EESTI RAHVASTIK
1A N I HINDAMISRAAMATUST
TÄNAPÄEVANI
ESTONIAN POPULAIION
from Liber Census Daniae
up to nowadays
Mare Ainsaar
EESTI RAHVASTIK
TAANI HINDAMISRAAMATUST
TÄNAPÄEVANI
TAANI HINDAMISRAAMATUST TÄNAPÄEVANI
ESTONIAN POPUMHON
from Liber Census D aniae
u p t o nowadays
Mare Ainsaar
m TARTU ÜLIKOOLI
m KIRJASTUS
Keeletoimetaja Leelo Jago Kaane kujundanud Lemmi Koni
© Mare Ainsaar, 1997 ISBN 9 9 8 5 -5 6 -2 4 4 -5 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda
Tiigi 78. EE2400 Tartu Tellimus nr. 167.
Eessõna
S elle raamatu kaante vah ele on püütud ühendada ajalugu, dem ograa
fiat, sotsioloogiat, statistikat. •
Raamatu kirjutamise idee sündis so tsio lo o g ia - ja sotsiaaltööüli- õpilaste rahvastikualastest kirjutistest ning oli esialgu m õeldud tule
vaste tudengite õpingute kergendam iseks. O lgu siinkohal toodud algu
pärandi autorite nimed: A v e Grauberg (kuni 1900), D agm ar N arusson (1 9 0 0 -1 9 3 4 ), Kersti Raadik ( 1 9 3 4 - 1 9 5 0 ), Sigrid Tõrvik ( 1 9 5 0 - 1 9 8 9 ) ja A gn es V a lg iste (1 9 8 9 -1 9 9 5 ). T oim etam ise käigus peatükkide sisu ja maht muutus, autorite tekstid vahetasid asukohti j a ajastuid ning
tulem useks on mahukas, kuid kaugeltki v e e l m itte täiuslik pilt Eesti rahvast läbi aja.
T egem ist pole esim ese kokkuvõttega Eesti rahvastiku arengu
joontest. Ka on se lle raamatu koostam isel olnud suureks abiks Kalju Laasi, Heldur Palli, Raim o Pullati ja S ulev Vahtre raamatud ning Ene- M argit Tiidu, K alev Katuse, A llan Puuri, L em bit Tepi jt. artiklid.
Kahjuks on viim aste kokkuvõtvate raamatute kirjutam isest m öödu
nud aastaküm neid ning vajadus statistilisi andm eid koondava allika järele ilm ne. Raamatu suurimaks väärtuseks ongi vast arvukad jo o n i
sed ning tabelid, m is peaksid ärgitama edasi m õtlem a.
Suur tänu Heldur Pallile, K alev K atusele j a M aim u V e sk ele kasu
like nõuannete ja koostöö eest se lle raamatu valm im isel.
Mare Ainsaar
Sisukord
Eesti rahvastik aastani 1900 11
Eesti rahvastik aastail 1900-1934 ... .... 33
Eesti rahvastik aastail 1934-1950 .... 45
Eesti rahvastik aastail 1950-1989 .... 54
Eesti rahvastik aastail 1989-1995 .... 70
Lisa 1. Eesti rahvastiku statistika 1919-1995. Population statistics 1 9 1 9 -1 9 9 5 ... 85 Lisa 2 .Eesti rahvastiku statistika 1919-1995. Population statistics
1 9 1 9 -1 9 9 5 ... :... .... 87 Lisa 3. Sündimus ja suremus. CBR and CDR .... 89 Lisa 4. Eeldatav eluiga sünnil. Life expectancy at birth .... 90 Lisa 5. Administratiivsed muutused 1990-1994. Administrative changes
1990-1994 ... .... 91
Joonised
1. Rahvaarv Eesti praegusel territooriumil 1200-1997. Population in current territory o f Estonia 1200-1997 ... 13 2. Suremistõenäosus 14. sajandil ja 1986-1991 (Tartu linn). Prob-
ability o f death in the 14. century and 1986-1991 (Tartu to w n )... 17 3. Keskmine eluiga 1900 mõnedes Euroopa riikides. Life expectancy
at birth about 1900 in soine European c o u n tries... 18 4. Sündimuse ja suremuse üldkordajad 1690 -1990. CBR and CDR in
1690-1990 ... '... 18 5. Loomuliku iibe näitajad ja neid mõjutanud tegurid Eestimaa
kubermangus 1780-1858. Indicators o f natural movenient in Estonian gubernia... 21 6. Abiellumise ajastatus pärast lesestumist Karuse ja Otepää kihel
konnas 18. sajandil. The time o f remarriages after death o f hus- band or wife in Karuse and Otepää parishes in the 18. c e n tu ry 23 7. Linnastumine 14. sajandist kuni 1922. aastani. Urbanization fro m
the 14. century up to 1922 ... 30
7
8. Üle piiri liikumine 1920-1939. Movement beyond the borders 1 9 2 0 -1 9 3 9 ... 34 9. Oodatav eluiga sünnil 1897-1989. Life expectancy at birth 1897-
1989 ... 36 10. Imikusuremus 1922-1995. Infant mortality 1922-1995 ... 38 11. Sündimuse vanuskordaja Eestis 1934, 1938, 1989 ja Prantsusmaal
1935-1937. ASBR in Estonia 1934, 1938, 1989 and in France 1935-1937 ... 41 12. Naiste abielulisus vanuserühmiti 1897-1970. Share o f married
women by age 1 8 9 7 -1 9 7 0 ... 41 13. Lahutuste arv 10 000 abielu kohta 1922-1935. Divorces p er
10 000 marriages 1922-1935 ... 42 14. Linnarahvastiku osatähtsus 1930-1940 mõnedes Euroopa maades.
Share o f urban population about 1930-1940 in some European countries... ... 50 15. Abielud ja lahutused 1922-1994. M arrriages and divorces 1922-
1994 ...,...’... 51 16. Lõplik sündide arv naise kohta Euroopas ja Ameerikas 1920-1955.
Com pletedfertility rate in Europe and USA 1920—1955 ... 51 17. Vallas- ja vabaabielusündimus 1919-1994. Births from out o f
wedlock andfrom commercial unions in 1 9 1 9 -1 9 9 4 ... :... 52 18. Suremus 1919-1994. Deaths 1919-1994... ... 53 19. Loomulik- ja rändeiive 1919-1995. Natural and migration in-
crease 1919-1995... - 54 20. Välisränne 1946-1994. External migration 1946-1994... 57 21. Mitte-eestlaste osa maakondade ja linnade rahvastikus 1989. Share
o f non-Estonians in counties and towns 1989... . 58 22. Summaarne sündimuskordaja mõnedes Euroopa riikides 1970—
1994. TFR in some European countries 1970-1994 ... 61 23. Suremus ja sündimus maal ning linnas 1970-1994. Urban, rural
CBR and CDR 1970-1994 ... ... 62 24. Eestlaste ja mitte-eestlaste summaarne sündimuskordaja 1959—
1989. TFR o f Estonians and non-Estonians 1959-1989 ... 62 25. Eestlaste ja mitte-eestlaste sündimuse vanusekordajad 1988-1989.
ASBR o f Estonians and non-Estonians 1988-1989 ... 63 26. Pereplaneerimismeetodite kasutamine naistel põlvkonniti. Use o f
fam iliy planning methods by different woman cohorts ... 64 27. Keskmine eluiga mõnedes Euroopa riikides 1989-1990. Life
expectancy at birth in some European countries 1989-1990 ... 67 28. Imikusuremus mõnedes Euroopa riikides 1950-1990. Infant
mortality in some European countries. 1950-1990 ... . 68 29. Rahvusrühmade arvukuse vähenemine 1989-1994. Decrease o f
largest ethnic groups in 1 9 8 9 -1 9 9 4 ... 72 8
30. Välismigrantide vanus 1991-1994. Age ofm igrants 1991-1994 .... 73 31. Summaarne sündimuskordaja 1985-1995. TFR 1985-1995 (Eesti,
Läti..., 1996)... 74 32. Sünnid lapse sünnijärjekorra järgi (%) 1987-1995. Births by parity
(%) 1987-1995 ... 75 33. Sünnid lapse järjekorra järgi 1987-1994. Births by parity 1 9 8 7 -
1995 ... 75 34. Sündimuse vanusekordajad 1989-1993. ASBR 1989-1993 ... 76 35. Abordid 1951-1993. Abortions 1 9 5 1 -1 9 9 3 ... 77 36. Abielude ja lahutuste arv 1000 inimese kohta mõnedes Euroopa
maades 1994. M arriages and divorces p e r 1000 inhabitants in some European countries 1 9 9 4 ... 79 37. Välispõhjustest tingitud suremus 1970-1995. Some reasons o f
external deaths 1970-1995 ... 81 38. Oodatav eluiga sünnil 1959-1993. Life expectancy at birth 1 9 5 9 -
1993 ... 81
Tabelid
1. Rahvaarv Eestis (tuhandetes) 1200—1959. Population in Estonia (in thousands) 1200-1959 ... 11 2. Rahvastiku vanuskoosseis Eestis (%) 1782-1977. Population age
structure (%) 1782—1977 ... 16 3. Vanus esmakordsel abiellumisel vanuserühmiti Karuse ja Otepää
kihelkonnas. Age at first marriage by age groups in Karuse and Otepää p a r is h e s ... 22 4. Abielu kestus 18. sajandil Karuse ja Otepää kihelkonnas. The
duration o f marriage in the 18. century in K arm e and Otepää p a r is h e s ... 23 5. Rahvaarv suuremates linnades 16. sajandist kuni 1922. aastani.
