10 aastat
arvutikataloogimise alustamisest -
ajalugu slaididel
Elsa Loorits, Tiina Kuusik
30.11.2004
Eile 10 aastat tagasi sündis INGRID – esimene kõigile avatud elektronkataloog Eestis.
Esitaksime Tiinaga Teile INGRIDi LEGENDI.
Oli aasta 1991. Meie tookordse olukorra võttis kenasti kokku meil praktiseerinud tudeng Inglismaalt. Ta imestas: „Teil on kena kaasaegne raamatukogu, kuid kataloogid on Teil KIVIAEGSED“. Teadsime seda ka ise, sest üha rohkem hakkas avanema uks välisilma. Hea kogemuse saime Kuopio ülikooli raamatukogult, kus ülikooli arvutuskeskuse töötajad, koostöös raamatukoguhoidjatega, olid loonud korraliku elektronkataloogi.
Kuid selleks, et ise luua arvutikataloog oli vaja palju raha. Ja mis meil OLI – ainult suur tahtmine. Täielikult puudus vajalik riistvara ja tarkvara.
Raamatu kohta vajaliku info
genereerimise skeem
14. jaanuar 1993
Tõsisemalt hakkasime mõtlema elektronkataloogi loomisele 1993.
aastal. Näidisena tooksime andmetöötlusosakonna juhataja Margus Oja poolt põlveotsas visandatud skeemi. See on selgitus kataloogijatele, kuidas genereeritakse raamatu kohta vajalik info.
Raamatud liiguvad, info tekitatakse. Igas punktis peab olema vastav andmestik, mida tuleb arvutisse sisestada. Programmeerijad ei saanud täpselt aru, mida raamatukoguhoidjad tahavad ja kataloogijad/liigitajad ei kujutanud ette tehnilisi võimalusi andmebaasi loomiseks. Otsiti ühist keelt. Kõik oli võõras, samas uus ja huvitav.
Aga RAHA meil IKKA ei olnud.
Ja siis tuli meie maale ROOTSI KUNINGAS Karl Gustav ja kinkis meile raha.
1993. a. kevadel jõudis Tartu Ülikooli
Raamatukokku
arvuti Sun SparcStation 2, sama aasta sügisel
andmebaasisüsteem Informix.
Mõlemad osteti Rootsi kuninga
Karl Gustavi
kingitud raha eest
1993.a. sügis. Ettevalmistav töögrupp
Malle Ermel
direktor ;
Tjalda Belastock
Bentley College`ist (USA);
Kärt Miil
teenindusdirektor;
Marika Karo
komplekteerimisosakonna juhataja;
Elsa Loorits
kataloogimisosakonna juhataja
Raasuke raha oli olemas ja nüüd ütles direktor Malle Ermel kindlalt:
TEEME ISE ÄRA!
1993. aastal külastas meid Tjalda Belastock Bentley College raamatukogust (pildil vasakult teine). Temalt saime palju teadmisi ja suure hulga nii vajalikke juhendmaterjale nagu rahvusvahelised kirjestandardid, Anglo-ameerika kataloogimisreeglid, Kongressi Raamatukogu suure tesauruse jm.
Samal aastal alustasime konkreetseid eeltöid üleminekuks arvutikataloogimisele:
- kataloogima hakkasime uue rahvusvahelise kirjestandardi järgi, - liigitajad hakkasid uurima, kuidas koostada tesaurust, kõige teadjamaks oli selles osas Sirje Nilbe,
- algas raamatukoguhoidjate arvutikoolitus,
- kui Eestis oli otsustatud valida bibliokirjete vahetusformaadi aluseks FINMARC, siis vastavalt sellele koostasid kataloogijad andmestiku kirjete sisestamiseks. Selles „paberis“ esitasime vajalikud raamatukirje elemendid koos vastavate FINMARCi väljanumbritega.
Programmeerija Taavi Talvik, saanud selle kätte, hüüdis „SEDA MEIL OLIGI VAJA“ ja lehvis rõõmsalt oma osakonda. Oli 10.
september 1993.
Lõpuks olime leidnud ühise keele.
Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna tudengite abiga selgitati välja ja
dokumenteeriti osakondadesse saabuv ja seal tekitatav info, selle kasutajaskond ning edasine liikumistee.
