Töötamine õpingute ajal

Õpingute ajal töötab neli tudengit viiest, mida on 5 protsendipunkti võrra rohkem kui 2007.

aastal (vt Joonis 20). Õpingute ajal töötanute osakaal on tõusnud nende arvelt, kes töö-tasid juba enne õppima asumist ja jätkasid töötamist õpingute ajal. Kõrgkooli lõpetamise ajaks ei olnud töökogemust vaid 15% lõpetanutest. 2007. aasta vilistlasuuringu põhjal oli töökogemuseta iga neljas vilistlane.

Õpingute ajaks katkestas töötamise 5% lõpetanutest.

Joonis 20. Töötamine enne õpinguid ja õpingute ajal (%)

Enamik doktoriõppe (97%) ja 4+2 magistriõppe (93%) lõpetanutest töötas paralleelselt õpingutega (vt Joonis 21). Lõpetamise ajaks ei olnud töökogemust ligikaudu viiendikul 3-aastase bakalaureuseõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava lõpetanutest.

Joonis 21. Töötamine enne õpinguid ja õpingute ajal õppeastmete lõikes (%)

Õppevaldkondade lõikes on töötamine enne õpinguid ja õpingute ajal samuti erinev (vt Joonis 22). Enne õppima asumist ja õpingute ajal töötas kaks kolmandikku hariduse valdkonna lõpetanutest ning peaaegu pooled sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse ning tervishoiu ja

heaolu valdkonna lõpetanutest. Õpingute ajal alustas töötamist veel kolmandik nimetatud erialade lõpetanutest, loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas alustasid õpingute ajal töötamist pooled tudengitest. Töökogemust ei ole lõpetamise hetkeks saanud kolmandik põllumajanduse, iga neljas loodus- ja täppisteaduste, viiendik teeninduse ja 16% tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanutest.

Joonis 22. Töötamine enne õpinguid ja õpingute ajal õppevaldkondade lõikes (%) Päevases õppevormis õppinutest töötas enne õpinguid ja õppimise ajal 30%, õpingute ajal alustas töötamist 43% tudengitest, 6% katkestas või lõpetas õppimise ajaks eelneva töö-suhte ning lõpetamise hetkeks ei olnud töökogemust viiendikul päevase õppevormi lõpeta-nutest. Kaugõppijatest töötas nii enne õpinguid kui õpingute ajal 83% õppuritest, õpingute ajal alustas töötamist 14% ning 1% kaugõppe lõpetanutest katkestas õppimise ajaks tööta-mise. Töökogemust ei olnud lõpetamise hetkeks vaid 1,5% kaugõppe lõpetanutest.

Valitud õppekoht mõjutab samuti õpingute ajal töötamist. Riigieelarvelisel kohal õppinu-test töötas enne õpinguid ja õpingute ajal kolmandik, õpingute ajal alustas töötamist 41%

lõpetanutest, töökogemust ei olnud lõpetamise ajaks viiendikul riigieelarvelisel kohal õppi-jatest. Riigieelarvevälisel kohal õppijatest töötas enne õpinguid ja õpingute ajal 62%, õpin-gute ajal alustas töötamist 27% lõpetanutest, töökogemust ei olnud 8% riigieelarvevälisel kohal lõpetanutest.

Õpingute ajal töötas enamik Tallinna Tehnikakõrgkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadee-mia lõpetanutest (vt Joonis 23). Keskmisest rohkem ehk 86-87% oli õpingute ajal töötanuid Mainori Kõrgkoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, Tallinna Ülikoolis, Tallinna Pedagoogi-lises Seminaris ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Eesti Maaülikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunsti-koolis töötas õpingute ajal ligikaudu kaks kolmandikku lõpetanutest.

Lõpetamise ajaks ei olnud töökogemust kolmandikul Eesti Maaülikooli, 21% Tartu Ülikooli,

19% Eesti Infotehnoloogia Kolledži, 17% Sisekaitseakadeemia ja Lääne-Viru Rakendus-kõrgkooli ning 16% Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetanutest.

Joonis 23. Töötamine enne õpinguid ja õpingute ajal kõrgkoolide lõikes (%)

Õpingute ajal töötanutest 45% töötasid täiskoormusega ehk 40 tundi nädalas, üle täiskoor-muse töötajaid oli 3%. Osalise koortäiskoor-musega töötas 47% ning juhutöid tegi 5% lõpetanutest.

Võrreldes 2007. aasta vilistlasuuringuga on vähenenud õpingute ajal täiskoormusega töö-tamine (5 protsendipunkti võrra) ning suurenenud osakoormusega töötöö-tamine ja juhutööde tegemine. See võib tuleneda kahe uuringu vahel aset leidnud muutustest tööturul.

