• Keine Ergebnisse gefunden

IKT hariduse populaarsus õpilaste seas

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2022

Aktie "IKT hariduse populaarsus õpilaste seas"

Copied!
34
0
0

Wird geladen.... (Jetzt Volltext ansehen)

Volltext

(1)

IKT hariduse populaarsus õpilaste seas

Uuring abiturientide seas 2008

Turu-uuringute AS

(2)

Uuringu taust

Küsitlusperiood – 24. märtsist - 17. aprillini, 2008

Vastajad – 12. klasside õpilased üle Eesti

Valim – Valimisse lülitati 11 kooli, mida külastas ITL IKT erialasid tutvustavate ürituste raames. Lisaks valiti 31 kooli, kus üritust pole toimunud. Küsitletud koolide nimekiri on välja toodud aruande lõpus.

Vastajate arvuks kujunes 1056.

Küsitlustöö – uuring viidi läbi koolides kohapeal, vastajad täitsid ankeedi iseseisvalt. Ühest koolist vastasid ühe klassikollektiivi õpilased. Uuringus osalemisest keeldus 3 kooli.

Tellija – Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Läbiviija- Turu-uuringute AS, Karin Reivart

Käesolev aruanne sisaldab ülevaadet uuringu tulemustest joonistena ja tekstina. Aruande pabervariandile on lisatud andmetabelid ja ankeedi näidis.

Aruandes on välja toodud võrdlused 2006. aasta samalaadse uuringuga.

Võrdlusi saab kahe aruande puhul vaadelda siiski vaid tinglikult, kuna

valimi koostamise põhimõtted on erinevad. Peamine erinevus seisneb

seekord Tallinna koolide märksa suuremas osakaalus.

(3)

1. Vastajate struktuur 2006 ja 2008

29 18 6

18 11

45 55

60 40

22 78

22 18 13 67

34

9 91

56 44

73 27

18

21 Vene 79

Eesti KOOLI ÕPPEKEEL Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Põhja -Eesti Tallinn PIIRKOND maa-asula linn KOOLI ASUKOHT naine mees SUGU Ei jah ITL ÜRITUSE TOIMUMINE KOOLIS 2008 n=1056

2006 n=588

(4)

Populaarsemad erialad

 Kõige populaarsem eriala 12. klassi õpilaste seas on jätkuvalt majandus ja ärijuhtimine – erialavalikuna märkis seda 16% vastanutest. (Joonis 2.)

 Infotehnoloogia eriala asub populaarsuselt 3.- 6. kohal (seda märkis 7%).

Telekommunikatsiooni eriala märkis seekord erialavalikuna 2% vastanutest.

 Sarnaselt eelmise aastaga märkis osa õpilastest (21% vastanutest) ühe eriala asemel mitu – tõenäoliselt kaalutakse hetkel veel mitut eriala või siis proovitakse astuda

üheaegselt mitmesse kõrgkooli.

 “Muude” erialade alla koondati joonisel sagedamini järgmised vastajate poolt

juurdekirjutatud erialad: turism, kehakultuur, logistika, reklaam/meedia, ja riigikaitse.

 Oodatult läheb infotehnoloogiat õppima rohkem poisse kui tüdrukuid (13% poistest ja 3% tüdrukutest)

 Piirkondade lõikes on infotehnoloogia huvilisi kõige enam Ida-Virumaal (14%) ning keskmisest enam on neid ka Kesk- Eestis (12%). Tallinnas on IT eriala valinud keskmisest vähem õpilasi – 6%. Tallinna õpilaste tulemused on täpsemalt välja toodud järgnevatel slaididel.

 Eriala on märksa populaarsem jätkuvalt vene õppekeelega koolide õpilaste seas – neist on infotehnoloogia välja valinud 12% samas kui eestlastest vaid 6%.

 Keskmisest enam on infotehnoloogia eriala valinute seas vastajaid, kel reaalainete hinded viimasel õppeaastal on olnud kas neljad-viied (8 %) või kolmed-neljad (8%).

Viielistest õpilastest on IT eriala välja valinud 4%.

