3. TULEMUSED JA ANALÜÜS
3.5 Uuringud Tartu Kutsehariduskeskuses
3.5.3 Võrdlus füüsikaga
Joonisel 10 on toodud õpilaste eesti keele, matemaatika ja füüsika testide tulemused osakondade lõikes.
Joonis 10. Eesti keele, matemaatika ja füüsika testitulemuste võrdlus osakondade lõikes
Kõige parem tulemus eesti keeles on ärinduse ja kaubanduse osakonna õpilastel keskmise tulemusega maksimaalsest 75,4%. Paremad olid ka autode ja masinate remondi osakonna õpilased ja kergetööstuse ja kodu- ning iluteeninduse osakonna õpilased, kelle tulemused olid vastavalt 75,0% ja 73,2%. Eesti keele testis kõige nõrgemad olid ehituse ja puiduosakonna õpilased 58,3%. Matemaatika testi lahendasid kõige paremini IKT osakonna õpilased, nende tulemus maksimaalsest oli 65,8%, see võis sõltuda ka sellest, et seal osakonnas õpib ainult üks õppegrupp. Kõige nõrgemad olid matemaatikas kergetööstuse ja kodu- ning iluteeninduse osakonna õpilased, kelle tulemus oli 37,3%. Füüsika testi lahendasid kõige paremini samuti IKT osakonna grupp, nende keskmine tulemus oli 40,3% maksimaalsest tulemusest. Samuti parem tulemus oli autode ja masinate remondi osakonna õpilastel, nende tulemus oli 35,7%.
Tabelis 10 on toodud erialade eesti keele, matemaatika ja füüsika testide keskmised punktid ja tulemused protsentides.
Tabel 10. Eesti keele, matemaatika ja füüsika testide tulemused erialade lõikes
Eriala Keskmiselt
Autotehniku eriala õpilased sooritasid kõige paremini eesti keele testi (tulemusega 80,0%), teisena füüsika (tulemusega 54,5%) ja kolmandana matemaatika testi (tulemusega 51,5%).
Samuti füüsika testi lahendasid paremini kui matemaatika oma metallitöötlemispinkide töötaja eriala õpilased. Teiste erialade õpilaste tulemused olid kõige paremad eesti keeles, siis matemaatikas ja kõige nõrgemad tulemused olid füüsikas.
KOKKUVÕTE
Koolides õpivad ühes klassis erineva võimekusega õpilased. Nii on see ka kutsekoolides, siin on üheks erinevuseks ka see, et õpilaste vanus varieerub palju: on neid, kes alles lõpetasid hiljuti põhikooli ja on neid, kellel on sellest palju aastaid möödas. Sellest tingituna oleks hea, kui õpetajad selgitavad välja õpilaste eelnevad teadmised õpetavas aines.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida kutsekooli õppima tulevate õpilaste eelteadmisi füüsikast, sh erialade lõikes ning millised on keerulisemad teemad õpilastele. Lähtuvalt magistritöö eesmärgist sõnastati järgmised uurimusküsimused:
1. Millised on kutsekooli tulevate õpilaste eelteadmised füüsikast?
2. Millised on keerulisemad teemad põhikooli füüsikas?
3. Mil määral erinevad noormeeste ja neidude eelteadmised?
4. Mil määral erinevad füüsika eelteadmised erialade lõikes?
5. Kui palju erinevad eelteadmised osakondade lõikes?
Teoreetilises osas toodi ülevaade eel- ja järeltestidest, ainetesti liikidest ning kutseõppeasutustes läbi viidud eesti keele ja matemaatika uuringutest.
Uurimusküsimustele vastuse saamiseks kasutati instrumendiks testi, mille koostamise aluseks võeti põhikooli lõpueksami koostamise kriteeriumid, mis lähtuvad füüsika ainekavast. Testide sisulise valiidsuse leidmiseks kasutati 5 sõltumatu eksperdi abi. Test koosnes kümnest ülesandest, kokku oli võimalik saada 67 punkti ning põhiuuring viidi läbi 7. – 14. jaanuar 2013. aastal. Andmete kogumiseks moodustati mugavusvalim. Kokku osales uuringus 352 õpilast Tartu Kutsehariduskeskusest (201 noormeest ja 151 neidu) 8 osakonnast ja 21 õppegrupist. Andmed sisestati tabelarvutusprogrammi MS Excel 2003 ja andmeanalüüsiks kasutati SPSS 16.0 arvutiprogrammi.
