikud ja sidusrühmad peavad kohaliku majanduse arengut oluliseks, et luua töökohti, leevendada vaesust ja parandada elukvaliteeti. Dünaamilise kohaliku arengu saavutamiseks tuleb võtta kõiki kohalike kogukondade arengu aspekte nagu majandust, sotsiaalküsimusi, heaolu, keskkonna- ja poliitilisi küsimusi tervikuna.
(Landsberg, Meyer, & Meyer, 2016, lk 80)
Omavalitsus saab aidata kaasa ettevõtluse arendamisele sellega, et investeerib üha enam infrastruktuuri ehk taristu arendamisse. Tuleks luua erimajandustsoone ning nende loomise korda lihtsustada. Lisaks võiks kohalik omavalitsus pakkuda toetusi ja tunnustust ettevõtetele. Samuti saaks ettevõtlust arendada kohaliku omavalitsuse tasandil pakkudes ettevõtetele rahalist abi, madalamaid makse, kuni ettevõtted hakkavad toimima. (Behluli, 2019, lk 1259) Maksusoodustused ja toetustega seotud poliitika võib elavdada uusi majandussektoreid. Kohalikud omavalitsused mängivad suurt rolli säästavas arengus,
luues erinevaid koostööpartnerlusi tööstusharude ja muude asutuste vahel. (Xing, Liu, &
Cooper, 2018, lk 670) Edendades piirkonna ettevõtlust areneb ka riigi majandus, sest ettevõtete laienemisega tuleb palgata rohkem tööjõudu, mille läbi tööpuudust väheneb.
(Behluli, 2019, lk 1263)
Piirkonna turundamine omavalitsusüksuse poolt on samuti üheks olulisemaks vahendiks, kuidas edendada ettevõtlust. Turundades piirkonda meelitatakse ligi investoreid, kes on valmis piirkonda investeerima. Lisaks luuakse sellega alus turistide, tööjõudu ja ka elanikke suunamisele kohalikku piirkonda. (Cleave & Arku, 2014, lk 323)
Kohalikul omavalitsusel on oluline roll ettevõtluskeskkonna kujundamisel, omavalitsus saab luua keskkonna, kus on soodustatud ettevõtluse areng. Ettevõtluskeskkonna edendamisega tegeledes võiksid omavalitsused võtta ka arvesse ettevõtjate ootusi ja reaalseid vajadusi, et muuta keskkond atraktiivsemaks just neile, sest nemad juhivad ettevõtteid, mis omakorda loovad töökohti. Tähtis on, et kohalikud omavalitsused kaasaksid ka ettevõtjaid rohkematesse otsustusprotsessidesse. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks on kohaliku omavalitsuse tasandil palju võimalusi, näiteks viia kokku piirkonna ettevõtted, et nad saaksid teha koostööd ning seeläbi edendada ka piirkonda ennast.
2.1. Piirkonna ettevõtluskeskkonna tutvustus ja uuringu läbiviimise meetodid
Käesoleva lõputöö empiiriline osa keskendub ettevõtluskeskkonna analüüsile Tori vallas, mille käigus käsitletakse piirkonna ettevõtluskeskkonna tutvustust, piirkonna ettevõtjate ootusi ja tehakse järeldusi ning ettepanekuid Tori valla juhtkonnale ettevõtluskeskkonna parendamiseks. Antud peatükis tutvustatakse Tori valla ettevõtluskeskkonna hetkeolukorda ja antakse ülevaade uuringu läbiviimise meetoditest.
Tori valla ajalooliseks keskuseks on Tori alevik, mis asub Pärnu maakonna keskosas, Pärnust 29 km kaugusel Paide suunas. Valda läbib riiklikult oluline põhimaantee Pärnu- Rakvere-Sõmeru. 2017. aasta haldusreformi järgselt sai keskuseks Sindi linn ja haldusreformi käigus ühinesid neli omavalitsust:
• Are vald ~ 1300 elanikku, 160 km2;
• Sindi linn ~ 3900 elanikku, 5 km2;
• Sauga vald ~ 4200 elanikku, 164 km2;
• Tori vald ~ 2300 elanikku, 282 km2 (Tori vald, 2018, lk 8).
Eelnevalt nimetatud neljas piirkonnas on väljakujunenud kohalikud keskused, mis pakuvad peamisi esmavajalikke teenuseid, seal asuvad ka vallavalitsuste teenuskeskused.
Valla siseselt on tegu nelja eraldi toimiva teenuspiirkonnaga. Käesoleva Tori valla pindala on ligikaudu 611 km2. (Tori vald, 2018, lk 8) Haldusreformi järgseks valla administratiivseks keskuseks on Sindi linn, mis asub Pärnu kesklinnast 14 km kaugusel (Tori vald, 2018, lk 9). Eelmise aasta (2020) seisuga on Tori vald 11 821 elanikuga omavalitsusüksus, kus asutustihedus on 19,3 elanikku km2 kohta. (Statistikaamet, 2020)
2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ANALÜÜS TORI VALLAS
Statistikaameti andmete 19.05.2020 seisuga on Tori vallas 15-74 aastaste seas 8744 tööealist elanikku, mis moodustab kogu valla elanikkonnast 74%. Brutotulu saajaid oli Tori vallas 2020. aasta seisuga kokku 4533 ning keskmine brutopalk oli 1195 eurot, Eesti keskmine brutopalk antud aastal oli 1407 eurot. Statistikaameti 2021. aasta aprilli andmetel on Tori vallas registreeritud 516 töötut, seega on tööhõive ligikaudu 6,6%.