 Koolides, kus viidi läbi ITL-i IKT erialasid tutvustav üritus, on IKT erialade valimine õpilaste poolt samal tasemel, kui ülejäänud koolides. Joonis 3.

 Võrreldes eelmise uuringuga aastal 2006 suuri muudatusi õpilaste erialavalikus

toimunud ei ole. IKT erialade valimine on seekord veidi vähenenud, kuid muutus jääb

(5)

2. Abiturientide erialavalik

Pingereas populaarsemad erialad

3 3

4 5

6 4

7 9 7

14

3 3 3 3 3

4 5

6 6 6

7 7 7

9

16

3 2

4 2

Matemaatika ja statistika Õpetajakoolitus ja pedagoogika Sotsiaaltöö Sotsioloogia Avalik haldus ja haldusjuhtimine Õigusteadus Psühholoogia Võõrkeeled ja filoloogia Ajakirjandus ja suhtekorraldus Arstiteadus Kunstid Infotehnoloogia Arhitektuur ja ehitus Majandus ja ärijuhtimine

2008 n=1056 2006 n=588

(6)

Abiturientide erialavalik

Pingereas vähempopulaarsed erialad, n=1056

 Keemia 2%

 Bioloogia 2%

 Füüsika 2%

 Tootearendus ja tootmistehnika 2%

 Ajalugu 1%

 Põllumajandus, metsandus, kalandus 1%

 Geograafia 1%

 Materjalitehnoloogia 1%

 Filosoofia 1%

 Geenitehnoloogia 1%

 Veterinaaria 1%

 IT erialaga konkureerivad erialadest peamiselt majandus, arhitektuur/ehitus,

matemaatika/statistika ja tootearendus/tootmistehnika, sest neid erialasid märkisid lisaks IT eriala valinud vastajad sagedamini.

(7)

3. Abiturientide erialavalik

Pingereas populaarsemad erialad koolides, mida külastas/ei külastanud ITL

5 6 5

6 4

7 6

7 5

9

21

1 3 2

3 3 3 3

5 6 6 6

8 7

8 8

14

3 3

4 2

Materjalitehnoloogia Keskkonnakaitse Matemaatika ja statistika Õpetajakoolitus ja pedagoogika Sotsiaaltöö Sotsioloogia Avalik haldus ja haldusjuhtimine Õigusteadus Psühholoogia Võõrkeeled ja filoloogia Ajakirjandus ja suhtekorraldus Arstiteadus Kunstid Infotehnoloogia Arhitektuur ja ehitus Majandus ja ärijuhtimine

ITL ei külastanud ITL külastas

(8)

Populaarsemate erialade pingerida Tallinnas

n=364

Majandus ja ärijuhtimine 13%

Arhitektuur ja ehitus 8%

Kunstid 7%

Psühholoogia 7%

Arstiteadus 7%

Infotehnoloogia

6%

Võõrkeeled ja filoloogia 6%

Ajakirjandus ja suhtekorraldus 5%

Õigusteadus 5%

Bioloogia 3%

Füüsika 3%

Avalik haldus ja haldusjuhtimine 3%

Telekommunikatsioon

2%

(9)

IT erialade valijate profiil

Järgneval slaidil on välja toodud vastajate profiil, kes lähevad õppima infotehnoloogia või telekommunikatsiooni erialasid.

75% neist on poisid ja 25% tüdrukud

96% neist õpib linnakoolides

33% on Tallinnast, ülejäänud mujalt Eestist. Võrreldes vastanute koosseisuga on erialast huvitatud sagedamini Ida Virumaa õpilased

35% neist õpib vene õppekeelega koolides

Kõige enam (43%) on nende seas õpilasi, kelle reaalainete hinded viimasel

aastal olid kolmed-neljad- viied. Viielisi õpilasi on 4%.

