Tööalase kasvatuse eesmärgiks oli aidata noortele selgitada sellekohaseid tulevikuplaane, pakkuda võimalikult palju erinevaid tööalaseid tegevusi, selle juures ka praktilisi oskusi, ja seeläbi valmistada neid ette tulevaseks eluks mingil ametialal.
Töökasvatusalase tegevuse organiseerimine oli peamiselt Eesti Noorte Peastaabi organisatsiooni- ja personaalosakonna kanda, sest üldjuhul oli tegu suuremat sorti ettevõtmistega. Samuti kaasati tegevusse sotsiaaltöö- ja tervishoiuosakond, sest tööprotsessi rakendatud noored oli vaja õnnetuste vastu kindlustada.
Oma taotluste kohaselt püüdis Eesti Noorte organisatsioon praktiliste ürituste kaudu noortest praktilised inimesed kasvatada. Sellele vastavalt hakkasid kohe organisatsiooni loomisest alates, 1942. aasta sügisel, poisid metsamaterjali soetama, et saada talveks käsitööde valmistamiseks toormaterjali. Kõige suuremat rõhku pandigi alguses poiste hulgas käsitöö ala arendamisele. Iga nooruk pidi kodus ühe mänguasja valmistama, et selle kinkimisega rõõmu valmistada neile lastele, kes olid jäänud isata või kellel oli teisiti halvasti läinud.69 Praktiliste üritustena kuulusid poiste ülesannete hulka veel näiteks siin-seal organiseeritud tööde korraldamine spordi- ja uisuväljade parandamiseks ja mitmesugused õppejalutuskäigud metsa, põllule, aeda jne.
1943. aasta kevadel hakkas organisatsiooni peastaap järjest enam tähelepanu juhtima noorte rakendamisele praktilistele üritustele. Vastavas üleskutses rõhuti näiteks poiste teravale pilgule ja vaistlikule meelele üles otsida kannatavad kodud ja inimesed, et nende muresid leevendada nii sõnas kui teos. Eriti rõhuti noorte abivalmiduse rakendamisele tegelikes tööülesandeis, pidades vajalikuks tõhusa kaasabi osutamist rahvuslikele suuraktsioonidele ning kodumaa looduse praktilisele kasutamisele.70 Erinevalt Hitlerjugendist, mis oli üles ehitatud käskude jagamisele ja täitmisele õhutati Eesti Noorte poisse ja tüdrukuid ka mitte ainult käsku ootama jääma, vaid oodatud oli rohkem omaalgatus, kus nende abi vaja võis minna.71
69 Tartu Postimees, nr. 262, 6. november 1942, lk 3, Eesti noorsoo-organisatsiooni „Eesti Noorte“ tegevus on juba üle kogu maa täies hoos
70 Tartu Postimees, nr. 53, 5. märts 1943, lk 2, „Eesti Noorte“ pere kasvab
71 Tartu Postimees, nr. 27, 3. veebruar 1944, lk 3, Kõigile noortele!
Väga levinud töökasvatus suunitlusega amet Eesti Noorte poiste ja tüdrukute seas oli ka virgats, kelle ülesanne oli jooksvate korralduste täitmine. Virgatsitena ei töötatud aga ainult oma organisatsiooni sees, vaid ka ERÜ (Eesti Rahva Ühisabi) vajas mitmel juhul nende abi. Näiteks üks Tartus asuvaid leivatööstusi pöördus organisatsiooni Eesti Noored poole palvega noorte kaasabi saamiseks leibade laialiveol. Organisatsioonil oli võimalus palve täita ja seega hakkasid poisid ja tüdrukud hoolitsema tartlaste igapäevase leiva eest.72
Ka sideteenistuse alale rakendatud poiste ja tüdrukute tegevus oli peamiselt käskjalgade või virgatsitena, kuid nende väljaõpe haaras igakülgseid tegevusi sideteenistuse alal.