(Statistikaamet, 2020)
Alljärgnevalt on toodud tabel, kus on näha Tori valla ettevõtete arv õigusliku vormi alusel. Tori vallas on statistikaameti 25.01.2021 aasta andmete järgi 1358 ettevõtet, mille kohaselt on toodud vaid majanduslikult aktiivsed ettevõtted. Kõige rohkem on õigusliku vormi järgi äriühinguid – kokku 799 ettevõtet.
Tabel 2. Tori valla ettevõtete arv õigusliku vormi alusel
Õiguslik vorm Ettevõtteid
Äriühing 799
FIE 252
Mittetulundusühing 284
Valitsus- ja riigiasutus 22
Kokku 1357
Allikas: Statistikaamet, 2020
Statistikaameti 25.01.2021 aasta andmete järgi on Tori vallas majanduslikult aktiivsete ettevõtete seas enim mikroettevõtteid (vähem kui 10 töötajaga) 1006, väikeettevõtteid (10–49 töötajaga) on 41, keskmise suurusega ettevõtteid (50–249 töötajaga) 4 ja suuri ettevõtteid (250 ja enam töötajatega) ei ole ühtegi (Statistikaamet, 2020).
Antud töös kasutatakse nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit.
Kvalitatiivset uurimismeetodit, et teada saada vastajate arvamus toimuvast läbi sisukate vastuste (Õunapuu, 2014, lk 52). Soov ei ole saada massilisi vastuseid vaid pigem uurida väikest valimi gruppi, sest nii on võimalik uurida inimese isiklikku kogemust. Uurimuse käigus ei keskenduta arvulistele näitajatele vaid vastajate arvamusele ja teadmistele.
(Laherand, 2008, lk 15) Kvantitatiivset uurimismeetodit, et uurida suurema valimi üldiseid näitajaid. Kogutakse erinevaid arvandmeid ning seejärel saadud andmeid analüüsitakse statistiliste meetoditega. (Õunapuu, 2014, lk 55) Tabelis 3 on kokkuvõtvalt
välja toodud veergudes uurimismeetodid, infoallikas, aeg ja tulemus ning ridades antud tööpuhul kasutatavad meetodit.
Tabel 3. Uurimismeetodid
Uurimismeetod Infoallikas Aeg Tulemus
Intervjuu Tori vallavanem ja arendusnõunik
5.04.2021 12.04.2021
Taustainfo kogumine, hetkeolukorra tutvustamine.
Ankeetküsitlus Tori valla ettevõtjad
17.03- 04.04.2021
Peamine problemaatika ja ettevõtjate ootused.
Uuringu läbiviimiseks ja andmete kogumiseks teostatakse kaks poolstruktureeritud intervjuud, mis kuuluvad kvalitatiivse uuringumeetodi alla. Intervjuu jaoks koostati avatud küsimused, millele vastatakse oma sõnadega. Vajadusel on võimalik esitada ka lisaküsimusi. Samuti on vastajatel lubatud avaldada oma arvamust ning tuua välja ideid, mis neil antud teemaga seonduvad. (Õunapuu, 2014, lk 171) Intervjuud toimuvad veebipõhiselt ning küsimused koostati eesmärgiga saada teada, kuidas Tori valla juhid ettevõtluse arendamisega tegelevad, kuidas seda valla tasandil arendatakse ja millist tuge on tuge pakutakse ettevõtetele (vt lisa 1). Valimiks ehk intervjueeritavateks on Tori vallavanem, Lauri Luur, ja arendusnõunik, Kaire Ilus, et saada vastuseid erinevatest vaatenurkadest.
Lisaks intervjuudele viiakse läbi ka ankeetküsitlus, mis kuulub kvantitatiivse uurimismeetodi alla. Küsimused koostati tuginedes varasemale teooriale (vt lisa 2).
Küsitlemine on teada tuntud andmekogumismeetod, mille abil saab korraga koguda kvantitatiivseid ja ka kvalitatiivseid informatsiooni. (Õunapuu, 2014, lk 160) Sarnaselt intervjuudele viidi ka ankeetküsitlus läbi veebi teel. Google Docs Forms keskkonnas.
Töös on kasutatud kirjeldava ja võrdleva statistika analüüsimeetodeid, mille käigus saadud tulemused esitatakse sageduste või protsentidena ning gruppide tegutsemisaastate ja suuruste järgi. Statistiline analüüs tehti tabelarvutiprogrammis Microsoft office 365 Excel 2019. Üldkogumiks võeti Tori valda juriidiliseaadressi järgi registreeritud ettevõtted, kuid seda äriregistri ettevõtjate nimekirja alusel. Äriregistri 25.06.2020 aasta 1284 äriühingut, mille hulka kuuluvad nii majanduslikult aktiivsed kui ka mitteaktiivsed ettevõtted. Üldkogumist jäeti aga välja valitsus- ja riigiasutused, et saada parem ülevaade erasektori ettevõtjate nägemusest. Samuti jäeti antud töö puhul üldkogumist välja
füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) ja mittetulundusühingud (MTÜ), uuring viidi läbi ainult äriühingute seas.
