KOMITEE HÄÄLEKANDJA
157
0
0
Volltext
(2) Sõna on TRÜ rahvakontrolligrupi koosole kul detsembrikuu keskpaiku /oli a r u tusel mitmeid küsimusi, millest all järg n e v alt annam e lühida ülevaate. BOTAANIKAAED JA SELLE BAASAED Juba aastaid on ülikooli b o taan i kaaia abibaasiks Soinaste tän. 39 asuv kolme hektari suurune aed, mida on senini ka sutatud peamiselt kui õunaaeda ja botaaniliste m a te r jalide (roosialused, a ja ta ta v a d lil led, dendroloogilise kogu m a te rja lid jm.) ettekasvatam ise kohta. Sel le aia tulud on läinud botaanikaaia käsutusse. On arusaadav , et linna •keskel asuv botaanikaaed oma v ä ik suse tõttu vajab abiaeda ja võiks arvata, et olemasolev aed on välja arendatud tõeliseks tootmis-, õppeja teadusliku tõö baasiks. Kahjuks nii see ag a pole! TRÜ rahvakontrolligrupp tu tvus põhjalikult Soinaste tä n a v a baasaia olukorraga n ing leidis, et aia m ajandam ises nin g kasutamises esineb tõsiseid puudusi, mille su h tes on olulisi pretensioone nii üli kooli majandusjuhtidele kui ka Bioloogia-G eograafiateaduskonnale. Aed on ta r a g a piiram ata nin g sinna pääsevad kõik, kaasa arv atud ka h u ligaanid ja õ unavargad. V aldavas ulatuses on aed rohtunud (2,75 ha 3-st). P uuviljaaeda k asu tatak se loo made heina- ja k arjam aana, õ u n a puud on üle 30 aasta v an ad ja et korralik hooldamine puudub, ei a n na enam küllaldaselt saaki. Aeda ümbritsevate kuuskede alust k a su ta vad ümbruskonna elanikud prahi mahapaneku kohana. V aa ta m a ta mitmetele nõudmistele piirata aed ta r a g a pole ülikool senini suutnud sellega toime tulla. Realistlikumalt hakati baasaia saatusesse suhtuma käesoleva aa sta sügisel, mil b o ta a nikaaia uue ju h ata ja H. Kimmeii algatusel toimus tootmisnõupidamine, kus arutati aia olukorda ning tööde planeerimist. Rahvakontrolligrupi koosolek ku u las ära ka botaanikaaia juha taja H. Kimmeii seletused ning ettep ane kud. Olukorra parandam iseks o ts u s tati: 1) botaanikaaia ju h ata jal H. Kimmelil koostada kooskõlas v astavate kateedritega hiljemalt 1. aprilliks 1971. a. baasaia kompleksse re o r g a niseerimise ja kasutamise perspek tiivplaan, mille kinnitas BioloogiaG eograafiateaduskonna nõukogu nin g mis oleks aluseks olukorra kardinaalsele parandamisele; 2) ülikooli haldusaparaadil (hal dusprorektor sm. Uibokand) ja bo taanikaaia administratsioonil tarastad a aed hiljemalt 1. augustiks 1971. a.; 3) ülikooli administratsioonil t u gevdada kontrolli baasaia varade arvelevõtmise, hoidmise ja realisee rimise üle; 4) juhtida botaanikaaia adm inist ratsiooni (H. Kimmel) tähelepanu sellele, et baasaeda ei kasutataks isiklikes huvides, ja nõuda ses suh tes kohe korra jaluleseadmist. TEADUSLIKU APARATUURI KASUTAMISEST JA HOOLDA MISEST BIOLOOGIAGEOGRAAFIATEADUSKONNAS Selle teaduskonna mitmetel k a teedritel on hulgaliselt teaduslikku aparatuuri, mida kasu tatakse nii uurimis- kui õppetöös. K uidas on lood selle aparatuuri kasutamisega, hooldam isega ja ohutustehnikaga, seda uuris TRÜ rahvakontrolligrupi komisjon. Selgitati ka, m issugusel hulgal on kateedrites mittevajalikku aparatuu ri nin g kas on koostatud nende kohta TRÜ v arustusosakonda üleantavad nimekirjad. Olulisematest puudustest m ä r g i me järgmisi. 1. Kinnikülmutatud sum m ad m itte kasu tatav a aparatuuri näol. Nii sei sab juba aastaid botaanikaaia õuel taimefüsioloogia kateedrile kuuluv «Fütotron» (hind 17 000 rbl.). S e a deldis on Eesti NSV-s ainuke n ing on ette nähtud õppeotstarbeks. Algoloogia laboratooriumis on kinni pitseeritud autoklaav (s. t. tem aga ei lubata tö ö tad a), sest antu d ruum ei vasta ohutustehnika tingimustele. Füüsilise geograafia kateedris on ruumipuudusel tööle rake nd am a ta kaartide kuivatamise tsentrifuug.. teedris nin g üldse selles õppehoo das tag ada , et õpikut jätkuks ette nes. Liinide ja kaitsm ete ülekoor nähtud ajaks vajalikule hulgale, üli muse tõttu esineb sageli tööhäireid õpilastele, kuidas seda organiseerida ja seisakuid. V ananenud, a jast-a rust nii, et kirjastusgrupp ei peaks oma installatsioon on potentsiaalseks ladudes säilitama jä rgnevaile a a s tuleõnnetuse põhjuseks ja kurbi ko tatele m ä ä ra tu d raäm atukogugemusi ses suhtes peaks ülikoolil seid — need. küsimused vajavad kii vist olema küllaldaselt! O h u tu s ret lahendamist. Nähtavasti tuleb tehnika nõuetele ei irasta ka zooloo õppeosakonnal kooskõlas k irja stus gia kateedri pimiku elektriseadmed. grupiga see asi, joonde seada. 3) Ruumipuudusest tingitud h ä i red. See puudus on eksperimentaalteaduste viljelejatele nii ig ap äe v a TOIMETISED seks m uutunud, et isegi ei m ä r g a ta selle häirivat ja tööd tak ista v a t m õ ju. H äm m astam a paneb aga, kui Optimaalseks trükiarvuks (mõne ruum id seisavad k asu tam ata see de väheste eranditega) on meil tõttu, et neid ei tehta töötamis- kujunenud 500. V arematel aegadel kõlblikuks. Niisugune kurioosne tõik trükitud suuremad tiraažid ei õi eksisteerib bo taanikaaias kasvuhoo gusta end — ei suudeta lihtsalt r e a ne blokis, kus endise korteri alt v a liseerida. L aom ajanduse seisukohalt. rahvakontrollil banenud ruume ei saa juba pikemat aega kasutada, sest neis ei võeta ette remonti. Ja seda ajal, mil iga ruutmeeter meil ülikoolis maksab kulla hinda! Siin on raske uskuda juttu tööjõu puudusest, sest kuhu olemasolev tööjõud siis tuleks s u u n ata, kui mitte kõigepealt sinna, kust tootmispinda juurde saab. Muidugi, ülaltoodud puudused ei ole kellelegi mingiks uudiseks, pi gem vastupidi. Fütotroni paigaldam ist on a r u t a tud korduvalt, kuid tegudeni pole seni veel jõutud. Võib-olla on õigem ta kellelegi ära anda, kes ta üles paneks ja kasutusele suudaks võtta, sest muidu võib juhtuda, et meil ei lõpe ta ülesseadmise jutt enne, kui ta seismisega kasutuskõlbm atuks on muutunud (aga siis algavad hädad m ah akan dm iseg a). E lektriinstallatsiooniga on liht sam — vana tuleb asendada nõue tekohasega. Kuidas seda teha, see on juba ülikooli energeetika eri alasse puutuv küsimus, a ga et seda kohe tuleb ette võtta, selles pole kahtlust! KIRJASTUSGRUPIST, ROTAPRINDIST, ÕPPE- JA TEADUSLIKU KIRJANDUSE TRÜKKIMISEST Ülikooli kirjastusgrupi töös esi neb mitmeid kitsaskohti, millele oli gi pühendatud koosoleku üks p äev a korrapunkte. Ettekande tegi sm. S arv kirjastusgrupist. Kõige pealt muidugi