Näiteks õpetati neile teadete koostamist, suulise teate vastuvõtmist ja edasiandmist, telefoni kasutamist, morse tähestikku, aparaati ja signaliseerimist. Sideteenistuse alal oli nende koostöö ette nähtud eriti politsei, Omakaitse ja tuletõrjega ning maal vallavalitsuste ja metsaasutustega.73
Eesti Noorte töökasvatusalane tegevus leidis eriti rakendust 1944. aasta algusest alates, kui Eesti Noorte peastaap saatis erakordsest olustikust tulenevalt ringkirjalise korralduse noorte tegevuse ümberkorraldamiseks. Tegevusse rakendati kõik 14–16 aasta vanused poisid. Neist moodustati praktiliste ülesannete täitmiseks eriüksused ning neil tuli teha koostööd Omakaitse, tuletõrje, ERÜ, politsei ja teiste asutustega.74 Väljaõppe jaoks valmistati ette Eesti Noorte peastaabi poolt põhikavad. Nende kohaselt rakendati poisid õhu-, tule- ja gaasiteenistusse, kus nende kohustuseks oli abistada tuletõrjet. Selleks korraldati vastavad kursused ja õppepäevad, kus võeti läbi kõik sel alal ettetulnud küsimused.75 Teenistus noorte tuletõrjeüksuses kuulus ühtede tähtsamate ülesannete hulka, kuna tuhanded mehed vabatahtlikust tuletõrjest olid sõduritena rindele mobiliseeritud. Olukorra parandamiseks organiseerit poisid tuletõrje kursustele ning pidevalt rõhutati selle tähtsust ning avaldati õpetlikke artikleid kuidas tulekahjude ja kustutustööde korral käituda tuleb.
Oma õpitud oskusi said Eesti Noorte poisid käiku lasta 1944. aasta Tallinna märtsipommitamise järel. Paljud noored paistsid silma oma abivalmis oleku ja
72 Tartu Postimees, nr. 50, 1. märts 1944, lk 4, Tartu noored ühiskondlikus abiteenistuses
73 Ajakiri Eesti Noored, 1944, veebruar, lk 12–13
74 Tartu Postimees, nr. 31, 8. veebruar 1944, lk 1, Noori rakendatakse eri ülesannete täitmisele
75 Tartu Postimees, nr. 37, 15. veebruar 1944, lk 3, Käesolev tund ja noored
julgusega. Kui mitmed täiskasvanud olid ametis oma perekondade päästmisega, või tagasihoidlikult kõrvale tõmbusid, ruttasid paljud poisid sinna, kus oli abi tarvis. Poisse võis leida majade pööningu akendest suitsevatele seintele vett kallamas, et takistada tule levikut. Neid oli ka seal, kus oli tarvis tulest välja kanda lähedaste vara või toetada haigeid.76
Siis, kui anti häiresignaal, olid parajasti Tallinna noortemaleva staabis koos koolinoorte esindajad. Kohe, kui olukord lubas, ruttasid nad välja ja algasid Tõnismäe rajoonis organiseeritult kustutamistööde abistamist. Poisid lõhkusid maha põlevaid planke, et panna tule levikule piiri, aidati päästa ohustatud majadest varandusi jne. Hiljem mindi kaugematesse, oma kodu lähedastesse linnaosadesse, kus noored abistasid oma kodu ümbruses ohustatud ja purustatud majade elanikke. Olukorra ootamatuse tõttu ei toimunud siiski väga organiseeritud kustutustöid, vaid poiste töö piirdus üldiselt isikliku algatuse korras sooritatud tegevusega.77
Nagu Eesti Noorte liikmetest nii ka saksa noortest, kes eranditult kuulusid Hitlerjugendisse, moodustati tuletõrje abiteenistuse üksusi.78 Hitlerjugendi tuletõrjeüksused moodustasid osa noorte valveteenistusest. Sealsed üksused kutsuti ellu esimesel sõja-aastal, kuna oli ette näha suuremaid ülesandeid tuletõrje alal.
Tulekaitseüksustes nõutavate katsete põhjal võeti vastu ainult füüsiliselt ja vaimselt sobivaid noori. Nagu Eestiski anti Saksamaal tuletõrjeüksustesse kuulujaile noorsoo-organisatsiooni töö kõrval väljaõpet vabatahtliku tuletõrje ja tulekustutuspolitsei instruktorite poolt. Väljaõppe lõpul toimusid katsed, mille sooritajaile anti vastav tuletõrjemärk.79
Nagu Tallinna pommitamise ajal Eesti Noored, nii hoidis Hitlerjugendi tuletõrjeüksuste rakendumine tulekahjude, õhurünnakute ja metsapõlemiste juures ära suuremad kahjud.