Population in bigger towns from the 16. century up to 1922 ... 27 6. Eesti rahvuskoosseis (tuhandetes ja %) 1881-1934. Ethnic
composition o f Estonia (in thousands and % ) ... 31 7. Surmapõhjused 1930—1934 ja 1990-1994 100 000 elaniku kohta.
Causes o f death in 1930—1934 and 1990—1994 by JOO 000 in
habitants . . . . v ... 37 8. Üldine sündimuskordaja Eestis ja mõnedes teistes Euroopa riikides.
CBR in Estonia and some other European countries... 39 9. Üldine loomuliku iibe kordaja Eestis ja mõnedes teistes Euroopa
riikides. Crude natural increase rate in Estonia and some other European cou n tries... 39
2 9
10. Üldine abiellumuskordaja Eestis ja mõnedes teistes Euroopa rii
kides. Crude marriage rate in Estonia and some other European countries ... 42 11. Rahvastiku muutused 1939-1945... 47 12. Koguiibe allikad (tuh.). Sources o f population growth (thousands) 55 13. Rahvuslik koosseis (tuhandetes) 1897-1995. Ethnic composition
(in thousands) 1897—1995 ... 57 14. Linnaliste asulate ja linnarahvastiku arv. Number o f towns and
urban population ... 59 15. Ema vanus lapse sünnil 1951-1990. The age o f mothers on the
birth o f child 1951-1990 ... 60 16. Raseduse vältimine ja abortide arv mõnedes Euroopa riikides
1988. a. Use o f contraceptive methods about 1988 in some European cou n tries... 64 17. Perekondade koosseis. Household com position... 66 18. Enesetapud ja tapmised 1970-1994. Suicides and homicides 1970-
1 9 9 4 ... 69 19. Ränne ja loomulik iive 1989-1995. Migration and natural move-
ment 1989-1995 ... 71 20. Sündimuse vanusekordajad Eestis ja mõnedes Euroopa maades.
ASBR in Estonia and some other European cou n tries... . 77 21. Esmasabiellujate keskmine vanus. Average age a tfirst marriage.... 78 22. Surmapõhjused 100 000 inimese kohta sooti 1990-1994. Death
reasons by gender by 100 000 1 9 9 0 -1 9 9 4 ... * 80 23. Oodatav eluiga sünnil. Expectation o f life at b ir th ... ... 82 24. Maa- ja linnarahvastiku loomulik liikumine. Natural increase o f
urban and rural population ... 83
10
Eesti rahvastik aastan i 19 0 0
Allikad
A ndm ed Eesti varasem a dem ograafilise arengu kohta on lünklikud ning seda on uurinud valdavalt ajaloolased (H eldur Palli, R aim o Pul- lat, S ulev V ah trejt.). Kaudseid viiteid rahva arvukuse kohta k õige varasem ast ajast on hangitud peam iselt a r h e o lo o g iliste l väljakaeva- m istelt, maa- ja kinnisvararevisjonide ning kaartide seletusraam atu- test. A lates 17. sajandi keskpaigast on Eesti rahvastiku loom ulik muu
tum ine dokum enteeritud kirikute meetrikaraamatutes. H ingerevisjonid hõlm asid Eestit alates neljandast V enem aa revisjonist 1782. aastal.
H ingerevisjonid (-loendused) ei olnud rahvaloendused tänapäeva m õt
tes: revisjonid kestsid väga kaua, viim ane näiteks neli aastat, kuid oli veelgi pikem aid, loendati ainult juriidilist, m itte tegelikku rahvastikku (vt. M ereste ja R oot, 1988). E sim ene enam -vähem tänapäevane rahva- loendus toim us E estis 1867. aastal ning haaras ainult L iivim aa kuber
mangu linnu. K ogu Eesti rahvastikku hõlm as 19. sajandil kaks rahva
loendust: aastail 1881 ja 1897. Ü levaate E esti territooriumil elanud inim este arvust ja andm ete allikatest annab tabel 1.
Tabel 1. Rahvaarv Eestis (tuhandetes) 1200-1959. Population in Estonia (in thousands) 1200-1959.
AastalYear Rahvaarv Population
AIlikasASoMrce
1200 150-180 Palli, 1996
umbes 1240 r 100-200 Taani hindamisraamatul põhinev kõige sagedamini kasutatav hinnang, vt. Palli, 1996
Palli, 1996 Selirand, 1996a
Poola, Rootsi, Taani revisjonide ülevaa
ted talude ja adramaade arvu kohta, J. Va
sara arvutused, vt. Palli, 1973b, lk. 92 1350 250-280 Kuddo, 1993; Tiit, 1993
lb 0 -1 4 0 126-198 16. saj. keskpaik 155-250
11
Tabel 1 (järg)
AastalYear Rahvaarv Allikas/Scwrce ________________ Population___________________
1550 250-300 Tarvel (Eesti talurahva ajalugu I), Palli,
• 1996
1601 110-135 revisjon ilma sõjaväelasteta, Palli, 1996 1620 100-120 O. Liiv, vt. Palli, 1990, 1996
1620-1625 70-100 Katus, 1990
1630 120 Palli, 1990
1640 120-140 maarevisjonid, Palli, 1996
1695 350-400 O. Liiv, vt. Palli, 1973b; Palli, 1996
1696 350 O. Liiv, vt. Palli 1973b
1698 330 Palli, 1973b
1710 350 Palli, 1996
1712 150-170 PaHi, 1990; 1996
1782 490 IV hingerevisjon, Palli 1973b
1795 500 V hingerevisjon
1850 730 Katus, 1990
1858 750 X hingerevisjon
1881 882 Eesti ja Liivimaa rahvaloendus
1897 986 Esimene Venemaa üldine rahvaloendus
945 1881. aasta rahvaloenduse piirides 1915 ' 1158 1881. aasta rahvaloenduse piirides,
Kaufmann, 1967
1282 v esimese Eesti Vabariigi piirides, Kaufmann, 1967
1920 1059 vt. Katus, 1990
1922 1107 rahvaloendus Eesti Vabariigi piirides
1061 ENSV piirides, Tiit, 1993
999 1881. aasta loenduse piirides, Tiit, 1993
1934 1126 rahvaloendus Eesti Vabariigi piirides
1061 ENSV piirides, Tiit, 1993
1945 865 hinnang
809 ENSV piirides, Tiit, 1993
1959 1197 rahvaloendus, ENSV piirides
Rahvaarv
E sim en e asustusjälg E esti territooriumil pärineb P ulli asulast 8. aasta
tuhande keskelt e.m .a. E sialgu paiknesid asulad veek ogu ääres. E si
m ese aastatuhande alguses lev is asustus seo ses põllunduse arenguga 12
peaaegu kogu Eesti alale. T ihedam alt o li asustatud rannik, hõredamalt M andri-Eesti kesk- ja lääneosa. E sim esek s teadaolevaks kriisiperioo
diks rahva arvukuses oli arvatavasti 6 .-8 . sajand (katk). Eesti rahvaar
vuks keskm isel rauaajal ( 5 .-1 0 . sajand) on pakutud 4 0 - 5 0 tuhat (S eli- rand, 1996a). K riitiline pidi olem a ka m uistse vabadusvõitluse ja Jüri- õö ülestõusu järgne aeg. Kahjuks puuduvad andm ed täpsete arvuliste hinnangute andm iseks selle perioodi kohta (P alli, 1973). K audsete hin
nangute põhjal (Lang ja Ligi, 1991) on oletatud, et aastal 500 e.m.a.
v õ is praegusel Eesti territooriumil elada um bes 7 0 0 0 , aastal 500 m.a.j.