2.2. Piirkonna ettevõtjate ootused
Antud töö käigus koostati küsimustik, mis saadeti välja Tori valda juriidilise aadressi järgi registreeritud ettevõtetele. Ettevõtete nimekiri saadi valla arendusnõunikult äriregistrist 25.06.2020 aasta seisuga tehtud ettevõtjate nimekirja alusel. Küsitlus saadeti aktiivsetele kui ka mitte aktiivsetele ettevõtjatele, kes olid oma ettevõtte juriidilise aadressi järgi registreerinud Tori valda, sest lähtuti valla poolt saadud andmetele. Küsitlus viidi läbi internetipõhises küsitluskeskkonnas ja ankeetküsitluse link ning osalemis palve saadeti e- maili teel. Anonüümne küsitlus ettevõtete seas viidi läbi ajavahemikus 17. märts – 04.
aprill 2021.
Uuringus tuli vastata 11 küsimusele. Küsimustik sisaldas küsimusi, mille läbi saadi teada üldandmeid ettevõtete kohta, näiteks töötajate arv, tegutsemis aeg aastates ja kui suures mahus nende tegevus toimub Tori vallas. Küsitluses uuriti, kuivõrd on respondendid rahul piirkonna ettevõtluskeskkonnaga ning milliseid muutusi sooviksid antud teemal. Lisaks uuriti, kas vastajate arust peaks üldse kohalik omavalitsus ettevõtluse arengut toetama ning kui oluline on ettevõtjate jaoks vallaga koostööd teha. Uuriti ka seda, kas siiani on saadud valla poolset abi ettevõtlusega seotud probleemide lahendamisel juhul kui on selle järele vajadus tekkinud.
Üldkogumiks olid ettevõtjad, kes olid oma ettevõtte juriidilise aadressi järgi registreeritud Tori valda. Valimisse osutusid ettevõtted, kelle kontaktandmed olid internetis kättesaadavad ning ettevõtted, mis ei olnud likvideerimisel, pankrotis või sootuks juba kustutatud. Kokku saadeti ankeetküsitlus 1150 ettevõtjale. Ankeetküsitluses osalemispalve e-mailile reageeris 240 ettevõtjat, mis on 20,9% küsitluse saajatest, kellest seitse kirjutasid, et neil puudub Tori vallaga igasugune kokkupuude või nende ettevõtte ei tegutse Tori vallas. Edastatud küsitlusele vastas 233 ettevõtet, mis on 20,3% kõigist küsimustiku saajatest.
Antud peatükis koostatud joonised 4–6 ja joonis 8 on tehtud sama põhimõtte järgi.
Vertikaalteljel on toodud ettevõtete suurus ja/või tegutsemise aastad, vastavalt joonisele ning horisontaalteljel on toodud vastanute arv ja protsent.
Ettevõtte tegutsemisaja pikkus on oluline, see näitab ettevõtte jätkusuutlikkust, partneritele kui ka klientidele usaldusväärsust ning ettevõtte kohanemisvõimet, näiteks infotehnoloogiaga. Seetõttu paluti vastata küsimusele kui kaua on ettevõtte tegutsenud.
Küsimustikule vastanud Tori valla ettevõtete tegutsemisajast annab ülevaate joonis 2.
Joonis 2. Ettevõtete tegutsemisaeg (n=233)
Jooniselt on näha, et vastanutest enim on tegutsenud üle 11 aasta (32,2%) ning kõige vähem on vastajate seas kuni 1 aasta (6,4%) tegutsenud ettevõtteid. 6–10 aastat tegutsenud ettevõtteid on vastajate seas 31,8% ning 29,6% vastanutest märkis, et nende ettevõte on tegutsenud 1–5 aastat. Respondentidest 149 (64%) vastas, et ettevõtte on tegutsenud vähemalt kuus aastat, mis näitab, et Tori valla ettevõtted tegutsevad pikal perioodil. Sellest võib järeldada, et ettevõtteid ei tehta niisama, vaid on kindel visioon ja eesmärgid silme ees. Põhjuseks, miks kuni 1 aasta tegutsenud ettevõtteid on vähe, võib olla see, et valikus on vaid üks aasta, kuid teistel valikuvariantidel on vähemalt nelja
Kuni 1 aasta; 15
1–5 aastat; 69
6–10 aastat; 74 üle 11 aasta; 75
aastased vahemik pandud. Andmete järgi tundub, et Tori vallas luuakse ettevõtteid stabiilselt aastate lõikes.
Küsitlusele vastanud ettevõtjate ettevõtete suurused jagunevad nelja gruppi, enami laekus vastuseid ettevõtjatelt, kelle ettevõttes on töötajate arv kuni 5 (mini mikro) – 85,4%.
Järgnesid mikroettevõtted, kus töötajate arv jääb alla 10, kuid üle 5, märgiti 18 korral, 7,7%. Kolmandasse gruppi jäid alla 50 töötajaga firmad, mida oli märgitud 15 korral ehk 6,4%. Ühel korral valiti ka keskmise suurusega ettevõte, kus töötajate arv jääb alla 250, mis moodustab 0,4%. Üle 250 töötajaga ettevõtteid ei esinenud (vt joonis 3).
