Iga algalus on vaja viia lõpule

Volltext

(1)Kõigi maade proletaarlased, ühinege!. PARTEI ELU. Iga algalus on vaja viia lõpule. Tartu Riikliku Ülikooli parteiorganisatsiooni, rektoraadi, ELKNÜ komitee ja ametiühingukomitee häälekandja Nr. 1 (209). Reedel, 8. jaanuaril. 1954. a.. VII aastakäik. Heade tulemuste eest eksamisessioonil Tartu Riikliku Ülikooli kollektii vi ees seisab praegusel momendil uks tähtsamaid ülesandeid — ekr sam isessiooni edukas läbiviimine. Selle ülesande lahendamise tule mused sõltuvad üliõpilaste ja õppe jõudude ühisest pingutusest ja or ganiseerimisoskusest. Eksamisessiooni organisatoor seks aluseks on TRÜ rektori käsk kiri 1953/54. õppeaasta talvise ek sam isessiooni läbiviimisest. Vasta valt sellele on kõigi teaduskondade dekanaatides õigeaegselt valminud eksam isessiooni plaanid. Teadus kondade kateedrite poolt loodi üli õpilastele võimalused eksamiteks ette valm istuda kateedrite ruumi des, kasutada vajalikku kirjandust ning saada õppejõududelt konsul tatsioone. TRÜ pearaamatukogu on üliõpilastele avatud kuni kella 23-ni. Eksamisessiooni eelse pe rioodi kulgu võib pidada enam-vähem kordaläinuks. Samal ajal soo ritati ka õppeplaanis ettenähtud ar vestusi. Selle töölõigu osas ilmnes aga, et enamikel juhtumeil puu dub igasugune ajaline planeerimir ne ja õppejõud määravad meele valdselt arvestuste tähtpäevi, mil lest tingituna need kuhjuvad kõig 2 viimastele, eksam isessiooni eelsetqie päevadele. Üliõpilane, olles «maha masindanud» nädala jook sul 5—6 arvestust, m illistest kõifge viimane toimub sageli õhtupoo likul enne eksamite algust, asub eksamite õiendamisele juba väsi nuna. Pealegi leidub ka õppejõade, kes ei tee erilist vahet arvestuse ja eksami vahel, muutes arvestused «proovieksameiks» (assistent A. Kukk biokeemia kat.). Tegelikult õppejõud peaks aga juba niipalju tundma oma üliõpilasi nende isefseisva töö käigus kogu semestri kestel seminaride, harjutuste, kol lokviumide, kontrolltööde jne. kaiidu, et tunda end õigustatud ar vestada paremate üliõpilaste seda tööd erilist kontrolli коггаГ»damata. See võimalus virgutab üli õpilasi pidevale õppimisele se mestri vältel ja sunnib mahajäänuid, kellele ei olnud võimalik ar vestust anda semestri töö põhjal, veel kord ainesse süvenema. Vaadeldes viimaseid eksam ises sioone tuleb tähendada, et neil esi nes lubamatult palju kõrvalekaldujmisi üleliiduliselt kehtivatest kursuseeksamite läbiviimise määrusest. Nii eksamineeriti üliõpilasi, kellel ei olnud kõik arvestused sooritajtud (van.-õpetaja K. Aben jt.), kuigi see on otsekohe üliõpi lase õpinguraamatust näha. Tuli ette omavolilisi eksamitähtaegade muudatusi üksikute üliõpilaste suh tes, pikendati isegi eksam isessiooni kestvust. Esines juhtumeid, kus õppejõud «heamehe poolest» omal algatusel eksamineerisid üliõpilasi teistkordselt hinde tõstmise ots tarbel järgm ise päeva hommikul, s. o. enne protokolli ärasaatmist dekanaati (van.-õpetaja Pulk). Ja imekombel järgm isel päeval üli õpilased «suutsid vastata» juba vähemalt heale, kuigi eelmisel päeval nende teadmised ei and nud rahuldava rtiõõtugi välja. Ilmnes teisigi eksimusi eksamikor ra vastu õppejõudude poolt. Käesoleva sessiooni jooksul ei tohi enam esineda mingisuguseid kõrvalekaldumisi kehtivast eksami korrast. Üliõpilaste teadmiste taseme mõõdupuuks eksameil on eksamiihinne. Kuid selle mõõdupuu skaala on liialt kõikuvate vahemikkudega, sest meil leidub asjaliku nõudlikku se kõrval eksameil ka lubamatut liberaalitsem ist terve rea õppejõu. dude poolt, kes hindavad mitte nelja, vaid kahe hinde süsteemis. Väga hea või äärmisel juhul hea on nende «standardiseeritud» hinr deks. Üheks liberalismi avaldusvor miks on mitteküllaldane võitlus fäfnini kahjuks kodanliku igandina säilinud alatute katsete vastu eksameid pettuse teel sooritada. Sellised juhud ei tule ette kuigi sa,gedasti, kuid iga üksikjuhtumi pu hul on õppejõud kohustatud sellele täie vaijuse ja teravusega reageef rima, kõrvaldades niisugused üli õpilase nimetust mitteväärivad isi kud viibimata eksamilt. Samas leidub aga kateedreid (näit. mat.r loodusteaduskonnas), kus järeleval* ve eksamitöö kirjutamise ajal on niivõrd nõrk, et see faktiliselt loob otseseid eeldusi mahakirjutamiseks. Nii näiteks eksamineerib õppejõud üliõpilasi ühes ruumis, kuna ekr samitöö kirjutatakse sootuks tei ses ruumis — laborandi «järeler vaive» all. Kahjuks näitavad ko gemused, et selline järelevalve on osutunud mõningail juhtumeil vaid õppejõu südant rahustavaks sir miks poollegaliseeritud mahakirju tamise puhul. Kogu eksami käik algusest lõpuni peab kulgema õp pejõu valvsa tähelepanu all. Õppe töö sisuliste tulemuste suhtes on vastutavaks kõigepealt õppejõud ise, mitte mingil viisil aga labo rant. Kõigi niisuguste väärnähtuste likvideerimise eest peavad kindlalt võitlema kateedrite juhatajad, de kaanid (sm-d E. Laugaste, K. Püss, A. Tomingas, A. Mitt, F. Kudu), õppeosakond (sm . R. Issakova) ja meie ühiskondlikud organisat sioonid, eriti teaduskondade partei-algorganisatsioonid. Üliõpilased, minnes eksameile, peavad olema kindlad, et nende teadmisi rangelt kontrollitakse ning õiglaselt hinnatakse. Eksam on semestri kestel üliõpilase poolt tehtud iseseisva töö peegel. Meie riik toetab kahel käel noorte edasi jõudmist, kuid ainult nende, kes tõepoolest edasi jõuavad. Logelejad toetust ei vääri. Mitte m illegagi ei saa õigustada varematel sessioonidel praktiseeri tud liberalismi eksamite m assilise ümbertegemise näol. Kevadisel sesioonil tehti tervelt 200 eksa mit teistkordselt. Faktiliselt kõi gile, kes sooritasid eksami ra huldavale või mitterahuldavale hindele, lubati eksam teistkordselt sooritada, olenemata sellest, kuidas selline madal hinne saadi, s. t. kas on tegem ist mõne hoolsa, püüdliku, andeka üliõpilase juhus liku ebaõnnestumisega mõningail kaaluvail põhjusil või lubatakse niisugune soodustus mõnele laisk lejale või distsipliinirikkujale. Mis puutub eksami teistkordse sooritamise tähtaja andmisse, siis sõltub see ilm selt vastava kursuse eksamiplaanist. Üldiselt on ots tarbekohasem lubada teostada ek samite ümbersooritamist sessiooni viimastel päevadel, millal kõik tei sed eksamid on juba sooritatud, selleks et kordamisele tulev eksam ei põhjustaks uusi äpardusi. On selge, et kogu TRÜ õppepersonal ja üliõpilaste kollektiiv, mõistes NLKP KK septembripleenumile järgneva esim ese eksami sessiooni suurt riiklikku täht sust, ei säästa