23 0 0 0 ja 900. aastal 95 0 0 0 inim est (P alli, 1996).
E sim ene kindlam teave Eesti rahvaarvu kohta põhineb 12 4 0 . a astal ilm u n u d T a a n i h in d a m isr a a m a tu l, m ille kohaselt 2 1 - 2 2 tuhat adra
maad v õ is elatada um bes 100 0 0 0 - 2 0 0 0 0 0 inim est. H. Palli on pida
nud k õige reaalsem aks 150 0 0 0 - 1 8 0 0 0 0 inim est. L igi 200-tuhandelist rahvaarvu tuleb pidada to lle aja kohta suureks. Enam -vähem samal ajal hinnatakse rootslaste arvuks 4 0 0 0 0 0 , taanlasi o li 3 4 0 0 0 0 - 500 000, norralasi 200 000, leedulasi 120 0 0 0 - 1 7 0 0 0 0 , soom lasi eest
lastest um bes kaks korda vähem (M ereste ja R oot, 1988; Katus, 1990).
A astal 1230 elas praegusel Eesti territooriumil um bes 75 0 0 0 - 120 000 inim est. K õige rohkem kannatasid m uistse vabadusvõitluse käigus lõunapoolsem ad maakonnad (P alli, 1996). T õen äoliselt vähe
nes rahvaarv järgnevate aastaküm nete käigus v e e lg i näljahäda (1 3 1 5 ) tõttu ja võitlu ses võõrvallutajatega.
Joonis 1. Rahvaarv Eesti praegusel territooriumil 1200-1997. Population in current territory o f Estonia 1200-1997.
13
A javahem ikus 1 3 5 0 -1 5 5 8 ra h v a a r v k a sv a s ning 16. sajandi kesk paigaks o li suurenenud 2 5 9 0 0 0 inim esen i. Seejärel saabus üks kriitili
sem aid ajajärke rahva ed asik estm isel. V e n e — L iiv i, P o o la — R o o tsi s õ d a d e j a n e n d e le jä r g n e n u d k a tk u e p id e e m ia te ta g a jä r je l k a h a n es r a h v a a r v 17. sa ja n d i a lg u se k s (1 6 2 0 ) v õ r r e ld e s s õ ja -e e lse g a 40%
(Palli, 1996).
1620. aastal olid revisjonide andm etel 75% M andri-Eesti taludest
‘tühjad. A rvatavasti oli tegelik rahvaarv siisk i m õnevõrra suurem, kui talude arvestuse järgi võik s arvata, sest o sa in im esi o li veel m etsas redus. K õ ig e rängem ini olid kannatada saanud tihedam ini asustatud ja jõukam ad alad: Järvamaa, T allinna üm brus, h ilisem V iljandim aa ning Tartu- ja Virum aa lääneosa. Tunduvalt väiksem ad olid kaotused Saare- ja H iium aal, põhjarannikul ning V e n e piiri lähedal. Ilm ekalt illustreerib M andri-Eesti olukorda asjaolu, et iga neljas E esti inim ene asus tol ajal Saaremaal (Vahtre ja Piirim äe, 1983). Rahvastiku tihedu
se suured erinevused tingisid kohalike talupoegade in ten siivse ümber- paiknem ise.
1 6 2 5 -1 6 9 5 k a sv a s r a h v a stik k iiresti: kui 1640. aastal hinnati E esti rahvaarvuks 140 0 0 0 inim est (P alli, 1996), siis 1695. aastaks oli rahvaarv, vaatamata 1657. aasta katkule ning R o o tsi— V en e sõjale, juba um bes 3 5 0 0 0 0 - 4 0 0 0 0 0 inim est. K iirele rahvastiku taastum isele aitas o lu liselt kaasa sisseränne, kuigi en am u se juurdekasvust andis loom ulik iiv e (P alli, 1990). Vaatamata im m igratsiooni so o siv a le p o lii
tikale m oodustasid 17. ja 18. sajandil lig i 90% kogu rahvastikust ja 9 5 -9 9 % m aarahvastikust siiski eestlased . E estis elas ka rootslasi, v e
nelasi, soom lasi, lätlasi, poolakaid, leed u lasi ja sakslasi, viim ased m oodustasid 4 0 -6 0 % linlastest.
17. sajandi lõpus, 18. sajandi a lgu ses tabas E estit mitu suurt katast
roofi, m is pidurdasid uuesti rahva arvukust.
1. Suure nälja tõttu (1 6 9 5 -1 6 9 7 ) suri ü le 7 0 0 0 0 in im ese ehk 20%
tolleaegsest rahvastikust (O . L iivi hinnangud, vt. Palli, 1990). Suhte
liselt vähem kannatasid linnad, kus oli olem as viljatagavara, ja Saare
maa, kus aitas m eri. L eiva asendam iseks kasutati m ännikoort, sam malt, sõnajalgu, urbi, õ lg i, aganaid, kärvanud loom i n in g ise g i laipu.
V e e lg i suurendas surem ust 1697. aasta k evad el puhkenud düsenteeria ja p lek ilise tüüfuse ep id eem ia (L igi, 1976).
2. Põhjasõja ajal suri ajavahem ikul 1 7 0 0 -1 7 0 9 sõjategevu se .ja nälja tõttu 5 0 0 0 0 inim est (S iilivask , 1996a).
14
3. 1 7 1 0 -1 7 1 1 o li E estis katk. 1709. aastal H ispaanias algu se saa
nud ning E estisse P oola kaudu saabunud katk laastas eriti Põhja- ja Lääne-Eestit, näiteks L ääne-E estis suri 3 /4 rahvastikust. Ida-Eesti kannatas vähem , kuid sealgi suri kohati lig i p o o l inim estest (S iilivask , 1996a). Katku, teiste haiguste ning nälja tõttu suri sel perioodil kokku 170 0 0 0 - 2 0 0 0 0 0 inim est (P alli, 1990).
Kuna katkust pääsu polnud, alistunud in im esed vaikselt om a saa
tusele: pesnud end puhtaks, pannud uued riided selg a ja jäänud surma ootam a. Katku m öödum isel hakanud ellujäänud m etsast välja tulem a ja teisi otsim a. M itm es piirkonnas olid ellu jäänud vaid üksikud pere
konnad, kes panid aluse uuele rahvaarvu k asvu le (Selirand, 1996d).
17. sa ja n d i lõ p u k s, e n n e s u u r t n ä lja h ä d a o li ra h v a a r v jõ u d n u d 3 5 0 0 0 0 - 4 0 0 0 0 0 in im e se n i, k a tk u , n ä lja j a sõ ja ta g a jä r je l v ä h e n e s E e sti ra h v a a r v 17 a a sta jo o k s u l ta a s u m b e s p o o le v õ r r a . 1712. aas
tal elas E estis ligikaudu 170 0 0 0 inim est.
Pärast sõda hakkas E esti rahvaarv taas kiiresti kasvam a. K riisist toibum ist kiirendasid riiklikud m eetm ed: m aa raske olukorra tõttu an
dis keskvalitsus m itm esuguseid soodustusi: vähendati m akse ja koor- m isi, talupojad vabastati nekrutikohustusest V en e arm eesse, eestlastest ja lätlastest sõjavangid lasti en n e sõja lõppu koju. 1750. aastaks o li rahvaarv saavutanud R ootsi-aegse tasem e (S iilivask , 1996a). O m a osa rahvaarvu ed asises kiires kasvus o li ka k liim a soojen em isel 18. sa
jandil, m is tagas korralikuma viljasaagi (Vahtre, 1972). K okkuvõttes kasvas rahvaarv Eesti territooriumil Põhjasõja lõpust kuni 19. sajandi keskpaigani lig i viis korda.
1 7 3 1 .-1 7 3 2 . aastal olid 42% rahvastikust 0 -1 4 -a a sta sed . E luea tõu
su tõttu hakkas rahvastiku vanusestruktuur 18. sajandi jook su l muutu
ma: laste osatähtsus langes aeglaselt (tabel 2). Sotsiaalses struktuuris dom ineerisid talupojad (92,3% ), kuid alates 19. sajandi keskpaigast hakkas nende osatähtsus pidevalt vähenem a. 1897. aastaks töötas p õ l
lum ajanduses juba 62,2% , tööstuses j a eh ituses 14,6%, kaubanduses, transpordis, sid es ja teeninduses 14,0%; m ittetootm issfääris 7,2% rah
vastikust (Karjahärm, 1992).
