Vaatlemine ja vaatlustulemuste fikseerimine

Järgmise sammuna vaadeldakse käitumist, pidades silmas õpieesmärke ja kriteeriume. Seda võib teha tavalisel õppetööl või kujundatud tingimustes, kus on võimalik soovitavat käitumist vaadelda. Selliseid vaatlusvõimalusi pakuvad näiteks grupitööd, individuaalne töö ja ka õppetöö ise. Vaatlemise vahemikud ja sageduse määrab õpetaja. Võimalik on vaadelda eesmärgipäraselt, igapäevaselt või iganädalaselt, samuti üksikuid õppijaid, gruppe (harvem) või isegi tervet klassi. Vaatlused fikseeritakse vaatluslehel, näiteks kantakse iga õpieesmärgi tulemused klassinimekirjaga tabelisse (vt Vaatlusinstrumendid). Mitte üksnes õpetaja, vaid ka õpilane ise võib teatud õpieesmärke vaadelda ja fikseerida.

3. Hindamine

Järgnevalt võrreldakse kõiki vaatlustulemusi õpieesmärgi nõuetega. Sealjuures kontrollitakse, kas õpieesmärk, täpsemalt nõudmised ehk eesmärgi täitmise kriteeriumid, on täidetud. Nüüd tuleb tulemust tõlgendada, selgitades ja põhjendades konkreetse õpieesmärgi ületamist, saavutamist, osalist saavutamist või mittesaavutamist. Kui kasutatakse enesehindamist ja teiste poolt hindamist, tuleb neid tulemusi võrrelda, erinevusi kontrollida ja neile selgitusi leida. Kui eesmärk jäi täitmata või täideti osaliselt, tuleb näidata, mida konkreetselt teha, et eesmärk siiski saavutada. Kui eesmärk on saavutatud, püstitatakse järgmine eesmärk (tagasi punkti 1).

Enesehindamine võib tähendada nii seda, et õpilane hindab ennast ise või laseb seda teha kaasõpilasel.

4. Kujundamine

Kujundamine hõlmab mitmeid eesmärgi saavutamist soodustavaid meetmeid. Seda saab toetada kokkuleppega; sellisel juhul sõlmib õpetaja koos õpilase ja lapsevanema (kasvatuse eest vastutajaga) vastava kokkuleppe ning allkirjastab koos nendega.

Käitumise kokkulepet ei pea ilmtingimata sõlmima üksiku õpilasega. Kokkuleppeid võib teha ka grupi või klassi tasemel.

Peale meetmete fikseerimist algab nende realiseerimine ja seega uus vaatluste faas (tagasi punkti 2), millel on nüüd uued eesmärgid.

4.2 Miks käitumise kujundav hindamine?

Keskmes on õpilase isiksuse kujunemine tema arengu jooksul. Tegemist on kesksete oskuste

186 ja pädevuse omandamisega. Õpilased õpivad end muuhulgas paremini hindama ja saavad tuge isiklike ja kooliga seotudeesmärkide saavutamiseks. Nende tulemusi ja käitumist vaadeldakse õppetööl ja hinnatakse eelkõige nende arengu toetamiseks. Õpilaste kaasamine on käitumise kujundava hindamise igas faasis võimalik, näiteks enesehindamise või klassinõukogu vormis.

Käitumise kujundav hindamine laiendab kooli, õpilase ja lapsevanema (kasvatamise eest vastutava isiku) koostööd olulise meetme võrra. Püüeldavate õpieesmärkide avalikustamine on eeldus kooli ja lapsevanema koostööle. Seda kergendab asjaolu, et 1.-9. klassini jälgitakse samu eesmärke, kuigi nõudmised on vanusest sõltuvalt erinevad.

Ühiskonna ja töökeskkonna nõudmised koolile on muutunud. Enesejuhtimisoskus, samuti sotsiaalsed ja tööoskused on saavutanud selgelt olulise tähenduse. Need põhjapanevad oskused nõuavad terviklikku vaatlusviisi.

Mitmed ettevõtted viivad läbi oma teste, sest neile ei piisa enam koolitunnistusest. Erinevate suurettevõtete koolitajad rõhutavad, et õpilaste valimine on ülima tähtsusega. Seejuures on olulisimad kriteeriumid sotsiaalsed oskused ja motivatsioon. Lisaks on olulised usaldusväärsus, vastupanu- ja keskendumisvõime, samuti puhas ja täpne töö. Käitumise kujundav hindamine arendab just neid võtmeoskusi ja hindab nende saavutamist.