oma jõudu, et viia sessioon läbi kõrgel teadusliV kui ning ideelis-poliitilisel tasemel, mis oleks parimaks vastuseks kommunistliku partei ja Nõukogu de valitsuse hoolitsusele meie kõr gemate õppeasutuste eest.. Hiljuti toimus õigusteaduskonnas lahtine parteikoosolek, kus arutati teaduskonna valmisolekut eksam i sessiooniks. Sellise küsimuse üles seadm ine ja päevakorda võtm ine oli õigusteaduskonna partei-alg organisatsiooni büroo poolt õige samm, sest I, II ja III kursusel polnud eksam isessioon veel a la nud, vanem ate kursuste eksamid ag a võim aldasid teha mõningaid kokkuvõtteid ning välja selgitada üksikuid kitsaskohti. Samuti oli õige see, et küsimust arutati lahti sel koosolekul, kus ettekandega esines teaduskonna dekaan sm. Püss. N ag u juba ette arvata võis, ku ju nes koosolek sõnavahetusrohkeks. Üle kümne seltsimehe esines oma ettepanekute ja arvamustega. Koosolek naelutas häbiposti kommu nisti Mukossejevi käitumise, kes korduvalt on rikkunud õppedistsipliini, samuti tõstatati koosolekul rida küsimusi, millele seni ei oldud ipühendatud küllaldast tähelepanu. Erilist tähelepanu pühendati ühis kondlike organisatsioonide tööle eksamisessioonil. Komsomoliorga nisatsiooni ülesandeks jäi kind lustada üliõpilaste distsiplinee ritud ilmumine eksamitele ning v astav näitlik agitatsioon (välk- ja seinalehed jne.). A metiühingu organisatsiooni poolt kindlustatak se regulaarne ühiselamute k ülas tam ine õppejõudude poolt eksam i sessioonil, samuti seisab am eti ühing valvel selle eest, et üliõpilas. tel oleksid eksamisessioonil v a s ta vad töötingimused — lisaauditooriumid õppimiseks, raam atukogu kasutamise ulatuslikud võimalused jne. Koosolek võttis ühtlasi seisuko ha, et iga ebaõnnestunud eksam ja arvestus tuleb läbi arutada v a s t a v as kollektiivis — kommunistidel parteigrupis, kommunistlikel noor tel komsomoligrupis jne., kusjuures tuleb hoolikalt välja selgitada põh jused, et järgmisel eksamisessioonil esinenud vigu vältida. Tundub, et koosolekut võib luge da kõigiti õnnestunuks. Kahjuks tuleb aga märkida seda, et te a duskonna ipartei-algorganisatsiooni büroo (sekretär sm. J. Adojaan) al g atas küll hea ürituse, kuid ei või delnud selle ürituse kordamineku eest lõpuni. Tõsiseks ja lubamatuks puuduseks oli see, et lahtine koos olek osutus praktiliselt tavaliseks parteikoosolekuks, sest koosolekust võtsid osa ainult kaks parteitut õppejõudu ja üks üliõpilane. Koos olekult puudus täielikult ameti ühingu parteitu aktiiv, samuti oli teaduskonna komsomoliorganisatsioon esindatud ainult ühe ini mesega, kes tuli kohale selleks, et talle võib-olla esitatakse küsimusi. Tegelikult aga ei esitatud talle koosolekul ainult küsimusi, vaid komsomoliorganisatsioonil soovitati läbi viia I kursusel uued komso moliorganisatsiooni büroo vali mised, sest büroo koosseisus ole vad noored osutusid õppetöös m ahajäänuiks. Õigusteaduskonna. partei-algorganisatsiooni büroo vi g a seisneb selles, et ta, rah uld u des informatsiooniga koosoleku toimumise kohta, ei suutnud kindlustada koosolekust arv u kat osavõttu. See puudus etteval mistamise osas andis end tunda ka koosoleku käigus, kus mõned sõnavõtud .kaldusid teemast kõrva le ja kandsid juhusliku m õ ttev älga tuse iseloomu, nii et koosoleku toimumine sellise päevakorra koha selt oli mõnevõrra uudiseks ka kommunistidele. Võib õigusega öelda, et koos olek ei saav u tan u d neid eesmärke, mida ta tegelikult oleks pidanud saavu tam a oma suure ülesande teostamisel — mobiliseerida kogu teaduskonna kollektiiv järjekordse tähtsa riikliku ülesande, eksami sessiooni edukale läbiviimisele. Meil on vaja, et iga algatatud üritus, iga koosolek annaks m aksi maalseid tulemusi. Kui see pole nii, siis sellest kõrvalekaldujaid tu leb vaadelda kui inimesi, kes veel lohakalt suhtuvad sellisesse kallis se varasse, n agu on iga üliõpilase ja õppejõu jaoks aeg. Aja kokku hoiu eesmärgil me oleme ipiiranud oma koosolekute arvu, aja kokku hoiu eesm ärgil tuleb alati jälgida, et iga alg atatu d üritus oleks kind lustatud lõpuni. Seda tuleb arvesse võtta eeskätt õigusteaduskonna partei-algorganisatsiooni bürool, s a muti peab seda loosungit au sees hoidma ka iga org an ja ühiskond lik organisatsioon meie ülikoolis.. Võidelge väärnähete vastu eksam isessioonil Eksamisessiooniks ettevalmistumine on lõppenud. Nüüd toimub semestri jooksul tehtud õppe- ja kasvatustöö tulemuste kokkuvõte, iga teaduskonna ja õpperühma ning iga üliõpilase saavutuste kokkuvõte. Semestri jooksul töötas rõhuv enamus üliõpilasi keskendatult ja püsivalt, sidudes iseseisva töö teadmiste omandamisel ühiskondli ke ülesannete täitm isega. Seda kirtnitavad sooritatud arvestused ja juba mõnedel kursustel (õigustea duskonna V ja IV k., ajaloo-keeldteaduskonna III k., loogika-psüh!hoioogia osakond) toimunud eksa mid. Nii sooritati õigusteaduskon na V kursusel, kus 39 üliõpilasest on 34 kommunistlikud noored, 118 eksamit, neist v äga heale hindele 97 ja heale 21. Pidev iseseisev töö, kõigi õppetöö vormide ä ra k a sutamine, nõudlikkus enda ja kol lektiivi liikmete suhtes — selles on saavu tuste põhjused. Kuid meil pole õigust öelda, et on tehtud kõik iga üliõpilase poolt eksamite edukaks sooritamiseks. Reas õpperühmades ja kursustel, nagu ajaloo-keeleteaduskonna IV, arstiteaduskonna II ja I, õigustea duskonna I kursusel ei osutanud komsomoli ja ametiühingu aktiiv vajalikku abi õppejõududele õ p p i ja kasvatustöö . teostamisel ning piirdus nende küsimuste p in n a pealse ja formaalse arutamisega. Puudus individuaalne töö iga ülfõpflasega.. On ju selge, et üheks tingim u seks eksamite edukal läbiviimisel on eeskujulik töödistsipliin. V a a ta mata selle küsimuse korduvale a ru tamisele ja rea üliõpilaste suhtes distsiplinaarkaristuste rakendam i sele ei taha sellest osa meie kol lektiivi liikmeid aru saada. A rves tuste käigus osa üliõpilasi ja isegi õpperühmi ei ilmunud õigeaegselt arvestustele. Nii näiteks ilmusid õigusteaduskonna I kursuse üli õpilased 5. jaanu a ril arvestusele marksismi-leninismi alustes tu n niajalise hilinemisega. Komsomoli ja ametiühingu aktii vil tuleb võtta otsekohe tarvitu se le abinõud niisuguste juhtude v äl timiseks eksamisessioonil. On v a jalik, et õpperühma kolmik koos õppejõududega määraksid kindlaks üliõpilaste eksamitele ilmumise järjekorra. Komsomoli ja ametiühingu aktiiv peab õppejõudude kollektiivi abisltamisel oma tööd organiseerima nii, et