Kogutud andmete põhjal koostas projekti elektronkataloogi loomiseks Margus Oja
Projekt valmis 1994.a. kevadtalvel
Sügiseks olid valmis moodulid raamatu andmete sisestamiseks ja tesauruse
haldamiseks. Jätkus programmi testimine.
Mis toimus samal aastal andmetöötlejate poolel?
14. oktoober 1993
Tartu Ülikooli Raamatukogu
2. Kataloogimise ja liigitamise plokkskeem
15. detsember 1993
Tartu Ülikooli Raamatukogu 2. Töötluse plokkskeem
14. november 1994
kirje minister Peeter Oleskile
Demonstreerisime valmivat elektronkataloogi ministrile,
kui ta külastas koos rektor P. Tulvistega meie raamatukogu.
Erilises vaimustuses oli rektor, kes küsis:
TEETE KÜLL KIRJEID, AGA KAS OTSIDA KA SAAB KATALOOGIST?
Loomulikult sai.
15. november 1994 – viimane MEMO kõigile elektronkataloogi käivitumisest osavõtjatele.
2 olulisemat lauset sellest:
- alates kokkulepitud kuupäevast sisestatakse
Komplekteerimisosakonnas kõik ladina tähestikus raamatud, mis on välja antud 1994. aastal,
- muidu jääb kogu Kataloogijate ja Liigitajate töö selliseks nagu varem, AINULT SIIS, kui kataloogija või liigitaja saab raamatu, millel on esikaane siseküljel vöötkoodilipik , peab ta tegema
vastavad tööoperatsioonid arvutis ning trükkima välja kataloogikaardi.
Esimene kirje arvutikataloogi sisestati 29. novembril 1994. a.
Esimese arvutikataloogi sisestatava raamatu võttis arvele Signe Lillemets-Bachmann, arvutikirje koostas
raamatukoguhoidja Terje Rand, raamatu liigitas ja märksõnastas sektorijuhataja Helgi Laanes.
Oli kätte jõudnud 29. november. Kell oli 9.30.
Hiljem kirjutas Ülo Treikelder meie Nimeta Lehes sellest sündmusest nii: Kerge judinaga südames ja sõrmede õige-õige kergelt värisedes asus Komplekteerija raamatut sisestama. Ja siis oli Ta arvutis. Ja kandis uhkelt ribakoodi numbriga ÜKS.
Ja komplekteerijate südameisse valgus tinaraske mure. Sest hakkama oli saadud millegi UUEGA.
Uus aga on teadagi alati murettekitav, võõras ja
ebakindel. Mis siis, et parem ja mugavam ja
kaasaegsem…
Arvutikataloogi ristsetel mõtestati nimi INGRID humoristlikult lahti järgmiselt:
Integrated National Global Research Interactive Database
INGRIDi programmeerijad
Margus Oja
(kuni 1994. a. sügiseni)
Ingrid Saare Inga Ivanova Ahti Kelder
1994. a. septembrist detsembrini viibis raamatukogus automatiseerimise konsultandi ja eksperdina Martin Halbert USA-st (pildil paremal). Töö tulemusena valmis tal põhjalik eksperthinnang ja soovitused raamatukogu automatiseerimiseks 1995.–1997.a.
INGRIDi-aegsed kataloogijad
Silja Teder-Tänavots Mare Vadi
Mari Tamm Piret Ladva Elsa Loorits Sille Plaksi Ülle Laidna Lilia Külv Tiia Vahtra Külli Soobik
Fotolt puuduvad:
Marju Kolk Kaja Kruus Tiina Kaldvee Svetlana Kuul Piret Keero
Terje Rand Ursula Taela
Kirje koostamiseks kasutati komplekteerijate poolt koostatud lühikirjet.
Selle programmi plussid:
- automaatselt lisandusid kirjesse kirjemärgid, - automaatne oli ISBNi numbri kontrollimine, - lugejakirje oli kompaktne (kaardikujuline),
- automaatselt lisandus kirjele töötaja nimi, kes oli käinud kirjet näppimas.
Programmi miinuseks oli kirillitsa mittemõistmine.
