Süvaintervjuud

Käesolevas uurimistöös on kesksel kohal põhjuslikke seoste leidmine, mistõttu on kasutusel süvaintervjuud. Meedia-analüüsi ning ekspertintervjuude tulemusena on võimalik välja selgitada esialgsed kohalikud eestvedajad, kellega viidi läbi poolstruktureeritud süvaintervjuud. Lisaks viiakse läbi süvaintervjuud ka oluliste kogukonna liikmetega, et eestvedajaid lõplikult identifitseerida. Kõikide läbiviidud intervjuude käigus paluti intervjueeritaval välja tuua ka teised kohalikud eestvedajad – nii kindlustati eestvedaja staatust ning veenduti, et ükski potentsiaalne eestvedaja ei jää intervjueerimata.

Kõik süvaintervjuud viidi läbi poolstruktureeritud intervjuudena. Intervjuu jaoks valitakse põhilised teemavaldkonnad ning nende alusel valmistatakse ette põhiküsimused ning tehakse intervjuu plaan. Intervjuu käigus kasutatakse intervjuukava, kuid vajadusel muudetakse küsimuste järjekorda ning küsitakse täpsustavaid küsimusi (Lepik et al. 2014). Intervjuude läbiviimiseks koostati kaks erinevat intervjuu kava, mis on toodud lisas 1 ja lisas 2. Lisas 1 toodud intervjuu kava kasutati intervjueerimaks kohalikke elanikke eestvedajate leidmiseks ning lisas 2 toodud kava oli kasutusel eestvedajate intervjueerimisel.

Lisaks viibis autor uurimisaladel ning suhtles vabas vormis kohalike inimestega, kohtudes nendega käsitööringides, poes käies, muuseumi külastades ja majutusasutustes. Neid vestlusi üles ei lindistatud ning kasutatakse taustateadmisena.

27 3.3. Andmete kogumine

Käesoleva uurimistöö jaoks tehti 20 intervjuud, mõlemas vallas on tehtud 10 intervjuud. All olevast tabelis 5 on kajastatud Kihnus ning Järva-Jaanis tehtud intervjuude keel ning kuupäev.

Kokku on tehtud 13 ingliskeelset intervjuud ning 7 eestikeelset intervjuud. Kõik intervjuud on viidud läbi seoses projektiga “Socio-economic and Political Responses to Regional Polarisation in Central and Eastern Europe” (RegPol²), mis on tinginud vajaduse viia intervjuud võimalusel läbi inglise keeles. Sellisel viisil on võimalik kindlustada, et võimalikult vähe informatsiooni läheb tõlkimise käigus kaduma. Keele valiku intervjuul määras ära intervjueeritav tulenevalt oma keeleoskusest ning mugavusest suhelda inglise keeles. Juhul kui intervjueeritav ei soovinud vestelda inglise keeles, vahetati suhtluskeel ümber eesti keeleks. Intervjuud on viinud läbi antud magistritöö autor ning kaasjuhendaja Gerdien Margreeth Grootens.

Enamike intervjueeritavate kontaktid leiti kas interneti vahendusel või saadi kohapeal juba intervjueeritud inimese käest. Kõik intervjuud toimusid eelnevalt e-posti või telefoni teel kokku lepitud ajal ning kohas. Ainult ühel korral jäi kokkulepitud intervjuu ära kuna potentsiaalse intervjueeritava laps haigestus.

Intervjueeritavate seas oli nii vallavanemaid, ametnikke, ettevõtjaid, õpetajaid, volikogu liikmeid, teadlasi, kultuuritöötajaid, kuid tagamaks intervjueeritavate anonüümsust nimesid ei avalikustata – selle asemel on kõikidele intervjueeritavatele antud tunnused, mis samuti kajastatud tabelis 5.