(10)

IT erialade valijate profiil

35

65 13

17 9 6

33 4

96 25

75

27 73

6 16 29 42

6

22 78

22 18

67 13 34

9 91

44 56

22

76 24

19 7

27

43 4

0 20 40 60 80 100

Ei jah ITL ÜRITUSE TOIMUMINE KOOLIS Kolmed Kolmed-neljad Kolmed-neljad-viied Neljad-viied Viied REAALAINETE HINDED VIIMASE AASTAL Vene Eesti KOOLI ÕPPEKEEL Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Põhja -Eesti Tallinn PIIRKONDmaa-asula linn KOOLI ASUKOHT naine mees SUGU

% KÕIK n=1056

IT v. Telekom. eriala valijad n=89

(11)

Ettekujutus side- ja infotehnoloogia erialast

 Side- ja infotehnoloogia eriala maine selgitamiseks kasutati semantilise diferentsiaali meetodit – eriala paluti iseloomustada vastandlike sõnapaaride abil. Tulemused on välja toodud joonistel 4 ja 5.

 Eriala kuvand on jätkuvalt küllaltki positiivne. Peamiselt peetakse seda hästitasuvaks, heade tööleidmise võimalustega ja kaugtööd võimaldavaks erialaks. Siiski leiab 63%

vastanutest, et sellel erialal töötamine on pigem keeruline ja 28%, et rutiinne.

 Õpilased koolidest, mida külastas erialasid tutvustava ürituse raames ITL, omavad IKT erialadest teistest vastajatest positiivsemat ettekujutust. Need vastajad teavad

sagedamini paindlikust tööajast, kaugtöö võimalusest, headest töö leidmise võimalustest ning peavad tööd sagedamini loominguliseks.

 Tallinna õpilased peavad keskmisest mõnevõrra sagedamini side- ja infotehnoloogia erialasid rutiinseks, samuti keskmisest tulemusest vähem prestiižikaks.

 Vene õppekeelega koolide õpilaste hinnangul on eriala märksa huvitavam ja prestiižikam kui eesti õppekeelega koolides.

 Oodatult on IKT erialade maine keskmisest kõrgem vastajate seas, kes lähevad seda eriala õppima.

(12)

4. Ettekujutus side- ja infotehnoloogia erialast, kõik: n=1056

mida lähemal poolusele, seda enam iseloomustab eriala

30 18

28 28 11

15 14 10 2

29 24

49 39 24

32 19 22 7

12 22

13 14 25

17 22

21 14

16 15

7 11 27

22 16

19 14

3 8

2 5 7 5 12

14 18

5 8

1 3 4 6 11

9 32

4 6

1 2 4 5

5 13

0 20 40 60 80 100

Kaugtöö võimalus Huvitav Hästi tasustatud Head võimalused tööd leida Prestiižne Paindlik tööaeg Töö eeldab suhtlemist Loominguline Lihtne

%

3 2 1 raske öelda/nii seda kui teist 1 2 3

Keeruline Rutiinne

Ei vaja suhtlemist Kellast kellani tööaeg Ei ole prestiižne Raske tööd leida

Halvasti tasustatud Igav

Töökoht kontoris

(13)

5. Ettekujutus side- ja infotehnoloogia erialast

Iseloomustab eriala, %

56 59

60

70 77

87 89

56 51

65 60

61 70

79

91

töö eeldab suhtlemist loominguline huvitav prestiižne paindlik tööaeg kaugtöö võimalus head võimalused tööd leida hästi tasustatud

ITL külastas n=287 ITL ei külastanud n=769

(14)

Side- ja infotehnoloogia valdkonna ametid

 Õpilastel paluti nimetada side- ja infotehnoloogia valdkonna ameteid. IKT ametite tuntus õpilaste seas on suhteliselt heal tasemel, siiski anti ebamääraseid vastuseid 154 korral (infotehnoloog jms.), valesid vastuseid aga kokku 52 korral (sagedamini kordus “logistik”). 30 vastajat ei osanud või ei soovinud välja tuua ühtegi ametit.

