Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olemus ja määratluse alused

Aruandluse harmoniseerimist on ajalooliselt uuritud eelkõige suurte ettevõtete ja/või börsiettevõtete kontekstis, sest nemad tegutsevad globaalsetel turgudel ja nende puhul tuleb võrreldava informatsiooni vajadus kõige teravamalt esile. Alles viimastel aastatel on harmoniseerimise kontekstis hakatud tähelepanu pöörama ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Pideva majanduse globaliseerumisprotsessi taustal on ka nende ettevõtete huvigruppide jaoks rahvusvaheliselt võrreldava finantsinformatsiooni saamine muutunud aktuaalseks probleemiks. Eelkõige keskmise suurusega ettevõtete hulgas on järjest rohkem neid, kes kas pakuvad oma kaupu-teenuseid lisaks koduturule ka välisturgudel või kes on huvitatud välisinvestoritelt kapitali kaasamisest.

SME-de uurimisel rahvusvahelises plaanis on probleemiks asjaolu, et ei ole olemas ühtset rahvusvahelist SME määratlust. Ettevõtte suurus on oma olemuselt pigem kvantitatiivne mõiste, kuid ettevõtete jaotamisel väikesteks, keskmisteks ja suurteks kaasatakse sageli ka kvalitatiivseid kriteeriume, mis aitavad kaasa ettevõtte olemuse mõistmisele.

Kvantitatiivsetest kriteeriumitest kasutatakse ettevõtete suuruse määratlemisel kõige sagedamini töötajate arvu, aasta müügitulu ja/või bilansimahtu. Vastavate näitajate kvantitatiivsed piirid määratlustes on aga erinevate riikide puhul erinevad, mis tuleneb eelkõige sellest, et riikide suurused ja seega määratluse kontekstid on erinevad. Tabelis nr. 1.8 on olukorra näitlikustamiseks toodud Euroopa Liidu, USA, Austraalia ning Uus-Meremaa kvantitatiivsed määratlused keskmise, väikese suurusega ja mikroettevõtte defineerimisel.

Kvantitatiivsed definitsioonid on ajalooliselt olnud väga erinevad ka Euroopa Liidu sees. Võrreldava statistika koostamise ning turuuuringute tegemise eesmärgil määratles Euroopa Komisjon liidusiseselt 1996. aastal ühtsed kriteeriumid, mis vaadati täiendavalt üle 2003. aastal. (On the implementation of.. 2009: 2) Euroopa Komisjoni SME määratluse kohaselt (vt. tabel 1.8) peab lisaks töötajate arvu kriteeriumile olema täidetud veel ka müügitulu või bilansimahu kriteerium – seega kolmest kahe kriteeriumi täidetuse korral kvalifitseerub ettevõte SME-ks. Hetkel kehtivad EK SME

36

kriteeriumid jõustusid 1. jaanuarist 2005 ja on EL-i riikides ulatuslikult kasutusele võetud (Ibid.).

Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon (EVEA) määratles 1994. aastal keskmise suurusega ettevõttena ettevõtte, kus on kuni 80 töötajat (Siimon 2001: 465-466), kuid see definitsioon oli kasutusel vaid mõneaastase perioodi ja on praeguseks aegunud.

Riigispetsiifilise määratluse kasutamine Eestis ei ole mõttekas, arvestades Eesti EL-i liikmelisust ja majanduslikku seotust EL-iga. Eestil on käesoleva töö autori arvates asjakohane kasutada Euroopa Komisjoni SME määratluse kriteeriume ning Eesti Statistikaamet ja Rahandusministeerium kasutavadki Eurostat’i määratlust.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (Organisation for Economic Co-operation and Development – OECD) püütakse jõuda globaalselt võrreldava statistiliste indikaatorite komplekti väljatöötamiseni SME-de jaoks, mis võimaldaks koostada võrreldavat statistikat SME-de ettevõtlustegevuse ja ettevõtluskeskkonna jälgimiseks erinevates riikides (Promoting entrepreneurship... 2004: 7).

Tabel 1.8 SME määratlemine erinevates piirkondades kvantitatiivsete kriteeriumite alusel

Uus-Meremaa N/A < 20 < 50

väikeettevõte SME

mikroettevõte keskmise suurusega ettevõte

Riik/piirkond

Allikas: Autori koostatud Euroopa Komisjon.. 2010, Samujh et al 2007: 5, Promoting entrepreneurship... 2004 alusel.

