1.2 Eestile mittesiduvad rahvusvahelised õigusaktid
1.2.2 Võltsimisvastane kaubandusleping
Võltsimisvastane kaubandusleping (edaspidi ACTA) on mitmepoolne riikide vaheline leping, mis reguleerib intellektuaalse omandi õiguste jõustamist. Põhjus, miks oli vaja ACTA-t, seisnes selles, et oli vajalik võidelda ulatusliku intellektuaalse omandi õigusi rikkuvate kaupade rahvusvahelise äriga, lisaks oli märgatav puudus konkreetsetest meetmetest rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selleks, et võidelda piraatluse ja võltskaubandusega.40
Ametlikud läbirääkimised hakkasid 2007. ning lõppesid 2010. aastal. See leping võeti vastu 15. aprillil 2011 ning allkirjastati 1. oktoobril 2011 Austraalia, Kanada, Jaapani, Lõuna-Korea, Maroko, Uus-Meremaa, Singapuri, Šveitsi ja USA poolt. Detsembris 2011 võttis Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälselt ACTA vastu ning 26. jaanuaril 2012 Euroopa Liit ja 22 liikmesriiki allkirjastasid lepingu.41 Pärast ACTA allkirjastamist on selle hetkeseisuga ratifitseerinud ainult Jaapan.42 4. juulil 2012. aastal hääletas Euroopa Parlament ACTA vastuvõtmise vastu.43 Põhjuseks olid asjaolud, et ACTA läbirääkimised olid toimunud saladuskatte all ning Euroopa Parlament sai ACTA tekstiga tutvuda alles 2010. aastal44; lisaks rikkus ACTA Euroopa Liidu põhiõigusi ja vabadusi.45
ACTA koosneb ise viiest peatükist. 1. peatükk puudutab üldsätteid ja definitsioone. 2.
peatükis on reguleeritud intellektuaalse omandi õiguskaitse õigusraamistik. Seal on
38 S. Summers (jt). The Emergence of EU Criminal Law: Cybercrime and the Regulation of the Information Society. Oxford and Portland, Oregon: Hart Publishing 2014, lk 71, 120.
39 S. Summers. Viidatud töö, lk 136-138.
40 D. Matthews; P. Žikovska. The Rise and Fall of the Anti-Counterfeiting Trade Agreement (Acta): Lessons for the European Union. — International Review of Intellectual Property and Competition Law 2013/44 No 6, lk 632-633.
41 D. Matthews; P. Žikovska. Viidatud töö, lk 629.
42 Conclusion of the Anti-Counterfeiting Trade Agreement (ACTA) by Japan. ― Arvutivõrgus: http://
www.mofa.go.jp/policy/economy/i_property/acta_conclusion_1210.html(29.04.2015).
43 D. Matthews; P. Žikovska. Viidatud töö, lk 627, protsessist lähemalt lk 629-630.
44 Detailsemalt sellest vt. D. Matthews; P. Žikovska. Viidatud töö, lk 634-638.
45 Detailsemalt sellest vt. D. Matthews; P. Žikovska. Viidatud töö, lk 638-642.
reguleeritud üldised kohustused, tsiviilõiguslik kaitse, riikide piiridel kasutatavad meetmed, kriminaalõiguslik kaitse ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise digikeskkonnas. 3.
peatükis on reguleeritud õiguskaitsealanetegevus. 4. peatükis on reguleeritud rahvusvaheline koostöö. 5. peatükis on reguleeritud ACTA komitee tegevus. 6. peatükis on reguleeritud lõppsätted.
Käesoleva tööga seoses on oluline ACTA 2. peatüki 4. jao artikkel 23, kus on sätestatud vastavad kuriteod. Artikli 23 lõike 1 järgi peavad tahtlik kaubamärgi võltsimine ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud piraatlus kaubanduslikus ulatuses olema karistatav tegu. Käesoleva jao kohaldamisel hõlmab kaubanduslikus ulatuses teostatav tegevus vähemalt äritegevust otsese või kaudse majandusliku või kaubandusliku tulu saamiseks. Artikli 23 lõike 2 järgi peab olema karistatav tahtlikult ilma loata kaubamärgi kasutamine siltidel või pakenditel, kui kaubamärk on identne lepinguosalise territooriumil registreeritud kaubamärgiga või ei ole sellest eristatav ning kui neid kavatsetakse kasutada kaupade turustamisel või seoses teenustega, mis on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks asjaomane kaubamärk on registreeritud, lisaks peab see rikkumine toimuma importimisel või kasutamisel kohalikul turul äritegevuse käigus ja kaubanduslikus ulatuses.