iga üliõpilane töötaks läbi igaks eksamiks vajaliku materjali, kasutaks selleks raamatukoguja kateedrite õpperuume, õppekir jandust jne. On vaja organiseerida probleemide kollektiivset läbiaru tamist ja üliõpilaste k orrapärast osavõttu eksamieelsetest ko nsultat sioonidest. Rida fakte räägiv ad sellest, et paljudel juhtudel õpperühmade ja kursuste aktiiv ei tunne huvi, kui das üliõpilased valm istuvad eksameiks, kuidas nad suhtuvad oma. ülesannetesse. Ajaloo-keeleteadus konna II kursuse kollektiiv pole midagi ette võtnud kommunistliku noore A. Ovsjannikovi kui õppe töösse vastutustundetult suhtuja ja õppedistsipliini rikkuja korralekut sumiseks. Arstiteaduskonna II kursusel loeb komsomoli ja ametiühingu aktiiv lahendamatuks ülesandeks üli õpilaste M. ja O. Karu ning Koljoli korduva vastutustundetu õppetöösse suhtumise likvideerimi se e ga loo nende ümber hukka mõistvat ühiskondlikku arvamust. Nõukogude üliõpilastelt nõutakse ausat suhtumist oma töösse. Kuid meil esineb ikkagi veel mittekül laldase eksamiteks ettevalm istam i se tõttu üksikute üliõpilaste poolt «spikerdamist» (geoloogiaosak. I k. üliõp. Liiv, arstiteadusk. I k. üliõp. Barkova jt.), etteütlemist või siis ig asuguste objektiivsete põhjuste otsimist halva vastuse põhjendamiseks. Ebaaususel ei ole midagi ühist nõukogude üliõpilasega ja sellistel faktidel ei tohi olla kohta meie kol lektiivis. Me peame võitlema eksamite edukaks sooritamiseks loodud võimaluste m aksim aalse ärakasutam ise eest, peame jõudma selleni, et kõik meie kollektiivi liikmed suhtuksid oma ülesanne tesse nõukogude üliõpilasele koha se väärikuse ja tähelepanelikkusega. B. Hiire, ELKNÜ TRÜ komitee sekretär. Laualehe „ lo o v M õ te " v e e r g u d e lt. OLI KOOI I S OP BUS. Me väljum e koos ülikoolihoonest. Suur, töökas päev on selja ta g a meil. Koos lähm e üle häm arduva Toome, kus sü g isku ld sed lehed pargiteil.. Teel talle jõuan tuhat u udist v e s t a ... M ind kuulab P avel — vene filoloog. Tee koos m eil Tiigi tä n a va n i kestab, ja internaadis elam e m e koos. On õhtu T a r t u s ... P raegu ma ei näegi neid karm e jooni üm ber sõbra suu, kuid m õistan ju ttu , m ida P avel räägib, nüüd tean, m is tähendavad sõjakuud! Ja tundub: ise võitlen L eningradis, turm tules, lõhkem istes väsib kivisein . . . Linn terashaardes, külm as ja b lo k a a d is. . . Ei vä sin d kaitsjad, sinu sõdur! Ei! M e k õ n n im e ... M e eel on valged tuled. On rahulikud Tartu kaunid ööd. N üüd teadu skin d lu s vallutada tuleb, on üliõpilasel palju tööd! . . . On S p a ssk i öised kellad löönud M oskvas. — veel kiirgab va lg u st roosas varjus lamp. Tööd raam atuga P avel teha oskab. Ta õpib hästi. M ina õpin talt. . . . S u u r Lenin. Teosed — surem atud m õ tte d . . . Siin M ajakovski — andekaim poeet! . . . Ma hingelt sirgun kirkaid m õtteid võttes. Ma õpin suurt n in g võim sat vene keelt. Ma hindan P avelit, sest olen noorem , m a pole talland raskeid rindeteid. N üüd sam a visalt tu n g in sihi poole, sest ühised on siht ja m õtted meil. B erliini P avel kandis võidulipu. On õping täna \ sõja vastu — tääkl Koos om andam e raam atute rikküst. M eil eksam id on ainult väga hääd. On töökas lihtsus ülikoolipäevas, ta õping, sõprus kaunilt haarab m indi siit m eelde m ulle kogu eluks jäävad aus vene süda, vene avar hingi VALTER KRUUT ajaloö-keeleteaduskonna I kursuse üliõpilane.

(2) TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL. Lk. 2. Nr. 1 (209). Reedel, 8. jaanuaril 1954. a.. TRÜ ametiühingukomitee presiidiumis A. R. Neil päevil arutati TRÜ am eti vus, ehkki selleks on head võim a Sellele tuleb pöörata eriti ühingukomitee presiidiumis küsi lused. sest läheneb must poliitkasvatusliku ja m assi suurt tähelepanu, НЗШН lise kultuurilise töö olukorrast üleülikooliline kunstilise isetegevu 1922. aastal, millal ta asus õppe Ülikoolis avati iseseisev geoloogia- aj aloo-keeleteaduskonnas. Käes se ülevaatus. Vähe tellitakse veel ajalehti ja jõuna tööle T artu ülikooli. Tööta osakond, siis valiti A. Luha pale olevas semestris võib m ärki Keskmiselt tuleb te a des ülikoolis valmisid tal mitmed ontoloogia ja stratigraafia kateed da selle töö m õningat p a r a ajakirju. professoriks. nemist. tööd, mis oluliselt rikastasid Eesti ri ju h atajak s ning H ästi töötab sm. H. duskonnas iga üliõpilase kohta ai Vähe tellitakse NSV geoloogia tundmist. Alates Samal ajal töötas ta geoloogiliste Moosbergi juhtimisel õppejõu nult üks ajaleht. (detsembri kuuks 1938. aastast, mis ajast peale uurimisasutuste juh ataja na T allin dude filosoofiline seminar, abi «Noorte Häält» A. Luha on juhtinud geoloogilist nas. Kui 1946. aastal asutati Eesti õppepersonal võtab aktiivselt osa ainult 69 eksemplari). Ei tule siis uurimistööd Eesti NSV-s, oli tema NSV Teaduste Akadeemia, siis v a poliitilise ökonoomia ringi tööst. ka imestada, et üksikud üliõpilased teaduslik töö suunatud mitmete liti A. Luha akadeemia tegevliik Oma poliitiliste teadmiste tä ien da nõrgalt orienteeruvad sise- ja v ä meie m a av a rad e uurimisele. Prof. meks n in g 1947. a. algul usaldati misele ei ole veel asunud aga vene lispoliitilistes' küsimustes". A. Luha teaduslik ipärand on talle ENSV TA Geoloogia In s ti keele kateedri õppejõud, milles Presiidiumi istungil märgiti veel suure vää rtu seg a Eesti NSV geo tuudi organiseerim ine ja juhtimine. suur süü langeb seminari juh end a vajadust tõhustada kasvatuslikku loogia edasisel uurimisel. Tal on tööd üliõpilaste seas. Esineb roh Need esimesed sõjajärgsed a a s jale sm. B. Jegorovile. hindam atud teened geoloogiliste tad oli prof. A. Luhale v äg a pinSoovida jätab üliõpilasrühmades kesti distsipliini rikkumise ju h tu teadm iste õpetamisel Tartu ülikoo gerikkad. P a lju meid (vene filoloogia II ja IV k u r Rea aastate vältel poliitvestluste läbiviimine. lis nii lo od ustead lastee kui ka tuli A. Luha suurepäraselt toime del juhtudel kannavad need for susel, loogika-psühholoogia IV geoloogia eriteadlastele. S ilm a selle kahekordse töökoormusega. m aalset iseloomu, puudub elav ja kursusel, ajaloo-osakonna IV kur paistva pedagoogina oskas ta üli Ainult järjest süvenev haigus s u n loov vestlus, viimane asendub liht-, susel), viisakuse reeglite ignoreeri õpilasi alati suu nata iseseisvale dis teda loobuma talle arm saks ja salt küsimuste-vastustega. Täiel mist. tööle. Loova teadlasena ta oli südam elähedaseks Kõik need puudused on kiiresti