ruumide küsimus. Kirjastusgrupi töö laieneb a a s t a aastalt, töötajaid tuleb juurde, aga ruumide suhtes on asi endine. O lu kord on juba niisugune, et kõik tööta ta ja d ei m ahugi enam tööle. Kaks inimest töötab juba õ pp eraam atu kogu pinnal. Ka tehniline baas on nõrk. P uu du vad rotaprinditrükiste trükkimiseks vajalikkude kirjadega masinad, millega saaks tõsta tö ö jõudlust ja kvaliteeti. Rotaprint v a jab iga päev 150 lk. puhast m a s in a kirja teksti! Aga puhta teksti löö mine pole ju hariliku teksti trü kk i mine. MÜÜGIPUNKT Müügipunkti meil praktiliselt po le. See raam atuid täistuubitud p u t ka pole sobiv ei ra am atu te m üü m i seks ega hoidmiseks. Mõelda vaid — ülikoolil pole kohta, kus ta saaks m üüa oma trükitud produktsiooni. A g a lihtsalt pole, ja kõik. Eks selle p ä ra s t jää ka osa kirjandust a s j a tult ostjaid ootama. LAOD R aam atu d asuvad kahes laos. Üks on uue kohviku koridoris (peahoone keldris) n ing see on trükiseid nii täis tuubitud, et raske on sealt midagi kätte saada, ja pole teada, kui kaua nad selles ruumis säilivad. Teine ladu asub «keeltemaja» all keldris. Ka see on raam atuid otsast otsani täis. K irjastusgrupi ladu peaks olema selleks ajutiseks vahepaigaks, kuhu p aigutatakse rotaprindist ia trükikojast tulev too d a n g kuni jaotamiseni või ä ra m ü ü miseni. Aastakümneid seisnud ü le jääkide hoidm isega ei saa ag a kir ja stu sg ru p p tegelda. V ähem alt ei peaks see kuuluma tema funktsioo nidesse. ÕPPEKIRJANDUS. Õppekirjandus ladudesse üldjuhul 2. Elektriliinide puudulikkusest tingitud häired Olukord on halb seisma ei jää, ennem vastupidi — taimefüsioloogia ja biokeemia ka- ta kaob müügilt väga kiiresti. Kui-. ongi kõige suuremaks pähkliks seis ma jään u d v arasem ate ja ka p a lju de uuemate v äljaannete realiseeri mine. On arusaadav, et toimetisi ei saa viimse numbrini ära müüa, vaid ülikoolil peaks olema ka ca 100-numbriline tag ava rafon d igast toimetise numbrist, mis kuuluks nn. pikaajalisse vahetusfondi. Aga see fond ei peaks kuuluma mitte kirjas tusgrupi valdusse, vaid hoopis üli kooli suure raam atu ko gu v ah etu s fondidesse. Ka kateedrites võiks olla oma töödest teatud ta g a v a ra , mille vastu vahetatakse m ujalt kirjandust või mida vajaduse korral kin gitak se külalistele. P ra e g u n e olukord näitab aga seda, et kateedritel ja osakondadel puudub enamikul ju h tudel ülevaade nende endi toime tiste saatusest. Võiks väita, et nad pole isegi huvitatud sellest, kui palju on tiraažist järel ja mis sel lega teha. Nii näiteks seisab kirjas tu sgrupi ladudes suurel hulgal A ja loo-Keeleteaduskonna töid, nii v a nemaid väljaandeid kui suhteliselt uuemaid (näit. vene filoloogia a la sed tööd, pedagoogika jt.). Peaaegu sam asugusel hulgal või isegi ro h kem on seismas Arstiteaduskonna toimetisi, mõningaid numbreid isegi 600 ümber. Süstemaatiliselt on seisma iäänud kliinilise neuroloogia ja psühhiaatria-alased toimetised (nr. 2, 4, 5, 6, 7). Kõigil teaduskon dadel, eriti aga Ajaloo-Keeleteaduskonnal ja Arstiteaduskonnal tuleb leida inimesed, kes teeksid konkreet selt kindlaks, kui palju on tea d u s konna toimetisi laos, ja koostaksid annoteeritud reklaamlehed, mida trükituna saaks lisa d a juba ilmu vale toimetiste numbrile. Et k irjas tusgrupi ladude inventuur on lõp penud, on paras a eg selle tööga alustada. K irjastusgrupp omalt poolt muidugi aitab sellele igati kaasa. Nähtavasti tuleks kaks kor da aa sta s avaldada ülikooli ajalehes nimekirjad, missugused toimetiste numbrid on seisma jää nu d, et õige aegselt oleks võimalik midagi ette võtta. Mis puutub aga v ä g a v a n a desse ja vananenud väljaannetesse, siis peavad vastava ala spetsialistid andm a oma otsuse ülejääkide pab e rivabrikusse saatmise kohta. Leiti, et soovida jätab toimetiste reklaa mimine ja müügile toomine ülikoo lis toimuvate üleliiduliste ja v a b a riiklike konverentside ajal. Koosoleku lõpul tutvuti T eadu s liku R aam atukogu rahvakontrolligrupilt saadud aktiga, milles k äsit leti ebanorm aalset olukorda Sõbra tän ava raam atuhoidlas. R a a m a tu hoidla mikrokliima on soodus h a l lituse levimiseks ja m itm esuguste putukate kahjustustegevuseks. Teine akt oli M a tem a atik ate ad u s konna rahvakontrolligrupilt, kus märgiti, et arvutuskeskuse hoone jäi talveperioodiks ette v alm is ta m a ta, mistõttu talvel seal ehitustöid n ähtavasti teha ei saa. Ka pole kõik korras masinasaali kliim aga ja sealsete töötingimustega. R aam atukogu fondide probleemi ga tegeldakse praegu nii kõrg em a tes kui ka m ad alam ates in sta n tsi des: otsitakse optimaalset hädavarianti käesoleva aastak üm n e e n a miku a astate jaoks. Mis puutub a r vutuskeskusesse, siis see objekt kuu lub ülikooli ehitusmeeste tegev us sfääri ja mittespetsialistidel on r a s ke siin m idagi taibata ja aru s a a da, peale selle, et valm is ta veel pole. T. ILOMETS, TRÜ rahvakontrolligrupi esimees. õppeaasta alguses, samal päeval, шЦ pandi nurgakivi uuele ühisela mule, tuli aulas kokku esimene par tei- ja majandusaktiiv, mäs arutas läbi ülikooli majandusliku, baasi kit saskohad ja kavandas teid nende kõrvaldamiseks. 28. detsembri pä rastlõunal koguneti uuesti, seda puhku TRÜ Nõukogu saali, et heita kriitiline pilk 1970. a. tehtule ja läbi kaaluda eeloleva aasta plaan, mida suudab oma jõududega realiseerida TRÜ ehitusjaoskonna ja kapitaal ehituse osakonna 107-liikmeline kol lektiiv. Nõupidamise juhatasid sisse vanemtöödejuhataja jaoskonna juhata ja Ahto Liigi ja haldusprorektori Aleksei Uäbokandi ülevaated ehitusja remonttööde käigusi. Ülikooli ehitusmeestel oli teatada mõndagi rõõmustavat. J970. a. kapitaaire-. «Tartu Riiklik U lik o ö b nr« I Ree<fel, 8. I 1971. a. tk. 2 Enamik otsuse punkte on juba rea liseeritud või täUmisel. Ei ole veel korraldatud süstem aatilisi tootmis nõupidamisi töölistele ja teenistuja tele. Hüüdjaks hääleks kõrbes on jäänud aktiivi üleskutse üllkõjoli töötajatele lüüa käesoleval õppeaastal vähemalt 5 tunni ulatuses käed külge TRÜ objektidel. Hea seegi, et pool Õppeaastat on veel ees. Ülikooli allasutuste juhid astusid välja oma asutuste remondivajaduste kaitseks, tehes mitmeid ette panekuid ehitus- ja remonditööde operatiivsemaks ja otstarbekamaks korraldamiseks. Kõlama jäi mõte, et edaspidi tuleks teha remonti ikkagi kompleksselt, nii