Artikli 23 lõike 3 järgi võivad liikmesriigid karistatava teona määratleda ka kinematograafiatööde loata kopeerimise üldsusele avatud kinofilmide näitamise kohas. Artikli 23 lõike 4 järgi peavad olema kriminaalkorras karistatavad ka eelmainitud kuritegudele kihutamine ning kaasaaitamine. Artikli 23 lõike 5 järgi peavad liikmesriigid võimaluse korral kehtestama ka juriidiliste isikute vastutuse (kui võimalik, siis ka kriminaalvastutuse) eelmainitud kuritegude puhul, lisaks ei tohi olla juriidilise isiku vastutuse puhul välistatud ka füüsilise isiku vastutus kuritegude toimepanemises.
Lisaks eelmaintule on oluline ka ACTA 2. peatüki 5. jagu, kus on reguleeritud intellektuaalse omandi õiguste kaitse digikeskonnas. Selles peatükis on ainult üks artikkel – artikkel 27.
Oluline on siinjuures artikli 27 lõige 1, kus liikmesriikidelt nõutakse, et nii tsiviilõiguslik kui ka karistusõiguslik kaitse oleks olemas intellektuaalse omandi õiguste rikkumiste puhuks digikeskkonnas. Siinjuures tuleb arvestada, et mõiste “intellektuaalne omand” hõlmab ACTA artikli 5 punkti 7 järgi kõiki intellektuaalomandi kategooriad, mida käsitletakse TRIPS-lepingu II jao osades 1–7 e. täpsemalt on need autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärk, geograafilised tähised, tööstusdisainilahendused, patendid, mikrolülituste topoloogia ja avalikustamata teave. Lisaks sellele peab sama artikli lõike 2 järgi olema karistatav autoriõiguse või autoriõigusega kaasneva õiguste rikkumine digivõrgus, mis võib
hõlmata ebaseaduslikku vahendite, millega on võimalik ebaseaduslikult läbi viia laiaulatuslikku teoste või muud objektide levitamist, kasutamist rikkumise eesmärgil.
Kirjanduses on mainitud, et ei Euroopa Liit ega liikmesriigid ratifitseeri seda lepingut nüüd ega ka lähitulevikus. Samas on Jaapan ning USA huvitatud selle lepinguga edasiminemisest ning loodavad, et teised riigid selle ratifitseerivad. Lisaks on väidetud, et Euroopa Liidu komisjon on huvitatud uue jõustamise direktiivi puhul lähtuma ACTA nõuetest, kuid selle realiseeriseerumisse suhtutakse skeptiliselt.46Lisaks veel on toimumas läbirääkimised
Euroopa Liidu ja USA vahel seoses antlandiülese kaubandus- ja investeermispartnerluse üle ning seal on ühe teemana arutusel ka intellektuaalse omandi kaitse.47On avaldatud muret selle üle, et läbirääkimistel puudutatakse ka ACTA-t, kuid Euroopa Liit on eitanud seda ning väitnud, et läbirääkimistel karistusõiguslikke meetmeid ei arutata.48 Ka Eesti Vabariigi välisministeerium on eitanud ACTA kasutamist läbirääkimistel.49
46 S. Summers. Viidatud töö, lk 152-153.
47 Atlandiülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest lähemalt arvutivõrgus: http://www.europarl.europa
.eu/news/et/top-stories/content/20150202TST18313/html/Atlandi%C3%BClene-kaubandus-ja-investeerimispartnerlus-%28TTIP%29 (25.04.2015).
48 Factsheet on intellectual property rights and geographical indications in TTIP. Arvutivõrgus: http://trade.ec europa .eu/doclib/docs/2015/january/tradoc_153020.7%20IPR,%20GIs%202.pdf (25.04.2015). Täpsemalt Euroopa Liidu seisukohtadest läbirääkimiste osas vt arvutivõrgus: http://trade.ec.europa.eu/doclib/press /index.cfm?id=1230(29.04.2015).
49 TTIP ― müüdid ja tegelikkus. Arvutivõrgus: http://vm.ee/et/node/9868(29.04.2015).