Joonis 3. Uuringus osalenud ettevõtete suurus töötajate arvu järgi (n=233)
Eraldamaks ettevõtted, kelle tegevus reaalselt toimub Tori vallas neist, kes on ainult juriidilise aadressi järgi valda registreeritud, paluti ettevõtjatel vastata küsimusele kui suurel määral toimub nende ettevõtte tegevus Tori vallas. Kõikidest vastajatest 169 (72,5%) märkisid, et ettevõtte tegevus toimub mingilgi määral Tori vallas. Tegevus toimub ainult Tori vallas vastas 45 (19,3%), suurel määral (üle 50%) märkis 38 (16,3%) ning vähesel määral (alla 50%) valis 86 (36,9%) vastajatest. Respondentidest 64 märkis, et nende tegevus ei toimu Tori vallas, mis moodustab 27,5% vastanutest, mis näitab, et üsna suur osa on ettevõtteid, mille juriidiline aadress on märgitu Tori valda, kuid tegelikult ei ole nende tegevus käsitlevas vallas. Edasisest andmete analüüsist jäetakse
Mini mikro;
85,4%
Mikro; 7,7%
Väike; 6,4% Keskmine; 0,4%
välja ettevõtted, kelle tegevus ei toimu Tori vallas, sest antud ettevõttete juhid ei ole seotud vallaga ja nii ei annaks nad õiget ning ausat tagasisidet. Seega edasine analüüs kajastab 169 respondentide andmeid, mille seas on kuni 1 aasta tegutsenud ettevõtteid üheksa, 1–5 aastat 46, 6–10 aastat 58 ja üle 11 aasta 56 vastajat. 169 vastaja seas on 142 mini mikro, 14 mikro, 12 väike ettevõtet ja üks keskmise suurusega ettevõte.
Kuna küsimustiku üheks eesmärgiks on teada saada piirkonna ettevõtjate ootused ja arvamus valla ettevõtluskeskkonna kohta, siis küsiti vastajatelt kuivõrd nemad nõustuvad väitega, et piirkonnas on ettevõtlust soodustav keskkond. Nõustumist või mitte nõustumist tuli näidata punktiskaalal vahemikus 1–5, kus 1 väljendab „kindlasti ei nõustus“ ja mida suurem punktinumber seda rohkem ollakse väitega nõus, seega 5 tähendab „kindlasti nõustun“ (vt joonis 4).
Joonis 4. Ettevõtete poolne hinnang ettevõtlust soodustava keskkonna kohta (n=169) Jooniselt võib välja lugeda, et Tori valla ettevõtjad pigem nõustuvad väitega, et piirkonnas on ettevõtlust soodustav keskkond, sest 144 (85,2%) vastanutest on märkinud nõustumise kolm või enam. Ettevõtte tegutsemis aastate järgi 1–5 ja 6–10 populaarseim vastuse variant oli kolm, mis tõlgendab, et ollakse kahevale, samas nõustutakse, kuid midagi on, mis paneb väitega mitte niivõrd nõustuma. Üle 11 aasta tegutsenud ettevõtted pigem nõustuvad väitega, kuna kõige rohkem valiti varianti neli. Kuni 1 aasta tegutsejate
3 4
4 6 5
3
19
28 22
3
22
15 12
3
8 5 7
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
üle 11 aasta 6–10 aastat 1–5 aastat Kuni 1 aasta
1 2 3 4 5
seas oli võrdselt vastatud keskmiseid variante, sellest võib arvata, et lühikese tegutsemisajaga ei ole neil veel välja kujunenud päris kindlat arvamust ning pole piirkonnas piisavalt pikka aega tegutsenud, et kogeda, kas on soodustav keskkond või ei.
Läbiviidud intervjuus leiab Tori vallavanem, Lauri Luur, et Tori valla ettevõtluskeskkond on võrreldes naabervaldadega hea. Samuti usub vallavanem, et vald suudab pakkuda võrdväärset konkurentsi isegi Pärnu linnale. Põhjuseks on see, et Tori vallal on linna ümber hea juurdepääsuga maad, kuhu on lihtne ja odav enda ettevõtet rajada. Lisaks sellele asub Tori vald tööjõu mõttes logistiliselt sobivas asukohas. Võrreldes Pärnu linnaga pakub vald kindlasti ka kiiremat ja paindlikumat asjaajamist. Lisaks tuli intervjuus välja, et valla sisemine tugevus ettevõtluse edendamisel peitub vallavanema sõnul kindlasti ühtepidi professionaalses meeskonnas, mis omakorda ei ole nii suur ja bürokraatlik ning samuti ka hea asukoht logistilises võtmes. Väliseks võimaluseks toob Tori vallavanem välja, et linnas hakkab kitsamaks minema ja ettevõtted hakkavad järjest enam Tori valla poole vaatama. (L. Luur, veebipõhine intervjuu, 5.04.2021)
Ettevõtetelt küsiti ka, kas nende arust kohalik omavalitsus üldse peaks ettevõtluse arengut toetama. Vastanutest 14,8% ei osanud seisukohta valida ning vastasid „ei oska öelda“, seda varianti on valitud igast tegutsemisaasta grupist, kuid enim kategoorias 6–10 aastat tegutsenud ettevõtted. Antud küsimuse juurde oli kõige populaarsemaks vastuseks „jah“, 79,3% respondentidest leiab, et kohalik omavalitsus peaks ikkagi toetama ettevõtluse arengut. Vastanutest 10 ehk 5,9% leidsid, et see ei ole vajalik.