et ruumid või hoa R£ saaks tervikuna korda ja koos. PA R T E I- J A M A JA N D U SA K TIIV P ID A S ARU mondi plaaniga tuldi toime ja kogu mahu osas üietatigi. Käiku anti osa arvutuskeskuse hoonest, kaks kokku pandavat kilpelamut, pneumaatiline spordihall. Lõpetamisel on pooljuh tide laboratooriumi hoone. Rahulda valt on läinud vivaariumi hoone ka pitaalremont. Selleks et tagada üli koolile normaalseid töötingim usi, on ehitusmehed tulnud vajaduse korral ka puhkepäevadel platsi, lõ petama kiireloomuiisi töid. Üldse torkab silma, et nendel objektidel, kus tellijad (ülikooli allasutused) on suhtunud remondi- ja ehitus meeste probleemidesse mõistvalt, aidanud Juua õigeaegselt töörinnet ja toetanud nõu ning jõuga, on ka tööd kulgenud ladusalt. Paraku esineb veel palju raskusi. Häirib tööde killustatus ja mitme kesisus. Nii mõnigi kord tuli jätta plaaniline töö pooleli või lükata edasi, sest vahele tulid ootamatud kiireloomulised tööd. Asjaolu, et sel lised tööd moodustasid remondi ko gumahust tervelt 38%, annab tun nistust, et 1970. a. remonttööde plaan oli koostatud küllaltki eba täpselt. Praegu seisneb probleem selles, et meie ülikooli küllaltki amortiseeru nud hooned vajaksid tunduvalt suu remal määral remonti, kui meie ehi tusmehed seda suudavad teha. See pärast tuleb eriti põhjalikult läbi kaaluda, mida võtta ja mida jätta 1971. a. remondi- ja ehitustööde plaani, et see oleks kõige kasuli kum ülikoolile tervikuna ja samal ajal vastavuses reaalse ehitusvõim susega. Sõna võttis 16 seltsim eest — par teikomitee liidet, dekaani, kateedri juhatajat, allasutuse juhti, ühis kondlike organisatsioonide esinda jat. Prof. H. Vahtre informeeris eel mise aktiivi otsuse täitmise käigust.. sellega ka nägusa väljanägem ise Sest ülikooli ruumide välisilm e o a sam aaegselt kasvatavaks teguriks, mis aitab kujundada tulevase spet sialisti esteetilist maitset aga ka suhtumist oma alm a m ater'isse. Kokkuvõtte arutelust tegi rektor A. Koop, kes märkis, et probleemi põhjalik arutelu aitas selgusele jõu da praeguses objektiivses olukorras, 10 aasta jooksul kulutatakse TRÜ-s kapitaalremondile ligi 3 miljonit rubla, kuid sellele vaatam ata ei ole olukord m ärgatavalt paranenud. Ilmselt on esinenud ka summade ebaotstarbekat kulutamist, remondi liigset killustamist, ilma et küsi musi oleks suudetud lõplikult lahen dada. 1971. a. ehitus- ja remonttöö de plaan vajab enne kinnitamist veeF arutamist, kui ta on aga lõpuks kin nitatud, siis saagu ta ka meile kõi gile seaduseks. Seni on ehitajate-remontijate tööd raskendanud mehha nismide vähesus. Nüüd paistab see raskus lahenevat — ülikoolile eral dati autokraana, kallurauto ja traktor-ekskavaator, m illest tõotab ehi tusmeestel paljugi abi tulevat. Muret teeb auditooriumide väh e sus. Ilmselt tuleb põhjalikult ja iga külgselt kaaluda meie võimalusi suhteliselt odava auditooriumide korpuse rajamiseks põhiliselt oma jõududega. Ka Teadusliku Raamatu kogu ruumikitsikuse lahendamiseks tuleb leida lähemal ajal võimalusiPeamine on aga olem asolevate jõu dude koondamine, et me suudaksime ehitada kiiresti, ökonoomselt ja ots tarbekalt, pidades silm as mitte üks nes päevamuresid, vaid ülikooli kui terviku kaugemaid perspektiive. Partei- ja majandusaktiiv võttis vastu otsuse, mis fikseeris teed ehitus- ja remonttööde hoogustamiH. PALAMETS. Üliõpilase vMMrlk.us A asta lopp tõi rektori nimele ebameeldiva sõnumi. «M itu korda o.en vaadanud neid üliõpilasi, kes sõidavad K ukulinna internaati ja m ul on häbi m eie nooruse pärast,» kirjutab kodanik Aavik. «22. d e t sem bri õhtul toim unu aga sundis m in d k ir ju t a m a ... Täna õhtul jo o ksid nad ühe vanainim ese p ika li. Ju st õige, vanainim ene ku kku s pikali, sest need noored tüdrukud on arvam isel, et kas või üle teiste surnukehade, aga nem ad peavad kõige enne om a istekohad kä tte saam a. K as Teil ku i ülikooli rekto ril pole võim alik neile p isu tki m o raali lugeda, et nad om a kä itu m i ses inim liku viisakuse piiridesse jääksid.» Igap äevan e bussisõit Kukulinna ja Tartu vahel ei ole lõbuasi, seda eriti talvisel ajal. T udeng on tü l pinud ja väsinud, sest tal on selja t a g a küllaltki pingeline õpingutepäev. Kõik see on mõistetav, kuid vaevalt, et sellega saab v a b a n d a da elem entaarsete käitumisenorm ide jalg e alla tallamist, mis heidab varju mitte üksnes üliõpilaskonna le, vaid ka kogu ülikoolile. Ülikool on õ igustatud nõudma, et noored omandaksid haritud inimese v ä ä rikuse ja viisakuse alused kindlalt J u b a keskkoolis. J a seda mitte õpe ta ja te poolt peale surutud dressuuri näol, vaid sisemise veendumusena, mis korrigeerib käitum ist ka siis, kui otseseid k asv atajaid silmapiiril ei ole. Ilmselt ei ole need A rstitea duskonna I kursuse tüdrukud, kel lest ülaltoodud kirjas juttu , sisemi selt veel küpsed, TRÜ üliõpilase ni m etust kandma.. Kahjuks kipuvad viimasel a j a t sag enem a kõrvalseisjate kriitilised* signaalid osa meie üliõpilaste käi tumise kohta. Mõnegi kibeda m ärkuse on teinud ülikooli külali sed, keda paneb im estama, et pea hoone fuajees, kohas, kus ülikool vötab v astu iga saabuja, on seinaääred täis nõjatuvaid ja suitseta vaid noormehi ja neide, et istu tak se lösakil laudadel, pillutakse tule tikke ja tuhka jalg e alla, rik utak se «vaimukate» tätoveeringutega auditooriumide laudu. Nende kujut lus akadeemilisest noorusest olevat olnud hoopis m idagi muud. Mis p arata — enamikel juhtudel peame pu nastades selle kriitika omaks võtm a. Küllalt palju on veel noori, kellel näib p uu du vat võime enesekriitiliselt hinnata oma k äi tumise korrektsust, kes ei tu nneta alm a m ater'i sajanditepikkust v ä ä rikust, mis esitab nii tä nap äeval kui ka tulevikus kõigile meie kol lektiivi liikmetele tav alisest su ure maid nõudeid. H alb on see, et ka me ise oleme kuidagi harjun ud üli õpilaste lodeva käitumise ja lohaka üleoleku toonitam isega, lepime sel lega, kui tu dengid m u ud avad oma üliriietega auditooriumid segipai satud rõivistuteks, pilluvad p õ ra n dale paberitükke, ei osuta tähelepa nu õppejõududele ega ülikooli tee nistujatele. Pisiasjad? Toepoolest* Üksikult võetuna pisiasjad. Kuid kahjuks kasvab nendest välja ka midagi olulisemat, mis sunnib tõsi* selt mõtlema mõnede noorte injmeste sisem iste tõekspidamiste üle. " 1:. ■■■' :. R. SIN1VALI.