Kataloogimissektoril oli 2 terminali ja 1 personaalarvuti koos printeriga kataloogikaardi välja trükkimiseks. Väljatrükitud kaart saadeti paljundusse. Paljundatud kaardid lõigati KÄÄRIDEGA (arvutiajastul) lahti, kohandati ja liideti kõikidesse kataloogidesse.
INGRIDi-aegsed liigitajad
Ljudmila Dubjeva Tiina Sammelselg Linda Poots
Pille Naggel Helgi Laanes Elo Tõnisoo Anu Suiste Tiiu Tarkpea
Fotolt puuduvad:
Koidula Piir Ellen Kiloman
Ingrid Saare koostatud liigitamise ja märksõnastamise programm oli liigitajate arvates VAPUSTAVALT HEA, sest see oli tehtud täpselt nii nagu liigitajad soovisid. Lisaks väljaannete märksõnastamisele võimaldas programm samal ajal luua ka eestikeelset ja ka INGLISEKEELSET tesaurust. Bibliokirjele sai lisada ainult neid märksõnu, mis olid meie tesauruses. See vältis vigu märksõnastamisel.
Liigitamissektoril oli üks terminal.
1995. a. lõpust on INGRID avatud kasutajaile arvutivõrgu kaudu
Arvutitöökohtade vähesuse tõttu on lugejatele kohapeal kasutada vaid üks terminaal
kataloogisaalis.
Lugejad võtsid arvutikataloogi kiiresti omaks ja ühe tookordse majandustudengi sõnul oli see kataloog LÕPPHEA ASI, sest otsida sai 11 otsitunnuse järgi, nagu praegugi.
1996. aasta 9. märtsil alustati INGRID-is perioodika arvelevõtmise ja
kataloogimisega.
Probleemid:
perioodika elektronkataloog hakkas tuginema nn. Seriali andmebaasile, mis ühelt poolt andis mingi materjali, mida sai täiendada, aga näiteks registreerimisandmete osas tekitas oma vigadega ka lahendamatuid probleeme
seoses programmeerijate lahkumisega
raamatukogust jäi perioodika moodul lõplikult viimistlemata
INGRIDi-aegsed perioodikud
Riina Somson Külli Moont Udo Otsus Marina
Ostrovskaja Liivi Kõiv
Algo Rämmer
Tatjana Rõžikova Maire Türn
Fotolt puudub Ljudmilla
Makušina
Loodud elektronkataloog oli I etapp 1993. a. alustatud integreeritud
raamatukogutarkvara arendamisel.
1996. a. võeti raamatukogus vastu põhimõtteline otsus loobuda oma
elektronkataloogi INGRID
edasiarendamisest ja koostöös teiste Eesti teadusraamatukogudega ELNET
Konsortsiumi raames osta ning juurutada ühine infosüsteem
INNOPAC.
1997.-1998.a.
31.12.1998 seis:
Kaart- ja elektronkataloogi koostati nendelgi aastatel paralleelselt
Elektronkataloog INGRID (raamatud) - 44 849 kirjet (incl. per. monokirjed)
INGRIDi märksõnastik - 13 881 märksõna
Elektronkataloog INGRID (perioodika) - 7 209 seeriakirjet
Sisestatud väljaanded olid ladina tähestikus ja põhiliselt ilmunud alates 1990. a.
1999.a.
Alates 1999. aasta 1. jaanuarist mindi raamatukogus üle uuele infosüsteemile INNOPAC, kaartkatalooge enam
põhimõtteliselt ei jätkatud, v.a. käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna
erikataloogid/kartoteegid.
Kokkuvõtteks:
Mida andis meile INGRID?
Raamatukoguhoidjatele andis see julgust ja palju töökogemusi.
Lugejatele andis hea otsinguvõimaluse
“kiviaegsete” kataloogide kõrval
Liigitajate looming: eesti- ja inglisekeelne
tesaurus on kasutusel ka tänapäeval.
Ja meie LEGEND hakkabki lõppema.
See lõpeb sellega, et 1998. aasta jõulude-aegu kanti kõik
INGRIDi kirjed üle INNOPACi ja nii elab meie INGRID edasi INNOPACis, sõbralikult koos teiste raamatukogudega.
INGRIDi vaim elab edasi INNOPACis.
I N G R I D
I N N O P A C