Saadud tulemuste põhjal testi keskmine punktide arv oli 22,5 punkti, see on maksimumist 33,6%. Õpilased oskasid kõige paremini ülesandeid, kus tuli leida füüsikalised mõõteriistad, füüsikalised nähtused ja füüsikalised suurused. Kõige nõrgemini osati lahendada arvutus-ülesandeid ja samuti tekitavad õpilastele raskusi teisendused.
Noormeeste ja neidude ülesannete tulemuste erinevuste leidmiseks kasutati Mann- Whitney U- testi. Selle testi põhjal selgus, et noormeestel olid ülesannete tulemused paremad kui neidudel, ainult üheksanda ülesande puhul oli neidude tulemus parem, kuid see ei olnud statistiliselt oluline (p> 0,05).
Erialade ülesannete tulemustes oli kõige parem tulemus autotehniku eriala õpilastel, nende keskmine oli maksimaalsest 67 punktist 37 punkti. Paremuselt teise tulemuse said elektriku eriala õpilased ja kolmanda tulemuse arvutite ja arvutivõrkude eriala õpilased. Kõige
nõrgemad tulemused olid kodumajanduse eriala õpilastel (keskmine 15 punkti) ja autoplekksepa eriala õpilastel (keskmine 16 punkti).
Erialade tulemuste võrdlemiseks kasutati ka Kruskal-Wallise testi, mille põhjal selgus, et kõikide erialadel oli ülesannete soorituse erinevus statistiliselt oluline (p < 0,01).
Pearsoni korrelatsiooniga leiti erialade keskmine seos vastuvõtukonkursiga, millega saadi nõrk seos (r < 0,3).
Testis osalenud õpilased õppisid kaheksas erinevas osakonnas ja tulemustes olid kõige paremad IKT ning autode ja masinate remondi osakond. Kõige nõrgemad tulemused said toiduainete tehnoloogia osakonna õpilased.
Pearsoni korrelatsiooniga leiti keskmise tugevusega seos (0,3 < r < 0,7 ) osakondades õppivate õpilaste keskmiste tulemuste ja füüsika hinde vahel.
Projekti „Õppijat toetavate süsteemide arendamine“ raames viisid eesti keele õpetajad ja matemaatikaõpetajad läbi samade õpilastega 2012 aasta sügisel pilootuuringu eesti keeles ja matemaatikas. Tulemustes selgus, et kõige paremini sooritasid õpilased eesti keele testi (keskmine tulemus maksimumist 69,6%). Matemaatika keskmine tulemus on maksimumist 44,2%. Füüsika testi puhul oli keskmine tulemus 33,6%.
Kutsekoolides on õpilaste väljalangevuse üheks põhjuseks just raskused üldainetes, sellepärast antud uuringus õpilaste eelteadmisi uuriti, et õpetaja teaks alguses kohe, mis tekitab õpilastele raskusi.
Uuringus saadud tulemuste põhjal saavad Tartu Kutsehariduskeskuse füüsika õpetajad kohandada õpetamist vastavalt õpilaste eelteadmistele. Samuti võivad teiste kutsekoolide füüsika õpetajad kasutada antud uuringus läbi viidud testi oma õpilastega, eesmärgiga selgitada välja nende eelteadmisi ja kohandada ning optimeerida füüsika õpetamist. Osa teemade puhul võiks olla õpetajate vahel rohkem koostööd, näiteks teisenduste õppimisel füüsikas ja matemaatikas. See teema on eriti aktuaalne uue lõimitud moodulõppekava rakendamise valguses.
Testis olevaid ülesandeid saab kasutada osade erialade vastuvõtutestides, näiteks elektriku erialade õpilastel lahendada lasta elektriteemaline ülesanne.
Edaspidi võiks uurida raskemate teemade puhul, milliseid õpetamismeetodeid tuleks kasutada, et need rasked teemad saaksid ka õpilastele selgeks.
TÄNUSÕNAD
Eelkõige soovin tänada oma juhendajat Svetlana Ganinat igakülgse abi ja vajalike nõuannete eest, mis aitasid kaasa käesoleva magistritöö valmimisele. Tänu avaldan ka õpetajatele, kes aitasid teste läbi viia Tartu Kutsehariduskeskuses.
KASUTATUD KIRJANDUS
Bryman, A. (2001). Social research methods. Oxford [etc.]: Oxford University Press.