Sõja algusest peale kuni 1944. aasta aprillini oli tuletõrje alal välja õpetatud üle 700 000
76 Tartu Postimees, nr. 64, 17. märts 1944, lk 2, Noored abistamistöödel
77 Tartu Postimees, nr. 64, 17. märts 1944, lk 2, Noored abistamistöödel
78 Tartu Postimees, nr. 75, 31. märts 1943, lk 4, Noorte abiteenistus Saksamaal
79 Tartu Postimees, nr. 79, 4. aprill 1944, lk 4, Hitleri-noortest tuletõrjeüksustes
Hitlerjugendi noore, kuid suurem osa neist oli vahepeal sõjaväkke siirdunud. Seetõttu oli vajalik järelkasv ja edasine väljaõpe.80
Vastavalt samale 1944. aasta veebruari ringkirjale, mille said ka poisid, moodustati neidudestki vanuses 14–21 eriüksused praktiliste ülesannete täitmiseks. Tütarlaste rakendamisel lähtuti peamiselt järgmistest ülesannetest: koostöös ERÜ-ga sõdurikinnaste ja -sokkide kudumine rindemeestele, ühised õmblustööd ja kiirkursused laste eest hoolitsemiseks. Kodude abistamiseks hankisid tüdrukud nimekirju ümbruskonnas asuvate kodude kohta, kus perekonna toitjad ehk isad on läinud rindele ning emad kutsetööl viibivad ning neil on kodus väikesed lapsed, kes vajavad hoolitsemist ning abi. Samuti oli tüdrukutele ette nähtud kaasabi rindemeeste ja sõjas kannatanud perekondade abistamisel küttematerjali ja heina kojutoomisel, puude raiumisel, korrastus- ja parandustöödel, toiduainete kojutoomisel, loomade talitamisel ja muul säärasel.81
Pommitamisele järgnenud hommikul rakendati Tallinnas tüdrukuid kohe toitlustuspunktides, kus muretseti peavarjututele süüa. Seal täitsid nad põhimõtteliselt kõiki ettejuhtunud ülesandeid, mis olid toiduvalmistamise ja ettekandmisega seotud.
Samuti oli nende abi vaja lastekodude evakueerimisel. Samuti abistasid tütarlapsed laste varjupaikade kasvatajaid väikeste eest hoolitsemisel ja transpordivahenditele toimetamisel.82
Sarnaselt Eesti Noorte tüdrukutele hõlmas Bund Deutscher Mädeli tüdrukute töö lisaks majapidamistöödele näiteks erinevaid põllutöid ja marjade korjamist. Samuti aitasid nad sõjas kannatanud peresid ja tegid käsitööd, aga ka töötasid metallivabrikutes.83
Eesti Noori rakendati veel tunduvalt lihtsamatele töödele. Näiteks oli suureks probleemiks umbrohu levik. Selle takistamiseks rakendati noori umbrohutõrjele, kus suurimaks probleemiks toodi välja tõlkjas. Kraave, põllupeenraid ja aiaääri tuli neil suve jooksul kaks korda niita.84
80 Tartu Postimees, nr. 79, 4. aprill 1944, lk 4, Hitleri-noortest tuletõrjeüksustes
81 Tartu Postimees, nr. 31, 8. veebruar 1944, lk 1, Noori rakendatakse eri ülesannete täitmisele
82 Tartu Postimees, nr. 64. 17. märts 1944, lk 2, Noored abistamistöödel
83 Ajakiri Eesti Noored, aprill 1944, lk 19
84 Tartu Postimees, nr. 130, 7. juuni 1944, lk 2, Noored rakendatakse umbrohutõrjele
Väga suur osa Eesti Noorte töökasvatusprotsessist oli abiteenistused maal. Need olid äärmiselt olulised esiteks, sest suur hulk mehi oli läinud rindele ja noored pidid neid põllul asendama. Teiseks aga nähti enamus poisse tulevikus ise põllumeestena ning seetõttu oli see neile vajalik praktika. Selleks korraldati igal suvel abiteenistuslaagreid.
Siiski ei olnud põllutöö abiteenistus ainult poiste kohustus, vaid tüdrukudki pidid sellest osa võtma, sest neist pidid saame tuleviku talude perenaised.