 Sagedamini nimetatud ametid olid järgnevad:

programmeerija – 219 korral

IT mees 42

IT spetsialist 41 korral

arvutiõpetaja, IT õpetaja, informaatikaõpetaja 37

Veebidisainer, disainer 35,

arvutispetsialist 22

Süsteemiadministraator 20

Operaator - 18

IT juht 16

võrkude hooldaja, võrguhaldur, serveri haldur 14

administraator 13

Insener 8

disainer-graafik, arvutigraafik 8

infotehnoloog/programmeerija 7

andmebaaside loomine, andmebaasidega töö, andmebaasi haldur 3

häkker 2

Muud vastused kokku – 21 korral.

(15)

Infokanalid, mida soovitatakse

 Vastajatelt küsiti: millistest allikatest võiks Sinu hinnangul jagada informatsiooni side- ja infotehnoloogia erialade kohta, et see jõuaks võimalikult paljude õpilasteni?

 Kõige sagedamini soovitavad vastajad infot jagada taas kooli kaudu, millele järgnevad televisioon, raadio ja ülikoolide poolt korraldatavad üritused (Joonis 6). Tõenäoliselt peavad vastajad koolide all silmas nii koolis korraldatavaid spetsiaalseid loenguid kui ka õppetööd arvutiõpetuse tundide raames.

 Muude kanalite seas märgiti täiendavalt internetireklaami (sh. enamkasutatavatel kodulehekülgedel) messe, üritusi, brožüüre ning tuttavaid.

 Õpilased, kelle koolides viidi läbi ITL üritus, soovitavad teistest sagedamini infot

jagada koolide kaudu, kuid ka ülikoolide poolt nii ürituste raames kui kodulehekülgede kaudu.

(16)

6. Võimalikud infoallikad, et info jõuaks paljudeni

n=1056

4

30

38

45 46

64

5

24

33 38

44

59 60

40 45

34

26

5

0 10 20 30 40 50 60 70

Muu Karjäärinõustaja

Ülikoolide koduleheküljed

Ülikoolide korraldatavad

üritused Televisioon, raadio

Kool

%

KÕIK ITL külastas ITL ei külastanud

(17)

7. Kas senini on kättesaadavat infot IKT erialade kohta olnud piisavalt? Kõik vastajad.

 45% õpilastest leiab, et senini on olnud infot side- ja infotehnoloogia erialade kohta piisavalt või pigem piisavalt. Infot on vähevõitu 54% arvates.

 Poistest arvab 48%, et infot on piisavalt, tüdrukutest aga leiab seda 42%.

 Tallinna vastajate tulemus selles küsimuses keskmisest ei erine.

 Eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangud küsimusele on erinevad: infot peab piisavaks 47% eestlastest kuid vaid 35% vene õppekeelega koolide vastajatest.

45

46

54

ei ole piisavalt jah, piisavalt/pigem piisavalt

2008 N=1056 2006 N=588

(18)

8. Kas senini on kättesaadavat infot IKT erialade kohta olnud piisavalt? ITL külastatud koolid

 Koolides, mida külastas ITL, hinnatakse info kättesaadavust kõrgemalt, kui ülejäänud koolides. Nimelt hinnatakse seal infot piisavaks 49% vastajate poolt, mis on 6%

sagedamini kui muudes koolides.

 Hinnang info kättesaadavusele ei sõltu vastaja elukohast, küll aga leiab IT eriala valinutest 59%, et infot eriala kohta on olnud piisavalt. Taoline tulemus näitab, et omapoolse huvi korral on info õpilastele kättesaadav.

2

49 49

2

55 43

vastamata ei ole piisavalt jah, piisavalt

ITL külastas n=287 ITL ei külastanud n=769

(19)

Rahulolu kooli arvutiõpetusega

 Vastajatel paluti hinnata, kuivõrd rahul on nad oma kooli arvutiõpetuse sisu, -õpetaja ja arvutiklassiga. Tulemus on näha joonisel 9.

 Enamasti on õpilased neile pakutava arvutiõpetusega rahule jäänud. Rohkem rahul ollakse õpetaja ja arvutiklassiga. Õpetuse sisuga on siiski rahulolematuid 38% ning õpetajaga rahulolematuid 24%. Joonis 9.