(3) «Tartu Riiklik Ülikool* nr. 1 tal kaitses P. Alvre doktoriväite «Morfologisäännehistoriaff e e d e l , 8. I 1971. a. lk. 3 kirja. P ro fe sso r P a u l Ä lv re 50 Soome-ugri keelte kateedri pro fessor Paul Alvre on sündinud T a r tus 3. jaanu aril 1921 käsitöölise perekonnas. Tema noorukiaastad möödusid Tartus. Alguses õppis ta Tartu õ p e ta j a te Seminaris, kust siirdus H. Treffneri gümnaasiumi, mille lõpetas 1940. a. kevadel. Sam a aasta sügisel astus P. Alvre Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. kus ta hakkas õppima eesti keelt ja soome-ugri keeli. TRÜ-s oli ta aktiivne komsomoli liige, mille tõttu sattus fašistliku okupatsiooni ajal tag ao tsitav a te n i mekirja. Vahepeal enn ast mitmes kohas varjanud, õnnestus P. Alvrel hiljem põgeneda Soome, kus hankis ta enesele ülalpidamist juhutöödega. Samal ajal oli ta Helsingi ülikooli vabakuulaja, sooritades kiiresti kõik need eksamid, mis olid ette nähtud soojne keele ja soome-ugri keelte alaT nin g nendele lisaks ka mõned eksamid rahvaluulest. Helsingi üli kooli lõpetas P. Alvre 1946. aastal kõrgeima h in n ang ug a laudatur, mis andis ühtlasi m agistri kraadi. J ä r g nevail aastail töötas P. Alvre J y väskylä Ülikoolis eesti keele lekto rina ja hakkas koostama suurt eestisoome sõnaraam atut. Peatähelepanu oli tal aga suunatud litsensiaadieksaniite sooritamisele ja doktoriväi tekirja kirjutamisele. S aanu d v a l mis doktoriväitekirja esialgse variarjdi, repatrieerus P. Alvre 1948. aastal kodumaale, et siin väitekiri lõpule viia. Väitekirja viimistlus siiski viibis mitmete! põhjustel. V a hepeal oli P. Alvre Viljandi kooli des. eesti keele ja ladina keele õpe taja ning 1964. a a sta st alates kirjasiü se «Valgus» töötaja. 1966. aas-. V. Kiik meditsiinikandidaadiks Arstiteaduskonna nõukogu koos olekul 18. dets. 1970. a. esitas hügi-eerrikateedri assistent Veera Kiik põhiteesid oma dissertatsioonist «Jqogivee erineva fluorisisalduse mõjust laste h am m askonna seisun dil« Eesti NSV tingimustes». Dis sertatsioon on profülaktilise kalla kuga, m itm eaastase töö vili* mis põhineb rohkearvulisel uu rim ism a terjalil ning annab amm endava üle vaate ham bakaariese ja fluoroosi esinemisest koolide õpilastel ja la s teaedade lastel meie vabariigi erine vates piirkondades, kus joogivee iluorisisaldus kõigub 0,1—6,3 mg/1. U urim istulem ustest selgub, et kaaries on Eestis v äga laialdaselt le-. m editsiinikandidaadiks. linen tutkim us monikkovartalon m uodostuksesta suomessa verrattuna sukukieliin» (1122 lk. käsikirjas). 1968. a. sügissem estrist a la te s sai P. Alvre soome-ugri keelte kateedri professori , kohusetäitjaks ja on 1970. a. sügissem estrist sam a k a teedri professor. Ül|koolis on P. Alvre pidanud loenguid soome keelest, soome dialektoloogiast, soo me kirjakeele ajaloost, soome kir jandusest, soome-ugri keelte ajaloo lisest g ram m atika st ja tuletusõpe tusest, uurali keelte sõn av ara st jne. Ta on edukalt juhendanud kursuseja diplomitöid ning on olnud dok tori- ja kandidaadiväitekirjade opo nendiks. P. Alvre poolt peetud loen gud on teaduslikult kõrgel tasemel. P. Alvre teaduslik produktsioon on suur. Alates 1961. a a sta st on ta avaldanud ligemale 80 tööd. Nende hu lgas on tähelepandavad soome keele õpikud («Soome keele õpik iseõppijaile», «Soome-eesti vestlussõnastik» ia «Soome keeleõpetuse reeglid»), mida muide k asutatakse kõrgem ate koolide õpikutena ka v ä l jaspool meie vabariiki. TRÜ-s on P. Alvre otsekohe lüli tu nu d ka ühiskondlikku tegevusse. Ta on toimetanud TRÜ Toimetisi, aid anud koostada soome-ugri keelte ja eesti keele alast bibliograafiat, on TRÜ Teadusliku R aam atukogu referent, Ajaloo-Keeleteaduskonna metoodikakomisjoni esimees, kursu se ju hendaja jne. P. Alvre on kujunenud tu n n u s ta tud fenoougristiks. 1968. a. valiti ta Soome-Ugri Seltsi (Helsingi) välis liikmeks. Tema avaldatud tööde kohta on välism aa ajakirjanduses il munud tu n nu stavaid arvustusi. Veelgi enam on ta tu n nu statud nõukogude fennougristide ja teiste keeleteadlaste hulgas. TRÜ soome-ugri keelte kateedri ja eesti keele kateedri pere ning eesti filoloogia üliõpilased soovivad professor P. Alvrele jätkuvaid s a a vutusi teadusliku ja pedagoogilise töö alal, PAUL ARISTE. vinud. Eelkoolieas kann atab selle all 71,8%, vanem as koolieas — 94,6% lastest. Nendes Lääne-, Loode- ja Põhja.-Ee^ti piirkondades, kus joogivesi sisaldab fluori üle 2,0 m g /1, on küllalt sagedaks h a m maste kahjustuseks fluoroos (näit. Lihulas, 33,0% uuritutest). Analüüsides nende kahjustuste põhjusi, leiab dissertant, et p ea süüdlaseks on joogivesi, mille fluorisisaldus on harva optimaalne (1,0— 1,5 mg/1), ja ebaratsionaalne toitlustus. Väiksem tähtsus on elu kondlikel ja muudel tingimustel. Ametlikud oponendid (prof. med.dokt. G. Ivastšenko M oskvast ja M. Uibo) nin g arvukad retsensioo nid andsid tööle kõrge hinnangu, kriipsutades alla selle kõrget teo reetilist taset ja praktilist täh tsust kohaliku patoloogia seisukohalt. Arstiteaduskonna nõukogu ü k s meelne otsus omistada dissertandi le m editsiiniteaduste kandidaadi kraad kinnitab, et V. Kiik on küps töö jätkam iseks valitud erialal. V. Kiik lõpetas TRÜ A rstiteadus konna stomatoloogiaosakonna 1951. a. P ä r a s t k ah eaastast tö öta mist jä tk a s õppimist raviosakonnas, mille lõpetas 1957. a. Ajavahem ikus 1961 — 1965 oli ta Tallinna MEH Teadusliku Uurimise Instituudi a s pirandiks TRÜ juures, aastatel 1965— 1970 töötas Tartu Linna S to matoloogia Polikliinikus stom ato loogina ja osak on naju hatajan a. E ri alaseid teadmisi on ta süvendanud Arstide Täienduse Keskinstituudi kursustel. 1966. aastal omistati talle arst-stomatoloogi 1. kategooria. 