Abiteenistuslaagrites algas päev äratussignaaliga, millele järgnes pesemine, riietumine ja vooditegemine. Seejärel heisati lipp ja mindi taldudesse tööle. Lipulangetamine toimus samuti ühiselt õhtul taludest tagasitulles.85
Noorte abiteenistuse läbiviimise korraldustöö lasus Eesti Noorte peastaabil ja maakondade noortejuhtidel, koostöös maa-agronoomidega. Tegelik ettevalmistustöö toimus põllumajanduse Keskvalitsuse ja Haridusdirektooriumi haridusosakonna kaasabil.86 Abiteenistus maal ei kuulnud aga ainult organiseeritud noorte tegevusse, vaid tulenevalt sõjast ja meeste mobiliseerimisest rindele, olid taludesse tööle oodatud kõik füüsiliselt terved noored. Noorte tervislikku seisundit eraldi ei kontrollitud, sest eeldati, et vanemad on kõige paremini teadlikud oma lapse tervisest ja märgivad selle ankeetlehele. Lisaks võis kontrollida ka kooli terviselehte.87
1943. aastal toimus noorte rakendamine koolivaheajal talutöödele ajavahemikus 15.
maist kuni 15. oktoobrini ehk viis kuud, kusjuures ette oli nähtud ainult kaks nädalat puhkust. Kokku saadeti põllutööle oma vanemate või võõraste taludesse ligemale 70 000 noort. Üle 1000 noore andsid oma tööjõu riigimõisades ja paljud seisid masinate ja tööpinkide juures.88 Tööle võeti mõlemast soost noored 12.–17. eluaastani, viimane kaasa arvatud.89 Alla 12 aasta vanad ja nõrga tervisega lapsed saadeti ERÜ noorteosakonna kaudu suveks puhkusele ja terviseprandusele.90
Et vältida noorte logelemist talutöödel, seati sisse töökaardid, millele töörühma juht või valla põllumajandusjuht igal kuul oma märkused pidi tegema. Kaarte ja noorte poolt
85 Eesti Noorte kalender-käsiraamat, 1944, lk 54
86 Tartu Postimees, nr. 63, 17. märts 1943, lk 2, Noored rakendatakse suvel talutöödele
87 Tartu Postimees, nr. 62, 16. märts 1943, lk 4, Poisid ja tüdrukud põllutööle
88 Eesti Noorte kalender-käsiraamat 1944, lk 51
89 Tartu Postimees, nr. 63, 17. märts 1943, lk 2, Noored rakendatakse suvel talutöödele
90 Tartu Postimees, nr. 62, 16. märts 1943, lk 4, Poisid ja tüdrukud põllutööle
tehtavat tööd võisid lisaks kontrollida kohalik agronoom, põllumajandusjuhid, noortejuhid ja õpetajad. Sügisel ei lubatud noori järgmisesse klassi ega teise kooli kui ei olnud esitatud täidetud töökaart. Selliste vahenditega võideldi tööst kõrvalehoidmise vastu. Need aga, kes hooletult töötasid, viidi üle teise tallu.91
Taludes ettetulevate tööde jaotus korraldati noorte vanuse ja võimete kohaselt. Noorte põllutööle rakendamisel tehti veel vahet noorte suhtes, kes töötasid vanemate või sugulaste juures ning noored, kelle abi oma suguvõsa ei vajanud, saadeti abivajavatesse taludesse. Tööle juhiti esmajoones oma lähemas ümbruses asuvaisse talumajapidamistesse. Peale selle eraldati noori selle järgi, kes saadeti väiksematesse talunditesse üksikult ja kes gruppidena suurematesse, kus nad ühiselt elasid. Hoolimata sellest, millises talundis üks või teine noor tööle asus, toimus kõigi noorte üle ühtlane töökontroll noore isikliku abiteenistuskaardi alusel.92
Negatiivse poole pealt võib välja tuua, et taluperemehed ei kohelnud noori alati väga hästi. Näiteks üks 14-aastane Tallinna poiss siirdus Pärnumaale Are valda võõraste juurde põllutööle, kuid talupidaja kohtles noort halvasti ja toit, mida pakuti ei olnud ka hea. Kui nooruk teavitas peremeest, et ta lahkub, ei viinud viimane teda isegi reaudteejaama, mis oli tegelikult tema kohustus, ja poiss pidi ise pealinna tagasi saama.