Joonis 5 annab ülevate, kuidas hindavad piirkonna ettevõtjad kohaliku omavalitsuse soovi teha koostööd ettevõtetega. Diagrammil on toodud vastused nii ettevõtete tegevus aastate kui ka suuruse järgi, et näha, kas eelnevalt nimetatud üldandmed mõjutavad kuidagi vastuseid. Diagrammil (vt joonis 5) on näha, et mida suurem ettevõte on, seda vähem leitakse, et kohalik omavalitsus ei soovi piirkonna ettevõtjatega koostööd teha. Mini mikroettevõtetest vastas kolm respondenti, et nende hinnangul omavalitsus ei soovi teha piirkonna ettevõtjatega koostööd, mikroettevõtete seas kaks ning väikese ega keskmise suurusega ettevõtete omanike seast ei valinud keegi eelnevalt mainitud varianti.
Joonis 5. Ettevõtjate hinnang KOV koostöö valla ettevõtjatega (n=169)
Ettevõttete tegutsemis aastaga seotud tulemusest võib tõlgendada, et mida noorem ettevõte, seda vähe leitakse, et vald ei soovi teha koostööd piirkonna ettevõtjatega. Nii üle 11 aasta kui ka 6–10 aastat tegutsenud ettevõtete juhtide seas on 2 vastajat, kes leiavad, et kohalik omavalitsus ei soovi teha koostööd piirkonna ettevõtjatega. Kuni 1 aasta ja 1–5 aastat tegutsenud firmade omanike seast ei valitud seda varianti mitte kordagi. Noor firma oma dünaamilisuses arengus on otsivam nii tööjõu, toorme kui võimalike koostööpartnerite osas ja seetõttu näeb ka võimalust kohaliku omavalitsuse toetava tegevuse suhtes. Samuti saab joonise 5 põhjal öelda, mida kauem aega tegutsenud ettevõte, seda rohkem leiavad ettevõtjad, et vald siiski soovib nendega koostööd teha, see võib tuleneda sellest, et vähem aastaid tegutsenud ettevõtjad ei ole veel jõudnud või saanud vallaga koostööd teha, mis tõttu neil puudub otsene kogemus, millele vastates tugineda.
Intervjuus selgus, et piirkonnad, mis asuvad ülikoolidest eemal, kannatavad vähese koostöö alla ülikoolidega ning seetõttu on ka innovatsioon pigem madal. Valla ja ettevõtete vaheliseks koostööks on vajalik kohapeal tugevaid teadmiseid ja organiseeritud koostöö vedamist, kedagi kes korraldaks erinevaid kokku saamisi ja ümarlaudu. (K. Ilus, veebipõhine intervjuu, 12.04.2021)
2 42 6
17 16
5
1 3 2
2
1
7 2
3 3
4 3
46 18
17 17
1
4 8
34 20
15 8 3
1
3 10 8
4 2
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Keskmine (töötajate arv < 250) Väike (töötajate arv < 50) Mikro (töötajate arv < 10) Mini mikro (töötajate arv kuni 5) üle 11 aasta 6–10 aastat 1–5 aastat Kuni 1 aasta
Ei oska öelda Ei soovi Pigem ei soovi Nii ja naa Pigem soovib Soovib
Kuna ettevõtjad hindasid kui palju nende arvates kohalik omavalitsus soovib piirkonna ettevõtjatega koostööd teha, siis küsiti vastajatelt jätkuküsimusena, kui oluline on nende ja valla vaheline koostöö ettevõtete juhtide jaoks. Taaskord paluti hinnata olulisust viie punktiskaalal, kus 1 on „ebaoluline“ ning mida suurem number seda olulisem, seega 5
„väga oluline“ (vt joonis 6).
Joonis 6. Ettevõtjate ja KOV vahelise koostöö olulisus ettevõtjate jaoks (n=169)
Võib öelda, et Tori valla ettevõtjate jaoks on kohaliku omavalitsusega koostöö tegemine oluline, kuna punktiskaalal on valitud pigem suuremate punktidega näitajad. Kõigi vastanud mini mikroettevõtetest 47,2%, mikroettevõtetest 21,4%, väikeettevõtetest 41,7% ja ainus vastanud keskmise suurusega ettevõte pidasid nende jaoks oluliseks teha koostööd vallaga. Lisaks ei valinud ükski väikeettevõtja, et nende jaoks oleks kohaliku omavalitsusega koostöö tegemine ebaoluline.
Ettevõtjatelt uuriti, kas nad on saanud vallalt abi ettevõtlusega seotud probleemide lahendamisega. Vastanutest üle poole 62,1% ütlesid, et neil ei ole ettevõtlus alaseid probleeme olnud. Ettevõtlusega seotud muredele lahenduse otsimisega või lahendamisega ei ole abi saanud 20,7%ning abi on saanud 17,2% kõigist vastanutest.
Viimaste, abi saajate seas ei esinenud kordagi kuni 1 aasta tegutsenud ettevõtteid, 1
11
2 4
2 5 28
3
5 32
1
5 3 67
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Keskmine (töötajate arv < 250) Väike (töötajate arv < 50) Mikro (töötajate arv < 10) Mini mikro (töötajate arv kuni 5)
1 2 3 4 5
põhjuseks võib olla see, et nad ei teagi, et teatud küsimustega saab pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kellelt on võimalik saada abi probleemi lahendamise.