19. sajandi keskelt alates vähenes nii surem us kui sündim us E estis juba pöördumatult. A lgas nn. dem ograafiline ülem inekuperiood. Sure
m use ja sündim use suhteliselt ü h eaegse languse tõttu polnud ü le
m inekuperioodi aegne rahvastiku kasv E estis väga suur. A javahem ikul 1 8 5 0 -1 9 4 0 suurenes rahvaarv vaid 1,6 korda (K atus, 1990).
15
Tabel 2. Rahvastiku vanuskoosseis Eestis (%) 1782-1977. Population age structure (%>) 1782-1977.
Vanus Age
0 -9 10-19 2 0 -2 9 30-39 40-49 50-59 6 0 -
1782 29,6 19,6 15,1 13,1 9,3 5,8 7,5
1881 23,6 19,8 16,6 12,2 10,9 8,8 8,1
1897 22,0 19,1 16,4 14,1 10,5 8,1 9,7
1934 15,2 14,1 18,0 15,4 12,6 10,2 13,8
1970 14,6 14,8 14,4 15,9 13,7 9,8 16,8
Palli, 1990.
* 1782. a. oli vanurite osatähtsus H. Palli hinnangul mõnevõrra väiksem.
Suremus
T eavet inim este tervise ja surem use kohta varasem ast ajast on võim a
lik saada m atuste arh eoloogilistelt uuringutelt. 1/4—1/3 k o g u se lle p e
riood i su r m a d e a r v u st a n d is im ik u su r e m u s. N äiteks Tartu Jaani ki
riku 1 3 .-1 4 . sajandi kalm istu säilinud luustike uurim isel selgu s, et 35% m aetutest olid noorem ad kui aastased lapsed. 49% o li elanud 5-aastaseks, 39% 15-aastaseks (K alling, 1995).
18. sajandi lõpu O tepää kihelkonna andm el oli im ikusurem us juba tunduvalt väiksem . O tepää kirikuraamatute andm etel suri 20% sündi
nutest enne üheaastaseks saam ist, natuke üle p oole elas viieaastaseks ja vaid pool sündinutest 15-aastaseks (P alli, 1990). M aa- ja linna
rahvastiku andm ete võrd lem isel tuleb olla siiski ettevaatlik, kuna on teada, et ebasanitaarse olukorra ja tihedate inim kontaktide tõttu o li lin nades surem us alati kõrgem .
Joonisel 2 on näha erinevused surmade jaotu ses vanuserühm iti Tartu linnas tänapäeval ja 14. sajandil.
14. sa ja n d il e la sid ta r tla se d k e sk m ise lt 2 2 ,6 -a a sta se k s, m is oli m õnevõrra m adalam Põhjam aade k esk aegsete'lin n ad e elanike ( 2 4 ,7 - 3 2 ,2 aastat) ja arvatavasti m adalam ka E esti m aainim este elueast.
K riitilise im ik u -ja noorukiea m öödudes tõusis oodatav elu ig a kiiresti.
N ii o li se e 20-aastatel ju b a 57 aastat (K alling, 1995).
16
vanus /age
- ■ I4 .s a j./c e n . --- 1986-1991
Joonis 2. Surcmistõenäosus 14. sajandil ja 1986-1991 (Tartu linn). Prob- ability o f death in the 14. century and 1986-1991 (Tartu town).
18. sa ja n d i e e stim a a la se d ela sid k e sk m ise lt ju b a 3 5 -4 0 -a a s ta - sek s, m is o li näiteks küllalt lähedane sakslaste ja prantslaste tollasele k esk m isele elu eale (Palli, 1973). Elu paranedes kiirenes inim este kesk m ise elu ea kasv. 1897. aastaks o li naiste keskm ine oodatav eluiga sünnil tõusnud 4 5 ,5 ja m eestel 4 1 ,9 aastani (Katus ja Puur, 1991).
Surm ade arv sõltus eelk õ ig e m ajanduslikest tingim ustest (saak), epideem iatest (rõuged, düsenteeria, leetrid jt.).
15. sajandi keskpaigast algas E estis rõugete m assiline levik. R õuge
haigetest suri um bes üks viiendik, enam ik tolle aja inim estest olid rõugearm ilised.
Katkuks nim etati om aaegses kõnepruugis kõiki kiiresti levivaid suure surem usega haigusi ja praeguseks on raske kindlaks teha, m il
listel juhtudel oli tegem ist päris katkuga (Vahtre ja Piirim äe, 1983).
Suuremad katkupuhangud laastasid E estit aastatel 1531, 1549, 1 5 7 0 - 1578, 1 6 0 1 - 1 6 0 6 ,1 6 5 7 ja 1 7 1 0 -1 7 1 2 .
Surem us o li kõrgem talvel ja kevadel, kui toitu o li vähem , ilm as
tikuolud viletsad ning inim este organism nõrgem . N akkushaiguste levikut talvel soodustas omakorda k ooselu kitsastes ruum ides (Palli, 1996). 1 7 .-1 8 . sajandil oli surem uskordaja keskm iselt 2 7 - 2 8 prom illi, saavutades kõrgtasem e 1780. aastal. 18. sajandist hakkas surem us ta
sapisi v ih e n e m a (joonis 3). E sialgu oli surem use vähenem ine veel ebaühtlane ning sõltus suuresti lokaalsetest erisustest. Ü ks surem use vähenem ise põhjustest oli võitlus nakkushaigustega. Teatavasti hakati
3 17
rõugete vastu vaktsineerim a 19. sajandi algul, 1805. aastal pandi L iivim aa kubermangus rõugeid ju b a 18 722 lapsele (Pullat, 1972). Pa
ranesid ka sanitaar- ja toitum istingim used, m is kokkuvõttes vähenda
sid esialgu eelk õ ig e täiskasvanute surem ust. Suuresti m õjutas surmade arvu endiselt väikelaste surem use kõikum ine. 19. sajandi esim esel p oolel o li see veel keskm iselt 2 0 0 prom illi, kuid kõikus erinevatel aas
tatel 161st kuni 248n i (Vahtre, 1973).
Joonis
promilli
CBR - - CDR
Joonis 4. Sündimuse ja suremuse üldkordajad 1690-1990. CBR and CDR in 1690-1990.
Hispaania Spain Ungari Hungary Austria Austria Soome Finland Rootsi Sweden
3. Keskmine eluiga 1900 mõnedes Euroopa riikides. Life expectancy at birth about 1900 in some European countries. (Andmed: Katus ja Puur, 1991.)
Eesti Estonia
0 naisedAomen □ mehed/men
18
Sündimus
1 7 .-1 8 . sajandil dom ineeris E estis lasterohke pere. H. Palli (1 9 9 0 ) andm etel sünnitas iga abielus naine k eskm iselt 4 - 5 last, k ellest 2 ,5 -3 sai täiskasvanuks (K atus, 1990). A rvatavasti erines laste arv n ii rah
vusgrupid kui ka m a a -ja linnainim estel (vt. P alli, 1990). Ü ld in e sün
dimuskordaja püsis E estis 18. sajandil 4 0 prom illi piires ning sõltus suuresti ilm astikuoludest ja viljasaagist. Sündide arvu m õjutas ab iellu m iste, abielus naiste j a ka kodust eem al (vooris, kalastam as) olevate m eeste arv (Palli, 1996). K õrgem o li sündim us katkujärgsetel aastatel, näiteks 1 7 1 5 -1 7 1 9 (5 0 prom illi). O saliselt o li sellin e järsk tõus seotud ka laste registreerim isega tagantjärele. H. Palli hinnangul (1 9 9 6 ) v õ is tegelik sündim use üldkordaja o lla 45% ümber. K una tegem ist on üld- kordajaga, siis tuleb silm as pidada, et eriti suure näitaja annab väike rahvaarv. Vanurid j a lapsed olid langenud katku ohvriks, ellujäänud olid valdavalt parimas sig im isea s. T eine järsk sündim use tõus toim us 19. sajandi keskel ning se lle põhjuseks peetakse talupoegade vabane
m isele järgnenud abiellum ise tõusu (Palli, 1973).