Samuti ei olnud paljudel abiteenistusse võetud noortel põllutöö jaoks sobivaid jalanõusid ja riideid. Eesti Noorte Peastaap suutis alles septembriks kõigile noortele vajalik varustus kohale toimetada, kusjuures 5000 noort said endale jalanõud põllutöödeks.93 Pärast põllutööde lõppu jagati peastaabi kaudu poistele ja tüdrukutele erinevaid tekstiilikaupu. Üle 10 000 noore võis uut kooliaastat alustada uues kleidis, ülikonnas või mantlis, kuna väikseks jäänud ja kulunud riietusesemed kanti ära suvel põllutöödel.94
1944. aastal abiteenistuse korraldust veidi muudeti. Peamine erinevus seisnes selles, et noori kuni 14. eluaastani ei loetud täistööjõulisteks ja nad võisid rakenduda omal algatusel vanemate, sugulaste, tuttavate või ka võõraste juures kergemaile töödele.
Kohustuslik abiteenistus haaras siis kõiki noori alates 14. eluaastast, kelle vanemail või
91 Ajakiri Eesti Noored, aprill 1944, lk 20
92 Tartu Postimees, nr. 63, 17. märts 1943, lk 2, Noored rakendatakse suvel talutöödele
93 Ajakiri Eesti Noored, märts 1944, lk 11
94 Eesti Noorte kalender-käsiraamat, 1944, lk 52
hooldajail puudus iseseisev põllumajapidamine, väljaarvatud need noored, kes olid läinud tööameti korraldusse. Samuti ei pidanud sel aastal noored riigimõisates töötama.
Abiteenistusest vabastati ainult need, kellelt nõuti suvel koolikohustuslikku praktikat, kuid vabastus kehtis ainult praktikaaja kestusel. Teistel tõsiselt kaaluvatel põhjustel võis noori vabastada ainult noortemaleva juht vastavate tõendite alusel, kusjuures tervislikel põhjustel vabastatud noored rakendati teistele, kergematele töödele.95 Kergemateks töödeks olid näiteks käskjalad, registraatorid, masinakirjutajad, arve- ja raamatupidajad, kassapidajad ja mitmesugused kantseleiametnikud. Seejuures rõhutati jällegi, et noori tuleb kohelda nagu kolleege, mitte sissetungijaid.96
Kuigi abiteenistust nimetati kõigile kohustuslikuks, nähti ette rida kriteeriume, kes maatööle sobisid. Maateenistust nimetati noorsooliikumiseks maatöökutse sihis, mis haaras poisse ja tüdrukuid, kes tahtsid hiljem rakenduda talunikena, eriti ida-aladel.
Eesti Noorte käsiraamatu kohaselt võeti vastu ainult neid noori, kes tahtsid saada sõduriks, talunikuks või valida mõne muu maatöökutse, ning samuti need, kes ei teadnud veel oma tulevast elukutset. Kõne alla tulid ainult pärilikult terved, laitmatu iseloomuga poisid ja tüdrukud, kellele kamraadlikkus, sõnakuulmine ja rakendusvalmidus on iseenesest arusaadavad omadused. Teenistusse kõlbmatuks loeti neid, kes tahtsid lihtsalt pilgu talupoja ellu heita.97 Siiski vaadates, kui palju noori tegelikult töödele rakendati, võib arvata, et tulenevalt töökäte puudusest oldi nende piirangute vastu leebemad.