1969. a. alates on NLKP liige. M. UIBO, TRÜ hügieenikateedri ju h ataja. Inimene ia biosfaar ■. H. ■. ШШШ ■ ■. Toimetuselt: Kogu m aailm as pü ü tak se leid a kon struk tiivseid v a h en deid in im ese elukeskkonna kaitsek s In 'm tegevu se n e g a tiiv se te k ü lged e eest. S elle k eeru lise probleem i k äsftlem lšel avald u vad k a rd in aalselt erinevad teoree tilise d lähtekohad, põrkavad kokku v a s tandlikud id e o lo o g ilise d ja m aailm a v a a telised kon tseptsioon id. Erinevad teo ree tilise d seisuk ohad tin g iv a d sa g e li ka erinevaid so tsia a lse id ja lo o d u stea d u s likke ab in õu sid elukeskkonna kaitseks. Ilm ekaks n äitek s s e lle s su h tes on n õ u kogude te a d la ste I. S in jagm i ja I. Zabeiinl seisuk ohad, m ida m e juba tu tv u s ta sim e om a lu g e ja ile (vt. «TRÜ» nr. 3!, 30. okt. I970>. Järg n ev a lt avald am e lü hendatud kujul ajak irjast «Prirada» (nr. 9, 1970) ingl>s° te a d la se prof. P. R:tcrreCalderi ja NSVL H üd rom eteoroloogiateen lstu se P e a v a litsu se ül^ma akadeem ik J. K. Fiodorovi m õtteid kön eso’e va orobleem i kohta. M õlem ad tead lased k ä sit levad ühte ja sam a k ü sim u sterin gi, ent nende m õtlem isv iisi m aailm a v a a telise a lu se erin evu s avald u b s elg e lt.. *. *. *. PROF. P. RITCHIE-CALDER: Möödaniku tsivilisatsioonid on maetud omaenda vigade kalmistuile. Niipea kui mõni neist hukkus oma ahnuse, m uretuse või jõuetuse t a g a järjel, tuli tema asemele teine. Meie tän apäev a tsivilisatsioon on globaalne tsivilisatsioon. Planeet, millel see tsivilisatsioon asub, on «kokku surutud» piirkonnaks, mille Maa tehiskaaslane võib ületada 16 korda päevas. Selles koosluses, kus kõik on vastastikku v äg ag i sõltuv, võib iga meie viga om andada üle maailm se ulatuse. Esmakordselt ajaloos on o m a n d a nud inimene võimu, mille realiseeri mine ülemaailmse aatom ipalangu teel asetaks veto inimese kui liigi evolutsioonile. E nt «viimsepäeva pommi» võib asendada «viimsepäe va mikroobiga». Manipuleerides gee nide ja kunstlike m utatsioonidega, võib luua haigusi, mille vastu pole loomulikku im muunsust ja mida le vitavad mikroobid võivad palju ne da nii tugevasti, et nende v astu on kaitsesüstid jõuetud. Need mikroo bid ei heida arm u ka oma loojaile. Tänapäeval me kasutame bio sfääri — keskkonda, milles me elame — katselaboratooriumina. Kui hullumeelne teadlane teaduslikfantastilise rom aani veergudel len dab õhku koos oma laboratooriumi ga, siis ei ole selles midagi hirm sat. Ent kui teadlased ja riigime hed kuulutavad teaduseks võhikli kud ettevõtmised, annavad nad ko gu maailm a juhuse valdusse. T ea dus ei ole veel tarkus. Ülemäärase spetsialiseerumise tulemusena ei suuda enamik teadlasi enam o tsu s tad a kõige selle üle, mis kuulub nende valdkonda. Nii aatom ienergia rahuotstarbeli sel kasutamisel kui ka aatom ipom mide tootmisel püsib alaliselt kü simus — kuidas vabaneda radio aktiivsetest jäätm etest. Nõrga r a dioaktiivsusega. jäätm ed võib sul geda betooni ja uputada meresügavustesse, kuigi ka selline praktika kutsub esile teatud kartusi. Kuidas ag a m atta tugeva radioaktiivsuse ga jäätmeid, mis säilivad radioak tiivsema sadu ja tuhandeid a a s taid — selle probleemi lahendam i ne on seotud tohutute raskustega. On ehitatud spetsiaalsed hoidlad, millest suurim asub_ W ashingtoni osariigis, Columbia jõe piirkonnas. N imetatud territooriumil ei tohi kee gi elada ia sinna pääseb erilubade alusel. Need «elusate aatomite» m atm ispaigad on tu nd uv alt kalli mad kui Egiptuse vaaraode h a u a kambrid. Kapitalim ahutused u la tu vad sadad e miljonite dollariteni ja näiteks Ameerika radioaktiivsete jäätm ete hoidlate hoolduskulud. 18. detsembril 1970. a. kaitses Heino H anson on suurte koge kandidaadiväitekirja teaduskonna muste ja pika tööstaažiga arst, kel sisehaiguste ja patoloogilise füsio lel on m ärkim isväärsed pedagoogiloogia kateedri assistent Heino võimed. Lõpetanud 1954. a. TRÜ Hanson. Tema töö «Vereseerumi Arstiteaduskonna, töötas ta algul histaminopeksia, serotoninopeksia ja TRÜ biokeemia kateedris assisten seerumivalkude diskelektroforees sü dina ja järgnevalt 11 a a s ta t Tartu dame isheemiatõve puhul» käsitleb Linna Kliinilises H a ig la s laboratoo organismi ülitundlikkuse arenem ist riumi ju hatajan a ning peaarsti ase südam e isheemiatõve korral ja võ i täitjana ravi alal. Oskuslikult ühen malusi taa s ta d a organismi n o rm a al d as ta neid ametikohti praktilise set seisundit. H. Hansoni väitekir tööga arsti-terapeudina. Praeg usel jal on nii teoreetiline kui praktiline töökohal on H. H anson alates v äärtus, sest töö tulemusi on või 1968. a. Heino H ansoni teaduslik malik rakendada südam e isheemia produktsioon on m ärkim isväärne — tema sulest on ilmunud 17 tead u s tõve haigete ravimisel. likku artiklit jm. publikatsiooni. Ametlikud oponendid prof. L. Päi Soovime värskele meditsiinikandija dots. L. Tähepõld andsid tööle daadile palju jõudu ja jaksu e d a s kiitva hinnangu, rõhutades positiiv pidiseks. selt töö lakoonilisust ja sisutihedust. V. SA LU P E R E. moodustavad enam kui 6 miljonit dollarit aastas. X fsage samasugus? tele hoidlatžle tuntavad ! k ü la lis e d NSV Liidus, Inglismaal, Kanadas, Pran tsu sm a al, Hiinas, ja te näete, kui kalliks kujunevad «elusate a a to mite» matused, Aatomitööstuse jäätm ete k u hju mine kestab kuni tõotatud tunnini, mil algab term otuum aenergia r a h u otstarbeline kasutam ine (ent see tund on veel kaugel). On välja a r vutatud, et aa stal 2000 on USA~s igal antud ajamomendil enam kui 3000 6-tonnist konteinerit radioak tiivsete jäätm ete ga teel hoidlatesse. Nende jäätm ete sum m aarne radio aktiivsus moodustab ligi T miljon küriid. Nimetatud kogus on ilmselt liiga suur selleks, et .teda ohutult vedada läbi asustatud territooriu m i... «Torrey-Canyon» on painajalik näide progressist progressi pärast. Mida suurem on tanklaev, seda odavam tuleb transport. Arvatakse, et see ongi progress. Firmale «Union Oil» ehitatud hiigellaeva om andas «Barrakuda Tanker C or poration». Kasu saamise eesmargil registreeriti laev Libeeria lipu all, kapten ja meeskond pärinesid Genüast. Kui laev jõudis Lands-E^ndi neeme piirkonda, teatati kaptenile, et kui ta ei jõua Milford-Hayeini sadam asse laupäeva õhtuks kell 11, laseb ta mööda tõusu j a ühtlasi võimaluse