K aruse ja Otepää kihelkonna andm etel ristiti perekonna esim en e laps k eskm iselt 1 4 -1 6 kuud pärast pulm i (P alli, 1990). V allaslapsena sündis maal um bes 1-2% k õ ig ist lastest. K õ ig e suurem o li vallaslaste arv linnaeestlastel (Huebner, vt. Vahtre, 1973), kuid erinevused m aa ja linna vahel v õ isid tuleneda ka registreerim ise erinevusest. H . Palli (1 9 9 0 ) andm etel sõltus fertiilne käitum ine o lu liselt sotsiaalsest staatu
sest. M adalam a staatusega — saunikute ja sulaste — peredes abielluti hiljem , naiste keskm ine elu iga o li lühem ning fertiilsus sellest tulene
valt ka m õnevõrra väiksem kui jõukam ates taluperedes.
A la te s 19. sa ja n d i a lg u se st h a k k a s la ste a rv eesti p e r e s v ä h e n em a . Sündim use langus o li E estis küllaltki pikaajaline ja suhteliselt aeglane protsess. K una sündim use langus toim us peaaegu sam aaegselt surem use vähenem isega, siis o li ülem inekuperioodi dem ograafiline plahvatus E estis tagasihoidlikum kui m õnedel teistel rahvastel, kes lä
bisid dem ograafilise ülem ineku hiljem (K atus, 1994).
1880. aastate alguses o li üldsündim usindeks (sündim ustasem e häl
v e m aksim aalsest võim alikust) E esti om ast madalam vaid Prantsus
m aal, Iirim aal, Š veitsis ja R ootsis. Eesti sündim ust suurendas asjaolu, et võrreldes Põhja- j a Lääne-Euroopa m aadega o li Eesti fertiilses eas naiste seas rohkem abielunaisi. Puhas abielusündim usindeks o li Eesti om ast madalam vaid Prantsusmaal.
3* 19
Sündim use langus v õ is olla seotud te a d lik u p e r e p la n e e r im ise g a , kuid kindlad andmed se lle kohta puuduvad. On küll teada viiteid, et vallalised on püüdnud rasestum isest hoiduda (H upel, vt. Vahtre, 1973, lk. 179). R asedusest hoiduti im etam isaja pikendam isega (K reutzw ald), esin es aborti, salajast lapsetapm ist ja ka surnud vallaslapsi püüti v õ i
m alikult varjata (vt. Vahtre, 1973). V õim alik, et lastest hoidum iseks kasutati coitu s in te rru p tu s't (Palli, 1973b; Soom ere, 1990) või rütmi- m eetodit (Soom ere, 1990). Sündim ust alandavate kaasm õjuritena lähevad arvesse luteri usk, koolihariduse levik, m is tõi kaasa laste k allin em ise, samuti talurahva liikuvuse suurenem ine, linnastum ine, naiste m ajapidam isvälise töökoorm use tõus ning eluasem eprobleem id (vt. L aas, 1978). Ü heks m adalam a abielusündim use põhjuseks võ is o lla ka k õ rg em a b ie llu m isv a n u s, m is vähendas naiste viljakust.
19. sajandi lõpul ilm nes abielus olevate inim este osatähtsuse lan
gus ühiskonnas, m is oli põhjustatud abiellum isvanuse edasilükkam i
sest. H. Reim ani (1 9 3 6 ) hüpoteesi kohaselt oli ab iellum isvanuse ed asi
lükkam ine omakorda seotud kesk m ise elu ea pikenem isega, m is p õh justas elutsüklite edasinihkum ise: lap sep õlve, k ooliea p ik en em ise ning abiellu m ise ning pere lo o m ise lükkum ise h ilisem asse ikka.
Abiellumine
K õ ig e varasem atest k o o selu v iisid est ning kom bestikust annavad m eile viiteid folkloor ning tavad. Seksuaalselt vabade pidukom m ete põhjal võib kahtlustada, et m onogaam ia p o le m itte alati m eie esivanem ate seas valitsev olnud. A rvatakse, et m onogaam ne abielu hakkas E estis sagen em a koos ristiusu levikuga 13. sajandil. A ga veel 17. sajandist on viiteid eestlaste polügaam iale. Laialdaselt kasutati eestlaste seas abikaasade m uretsem iseks röövim ist. I. Soom ere (1 9 9 0 ) arvates v õ isid esiisa d sel viisil naisi hankida juba 3 0 0 0 aastat tagasi. M uinasajal saadi naisi sel viisil e elk õ ig e R ootsist, Taanist, Lätist ja V en est ning ka teistest Eesti m aakondadest. V eel 16. ja 17. sajandi ürikutest leiab viiteid asjaolule, et naiserööv ei olnud kadunud. N aiseröövi järkjär
guline asendum ine ostuga võ is toim uda m eie ajaarvamise eelsetel sa
janditel. N a ise müüjaks v õ is p eale isa o lla ka vend ning tasuti peam i
selt natuuras (Soom ere, 1990).
Erinevalt tänapäevast, m il abiellum isotsuse teevad^ tavaliselt n o o red ise, o li veel keskajal perekonna lo o m isel om a sõna kaasa rääkida m õisnikul ja kodakondsetel. A b iellu m ist mõjutas suuresti põllutööde
2 0
ja toiduvarude sesoon su s, viljasaak, sõjad, epideem iate levik j a nek
rutite võtm ine. T ulenevalt k õ ig ist n eist tegureist oli abiellum us väga kõikuv. K õ ig e soositum ateks ab iellum isaegadeks olid p õllutöödest vabad ajad kevad ja talv (vt. Vahtre, 1973). H. Palli (1 9 7 3 b ) andm etel sõlm iti 2/3 abieludest novem brist jaanuarini, kui o li rohkem toitu ja vaba aega. Eriti kehtis se e esm asabielude korral. L eskm ehed a b iel
lusid sageli ka kevadel j a su vel.
A b iellu m ise seso o n su s o li eriti ilm ekas vaesem atel maaeestlasteP.
Saksa rahvusest m aainim esed ning linnakodanikud ei pidanud pere
konna loom isel niivõrd arvestam a v ä liste teguritega (P alli, 1990).
19. sajandi keskel o li abiellum us näiteks E estim aa kuberm angus k eskm iselt 8 ,5 -8 ,8 prom illi, kuid sõltus suuresti m ajanduslikest v õ i
m alustest (Vahtre, 1973, jo o n is 5). Erinevalt idanaabritest abielluti Eesti aladel 18. sajandil ju b a küllaltki hilja, sajanditega o li abiellum is- vanus tõusnud.
Joonis 5. Loomuliku iibe näitajad ja neid mõjutanud tegurid Eestimaa kubermangus 1780—1858. Indicators o f natural movement in Estonian gubernia. (Andmed: Vahtre, 1973.)
R õu ge kihelkonna andm ed lubavad oletada, et 17. sajandil algas naiste a b ie llu m isv a n u s 2 0 -2 1 aastast, vaid üksikud sidusid end va
rem. M ehed abiellusid esim est korda vaid m õnevõrra hiljem : 2 1 -
nekrutile vfitminc 1797 recruit tnobihzalton
0
21
23-aastaselt (P alli, 1990). 18. sajandil abiellum isvanus tõusis: nii m e
hed kui ka naised abiellusid enam asti 2 0 -2 5 -a a sta se lt (tabel 3).
Tabel 3. Vanus esmakordsel abiellumisel vanuseriihmiti Karuse ja Otepää kihelkonnas. Age at first marriage by age groups in Karuse and Otepää parishes.
15-19 20-24 2 5 -2 9 30-34 3 5 - Keskmine Mean age Karuse:
naisedIfemale
1713-1749 22,4 58,2 17,9 1,5 21,7
1750-1774 9,2 75,4 9,2 4,8 1,3 22,8
1775-1799 7,1 62,4 21,2 7,5 1,7 24,3
mehed/males
1713-1749 — 84,4 12,5 3,1 — 22,9
1750-1774 4,6 43,1 24 22,9 4,6 26,0
1775-1799 2,9 37,7 24,6 23,2 10,1 27,0
Otepää:
naisedIfemale
1725-1749 32,2
i
46,4 21,4 21,5
1750-1774 14,3 58,6 24,4 1,9 0,8 22,8
1775-1799 5,3 55,6 25,2 9,9 4,0 24,2
mehed/males
1725-1749 11,1 66,7 18,5 3,7 — 23,2
1750-1774 2,2 50,0 36,5 9,6 1,7 24;9
1775-1799 1,5 41,5 32,6 17,0 7,4 27,1
Palli, 1990.