saa nu d noorte m ääral ei või rahule iääda ka po heaks eeskujuks noortele. Kõik geoloogi aeriteadlaste kui teaduskonna k asv ata m i liitvestluste tem aatikaga, mis on kõrvaldatavad, need, kes on võinud tema juures sest üiikoolis. väga laialdane, nii et paljude kü ühiskondlikud organisatsioonid ü ks õppida, mäletavad teda õppejõuna, simuste arutam ine muutub raskeks meelselt juhivad oma kollektiivi Prof. A. Luha o n paljude a a s t a 45 minuti jooksul. kes innustavalt ja seltsimehelikult kasvatuslikku ja massilist kultuuri abistas kõiki geoloogiliste te a d te 'jooksul andnud oma parima Loiult ja osalt stiihiliselt areneb list tööd. miste omandam isel nin g esimeste selleks, et edasi viia teaduslikku teaduskonnas L. Erirwson kunstiline isetege uurimistööde teostamisel geoloo uurimistööd ja kasvatada noori Tartu üli gia alal. P ä r a s t professor H. Bek- geoloogia eriteadlasi Tema poolt teostatud töö keri surma 1925. aastal juhtis koolis. A. Luha geoloogia kabinetti ja teaduslikul ja pedagoogilisel alal Kehakultuur ja sport -muuseumi n ing pid as loenguid ülikoolis on suureks v irgutavaks geoloogi li stes ainetes, täites selle eeskujuks neile, kes jatkavad Tartu ga lünga, mis tekkis geoloogiliste Riiklikus Ülikoolis teaduslikku ja Käesoleval aastal toimuvad üli ^ m h a r d Pukki ja Alfred Pisuteaduste õpetamise ja uurimistöö õppetööd ja neile, kes om andavad juhtim ise alal ülikoolis professor siin geoloogi v astutusrikast elu koolide vahelised võistlused kerge jõustikus, ujumises, võrk- ja korv H. Bekkeri surma tõttu. kutset. J p le kolmekümne kergejõustiklase pallis esmakordselt talvisel õppe võiab hoolega osa saalitreeninguK. Orviku, Kui p ä ra s t Suure Isam aasõ ja töö vaheajal. Meie ülikooli sport test. geoloogia kateedri ju hataja võidukat lõppu Tartu Riiklikus laspere valmistub nendeks võist Süstemaatilises treeningtöös on lusteks ^ täie tõsidusega, et v ä ä ri ka meie ülikooli käsipallivõistkonkalt kaitsta oma õppeasutuse nad, et edukalt kaitsta eelmistel spordiau. Meie ülikooli parimad aastatel võidetud positsiooni. kergejõustiklased on pidevas Ülikoolis leidub aga veel terve treeningus. Tallinna tän av a s t a a rida kergejõustiklasi, kes v astu tu s dionil, mis on spetsiaalselt ko tundetult on eemale jään ud tree ETTEVALMISTATULT VASTU EKSAMITELE handatud talviseks treeninguks, ningtööst. Ülikooli sportlaste p a Keemia IV kursuse üliõpilastel ; ühiselt, kusjuures raskemaid probnäeme sageli h arjutam as meis remik küsib õigustatult, millal on käesoleval eksamisessiooni! j leeme aitas lahendada õppejõud tersportlast Lea Maremäed, H ei asuvad regulaarselt treeningule sooritada neli eksamit. Nendest sm. Nikolajeva. Molekulstruktuurno Tiiki, J a a n Jiirgensteini, M a keskmaajooksjad Urb ja Kesa, kõrkaks, füüsikaline keemia ja mole- i teoorias, kus on läbi tööfäda kül ret Pilli, V ahta Juurikat jt., kes guseh-üppajad Sõrm us ja Erik, lalt ulatuslik kirjandus, valm istas I treenerite sm-te Kudu ja kulstruktuurteooria, on aine ise Ungeri kaugusehüppaja Reidla, sprinter loomult ja ulatuselt eriti komplit üliõpilastele raskusi õpikute v ä h e juhtimisel tõstavad oma spordi- Reisberg jt. seeritud. Sellepärast hakkasid sus (ainult 2—3 eksemplari kur meisterlikkust valitud spordialal. Sm-d sportlased, kasutage võ ist keemiaosakonna IV kursuse üli suse kohta). Seepärast valm istati Tähtvere pargis harjutavad v ä lusteni jä ä n u d väheseid ipäevi h o o õpilased juba aegsasti enne ek üliõpilaste ipoolt ette põhiküsi simatult vastupidavust keskm aa likaks treeninguks, sellega tagam e samisessiooni ettevalmistusi tege muste kohta rida referaate ja kanti jooksjad, nende hulgas näeme v a eduka esinemise võistlustel! ma eksamite edukaks sooritam i need ette kogu kursuse üliõpilas bariigi paremaid Elmol Hei dot, J. Unger seks. Nii hakati juba detsembri tele. Sellega lahendati ka see kit eksamiks ettevalmistualgusest kordam a füüsikalist kee saskoht miat. Igaks nädalaks ’ töötati läbi misel. H. Kuus teatud kursuse osa ja arutati seda Viimastel aastatel on m ärgata | Kirjandusvõistlusel tulevad aumeie kollektiivi liikmete kirjandus- ; hindamisele luuletused, proosaPõhjalikud teadmised liku omaloomingu langust. Rida ! teosed (jutustused, näidendid) ja autoreid on ülikooli lõpetanud ja j följetonid. Igas žanris on ette nähK ehakultuuriteaduskonna III kur- I L. Saarsoo ja E. Rusi. Hästi sool ^ siirdunud oma töökohtadele, tei- j tud 3 rahalist auhinda. Võistlussus algas oma eksamisessiooni ritati arvestus ka hügieenis. Osa viimaseks tähton sooritanud ka ! sed (V. Verev, L. Vaher jt.) kirju- tööde esitamise arvestustega poliitökonoomias, ve üliõpilastest tavad vähe.. ajaks on 1. aprill 1954. a. ne keeles, hügieenis ja kohalikus sportm ängude eksami vanem-õpelEt virgutada seniseid autoreid õhukaitses. Sügavaid teadmisi po taja M. Viirmäe juures. elavamale kirjanduslikule tegevuÜksikasjalised tingimused võistM. Kanarbik liitökonoomias näitasid- A. Viru, sele ja avastada uusi talente, oi- luse kohta teatatakse veebruaris sustas TRÜ О TÜ eesti kirjanduse j ajalehes «Tartu Riiklik Ülikool», ja rahvaluule rin g välja kuuluta- { da üleölikoolilise kirjandusvool- I TRÜ ÜTÜ eesti kirjanduse ja luse. rahvaluule ringi juhatus. T. 29. detsembril 1953. aastal suri T allinnas pikema haiguse järele Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliige, geoloogi a-mineraloogia teaduste doktor, Tartu Riikliku Ülikooli kau aae gn e professor Artur Luha. A. Luha sündis 9. juulil 1892. a astal Keila lähedal. Lõpetanud Tallinnas keskkooli, astus ta 1912. j aastal Tartu ülikooli loodusteadusi j õppima. Tartu ülikoolis on ta õppejõuna töötanud aastail 1922— 1931, i eradotsendina 1932.— 1938. a. ja 1945.— 1951. a. kateedrijuhatajaprofessorina. 1938. a a sta st alates ta töötas geoloogiliste u urim is asutuste juh atajana: 1938. aastast alates Geoloogia Komitees, 1940. a. alates m a a v a ra d e osakonna ju h a ta jan a, alates 1947. aastast kuni elu lõpuni ENSV TA Geoloogia Instituudi direktorina. Professor A. Luha oli silm apais tev teadlane, kellel olid suured teadmised ja rikkalikud kogemused ENSV geoloogiast ja kes oli tu n tud noorte geoloogide k asv a tam i sel kui andekas pedagoog. Tartu ülikooliga oli professor A. Luha seotud pikem at aega. Siin om an das ta kõrgema hariduse, siin sai ta ka oma teaduslikud k r a a did ning alustas iseseisvaid t e a duslikke uurimisi oma üliõpilas põlves. Professor A. Luha teaduslik töö ENSV m aa-ala uurimisel algas. U. R. Füüsika IV kursuse geofüüsika eriharu üliõpilased sooritasid k äes oleva n äd ala alguseks arvestused vene keeles, hüdrom ehhaanikas ja füüsika eripraktikumis. Hüdromehhaanika arvestuses vanem-õpetaja P. Müürsepa juures andsid häid vastuseid kursusevanem M. Ardve ja üliõpilane J. Kõiv. Füüsika eripraktikum koosnes k a hest osast: elektromagneetilised lained ja vaakumtehnika. Üliõpi lane O. Mil.ve töötas kogu se mestri järjekindlalt ja sooritas sellegi arvestuse hästi. 