 Maakoolide õpilased on oma arvutiõpetajaga märksa enam rahul (55% on väga rahul, linnades 24%). Sama tendents ilmneb ka arvutiklassi ja õpetuse sisu hindamisel.

 Vene õppekeelega koolide õpilased on seekord nii arvutiklassiga kui ka õpetajaga eestlastest sagedamini rahule jäänud, õpetuse sisu osas on tulemus sama, mis eesti koolide õpilastelgi.

 Noored, kes suunduvad õppima infotehnoloogiat, on keskmisest enam rahul

arvutiõpetuse õpetajaga kuid märksa vähem rahule jäänud arvutiklassi ja õpetuse sisu poolega.

 Tänavuses uuringus seost arvutiõpetusega rahulolu ja IT erialade valimise sageduse vahel ei ilmnenud.

(20)

9. Rahulolu kooli arvutiõpetusega,

n=1056

26 37 14

49

50 47

18

11 26

6 3 12

1 1

0 20 40 60 80 100

Õpetajaga Arvutiklassiga Õpetuse sisuga

%

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Pole üldse rahul EOÖ

(21)

10. Tehnoloogiaõpetuse mõju side ja infotehnoloogia erialade huvile

 Küsimus: Kas Sinu hinnangul suurendaks tehnoloogiaõpetus koolis õpilaste huvi side- ja infotehnoloogia erialade vastu? Küsimus esitati kõigile vastajatele (n=1056).

 80% vastajatest peab sellise õppeaine õpetamise mõju kasulikuks ning vaid 8% leiab, et sellel mõju tõenäoliselt puudub.

 Tehnoloogiaõpetust pooldavad keskmisest enam poisid, vastajad maapiirkondadest, rahvuselt eestlased ning veidi enam ka vastajad, kelle koolides viidi läbi ITL-i üritus..

26%

8%

12%

kindlasti suurendaks tõenäoliselt suurendaks tõenäoliselt ei suurendaks ei oska öelda

(22)

Mis suurendaks huvi?

 Vastajatelt küsiti: Kas on midagi, mis suurendaks Sinu huvi jätkama õpinguid side- ja infotehnoloogia erialal? Mis? Vastusevariante ette ei antud.

 Vastustest selgus, et enamus noortest arvab jätkuvalt, et ei ole otseselt midagi sellist, mis nende huvi eriala vastu suurendaks. Mitmel korral põhjendati seda ka enda

väheste teadmiste või eriala liigse keerukusega.

 191 esitatud ettepaneku seas esines taas kõige sagedamini ettepanek edastada eriala kohta rohkem informatsiooni – 73 korral. Järgnevalt on välja toodud näiteid esitatud vastustest:

Avatud uste päev, lähem tutvustus õppetööst ja ametivõimalustest.

Eriala tutvustus professionaalide poolt.

Jah, kui saaksin rohkem infot nii õpikute kui ka hilisema töö kohta.

Erinevate võimaluste tutvustus.

Konkreetsete töökohtade tutvustamisega.

Kui antaks täpset infot, millistel töökohtadel võiksin töötada.

Kui oleks rohkem informatsiooni. Ei teagi, mis erialad sinna valdkonda kuuluvad.

Rohkem arvutitunde ettevalmistuseks.

Rohkem informatsiooni- mida need õpingud endast kujutavad, millised on võimalused peale lõpetamist jne.

 Osa vastajatest arvas, et nende huvi suurendaks arvutiõpetuse parem tase koolides (30 vastust). Samuti pakuti välja paremat (kõrget) palka (21 vastajat) ning kindlust tulevase töökoha suhtes (16 vastajat). Lisaks toodi paaril korral välja ettepanekut sisseastumistingimuste leevendamise vastu ülikoolides.

 Ühekordselt mainiti järgmiseid ettepanekuid: Praktika professionaali käe all;

Prooviperiood töötades koos spetsialistidega, Arvutiõpetus ei peaks olema nii sunniviisiline, muidu tekib vastureaktsioon.