19. sajandil oli keskm iseks abiellum isvanuseks 2 4 - 2 5 aastat (vt. Vahtre, 1973). K uid näiteks R õngu, Rannu, N õ o ja Puhja k ih el
konnas toim us esm akordne abiellum ine aastatel 1 8 6 0 -1 8 8 1 v e e lg i hil
jem : naistel 2 5 , 1 - j a m eestel 3 0 ,6-aastaselt. P eale m eeste ja naiste kesk m ise ab iellum isvanuse suure vahe o li 19. sajandile veel ise lo o m ulik ab iellu m ise seso o n su se vähenem ine võrreldes 17. sajandiga (P alli, 1973b). A b ielu eeld u sek s o li m õningane m ajanduslik kindlus
tatus, elu asem e olem asolu .
K uigi abielulahutusi praktiliselt ei olnud, ei kestnud abielud siiski väga kaua ning lõppesid tavaliselt ühe ab ielu p oole varase surmaga.
U m b es pooltel juhtudel katkes abielu v e e l naise fertiilses eas (tabel 4).
2 2
Tabel 4. Abielu kestus 18. sajandil Karuse ja Otepää kihelkonnas. The duration o f marriage in the 18. century in Karuse and Otepää parishes.
Abielu kestus <10 aastat 10-19 aastat >20 aastat
Duration year year yea r
Karuse 1712-1785 35,2% 25,9% 37,9%
Otepää 1716-1799 26,8% 31,5% 41,5%
Palli, 1990.
M eeste j a naiste käitum ine lesestu m ise korral o li väga erinev: 1/5 naistest jäid k i lesek s ega abiellunud uuesti, lesk m eestest e i otsinud uut perenaist vaid 5%. M ehed abiellusid pärast n aise surm a ka kiirem ini (joon is 6).
< = 9 10 19
■ mehed/men
> = 2 0 ei abiellunud
did not marriage [ l naised/women
Joonis 6. Abiellumise ajastatus pärast lesestumist Karuse ja Otepää kihel
konnas 18. sajandil. The time o f remarriages after death o f hus- band or wife in Karuse and Otepää parishes in the 18. century.
(Palli, 1990.)
Perekonna k o o sse is erines suuresti tänapäevasest. D om ineerisid suured leibkonnad j a liitperekonnad. V äga sageli elas ühtse perena koos m itu noort abielupaari lastega, vanem ate j a vanavanem atega, perekonnaliikm ete’arv ulatus paarikümneni j a üle selle (Tepp, 1994).
23
Ränne
Täpsed andm ed inim este liik u m ise kohta varasem ast ajast puuduvad, küll võib teha kaudseid järeldusi rände kohta se o se s rahvastiku struk- s tuuri m uutusega. R änne sõltus loom ulikust iibest: sõja-, nälja- ja kat- kuperioodidele järgnes ulatuslik in im este liikum ine nii im m igratsiooni kui siserände näol (vt. Laas, 1987). E nam uses eestlastest koosnenud talupoegkonna liikum ist piiras olu liselt kuni 19. sajandi alguseni keh
tinud sunnism aisus. S isem ain e liikum ine elavn es vaid sõdade ja nälja
häda aegadel. R ootsi— P oola sõja ajal päästsid paljud V en e piiri
* lähedased talupojad end selleg a , et p õ g en esid k oos perega V enem aale.
K õik ei pöördunud tagasi ka pärast sõda j a nii tekkisid eesti külad P eipsi idarannikul. K riisiaegade m öödudes liiguti tihedam alt asustatud aladelt tühjaks jäänud taludesse. N äitek s L iivi sõja järgsel perioodil asus või asustati um bes üks kolm andik E esti talupoegadest uude elu kohta (V ahtre ja Piirim äe, 1983).
Sam uti soodustasid erinevatel aegadel E estit valitsenud võim ud im m igratsiooni E esti aladele.
A la te s 13. s a ja n d is t tuldi Saksam aalt ja R ootsist linnadesse ning m aainim este arv suurenes S o o m e, V enem aa, Läti, R ootsi ja Saksam aa im m igrantide arvel.
Rahvaarvu kiire suurenem ine 17. sa ja n d il p ä r a st L iiv i s õ ja kriisi oli osaliselt rohke sisserände tulem us. M õn in gase ettekujutuse im m ig
ratsiooni ulatusest sel perioodil annab L õuna-E esti m andriosa'talu
poegad e rahvuslik k o o sse is 1638. aastal. R ootsi võim ude revisjonist selgu b , et 4 4 8 5 taluperest oli päritolult eestlasi 3 7 1 8 , ven elasi 341, soom lasi 2 5 7 , lätlasi 111, poolakaid 25, sakslasi 18, leedulasi 9, roots
lasi 5 ja ungarlasi 1 (V ahtre ja Piirim äe, 1983).
V en elased asusid elam a peam iselt Ida-E estisse, üksikud kaugem a
leg i kuni Pärnu üm bruseni välja. V en e talupoegi tuli juurde ka A lu tagusele, kus juba varasem atel sajanditel o li kujunenud arvukas vene- vadja rahvastik. 17. sajandil saabusid P eipsi põhjarannikule ja M ust
vee üm brusesse vanausulised. P eale talupoegade tuli V enem aalt ka k äsitöölisi, kaupm ehi ja kalureid.
S oom laste rohkearvuline saabum ine E estisse k estis pikem at aega.
O saliselt toim us see R ootsi riigivõim ude organiseerituna, kuid tuldi ka vabatahtlikult pääsem aks sõduriks võtm isest v õ i lahedam ate ela m is
tingim uste pärast. Erinevalt teistest talupoegadest o li soom laste päris
orjaks m uutm ine esia lg u rangelt keelatud. K õige arvukam alt o li soom -
24
lasi Põhja-E estis (Harjumaal 12%, Virumaal 20% talupoegadest), kuid palju ka näiteks Tartu ja Põltsam aa üm bruses.
Lätlased o li suurem as osas pärit Kuramaalt ning k õige tihedam alt asus neid V a lg a st Tartuni.
P oola ajal tuli L õuna-E estisse rohkesti talupoegi ka P oolast, kuid enam us n eist lahkus E estist k oos P oola võim uga. Iseloom u lik näide talupoegade liikum isest on Rakvere üm brusesse elam a asunud ligi paarküm mend hollandi peret, kelle tõi E estisse koos elu s j a eluta inventariga Rakvere linnuse ja ümbruse valdaja h ollandlasest aadlik (Vahtre ja Piirim äe, 1983).
Suhteliselt pikk saabum isperiood ja hajaasustus tingisid siisk i uus
tulnukate kiire assim ileerum ise.
E esti rahvaga ei. segunenud vaid Peipsi-äärsed ven elased . K a saks
lased säilitasid linnades om a rahvuslikkuse ja k eele (P alli, 1990).
18. sa ja n d i k e sk e l im m ig r a tsio o n i o sa tä h tsu s vähenes, eriti maal.
1840. aastatel algas m a ssilin e e e stla ste ü m b e r a su m in e . Ü m ber
asum ise eeld u sek s o li talupoegade vabanem ine pärisorjusest, põhju
seks harim iskõlbliku m aa vähesus ning uute m aade otsim ise võim alu s.
Kõrvuti enam asti vabatahtliku rändega o li tegem ist o sa liselt ka sunni
v iisilise väljasaatm isega Siberisse (Laas, 1987). Suurima ulatuse saa
vutas väljaränne 1860. aastatel. Peam isteks väljarännu suundadeks olid Krimm j a K aukaasia, ka L oode-V enem aa, K aug-Ida j a A m eerika (Tiit, 1993). 19. sajandi lõpuks ulatus väljarännanute arv 110 0 0 0 ini
m eseni, m is m oodustas 11% k õigist tolleaegsetest eestlastest. V äljas
p ool E e s ti-ja L iivim aa kubermangu elas k õige rohkem eestlasi Peter
buris: 12 000.
