3. Tulemused ja arutelu
3.5. Simulatsioonide rakendamist takistavad tegurid füüsikaõpetajate hinnangul
takistavate tegurite kohta. Antud valimisse kuulunud füüsikaõpetajad nimetasid
simulatsioonide rakendamist kõige rohkem takistavate teguritena simulatsioonide vähest valikuvõimalust, lisamaterjali puudumist ning vastava metoodika puudumist. Tulemused on esitatud kokkuvõtvalt joonisel 8.
Joonis 8. Õpetajatel simulatsioonide rakendamist takistavad tegurid füüsikaõpetajate hinnangul.
Peamiste õpilasi takistavate teguritena tõid füüsikaõpetajad välja simulatsioonide vähest ühilduvuse erinevate seadmetega, eestikeelsete simulatsioonide vähesuse ning arvutite jt seadmete puudumise. Hinnangud on kokkuvõtvalt esitatud joonisel 9
Joonis 9. Õpilaste simulatsioonide rakendamist takistavad tegurid füüsikaõpetajate hinnangul.
Simulatsioonide rakendamist takistavaid tegureid uurides võib öelda, et füüsikaõpetajate hinnang ühtib Hirmo 2005 uurimistöö tulemustega: sobiva tarkvara puudumine takistab IKT vahendite rakendamist rohkem, kui tehniliste võimaluste nappus.
Sellega sai vastatud ka viimane uurimisküsimus – milliseid takistavaid tegureid peavad füüsikaõpetajad kõige olulisemateks.
KOKKUVÕTE
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada füüsikaõpetajate hoiakuid arvutisimulatsioonide aineõppes kasutamise suhtes. Püüti selgitada, kas leidub seos arvutisimulatsioonide rakendamiskogemuse ning vastavate hoiakute vahel. Samuti püüti selgitada füüsikaõpetajate hoiakuid lähtuvalt nende hinnangutest arvutisimulatsioonide
olulisematele eelistele ja puudustele ning simulatsioonide rakendamist takistavatele teguritele.
Uurimustöö tulemusena selgus, et aineõppes simulatsioonide rakendamist puudutavate hoiakute ja kasutamiskogemuse vahel esines antud valimi puhul statistiliselt oluline
korrelatsioon. Huvitava tulemusena leiti, et simulatsioonide kasutamist uurimuslikuks õppeks peeti küll väga oluliseks, kuid samal eesmärgil rakendamine oli oodatust oluliselt madalam.
Uurimusest selgus, et õpetajad peavad simulatsioonide kõige olulisemateks eelisteks näitlikustamist, katsevahendite puudumise korvamist ning õpetamise efektiivsemaks
muutmist. Kõige olulisemate puudustena tõid füüsikaõpetajad välja, et simulatsioonid
häirivad keskendumist ja tähelepanu, ei peegelda täielikult reaalsust ning põhjustavad õpilaste reaalsete oskuste vähenemist.
Uuringus osalenud õpetajad peavad simulatsioonide rakendamist kõige enam takistavateks teguriteks simulatsioonide valikut, seejärel lisamaterjalide puudumist ning vastava metoodika puudumist. Õpilaste puhul peavad uuringus osalenud füüsikaõpetajad peamisteks takistavateks teguriteks simulatsioonide mitteühilduvust erinevate seadmetega, eestikeelsete simulatsioonide vähesust ning arvutite ja teiste seadmete puudumist.
ABSTRACT
The aim of current thesis was to describe the attitudes of physics teachers towards the use of computer simulations in physics education and find correlation between the attitudes and teacher’s experience in ICT. We also investigated teacher’s attitudes toward certain
characteristics of computer simulations and tried to determine the constraining factors of their use.
A web-based (Google Drive) questionnaire was used, to collect the responses. It was composed of 20 individual questions – the first 16 ones were formed to answer the research questions and the latter 4 were formed to collect additional data about the respondents. The questionnaire was prepared by the author. 46 Estonian physics teachers participated.