(Schwyz‟i) kantoni õppekavas on eesmärk anda ainealaste teadmiste kõrval ka aineüleseid teadmisi. Õppe üldiste eesmärkidena nimetatakse iseseisvuse, enesekindluse, loovuse, meeskonnatöö, töö-, õpi- ja suhtlemisoskuste kujundamist. Ka gümnaasiumi raamõppekava keskmes on aineülesed oskused.

4.3 Käitumise kujundava hindamise instrumendid ja praktika 4.3.1 Ametlik hindamisleht õpetajatele

Hindamislehte võib kasutada ka vaatluslehena. See sobib kokkuvõtvaks hindamiseks ja seda võib kasutada infokogumiseks.

187

Schwyzi kantoni Rahvakoolide Amet

(A) Õpi- ja tööoskuste ning sotsiaalsete oskuste hindamine

(1.-9. klass)

Nimi: Klass: Kooliaasta: Kooli asukoht: .

(B) Õpi- ja tööoskuste ja sotsiaalsete oskuste õpieesmärkide kataloog

(C) Õpieesmärk on ... ü ületatud e saavutatud t osaliselt saavutatud n mitte saavutatud

 avaldab oma arvamust, esitab ideid, ettepanekuid

 osaleb omal algatusel Hoolikalt

töötamine

 käib materjalide, vara ja töövahenditega sobilikult ringi

 püüdleb ülevaatlikkuse ja korra poole

 täidab ülesandeid hoolikalt

 kujundab töö puhtalt ja ülevaatlikult

 peab korda (töökoht, mapp, riiul jne)

Püsivalt töötamine  töötab pikemalt ühe ülesande kallal

 tegeleb intensiivselt asja sisuga

 näitab üles vastupidavust ka ilma kohese eduta

 töötab pikemalt keskendunult

 lõpetab alustatud töö ise Isiklike omaduste

hindamine

 püstitab endale realistlikke eesmärke

 hindab oma tugevaid ja nõrku külgi realistlikult

 nõustub teiste panusega

 annab oma arvamusest ja vajadustest arusaadavalt teada

 võtab vastutust Reeglitest kinni

pidamine

 peab kinni kodukorrast

 peab kinni klassisisestest reeglitest ja kokkulepetest

 järgib kohustusi (kodutööd, koduülesanded jne) Teistega

arvestamine

 väldib häirivat käitumist

 aktsepteerib teisi vaateid ja arvamusi

 astub sobilikult välja oma arvamuse eest

 on teiste suhtes tolerantne

 astub välja sotsiaalse integratsiooni eest Konfliktide aus

lahendamine

 loobub kehalisest või verbaalsest vägivallast

 kasutab konfliktides ausaid lahendusi

 püüab konflikte lahendada ka täiskasvanu abita Kriitikaga

konstruktiivselt käitumine

 kritiseerib viisakalt ja põhjendab kriitikat

 ühendab kriitika konstruktiivsete ettepanekutega

 talub õigustatud kriitikat

(G) ^



Joonis 2: Hindamisleht

188 Selgitused hindamislehe erinevate rubriikide kohta

(A) Pealkirja taga on rohkem kui hindamise kavand, mis eeldab enamat kui ainetulemuste hindamine. Hindeid ei panda. Keskmes on käitumise eesmärgipärane kujundamine.

Käitumise hindamisleht on enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste valdkonnas abivahend ja panus moto "kujundamine ja hindamine kuuluvad kokku" realiseerimisel. Hindamislehe täitmine on alles teine samm. Hindamisele peab eelnema õpieesmärki kujundav õppetegevus/õppetöö, kus püüeldavat käitumist õpitakse.

Käitumise kujundamine ja hindamine pole üksnes õpetaja asi. Kasvatuse eest vastutavad isikud (vanemad) ja õpilased tuleb kaasata ja teha kaasvastutavaks. See vähendab osaliselt õpetaja vastutusekoormat, mitte aga selleks tehtud jõupingutusi.

(B) Siin on tegemist õpieesmärkide kataloogiga. Olulised on eesmärgid soovitud ja arenemisvõimelise käitumise saavutamiseks ja mitte isiklike omaduste määramine, hindamine ja vaatlemine. Oluline on tähele panna, et käitumise kujundav hindamine ei ole isiksuse hindamine.