(23)

Senised infoallikad, ootused õpingutele

 Vastajatelt, kes suunduvad õppima side- ja infotehnoloogia erialasid, küsiti nende seniste infoallikate kohta ning ootuste kohta tulevastele õpingutele.

 Kaheks peamiseks infoallikaks on olnud ülikoolide koduleheküljed ja tuttavad (joonis 11). Vähem on saadud informatsiooni meediast ja vanematelt.

 Vene koolide õpilased on keskmisest enam infot saanud koolist ja tuttavatelt kuid vähem internetist ja ülikoolide poolt korraldatavatelt üritustelt.

 Õpilastele, kes on valinud edasiõppimiseks infotehnoloogia eriala, on teistest olulisemateks infoallikateks olnud internet ning tuttavad.

 Eelseisvatelt õpingutelt IKT erialadel oodatakse peamiselt uusi teadmisi, tasemel õppejõudude juhendamist ning võimalust omandada kogemusi ja kontakte

suurfirmadest (joonis 12). Sarnaselt eelmisele uuringule ei ole välismaal õppimine muuga võrreldes oluline motivaator.

 Vene koolide õpilased väärtustavad eestlastest enam võimalust õppida välismaal ja ka võimalikke kontakte/kogemusi suurfirmades.

Koolides, mida külastas ITL, oskavad õpilased märksa enam väärtustada tasemel

(24)

11. Senised infoallikad

side- ja infotehnoloogia eriala valinud vastajad

n=90

4

11 14

32 14

51 38

64

0 10 20 30 40 50 60 70

Muu Karjäärinõustaja Vanemad Televisioon, raadio Kool Ülikoolide korraldatavad üritused Tuttavad Ülikoolide koduleheküljed internetis

%

(25)

12. Ootused õpingutele

Side- ja infotehnoloogia eriala valinud vastajad

28

58 63 49

67 42

34 36

33

õppimisvõimalus välismaal 19 kogemused ja kontaktid suurfirmades heal tasemel õppejõud korralik praktika juhendamine uued teadmised

2006 n=67 2008 n=90

(26)

13. Ootused õpingutele

Side- ja infotehnoloogia eriala valinud vastajad koolides, mida külastas ITL

3

29

57 63 40

62 68

62

76

57

24

0

0 10 20 30 40 50 60 70 80

muu õppimisvõimalus välismaal kogemused ja kontaktid suurfirmades heal tasemel õppejõud korralik praktika juhendamine uued teadmised

%

ITL külastas ITL ei külastanud

(27)

14. Teadlikkus portaalist Startit.ee

Kõik vastajad, n= 1056

5 1

8 8

83 11

0

jah olen teadlik, kuid pole külastanud jah olen külastanud

KÕIK valis IT valis telekommunikatsiooni

 Õpilaste teadlikkus IT erialasid tutvustavast portaalist www.Startit.ee on väga vähene – seda on külastanud vaid 1% vastanutest.

 Infotehnoloogia erialal õpinguid jätkata soovivate vastajate seas on portaal tuntum – seda on külastanud neist 8% ning sellest teadlik on 16%.

(28)

15. Eelistatud infokanalid edaspidiseks

n=1056

25 4

9

29 34

41

56

22 3

11

28 31

34

54

36

55

28 32

11

3 Ei ole huvitatud

vastamata Raadio Televisioon Ajalehed, ajakirjad jm

trükimeedia Kool Internet

KÕIK ITL külastas ITL ei külastanud

 Küsimus: Milliste kanalite kaudu soovid edaspidi saada informatsiooni IKt erialade kohta? Antud küsimus on isiklikum, kui oli uuringus eelpool toodud küsimus.

 Vastustest selgub, et infokanalitena eelistatakse internetti, millele järgneb kool ja trükimeedia. Vastajad koolidest, mida ITL külastas, eelistavad teistest sagedamini ka edaspidi infot saada koolist.

(29)

16. ITL ürituse informatiivsus

n = 149

 Saamaks tagasisidet ITL poolt korraldatud IKT erialasid tutvustavale üritusele, küsiti õpilastelt, kuivõrd informatiivseks nad nimetatud üritust hindavad.