5. jaan ua ril sooritasid sam a eri h aru üliõpilased koos füüsikutega eksami poliitilises ökonoomias. H ea ettevalm istus tagas, vastavad tulemused. Eksami sooritanud 9 üliõpilasest vastasid vä g a heale hindele 4, nende hulgas kogu õppetöö vältel tuntud õppetöö ees rindlased N. Kristoffel ja U. Nõmm. H. Niilisk. U. H. A. Ettevalmistused 011 taies hoos. К S A M 8S S o o r ita s im e a r v e s tu s e d. L. I O O N I. L T. T oim ub k ir ja n d u s v õ is tlu s. S o ts ia lis tlik võ istlu s ela m u k u Itu u ri tõ stm ise ee sm ä rg il Igakülgse elamu-heaolu p a randam ise ja elamukultuuri pide va tõstm ise eesmärgil on Tiigi tä nava ühiselamu üliõpilaskollektiiv aktiivselt lülitunud tubadevahelisse sotsialistlikku võistlusse. M ärkides sotsialistliku võistluse aktiivset ja inn ustavat osa on ühiselamu nõukogu poolt sotsialist liku võistluse innustamiseks välja p an d u d rändpunalipp « Parim ale ja eeskujulikumale toale». Õ ig us teaduskonna dekanaadi poolt on välja pandud eriauhind teaduskon na üliõpilaste parim a toa nimele. Ühiselamu nõukogu poolt on sisse seatud regu la arn e kontroll. sotsialistliku võistluse teostamise käigu üle. V ähemalt üks kord kuus viiakse läbi üldine kontroll kogu ühiselamu ulatuses. Üksikute kor ruste o sas teostatakse kontrolli sagedamini. Sotsialistliku võistluse tulemused avaldatakse v astav as graalikus. P arim aks korruseks on osutunud III A korrus (korrusevanem sm. Blumberg, sanitaarvolinik sm. A latoa); m ajas nr. 80 II korrus (korrusevanem sm. Potter, sa.n.vol. sm. H u nt). Parim aiks tubadeks on olnud toad nr. 64, 113 jt. H a l vem korruš on olnud seni I A ko r rus (korrusevanem sm. K ukk).. VASTUSEKS KRIITIKALE. Sotsialistliku võistluse eesrind laste esiletõstmiseks ja m a h a j ä ä jate kritiseerimiseks on kasutatud ühiselamu seinalehte. Pidevalt on ilmunud sellekohaseid artikleid ja karikatuure. Ühiselamu nõukogu poolt on kutsutud aru andm a tubade ja korruste vanemaid, kusjuures on tehtud noomitusi halvem ate tu b a de elanikele (toad nr. 53, 74 jt.), mis on n äid an ud positiivseid ta g a järgi. Edaspidi on vaja veelgi hoogus tada sotsialistlikku võistlust, et tõsta elamuMieaolu ja -kultuuri. V. Tänav. N ende tõeline kodu. Viibides neil päevil arstlikul v i siidil Aia tän av a ühiselamu toas nr. 60, kus elavad üliõpilased Kubo, H a n g ja Roose, rõõmustusin siin valitsevast korrast ja p u h tu sest. H ästik orrastatu d töölaud, r a a maturiiul, voodid, pildid ja vaibad seintel, värsked rohelised oksad vaasides ning kaunistatud raadiolaual asetsevast raadiost kostev meeldiv muusika lõid toas hubase ja koduse õhkkonna. Minu sellekohasele tunnustuseavaldusele v astas toavanem Kubo tagasihoidlikult: «Nii peabki ole MB 02333. ma, sest oleme nõukogude üli õpilased, kellele on antud kõik võim alused viljakaks õppetööks ja kultuurseks elamiseks. Oleme ju ba pikemat aega elanud koos ja liitunud lahutam atuks toakollektiiviks, kellele on südamelähedane nii iga tema üksiku liikme Tieao’u kui ka kogu toa au.» Et toa au on tõesti hästi k aits tud, sellest annab tunnistust selle toa-elan ike le üle antud r ä n d p u n a lipp Aia tän av a ühiselamu tubadevahelises sotsialistlikus võistluses puhtuse ja korra alal.. Mul on tulnud külastada ipaljusid tube TRÜ ühiselamuis, kuid vähe on nende hulgas olnud selli seid, mida võiks kõrvutada Aia t ä nava ühiselamu to aga nr. 60. Ta haksin loota, et äsjaala n u d uuel aastal nim etatud eesrindliku toakollektiivi eeskujule järgneksid kõik ühiselamuis elunevad üliõpi lased ja et kõik ühiselam ute toad kujuneksid meie üliõpilastele tõe listeks kodudeks. M. Miidla, Tartu linna Ii arsti-tervishoiupunkti jjuhataja. Trükikoda «Tartu Kommunist» trükk Tartus, Ülikooli. «Kõrvaldada puudused» kõrvaldamiseks on praegu tegemi sel uued kupleid hoidvad plekid. Kuna sam a ühiselamu ko m an dandi tööpiirkonda kuulub veel Näituse tn. 7 ja Kastani tn. 12 ühiselamud, siis on tõesti raskusi olnud komandandi jutule pääsem i sega. Selle väärnäh te kõrvaldami Ühiselamu aknad on ehitatud seks seatakse sisse igasse ühisela praegu kehtivate normide järele, musse avaldiste raamat, mis seisab kusjuures õhutamine toimub mitte vaivetoas, kuhu üliõpilased saavad akende, vaid ventilatsiooni abil, igal ajal märkida oma soove. R a a mille seadeldis on igas toas. mat esitatakse igal hommikul ko Kuna see maja on ehitatud v a mandandile. Peale selle m ä ä r a nadele varemetele, siis annab t u takse koos ühiselamu nõukoguga bades tunda veel varemetes olnud kindlaks komandandi kindlad v a s niiskus, kuid kuivamist on juba tuvõtuajad. m ärgata. Ühiselamu administratsioon v õ Veepaak läbi ei tilgu, kuna te tab tarvitusele kõik abinõud sel et edaspidi seni esinenud da on proovitud alles hiljuti surve leks, ühiselamus ei kor all, kuid tilkus toitekraani tihend, väärnähted P m issugune viga on kõrvaldatud. duks. J. Kaldvee, Laelampide kuplid on halva k v a TRÜ üliõpilaste ühiselamute liteediga, mistõttu esineb к-a nende ju hataja allakukkumisi.Selle v äärnäh tu se V astates ajalehes «Tartu Riiklik Ülikool» 18. detsembril avaldatud artiklile «Kõrvaldada puudused Aia tän av a ühiselamus» teatan: Artiklis esiletoodud puudused on kontrollitud ning vastasid tõsiolu dele.. ÕIENDUS A ja le h es «T arlu R iiklik Ü likool» nr. 38 (207) esim esel leheküljel a rtik lis «TRÜ Õ p e tatu d N õukogus» a lt I rida lu g e d a : « V äitekirja teem al «N ilpotentsete s t a lg e b ra d e s t ü h e n d u se s M olieni u u ri m u ste g a» . . . ». S a m a s n u m b ris teisel leheküljel a rtik lis «V õitleja r.uhva õ nneliku tuleviku. 17/19. Üksiknumbri hind 20 kop.. eest» II v e erg alt viim ane lõik lugeda: «1830. kuni 1840. a a s ta te l e sin e s K reu tz w ald sak sa k ee lse a ja k irja «In lan d » v e erg u d el p a lju d e a rtik lite g i . . . ». Toimetus Toimetaja E. Ertis EÄSTt. Tellimise nr. 23.