P aralleelselt väljarännuga m õjutas rahvaarvu 19. sa ja n d il ta a s h o o g u stu n u d sisse r ä n n e . 19. sajandi lõpus tõi V en e sõjatööstuse areng E estisse hulga võõrtöölisi V enem aalt. R ändevõim alused avardu
sid tunduvalt Tallinna— Peterburi ning Tapa— R iia raudteelõigu v a l
m im isega. K a raudtee ehitam ine ise oli im m igratsiooni allikas (Laas, 1987). Suurenes ven elaste osatähtsus rahvastikus. 18 9 7 . a a sta V e n e m a a r a h v a lo e n d u se a n d m e te l o li Eesti rahvastikust eestlasi 91% , v e nelasi 4% ja sakslasi 3,5% . Enam us inim esi olid väga paiksed: 84,6%
elas sam as m aakonnas sündim isest saadik, 12,2% o li sündinud m õnes teises E esti m aakonnas ning ainult 3,3% väljaspool E estit (Laas, 1987). L innainim esed olid siisk i liikuvamad.
Eraldi kontingendi m oodustasid veel n ek ru tid , kes ei lahkunud ko
dukohast vabatahtlikult, kuid kelle puudumine m õjutas olu liselt so o list
f
4 25
k o o sseisu . N ekrutite võtm ine algas Balti kuberm angudes 1797. aastal ning intensiivistus N apoleoni-vastaste sõdade aegu, eriti 1812. aasta Isam aasõja ajal. Samuti võeti nekruteid arvukalt (lig i 3 0 0 0 ) Krimmi sõja ajal (1 8 5 3 -1 8 5 6 ). T agasi sõjaväeteenistusest jõ u d sid vaid vähe
sed (V ahtre, 1973). Ü ld se võeti ajavahem ikul 1 7 9 7 -1 8 7 4 E estis nek
rutiks ü le 100 000 m ehe (Tepp, 1993b).
Linnastumine
A su late tekkim ine praegusaegsete linnade aladele algas käsitöö j a kau
banduse koondum isega liiklusteede sõlm punktides o lev a tesse suure
m atesse linnustesse või nende juurde ju b a m uinasajal. M uinasaja va
badusvõitluse käigus enam us neist hävis ning ehitati hiljem vallutajate p oolt ju b a klassikaliste keskaja linnadena üles. V arasem atest lin- nalistest keskustest ei kujunenud linnaks Otepää, Lihula ja V arbola (V ahtre ja Piirim äe, 1983). 14. sajandiks,oli E esti alal üheksa linna:
T allinn, Tartu, Narva, U us-P äm u, V ana-Päm u, V iljandi, Rakvere, Haapsalu ja Paide. Suurim oli Tallinn, kus elas 14. sajandi teisel p o o lel um bes 4 0 0 0 inim est. K uigi võim linnades oli sakslaste käes, olid linnaelanike seas arvulises ülekaalus arvatavasti siisk i eestlased , kes m oodustasid suure osa käsitöölistest ja nn. liikuvatest inim estest. Sa
geli säilisid eestlastel sidem ed ka maaga: linna üm bruses hariti põldu ja kasvatati karja.
Linnadel olid om al ajal laialdased om avalitsu sõigu sed . Linna valit
sem ise ja linnaelu korra määras kindlaks linnaõigus.
Linnakodanikuks võeti vastu ainult gildi liikm eid. U u si kodanikke võttis vastu raad. Lisaks rae otsu sele o li tarvilik v eel kodanikuraha tasum ine. K õikides linnades ei kehtinud siiski ühtsed reeglid. Oli linnu, kus poeg päris isalt kodanikuõigused ega pidanud kodanikuraha tasum a. L evinum o li siiski kord, kus linnakodaniku p o eg ja ka mujal sündinu pidid kodanikuõiguse ise taotlem a. N ad pidid vastam a k õik i
d ele tingim ustele ning said siis ka õ ig u se om ada kinnisvara. V arase
m atel aegadel oli kinnisvara om am ine kodanikuõiguse saam ise eeltin gim u s (Pullat, 1992). K äsitöölised pidid end tsunftis üles andma, linna sisse kirjutama, m aksm a maksu, andma vande. P eale linnakodanike elasid linnades v ee l nn. lahtised inim esed (lih ttöölised , mündrikud, laadijad, voorim ehed, teenijarahvas, linnasõdurid, riigiam etnikud, s i
bid, prostituudid, kerjused).
26
M uuhulgas oli linnadel õ ig u s võtta linnakodanikuks ka talupoegi, kui nad olid elanud linnas vähem alt aasta ja kuus nädalat (Selirand, 1996b).
S u h te lis e lt so o d n e oli lin n a d e , n a g u k o g u ra h v a stik u , a r e n g u s a ja v a h e m ik 1 3 5 0 -1 5 5 8 (Palli, 1973). 15. sajandil hakkasid linnad laienem a, e elk õ ig e m aalt tulnud inim estest tekkisid väljaspool müüre agulid. 16. sajandi keskpaiku oli linnuste või kirikute juurde tekkinud rida väiksem aid aleveid (14), m is m eenutasid linnu, kuid m illel puux dusid sp etsiifilised õigused (Pullat, 1972). N e ist suuremad olid V alga ja K uressaare (Vahtre, 1976b). Linnade arv siisk i ei kasvanud vara
sem ate linnade vastuseisu tõttu, kes valvasid, et ei tekiks konkurente.
20 0 0 0 linlast m oodustasid sel ajal um bes 5 -6 % kogu rahvastikust.
Tabel 5. Rahvaarv suuremates linnades 16. sajandist kuni 1922. aastani.
Population in bigger townsfrom the 16. century up to 1922.
16. saj. 17. saj. 1782 1819- 1862- 1881 1897 1913 1922 keskel keskel 1825 . 1863
Tallinn 7000-8000 >10 000 10 653 12 872 20 680 43 880 58 807 116 132 122400 Tartu 5000-6000 2000 3421 8499 13 826 29 788 41 176 45 088 50 300 Narva <1000 3000 3000 3500 8144 — 28 592 21 038 26 912 Pamu <1000 3000 1954 4087 6690 12 862 12 842 22 280 18 499
Haapsalu <1000 — 594 647 1570 2667 2996 4100 4251
Viljandi — — 603 951 2406 5248 7701 8448 9400
Paide _ — 440 857 1169 19 010 2479 3044 2980
Rakvere _ — 375 574 1564 3288 5860 5361 7660
Kuressaare _ — 1379 1945 3378 3343 4483 5567 3364
Võru — ' — — 797- 1587 2617 4124 4800 5734
Kõik 20 000 19 600 23 000 35 400 64 000 — 180 800 253 300 302 000
Jinnad 5-6% 6% 5% 6% 9% — 19% 23% 27%
Pullat, 1972.
16. sa ja n d i lõ p p ja' 17. sa ja n d k o o s sõ d a d e j a H a n sa L iid u la n g u se g a o li raske aeg ka linnadele. E esti linnadest säilitas vaid Narva om a en d ise tähtsuse (Pullat, 1982). Soodne o li olukord ka K uressaa
rele, m is kasvas Taani võim u all edukalt vilja salaveo ning mandri
m eeste sisserände toetusel.
Linnarahvastik kasvas aeglaselt. Sõjategevuse käigus jä i rüüsta- mata vaid Tallinn, *kuid ka seal põletati m aha eeslinnad ning suur osa linnarahvast suri katku. T eised linnad vallutati korduvalt vaenuvägede Poolt (Vahtre ja Piirimäe, 1983).
4* 27
1599. aasta sai otsustavaks U u s - ja Vana-Pärnu konkurentsis. V õeti vastu lõplik otsus, m illega kohustati Vana-Pärnu elanikke v iie aasta jo o k su l ümber asum a U us-Pärnusse (vt. Palam ets, 1976).
Linnade areng sõltus suuresti õ ig u sest laolinna staatusele. Suuri
m ateks konkurentideks olid Tallinn ja N arva. E sialgsek s võitjaks o su tus küll Tallinn, kuid N arva ei andnud alla ning o li en d iselt edukas, nii et 1640. aastal arutati isegi m õtet kuulutada N arva R ootsi riigi teiseks pealinnaks (Piirim äe, 1976). 17. sajandi lõpus said linnaõigused V alga ja Kuressaare. Sõdades tugevasti kannatada saanud Paide, Haapsalu ja
“ Rakvere seevastu m üüdi aadlikele.
M õjukam a rahvusrühma m oodustasid linnades en d iselt sakslased, kuigi arvuliselt olid eestlased ülekaalus. K õ ig e kirjuma rahvuskoos- seisu ga oli Narva, kus elas nii saksa, ven e, M adalm aade prantsus
keelseid , in glise, pärsia kui ka arm eenia päritolu kodanikke (Piirim äe, 1976).