 Küsimusele jättis vastamata 48 % potentsiaalsetest vastajatest, kes tõenäoliselt ei võtnud üritusest osa. Seetõttu arvestasime rahulolu protsendid vastajatest, kes olid oma hinnangu andnud e. üritusest osavõtjatest.

 Selgub, et 73% neist pidas üritust informatiivseks ja 17% väga informatiivseks. Vaid 8% vastajate arvates üritus lisainfot ei andnud.

ei andnud lisainfot

ei oska öelda 19%

väga informatiivne 17%

(30)

17. ITL ürituse vajalikkus

n = 149

 Küsimus: Kas pead taoliste ürituste korraldamist koolides vajalikuks?

 Ka toodud küsimuse puhul arvestasime vaid üritusest osavõtjate tulemust, kuna 48%

jättis küsimusele vastamata.

 Taoliste ürituste korraldamist koolides peab vajalikuks 83% osavõtjatest, sh. 25%

leiab selle olevat väga vajaliku.

väga vajalikuks 25%

pigem vajalikuks 58%

pigem ei ole vajalik 4%

ei ole üldse vajalik 0%

ei oska öelda 13%

(31)

Hinnangud ITL üritusele

 Küsimus: Mis sulle korraldatud ürituse puhul eriti meeldis, mida hindad kõige huvipakkuvamaks?

 Kokku vastas küsimusele 71 õpilast.

 Kõige huvipakkuvamaks hinnati ürituse raames korraldatud mängu - võistlust (35 vastust). Sealhulgas kiideti praktilisi ülesandeid:

Saime ise tehnikat proovida, polnud ainult tühi loeng.

Seda, et õpilastel lasti erinevaid sidevahendeid kasutada.

 Teisena toodi esile huvitavaid esinejaid, nende head esinemisoskust, oskust tunda end esinedes vabalt ning rääkida huvitavalt (17 vastust).

 Osa vastajatest tõi esile ürituse head organisatoorset poolt (8), sh. põnevust ja humoorikust.

 Informatiivsust, koolide ja valdkonna tutvustamist kiitis 10 vastajat.

 Üks vastaja tunnistas siiski: Eriti meeldis objektiivne ülevaade erialast. Sain kinnitust, et ei ole minu jaoks.

(32)

Hinnangud ITL üritusele

 Küsimus: Mida võiks ITL edaspidi veel teha taoliste ürituste paremaks õnnestumiseks?

 Sagedamini soovitati korraldada taolisi üritusi tihemini, suuremalt, teha neile enam reklaami – 13 korral

Kaasata kuulajaid enam – 8

Väga meeldis, midagi pole vaja muuta – 7

Jagada rohkem infot, tutvustada enam õppimisvõimalusi ja erialasid– 6

Rohkem huvitavat tehnoloogiat kasutada ja näidata 3

Rohkem võistlusi, enam võistlejaid võistlusel - 2

Suurendada interaktiivsust – 2

Kaasata rohkem huvitavaid persoone, kaasata enam tudengeid

Propageerida õppimist, mitte rääkida sellest, kui lihtsalt nad läbi saavad, et kool pole nagu oluline 1

 Kokkuvõttes näitavad vastused, et õpilased jäid IKT erialasid tutvustava üritusega väga rahule ja peavad seda huvipakkuvaks.

(33)

Kokkuvõte

 Infotehnoloogia eriala on Eestis jätkuvalt viie populaarsema eriala seas. Kogu Eestis soovib seda õppima minna 7%, Tallinnas 6% abiturientidest. Neile lisanduvad

telekommunikatsiooni eriala valinud, keda on nii Eestis tervikuna kui Tallinnas 2%

koolilõpetajatest.

 ITL poolt läbiviidud IKT erialasid tutvustav üritus ei ole otseselt suurendanud selle eriala valimist õpilaste seas.

 Õpilased, kelle koolides viidi läbi ITL üritus, hindavad oma informeeritust IKT erialadest paremaks ning omavad ka selgemat ettekujutust erialast võrreldes vastajatega, kelle koolides üritust ei toimunud.