(3) Kõigi maade proletaarlased, ühinege! i PARTEI ELU. TRU parteiorganisatsioon võitluses õppe-kasvatusliku töö parandamise eest > I*. t. Tartu Riikliku Ülikooli parteiorganisatsiooni, rektoraadi, ELKNÜ komitee ja ametiühingukomitee häälekandja Nr. 2 (210). Reedel, 15. jaanuaril 1954. а.. VII aastakäik. NSV LIIDU ÜLEMNOUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S. NSV Liidu Ü lem n ou k ogu va lim iste lä b iv iim ise k o h ta Seoses NSV Liidu Ülemnõukogu kolm anda koosseisu volituste lõppemisega 12. märtsil 1954, NSV Liidu Konstitutsiooni paragrahvi 54 alusel, mis kehtestab, et NSV Liidu Ülemnõukogu Presildiulin m äärab uued valimised nii, et need peavad toimuma hiljemalt kahe kuu Jooksul, arvates NSV Liidu Ülemnõukogu volituste lõppemise päevast, ning vastav alt «NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste m ä ä rustiku» paragrahvile 72, mis näeb ette, et NSV Liidu Ülemnõukogu val$miste päev kuulutatakse v ä lja hiljemalt kaks kuud enne valimiste täh tpä eva ja et valimised toimuvad puhkepäeval, Nõukogude Sotsia listlike Vabariikide Liidu Ülemnõukogu Presiidium o t s u s t a b : M ä ärata NSV Liidu Ülemnõukogu valimised pühapäevale, 14. m ä r t sile 1954. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees K. VOROŠILOV NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär N. PEGOV Moskva, 'Kreml 11. jaanu aril 1954. Parteiorganisatsiooni ees seisev tähtsaim ülesanne Nõukogude intelligentsi kaadrite ettevalm istam ine on üks tä h tsa maid Ja otsustavam aid sotsialist liku ülesehitustöö probleeme. Sel lega on seletatav ka asjaolu, miks kommunistlik partei ja nõukogude valitsus erilist tähelepanu osuta vad noorte kaadrite igakülgse kas vatamise küsimustele. Üheks tähtsam aks keskuseks noore nõukogude intelligentsi k as vatamisel Eesti NSV-s on Tartu Riiklik Ülikool. Igal aastal annab ülikool meie maale suurel arvul spetsialiste mitm esugustelt eriala delt — arste, juriste, ajaloolasi, füüsikuid, matemaatikuid, geolooge, biolooge ja palju teisi. Et need noored spetsialistid oleksid nii oma erialal kui ka poliitiliselt hästi ette valm istatud oma tegelike töö ülesannete täitmiseks, selle eest kannab vastutust kogu ülikooli kollektiiv. Eriline osa on selles töös täita ülikooli parteiorganisatsioonil. Ta peab õigel ajal a v a stam a töös esi nevad kitsaskohad ja kogu oma jõu suu nam a tekkinud rask uste eemal damisele. Tartu Riikliku Ülikooli parteiorganisatsioon on neid üles andeid suutnud ka lahendada. Parteiorganisatsioonidel tuleb igakülgselt võidelda ülikoolis pee tavate loengute teadusliku ja ideelis-poliitilise taseme tõstmise eest. O tsustavalt tuleb vastu astuda sellistele tendentsidele, kus loen gute koilektiivse kuulamise ja läbi arutamise küsimust püütakse viia isiklike vahekordade pinnale või kus õigustatud kriitilisi märkusi püütakse näidata kui arvustalmist, mis on r a ja tu d eelkõige isiklikele suhetele (van.-õpet. Pulk). See oleks kommunistliku kriitika ja enesekriitika printsiibi kuritegelik moonutamine. Päris õigeks ei tule lugeda ka sellist suhtumist, et loengute ja sem inaride vastastikust külastam ist teostatakse peaasjali kult nooremate õppejõudude osas, vanemate õppejõudude, eriti aga kateedrijuhatajate loenguid ei külastata. Just vanemate õppejõudu de loengute kollektiivne k ülasta mine annaks ag a noorematele õp pejõududele ulatuslikke kogemusi. Parteiorganisatsioonid peavad oma tähelepanu su un am a ka õppe jõudude kvalifikatsiooni tõstmise küsimustele. Tõsiasi, et meie üli koolis üle % õppejõududest ei oma teaduslikku kraadi, on hoiatavaks signaaliks õppe-kasvatusliku töö alal. Tuleb kindlustada, et kõik meie õppejõud, kes ei ole suhtunud tõsiselt oma kvalifikatsiooni tõ st misse, võtaksid eeskuju sellistest seltsimeestest, nagu E. Salumaa, I. Sorokin jt., kes õigeaegselt oma. töö kõrval sooritavad kandidaadimiinimume ning on asunud juba kandidaaditöö kirjutamisele. Samuti on vaja, et õppejõud pi devalt tegeleks teoreetiliste küsi muste aru tam isega. Paraku on aga seni alahinnatud filosoofiliste se minaride osa ning nende töös on olnud tõsiseid puudusi. Esineb nen delt seminaridelt suurearvulisi puudumisi (õigusteaduskond, arsti teaduskond). Öppe-kasvatusiiku töö küsimuste lahendamisele ja selle töölõigu parandamisele tuleb rak end ada iga üksikut kommunisti. P arteiorgani satsioonid peavad hästi läbi kaalu ma oma kommunistide ühiskond liku töö koormuse jaotuse ja jäl gima, et iga kommunist oleks raj kendatud seal, kus ta kõige pareI mini suudab täita oma ülesannet. ! Kahjuks esineb meie algo rg an isa t sioonides juhtumeid, et kommunist cn partei-algorganisatsioonis arvel ju ba mitu kuud, algorganisatsioon teda a g a ei tunne (ajaloo-keeleteaduskond). See a ga tähendab, et sageli algorganisatsioonid ise ei oska hinnata oma jõude. Ülesan nete andmise juures esineb teisigi puudusi. Nii näiteks pole leidnud õigusteaduskonna alg o rg an isa t sioon kommunist Nabokale, kes töötab filosoofia kateedri juures, m ingisugust ühiskondlikku ü lesan net. ÜhiskondliKu ülesande ülikoolis m ääras sm. Nabokale küll ülikooü parteibüroo, kuid selle ülesande täitm ist tegelikult keegi ei nõua. Selliseid näiteid leidub veelgi. Partei-algorganisatsioonid pea vad senisest ulatuslikumalt su un a ma ka komsomoli- ja am etiühingu organisatsioonide tööd õppe-kasvatusliku töö tugevdamisel. Õigus teaduskonna parteialgorganisatsioon tegi täiesti õigesti, otsu sta des, et võitluses õppedistsipliini taseme tõstmise eest on vaja astu da ssfmme komsomoli töö p a ra n damiseks, sest sageli esines juh tumeid, kus kommunistlikud noo red ise rikkusid õppedistsipliini. Büroo liikmete poolt tehti algust komsomolikoosolekute külastam i sega, arutati tööplaane, kuid õiget hoogu see töö veel ei