Meediatekstide kombineeritud sisuanalüüsi abil on võimalik leida terrorismiteemalise üldiseid jooni ning leida neid ohu ja turvalisuse elemente, millest soomlane (Soomes elav ja soome keelest aru saav inimene) lehte lugedes oma maailmapilti ning elukeskkonda kujundab. Uurimusmaterjali üldkogumi moodustab aastal 2004 ilmunud terrorismiteemalised artiklid.
Aasta 2004 pakkus uuringu jaoks kõige aktuaalsema ning selgejoonelisema valimi.
Analüüsiühikuks sai üks artikkel ja selle kirjalik sisu. Uurimuse piiramiseks ning tekstilise sisu välja toomiseks jätsin graafilised esitused valmist välja. Andmestikuks on just nimelt uudised, sest uudiste põhieelduseks on objektiivsuse nõue.
Sisu uurimine tähendab erinevaid viise, mille abil teaduslikke mängureegleid jälgides võib teha avastusi ning koguda informatsiooni dokumendi sisust. Seda peetakse urimismeetodiks, kus uurimismaterjal klassifitseeritakse sisukategooriate abil. Sisuanalüüsi võib rakendada ka kvalitatiivselt ehk meetod on üldnimetuseks mitmetele sisu analüüsivatele meetoditele (Pietilä 1969).
Oma töös olen rakendanud kahte uurimismeetodid: kombineeritud sisuanalüüsi ning diskursuseanalüüsi.
2.2.1 Kombineeritud sisuanalüüs
Lähenesin oma uurimusandmestikku alguses kasutades sisuanalüüsi abil. Analüüsisin terrorismiteemalisi artikleid osaliselt standardiseeritud kategooriate ning osaliselt avatud kodeerimise süsteemil. Klaus Krippendorfi (nt Alasuutari 1994 kaudu) järgi tuleb iga sisuanalüüsi puhul esitada uuritavale andmestikule kuus (6) küsimust:
1. Mis on andmestik, mida analüüsitakse?
2. Kuidas andmestikku saab määratleda?
3. Mis rahvast andmestik puudutab?
4. Mis kontekstist andmestik pärineb?
5. Millised on analüüsi piirid?
6. Mida tulemuste põhjal saadakse teada?
Otsustasin selgitada artiklite puhul peamiselt seotust terroriviitega (terrorviite esinemine pealkirjas või alapealkirjas) ning artikli põhiteema (selgitab mis teemadega seoses terrorismist kirjutatakse).
Oluline oli ka artiklis esinevad toimijad/tegutsejad. Sellega tahtsin selgitada kelle arvamust artiklites kajastatakse (milliste ametikondade esindajaid, tavakodanikke, ainult ajakirjanik jne..) Toimija või tegutseja tähendab antud uuringu puhul aktiivset tegelast, keda otseselt tsiteeritakse või refereeritakse. Tegelasi võis olla ühe artikli puhul seega rohkem kui üks.
Kuna uurimuse valimiks olid kõik aastal 2004 ilmunud siseuudised, olid uudiste teemad mitmekülgsed. Otsustasin seetõttu kasutada osaliselt avatud kodeeringut märkides iga artikli puhul artikli teema ning nende teemade alusel moodustasin pärast laiemad teemaderingid.
Selgitasin ka ka terrorismi (terror-tüvelise sõna mainimine) mainimist pealkirjast ja/või alapealkirjas. Sellega tahtsin selgitada ka terrorismi olulisust. Terrorismi mainimine pealkirjas viitab nähtuse olulisusele uudise kajastamisel. Pealkirja funktsioon on edastada lugejale artikli peamine sisu võimalikult lühidalt ning äratada huvi artikkel lõpuni lugema (Okkonen 1986). Hea pealkiri on väljendusrikas, värske, edenev, selge, ühemõtteline ja aktiivne. Pealkirjastamine eeldab tavaliselt eelnevalt tuntud tiitlite kasutamist (Vehmas 1970).
Lisaks uurisin kas artiklis esineb hinnang ohule ning milline antud hinnang on. Hinnangul tuli olla artiklis selgelt välja öeldud, kui ohust polnud otseselt juttu tuli märkida, et ohule ei esine hinnangut.
Antud küsimuse kaudu püüdsin selgitada milline on ohu esile toomise aste.
Kvantitatiivset uurimismeetodit kasutatakse tihti peale nt teatud sõnade otsimisel. On uuritud, et teatud sõnade esinemine näitab nende tähtsust antud teemal (Fiske 1993). Seega otsustasin uurida ka kuivõrd tekstis maitakse erinevaid riike (Ühendriigid, Soome, Põhjamaad, Balti riigid), rahvusvahelisi organisatsioone (Nato, Euroopa Liit) ning kuivõrd mainitakse terrorismirünnakuid (New Yorki WTC-rünnak, Madriid ning Beslan) seoses teemaga. Lisaks uurisin kuivõrd esineb islami mainimist (arvesse võetud kõik islam-tüvelised sõnad). Sõnade uurimise kaudu püüdsin selgitada miiliseid viiteid terrorismi puhul kasutatakse.