Intervjuude käigus selgus, et Tori valla ettevõtjaid nõustab vald alati teemadel, mis on nende pädevuses, näiteks planeeringud, teed, juurdepääsud, trassid ja muud sellised. Tori vallavanem toob välja, et valla ettevõtluskeskkonna puuduseks on üldplaneeringu menetluse pooleli olemine ning taristu pole igas kohast veel lahendatud (L. Luur, veebipõhine intervjuu, 5.04.2021).
Joonise 7 on koostatud teistest joonistest erineva põhimõtte järgi. Nimelt selle poolest, et vertikaalteljel on toodud kokku koondatud tugimeetmed ja horisontaalteljel vastanute arv. Kuna küsimustiku peamiseks eesmärgiks oli saada teada ettevõtjate ootused kohalikule omavalitsusele, siis küsiti, milliseid tugimeetmeid, nii rahalisi kui ka mitte rahalisi, soovitakse valla poolt saada. Kõigist (169) küsitlusele vastanutest 32% vastas, et nad ei oska öelda või ei ole tugimeetmete vajadust tekkinud ning 115 (68%) tõid välja erinevaid tugimeetmeid. Vastuse said ettevõtjad ise välja kirjutada ning seega tuli neid erinevaid, joonisel 7 on välja toodud peamised ja vastanute poolt kõige enam märgitud tugimeetmed, mis on töö autori poolt koondatud kategooriatesse.
Intervjuust tuli välja, et Tori vald ei paku rahalisi toetuseid oma piirkonna ettevõtetele.
Vald pakub soodsa hinnaga tootmis ja ärimaa krunte, kus on kogu taristu välja ehitatud.
Kindlaks tingimuseks selle puhul on tähtajaks oma tootmise vastava krundi peale niinimetatud kolimine. Lisaks pakub Tori vald veel paindlikku ja kiiret asjaajamist lubade menetluses. (L. Luur, veebipõhine intervjuu, 5.04.2021)
Jooniselt 7 on näha, et enim oodatakse siiski rahalist abi, mille kohast soovi avaldas 23,5% vastanutest. Lisaks lihtsalt rahalisele abile on selle kategooria alla on koondatud erinevad toetused, näiteks alustavate ettevõtete toetus, väikeettevõtjate ning osaliselt töötajate koolitamise toetus ja maksusoodustused.
Joonis 7. Ettevõtjate peamised ootused kohalikule omavalitsusele (n=115)
Üks madalamate ootustega kategooria oli rent, mille alla on koondatud vastused, kus toodi välja, et rendihinnad võiksid olla madalamad ja rendipindu ei ole piisavalt, seda leidis 5% vastanud ettevõtjatest. Sama palju (5%) mainiti, et turundust, selle all mainiti ühisturundust ja et piirkonna ettevõtjatel võiks olla võimalus Tori valla ajalehes oma toodete ja/või teenuste reklaamiseks. Vastanutest 6,8% mainis ära kommunikatsiooni, mille puhul toodi enim välja, et vallaametnike reageerimine võiks olla kiirem ning teemaga tuleks süvitsi tegeleda. Dokumentatsioon, mille märkis ära 8,5% küsimusele vastanutest, on ettevõtjate jaoks asi, millega puhul soovitakse rohkem valla poolt abi taotluste ja dokumentide täitmisel ning esitamisel. Lisaks hõlmab see endas paberimajandust, mis on ettevõtete jaoks keeruline ning seda on liiga palju, mitmel korral mainiti, et ehituslubade taotlemine on üks keerukamatest. Samuti on sinna alla koondatud see, et ettevõtjate meelest võiks olla vähem bürokraatiat. Ettevõtted leiavad, et üheks peamiseks tugimeetmeks peaks olema valla ettevõtete kokku viimine, et nad saaks omavahel teha koostööd. Pakuti välja, et võiks valla kodulehele luua lehe, kus on ettevõtted kirjas ning soovi korral saaks nendega ühendust võtta, see on koondatud ettevõtjate ümarlaud alla, mille kohast vastust kirjutas 8,5%. Vastanud ettevõtjatest 9,3%
soovivad saada nõustamist, mille alla on liigitatud lisaks veel soovitud koolitused, loengud ja kursused ettevõtlus valdkonnas. 11% vastanud ettevõtjatest valmistas muret infrastruktuur, mis võiks olla parem. Mainiti ära teede korrashoid, kiirem internet,
6 6
8 10 10
11 13 13
14
27
0 5 10 15 20 25 30
Rent Turundus Kommunikatsioon Dokumentatsioon Ettevõtjate ümarlaud Nõustamine Parem infrastruktuur Informatsiooni vahendamine Ettevõtete kaasamine Rahaline/toetused
kanalisatsioon, tänavavalgustus ja korrakaitse. Informatsiooni vahendamise alla on koondatud kõik, mis on seotud infoga, mille kohaseid puuduseid tõi välja 11%
vastanutest. Näiteks erinevad tugi- ja toetusmeetmed, mida vald pakub ja ka need, mida Euroopa Liidust oleks võimalik taodelda. Lisaks leidis 11,9%, et vald peaks rohkem kaasama kohalikke ettevõtteid, näiteks esmalt pakkuma tööd kohalikele firmadele ning kui pädevaid ei ole, siis alles seejärel teenuse või toote sisse ostma, seeläbi saaks valla ettevõtted lüüa kaasa kohaliku ettevõtluse parema nähtavuse edendamisele.