(C) Käitumise õpieesmärke võib saavutada erineval määral. Neljaastmeline hindamisskaala eristab esmalt, kas õpieesmärk on saavutatud või mitte, täpsemalt, kas soovitud käitumise minimaalsed, aga piisavad tingimused on täidetud. Järgmise sammuna otsustatakse vaatlustulemuste põhjal, kas nõuded on enam kui täidetud. Sellisel juhul hinnatakse käitumine

"eesmärki ületavaks". Õpieesmärk on üksnes osaliselt saavutatud, kui soovitud käitumine ei esine piisavalt tihti ja pole küllaldaselt välja kujunenud.

(D) Tulp "Õpieesmärgid".

Mitte kõiki toodud õpieesmärke ei pea igal semestril analüüsima, siiski tuleb ühe semestri pikkusel kujunemis- ja hindamisperioodil kuut väljatoodud õpieesmärki analüüsida ja hinnata.

Väljatoodud õpieesmärgid on primaar- ja esimeses sekundaarastmes samad. See ei tähenda aga, et 1.-9. klassile esitatakse samad nõudmised. Õpieesmärgi saavutamise nõuded peavad olema klassi- ja õppeastmespetsiifilised, samuti õpilasele individuaalselt sobivad.

(E) Teises tulbas on toodud käitumise näited (indikaatorid), mis osutavad, et soovitud eesmärk on saavutatud. Näited pole kohustuslikud ega esitatud lõpliku loendina. Neid võib, aga ei pea kasutama. Pigem võib need asendada oma sobilikumate näidetega, mis kirjeldavad selgemalt konkreetse klassi püüeldavaid õpieesmärke.

(F) Tühjad tulbad: hindamislehte võib kasutada ka vaatluslehena. Õpieesmärkide saavutamise hindamine viiakse läbi kindlaks määratud ajaks käitumise vaatlustulemuste ja tähelepanekute põhjal. Et primaarastmes^aa ja esimeses sekundaarastmes^bb võib ühe kooliaasta jooksul läbi viia ja dokumenteerida ühte või mitut hindamist, on kasutamiseks mitu tulpa.

Mitu erinevatel aegadel tehtud hindamist ühel lehel annavad võimaluse tuvastada muutused tulemustes ühe pilguga.

(G) Tühja rida hindamislehe lõpus võib kasutada klassi- ja kooliomaste õpieesmärkide ja

aa Selgituseks Šveitsi kohustusliku hariduse kohta: primaaraste on enamikus Šveitsi kantonites põhikooli kuus esimest klassi.

bb Esimene sekundaaraste on põhikooli teine aste, mille lõpetamine on gümnaasiumis õppimise eelduseks.

Vt täpsemalt aadressil: http://www.about.ch/education/index.html#CH_Edu_Intro#CH_Edu_Intro

189 käitumise näidete jaoks. Näiteks võib olla aluseks kooli moto või klassinõukogu otsus.

4.3.2

Kujundav kokkulepe

Õpilase või ka kasvatamise eest vastutajaga peetav hindamisvestlus peab alati lõppema küsimusega, kuidas käitumist edasi kujundada ja toetada. Kõigi osapoolte (kasvatamise eest vastutaja, õpetaja, laps/nooruk) vahel sõlmitakse kokkulepe käitumise edasiseks kujundamiseks ja fikseeritakse see paberil, et kõik teaks, millega on tegemist, ning lepitakse kokku kokkuvõtte tegemise ajas, täpsemalt, mis ajaks soovitud käitumine saavutatakse.

Kokkulepete sõlmimisse võib kaasata ka aineõpetajad.

Selliseid lepinguid ei pea sõlmima klassis kõigi õpilastega. Kujundav kokkulepe ei tohi olla ka karistus. Kui kokkuleppeid sõlmitakse üksnes nende õpilastega, kellel on selged käitumisprobleemid, saavad kokkulepped negatiivse tähenduse ja mõjuvad märgistavalt, see aga takistab soovitud arengut.

Sellise mõju vältimiseks tehakse reeglina järgmist: samaaegselt sõlmitakse kokkuleppeid nii õpilastega, kellel on silmatorkavad kuni häirivad käitumisprobleemid kui ka õpilastega, kelle käitumine on hea kuni rahuldav, aga üldiselt üksikutes punktides arengut võimaldav.

Üks näide teist liiki kokkulepete kohta:

Paremate õpitulemustega ja rahuldava käitumisega õpilane on häbelik, ilma suure eneseusuta ega võta tunnis ja grupitöös peaaegu üldse sõna. Eneseusu tugevdamiseks võib kasu olla kokkuleppest (vt järgmiseks kujundava kokkuleppe vormi):

190

Im Dokument Hindamise koolikorralduslikud lahendused: (Seite 185-190)