Euroopa Liidus, nii nagu ka mujal maailmas omavad SME-d väga olulist majanduslikku tähtsust. SME-d kujutavad endast äärmiselt dünaamilist majandussektorit, kelle kasv mõjutab oluliselt maailmamajanduse käekäiku. ¾ kõikidest ettevõtetest üle maailma on SME-d (Corporate Social.. 2005: 5) Euroopa mõistes on nende osakaal veel oluliselt suurem – SME-d moodustavad 99% Euroopa ettevõtetest ja

37

nad tekitavad ⅔ kõikidest erasektori töökohtadest (Tudor, Matiu 2008, First Secton of..

2009: 5). Valdav osa SME-dest (92%) on mikroettevõtted (First Section of.. 2009: 5).

EL-is on üle 20 miljoni SME ja nendes töötab ligikaudu 88 miljonit inimest. Nendest ca 39 miljonit töötab mikroettevõtetes, millel on keskmiselt 2 töötajat. (First Section of..

2009: 19, 2007.a. Eurostati andmete põhjal). Globaalselt toodavad SME-d 40-50%

sisemajanduse kogutoodangust (SKT) (Wikipedia. Small... 2010). Mikroettevõtted (kus on vähem kui 10 töötajat) domineerivad tööandjatena näiteks Itaalias (47%), Poolas (41%) ja Inglismaal (54%) (Tudor, Matiu 2008)

Eestis on SME-de osakaal veel olulisem – 99,7% kõikidest Eesti ettevõtetest on EL-i mõistes SME-d (Statistikaameti päring 2008. a. kohta, 13.03.10). 2008. aastal tekitasid SME-d (kvantitatiivse kriteeriumi alusel määratledes ehk vähem kui 250 töötajaga ettevõtted) 80,2% ettevõtete müügitulust ning nendes töötas 78,5% töötajatest (Statistikaameti päring, 13.03.10). Sealjuures töötavad ca ¼ töötajatest mikroettevõtetes ja sarnane on ka mikroettevõtete proportsioon kumulatiivsest müügitulust. Äripäeva 2007. a. (antud aasta kohta oli informatsioon kättesaadav ja illustratiivsel eesmärgil on see piisavalt aktuaalne) “käibe TOP 500” ettevõtetest on müügitulu kriteeriumi põhjal 76% SME-d – vaid 116 ettevõtte müügitulu ületas 782 miljonit krooni (Käibe TOP 500.. 2007).

Tabel 1.9 ning joonis 1.10 illustreerivad seda, kui palju on Eesti ettevõtete seas (Euroopa Komisjoni kvantitatiivseid kriteeriume arvestades) SME-sid ning kui suur osa kõikidest Eesti ettevõtetes töötavatest inimestest töötab SME-des.

Tabel 1.9. Eesti ettevõtete jagunemine SME-deks ja suurteks ettevõteteks 2008. aastal, EK töötajate arvu kriteeriumi põhjal

Töötajate arv

Ettevõtete arv kokku

Töötajaid nendes kokku

Ettevõtete müügitulu (tuh.

krooni)

1-250 (SME-d) 55 472 362 675 560 272 808

250 ja enam (suured

ettevõtted) 182 99 356 138 326 636

Kõik kokku 55 654 462 031 698 599 444

Allikas: autori koostatud, aluseks Statistikaameti päring 13.03.10, 2008. aasta kohta.

38

Joonis 1.10 iseloomustab piltlikult tabelis 1.9 toodud andmeid – töötajate arvu mõttes suuri ettevõtteid on Eestis nii vähe, et vastav mõõdik ei ole tulpdiagrammil nähtav – nendes töötavate inimeste arv on siiski töötajate koguarvu suhtes arvestatav.

SME-de osakaal Eesti ettevõtete seas

0

1-250 (SME-d) 250 ja enam (suured ettevõtted)

Kõik kokku

Töötajate arvu põhine SME määratlus

Ettevõtete arv

Joonis 1.10. SME-de osakaal Eesti ettevõtete seas (autori koostatud, aluseks Statistikaameti päring 13.03.10, 2008. aasta kohta).

Seega 2007. a “käibe TOP 500-le” vastavalt on 384 ettevõtet 500st (s.o. 77% TOP-i ettevõtetest) müügitulu kriteeriumi järgi SME-d (müügitulu alla 783 milj. krooni).