17. j a 18. sa ja n d i v a h etu s o li linnadele endiselt raske. Põhjasõja käigus hävitati 1708. aasta su vel V en e võim ude käsul Tartu linn:
sõjavägi lahkus, saksa so o st elanikud küüditati V en em aale ja eestlased pidid asum a elam a maale. Sealtpeale kaotaski Tartu om a koha suurte Baltikum i linnade Tallinna ja R iia kõrval ning pidi edaspidi leppim a igavese opositsionääri kohaga. Kui Tartus pärast aastaküm neid vare
m etes seism ist elu jä lle taastus, jä i linn siiski lõplikult kõrvale tähtsa
m atest kaubateedest ning kaotas laolinna õigu se. A sjale ei tulnud kasuks ka Tartu põlem ine 1775. aastal.
18. sajandi alguse katk hävitas p oole linnarahvastikust. K õ ig is E es
ti linnades jäi alles um bes 5000 inim est. 1725. aastaks linnarahvastiku arv siisk i jä lle kahekordistus (S iilivask , 1996a). Kiirem ini taastusid Tallinn ja Narva (kuulus nüüd Peterburi kuberm angu alla). Tallinn sai V en e im peerium i üheks tähtsaimaks sõjalaevastikubaasiks ja kauban
duskeskuseks, Narva o li impeerium i suurem aid sadam alinnu. Lisaks Tallinna sadam atele hakati 1718. aastal ehitam a Pakri lahe äärde uut sõjasadam at. 1783. aastal sai B altiiski Port (h ilisem Paldiski) linna
õigu sed . 1784 asutati Võru linn.
1782. aastal o li linlasi en d iselt 5% kogu rahvastikust. Talurahva pärisorjuse tõttu o li m aainim este linna liikum ine takistatud ning aju
tiselt saavutasid linnades ülekaalu sakslased.
Põhjaliku ülevaate 18. sa ja n d i lin n a d e st j a lin la ste dem ograafili
sest käitum isest on kirjutanud R aim o Pullat (1972; 1982). T em a raa
matutes leidub huvitavat teavet ka linlaste d em ograafilise olukorra 28
kohta. M ärg atav alt k õrgem kui maal oli linnas s u re m u s n a k k u s h a ig u s tesse: rõuged, kõiiutõved (tüüfus). Suurt s u re m u s t s o o d u s ta s id k ehvad sanitaarolud, h arim atus, ebausu lok k am in e, arstiabi k ü ü n d im a tu s ning e m a d e k o o rm a tu s tööga. Suremus sõltus ro h k e m ep id e e m ia te st, s ü n d i
m u st ning abiellum ist m õ ju ta sid seevastu ro h k e m ilm astik u o lu d ja saak. 1773. aasta Tallinna rahvaloenduse a n d m e te l oli ühe! m eesso o st täisk asv an u d kodanikul k eskm iselt 2,3; lihtm ehel 1 ja üürniku! või teenijal 0,4 last (Elias, 1978, vt. Pullat, 1982, lk. 4 0 ) ’>-,
S uured erin ev u sed valitsesid sotsiaalsete, seeg a ka r a h v u s g ru p p id e vahel. Suurim sü n d im u s oli eestlastel, sh. ka a b ielu v älin e sü n d im u s (1795. aastal 16%). K uid k õ rg e m su rem u s, eriti im ikutel põhjustas k o k k u v õ tte s siiski v ä ik s e m a laste arvu p e re k o n n a s. N äite k s Tallinna eesti k o g u d u se s m o o d u s ta s id im ik u su rm a d s u rm a p õ h ju s te hulgas 1 7 4 0 .-1 7 9 9 . aastal 6 5 ,6 % , sak sa k o g u d u se s 17,3% , surnultsündinute osatäh tsu s oli v a sta v a lt 12,6 j a 2 ,7% . M õlem as k o g u d u s e s oli u m b es 4 % su rm a ju h tu d e st seotud sü n n itu se v õ i la p se v o o d ip a la v ik u g a .
Kuna linnade loom ulik iive o li valdavalt n eg atiiv n e, vajas linn pi
dev alt v ä rsk e t verd väljastpoolt, seda andis nii sise- kui välisränne.
Kuni 1780. aastate k esk p aig an i kasvasid linnad (T allinn, P ä rn u ) p e a m iselt S ak sa m a a lt sa a b u n u te toel. N eile lisandusid S o o m e s t ja R o o t
sist tulijad. S o o m la se d olid peam iselt teenijarahvas, nin g m indi eel
k õige Tallinna j a N arva. Kogu sajandi vältel oli Eesti linnades ka vene kaupm ehi, k äsitöölisi, kalureid, aednikke. Eriti suur oli n en d e osa Narvas. Eestlaste maalt linna tulekul sai inim este elukohaks 18. sajan dil enamasti eeslinn ehk agul. Linna tuleku põhjusteks polnud niivõrd linna tõm be- kui maa tõuketegurid. Rände peam ised põhjused olid sotsiaalm ajan d u slik u olukorra muutused, õppim ine, abiellum ine, sõjaväeteenistus, pärisorjus. Lahkumine linnadest polnud eriti suur.
18. s a j a n d i l in te n siiv istu n u d lin n a d e k a sv p e a t u s 19. sajan d i esim e se l p o o lel jä lle . K uigi pärisorjus oli kaotatud, ei andnud seadu
sed talupoegadele veel täielikku vabadust, linnas polnud ka piisavalt tööd, tsunftid takistasid igati uute üritajate elu. Uue korra järgi tohtisid välism aa käsitööm eistrid linnades töötada ainult siis, kui astusid V ene kodakondsusesse. Linnaelanike noor k oosseis tingis küll kõrge sündi
m use, kuid ka suremus oli suur. 19. sajandi alguseks m oodustasid lin
lased endiselt vaid 5-6% rahvastikust (Katus, 1992).
Ulatuslikum maarahvastiku liikum ine linna algas pärast 1856. aasta talurahvaseaduste ja 1863. aasta passiseaduse kehtestam ist. Samuti soodustas linna asum ist 1866. aastast muudetud tsunftisundus linnas,
29
tööstuse areng linnades ning raudtee rajam isega loodud hõlpsam liik- lem isvõim alus. K apitalistliku tootm isega suurenes ka sotsiaalse kar
jääri võim alu s linnas (Pullat, 1972). Juurdevool linnades sõltus nüüd eelk õ ig e töövõim alu stest. Linnade rändeareaal laienes: sajandi algu s
aastatel tuldi peam iselt lähim atest m õisatest, sajandi keskpaigaks ini
m este saabum israadius suurenes.
- » — Tallinn — * — linnarahv. / urb a n p o p . — i— linnarahv. %
, % o f u rb a n p o p .
Joonis 7. Linnastumine 14. sajandist kuni 1922. aastani. Urbanizationjrom the 14. century up to 1922.
18 6 3 . a a sta l o li E e stis lin la si 8 ,7 % . S oom es elas sel ajal linnades 7,4% , R ootsis (1 8 7 0 . a.) 13% rahvastikust (P alli, 1973b). Pullat (1 9 7 2 ) vihjab siisk i, et 19. sajandi keskel v õ is linlaste tegelik arv olla tunduvalt väiksem . L igi p ool linlastest töötas tegelik u lt maal. Sajandi lõpuaastatel m ängis linnarahvastiku kasvus eriti o lu list rolli ju st siirdum ine maalt linna. T ööstu se areng tõi linnadesse p eam iselt maata talupoegi, kuid ka sp etsialiste välism aalt (Saksam aalt, Inglism aalt).
M igratsioon V enem aa teistest kuberm angudest E estisse oli suhteliselt tagasihoidlik (S iilivask , 1996c). K a loom ulik iive oli vähem alt 19. sa
jandi lõpuosas linnades ju b a p ositiivn e (vt. Pullat, 1972).
1 8 9 7 . a a sta k s o li lin la ste o sa tä h tsu s tõ u sn u d 1 9 ,2 % , s.o. 34 aas
taga kolm ekordistunud. 19. sajandi a lgu ses oli linnastum ine olnud kii
rem ju st L õuna-E estis, raudteevõrgu lo o m iseg a suurenes e elk õ ig e Tal
linna, N arva ja Rakvere osatähtsus. Just 1 8 7 1 -1 8 8 1 sai algu se Eesti tallinnastum ine (Pullat, 1972). T allinn kujunes sajandi lõpuks Narva
30