Läbiviidud intervjuudes selgus, et tänaseni ei ole vald väga piirkonda ise turundanud, kuid Sihtasutus Pärnumaa Arenduskeskusega ollakse sõlmimas kokkulepet, et turundataks maakonda tervikuna. (L. Luur, veebipõhine intervjuu, 5.04.2021) Peale valdade ühinemist on vallal eelmise aasta (2020) lõpus valminud esimene osa Sauga tehnopargi arendusest ja need krundid on tänaseks peaaegu kõik omanikeni jõudnud läbi hoonestusõiguse enampakkumise kaudu. Kokku on lepitud ka Sihtasutus Pärnumaa Arenduskeskuse turundusjuhiga maakondlikud ühised turundustegevused, millest esimene on Invest In Pärnu lehe taas ülesehitamine mugavaks platvormiks, kus saab kiirelt informatsiooni kogu maakonna vabade ettevõtluseks sobivate rendipindade kohta.
Vallana ollakse koostööd tegemas maakondlike organisatsioonidega, ettevõtlusalane turundus Arenduskeskuse kaudu ja turismisihtkoha turundus VisitPärnu. Hetkel vallal endal ei ole ambitsiooni, et luua eraldi turundusüksust. Seega panustatakse ühistesse tegevustesse, mis on ka valla väiksustest väga mõistlik. Tori valla roll on anda korralikku sisendit ja fokuseerida oma eesmärgid eelpool mainitud koostöös. (K. Ilus, veebipõhine intervjuu, 12.04.2021)
Eelnevalt joonisel 7 on välja toodud peamised ootused ettevõtjate poolt vallale ettevõtluskeskkonna arendamiseks, kuid soovid erinevad ettevõtete tegutsemis aasta ja suuruse puhul. Vähe aega tegutsenud ettevõtete juhid ilmselt ei oota vallalt samu asju, mis juba pikka aega tegutsenud ettevõtte juht ootab. Tabelis 4 ja 5 on lähtutud joonisel 7 toodud kategooriate koondnimetustest, mis on tabelites samamoodi välja toodud. Tabelis 4 on ettevõtete tegevusaastate järgi toodud välja nende enim oodatud tugimeetmed.
Tabel 4. Tegevusaastate järgi soovitud tugimeetmed
Tegevusaasta Tugimeetmed Kuni 1 aasta Nõustamine.
1-5 aastat Rahaline/toetused, nõustamine ja dokumentatsioon.
6-10 aastat Rahaline/toetused, ettevõtete kaasamine ja informatsioon.
Üle 11 aasta Infrastruktuur, ettevõtete kaasamine, kommunikatsioon ja dokumentatsioon.
Kuna kuni 1 aasta tegutsenud ettevõtteid on vastajate hulgas vähe, siis nende kõigi vastustest luges välja, et nende juhid soovivad nõustamist, märgiti erinevad koolitused, loengud ja kursused ettevõtlus valdkonnas. Järgmise kategooria 1–5 aastat tegutsenud ettevõtete juhid tõid välja, et soovitakse maksusoodustusi, rahalist toetust hetkeolukorra tõttu, tehnika soetamiseks ning osaliseks toetamiseks. Lisaks soovitakse nõustamist ja erinevaid koolitusi ning leitakse, et paberimajandust on liiga palju. 6–10 aastat tegutsenute seas vajatakse kaasrahastust ja toetamist. Samuti sooviksid ettevõtjad, et kohalik omavalitsus neid kaasaks ning esmalt pakuks tööd nende ettevõtetele. Lisaks tõid 6–10 aastat tegutsenud välja, et informatsioon peaks olema paremini kättesaadav ning infokanalid selgemad. Üle 11 aasta tegutsenud ettevõtete juhid pööravad tähelepanu infrastruktuurile, tuues välja mõningad murekohad, näiteks tänavavalgustus, kiirem internet, teede võrgu hooldus ja ehitus ning kanalisatsiooni korrashoid. Ettevõtjad tunnevad, et kohalik omavalitsus ei kaasa neid piisavalt, valla juhid võiksid arutada piirkonna ettevõtjatega, mida plaanitakse teha arenemiseks ning pakkuda tööd esmalt valla ettevõtetele. Lisaks peaksid üle 11 aasta tegutsenud ettevõtete juhtide arust valla töötajad tegelema teemadega süvitsi ja kiiremini asju ajama ning abistama erinevate lubade taotlemisel, tuuakse veel mitmel korral välja, et lubade hankimine võiks olla lihtsam. Kokkuvõtvalt võib öelda, mida kauem on ettevõtte tegutsenud, seda rohkem osatakse tuua ootusi või puuduseid erinevatest valdkondadest. Kuni 1 aasta tegutsenud ettevõtted sooviksid saada pigem erinevaid koolitusi, et end ettevõtlus valdkonnas harida.
Üle 11 aasta tegutsenud ettevõtted ootavad kohalikult omavalitsuselt suuremal määral tähelepanu pööramist infrastruktuurile ning sooviksid ka valla poolset kommunikatsiooni parendamist.