 Õpilaste rahulolu IKT erialasid tutvustava üritusega on kõrge – sellel osalejad hindavad üritust kasulikuks ja huvitavaks.

 Üle poole õpilastest leiab, et informatsiooni side- ja infotehnoloogia erialade kohta on vähevõitu. Eriala populaarsuse tõstmiseks soovitatakse sarnaselt eelmise aastaga jagada eriala kohta rohkem informatsiooni, seda nii eraldi üritustena kui ka kooli arvutiõpetuse tundide raames.

(34)

Uuringus osalenud koolid

1. Viljandi Paalalinna Gümnaasium 2. Viljandi Maagümnaasium

3. Tapa Gümnaasium 4. Rakvere Gümnaasium

5. Saaremaa Ühisgümnaasium 6. Häädemeeste Keskkool 7. Türi Gümnaasium 8. Keila Gümnaasium 9. Haapsalu Gümnaasium 10. Taebla Gümnaasium 11. Põlva Ühisgümnaasium

12. Võru Kreutzwaldi Gümnaasium 13. Kohtla-Järve Järve Gümnaasium 14. Iisaku Gümnaasium

15. Paide Gümnaasium 16. Käina Gümnaasium

17. Miina Härma Gümnaasium 18. Tartu Forseliuse Gümnaasium 19. Tartu Kivilinna Gümnaasium 20. Tartu Raatuse Gümnaasium 21. Nõo Reaalgümnaasium

22. Tallinna Pääsküla Gümnaasium 23. Tallinna Inglise Kolledž

24. Tallinna 32. Keskkool

25. Jakob Westholmi Gümnaasium 26. Lasnamäe Üldgümnaasium 27. Tallinna 21. Kool

28. Tallinna Tehnikagümnaasium 29. Pärnu Vene Gümnaasium 30. Pärnu Koidula Gümnaasium 31. Liivalaia Gümnaasium

32. Tallinna Arte Gümnaasium 33. Tallinna 37. Keskkool 34. Audentese Erakool

35. Loksa Vene Gümnaasium 36. Tallinna Kesklinna Vene

Gümnaasium

37. Tallinna Humanitaargümnaasium 38. Narva 6. Kool

39. Pähklimäe Gümnaasium ehk 11.

Kool

40. Jõhvi Vene Gümaasium 41. Tallinna Mustamäe

Reaalgümnaasium

42. Tallinna Juhkentali Gümnaasium

Referenzen

ÄHNLICHE DOKUMENTE

Teistest sagedamini soovitavad info jagamiseks koolide kaudu IT eriala valinud ja tutvustusüritusel osalenud õpilased – vastavalt 75% ja 76%..  Teiseks oluliseks kanaliks

klasside vene-eesti kakskeelsete õpilaste vahendatud kirjaliku tekstiloome oskusi uurinud TÜ eripedagoogika osakonnas Angret Kang (2012). Tema lõputööst selgub, et

Tüdrukute eksperimentaalgrupis paranesid tulemused neljas kehaliste võimete testis (20m VPK, selga säästev istest ettepainutus parema ja vasaku jalaga, vasaku käega

Lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetel põhineva II kooliastme kodunduse õppematerjali rõivaste hoolduse teema õpetamiseks koostas töö autor töölehtede komplekti,

‘Being moved’ and ‘moving’ constitute the back- ground of the cruise ship’s comprehensive atmo- spheric dimension of ‘movement’. This dimension of the atmospheric

Kui vaadata tulemusi testi keele alusel, st võrrelda eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulemusi, siis vahe on siin üsna suur – vene õppekeelega koolides

a) Põhikooli lõpus on õpilased valmis konkreetse erialavaliku tegemiseks. b) Gümnaasiumi lõpus on õpilased valmis konkreetse erialavaliku tegemiseks. c)

Omandivormiti on suurim eestikeelsete koolide osakaal riigikoolide seas – 62% (34-st riigikoolist 21); vene õppekeelega ning eesti-vene õppekeelega riigikoole on vastavalt