74% päevase õppevormi lõpetanutest, kes õpingute ajal töötasid, tegid seda osalise koor-musega (sealhulgas juhutööd) ning neljandik täiskoorkoor-musega. Kaugõppe lõpetanutest, kes õpingute ajal töötasid, töötas ligikaudu 90% õpingute ajal täiskoormusega ning kümnendik osalise koormusega.

Riigieelarvelisel õppekohal õppijatest, kes õpingute ajal töötasid, töötas kaks kolmandikku osalise koormusega (sh juhutööd) ning kolmandik täiskoormusega. Riigieelarvevälisel kohal õppijate puhul olid osakaalud vastupidised, kaks kolmandikku töötas täiskoormu-sega ning kolmandik osalise koormutäiskoormu-sega. Võrreldes 2007. aasta uuringuga on riigieelarve-lisel kohal õppijate hulgas suurenenud täiskoormusega töötamine peaaegu 10 protsendi-punkti võrra, 2007. aastal töötas riigieelarvelisel kohal lõpetanutest osakoormusega 75%

ning täiskoormusega 25%.

Diplomiõppes või rakenduskõrgharidusõppes ning magistriõppes töötasid õpingute ajal täis-koormusega enam kui pooled lõpetanutest. Osalise täis-koormusega töötasid seevastu sageda-mini 3-aastase bakalaureuseõppe, doktoriõppe ning integreeritud õppekava lõpetanud.

Täiskoormusega töötas õpingute ajal üle poole hariduse; sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse ning teeninduse õppevaldkonna lõpetanutest. Osakoormusega töötasid pigem põllumajanduse ning humanitaaria ja kunstide valdkonna lõpetanud (vt Joonis 24).

Joonis 24. Töökoormus õpingute ajal õppevaldkondade lõikes (% õpingute ajal töötanutest) Enam kui poolte kõrgkoolide lõpetanud töötasid täiskoormusega (vt Joonis 25). Ainult osalise koormusega töötasid Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetanud. Õpingute ajal osalise koormusega töötanute osakaal oli suurem ka Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnika-kõrgkooli vilistlaste seas.

Joonis 25. Töökoormus õpingute ajal kõrgkoolide lõikes (% õpingute ajal töötanutest)

Peamiselt tingivad vajaduse õpingute kõrvalt töötada finantsilised raskused. Peaaegu poo-led vilistlastest, kes õpingute ajal töötasid, tegid seda majanduslikel põhjustel (vt Joonis 26), ligikaudu viiendikku huvitas töökogemuse saamine (sealhulgas üldise töökogemuse saamine 5% ja erialase töökogemuse saamine 18%). Kümnendiku puhul oli töötamise põhjuseks lisaraha teenimise soov. Muude põhjustena toodi sagedamini välja, et kaugõpe võimaldas tööl käimist, õpingutest jäi aega üle, töötati vaheaegadel, hirm kaotada senine töökoht, õppimise eest tuli tasuda jm.

Joonis 26. Õpingute ajal töötamise peamised põhjused (%)

Majanduslikke põhjusi tõid õpingute kõrvalt töötamise peamise põhjusena sagedamini välja doktoriõppe tudengid. Integreeritud õppekava läbinutel oli sagedasemaks põhjuseks erialase töökogemuse saamise soov (43%), keskmisest sagedamini soovisid töökogemust omandada ka 3+2 magistriõppe lõpetanud (27%). Lisaraha teenimine oli töötamise põhjuseks sagedamini 3-aastase bakalaureuseõppe (16%) lõpetanutel ning harvem magistriõppe (5%) lõpetanutel. Soov ennast teostada oli oluline doktoriõppe lõpetanutele.

Magistriõppe tudengid töötasid sagedamini enne õppima asumist (16%).

Päevase õppevormi lõpetanute peamisteks õpingute kõrvalt töötamise põhjusteks olid majanduslik toimetulek (44%), soov saada töökogemust (27%) ja lisaraha teenimine (16%).

Kaugõppe lõpetanute puhul oli õpingute ajal töötamise peamisteks põhjusteks majanduslik toimetulek (54%), soov saada töökogemust (13%). Kaugõppe lõpetanud märkisid sageda-mini, et nad töötasid juba enne õpinguid ning õpingud olid lisategevuseks (11%).