Chaffey College (2009). Pre and Post Test. Available from
http://www.chaffey.edu/slo/tools/ppt/Developing%20Pre%20and%20Post%20Tests%202009.
pdf (last accessed 06th May 2013)
Cohen, L., Manion, L., Morrison, K. (2007). Research methods in education. Routledge, London, New York
Dictionary.com (2013).
Available from http://dictionary.reference.com/browse/pretest ja
http://dictionary.reference.com/browse/posttest?s=t (last accessed 13th May 2013)
Fullan, M. (2006). Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: Atlex.
Gall, M. D., Borg, W. R.& Gall, J. P. (1996).Educational Reasearch: An instruction. White Plains, NY: Longman.
Ganina, S.; Voolaid, H.(2007). Füüsikaõppe efektiivsus ja selle tõstmise võimalused.
Aadressil http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2011/03/KVUOA_Toimetised_8-Ganina.pdf (vaadatud 07.05.2013)
Ganina, S. (2011). Hajusandmetega ülesanded kui üks võimalus füüsikaõppe efektiivsuse tõstmiseks. Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus,134
Gurian, M., Ballew, A.C. (2004). Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Haridus ja Teadusministeerium El Paradiso, 2004, 271
Hausenberg jt = Hausenberg, A. Kikerpill, T. Rõigas,M. Türk, Ü.(2003). Keeleoskuse
Henno, I. jt. (2007). Ülevaade rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programmi PISA 2006 tulemustest, Tallinn, 156. Aadressil
http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/PISA_l6pparuanne_041207.pdf (vaadatud 11.05.2013)
Innove. Lõpueksamite materjalid.
Aadressil http://www.innove.ee/et/yldharidus/pohikooli-lopueksamid/lopueksamite-materjalid (vaadatud 27.04.2013)
Innove (2013). Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri. Aadressil
http://www.innove.ee/UserFiles/L%C3%B5pueksamid%20PK/2013/pk_le_fyysika_eristuskir i_2012.pdf (vaadatud 15.04.2011)
Krillo, K. (2010). Statistilise analüüsi teostamine Exceli ja SPSSI abil. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, 221
Aadressil http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/853/Statistika_slaidid.pdf (vaadatud 11.05.2013 )
Krull, E (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus. 637 lk.
Kuehn, P (2012). Pre/Post-test: A Teacher Diagnostic Tool For More Effective Teaching of EFL Students.
Available http://paulkuehn.hubpages.com/hub/PrePost-Test-A-Diagnostic-Tool-For-More-Effective-Teaching-of-EFL-Students (last accessed 18th May 2013)
Lindgren H. C., Suter W. N. (1995). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu: TÜ Kirjastus. 594 lk.
Longman Dictionary.
Available http://www.ldoceonline.com/dictionary/knowledge (last accessed 07th May 2013)
Maanso, V.(2004). Pilootuuring kutseõppeasutuste I kursuste õpilaste eesti keele teadmistest ja oskustest- Tallinn.
Aadressil http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/3/pilooditekst.pdf (vaadatud 27.04.2013).
Mikk, J. (2002). Ainetestid. Loengukonspekt TÜ üliõpilastele,Tartu.
Neglected/Delinquent Technical Assistance Center (2006). A Brief Guide for Selecting and Using Pre-Post Assessments.
Available http://www.neglected-delinquent.org/nd/docs/guide_prepost.pdf (last accessed 16th May 2013).
Olesk, P. (2005) Füüsika õpetamisest. Akadeemia, nr 7: 1460- 1470.
Reimann, T. (1995). Kaheksanda klassi õpilaste füüsikaalased eelteadmised ja nende vastavus õpiku autorite ootustele. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Riigi Teataja. (RT I 2002, 20,116). Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Füüsika, lisa 14. Aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/12888846 (vaadatud 02.03.2013).
Tooding L.-M. (1998). Andmeanalüüs sotsiaalteadustes. Tartu: TÜ. 175 lk.
Tooning, L., Rämson, A. (2004). Pilootuuring kutseõppeasutuste I kursuste õpilaste matemaatikateadmistest ja oskustest.Tallinn. Aadressil
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kutsekool_analyys.pdf (vaadatud 27.04.2013).
Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. TÜ Kirjastus.