pääseda sadam asse lähe m a 5 päeva jooksul. See a g a võiks pa h a n d ad a bosse. Kapten o tsu stas riskida ja kohas, kust kunagi v a rem polnud läbi sõitnud nii suur laev, sõitis karile. P ä r a s t viivitusi ja tanklaeva eba õnnestunud päastm iskatset andis Inglism aa valitsus sõjaväele käsu süüdata ujuv nafta. Seejärel puis tati naftaläigud üle detergentidega. Edasi lasti käiku põmfflitajad, et puru stada laevätekk ja süüdata laeva jään u d nafta. Lõpuks laev uppus ja p ealtn ägijad kinnitasid, et n aftast oli efektiivselt ja g u s a a dud. Kõigele v a a ta m a ta osutusid t a g ajärjed kohutavaks. Merre oli hei detud 12 000 tonni detergente. Merebioloogid tegid kindlaks, et a r s tim osutus tõvest hullemaks. Nafta oli hukatuseks merelindudele, ent detergentide läbi said r ä n g a lt k a n na tada kõik meres elunevad o r g a nismid. Et on ette näha veelgi võim sa m ate tanklaevade loomist, siis on see juhtum tõsiseks signaaliks v a litsevast h ä d a o h u s t . . . Toome veel ühe näite inimtege vuse vigadest, millel võivad olla kaugele ulatuvad tagajärjed. A n tarktikas ei ole kunagi kasutatud insektitsiide või pestitsiide. Ometi leiti neid A ntarktika põhjakailastel elunevatest loomadest. Tõenäo liselt olid need sinna sattunud põh japoolkera jõgedest, mis voolavad läbi põllumajanduslike rajoonide. 1969. a. novembris andis USA v a litsus loa keelata DDT va lm ista mine. S aasta m in e on kuritegu, mida p ann akse toime rum alusest ja a h nusest. H om o sapiens'i su u rsa a v u tused hakkavad asendum a Muretu Inimese katastroofiliste vigadega: tööstusettevõtete heitevete poolt m ü rg itatud jõed ja surnud järyed tähistavad nn. «üldist heaolu», mis on sa avu tatu d meie järg laste a r v e l... Kunagi alustasime võitlust nälja vastu, kuid üsna varsti seisab meil ees võitlus janu ga. Kui ra hv usv a heline hüdroloogiline kümm eaastak (1965— 1974) ei pane mei!e aru p ä he, satum e lootusetusse olukorda. Probleem on otseses seoses elanik konna kasvuga. Vee pärast konku reerivad nii põllumajandus, mis peab toitm a k asvavat rahvahulka, kui ka teenindussfäär ja tööstus, mis peavad rahuldam a sellesama rah vahu lga vajadusi. H 20 on nii sam a h ädavajalik n ag u toitki. Et n älg a surra, peab inimene olema sööm ata 15 päeva. Et surra ja n u s se, piisab kolm epäevasest veepuu dusest. J a kõigele v a ata m a ta me raiskame, saastam e ja hävitame vett. Los Angeleses ja naabruses a suvas Lõuna-Kalifornias k a su ta takse vett 1000 korda rohkem, kui teda on sellel maa-alal. On am m en dum as naaberosariikide veevarud. Ikka ja jälle põrkame kokku ela nikkonna juurdekasvu probleemiga. Kohutav on kuulata neid, kes ene sega rahulolevalt ta rg u ta v a d demo graafilisest plahvatusest või üle maailm se nälja ohust kui millestki kaugest, samal ajal kui sajad mil* jonid inimesed võivad kinnitada, et see on juba saabunud. Demograafiline p lahvatus vallan dus veebruaris 1935. a. Sel päeval oli surem as üldise verem ürgituse ta g a järjel tütarlap s Hildegart. A rs tid ei suutnud teda päästa. Meele. heitele viidud isa Gerhard Domagk süstis, talle ,prontq$üü!i. 4Selle pu n^se aine ohV leiuianud keemik-far ma ко loog Dom a gk j a katsetanud seda edukalt Kiirtel, keš‘ õlid' s u r m av alt n akata tud streptokokkidega Kuid kordagi polnud ta seda ainet kasutanud inimeste ravimiseks P rontošüül oli esimene sulfamiid preparaat, mida käsutati mikroobi de vastu inimorganismis. Senini olid meedikud k asutan ud antisepti lisi vahendeid ainult, väliste haa vade ja põletike raviks ning kõik need arstim id kandsid silti: «Mürk, sisse mitte võtta!» Algas uus ajastu võitluses hai gustega: sulfamiidpreparaadid, an tibioötikumid, insektitsiidid:, DDT Arstimid, mis ilmusid p a ra s t prontosüüii, on jätk an u d oma eelkäija tööd. T äiskasvanud ei sure enam näiteks malaariasse, tu nduvalt on pikenenud keskmine eluiga . . . T untud linnaehituse eriteadlane prof. K. Davis Kalifornia ülikoolist m aalis h irm u ära tav a pildi linnad? areng u kohta. Tema andmetei elab 38% maailm a elanikkonnast linna des. P raegu se tempo juures piisab 16 a astast, et 50% M aakera elani kest asuks linnades. 55 aasta p ä rast peaksid elama juba kõik i n i mesed linnadest Iv. Davis ennustab, et elanikkon n a juurdekasvu praeguse tempo korral kasvab tä n a Sündinud laps§ eluea vältel M a a „elanikkond 5 kör,d,a, moodustades 15 miljardit i n i mest. M aailm linnastub. J u b a ammu hoiatas kreeka arlii tekt. Doxiadis meid sellise p ers p ek tiivi eest. Meil ei ole v a ja im eva hendit selleks, et näh a Davise ja Doxiadise ennustuste täitumist: me jübä näeme neid smogi mattuvaid peišäaže; isegi pirne inimene tun. neb, m i s lä h e n e b . . . E n nustuste ohtlikkus seisneb sel les, et eksperdid ja ärimehed pla neerivad oma tegevust ennustatud tendentsidest lähtudes ja võivad sellega neid ohtlikke tendentse veelgi suurendada. P rog no os — see on ennustustest midagi hoopis eri nevat. Tark arst, kes ei ütle: «Teil on, jä än u d elada veel 6 kuud.» Tark arst ütleb: «Olgem avameelsed, teie olukord on raske. Kui te teete seda j a seda ja mina ei tee seda ja se da, siis halveneb teie tervis veelgi.» Põhiline mõte on fraasis «teha se da ja seda». Me ei tohi järg id a tendentse, kui need on sotsiaalselt ebasoovitavad, meie ülesanne on ravida haigusi, enne kui nad m u u tuvad eluohtlikuks. Me oleme kohustatud tegema se da kohalikes, rahvuslikes ja r a h vusvahelistes m astaapides v a lits u s te ühiste jõupingutuste abil, sest biosfääri saastam ine ja hävitam ine on om andanud mõõtmed, mille jaoks ei eksisteeri riigipiire. Kogu inimkond elab ühtses looduslikus keskkonnas. * * * P.S. Akad. J. FJODOROVI arva mus käesoleva artikli kohta ilmub meie järgm ises numbris.. Tähelepanu! BIOLOOGIDE VILISTLÄSÕHTU algab pühapäeval, 10. jaanuaril k ell 19 peahoone kohvikus. Kell 20 T. Soidlalt ettekanne «Molekulaar bioloogia: analüüsilt sünteesile üle mineku vaevad».. Lapsevanemad S Pühapäeval, 10. dets. kell 12 on TRÜ klubis laste nääripidu..