The study revealed, that the use of computer simulations and the attitude toward it in the same area of use was positively correlated. Interestingly the biggest dissonance between the attitude and the actual use was revealed in the field of inquiry learning, where the overall attitude was found to be positive, but the level of use was relatively low.
The study showed, that the physics teachers consider visualization to be the most important advantage of computer simulations, which is followed by the fact that the simulations can be used to compensate the lack of real experimental equipment. The third important factor was effectiveness of simulations.
The biggest disadvantages of the computer simulations was said to be the disturbance of attention and focus, also the simulations limited ability to model real world and develop practical skills.
The lack of suitable simulations, instructional material and a matching methodology were thought to be the biggest constraining factor in the effective use of computer simulations. For students it was assumed, that the incompatibility of software and hardware was the biggest constraint followed by the lack of simulations in native language and the lack of computers and other hardware.
Tänusõnad
Tänan oma juhendajat Kaido Reivelti, kes andis mulle häid ideid antud töö koostamiseks.
Samuti tänan oma lähedasi, pereliikmeid ja sõpru, kes olid sellel teekonnal toeks. Olen tänulik ka uuringus osalejatele ehk Eesti Füüsika Seltsi liikmetele, ilma kelleta poleks uurimus
sellisel kujul valmis saanud.
Autorsuse kinnitus
Kinnitan, et olen koostanud ise käesoleva lõputöö ning toonud korrektselt välja teiste autorite ja toetajate panuse. Töö on koostatud lähtudes Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuetest ning on kooskõlas heade akadeemiliste tavadega.
………..27.05.2014
VIIDATUD ALLIKAD
Ajzen I., & Fishbein M. (1980). Understanding Attitudes and Predicting Social Behaviour.
Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall.
Ajzen, I., (1985). From intentions to actions: A theory of planned behavior. In J. Kuhl & J.
Beckman (Eds.), Action-control: From cognition to behavior (pp. 11-39). Heidelberg:
Springer.
Albarracín, D., Johnson, B.T., & Zanna, M.P. (2005). The handbook of attitudes. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum.
Alessi, S.M., & Trollip, S.R. (2001). Multimedia for learning: Methods and development, 3rd edition. Boston: Allyn & Bacon.
Bagozzi, R. P., Davis, F. D., & Warshaw, P. R. (1989). User acceptance of computer technology: A comparison of two theoretical models. Management Science, 35, 982-1003.
Bagozzi, R. P., Davis, F. D., & Warshaw, P. R. (1989). User acceptance of computer technology: A comparison of two theoretical models. Management Science, 35, 982-1003.
Benbasat, I.; Barki, H. (2007). Quo vadis, TAM? Journal of the Association of Information Systems, 8(4), 211–218.
Chuttur, M.Y. (2009). Overview of the Technology Acceptance Model: Origins,
Developments and Future Directions. Indiana University, USA. Sprouts Working Papers on Information Systems, 9 (37).
Davis, F. D. (1989). Perceived Usefulness, Perceived Ease of Use, and User Acceptance of Information Technology. MIS Quarterly, 13(3), 319-340.
De Jong, T. & van Joolingen, W. R. (1998). Scientific discovery learning with computer simulations of conceptual domains. Review of Educational Research, 68, 179-202.
Eagly, A. H., & Chaiken, S. (1993) The Psychology of Attitudes. Fort Worth, TX: Harcourt Brace Jovanovich College Publishers
Fazio, R. H. (1990). Multiple processes by which attitudes guide behavior: The MODE model as an integrative framework. In M. P. Zanna (Ed.), Advances in experimental social psychology (pp. 75-109). New York: Academic Press.
Festinger, L. (1957). A theory of cognitive dissonance. Stanford, CA: Stanford University Press.
2011 . Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1002/VV2_lisa4.pdf#.
Hayes, N. (1993). Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: OÜ Külim
Hirmo, C. (2005). esti üldha idus oolide peta aid uta ad tegu id i o- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Häidkind, R. & Ainjärv, H. (s.a). Õpiob e t liiklusohutusele suunatud hoiakute
kujundamine. Külastatud aadressil http://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/index.html.
Jaakkola, T., Nurmi, S. & Veermans, K. (2011). A Comparison of Students’ Conceptual Understanding of Electric Circuits in Simulation Only and Simulation-Laboratory Contexts.
Journal of research in science teaching, 48 (1), 71–93
Kriek, J., Stols, G. (2010). Teachers’ beliefs and their intention to use interactivesimulations in their classrooms. South Africa Jounal of Education, 30, 439-456.
Legris, P., Ingham, J., & Collerette, P. (2003). Why do people use information technology?
A critical review of the technology acceptance model. Information & Management, 40, 191-204.
Luik, P. (2004). Õpita a a e e tii sed a a te isti ud ele t oo iliste pi ute a drillprogrammide korral. Doktoritöö. Tartu Ülikool.
Luik, P. (2012). Effective electronic materials – are teachers aware of these? Interactive Learning Environments, 20(6), 501 - 512.
Piksööt, J.; Sarapuu, T. (2010). IKT rakendamine loodusteaduste ppi isel. Külastatud aadressil:
http://www.oppekava.ee/index.php/IKT_rakendamine_loodusteaduste_%C3%B5ppimisel.
Priestley, M. & Sime, D. (2005). Formative assessment for all: a whole school approach to pedagogic change. The Curriculum Journal, 16(4), 479-492.
2011 . Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1009/VV1_lisa4.pdf#.
Rutten, N., van Joolingen W. R., van der Veen, J. T. (2012). The learning effects of computer simulations in science education. Journal Computers & Education archive, 58, 136-153
Saks, Õ. (2010). Ta tu li a u itsipaal oolide peta ate ette u utus peta a ollidest ning sellest tule e täie d oolitus a adus. Magistritöö. Tartu Ülikool.
Sarapuu, T. (2012). Haridustehnoloogia loodusteadustes. Külastatud aadressil http://www.oppekava.ee/index.php/Haridustehnoloogia_loodusteadustes.
Sarapuu, T., Pedaste, M., Dmitrijev, V., Hirmo, C. (2003). Õpita a a a e dused esti üldha idus oolides. Uuringu kokkuvõte. Tiigrihüppe Sihtasutuse kogumik.
Sarapuu, T.; Villako, H.-A. (2010). Ainekava toetavad arvutimudelid ja –simulatsioonid.
Külastatud aadressil:
http://www.oppekava.ee/images/8/89/Ainekava_toetavad_arvutimudelid_ja_-simulatsioonid.pdf
Squires, D. & Preece, J. (1999). Predicting quality in educational software: Evaluating for learning , usability and the synergy between them. Interacting with Computers, 11, 467–483.
Zacharia, Z. (2003). Beliefs, Attitudes, and Intentions of Science Teachers Regarding the Educational Use of Computer Simulations and Inquiry-Based Experiments in Physics.
Journal of Research in Science Teaching, 40(8), 792-823
Zacharia, Z. (2011). Physical versus virtual manipulative experimentation in physics learning. Learning and Instruction 21, 317–331
Toots, A., Plakk, M. & Idanurm, T. (2004). oteh oloogia eesti oolides t e did a äl a utsed. Uuringu “Tiiger Luubis” 2000-2004 lõppraport. Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinn.
Uibu, K. (2005) Klassi peta a ollid i oühis o a ti gi ustes a utit ppetöös asuta ate peta ate äitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.
van Joolingen, W.R., & de Jong, T. (1991). Characteristics of simulations for instructional settings. Education & Computing, 6, 241-262.
Venkatesh, V. (2000). Determinants of perceived ease of use: Integrating control, intrinsic motivation, and emotion into the technology acceptance model". Information systems research, 11(4), pp. 342–365.
Venkatesh, V.; Davis, F. D. (2000). A theoretical extension of the technology acceptance model: Four longitudinal field studies. Management Science, 46(2),186–204.
Venkatesh, V.; Morris, M. G.; Davis, G. B.; Davis, F. D. (2003). User acceptance of information technology: Toward a unified view. MIS Quarterly, 27(3),425–478.