SUMMARY
Prior Knowledge of Physics of Vocational School Students on Example of Tartu Vocational Education Centre
Classmates possess different abilities. It is the same in vocational schools where the age of students varies a lot. There are those who have recently graduated from the basic schools and those who graduated many years ago. Therefore it would be good if students' prior knowledge of the subject going to be taught would be ascertained by teachers.
The aim of the present master thesis was to find out prior knowledge of physics among students who were coming to study to vocational schools, including level of knowledge among students of different specialties and what were those subjects that are more complicated for students. Based on the aim of the thesis following research questions were formulated:
1. What is prior knowledge of physics of students who are coming to vocational schools?
2. What are the most complex topics in physics on a basic school level?
3. To what extent vary young male and female students` prior knowledge?
4. To what extent vary prior knowledge of physics among specialties?
5. How much does knowledge differ among different departments?
In the theoretical part an overview of pre- and post-tests, types of subject tests and as well as studies of subjects Estonian and Mathematics carried out in vocational institutions is provided.
A test based on the syllabus of physics was used as an instrument for obtaining the answers to research questions, which were developed based on criteria of the secondary school final examination. Assistance of five independent experts was used to ensure substantive validity of tests. The test consisted of ten tasks, where it was possible to get a total of 67 points, and the main study was carried out from 7th up to 14th of January 2013. For data collection the convenience sample was formed. A total of 352 students (201 young male and 151 female students) from 8 departments and 21 academic groups from Tartu Vocational Education Centre participated in the study. Collected data was entered into a spreadsheet programme MS Excel 2003 and for data analysis computer program SPSS 16.0 was used.
Based on received results the average test score was 22.5 points which formed 33.6% from maximum. Students were able to complete successfully most of the tasks where they had to find different types of physical instruments, physical phenomena and physical quantities.
Computational tasks were the most complex to solve; transformations caused difficulties for the students as well.
Mann-Whitney U-test was used to find out the difference in task results of the young male and female students. This test showed that the test results of the young men were better than young women, only the results of the ninth task of the young women were better, but this was not statistically significant (p> 0.05).
The best results of the test among different specialties had students of a car mechanic specialty; their average maximum was 37 points out of 67 points. The second best result was shown by students of an electrician specialty, and the third result was achieved by students of computers and computer networks specialty. The weakest results were received by students of the home economics specialty and students of the automotive whitesmith specialty, 15 and 16 points correspondingly. To compare the results among different disciplines the Kruskal-Wallis test was used, on the basis of which it became clear that in the performance of the functions of all disciplines there was a statistically significant difference (p <0.01).
Average interdependency between field of study and entrance contest was found using the Pearson correlation. Result showed a weak correlation (r <0.3). The test involved students studying in eight different departments showed the best results in information and communication technology (ICT) department and cars and machinery repair department. The weakest results were presented by the food technology department students. Moderate correlation (0.3 < r < 0.7) using the Pearson correlation was found between students’ average academic performance and the physics grades.
Teachers of Estonian and Mathematics conducted a pilot study with the same students concerning Estonian and mathematics subjects within the framework of a project
"Development of the support systems for students" during autumn 2012. The best score was shown in the Estonian subject test (average score of 69.6%). Mathematics average score test was 44.2%, Physics test showed 33.6%.
Main reason for the dropout from vocational schools is difficulties with general subjects. That is why this study examined students' prior knowledge so that teachers would know right away what creates difficulties for students. On the basis of the results received in this study teachers of Physics at Tartu Vocational Education Centre can adapt their teaching methods
teachers is expected. It is particularly relevant in light of the implementation of the new integrated learning module.
Tasks from the test may be used in admission tests for some specialties, for instance giving electrician students to resolve the electricity theme task. For further studies more difficult topics could be examined, in order to understand which teaching techniques should be used to make those difficult issues clear to the students.
In conclusion, it can be claimed that the master's thesis aim, to investigate students' prior knowledge of physics, has been fulfilled.