Läbi viidud intervjuus selgus, et ettevõtluskeskkonna eeliseks on paindlik ja kiire menetlus, personaalne suhtlus juhtkonna poolt, hea logistiline asukoht ja valmis olevad
tootmis- ja ärimaa krundid, kus on juurdepääs, elektri-, vee- ja kanalisatsiooni liitumised välja ehitatud. (L. Luur, veebipõhine intervjuu, 5.04.2021)
Eelnevalt sai mainitud, et ettevõtjate ootused erinevad ka ettevõtete suuruse poolest, väikeste ettevõtete juhid ei oota seda, mida mikroettevõtete juhid. Tabelis 5 on toodud ettevõtete suurused ja märksõnadega ettevõtjate poolt enim kirja pandud tugimeetmed, mida kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Küsitluses osalenud ainuke keskmise suurusega ettevõte ei maininud ühtegi soovitavat tugimeedet.
Tabel 5. Ettevõtte suuruse järgi soovitud tugimeetmed
Ettevõtte suurus Tugimeetmed
Mini mikro (töötajate arv kuni 5) Ettevõtete kaasamine, rahaline/toetamine,
informatsiooni vahendamine nõustamine ja turundus.
Mikro (töötajate arv < 10) Rahaline/toetamine, dokumentatsioon ja parem infrastruktuur.
Väike (töötajate arv < 50) Dokumentatsioon ja rent.
Mini mikroettevõtete juhid ootavad omavalitsuselt ettevõtete kaasamist, koostööd valla ja teiste ettevõtete vahel ning valla poolt esmalt tööde pakkumist piirkonna ettevõtjatele.
Lisaks soovivad rahalisi toetuseid, peamiselt kaasrahastus ja kasvutoetuseid ning leiti, et informatsiooni vahendamine on puudulik, märgiti, et on infosulg, puudub informatsioon tugimeetmete ja hangete osas. Ettevõtjad soovivad ka nõustamist, peamiselt just raamatupidajatelt, erinevaid koolitusi ettevõtluse kohta ja tõid välja, et ootavad piirkonna ühisturundust. Mikroettevõtete juhid soovivad samuti rahalist abi, mis hõlmab endas kaasrahastust töötajate koolitamiseks ja mitmeid koolitusi. Mikroettevõtete juhid leiavad, et dokumentatsiooni koostamisel oleks valla töötajatest palju kasu ning ehitusloa hankimine võiks olla lihtsam. Samuti toovad ettevõtjad välja, et infrastruktuuri puudutavate aspektidega tuleks tegeleda, näiteks teede korras hoiu, tänavavalgustuse, korrakaitsega. Väikese suurusega ettevõtete juhid leidsid, et enim vajaksid nad abi dokumentatsiooniga, mis on seotud erinevate toetuste taotlemiseks, mitmel korral toodi välja Euroopa Liidu meetmete taotlemisega seotud abi. Lisaks ootavad ettevõtjad, kelle ettevõttes töötab alla 50 töötaja, soodsamaid rendihindu ja rohkem rendipindu.
Läbiviidud intervjuudes toodi välja, et kohalik omavalitsus on valla ettevõtjatega arutanud, mida saaks vald juba pragu ettevõtte, et tagada parem ettevõtluskeskkond.
Ettevõtjate ootused kohalikult omavalitsusele sellel teemal on – teed ja muu
infrastruktuur oleks korras, võimalikult vähe bürokraatiat asjaajamisel ja elukeskkonna atraktiivsemaks loomine, et inimesed sooviksid Tori vallas elada, see tagaks tööjõu.
Lisaks alustatakse sel aastal (2021) koostöös ettevõtjatega katsetamist tootmisettevõtete avatud uste formaati, Maale elama päeva raames. Eesmärk ettevõtjate perspektiivist on kogukonna ja ettevõtjate vahelise kontakti loomine ja tööandja maine tugevdamine pikema aja möödudes. (K. Ilus, veebipõhine intervjuu, 12.04.2021) Tori vallavanem leidis, et vald on teinud pea maksimumi, et soodustada juba praegu veelgi paremat piirkonna ettevõtluskeskkonda, kuid toob siiski välja, et tulevikuplaanideni võiks kiiremini jõuda. (L. Luur, veebipõhine intervjuu, 5.04.2021)
Eelviimaseks küsimuseks uuriti ettevõtetelt, kas nad on rahul kohaliku omavalitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna edendamisel. Vaadates joonist 8 on näha, et mida kauem aastaid tegutsenud ettevõte seda rohkem on ettevõtjad rahul kohaliku omavalitsuse tehtuga ettevõtluskeskkonna edendamisel. Kuni 1 aasta respondentide seast tuli vaid üks
„pigem ei ole rahul“ vastust, üsna populaarseks vastuseks oli „Nii ja naa“. Suur osa vastanud ettevõtjatest ei osanud kindlat poolt valida, kuid kui lähtuda neist, kes olid oma vastusega ühele (rahul) või teisele (ei ole rahul) poole, siis oli rohkem vastajaid rahul poole peal.
Joonis 8. Ettevõtjate rahulolu KOV tegevusega ettevõtluskeskkonna edendamisel (n=169)
1 2 1
5 5
6 1
21 29
21 2
18
18 15 6
11 4 3
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
üle 11 aasta 6–10 aastat 1–5 aastat kuni 1 aasta
Ei ole rahul Pigem ei ole rahul Nii ja naa Pigem rahul Rahul