(4) I Prof. V. Fainberg |. P ä r a s t lühikest ja rasket haig ust suri 2. jaan ua ril 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli sünnitusabi ja g ü nekoloogia kateedri ju h a ta ja profes sor meditsiinidoktor Vladimir Borisi p. Fainberg. V. F ainberg sündis 19. mail 1894. aa stal Polotski linnas. 1922. aastal lõpetas ta Moskva Kõrgema Meditsiinikooli, 1937. aastal kaitses kandidaadiväitekirja. Samal aastal asus tööle Moskva M. Gorki nim. Üleliidulise E ksperimentaalse M e ditsiini Instituudi sünnitusabi ja günekoloogia kateedrisse, kus tö ö tas kuni 1941. aastani. 1941. a. mobiliseeriti V. Fainberg P unaarm eesse, kus ta täitis m itm e suguseid erinevaid teenistusülesan deid. Alates 1943. a a sta st kuni demobiliseerumiseni 1945. a. oli ta a r mee pea-akušöör-günekoloogiks. 1944. aasta! kaitses V. F ainberg dok toriväitekirja. P ä r a s t demobiliseerimist valiti V. Fainberg Jaroslavi Meditsiiniinstituudi sünnitusabi ja günekoloo gia kateedri dotsendiks. Aastatel 1950— 1953 oli ta Arhangelski Riik. liku Meditsiiniinstituudi sünnitusabi ja günekoloogia kateedri j u h a t a jaks, alates 1954. a a sta st töötas Pihkva oblasti peaakušöör-günekotoogina. 1958. a. kuni oma surmani töötas V. F ainberg Tartu Riikliku Ülikooli sünnitusabi ja günekoloo gia kateedri ju hatajan a. Professori kutse omistati talle 1963. aastal. Professor V. F ainberg oli v ä lj a paistev õpetlane, klinitsist, o rg a n i saator ja pedagoog. Ta on k irju ta nud 5 õpikut. Tema juhendamisel on koostatud kateedri teaduslike tööde 3 kogumikku. Professor V. F ainberg on publitseerinud 74 teaduslikku artiklit ja avaldanud rohkesti kliinilisi töid, mille eesm är giks on surnultsündivuse vä h e n d a mine. Prof. V. F ainberg on olnud kon sultandiks 2 doktoriväitekirja ta o t lejale ja juhendanud 5 kandidaadidissertatsiooni. Tema initsiatiivil on kateedri teaduslikku uurimistöösse ju urutatu d kaasaegseid endokrinoloogilisi, morfoloogilisi ja biokee milisi uurimismeetodeid. V. F ainberg oli ENSV Tervishoiu ministeeriumi juures asuva sü n n i tusabi nõukogu ja vabariikliku akušöör-günekoloogide seltsi juhatuse liige nin g Tartu, Arhangelski ja J a roslavli akušöör-günekoloogide selt side auliige. Professor V. Fainbergi on a u ta su statu d m edalitega «Võidu eest S aksam aa üle Suures Isam aasõjas aastatel 1941— 1945», «20 aastat võidust fašistliku Saksam aa üle» ja V. I. Lenini mälestusmedaliga. Professor V. F ainberg oli inime sena tagasihoidlik, äärm iselt töö kas, väg a abivalmis ja südamlik. Temast jää b helge mälestus.. 16. dets. õhtul oii «Sophokles» tu levaste juristide pärast, õ ig u ste a duskonna ÜTÜ korraldas isaduse tuvastam ise näitliku kohtuprotsessi. Tänavuselt üliõpilastööde vaba riiklikult konkursilt tõi Õ igustea duskonna üliõpilaste H. \V einbergi ja J. Kraaner* töö «Isaduse ja isa duse tunnistam ise fakti tuvastam i ne» teise preemia. «Kohtuprotsessil» viibijate küsi muste vaheajal mõni sõna tehtud töö kohta Heldur Veinbergilt, kes praegu õpib Õigusteaduskonna IV kursusel. Tegime lihtsalt kursusetööd. T ea tavasti polnud isaduse tu vastam ine kaua aega võimalik, 1968. a. abieluja perekonna seadusandluse aluste põhjal ag a on jälle. Isadust saab tu v a stad a p ärast 1968. a a s ta t sü n dinud laste puhul. Probleem on uus, ja kui kursusetöö te em ana vä ljap ak kumisel oli, tekitas huvi. Tööd j u hendas dots. E. Salumaa. Tema soovitusel .lugesim e kirjandust. Leidsime palju ja v ä g a erinevaid seisukohti. Töö oli ju ba peaaegu valmis, kui äkki sattu s kätte m a te r jal, mis mõnegi senise mõtte ümber lükkas. Kasutasime ka praktilist m ater jali, vaatasim e läbi kohtumaterjalid aastaist 1968— 1970. Üks näitliku kohtuprotsessi mõtte algatajaid ja organiseerijaid oli Õigusteaduskonna professor A. Uustal, üks neid õppejõude, kelle tege vust ÜTÜ-laste juhendajana vaba riikliku konkursi laureaatide austamisõhtul tunnustavalt märgiti. ф Milline peaks Teie arvates ole-. Kolm jutuajamist pärast kohtuprotsessi ma individuaalse juhendamise ja ringi kui ÜTÜ ühe töövormi vahe kord? Individuaalse juhendam ise suund on uus. Praktika on näid anud, et üldteaduskonnalised üritused kipu vad ebaõnnestuma. Individuaalse juhendam ise puhul on ag a halb see, et kaob diskussioonivõimalus. S ü g i sel ÜTÜ tegevust aruta des leidsime, et individuaalse töö kõrval on siis ki vajalikud ka ühised üritused. ф Kuidas olete rahul tänase õh tuga? Arutelu võinuks olla elavam ja ka kohtuotsus jäi kuidagi «piiri peale». Võib-olla oleks tulnud p are mini valida teema ja leida rohkem kohtumaterjali. * * * Õigusteaduskonna ÜTÜ nõukogu juhib Ants Noormägi (IV k.). Asja lik jutt juristide ÜTÜ praegusest tööst ja tulevastest plaanidest: Põhiline on individuaalne töö in dividuaalsete juh end ajate abil. I kursustele püütakse küll igal aastal ringi organiseerida — nimelt riigi õiguse ajaloo ringi. Probleemid on siiski diferentseeritud, maksim aalne huvi ühe asja vastu on 3—4 inime-. tidelt. U us m uusika nõudis ka uudset liikum ist. K uidas s e e ' tneil välja tuli, võidi hinnata üliõpilas päevadel. Sam ade kavadega esine sim e ka M oskva s N aftakeem ia In s tituudis, ku s aplausi järgi o tsu sta des kõige enam rõõm u pakkusid pea ltvaatajaile m eie pop-stiilis k a TRÜ rektoraat, ühiskondlikud vad. In stitu u d i üliõpilaslehte pandi organisatsioonid ja Arstitea kirja isegi sellised read: «H alvem i duskond ni tehakse, võib-olla ka parem ini, ф Kas rühm kujunes ammu? aga m idagi n iisu g u st enam ei näe. «P raegune koosseis harjutab koos See oli im provisatsioon». M uidugi 1969. aasta sü g isest, õ ig e m in i ena on a rvam usi m itm eid ja Intervim ik tü d ru ku test, se st rühm täieneb siooni iluvõim lem ise karikavõistja m uutub pid eva lt nii ülikooli a s u u < S i tu ja te kui ka lõpetajate arvel. Ü helt poolt on m u id u g i tore saada tih ti täiendust. Grupi ku i terviku Tartu Riikliku Ülikooli ametiühingukomiteele on saabunud 1971.a. selline ebapüsivus aga m õneti häi I kvartaliks tuusikuid. rib. U u stu ln u ka telt nõuab rühm aga Puhkekodudesse: kohanem ine ikka aega. S eda eriti Laulasm aa 25.01.— 5.02. — 3 tuusikut — hind ä 7.20 siis, kui nad alatasa peavad jääm a P üh ajärv e 27.01.— 7.02. — 8 tuusikut — hind ä 7.20 kõrvaltvaatajaiks. Ja sinna pole 04. 03.— 15. 03. — 1 tuusik — hind ä 7.20 m idagi parata, sest enne esinem isi Odessa «Rodina» 02.03,— 13.03. — 1 tuusik — hind ä 7.20 põhikoosseisuga ei saa jä tta vanu „ „ 14. 03.—26. 03. — I tuusik — hind ä 7.20 ka va sid lihv im ata. H ea oleks, k u i Sotši pansionaat «Adler» 25.02.—20.03. — 1 tuusik — hind 33 rbl. meil oleks om a etteva lm istu srü h m . P eale selle on veel võimalik saada sanatoorseid tuusikuid: S e llist lisa ü ksu st luua on k ü lla ltk i Sotši ambuiat. 7.02.—4.03 — hind 3J rbl. — südame- ja vereringe raske osakonna õppejõudude suure ning närvisüsteemi haigustele. koorm use tõttu. Feodosia — 7.02.—4. 