Järgnevalt sisuanalüüsi kavand (näidiskodeering lisades):
1. Artikli kuupäev 2. Artikli pealkiri
3. Artikli toimija(d), kõneleja (d)
4. Terrorismi (terror, terrorist, terrorism jne..) sõna esinemine pealkirjas ja/või alapealkirjas 5. Terrorismi olulisus artikli suhtes
6. Artikli põhiteema (kui mitu, märkida kõige tähtsam,tugevam,mainitakse loo alguses)
7. Milline on ohu esile toomise aste (Ei esine hinnangut; ohu tõenäosus suur Soomes, oht pole tõenäoline aga sellega tuleb arvestada; Soomes ei ole terrorismi ohtu )
8. Milliseid riike/osapooli (nt rahvusvaheline organisatsioon, ühendus) mainitakse suhtes terrorismiprobleemiga? (võtmesõnadeks EL, Nato, Ühendriigid, Põhjamaad (ka eraldi
riigid), Baltimaad (eraldi riigid), Madriid, Beslan, New Yorkin terrorirünnak, Soome ja soomlased, islam-)
2.2.2 Diskursuseanalüüs
Diskursuseanalüüs põhineb arusaamale keelest kui vahendist, mille abil mitte ainult ei kirjeldada tegelikkust vaid luuakse seda. Meedia puhul on oluline selgitada olemasolevaid diskursuseid, et teada saada, kelle arusaamad tõest moodustavad auditooriumi maailmapilti. Samas saab selgitada kuidas meedias räägitakse terrorismist kui riskitegurist.
Diskursusanalüüs põhineb sotsiaalse konstruktivismil. Põhiideeks on see, et pole võimalik kohata uuritud tegelikku puhtana ja puutumatuna. Tegelikkus konstrueerub alati mingist vaatevinklist lähtudes (Burr 1995, Jokinen et al. 1993 järgi). Diskususanalüüsi abil eraldatakse keelelisi toiminguid, mille abil inimesed loovad tegelikkust. Diskursusanalüüsil on seega väärtust informatsiooni tootjana (Jokinen et al 1993: 244).
Diskursuse määratlus sõltub sellest, missuguses uurimuses seda kasutatakse ja meetodi kasutaja vaatevinklist. Diskursuse puhul on oluline kontekst, kus ta on esitatud ning tekstide sisesed vastuolud. Andmestikku võib lähendea nt küsides kuidas teatud asjast kirjutatakse ja missugustest vaatevinklitest ning missugustest väljendustest vaatevinklid koosnevad (Jokinen et al. 1993).
Diskursuse kontekst võib olla ka väga väike nt lause või laiem nagu kultuurne kontekst (Fairclough 1997).
Meedias esinevad kõneviisid on oma iseloomult sotsiaalsed ning tulenevad oma kontekstist.
Diskursused tegutsevad vahendajatena ühiskonna ja keele vahel (Pietikäinen 2000: 210).
Tekstianalüüsi abil saab vaadelda keelekasutust, sõnavalikuid, metafore ning tegutsejaid.
Diskursuste analüüsimisel tuleb arvesse võtta vaatevinklite paljusus ning seega ei saa kõike uurida.
Seetõttu uurimuse alla tuleb võtta need iseloomulikud jooned, mis on olulised uurimusküsimuste osalt.
Fairclough (1997) järgi institutsionaalsed ja sotsiaalsed diskursused on paljuldi ideoloogiliselt integreerunud. Diskursus toimib ideoloogilise riistana ning nõustumisele põhineva võimu kasutuse vahendina. Inimesteni jõuab igapäev teatud uudiste hulk, mida võib pidada märkimisväärse sotsiaalsekontrolli vahendina ning olulisena regulaarse diskursuste kommunikeerumise vormina (Fairclough 1997).
Diskursusanalüüsi võib nimetada ka tõlgendamiseks. Tekstide analüüsimine ning nende tootmist võib pidada sotsiaalse tegelikkuse tõlgendamiseks (Jokinen et al 1993). Norman Fairclough viitab ka diskursusanalüüsi iseloomule nentides, et diskursuseid ei saa neutraalselt tõlgendada (Fairclough 1997).
Diskursuste kujunemise põhjaks on hajuvuse süsteem. Dirskursus tähendab hajuvuse süsteemist leitavat regulaarsust ja selliseid reegleid, mille põhjal objektid, tootmisstiilid ja mõistete valikud põhinevad (Jokinen et al 1993).
Sotsiaalse tegevuse/sotsiokultuurse taseme analüüsi abil saab selgitada miks teatud diskursust kasutatakse ja kas see on valitsev või marginaalne. Ka nende kasutusviiside tagajärjed võimusuhetes, identiteedis ning inimsuhetes võivad olla analüüsi objektideks.
Teksti analüüs tähendab sõnakasutuse ja semantika analüüsi. Lisaks tekstianalüüsi abil vaadeldakse kuidas tekst on korrastatud lausete tasandist laiemalt (Fairclough 1997). Tekstianalüüsis kirjeldatakse ja identifitseeritakse teksti iseloomu seatud uurimisülesannete ja andmestikust esile tõusvate omadustest lähtuvalt. On võimalik uurida seda milliseid sõnu on kasutatud, metafore ja tekstis osalevaid tegutsejaid. Ka kommunikatsiooni kontrollimine, argumentatsiooniviisid ja teksti struktuur võivad saada analüüsi objektiks.
Rakendan oma uurimuses kriitilist diskursuseanalüüsi. Fairclough’i järgi diskursuseanalüüs jaguneb kolmeks etapiks: kirjeldamiseks, interpretatsiooniks ning seletamiseks. Antud töö puhul diskursusanalüüsi abil püüan välja tõsta terrorismiohu suhtes tüüpilisemad kõneviisid. Püüan ka selgitada, kes diskursuses räägib ning kuidas teatud diskursuse kasutamise kaudu terrorismist räägitakse. Uurin diskursuse ja/või diskursuste suhet terrorismi kui riskitegurisse. Seega tuleb keskenduda nendele joontele, mis on uurimisprobleemi puhul olulised (Pietikäinen 2000). Antud uuringu puhul oluline on see millisena terrorism diskursustes. Diskursusanalüüsi abil said analüüsitud 46 artiklid, mis olid valitud eelnevalt kontentanalüüsi põhjal valitud artiklite hulgast.
3 EMPIIRILISTE TULEMUSTE ESITUS