Õppevaldkondade lõikes oli peamiseks põhjuseks õpingute ajalt töötamiseks eelkõige majanduslik toimetulek, töökogemuse saamist tõid keskmisest sagedamini välja tee-ninduse (32%), tehnika, tootmise ja ehituse (32%) ning loodus- ja täppisteaduste (29%) valdkondade lõpetanud. Lisaraha teenimist nimetasid olulise põhjusena keskmisest sage-damini humanitaaria ja kunstide (16%), tehnika, tootmise ja ehituse (15%) ning põllumajan-duse (14%) õppevaldkonna lõpetanud.

Kõikide kõrgkoolide lõikes (vt Tabel 8) on valdavaks õpingute ajal töötamise põhjuseks majanduslik toimetulek, teistest olulisemaks põhjuseks pidasid seda Tartu Kõrgema Kunstikooli (72%), Tallinna Pedagoogilise Seminari (59%) ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli

(57%) lõpetanud. Töökogemuse saamine oli oluliseks põhjuseks kõikidele lõpetanutele, sagedamini tõid selle välja Sisekaitseakadeemia (36%), Eesti Infotehnoloogia Kolledži (34%), Tallinna Tehnikakõrgkooli (31%), Tartu Kõrgema Kunstikooli (28%) ja Tallinna Tehnikaülikooli (27%) lõpetanud. Soov ennast teostada oli õpingute ajal töötamise oluliseks põhjuseks Mainori Kõrgkooli (17%) ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli (13%) vilistlastele.

Tabel 8. Peamised põhjused õpingute ajal töötamiseks kõrgkoolide lõikes (% õpingute ajal töötanutest)

Eesti Kunstiakadeemia 47 7 23 4 4 15

Eesti Maaülikool 53 15 19 3 1 1 7

Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia 53 13 17 4 4 4 4

Lääne-Viru

Rakenduskõrgkool 57 6 11 13 8 5

Mainori Kõrgkool 45 12 13 17 3 3 9

Sisekaitseakadeemia 36 5 36 5 8 1 9

Tallinna Pedagoogiline

Seminar 59 6 14 1 7 1 10

Tallinna

Tehnikakõrgkool 43 17 31 4 4

Tallinna Tehnikaülikool 44 13 27 6 3 3 5

Tallinna Tervishoiu

Üheks huvipakkuvaks aspektiks on õpingute aegse töö seos õpitava erialaga. Võrdlevad tulemused eelmise uuringuga on toodud joonisel 27.

Joonis 27. Õpingute aegse töö ja õpitud eriala seotus vilistlasuuringute andmetel (%

õpingute ajal töötanutest)

Võrreldes eelneva uuringuga on 6 protsendipunkti võrra suurenenud nende osakaal, kelle õpingute aegne töö on õpitava erialaga väga lähedalt seotud, 5 protsendipunkti võrra on suurenenud nende osakaal, kelle puhul töö on õpitava erialaga mõningal määral seotud.

Seevastu on 2009. aasta lõpetanute seas kümne protsendipunkti võrra vähem selliseid lõpetanuid, kelle töö ja õpitav eriala olid suures osas seotud. Kokkuvõttes on neid, kelle töö oli õpitava erialaga seotud ning kelle töö ei olnud üldse omandatud erialaga seotud, mõlema uuringu põhjal sama palju.

Kõige suuremal määral oli käesoleva uuringu põhjal töö seotud õpitava erialaga 4+2 magistriõppe (85%) ja doktoriõppe (83%) lõpetanutel. Ligikaudu kolmandik bakalaureuse-õppe lõpetanutest ei töötanud õpingute ajal erialaga seotud töökohal.

Päevases õppevormis õppinute töö ei olnud seotud õpitud erialaga igal neljandal juhul.

Kaugõppes õppinute korral oli töö erialane vähemalt pooltel juhtudel ja töö seos erialaga puudus vaid igal kümnendal lõpetanul.

Sagedamini ei töötanud õpitava erialaga seotud ametis põllumajanduse (44%), humani-taaria ja kunstide (32%) ning loodus- ja täppisteaduste (22%) valdkondade lõpetanud.

Ülejäänud valdkondade puhul olid töö ja õpitav eriala seotud enam kui 80% õpingute ajal töötanute seas.

Sagedamini töötasid õpingute ajal erialaga seotud töökohal rakenduskõrgkoolide lõpe-tanud. Enam kui 70% õpingute ajal töötanud vilistlastest töötas õpitava erialaga seotud ametikohal juba õpingute ajal, välja arvatud Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetanud, kellest erialaga mitte seotud ametikohal töötas 60% ning Eesti Maaülikooli lõpetanud, kellest eri-alaga mitte seotud ametikohal töötas 38%.

Joonis 28. Õpingute aegse töö ja õpitava eriala seotus kõrgkoolide lõikes (% õpingute ajal töötanutest)