Ülejäänud 116 antud müügitulu piiri ületava ettevõtte hulgas on lisaks 14 börsiettevõttele (Balti börsi põhinimekirjas 12.04.2010 seisuga) ca 10 finantsinstitutsioonidena määratletavat ettevõtet, kes peavad Eesti Raamatupidamise seadusele vastavalt IFRS-i kasutama. Need välistades jääb järele alla 100 ettevõtte, kes EK kvantitatiivse määratluse järgi ei ole SME-d, kuid on rahvusvahelise SME-de aruandlusstandardi (IFRS SME) definitsiooni kohaselt finantsaruandluse tarbeks SME-ks kvalifitseeruvad (sh mitmemiljardiliste müügituludega ettevõtted ning riigiettevõtted). Arvestades eelnevat, on oluliseks küsimuseks Eesti aruandluse regulatsiooni tarvis Eesti seadustes (RPS-s) SME defineerimine.

Eeltoodut arvestades oleks keeruline SME-de rolli maailma, Euroopa Liidu ja sh. Eesti majanduses üle hinnata. Euroopa Liidus on seetõttu SME-dele soodsa ettevõtluskeskkonna loomine selgeks prioriteediks seatud. Euroopa Komisjoni kodulehel on loodud eraldi SME-de portaal (Euroopa väikeettevõtete portaal 2010, http://ec.europa.eu/small-business/index_et.htm), mis koondab informatsiooni EL-i

39

tasandil SME-dele suunatud tegevuste ja SME-dega seotud probleemide arutamise kohta (nt. SME-de rahastamine, SME-de konkurentsivõimelisuse tagamine, SME-dega seotud õigusaktid jpm.)

Tulles tagasi SME-de määratlemise juurde, väärib märkimist asjaolu, et kvantitatiivsetel kriteeriumitel baseeruvad määratlused on erineva suuruse ja majandusliku arengu tasemega riikide puhul paratamatult väga erinevad, mis tekitab probleeme rahvusvahelise võrreldavuse saavutamisel. Näiteks IASB märgib, et tema poolt koostatavaid standardeid kasutatakse rohkem kui 100-s riigis ning ei ole võimalik arendada välja kvantitatiivseid piire, mis oleksid asjakohased ja aja jooksul püsivad kõikides nendes riikides (Basis for... 2009: 26). Sellest tulenevalt on IASB SME-de määratluse aluseks võtnud kaks kvalitatiivset kriteeriumi, täpsemalt on IASB definitsiooni kohaselt SME-d ettevõtted, kes (IFRS for SMEs.. 2009: 11):

a) ei ole avaliku huvi üksused (do not have public accountability);

b) koostavad üldotstarbelisi finantsaruandeid väliskasutajate jaoks (väliskasutajatena vaadeldakse näiteks juhtimisega mitteseotud omanikke, investoreid, olemasolevaid ja potentsiaalseid kreeditore).

Üldotstarbelised finantsaruanded on finantsaruanded, mis on mõeldud rahuldama väga laia grupi aruandekasutajate informatsioonivajadusi. Eriotstarbelised finantsaruanded rahuldavad aga vaid spetsiifilise aruandekasutajate grupi vajadusi, nt.

maksuinstantsidele esitatavad aruanded, statistika kogumise jaoks esitatavad aruanded jmt.

Ettevõte on avaliku huvi objektiks, kui: a) säilitab oma finantsaruandeid väärtpaberiorgani või mõne muu reguleeriva organisatsiooni juures, eesmärgiga emiteerida ükskõik millist tüüpi instrumente avalikul turul; b) hoiab laia grupi väliste osapoolte (outsiders) varasid vastutaval hoiul, nagu teevad seda pangad, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad, pensionifondid. (Basis for.. 2007: 16) Avaliku huvi objektiks oleva ettevõtte määratlemisel on põhjalikumalt peatutud käesoleva töö empiirilise osa esimeses alapunktis.

Käesolevas töös lähtutakse edaspidi SME mõiste kasutamisel eelkõige IASB määratlusest, aga kui kvantitatiivseid kriteeriume arvestatakse, siis peetakse silmas ka

40

Eurostat’i töötajate arvu või müügitulu (olenevalt sellest, kuidas on märgitud) põhist kriteeriumit.