Tabel 5. Läbiviidud intervjuud

Kihnu Järva-Jaani

Intervjueeritav Keel Kuupäev Intervjueeritav Keel Kuupäev

Eestvedaja I ENG 20.01.2016 Eestvedaja I ENG 4.03.2016

Eestvedaja II ENG 21.01.2016 Eestvedaja II EST 4.03.2016 Eestvedaja III EST 20.01.2016 Eestvedaja III ENG 11.03.2016

Aktivist I EST 29.01.2016 Aktivist I EST 4.05.2016

Aktivist II ENG 31.01.2016 Aktivist II ENG 10.03.2016

Aktivist III ENG 23.01.2016 Aktivist III ENG 11.03.2016

Kohalik EST 29.01.2016 Kohalik I EST 4.05.2016

Ekspert EST 15.01.2016 Kohalik II ENG 25.02.2016

Lobitöötaja I ENG 22.01.2016 Ekspert I ENG 17.02.2016

Lobitöötaja II ENG 26.01.2016 Ekspert II ENG 25.02.2016

28

Uurimisalade intervjuud toimusid valdavalt sihtkohas. Kihnu intervjuud viidi läbi Kihnus, praami peal, Pärnus, Tallinnas ning Tartus. Kõik toimusid intervjueeritavaga kokkulepitud kohtades – tööl, kodus või ühel juhul ka Tartu Ülikooli ruumides. Järva-Jaani intervjuud toimusid samuti suuremas osas Järva-Jaanis, kuid kolm neist ka Paides. Intervjuud toimusid küsitletavate tööl või kodus. Kõik peale ühe intervjuu on salvestatud ning pikkus varieerus 25 minutist kuni 120 minutini.

3.4. Andmetöötlus

Andmekaeve algas meedia-analüüsiga, millest tulenevalt valiti välja esmased eestvedajad ning tutvuti kohaliku kontekstiga. Tulenevalt meedia-analüüsist koondati ka küsimusi, mida vajadusel intervjuude käigus kasutati. Meedia-analüüsi tulemusel moodustunud taustpilt uurimisalast oli kahtlemata väga oluline, kuna tänu sellele oli intervjuude käigus võimalik mõista, millele intervjueeritav viitab – millisele probleemile, inimesele, olukorrale.

Esialgne andmetöötlus seisnes intervjuude ülekuulamises ning transkribeerimises – intervjuude kuulamiseks kasutati VLC Media Playerit ning tekst transkribeeriti Word’i failideks. Intervjuud on transkribeeritud sõna-sõnalt. Kõik eestikeelsed intervjuud on transkribeeritud ning tõlgitud inglise keelde antud magistritöö autori poolt. Inglisekeelsete intervjuude transkribeerimine jaotati autori ning kaasjuhendaja Gerdien Margreeth Grootens’i vahel, sellise lahendusega lühendati transkribeerimisprotsessile kuluvat aega.

Kvalitatiivse sisuanalüüsi puhul on enamasti kasutuses nii induktiivne ehk andmetest lähtuv kui ka deduktiivne ehk teooriast lähtuv analüüs (Mayring 2000). Antud magistritöös on neid meetodeid kombineeritud. Deduktiivne lähenemine võimaldab toetada ja laiendada olemasolevat teooriat, samal ajal aga võib jätta varju kontekstist tulenevad eripärad, induktiivse lähenemise lisamine võimaldab olla avatud uuele teadmisele ning otsida teooriat korrigeerivaid tõendeid (Kalmus et al. 2015). Induktiivsest ja deduktiivsest lähenemisest tulenevalt kasutatakse ka vastavaid kodeerimissüsteeme, mida on võimalik ühendada induktiivselt deduktiivseks kodeerimiseks. Käesolevas magistritöös on kasutusel induktiivselt deduktiivne kodeerimine - kõigepealt loetakse kõik tekstid läbi ning seejärel luuakse nende alusel ning varasemat teaduskirjandust arvesse võttes esialgsed koodid. Edasises etapis otsitakse andmetest koodidele vastavaid tekstilõike, mida seejärel analüüsitakse (Kalmus et al. 2015). Tulemuste peatükis tuuakse välja analüütilised üldistused, mida illustreeritakse anonüümsete tekstiliste näidetega. Illustreerivad tsitaadid esitatakse intervjuu keeles, et mitte

29

tõlkimise läbi kaotada esialgset tähendust. Lisaks ei ole parandatud sõnastust ega grammatilisi vigu.