saavutanud. On vaja, et see töö kõikide tea d u s kondade algorganisatsioonides juba lähem as t u ’evikus tõstetaks v a ja likule kõrgusele. Partei-algorganisatsioonidel on va ja otsekohe läbi mõelda, kuidas juba jä rg n ev a semestri esimestest päevadest oma tööd korraldada ning suu nata kogu oma jõud selleks, et meie ülikool annaks eranditult nii erialaselt kui ka poliitiliselt tugevaid intelligentsi kaadreid.. Tartu Riiklik Ülikool on suurim taset ja kooskõla p rog ram m i nõue teadusliku ja õppetöö keskus meie tega (poliitökonoomia, m arksism i vabariigis. Siin valm istatakse ette leninismi aluste, NSV Liidu ajaloo kõrgema haridusega kaadrit maie jpt. kateedrid). Kuid on ka selgu õppe- ja teaduslike asutuste ning nud loenguis oiunsi vigu, mõningail juhtudel esitati neis ieoreetiliseit tööstusettevõtete jaoks. Ülikooli parteiorganisatsioonil võltsitud kontseptsioone. Kurb on lasub suur vastu tus nii õppe- kui see fakt veel sellepärast, et selli ka teadusliku töö ideelis-poliililise sel madalal tasemel ja väära tõl taseme eest. Õ ppeaasta algul a r u gendamisega oli loetud 3U-aastast ta s parteikoosolek küsimust partei pedagoogiust staaži om ava prof. Kingissepa loeng. Sellised organisatsiooni ülesannetest õppe- ü . kasvatusliku töö taseme tõstmisel la'ktid nõuavad loengule ja semi algaval õppeaastal. Selliseid koos naride õppuste kvaliteedi kontrolli olekuid viidi läbi ka te ad usk on da tugevdamist. Suurt abi lektoritele des, k us veel konkreetsemalt a r u ja eriti noortele lektorite'a võivad tati abinõusid selle töö p a r a n d a osutada üleülikoolilised ja te a d u s miseks. Tänu neile koosolekuile on kondade metoodilised komisjonid, juhitud tähelepanu paljudele p u u milliste töö on viimasel ajal akti dustele, mis segav ad edukat tööd viseerunud. ning õppe-kasvatusliku töö tase on P a rteio rga nisatsio on osutab suurt tu nduvalt iparanenud. Meil on palju täh tsu st üliõpilaste iseseisva töö vanu ja noori õppejõude, kes on õigeie organiseerimisele. Iseseisva kujunenud õppetöö läbiviimises too õige Korraldamise kohta viidi eesrindlasteks, kes auga täid ava d läbi loenguid ja vesilusi noorem a nõukogude kõrgema kooli peda tele kursustele. Meie üliõpilastele googi ülesannet. P alju d kom m u luuakse tingim used süstem aatili nistid — õppejõud ja üliõpilased — seks ja edukaks eksamisessioonile tõmbavad isikliku eeskujuga kaasa ettevalmistamiseks. Meie p e a r a a teisi kollektiivi liikmeid (A. Perk, matukogu on avatud ööpäeva jook O. Mihhailov jt.). sul 15 tundi. On loodud õppetoad Parteikoosolekute otsustes m ä r kateedrite juures, kus võim alda giti, et veel edukama töö jaoks on takse olemasoleva kirjanduse, n ä it hädavajalik pöörata tõsist tähele like ja eksperimentaalsete v ah en pa nu kvalifikatsiooni tõstmisele. dite kasutam ist !ja vajalikkude kon Täiesti eb anorm aalne on selline sultatsioonide saam ist. Kuid sõltu olukord, et 70% ülikooli õppejõude valt ig a-aastasest üliõpilaste arvu ei oma veel teaduslikku kraadi, tõusust on lugemissaal ja õppe sealhulgas ka paljud kateedrite j u toad kateedrite juu res m uutu nu d hatajad. Tihti esinevad juhtumid, kitsaiks. See küsimus annab eriti kus terve rida õppejõude ei täida tu nda Eksamisessiooni perioodil. teadusliku töö plaani. (R. Kenk- Seetõttu, et üliõpilaste ühisela maa, K. Reitav jt.). Professorite mud on ülekoormatud, ei ole ühes tja õppejõudude ideeliis-teoreetilise ki ühiselamus ka õppetuba. Tulevikus taseme tõstm iseks oli organ iseeri tõuseb terav v ajad u s raam atukogu tud teaduskondades vastavalt eri jaoks lisapinna leidmiseks ja õppealasele spetsiifikale 8 teoreetilise tubade organiseerimiseks ühisela seminari gruppi, kinnitatud konk muis. reetne seminaride tem aatika ja Tõsiseks puuduseks üliõpilaste sem inari juh end ajad eraldi igale teaduskonnale. Kuid tuleb märkida, õppetöös tuleb pidada õpikute pu u et Smitte kõikidel seminaridel ei dulikku kasutamist. P a lju d e üliõpi arene loominguline diskussioon ja laste seas on levinud selline a r mitte kõik õppused ei kulge v a j a vamus, et eksamite sooritamiseks likul ideelisel tasemel (õigustea piisab hästikirjutatud loengukon ettevalmistamisest. duskond). Lubamatu on õppejõu peklide järgi dude vähene osavõtt seminaridest Selles osas annab tunda d e k a n a a arstiteaduskonnas. Siin ülikooli j tide ja kateedrite, samuti te a d u s parteibüroo ja teaduskondade par- j kondade partei- ja komsomoli-algteiorganisatsioonid ei osutanud | organisatsioonide puudulik töö. küllaldast püsivust teoreetiliste se Arutades parteibürool komsomoliminaride töö korraldam iseks. Õppe- komitee tööd ekasmisessiooniks I aasta teisel semestril tuleb k õ rv al ettevalmistumise osas, pidi p artei dada esinenud puudused teoreeti- büroo konstateerim a, et üksikud j liste seminaride töös. kommunistlikud noored, grupporgid Parteikoosolekute otsused ja rek ja 'kursuste kom som oliorganisat toraadi juhendid täidetakse. Läbi sioonid ei ole loonud leppimatut viidud loengute tekstide kontroll, suhtumist õppedistsipliini rikkumis stenogram m id ja loengute heliüles- te vastu, vaid vastupidi, mõnikord võtted näitavad üldiselt paljudes jä ta v a d need fa'ktid lihtsalt tähele kateedrites rahuldavat teoreetilist oanemata. Olikooli komsomoliorga-. nisatsioon koos ametiühingu o r g a nisatsiooniga valm istas ette ja viis läbi tootmisnõupidamisi kursustel õppejõudude osavõtul, samuti ühis elamute nõukogude nõupidamisi, kus võeti tarvitusele abinõud eksa mite edukaks ettevalmistamiseks. Esimeste päevade kokkuvõtted n ä i tavad, et rõhuv enamik üliõpilasi, omab sügavaid teadmisi õpitavais distsipliinides. V äga häid teadmisi näitavad üliõpilased kommunistid ja kommunistlikud noored, kes eduka õppetöö kõrval teevad suurt ühiskondlikku tööd (H. Peep, V. Jurov, V. Pavlov, E. Lang). Ideelise ja poliitilise tasem e tõstmiseks viidi sügissem estril läbi i poliitvestlusi partei j a valitsuse ! täh tsam a te otsustie kohta, töötas j ikinolektoorium, 'kuid s e l le l töös j esines tõsiseid puudusi. V aatam ata I läbiviidud instrueerim istele ei suutI nud osa poliitvestlejaid siisiki vest! lusi läbi viia küsimuste süg ava ja aktiivse läbiarutam isega. See rääI gib sellest, et poliitvestlejad on I valitud poliitiliste ja tööalaste I omaduste järg i mitte küllalt tõsi: selt, kuigi nad on suurem alt osalt j õppejõud. Teaduskondade partei' burood p eav ad kevadsemestri algul j asen dam a mittesobivad poliitvest: lejad uutega. Lubam atult vähe k ü lastav ad õppejõud ja üliõpilased I kinolektooriumi. See näitab, et p a r t e i jja teiste ühiskondlike organi1 satsioonide töö selles osas jätab soovida. Suureks lü ngaks ülikooli 1 parteiorganisatsiooni tegevuses õppe-kasvatusliku töö osas on küllaldase kontrolli ja nõudlikkuse puudum ine vastuvõetud otsuste täitm ise kohta. Parteibüroodel ja -'koosolekutel on aru ta tu d palju tõsiseid küsimusi ja vastu võetud häid otsuseid, kuid neid täidetakse v ä g a aeglaselt. Kevadsemestri alguseks on vaja koos rektoraadiga n in g komsomoli* ja ametiühinguorganisatsiooniga ette va lm ista da kompleksne k asv a tusliku ja poliitkasvatuisliiku töõ plaan. Selle järjekindel täitm ine on tagatiseks, et lõpetame kevad semestri veelgi parem ate sa a v u tu s tega. Ei ole a ustav am at ülesannet k õ r gema õppeasutuse p arteio rg an isat sioonil kui anda rahvam ajandusele oma eriala sü gav alt tundvaid spetsialiste, ustavaid komm unistli kule parteile ja Nõukogude kodu maale. Seda ü lesann et tahab täita ka imeie ülikooli p a rteio rg an isat sioon. L. Stepanova, TRÜ parteiorganisatsiooni büroo sekretär. E k sa m ise ssio o n ik s e tte v a lm istu m ise o lu k o r r a s t a r s tite a d u s k o n n a s Üliõpilastel on lõppemas pinge line sügissemester. Üliõpilasele, kes kogu aeg on korralikult osa võtnud loengutest ja praktikumidest ning o m a n d a nud aine põhiliselt ju ba semestri vältel, ei tee eksamiteks etteval mistamine erilisi raskusi. Küll aga on õppetööst halvasti osavõtnud üliõpilasele eksamisessioon ta en da süü tõttu tõeliseks pingutuseks. Selleks, et teha kindlaks ek samisessiooni ettevalmistuses esine nud puudusi ja neist tulevikus hoiduda, kuulas arstiteaduskonna parteibüroo ära teaduskonna ametiühingubüroo õppe-teadusliku ko misjoni esimehe prof. Linkbergi aruan de eksamisessiooniks etteval mistumise olukorrast. A ruande põhjal selgus, et eksamisessiooni eel organiseeriti teaduskonna k u r sustel üliõpilaste tootmiskoosolekud, kus arutati üksikute üliõpi laste õppedistsipliini ja eksamiteks ettevalm istumisega seoses olevaid küsimusi. Koosolekutest osavõtt oli üldi selt kõikjal aktiivne. Tihti sattusid õppedistsipliini rikkuvad üliõpila sed üliõpilaste eneste poolt terava kriitika alla. Nii nimetati loengu telt ja praktikumidelt sageli ja põhjuseta puftdunud üliõpilasi, nagu Koljol (ravi II k.), Reiman (ravi III k.), Tiigimäe (ravi IV k.), Lazareva ja Pappel (ravi V k.), E nno (stomatoloogia IV k.), Varbala ja Rae (farmaatsia III k.) jt. Koosolekute käigus sel. gus ühtlasi, et esineb juhtumeid, kus üliõpilased, kes on kohusta tud andma dekanaati andmeid loengutelt ja praktikumidelt p uu dujate kohta, teevad puudujatele koguni soodustusi, märkides neid sisse õppetööst osavõtjatena (ravi i y k., I. a/ü. rühm). Selline häbi väärne tegu viib alla kogu kursuse distsipliini ja õppeeduku se, on halva kasvatuse tunnuseks ning halvaks hinnanguks kursusehooldaja tööle. Koosolekute käigus nimetati m it meid halva õppeedukusega üliõpi lasi, nagu üliõpilased Adov, Sannamees ja Lazarevskaja (ravi III k.), Roots (ravi IV k.), Lehiste ja Mägi (stomato loogia II k.), Rõõm ja Oja (far m aatsia I k.) jt. Ühtlasi selgitati võimalusi m aha jääja te abistam i seks õppejõudude ja edukamate üliõpilaste poolt. Üliõpijaste sõnavõttudes juhiti tähelepanu puudustele ka mõnede õppejõudude töõs, mis samuti m õ juvad segav alt eksamiteks k o rra likult ettevalmistamisel. Nii n ä i teks, v a a ta m a ta üliõpilaste kordu vatele vihjetele, loetakse a n o r g a a nilise keemia (õppejõud sm. Im e lik) ja marksismi-leninismi aluste loenguid (õppejõud sm. Piik) ik kagi liiga kiiresti. Ka sisehaiguste propedeutika loenguid loetakse lii ga kiiresti, kusjuures loengud ei alga ega lõpe õigeaegselt (õppe jõud sm. Mallene). Üldkirurgias ei kasutata nimede ja retseptide. üleskirjutamiseks õppejõu sm. Seppo poolt küllaldaselt tahvlit ega juhita tähelepanu olulisematele osadele raam atutes ja ajakirjades. Ka puudub või pole välja antud ajajaotusplaani, mis võim aldaks ette valm istuda praktikumideks. Sm. Perov, kes loeb hügieeni vene keeles, kasutab loengutes liiga raskepäraseid väljendusi, mistõttu üliõpilastele jä äv a d paljud laused sageli arusaamatuiks. Eksamiteks ettevalm istumise soo dustamiseks on kõikide kateedrite poolt võim aldatud üliõpilastele k a sutada kateedri ruume, enamasti ka õhtuti. A/ü. õppe-teadusliku ko misjoni liikmed on kontrollinud õpperuumide olukorda ja leidnud, et need tem peratuuri ja v a lg u s tu se poolest vastavad nõuetele. Kon sultatsioonide ajad on kindlaks m ääratu d üliõpilaste soove arves tades. Selleks, et edaspidi veelgi pa ra n d ad a eksamisessiooniks ettevalmistumist, on vaja kõikidel üli õpilastel ja õppejõududel pühendu da õppetööle hoolikalt kogu se mestri vältel. Senisest rohkem tu leb õppejõududel, eriti kursusehooldajatel, pöörata tähelepanu üliõpilaste kommunistlikule k asv a tamisele, mille kaudu saame sü vendada üliõpilaste vastutustunnet õppetöös ja õppedistsipliinis ning suurendada seega õppeedukust. A. Jannus.