Tartu eesti noorte põhjendused

Aprillikriisist rääkides Tartu eesti noored konkreetse süüdlase peale näpuga ei näita. On neid, kes arvavad, et tegemist on poliitilise mänguga, mida juhitakse kuskilt mujalt, ülevalt poolt. Kust täpselt, noored ei ütle. Noored ütlevad, et rahutuste juured ulatuvad poliitilistesse võimumängudesse, mille käigus sai keegi liiga, mis omakorda põhjustas üksteise süüdistamise.

Arvatakse, et rahutuste tekkimise taga on oma osa Eesti ja Vene riikide omavahelisel poliitikal, mis pole kõige sõbralikum. Üks fookusgrupis osalenud noor arvab, et rahutuse tagamaad ulatuvad Venemaa tagahoovi, sest viimane pole kunagi nõustunud Eest iseseisvusega ja nende jaoks on oluline saada Eestis taaskord mõjuvõim.

Noored tõdevad, et aprillikriisi ajal jagati käske ülevalt poolt ja juhtimine kõrgemalt tasemelt oli väga hea, seda igasugustes gruppides. Noored väidavad, et kõike, mis ülevalt poolt öeldi ka täideti, käsu mõttekuse üle pikemalt juurdlemata. Seega on inimestes valmisolek täita poliitilisi käsuliine ja „lülitada välja“ iseseisev mõtlemine.

Tuli see käsk Ansipilt, tuli see Putinilt, ükskõik kust, tehti nagu vaja

Erinevad ajalooteadmised.

Üheks rahutuste puhkemise põhjuseks on eestlaste ja venelaste erinevad teadmised ajaloost ning see, kuidas aastakümnete taguseid sündmuseid tõlgendatakse. Noored ütlevad, et igaühel on oma arusaam ajaloost, mõnel on teadmisi rohkem, mõnel vähem. Erinevad ajalooteadmised ei ole ainult Venemaal ja Eestis kooliharidust saanud inimestel, need on teistsugused ka Eestis eri õppekeelega koolis õppivatel inimestel. Tartu eesti noored ütlevad, et päris tõde ei õpetata kummalgi pool. Erinevates ajalooteadmistes on kinni ka erinevad arusaamad ajaloo pöördelisemate hetkede kohta ning selle kohta, milline on eestlaste või venelaste roll ja

80

positsioon selles. Arvatakse ka, et võiks kokku leppida mingites konkreetsetes ajalookäsitlustes, mida saaks õpetada kasvõi võõrtöölistele, kui need peaksid kunagi Eestisse jõudma.

Noored ütlevad, et pronkssõduriteema on keeruline ja tekitab vastakaid arvamusi. Et kuna see teema on ühiskonnas lahti rääkimata, siis on sel eri rahvuste jaoks kardinaalselt erinev tähendus.

Ning seda tõlgendavad eri rahvused täiesti omamoodi – alustades sellest, mida monument üldse sümboliseerib.

Kas ta on siis vabastaja või okupant või mis iganes nagu. Et selles suhtes ongi see väga keeruline teema ja ma arvan, et sellele polegi sellist päris ühest vastust.

Noored arutlevad ka selle üle, kuidas suhtuda II maailmasõja võitjasse – et kui sõja võitja Nõukogude Liidu näol on üheselt teada, siis kas eestlaste jaoks on nad vabastajad või maradöörid? Ning kas alati on põhjendatud ka see, et võitja üle kohut ei mõisteta? - on küsimused, mida Tartu noored vastuseid andmata esitavad.

Et noh, kui teise maailmasõja võitmisel, et siis Venemaa nagu võitis, või noh Nõukogude Liit ja siis kommunism võitis ja seda ei halvustatud või alavääristatud nagu fašismi, mis läkski põlu alla. Võtjale jäävad põhimõtteliselt siis ....

Võitjate üle kohut ei mõisteta!

Et selles uhtes on,ma ei tea, ma arvan, et see on vist veidike vale. Et noh, see pronkssõdur nüüd tõstataski selle diskussiooni ka laiemas või noh, ka globaalsemal tasandil, et minu arust vähemalt. Et selles suhtes oli nagu hea see, aga jah, et kes nad siis täpselt olid ,kas nad olid vabastajad või maradöörid?

Erinevas meediaruumis viibimine.

Täpsema süüdlase määratlemise asemel arutlevad Tartu eesti noored põhjuste üle, mis kriisini viia võisid.

Nad räägivad erinevatel ühiskondlikel teemadel ja leiavad, et põhjuseid, miks 2007. aastal tänavarahutused puhkesid on mitmeid. Üheks on erinevas meediaruumis viibimine – ehk siis see, et venelased ei jälgi Eesti meediakanaleid, vaid eelistavad neile Vene telekanaleid või SAT TV-s näidatavat. Seega ollakTV-se hoopiTV-s teiTV-seTV-s meediaruumiTV-s, miTV-s EeTV-sti poole pealt vaadatuna loob noorte sõnul teatava infosulu. Tegemist ei ole ainult sellega, et venelased ei tea kohalikke

81

uudiseid, vaid nad jäävad ilma ka meedias avaldatud taustsüsteemide mõistmisest ning eelkõige võimalusest kaasa rääkida. Oma seisukohti avaldada, meedia vahendusel väidelda ja arutleda.

Vene telekanalid tõlgendavad Eesti sündmusi Eesti vaenulikult ja seega Vene meediaruumis viibimine loob pinnase arusaamatustele, rahulolematusele ja erimeelsusele. Kuna info Eestis toimuva kohta on venelastele napp, siis seda rohkem jääb ruumi eelarvamustele ning kuulujuttudele, ütlesid Tartu eesti noored.