LISAD
Lisa 1. Uuringus kasutatud füüsika test Lisa 2. Füüsika test õigete vastustega Lisa 3. Erialade tähistused ja nimetused
Lisa 4. Uuringus osalenud õpilaste sagedusnäitajad ülesannete kaupa
Lisa 1. Uuringus kasutatud füüsika test
TEST
1. Leidke järgnevast loetelust 4 füüsikalist nähtust. Tee õigetele vastustele ring ümber. (4p)
A Mass F Sulamine
B Pinge G Voolutugevus
C Optiline tugevus H Liikumine D Kineetiline energia I Voltmeeter
E Soojuspaisumine J Hõõrdumine
2. Leidke järgnevast loetelust 4 füüsikalist suurust. Tee õigetele vastustele ring ümber. (4p)
A Kiirus F Sulamine
B Äike G Takistus
C Hõõrdumine H Ujumine
D Jõud I Mass
E Ampermeeter J Kilogramm
3. Leidke järgnevast loetelust 4 mõõteriista. Tee õigetele vastustele ring ümber. (4p)
A Manomeeter F Reaktor
B Dünamomeeter G Soojuskiirgus
C Millivolt H Luup
D Soojushulk I Voltmeeter
E Kaalud J Spekter
4. Teisendage mõõtühikud. (8p)
110 kV = V; 220 dm3 = m3 ;
100 mA = A ; 90 km/h = m/s;
12 min = h; 12 mm = m;
800 J = kJ; 1,6 dm = mm.
5. Täitke tabeli tühjad lahtrid, st seadke vastavusse füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. (8p)
Füüsikaline suurus Mõõtühik( SI- süsteemis) takistus
1 W energia
1 m/s mass
1 Pa pinge
1 N
6. Milline üks järgnevatest väidetest on õige? Tee õigele vastusele ring ümber. (4p)
Elektroni laeng on ...
A ... negatiivne ja arvuliselt võrdne prootoni laenguga.
B ... null.
C ... positiivne ja arvuliselt võrdne prootoni laenguga.
Päikesevarjutuse ajal ...
A ... paikneb Kuu Maa ja Päikese vahelises ruumipiirkonnas.
B ... paikneb Kuu Maaga samal kaugusel Päikesest.
C ... paiknevad Maa ja Päike Kuust samas suunas.
Tuumareaktsioonides on võimalik suuremal hulgal energiat saada ...
A ... kergete tuumade lõhustumisel.
B ... kergete tuumade ühinemisel.
C ... raskete tuumade lõhustumisel.
Tuuma massiarv ....
A ... langeb kokku prootonite arvuga tuumas.
B ... langeb kokku neutronite arvuga tuumas.
8. Lahenda ülesanne. (13p)
Jaagup pidi autoga läbima teelagunemise tõttu remondis oleva 10 km pikkuse teelõigu.
Kiirusepiirangud oli kehtestatud järgmiselt:
1) 2,5 km pikkusel lõigul võis sõita kiirusega 50 km/h, 2) 1000 m ulatuses võis sõita kiirusega 30 km/h, 3) 2500 m pikkuselt oli kiirusepiirang 50 km/h, 4) ülejäänud teeosa läbis auto kiirusega 60 km/h.
a) Kui palju aega kulus autol 10 km läbimiseks (minutites)?
Andmed : Lahendus :
Vastus:
b) Koosta teelõigu läbimist kajastav teepikkuse (km) – aja (min) graafik.
c) Kui suureks kujunes auto keskmine kiirus kogu teelõigu läbimisel (km/h)?
Andmed: Lahendus:
Vastus:
9. Lahenda ülesanne (8p)
Juku kurtis isale, et ta ei näe koolis enam hästi. Isaga koos läksid nad silmaarsti juurde. Silmaarst kontrollis Juku nägemist ning määras Jukule prillid.
Prilliretseptile oli kirjutatud –2 dpt. Silmaarst kontrollis ka isa nägemist ning määras ka isale prillid. Isa prilliretseptile oli kirjutatud +1,5 dpt. Mida oskate Juku ja isa prilliretseptidel olevast infost välja lugeda? Lahenduses märkige võimalikult palju prillidega seotud mõisteid (läätse tüüp, fookuskaugus, optiline tugevus, nägemise tüüp) ja teostage vastavad arvutused.
Juku:
Isa:
10. Lahenda ülesanne. (11p)
Juhan sai vanaemalt päranduseks suvekoduks sobiliku maja metsajärve ääres.