03. — hind 32.70 rbl. — südame- ja vereringeNn. eliitrühm a a jalugu on vaid haigustele. paariaastane. L o odud sa i ta õieti Druskinninkai (Leedu) 22.02,— 19.03. — hind 34.50 rbl. — seede tänu soom lannade kü lla ku tsele elundite haigustele. 1968. aastal. K oondrühm ade pare Pärnu «Sõprus» 8. 03.—2. 04. — hind 33 rbl. — südame- ja vereringe m a test võ im leja test m o o d u sta ti haigustele. siis uus rühm , m is esm a ko rd selt Pärnu «Rahu» 31.03.—25.04. — 33 rbl. — liigestehaigustele. esines So o m e R ahvusteatris. N eist Avaldused esitada ametiühingukomiteele hiljemalt 15. jaanuariks päris esim estest on praegu rü h m a s 1971. a. alles ain u lt kolm tüdrukut.» Ametiühingukomitee. ф Nägid soomlased samailmelisi kavu, mida esitasite üliõpilas päevadel?. Uus m u u s ik a , uus liik u m in e. kucL. A u v ä ä rse lt puhkusele! 30. detsem bril kü la sta s rühm ülikooli rektoraadi tööta ja id eesotsas rektor A rn o ld K oobiga ülikooli üht van em a t tö ö ta ja t — tõlki-m asinkirju ta ja t K laudia R õ ž o v a t (siind. J888. a.) tem a m uga va s, k a u nis kodus seoses tem a töölt ärajääm isega. R ekto r ava ld a s talle palju tänu üle 26 aasta kestn u d suure ja ko h u setu n d liku töö eest ülikoolis n in g andis üle m eeldiva m älestusesem e. T öökaaslased tõid kin g itu si, lilli ja ku h ja g a heatahtlikke soove n in g ka llistu si tublile töötajale, alati abivalm is inim esele tem a p uhkusele siirdum ise puhul. E alt a u väärse K laudia R õžo va töössesuhtum ine, põh ja likku s ja kõig i ü m b ritseva elu nä h tu ste vastu h uvi tundm ine, kõige uuega sam m u p id a m ine oli eeskujuandev , , . I. M A A R O O S. «Ei, ka va d on kõik uued ja võib öelda, et ha rju tu ste iseloom on p õ him õ tteliselt hoopis teine, kui oli siis. E sinem e Tartus su h teliselt harva ja siis tahaks iga kord näi d ata m idagi uut. P ealegi tü d in e vad tü d ru ku d ru ttu ühe ja sam a h arjutuse kordam isest. P üüam e kü ll teha korralikult, aga m uusika g a tä ieliku lt kaasa m inna enam ei su u da. Võib-olla saab siin m idagi ära teha treeningu em otsionaalsem aks m u u tm iseg a kavade puht-tehnilise o m andam ise arvelt. P äriselt me sellest probleem ist vist ku n a g i lah ti ei saa. See nõuaks ka rohkem näitleja likku en d a st a m m utam ise oskust. K avade iseloom u m u utusel oli om a osa soom lastel. K uigi sealsed ajalehed kin n ita sid , et soom lanna del tu li naaberm aa tü drukutele al la vanduda, oli m eil neilt m õndagi õppida. So o m e n a isvõim lem isjuhid osu ta sid õ ig u sta tu lt asjaolule, et m eie h a rju tu ste efektn e kirevus pa kub esitam isel kü ll silm ale m õnu, kuid kehatöö jääb vajaka. H ea ks kiitu ei leidnud ka ka va d e tantsulisus, sest So o m e n aisvõim lem ine suhtub kü lla ltki h u kka m õ istva lt kõigesse, m is eem aldub nii-nim etatud. p u h ta st võim lem isest. V õtsim e naabrite nõuandeid tõ si selt. Välja tu li aga hoopiski m itte see, m ida oleksid ehk soovinud nä ha soom lased. T a n tsu lisu s jäi, kuid liikum ine m u utus m oodsam aks. K laverisaate asem el ha kka sim e k a sutam a m u u sika t gram m ofoniplaa-. luste va stu ta v kom isjo n meie «m aiuspalu» dem onstratsioonesinem iste ka v v a ei võtnud, kuid vähem uudsete kavade kohta olid hinnan g u d kiitvad. M õningal m ääral oli n iisugune su htum ine ka ootuspära ne, sest väljajäetud kavade stiil oli liig a gi erinev klassikalisele balleti le baseeruvast võim lem isest, m is täidab võistlussaale. Võib-olla seostub kunagi ilu võ im lem isega ka sportlik ta n ts, ku ig i m itte p aaristantsuna nagu jääl. S ee oleks k ü ll tervitata v. Võib-olla jääksid selles kavade koostajaile vabam ad käed m uusika tõ lg en d a m isel ja m õnes m õttes ka valikul. Ф Milliseid nõudeid rühm oma liikmeile?. «T aftu Riiklik Ülikool» пр. i Reedel, 8. jaa nuaril 1971. a. sel, kes mõistagi ei moodusta veel ringi. Küll a g a on meil plaanis t o r rald ada ühiseid üritusi, algu st te gime tä n a s e kohtuprotsessiga, edas pidi taham e külla kutsuda teadlasi, kes räägiksid oma tööst. Konverentsi teeme tänavu teisiti kui eelnenud aastail. Mullu oli meil 38 ettekannet, mida kõike ei jõutud lihtsalt kuulata. Tänavu taham e enne ÜTÜ konverentsi korraldada konverentsi «Noorus p aljastab im perialismi». Samuti annam e üliõpi lastele esinemisvõimalusi kateedrite juures. Iga kateeder omakorda va lib välja 3 parim at tööd. ÜTÜ kon verentsile koguneks siis mõistlik arv ettekandeid ja sellisel juhul oleks võimalik läbi viia korralik arutelu. Tänavu on meil teaduskonnas ÜTÜ juubeükonverents — 25. P l a a nis on konverentsiettekanded Õ i gusteaduskonna ÜTÜ ajaloost. See teema sobib kõige enam I— II kur suste üliõpilastele, mõni saaks v a l minud tööd hiljem kindlasti auhin natõökski esitada. ÜTÜ konverentside uue süsteemi kohta (konverentsid toimuvad tea duskonniti, erinevatel aegadel) nii palju, et ega varem tead u s k o n n anõukogudel suurt midagi enne kon verentsi teha olnud. ÜTÜ suur nõukogu rahmeldas. Nüüd on oiu kord vastupidine ja tundub, et õi gem. H. OK aga teh n ika st lugupidav kohtunike kolleegium , vaid publik om a ap lausiga, kelle jaoks rühm a teeb om anäoliseks ikka g i tü d ru ku te v ä l jen d u slikku se aste, lavaline sarm M eile endile on viim asel ajal kõige enam rõõm u teinud Liie R utto. «A vastasim e» rühm a jaoks kaks asja koos: Liie ja beat-m uusika. K eegi m eist pole suu tn u d beatm uusikasse nii hästi sisse elada kui tema. Ideaalne oleks kui kõik rühm a liikm ed katsetaksid ka h arjutuste koostajatena. K avade üheplaanili-. seks m uutum ise oht ku m m ita ks su s vähem . P araku on see aga raskesti teostatav. V õim lem ine on tü d ru ku tel ikka g i vaid kõrvalharrastuseks Eriala om andam ise kõrvalt n iip a l ju aega ja vaeva m ujale m ahutada., see on ka heade m õtete olem asolu korral raske. R. К Kallis Ülle, tunneme Sulle kaasa ISA kaotuse puhul. õ ig u s tead u sk o n n a II kursus ja k ursuse juhendaja. esitab teie T O IM E T A JA H. P A L A M E T S. «Füüsilised eeldused ja tehnika «Тарту Рийклик Юликооль» («Т ар valdam ine, m is on o tsu sta va ks туский государственный университет*В võistlusvõim lejaile, pole m eile ehk г. Тарту Эстонской ССР. О р г а н Тарту» m äärava tähtsusega. P äris ilm a ского государственного университет*. Haris H eidem an ni nim . trükikoja trükk« teh n ilise tagam aata m uidugi m ida Tartu. Ü likooli 17/59. III. Üksiknum bri g i ära ei tee. M eie vä ä rtu st ei vae hind 2 kop. T eil. 33. MB-00405.. С---------- ES3TS Л RAHVOS^žAjAMäIUKCSOU I AR------------ J.
ÄHNLICHE DOKUMENTE
Antud magistritöö eesmärgiks on võrrelda samade laste kehalist aktiivsust lasteaias ja koolis aktseleromeetriga mõõtes, välja selgitada, kas organiseeritud treeningutes
Ja ega noh kui me praegu pankadevahelised arveldused on kroonides, mida me nagu teostema, et siis on ta nagu teises valuutas, et eurodes, et euro
flga ka rikkal on takistuste ning kiusatuste wastu wõitlemist, ja mõnes tükis weel enamgi kui selle!, kes töö ning waewaga iseennast ja oma perekonda toidab. On ju ka inimese