Jätkuvalt pidi iga noor oma töökaarti pidama, mida nõuti sügisel koolis õppetöö jätkamisel. Noorte töökaardid anti kõigile noortele, olgu ta tööl oma vanemate või võõraste juures. Põllutöö abisteenistuses oli noorele endiselt kindlustatud 14 päeva puhkust ning vaba aeg ravimtaimede kogumiseks. Lisaks anti sügisesteks järeleksamiteks ettevalmistumiseks üks kuu vaba aega.98 Peale tasuta korteri ja ülalpidamise said noored vastavate normide kohaselt ka talupidajailt rahalist tasu: 10–
13-aastased said vähemalt 5 riigimarka, 14–15-aastsed 10 riigimarka ja 16–18-aastased 12 riigimarka kuus. Korraldamist leidis samuti õnnetusjuhtude ja haiguste vastu
95 Tartu Postimees, nr. 70, 24. märts 1944, lk 2, Noored põllumajanduslikku abiteenistusse
96 Ajakiri Eesti Noored, aprill 1944, lk 11
97 Eesti Noorte kalender-käsiraamat, 1944, lk 53-54
98 Ajakiri Eesti Noored, märts 1944, lk 12
kindlustamine ja abiandmine. Talupidajail tuli noori hästi kohelda ja arvestada nende võimeid, silmas pidades, et nädala keskmine tööaeg ei kastaks üle 48 tunni. Noorte vaba aja veetmist ja meelelahutust korraldas noorte töörühmajuht vastavate juhtnööride kohaselt.99 Seega ei suhtutud noortesse lihtsalt odava tööjõuna, vaid nende tegevus ja nende kohtlemine oli igati reglementeeritud.
Nagu Eesti noori, rakendati ka Hitlerjugendi poisse ja tüdrukuid põllumajanduslikele abitöödele. Näiteks aitasid 1942. aastal saagi koristusel kaasa 600 000 poissi ja 1 400 000 tüdrukut.100
Lisaks Eestis korraldatud maatöölaagritele käisid Eesti Noored ka Saksamaal maatöölaagrites, kuid seal käisid enamjaolt ainult poisid. Üks esimesi Hitlerjugendi laagreid Saksamaal, millest eesti poisid osa võtsid toimus juba 1942. aasta septembris.
Laagrid asusid ilusates Baieri linnakestes ja külades. Tegu oli nii sportliku kui maatöölaagriga. Seetõttu jagati ka noorte töö mitmete valdkondade vahel ära.
Samal ajal kui organisatsiooni Eesti Noored liikmed laagrisse läksid, käis Saksamaal suur kartulivõtmine. Seetõttu rakendati neid ka abitöödele. Nagu Saksa sõjaväele ja Hitlerjugendi organisatsioonile kohane, oli kord laagris väga tugev. Kõik pidi toimuma kiirelt ja täpselt, iga asi pidi asuma omal kohal ja iga tegevus pidi toimuma õigel ajal.
Tavaliselt oli äratus kell 7:15 või 7:30 ja magamaminek kell 20:00 või 20:30.101 Vahepealne osa oli jaotatud vastavalt päevakavale. Seega võib öelda, et poiste päev ei olnud väga pikk.
1943. aasta suvel läks rühm eesti poisse tööle Alam-Sileesiasse. Erinevalt sõjalis-sportlikest laagritest, mis tavaliselt kestsid kuu aega oli maatöölaagri pikkuseks üks aasta. Laagri tegevus lõppes 1944. aasta 1. juulil. Pärast seda pidid poisid noorsoo-organisatsiooni sõnade järgi saabuma tagasi kodumaale, et võiksid asuda teadlike noorte põllumeestena oma kodutalus abistama ja rakendama õpitud kogemusi.102 Ühtlasi loodeti nendest poistest saada noorte töö ja organisatsiooni üksuste juhte, kes aitaksid kaasa Eestis asunud noorte organiseerimistöö laiendamisel.
99 Ajakiri Eesti Noored, aprill 1944, lk 24
100 Williamson, David Graham. The Age of the Dictators: A Study of the European Dictatorships, 1918–
53. Harlow, Pearson Longman. 2007. Lk 420
101 Tartu Postimees, nr. 239, 9. oktoober 1942, lk 4, Eesti noored Saksamaal laagrites
102 Tartu Postimees, nr. 117, 22. mai 1944, lk 2, Eesti poisse Saksamaal maatöölaagris
Kui sõjalis-sportlikus laagris käidi iga mõne kuu tagant, siis maatöölaagris Saksamaal oli Eesti Noorte poisse stabiilselt koguaeg. Järjekordne maatöölaager alustas tegevust kohe pärast 1. juulil naasnud rühma. Sellest võimaldati osa võtta 50 poisil ning kui sõjalis-sportlikku laagrisse võeti alates 16. eluaastast, siis maatöölaagrisse lubati juba 15-aastaseid. Laagri peamiseks eesmärgiks seati Eesti Noorte kutseline väljaõpe põllumajanduse ja kodumajapidamise alal. Laagrisse ei võetud aga kõiki soovijaid, vaid osavõtul eelistati neid noori, kes olid juba varem pidevalt töötanud põllumajapidamises või talu kodumajapidamise alal ja kel oli huvi põllumajandusliku tegevuse kui edaspidise elukutse vastu.103 Loomulikult pidid sooviavaldajad olema ka kehaliselt ja vaimselt tublid ning terved.