3.5. Uurimisalade valik

Eestis on mitmeid valdu, mida võib pidada perifeerseks või periferiseeruvaks. Uurimisalade valik on kogu uurimuse seisukohast äärmiselt oluline ning sellest tulenevalt kasutati valikul ka ekspertide nõuandeid.

Esimese etapina uurimisalade valikul vaadati teoreetilises sissejuhatuses tabelis 3 välja toodud Herrscheli periferiseerumise kombinatsiooni. Uurimisalade valikul oli eesmärgiks valida üks piirkond, kus kauguse poolt kujundatud perifeersus ehk traditsiooniline ruumiline perifeersus oleks kõrge ning samal ajal võrgustiku poolt kujundatud perifeersus madal. Teine piirkond aga peaks omama vastupidiseid näitajaid – kauguse poolt kujundatud perifeersus madal, samal ajal aga võrgustike poolt kujundatud perifeersus kõrge. Uurimisüksuse suuruseks otsustati võtta vallad, kuid uurimistöös ei ole keskseks mitte kogu valla kui territooriumi uurimine, vaid kahes välja valitud piirkonnas on uurimisobjektiks kohalikud eestvedajad.

Teise etapina viidi 2015. aasta detsembris läbi ekspertintervjuud ministeeriumites inimestega, kes tegelevad Euroopa Liidu fondidega või regionaalpoliitikaga. Lisaks viidi läbi intervjuud Pärnu ning Järva maavalitustes. Need intervjuud on läbi viidud antud magistritöö kaasjuhendaja Gerdien Margreeth Grootens’i poolt enne käesoleva töö autori uurimisprojektiga liitumist, autor on viinud läbi ühe intervjuu ministeeriumi eksperdiga.

Kahe etapi tulemusena valiti ruumiliselt periferiseerunud piirkonna näiteks Kihnu vald, mis on lisaks keskustele kaugele asetsemisele isoleeritud ka mere poolt. Võrgustike poolt kujundatud periferiseeruvaks uurimisalaks valiti Järva-Jaani vald. Mõlema uurimisala paiknemine on toodud joonisel 2. Uurimisalade lõplikus valikuprotsessis osalesid Gerdien Margreeth Grootens koos juhendajatega ning käesoleva magistritöö autor.

30 Joonis 2. Uurimisalade paiknemine

3.6. Uurimisalade kirjeldus

3.6.1. Kihnu vald

Kihnu saar asub Liivi lahes ning on suuruselt seitsmes saar Eestis ning ühtlasi ka Liivi lahe suurim saar. Kogu Kihnu saare pindala moodustab Kihnu valla, pindalaga 16,38 km² (KVAK 2015). Saarega on kultuuriliselt seotud 75 asustamata laidu ning nendega suureneb valla territoorium 17,71 km²-ni. Saar on kuni 3,3 km lai ning 7 km pikk ning saare rannajoone pikkus on 36,2 km. Lähim asustatud saar on 7,5 km kaugusel Manija ning mandrist eraldab Kihnut 10 km laiune Kihnu väin – linnulennult on Tõstamaa poolsaare Lao maaninast Kihnuni 10,6 km, Pärnuni 41 km, Ruhnuni 60 km, Riiani 123 km (ibid. 2015). Kihnus on laidude looduskaitseala, mis katab Linaküla küla ning saarest põhja poole jäävad laiud koos neid ümbritseva merealaga (Tilts & Kikkas 2014). Saarel on neli küla – Lemsi, Linaküla, Rootsiküla ja Sääre küla. Ühendus mandriga on tagatud läbi praami- ning lennuliikluse.

Ajalugu ja omavalitsus

Kirjalikes allikates on Kihnu saare asustust esmakordselt mainitud 16. sajandi alguses (Tilts

& Kikkas 2014). Suurim elanike arv saarel oli 1930ndadel aastatel, üle 1200 inimese, kuid pärast Teist Maailmasõda oli elanike arv vähendnud 600-ni kuna suur osa elanikke oli saarelt

31

Läände põgenenud (ibid. 2014). Nõukogude Liidu perioodil oli Kihnu saar piiritsooniks, mistõttu külalisi saarele ei lubatud ning kalurid pidid end merele minnes piirivalvurite juures registreerima (Kihnu Kultuuriruumi kandidatuur 2003).