Erinevad kultuuriruumid.

Lisaks erinevatele meediaruumidele viibivad Tartu noorte arvates eestlased ja venelased täiesti erinevates kultuuriruumides, kus on teistsugune mentaliteet ning kombed. Näiteks kui eestlased nokitsevad pigem omaette, siis vene inimese jaoks on oluline üheskoos tegutsemine. Vene kultuurisuumis on isakese või liidri roll väga tähtis ning selle kummardamine on oluline, sõnasid Tartu eesti noored. See on midagi, kellele järgitakse vajadusel ka pimesi ja kelle käske täidetakse vastuvaidlemata.

Noored ütlevad, et sümbolite kummardamine on venelaste jaoks oluliselt tähtsam kui eestlastele.

Neile on sümbolid olulisemad kui eestlastele. Eestlane nokitseb oma mätta otsas, aga slaavlase jaoks on olulisem käia koos mingi asja juures midagi kummardamas. Olla ühe tugeva liidri alla kummardunud. Kui see sümbol neilt ära võtta, siis on see tungimine nende privaatsesse maailma, jõulisemalt kui eestlased seda ette kujutavad

Arvatakse, et ehkki venelasi riivas nende jaoks olulise sümbol äraviimine väga rängalt, lepivad nad sellega ajapikku. Et kuigi kultuurilised erinevused ja eelistused jäävad, harjutakse aastatega monumendi uue asukohaga ja rohkem seenrahulolematust ei põhjusta, arvavad Tartu eesti noored. Tartu eesti noorte sõnul põhjustab erimeelsusi ka see, et on inimeste teadmised eri kultuuridest on puudulikud.

Tõdetakse ka, et dialoogi kahe eri keelt kõneleva kogukonna vahel pole, seda vaatamata sellele, et Tartu eesti noortel on häid tuttavaid vene keeles kõnelevate inimeste hulgas ja omavaheline lävimine ju toimub.

Dialoog ühiskonnas.

Samas ütlevad noored, et ühiskonnas peaks toimuma palju tihedam dialoog, seda mitte ainult rahvuse pinnal. Vaid ka selliste teemade üle, mis on Eestis üldse oluline, mis on inimese elus

82

üldse tähtis. Sellised arutelud ja dialoogid peaks inimeste jaoks välja setitama olulise, siis loodetavasti lõppeks ära lõputu rabelemine ja tühja tormamine.

„Et miks ma sellise pildi kokku panin, oli see, et minu meelest kogu selles asjas kajastub see, et inimesed ei räägi omavahel piisavalt...“

Erimeelsuste põhjuseks loetakse ka vähest või peaaegu olematut ühiste probleemide ja huvide arutelu, mida soosib eestlaste ja venelaste eraldatus igapäevaelu avalikus ruumis.

Üldine võõrandumus, linnamaastiku (Lasnamäe) võimetus tekitada kodutunnet.

Noored arutlevad ka selle üle, mis viis inimesed oma kodulinna lõhkuma ja selle tänavatele möllama. Üheks põhjuseks arvatakse olevat juurtetuse tunnet, ehk siis seda, et paljud mitte-eestlased ei tea oma ajaloolist tausta, ei tunne ega austa enda rahvakombeid. Oma rahvusest teatakse vähe ning oma esivanemate tugi ja side nendega on tagasihoidlik. Palju on niinimetatud sovieetlikku mentaliteeti.

Eestit ei peeta oma päris koduks ja selle tunde tekkimist ei soodusta ka see ümbrus ja kohad, kus elatakse. Noorte sõnul ei loo tõenäoliselt sooja kodutunnet mitmeteist korruseline kortermaja Lasnamäel. Ja inimesed, kes nendes elavad, ei tunne end seal koduselt, pigem tekitab see võõraks olemise tunde. Ja võõral on lihtsam lõhkuda ja röövida, aravavad noored. Oma osa mässamiseks saadud julgusel on massipsühhoosil, millega läksid kaasa eelkõige need, kes ei pea Eestit enda koduks. Olles osake massist minetatakse oma identiteet ning tegutsetakse mõtlemata.

Aga miks nad läksid siis tänavatele möllama ja lõhkuma ja miks see suhtumine on selline.

Kus nad enamjaolt elavad? Mägedel! Ja tõesti ka ise mägedelt pärit, on suhteliselt raske tekitada sellist kodutunnet sellise piirkonnaga ja siis sa tunnedki end nagu rohkem turistina ja möllad ja teed ,mis tahad.

Noored arutlevad ka selle üle, milline on mitte-eestlaste vanemate mõju oma lastele. Kui kodus ei olda Eesti eluga rahul ja vanemad kurdavad diskrineerimise üle. Siis selline suhtumine kandub noorte sõnul edasi ka lastesse, kes arvavad, et oma meelsuse avaldamiseks on kõige õigem tänavale mässama minna. Arvati ka, et tänaval märatsejad said julgust alkoholist. Seega, toodi ühe probleemina välja noorte tegevusetuse ning liigse alkoholi tarbimise.

83

Rahutuste võimalikuks põhjuseks peeti ka seda, et Eesti on muutunud igavaks põhjamaiseks riigiks, kus midagi põnevat ei toimu. Leiti, et noortele, eelkõige vene keelt kõnelevatele, peaks leidma enam tegevust, et inimesed suunaksid oma energia kasulikule tegevusele. Noorte sõnul lõhkusid pronksiööl erinevast rahvusest suhteliselt noored inimesed, kes alluvad kergelt provokatsioonile ja lähevad massiga kaasa, elades end vitriine lõhkudes või autodele jalaga virutades välja.