Laagri eluruumideks said noored omale külmakindlad barakid. Igal hommikul lahkuti laagrist üksikutesse taludesse tööle ning õhtuks koguneti jälle laagrisse tagasi.
Hommikusöök ja lõunasöök anti noortele vastavais taludes, õhtust söödi aga ühiselt laagris. Kui Hitlerjugendi sõjalis-sportlikus laagris käis kaasas ainult paar inimest Eesti Noorte juhtkonnast, siis maatöölaagri juhtkond koosnes ainult Eesti põllumajandusliku ettevalmistusega ja praktiliste kogemustega õpetajaist. Laagri juhtimine ja tegevuse korraldamine toimus seega täies ulatuses meie oma juhtide kaudu. Laagri poolt said noored endale ka küllaldase riietuse, voodipesu, magamisteki ja käterätikud. Lisaks sellele said noored töö eest ka rahaliselt tasustatud. Samuti oli neile kindlustatud puhkus ja võimalus vahepeal ka Eestis käia ning oma kodu ja peret külastada.104
Alguses oli noortel omajagu tegemist, et korraga harjuda. Igal sammul nõuti puhtust, korralikkust ja kiirust. Maatöölaagris algas elu juba kell 6:00 hommikul trompeti siganaaliga. Sellele järgnes nn. „5 minutit tervisele“, mis tähendas, et tuli uni silmist peletada ja valmistuvad hommikuvõimlemiseks. Täpselt kell 6:05 algas hommikuvõimlamine. Seega leidis ka füüsiline kasvatus koguaeg rakendust. Sellele järgnes tubade, voodite ja kappide koristamine ning üldine korrastustöö. Kes oma ülesannet korralikult ei täitnud pidi töö uuesti tegema ja karistuseks veel kümme ringi ümber maja jooksma. Koristustööde järel toimus lipurivi, kus Eesti laulu kõlades tõmmati meie rahvuslipp vardasse. Kell 7:00 mindi taludesse laiali, kus noori ootas
103 Tartu Postimees, nr. 117, 22. mai 1944, lk 2, Eesti poisse Saksamaal maatöölaagris
104 Tartu Postimees, nr. 117, 22. mai 1944, lk 2, Eesti poisse Saksamaal maatöölaagris
hommikueine ja seejärel tööd põllul ning aias. Kell 17:00 lõppes talus töö ja mindi laagrisse tagasi.105 Sellega polnud kaugeltki mitte poiste päev läbi, vaid algas nii-öelda uus peatükk. Pärast pesemist ja enda korrastamist järgnes laagritegevus. Ühiselt võeti läbi mitmesugused põllumajanduse ja aiandustööde juures omandatud kogemused ja ajalugu. Õhutpoolikud vaheldusid loengute ja vabade õhtutega, kui noored võisid aega kasutada oma äranägemise järgi. Lisaks olid vabadeks päevadeks ka pühapäevad ja pühad.106
Kokkuvõtteks võib öelda, et töökasvatus oli selgelt üks olulisemaid eesmärke Eesti Noorte tegevuses. Kõik füüsiliselt terved poisid ja tüdrukud rakendati maale põllutöö abiteenistusse. Seevastu Hitlerjugendis võttis põllutöödes osa kaks miljonit noort, mis teeb umbes 25% kõigist liikmetest. Sellest võib välja lugeda, et enamiku eesti noorte tulevikku nähti talunikuna, mitte sõduri või kellegi teisena. Samuti peeti oluliseks tuletõrjuja ametit, mille tähtsust poisid tõestasid Tallinna kustutustööde ajal.
105 Ajakiri Eesti Noored, juuni 1944, lk 20
106 Tartu Postimees, nr. 136, 14. juuni 1944, lk 3, Eesti poisid on Saksamaal maatöölaagris väga tublid