Omanikuvahetusega seoses tegi Juhan ka uue lepingu elektrivoolu saamiseks. Lepingu sõlmimisel sai Juhan teada, et majasse siseneva elektrivoolu tugevus on maksimaalselt 10 A suurune (peakaitse on 10 A). Suveks sõitis Juhan suvekoju, kuid üsna peatselt leidis vajaliku olevat elu mugavamaks teha – ei taha ju palavaga pliiti kütta ning internetiühenduseta jäid meilid lugemata. Juhan oli füüsikatundides õppinud kodustest elektriseadmetest ning teadis seetõttu otsida seni kasutatud elektriseadmetelt nende nimivõimsusi. Kasutusel olid 7 hõõglampi igaüks võimsusega 100 W, teler võimsusega 200 W ja külmik võimsusega 200 W. Multimeetrit kasutades sai ta elektripaigaldiste pingeks ilma tarvititeta 230 V. Juhan läks seejärel poodi ning leidis elektripliidi, mille võimsus oli 1,5 kW, arvuti, mille toiteploki võimsus oli 100 W ja lisaks ka kohvimasina võimsusega 1000 W ning ostis need tarvitid ära. Kodus jäi Juhan mõttesse – mismoodi elektriseadmeid kasutada.
Aita Juhanit – missuguseid elektriseadmeid tohib Juhan üheaegselt kasutada?
Paku erinevaid variante, kuid selliselt, et külmkapp oleks kindlasti kasutusel.
a) Missugune on majas kasutatav maksimaalne võimsus?
Andmed: Lahendus:
Vastus:
b) Erinevad variandid elektritarvitite üheaegse kasutamise kohta.(3 varianti)
1) 2) 3)
c) Missuguseid kahte tarvitit ei tohi üheaegselt vooluvõrku ühendada?
d) Missugust juhtide ühendusviisi kasutatakse suvemajas?
e) Kui palju peab Juhan maksma pidevalt töötava külmkapi kasutamise eest ööpäevas, kui 1kWh elektrienergia hinnaks arvestada 0,1 eurot?
Andmed: Lahendus:
Vastus:
Lisa 2. Füüsika test õigete vastustega
Õiged vastused (märgitud Boldis ja Underline) TEST
1. Leidke järgnevast loetelust 4 füüsikalist nähtust. Tee õigetele vastustele ring ümber. (4p)
A Mass F Sulamine
B Pinge G Voolutugevus
C Optiline tugevus H Liikumine
D Kineetiline energia I Voltmeeter E Soojuspaisumine J Hõõrdumine
2. Leidke järgnevast loetelust 4 füüsikalist suurust. Tee õigetele vastustele ring ümber. (4p)
A Kiirus F Sulamine
B Äike G Takistus
C Hõõrdumine H Ujumine
D Jõud I Mass
E Ampermeeter J Kilogramm
3. Leidke järgnevast loetelust 4 mõõteriista. Tee õigetele vastustele ring ümber. (4p)
A Manomeeter F Reaktor
B Dünamomeeter G Soojuskiirgus
C Millivolt H Luup
D Soojushulk I Voltmeeter
E Kaalud J Spekter
4. Teisendage mõõtühikud. (8p)
110 kV = 110 000 V; 220 dm3 = 0,22 m3 ;
100 mA = 0,1 A ; 90 km/h = 25 m/s;
5. Täitke tabeli tühjad lahtrid, st seadke vastavusse füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. (8p)
Füüsikaline suurus Mõõtühik( SI- süsteemis)
takistus 1 Ω
võimsus 1 W
energia 1 J
kiirus 1 m/s
mass 1 kg
rõhk 1 Pa
pinge 1 V
jõud 1 N
6. Milline üks järgnevatest väidetest on õige? Tee õigele vastusele ring ümber. (4p)
Elektroni laeng on ...
A ... negatiivne ja arvuliselt võrdne prootoni laenguga.
B ... null.
C ... positiivne ja arvuliselt võrdne prootoni laenguga.
Päikesevarjutuse ajal ...
A ... paikneb Kuu Maa ja Päikese vahelises ruumipiirkonnas.
B ... paikneb Kuu Maaga samal kaugusel Päikesest.
C ... paiknevad Maa ja Päike Kuust samas suunas.
Tuumareaktsioonides on võimalik suuremal hulgal energiat saada ...
A ... kergete tuumade lõhustumisel.
B ... kergete tuumade ühinemisel.
C ... raskete tuumade lõhustumisel.
Tuuma massiarv ....
A ... langeb kokku prootonite arvuga tuumas.
B ... langeb kokku neutronite arvuga tuumas.
C ... langeb kokku tuumas olevate neutronite ja prootonite koguarvuga.