Suurema elanikkonnaga ajal oli saarel haritava maa nappus ning sellest tulenevalt oli meeste peamiseks tegevusalaks laevandus ja kalandus (Rüütel 2013). Põllumajandus on olnud pigem abistav tegevus ning valdavalt naiste tegevusala. Tänapäeval on tegevusaladest olulisele kohale tõusnud ka turism (KVAK 2015).

Omavalitsus moodustati Kihnus 1992. aastal (Tilts & Kikkas 2014). Kihnu volikogusse kuuluvad 9 liiget ning moodustatud on üks komisjon – arenduskomisjon. Kihnu vallavalitsus on viieliikmeline. Vallavalitsuses töötavad vallavanem, ettevõtluse ja turismiga tegelev abivallavanem, vallasekretär, pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja, IKT-spetsialist, sotsiaalametnik, aednik ja kaks nõunikku (KVAK 2015). Kihnu valla hallatavad asutused on Kihnu Tervisekeskus, Kihnu Rahvamaja, Kihnu Muuseum, Kihnu Raamatukogu ja Kihnu Kool. Lisaks on vallal 15,9 % suurune osalus Kihnu Majanduse OÜ-s (ibid. 2015).

Kihnu vald osaleb SA Kihnu Väina Merepargis ja MTÜ Liivi Lae Kalanduskogus, varasemalt on aktiivselt osaletud ka Eesti Saarte Kogus ning MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogus. Lisaks tehakse koostööd läbi sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum, mille nõukogu liige vald on (KVAK 2015).

Rahvastik ja kultuur

Rahvastikuregistri andmetel on ennast 1. jaanuar 2016 seisuga saare elanikuks registreerinud 701 inimest – nendest 40 on vanuses 0-6 aastat, 58 vanuses 7-18 aastat, 471 on tööealised ehk vanuses 19 – 64 ning 132 vanuses üle 65 aasta. Aasta varem oli Kihnu oma elukohaks registreerinud 689 inimest (KVAK 2015).

Eraldatusest tulenevalt on Kihnus säilunud traditsiooniline kogukondlik eluviis ja selle elanikkonnast kujunenud omamoodi kultuuriruum, mis on Läänemere geograafilises lähiümbruses ainulaadne – sellest tulenevalt kandis UNESCO Kihnu 2003. aastal suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirja (Tilts & Kikkas 2014, KVAK 2015). Vaimse kultuuripärandi kaitse tähendab pärandi väärtustamist ning samuti on oluline kultuuripärandi igapäevases kasutuses hoidmine. Kihnu suureks väärtuseks on etnograafilised iseäratused, mille hulka kuuluvad eeskätt naiste kombed (KVAK 2015).

32

Kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise kindlustamiseks loodi Kultuuriministeeriumi finantseeritav kultuuriprogram, mille viimane osa kannab nime „Kihnu kultuuriruum 2015- 2018“ ning lisaks loodi sihtasutus Kihnu Kultuuriruum, mille eesmärk on taaselustada ning hoida kultuuriruumile omaseid traditsioone, kombeid ja tavasid (KVAK 2015). Tegevusi täiendab ka SA Kihnu Kultuuri Instituut, mille eesmärgiks on tegeleda pigem Kihnu keelega, sealhulgas kihnukeelse kirjandusega ning toimetada Eesti Rahvusringhäälingus kihnukeelseid uudiseid (ibid. 2015).

Lisaks tegutseb Kihnus veel seltse, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi - MTÜ Kihnu Spordiselts, SA Kihnu Väina Merepark, MTÜ Kihnu Mere Selts, MTÜ Kihnu Ajaloouurimise Selts, Kihnu EAÕK Nikolaose kogudus, MTÜ Kihnu Sõprade Ühing, MTÜ Järsumäe Virve pereansambel ja MTÜ Suurhall (KVAK 2015).

Tööhõive

Valla territooriumil paiknevad umbes 40 tööandjat, sealhulgas ka vallaasutused, kus aastaringselt töötab 110 inimest (KVAK 2015). Nendele lisanduvad kalurid, keda on 2015 aasta juuni seisuga antud lubade alusel 68 ning 10 käsitöömeister-väiketootajat, kes töötavad aastaringselt. Lisaks töötavad mitmed inimesed suveperioodil turismimajanduses.

Suveperioodil jagunevad töökohad saarel järgmiselt: kalanduses ca 30% (60-70 töökohta);

eelarvelised asutused ca 20% (41 töökohta); kaubandus 6% (ca 15 töökohta); teenindus 14%

(ca 30-35 töökohta); turismimajandus 16% (30-40 töökohta); riiklikult finantseeritud töökohad 8% (ca 20 töökohta); kolmas sektor 2% (ca 5 töökohta); väiketootmine ca 5% ( ca 10 töökohta). Kihnu vallas on registreeritud 84 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 32 ettevõtet (ibid. 2015).

Saarel tegutsevad kolm toidupoodi, mis on avatud aasta ringselt – Kallase, Kihnu ja Kurase pood. Muudest teenustest tegutseb saarel Kihnu tervisekeskus, perearst ning apteek. Lisaks on olemas automaattankla ning autohooldus. Saarel pakutakse ka ehitusteenust, mööbli valmistamist ja paigaldamist ning iluteenuseid (KVAK 2015).

Töötukassa andmetel on 31.05.2015 seisuga Kihnu vallas töötud 12 inimest. Samas on aga oluline märkida, et töötute arv väheneb suveperioodil seoses turismiga ning talveperioodil ületab 30 inimese piiri (KVAK 2015).

33 Turism

Kihnu etnograafilised iseärasused koos loodusliku omapäraga on hinnatud turismiressurss, mida on asutud aina enam kasutama (KVAK 2015). Kihnu saart iseloomustab suur turistide arv suvekuudel, AS Kihnu Veeteede andmetel külastab saart aastas keskmiselt ligikaudu 18 000 inimest (ibid. 2015). Oluline on pöörata tähelepanu looduse ja kultuuri sälumisele ka külastatavuse kasvutrendis.

Majutust pakuvad saarel 13 majutuskohta, kuid majutuskohti lisandub igal aastal - Linaküla rannakämping, Rock City, Tolli Turismitalu, Sadama Öömaja, Niine Majutus, Uibu Talu Kodumajutus, Ruudu Külaliskorterid, Pihlaka Kodumajutus, Roosiküla Puhkemaja, Kaalu Puhkemaja, Kurga Kodumajutus, Ranniku Majutus (KVAK 2015). Toitlustust pakuvad kaks kohvikut, Rock City ja Kurase Kohvik, ning ettetellimisel lisaks veel seitse kohta – Rannametsa talu köök, Kihnu küek, Linaküla rannakämping, Tolli turismitalu, Uibu talu, Merike Mätas FIE ja Pihlaka kodumajutus. Ekskursioone, giiditeenust ja autotransporti pakuvad saarel 11 ettevõtet – Kihnu Rand AS, Insula OÜ, Puhka Kihnus OÜ, Steplon OÜ, Majutus OÜ, Kihnumare OÜ, Elly Karjam FIE, Kihnu Kallas OÜ, Arne Oad FIE, Rainer Vesik FIE, Visit Kihnu OÜ. Lisaks pakuvad Kihnu Värk OÜ ja Kihnumare OÜ kodukülastusteenust. Turismindusega seotud teenustega pakutakse saarel ka seebiteo ja troi kudumise õpitube, jalgrattalaenutust, mere- ja kalastusretki, paadisõitu, elamusmatku ja seminarikorraldust. Kihnu käsitööd ja meeneid on võimalik osta Kihnu muuseumist, kohapealsetest poodidest ning e-keskkonnast Kihnu kauba maja.

3.6.2. Järva-Jaani vald

Järva-Jaani vald asub Järva maakonna kirdeosas ning piirneb samas maakonnas Ambla, Albu, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vallaga ning Lääne-Virumaa valdadest Tamsalu ja Väike-Maarja vallaga. Järva-Jaani moodustab pindalalt 5% Järvamaast, territooriumi suuruseks on 125,54 km² - põhjast lõunasse on valla maksimaalne ulatus 14,6 km ning läänest itta 16,3 km.

Vald paikneb tervikuna Pandivere veekaitsealal ning territooriumil kaevandatakse maavaradest lubjakivi.

Valla territooriumil paikneb Järva-Jaani alevik ning üheksa küla - Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma ja Seliküla (JJVAK 2015).

Lähimad linnad paiknevad 21 km kaugusel Tamsalu, 30 km Paide, 35 km Tapa, suurematest linnadest asuvad Tallinn ja Tartu mõlemad 100 km kaugusel (JJVAK 2015).

34 Ajalugu ja omavalitsus

Järva-Jaani kui asula esmamainimine ulatub 13. sajandisse (Viljat 2015). Järva-Jaani sai omavalitsusliku staatuse aga 1991. aastal. Volikogu koosneb 13 liikmest ning moodustatud on 6 alalist komisjoni – revisjonikomisjon, eelarve- ja majanduskomisjon, keskkonnakomisjon, sotsiaalkomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon ning maaelukomisjon (JJVAK 2015).

Vallavalitsuse moodustavad 5 liiget, lisaks on valla ametiasutuses tööl 6 ametnikku ja 2 töötajat. Vald haldab 6 asutust - Järva-Jaani Raamatukogu, Karinu Raamatukogu, Järva-Jaani Gümnaasiumi, Järva-Jaani Lasteaeda Jaanilill, Järva-Jaani Kultuurimaja ja Järva-Jaani Valla Avatud Noortekeskust. Lisaks on Järva-Jaani vald 100% osaline äriühingus Järva-Jaani Teenus OÜ, mis tegeleb veevarustuse, kanalisatsiooni ning haljastusega. Vallal on 5,5%

osalus AS-s Järvamaa Haigla ning 6,1% osalus AS-s Väätsa Prügila. Vald on liige ka järgmistes ühendustes – MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Järvamaa Omavalitsuste Liit, SA Kesk-Eesti Noortekeskus, MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühendus, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Järvamaa Omavalitsuse Liit, MTÜ Järva Arengu Partnerid ja SA Piibe Koolid (ibid. 2015).

2015. aastal oli Järva-Jaani valla eelarves suurimaks tuluallikaks maksutulu 49% ning sellele järgnesid eraldised riigieelarve toetusfondidest 41%. Valla kulutustest on suurim osa haridusel 47%, valitsemissektori kulud on 14% ning kultuur ja sport 11% (JJVAK 2015).

Tööhõive

Rahvastikuregistri andmetel on ennast 1. jaanuar 2016 seisuga Järva-Jaani elanikuks registreerinud 1573 inimest – nendest 97 on vanuses 0-6 aastat, 216 vanuses 7-18 aastat, 925 on tööealised ehk vanuses 19 – 64 ning 335 vanuses üle 65 aasta (JJVAK 2015).

Valla suurimaks tööandjaks on lisaks valla hallatavatele asutustele põllumajandusega tegelevad osaühingud - OÜ Karinu PM, OÜ Metstaguse Agro ja OÜ Paistevälja. Lisaks on piirkonnas toiduainete tootmisega tegelev AS E-Piim Tootmine ning puitmajasid tootev Arctic Finland House OÜ (JJVAK 2015).

Vallas on kokku 2 sihtasutust, 40 MTÜ-d, 85 osaühingut, 2 tulundusühingut, 1 usaldusühing, 52 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 1 aktsiaselts. Vald on tuntud ka selle poolest, et seal tegutseb vabatahtlikkuse alusel moodustatud MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi päästekomando (JJVAK 2015).

35 Turism

Järva-Jaanis tegutsevad mitmed muuseumid - Järva-Jaani tuletõrjemuuseum, kinomuuseum, vanatehnika varjupaik, raudtee muuseum-vagun, endises Orina mõisas paiknev Järva-Jaani kihelkonnaelu kajastav koduloomuuseum, Johan Pitka tubamuuseum, Jürimardi talumuuseum, Hobusetalumuuseum ning külastajatele on avatud ka Järva-Jaani Ristija Johannese kirik (JJVAK 2015). Lisaks on vallas avatud ka üks majutusasutus, Järva-Jaani Hostel on loodud endise õpilaskodu ruumidesse.

36

4. Tulemused

4.1. Eestvedajad Kihnus ja Järva-Jaanis

Eestvedajate tuvastamiseks ning kohaliku konteksti mõistmiseks analüüsiti ajalehti

„Postimees“ ja „Maaleht“ ning kohalikke ajalehti „Kihnu Teataja“ ja „Jaani Teataja“. „Kihnu Teataja“ ilmus uurimisperioodil 62 korda. Kõige enam ilmus lehes artikleid lehe toimetajalt, keda käesoleva uurimuse kontekstis eestvedajaks ei peeta. Järgnesid kolm kohalikku inimest, kes arutlesid piirkonna ajaloo, ettevõtluse, käsitöö, turismi, töötute, kalapüügiõiguse, haldusreformi, transpordiühenduse, arengukava üle. Need kolm inimest olid ka intervjueeritud inimeste hinnangul piirkonna eestvedajad. Ajaleht „Jaani Teataja“ ilmus uurimisperioodil 59 korda. Erinevalt Kihnu valla kohalikust lehest oli antud väljaandes vähem piirkonna arengut või probleeme analüüsivaid artikleid ning enam üldist teavet, ürituste kirjeldusi ning kooliga seotud artikleid. Siiski on kaks kõige enam artikleid kirjutanud inimest ka kohalike elanike hinnangul piirkonna eestvedajad.

Päevalehes „Postimees“ ilmus mõlema piirkonnaga seotud mitmeid lühiuudiseid, mis Kihnu puhul olid enamuses piirkonna nime mainimised seoses statistikaga, kingitustega või võrdlustega, selliste artiklite osakaal oli 100 mainimist 371st artiklist. Kõige läbivamad teemad olid praamiühendus, transport, kultuur, ilm ning politsei ja pääste. Nädalalehes

„Maaleht“ olid läbivamad teemad samuti praamiühendus, lisaks ka kultuur, kalandus, loodus ning Kihnu-Virve. Mõlema lehe alusel joonistusid välja enim sõna võtvad inimesed, kellest üks on eemalseisja ning teda on võimalik nimetada pigem lobitööliseks kui kohalikuks eestvedajaks. Lisaks arutlesid kohalike teemade üle samad kolm eestvedajat, kes eristusid ka kohaliku ajalehe kontekstis. Käsitletud teemad hõlmasid töökohtade puuduse probleemi, Eesti Saarte Kogu, toetusprogramme, räimekvooti, päästeteenuse puudumist, kaardimakse kadumist, muusikaõpet, jahiturismi jne.

Ka Järva-Jaanit mainiti päevalehes „Postimees“ kõige enam seoses statistikaga, võrdlustega või kellegi päritolu väljatoomisel. Lisaks oli enim politseid ja päästet puudutavaid artikleid, millele järgnes sport ning kohalik kool. Nädalalehes „Maaleht“ olid lisaks mainimisele läbivaimad teemad piirkonnas paiknev ettevõte E-piim, kohalik kool ja muuseumid. Mõlema ajalehe alusel joonistusid taaskord välja kaks eestvedajat, kes enim piirkonda käsitlevatel teemadel sõna võtavad, teemadeks on muuseumid, üritused, haldusreform, elu maal jne.

37 Eestvedajate kirjeldus

Mõlemas piirkonnas on olemas eestvedajaid, kuid ka palju aktiviste, kes tegelevad piirkonnas mingi kitsa valdkonnaga. Läbiviidud intervjuude tulemusena tõid intervjueeritavad esimesena välja avaliku sektori eestvedajaid ehk vallavalitsuse ja volikogu liikmeid. Täiendava küsimise peale lisandusid ka kultuurivaldkonnas tegutsevad eestvedajad ning kogukonna esindajad.

Mõlemas piirkonnas on olemas ka aktiviste, kes on spordiringide, tantsuringide ning muu sarnase läbiviijaid ning on justkui mingi väikese grupi eestvedajad, kuid kelle eesmärk ei ole mõjutada piirkonna üldist arengut. Kihnu vallas on kolm tugevat eestvedajat ning mitmeid kohalikke aktiviste. Esindatud on avaliku sektori eestvedaja, kogukonna eestvedaja ning kultuuri, turismi ja turundusega tegelev eestvedaja. Järva-Jaanis on tugev avaliku sektori eestvedaja ning kaks kitsama valdkonna eestvedajat – üks neist tegeleb kultuuri ja turismi valdkonnaga ning teine haridusega.

Eestvedajate isikuomadused on väga mitmekesised ning omavad teatud ühisjooni, kuid ka erisusi. Intervjueeritavad kirjeldasid eestvedajaid väga eripalgeliste inimestena, kuid siiski on võimalik teha teatud üldistusi. Mõlemas piirkonnas leiti, et Kihnu ja Järva-Jaani piirkonna eestvedajad on oma tegevuskoha patrioodid. Need inimesed tahavad piirkonnas tegutseda ning mitte ainult ei mõtle kogukonna probleemidele, vaid püüavad aktiivselt otsida lahendusi ning neid ka ellu viia.

„Kihnu patrioodid ikka eelkõige. Nad on leidnud, et see sama maanurgake on elamist väärt ja üritavad seda selliselt teha, et see kõigi Kihnu elanike jaoks oleks elamisväärne paik.“

Aktivist I, Kihnu

Eestvedajaid on kirjeldatud kui väga teotahtelisi inimesi, kes tahavad muutusi ellu viia ning korraldada piirkonnas erinevaid tegevusi. Erisus on aga selles, kuidas inimesed soovivad neid muutusi ellu viia, selles osas jagunevad eestvedajad kaheks. Esimese osa moodustavad eestvedajad, kes genereerivad väga palju erinevaid ideid ning soovivad need kõik ka kiiresti ellu viia. Teise osa moodustavad aga kaalutlevad eestvedajad, kes on analüütilisemad ning soovivad arutada, millised tegevused on olulised ning vajavad läbiviimist ja millistele tegevustele ei ole mõtet ressursse kulutada.

„Teotahtelised inimesed, tahavad asja edasi viia.“ Aktivist I, Järva-Jaan

“Asjalik, konstruktiivne, loogiliselt kaalutlev. Ajab sihikindlalt Kihnu asja.” Ekspert, Kihnu

38

Perifeersetes piirkondades on oluline, et eestvedaja oleks võimeline haarama erinevatest võimalustest ning hoidma avatud meelt. Näiteks üks Järva-Jaani eestvedajatest asunud pidama avalikku blogi, mida internetis lugedes on võimalik kõigil olla kursis eestvedaja tegevusega ning tema piirkonda puudutavate ideedega.

„Annavad endast kõik, et meie kogukond siin alles jääks. Igast võimalusest ikka hakatakse kinni, mis vähegi kuskil pakutakse. Ma mõtlen ka projektide näol, et kui midagi ikka on, kuhu

alla me saaks midagi lahterdada, siis need projektid ikkagi tehakse ja tänu sellele oleme ka rahastust saanud.“ Aktivist I, Järva-Jaani

Samal ajal on ka oluline, kuidas perifeerse piirkonna eestvedajad suhtuvad oma tegevuse tagasilöökidesse ehk ebaõnnestumisse. Eestvedaja peab olema võimeline oma vigadest õppima ning edasi arenema, mitte ebaõnnestumise tõttu oma tegevusi pooleli jätma.

Perifeersetes piirkondades on sageli elanike arv väike ning mitmed elanikud tunnevad eestvedajaid isiklikult, see omakorda võib süvendada ebaõnnestuva eestvedaja piinlikkustunnet ning võib tekib tahtmine piirkonna arendamisest loobuda.

„Leaders are those who are doing, organizing anything, not afraid what the people think about it. And if not succeed, try again, and again and those who want to do something and

those who don’t have another opportunity maybe.“ Eestvedaja II Kihnu 4.2. Eestvedamine ruumilise ja sotsiaalse periferiseerumisega kohtades

4.2.1. Erinevused

4.2.1. Erinevused

Im Dokument näitel Eestvedajate roll periferiseerumisel - Kihnu ja Järva -Jaani (Seite 26-0)