7. Järgnevalt on loetletud 5 Päikesesüsteemi planeeti. Lisage puuduvad. (3p)
Maa, Marss, Saturn, Merkuur, Uraan, Veenus, Jupiter, Neptuun
8. Lahenda ülesanne. (13p)
a) Kui palju aega kulus autol 10 km läbimiseks (minutites)? (7p)
Andmed: Lahendus:
s1=2,5 km s = v · t => t = s/v (1p)
v1= 50 km/h t1 = s1 /v1 t1 =2,5 km / 50 km/h = 0,05 h = 3 min(1p) s2 = 1000 m = 1 km t2 = s2 / v2 t2 =1 km / 30 km/h = 0,0333 h = 2 min(1p) v2 = 30 km/h t3 = s3 /v3 t3 =2,5 km / 50 km/h = 0,05 h = 3 min (1p) s3 = 2500 m = 2,5 km t4 = s4 /v4 t4 =4 km / 60 km/h = 0,0667 h = 4 min(1p) v3 = 50 km/h tkogu = t1 + t2 + t3 + t4 = 0,05h + 0,0333h + 0,05h +
s4 = 4 km 0,0667h = 3 min + 2 min + 3 min + 4 min = 0,2 h =
v4 =60 km/h = 12 min (1p)
tkogu=?
Andmete korrektne vormistamine koos vajalike teisendustega annab 1p.
Osaülesande lahendamisel on loomulikult õiged ka kõik sellised lahendused, kus õpilane on teepikkuse teisendanud meetriteks ning kiiruse meetriteks sekundis. Sellisel juhul on vastavad ajad 180 s, 120 s, 180 s ja 240 s ning koguaeg 720 s. Ülesande järgmist osaülesannet arvestades tuleks siiski eelistada aegu minutites. Kui õpilane saab õigeid tehteid sooritades ümardamiste tõttu oluliselt erinevad tulemused, siis vähendada osaülesandest saadavat punktikogust ühe punkti võrra (so 7p asemel saab õpilane 6p).
b) Koosta teelõigu läbimist kajastav teepikkuse (km) – aja (min) graafik.(3p)
c) Kui suureks kujunes auto keskmine kiirus kogu teelõigu läbimisel(km/h)?(3p)
Andmed: Lahendus:
skogu =10 km vkeskmine= skogu / tkogu (1p)
tkogu =12 min = 0,2 h vkeskmine= 10 km / 0,2 h = 50 km/h (1p) vkeskmine = ?
Andmete korrektne vormistamine koos teisendamisega (teisendatud võib olla ka meetriteks ja sekunditeks!) annab 1p
9. Lahenda ülesanne (8p) Juku:
1. Juku on lühinägija (1p)
2. –2 dpt on läätse (prilliklaasi) optiline tugevus ehk D=–2 dpt (1p) 3. tegemist on hajutava e. nõgusläätsega (1p)
4. fookuskauguse arvutamine f = 1/(-2dpt) = - 0,5 m (1p) Isa:
1. Isa on kaugnägija (1p)
2. +1,5 dpt on läätse (prilliklaasi) optiline tugevus ehk D=1,5 dpt (1p) 3. tegemist on koondava e. kumerläätsega (1p)
4. fookuskauguse arvutamine f = 1/(+1,5dpt) = 0,67 m (1p) 10. Lahenda ülesanne. (11p)
a) Missugune on majas kasutatav maksimaalne võimsus? (3p)
Andmed: Lahendus:
I = 10 A N = U · I (1p)
U = 230 V N = 230 V · 10 A = 2300 W (1p)
N = ?
Andmete korrektse vormistamise eest lisandub 1p
b) Erinevad variandid elektritarvitite üheaegse kasutamise kohta. (3 varianti)(3p) Kuna külmik peab kasutusel olema, siis erinevate variantide ülejäänud tarvitite maksimaalne võimsus on 2100 W.
c) Missuguseid kahte tarvitit ei tohi üheaegselt vooluvõrku ühendada? (1p) Üheaegselt ei tohi vooluvõrku lülitada elektripliiti ja kohvimasinat.
d) Missugust juhtide ühendusviisi kasutatakse suvemajas?(1p) Kasutusel on juhtide rööpühendus.
e) Kui palju peab Juhan maksma pidevalt töötava külmkapi kasutamise eest ööpäevas, kui 1kWh elektrienergia hinnaks arvestada 0,1 eurot? (3p)
Andmed: Lahendus:
Andmed: Lahendus: