4. Analüüs
4.2. Sõjalise võimekuse konstrueerimine tehnoloogia/moderniseerituse kaudu
Üks Venemaa relvajõudude sõjalise võimekuse konstrueerimise võimalusi on teha seda tehnoloogia ja relvajõudude tehnoloogilise moderniseerituse kaudu. Teisisõnu demonstreerivad selle komponendi kaudu esitatavad kujutusviisid Vene relvajõudude, üksuste, relvasüsteemide ja varustuse tehnilist keerukust. Tehniline keerukus iseenesest ei ole relvatootjate eesmärk, küll aga tähendab moodne ja keerukas relvastus suuremat sõjalist võimekust, kuna
kõrgtehnoloogilised relvad võimaldavad lahingulisi eesmärke saavutada tõhusamalt. Heaks näiteks on nn täppisrelvad. Kui II Maailmasõja ajal oli näiteks ühe silla purustamiseks tarvis lennukilt heita palju pomme, et olla kindel sihtmärgi hävitamises, siis tänapäeval piisab ühest täppisraketist.
Tähelepanu tuleks lisaks tehnoloogilisele moderniseerimisele pöörata ka juhtimise reformidele.
See on muutnud Vene armeeüksused väga tõhusaks ja mobiilseks. Juhtimise arendamises on eeskuju võetud lääne mudelitest (Šveits, Austria, USA).
Oma töö siinses analüüsiosas nimetan sõjalise võimekuse moderniseerituse komponendile keskenduvat kujutamise viisi konstrueerimiseks tehnoloogia kaudu.
Eksperdid (elukutselised kaitseväelased, sõjandus- ja julgeolekuanalüütikud) kirjeldavad Venemaa sõjalist võimekust üldjuhul selle tugevaid ja nõrku külgi vaagides. Ühelt poolt näitavad asjatundjad Vene relvajõudude ohtlikkust sõjalise võimekuse kahe esimese komponendi – jõu struktuuri ja moderniseerituse – pealiskaudse hinnangu kaudu (st lihtsalt vägede ja relvastuse suurust, moodsate kõrgtehnoloogiliste relvade olemasolu jms loetledes), teiselt poolt aga analüüsivad vägede seisundit, valmisolekut ja relvastuse süsteemset integreeritust.
Nädal pärast Venemaa-Valgevene ühisõppuse Zapad-2017 lõppu esitles Tallinnas asuv Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus oma koosseisuvälise teaduri Roger N McDermotti raportit Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimetest ja arengust viimase paarikümne aasta vältel (McDermott, 2017). Seda raportit kajastasid nii Eesti Päevaleht kui Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal (Tamm, 2017), aga ka „Aktuaalse kaamera“ uudised.
Nendes meediakajastustes viidati McDermotti täpsemale analüüsile ja refereeriti lõike sellest.
Näide 6: Venemaa elektroonilise sõjapidamise võime
Ajakirjanik Urmas Jaaganti (2017) artikkel Eesti Päevalehes on varustatud radarisegaja Krasuhha-4 foto ja muud elektroonilise sõja tehnikat tutvustava infograafikaga. McDermott
nendib, et kõige võimekamatel NATO liikmetel on endiselt tehnoloogiline eelis [Venemaa ees], ent jätkab:
Venemaa on mõelnud oma elektroonilise sõjavõime üle süsteemsemalt ja liitnud seda teiste vahenditega, näiteks täppisrelvadega ning küber- ja psühholoogiliste operatsioonidega. Selles vallas on NATO kindlasti maha jäänud. (Jaagant, 2017) Selles näites võrdleb analüütik McDermott Venemaa ja NATO elektroonilist sõjavõimet ja tunnustab Venemaa sõjaväelaste saavutusi: elektroonilise sõjavõime üle on mõeldud laiemalt, tulemuseks on integratsioon teiste relvaliikide ja võtetega. Võrdlemine on üks sõjalise võimekuse konstrueerimise viise. Kõneleja tunnustab võrdluses Venemaa relvjõude: nood on elektroonilise sõjavõime üle mõelnud süsteemsemalt – võrreldes NATOga. Lausega selles vallas on NATO kindlasti maha jäänud tunnistab autor Venemaa ülimuslikkust elektroonilise sõjavõime komponendis.
Näide 7: Venemaa võimsaimad elektroonilise sõjapidamise süsteemid
Edasi loetleb ajakirjanik Jaagant elektroonilise sõjapidamise üksusi:
Venemaa neljas sõjaväeringkonnas on kokku viis elektroonilise sõjapidamise üksust, üks selline kõigis ringkondades peale ühe, kus on selliseid brigaade kaks. Mõistagi on see Lääne ringkond, mille piiril asub NATO idatiival ka Eesti. Tuula ja Kurski oblastis asuvad brigaadid koosnevad neljast elektroonilise sõjapidamise pataljonist ja ühest kompaniist. Neil on kasutada Vene kõige võimsamad elektroonilise sõjapidamise süsteemid, mille tegevusulatus küündib sadade kilomeetrite kaugusele. (Jaagant, 2017) Selles tsitaadis kujutatakse Venemaa sõjalist võimekust kõrgtehnoloogiliste võimete ja vägede suuruse kaudu. Võõrsõnad mõjuvad aukartustäratavamalt kui omasõnad, siin konkreetselt elektroonilise sõjapidamise üksus ja brigaad. Ohtlikuna võib Eesti lugejale mõjuda ka tõik, et just sellega piirnevas Lääne sõjaväeringkonnas on elektroonilise sõjapidamise võimekust kaks korda rohkem kui muudes ringkondades. Selle näite viimases lauses kasutatakse sõnu ja fraase, mis kujutavad Venemaa elektroonilise sõjapidamise võimet ohtlikuna. Siin kasutab autor ülivõrret – kõige võimsamad süsteemid – ja vahemaad märkivat arvsõna umbmäärases
mitmuses, mis võimendab kirjeldatava relva võimekust: tegevusulatus küündib sadade kilomeetrite kaugusele. Arvestades seda, et Eesti territoorium idapiirist läänepiirini on maksimaalselt kolmsada kilomeetrit lai, lubab see aimata, et soovi korral võib mõni Eesti-Vene piiri lähedale paigutatud elektroonilise sõjapidamise süsteem Eesti sidet häirida peaaegu kogu riigi territooriumil.
Jaagant viitab McDermotti uuringu tulemustele, mis kujutavad Venemaa tugevust ja eeliseid NATO ees elektroonilise sõjavõime vallas:
Uuringu autor jõudis järeldusele, et Venemaa on teinud märkimisväärseid edusamme, et oma vastaste ees info- ja sidesõjas edu saavutada. Kui NATO idatiival peaks tekkima Venemaaga konflikt, lastakse esimesena käiku just elektroonilised sõjavõimed.
(Jaagant, 2017)
Venemaa tegevust ja saavutusi elektroonilise sõjavõime vallas kirjeldades kasutab autor fraase märkimisväärsed edusammud, edu info- ja sidesõjas. See kujutab Vene relvajõude autori hinnangul ühe moodsa ja tõhusa relvaliigi – elektroonilise sõja relvade – valdkonnas võimekana, tekstist järelduvalt NATOst ees olevana. Tsitaadi teine lause annab mõista, et tegemist on esmase reageerimise relvadega, millel on selle tõttu väga oluline ja konflikti puhul ka selle edasist kulgu määrav roll. Ohutunnet tekitavalt mõjub selles lauses sõna konflikt, millel on negatiivne konnotatsioon. Sellest näitest nähtub, et siin esitatud kujutusviis esitab Venemaa relvajõudude elektroonilise sõjapidamise võimet NATO idariikide jaoks ohtlikuna.
Näide 8: Elektromagnetiline pomm
Ajakirjanik Lauri Laugen refereerib oma 28. septembri 2017 Delfi maailmauudiste rubriigis ilmunud lühiloos Vene uudisteagentuuri RIA Novosti teadet, mille kohaselt Venemaal luuakse raadioelektroonilist lahingumoona, mis on võimeline viima vastase tehnika rivist välja võimsa mikrolaineimpulsi abil (Laugen, 2017b). RIA Novosti viitab allikana Vene kontserni Radioelektronnõje Tehnologii peadirektori esimese asetäitja nõunikule Vladimir Mihhejevile.
See lühiuudis kirjeldab Venemaa saavutusi elektromagnetilise relva arendamisel:
Mõned meediaväljaanded on varem teatanud, et Vene kaitsetööstuskompleksi ettevõte on loonud võimsa elektromagnetilise raketi Alabuga, millel on lahingublokk, mis sisaldab suure võimusega elektromagnetvälja generaatorit. Teatati, et see rakett võib ühe löögiga katta 3,5 kilomeetri suuruse territooriumi ja viia rivist välja kogu elektroonika, muutes selle „vanarauahunnikuks“. (Laugen, 2017b)
Selles näites kujutab ajakirjanik Venemaa relvatööstuse toodangu kirjeldamise kaudu sõjalist võimet, mis kas juba on või peatselt antakse Vene relvajõudude käsutusse. Siin kasutatakse kirjeldatavat võimendavaid sõnu ja fraase: võimas elektromagnetiline rakett‚ suure võimsusega elektromagnetvälja generaator, viia rivist välja kogu elektroonika. Samuti kasutatakse kujundit vanarauahunnik, mis viitab vastase elektroonikale pärast Vene elektromagnetilise raketi lööki.
Siin kasutatakse ka modaalverbi võima seoses raketi 3,5 ruutkilomeetrise löögiulatusega. Kas see ka tegelikkuses tõsi on, ei öelda. Tänu oma ebamäärasusele suurendavad modaalverbid sellistes konstruktsioonides ohutunnet (Richardson, 2006: 60) ja konstrueerivad Vene relvajõudude sõjalist võimekust ohtlikuna.
Vladimir Mihhejev täpsustab väljatöötatavate relvade mõju:
See mõju võib olla intensiivsuselt erinev: „Alates tavalisest segavast mõjust koos vastase relvasüsteemide ja sõjatehnika ajutise rivist välja minemisega kuni sellele täieliku raadioelektroonilise löögi andmiseni, mis viib peamiste elektrooniliste elementide, plaatide, blokkide ja süsteemide energeetilise ja hävitusliku kahjustumiseni“ (Laugen, 2017b).
Selles tsitaadis esitatakse kõne all oleva elektromagnetrelva mõju kirjeldus toimete skaalana kasvavas gradatsioonis: tavaline segav mõju, vastase relvasüsteemide ajutine rivist välja minek ja täielik raadioelektrooniline löök, mis põhjustab vastase relvastuse elektrooniliste elementide hävitusliku kahjustumise. Sõnas hävituslik peitub gradatsiooni tipp. Kuna suur osa tänapäevasest relvastusest kasutab elektroonilisi komponente, siis mõjub selles tsitaadis kujutatud sõjaline võime ohutunnet tekitavana.
Elektroonilise sõjapidamise võimekusest räägib ka Eesti rahvusringhäälingu reporter Ege Tamm oma ERRi uudisteportaalis avaldatud loos (ilmus nii „Aktuaalse kaamera“ uudisena kui ka ERR võrguväljaandes), mis kajastab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse raportit
(autor Roger N McDermott) (Tamm, 2017). Erinevalt Urmas Jaaganti samateemalisest loost (Jaagant, 2017), kus ta keskendub elektroonilise sõjapidamise tehnikale ja varustusele, esitab Ege Tamm oma käsitluses Eesti kõrgete ametiisikute reaktsioone mainitud raportile. Ka need reaktsioonid kujutavad Venemaa sõjalist võimekust ja teevad seda tehnoloogilise keerukuse kujutamise kaudu. Tamm laseb oma loos kõnelda Eesti kaitseminister Jüri Luigel.
Näide 9: Kaitseminister Luik: NATO peab tõsiselt arvestama
Jüri Luik kommenteerib McDermotti raportit:
„Venemaa on omalt poolt tegelenud pikka aega sellega, et arendada välja nii küberründe võimalusi kui ka elektroonilise sõjapidamise võimeid. Need võimed on väga efektiivsed, sest nad võimaldavad ka palju suuremaid ja võimsamaid relvasüsteeme, sidesüsteeme välja lülitada. Selles mõttes, loomulikult NATO peab sellega tõsiselt arvestama, see on tõsine komponent tänase moodsa sõja relvastusest.“ (Tamm, 2017) Selles näites kasutab Jüri Luik põhisõna tähendust võimendavaid määrsõnu: pikka aega, väga efektiivsed, palju suuremaid ja võimsamaid, tõsiselt arvestama, tõsine komponent. Kuna kõnelejaks on Eesti kaitseminister, kes on prominentne ja eeldatavasti hästi informeeritud isik, siis võib selle teksti lugejale jääda mulje, et tegemist on tõepoolest tõhusate ja ohtlike relvasüsteemidega. Modaalverb peab annab põhisõnafraasile tõsiselt arvestama veelgi kaalu juurde ja tunnistab olukorra kriitilisust; lausel – ja kogu mõttel – oleks hoopis leebem tonaalsus, kui öelda nt, et NATO võiks sellega arvestada. Luik kasutab ühes lauses kaks korda sõna tõsine.
Praegusel juhul kujutavad Eesti kaitseministri sõnad Vene relvajõude elektroonilise sõjapidamise võime poolest NATOle arvestatavalt ohtlikena.
Venemaa sõjalist võimekust on tehnoloogia kaudu võimalik konstrueerida ka naeruvääristavalt.
Sellise konstrueerimisviisi kaudu saab esile tõsta Vene sõjajõudude ebaõnnestumisi ja vigu ning luua nende kaudu muljet, et vaatamata suurusele ja tugevusele ei pruugi vajalik võimekus tarvilikul hetkel rakenduda või rakendub see mitteootuspäraselt.
Näide 10: Venemaa uus „hirmus“ tank
Eesti Päevalehe veebiväljaandes kirjutab toimetaja Heiki Suurkask Moskvas II Maailmasõja lõpu 70. aastapäeva puhul toimunud Vene sõjajõudude paraadist ja seal demonstreeritud sõjatehnikast. Eraldi mainib Suurkask peaproovil seiskunud Vene uue põlvkonna lahingutanki T-14 Armata, mida paraadil osalenud sõjaväelased ei suutnud tehnilistel põhjustel esialgu isegi sündmuspaigalt minema pukseerida. Artiklile on pandud naeruvääristav pealkiri „Venemaa hirmutab maailma uue tankiga, mis paraadil seiskus“ (Suurkask, 2015). Suurkask viitab ka Venemaa rahapuudusele ja töökindla sõjatehnika tootmiseks vajaliku töökultuuri puudumisele:
Moskva suur võiduparaad pidi kogu maailma ahhetama panema, paraku ilmnes, et paraadi peaproovil jäi üks selline tank ootamatult seisma ja enam edasi ei liikunud, ka pukseerimisest polnud abi. Tõrke põhjus pole teada, kuid rahapuudus ja võib-olla ka kehv töökultuur paneb Venemaa relvastumishimule piirid ette. (Suurkask, 2015) Selles näites ilmneb naeruvääristamine esmalt ja eelkõige pealkirjas, mis jääb lugejale hästi silma ja meelde: Vene uusim ja moodsaim tank, mis väidetavalt on konkurentidest maailmas peajagu üle, ei suuda rahuaja tingimustes siledal tänaval paraadsõiduga toime saada; mida siis veel rääkida lahinguolukorras hakkama saamisest? Häbistamine ja naeruvääristamine on seda teravam, et paraad kui selline ongi relvavõimsusega uhkeldamise koht. Suurkask isikustab siin elutu objekti – tanki – ja kasutab selle kohta modaalverbi pidi, viidates kohustusele, kuid paraku ei suutnud tank (tegelikult ikka selle sõjamasinaga mistahes viisil seotud inimene või inimesed) oma kohustusi täita. Autor nendib ka, et tõrke põhjus pole teada, mis jätab ruumi mistahes tõlgendusteks ja pakubki ise kaks võimalikku: rahapuudus ja võib-olla ka kehv töökultuur. Mõlemad on üsna suured üldistused Venemaa sõjatööstuse kohta ja tõstatavad lugeja jaoks küsimuse: kui hirmutav on tegelikult hirmus Vene tehnika? Paberil võib ju masin hirmutav olla, aga milline on lugu tegelikkuses?
Näide 11: Lennuk kukkus alla
Suurõppuse Zapad-2017 käigus juhtus õnnetusi, mida ka ajakirjanduses kajastati:
Venemaa õhujõudude lennuk Jakovlev Jak-130 kukkus laupäeval Voroneži oblastis Borissoglebski linna lähedal mootoririkke tõttu alla. Alles eile teatas Vene kaitseministeerium, et õhujõudude kaugpommitaja Tu-22M3, mis võttis ka osa Zapadi-nimelisest suurõppusest, sõitis neljapäeval Kaluga oblastis tehnilise rikke tõttu lennurajalt välja. Õhuväe teatel oli ka toona põhjuseks tehniline rike. (Lind, 2017) Ilmselt juhtub mastaapsete õppuste käigus, kus kasutusel on tuhandeid ühikuid sõjatehnikat, ikka mingeid tehnilisi viperusi. Võib oletada, et suur osa neist ei jõua ajakirjandusse, kuid need, mida on kajastatud, konstrueerivad Venemaa sõjalist võimekust seda nõrgana näidates: siin on lühikesest ajavahemikust kaks näidet rikki läinud tehnikast. See viitab teatud mustrile Venemaa õhusõidukite töökindluses. Olulised sõnad siin on mootoririke, tehniline rike ja korduvust näitav määrsõna ka.
Näide 12: Kopter tulistas kontrollimatult inimesi
Peterburi lähedal Luuga polügoonil toimus väidetavalt mittetahtlik raketi väljatulistamine helikopterilt Ka-52:
„Nad lendasid sihtmärgi peale, jäi umbes 500 meetrit, ülesande järgi lülitatakse teel lahingusse sisse relvastuse vooluahelad, nad lülitasid, aga miski seal läks lühisesse ja raketid väljusid ise. Killud lendasid laiali, põles vähemalt kaks autot, kaks inimest sai raskelt vigastada, praegu on nad haiglas. See oli treening enne mingit pokazuhha’t.
Kannatada said ilmselt ajakirjanikud,“ teatas 66.ru-le informeeritud allikas. (Laugen, 2017c)
Selles näites on tegemist emotsionaalse kirjeldusega anonüümselt, kuid väidetavalt informeeritud allikalt. Allika anonüümsus tekitab salapära ja jätab õhku küsimusi sellest, kellega võib olla tegu (võibolla mõni kõrgem sõjaväelane?), kuid fraas informeeritud allikas lisab kirjutatule kaalu. Samamoodi mõjub ebakindlust tekitavalt umbmäärase asesõna kasutamine konstruktsioonis miski läks lühisesse – see tähendab, et põhjus pole selge ja see võib korduda. Intsidendi tagajärgi kirjeldab allikas emotsionaalselt, võimendavaid määrsõnu kasutades, lisades seeläbi tehnilise rikkega seonduvale tugeva negatiivse fooni: killud lendasid laiali, kaks inimest sai raskelt vigastada, praegu on nad haiglas, kannatada said ajakirjanikud.
Artikli kontekstist selgub veel, et seda õppust pidi külastama Venemaa president Putin. Sellele viitab ka hinnanguline fraas siinses tekstilõigus: treening enne mingit pokazuhha’t.
Eelkirjeldatud tehniliste probleemide ilmnemine koos raskete tagajärgedega rahuajal konstrueerib Venemaa tehnoloogilist sõjalist võimekust kui ebausaldusväärset.
Kui eelmiste näidete põhjal nähtub, et üldiselt tunnustatakse Venemaa relvastuse kõrget tehnoloogilist taset, siis mõnedest uuritud meediakajastustest ilmneb jällegi, et praeguse Venemaa ja endise Nõukogude Liidu sõjalise võimekuse võrdlused tehnoloogia vallas on Venemaa kahjuks. Selline võrdlus, eriti ajaloolise kogemuse põhjal Nõukogude Liidu ohjeldamisest, lubab Venemaa sõjalist võimekust konstrueerida sellisena, millega NATOl on võimalik toime tulla oma liikmesriikide suveräänsust säilitades.
Näide 13: Venemaa moodsad relvad: bluff ja hirmutamine
1. veebruari 2018 Postimehe arvamusküljel kirjutas The Economisti toimetaja Edward Lucas artikli „Edward Lucas: Läänes levinud 10 väärarusaama Venemaa kohta“. Kõige esimese väärarusaamana esitab ta väite „Oht on sõjaline“:
Jah, Venemaa moodsad relvad on mõnikord muljetavaldavad (vähemalt prototüüp-versioonid), aga Venemaa ei ole Nõukogude Liidu sugune sõjaline üliriik ega suudaks välja kannatada täiemahulist sõda läänega. Sõjaline bluff ja hirmutamine on tähtsad, aga vaid üks osa palju laiemast hübriidsõja tööriistakastist. (Lucas, 2017)
See näide puudutab esmajoones sõjalise võimekuse kujutamist tehnoloogia kaudu. Ühest küljest tunnistab Lucas, et Venemaa moodsad relvad on muljetavaldavad, seda ilmselt nii Venemaa elanikele kui Venemaa vastastele. Selles kontekstis kasutatud sõnad moodsad ja muljetavaldavad jätavad mulje, et jutt käib mitte mingitest vanemat tüüpi või lihtsatest sõjariistadest, vaid kõrgtehnoloogilistest ja kõrge sooritusvõimega relvadest. See viitab Vene relvade ohtlikkusele ja relvajõudude suurele võimekusele. Teisalt lisab Lucas muljetavaldavad ette pehmendava määrsõna mõnikord ja selle järele sulgudesse möönduse vähemalt prototüüp-versioonid. Need sõnad mõjuvad põhisõnade väljendatud võimekust ja ohtlikkust pisendavalt:
kui (isegi moodsad) relvad on muljetavaldavad mitte alati, vaid mõnikord, millised on siis mitte nii moodsad? Prototüüp-versioon tähendab nii-öelda katseeksemplari, mis ei ole seeriatootmises ega vägede põhirelvastuses. See omakorda viitab tõigale, et esitletud võimas relvastus ei pruugigi praegu veel olla kasutuses.
Sama näite esimeses lauses sisaldubki võrdlus: aga Venemaa ei ole Nõukogude Liidu sugune sõjaline üliriik ega suudaks välja kannatada täiemahulist sõda läänega. Nõukogude Liitu nimetab Lucas sõjaliseks üliriigiks. Selle kõrvale paigutatud Venemaa ei kanna võrdlust välja ning seda tõdeb ka Lucas ja lisab juurde, milles see väljendub: [Venemaa ei] suudaks välja kannatada täiemahulist sõda läänega. Väljend täiemahuline sõda viitab kõiki relvaliike hõlmavale sõjalisele konfliktile suurel territooriumil ja sellega Venemaa vaatamata isegi oma moodsatele ja muljetavaldavatele relvadele praeguses olukorras hakkama ei saaks. See omakorda lubab teha järeldusi, et Venemaa relvajõud on ühest küljest küll tugevad ja ohtlikud, ent mitte niisugusel määral, mis võimaldaks neil igal juhul oma sõjaline jõud võimaliku vastase üle maksma panna.
Sellest näitest ilmneb, et Lucas peab Vene relvajõudude moodsust ja muljetavaldavust vähemalt osaliselt blufiks ja hirmutamiseks, mis iseenesest on infosõja võtted. Lucas nimetabki neid osaks laiemast hübriidsõja tööriistakastist, mille eesmärk on heidutada vastast jättes sellele mulje enda ohtlikkusest ja võimsusest.
Üheks sündmuseks, mis vallandas arutelu Venemaa sõjalise võimekuse üle nii Eesti kui muu maailma avalikkuses, oli Venemaa president Vladimir Putini iga-aastane pöördumine Venemaa föderaalkogu poole ehk niinimetatud aastakõne. 1. märtsil 2018 peetud aastakõnest pühendas president Putin sõjalisele julgeolekule üle kolmandiku. Lisaks sõnalisele osale illustreeris Putin seda osa oma pöördumisest kuue lühivideoga, milles demonstreeriti Venemaa uusi relvi või sõjalisi võimeid. Kõnega samal ja vahetult sellele järgnenud päevadel ilmusid Eesti ajakirjanduses peamiselt uudislood, mis pöörasid tähelepanu just sellele osale Putini kõnest, milles ta esitles Venemaa uusi relvi. Hilisemad kajastused olid analüüsivamad (arvamuslood, intervjuud) ja neis kõnelesid enamasti sõjandusasjatundjad.
Näide 14: Putin tutvustab Kinžali
Oma aastakõnes föderaalkogule tutvustas Putin muu hulgas ka raketilennukikompleksi Kinžal:
„Tänapäeva relvasüsteemide väljatöötamise tähtsaim järk oli ülitäpse hüperhelikiirusel raketilennuki kompleksi loomine, millel, nagu te mõistate, pole maailmas sarnaseid.
Selle katsetamine on jõudnud eduka lõpuni,“ ütles president aastakõnes föderaalkogule.
(Putin: Venemaal…, 2018)
Selles tsitaadis kasutab Putin mitut ülivõrret: tähtsaim järk, ülitäpne, hüperhelikiirus, mis viitavad väga võimsale, täpsele ja kiirele relvale, mis sellise kirjelduse põhjal näib lugejale väga tõhusana. Sinna juurde lisab Putin välistava fraasi [sellele] pole maailmas sarnaseid, mis osutab, et selline tõhus raketilennuki kompleks on maailmas ainulaadne, millest järeldub, et Venemaa on sellise relvaga oma sõjaliselt võimelt vastastest üle. Fraas nagu te mõistate on manipulatiivne, positsioneerides kuulajad nende sekka, kes peavad tunnistama Venemaa sõjatehnika maailmas ainulaadseks. Pealegi märgib Putin, et selle katsetamine on jõudnud eduka lõpuni, millest võib järeldada, et süsteem on lahinguvalmis.
Näide 15: Skeptilisus Venemaa uute relvade suhtes
Kui paljud Putini aastakõnele vahetult järgnenud lood olid kas lihtsalt uudist edastavad faktilood või tsiteerisid Putini pöördumise Venemaa uusi relvi kiitvat osa, siis leidus ka kriitilisi kajastusi.
Delfi toimetaja Lauri Laugen refereerib Putini 2. märtsi 2018 intervjuud, mille ta andis USA telejaamale NBC News vahetult pärast oma pöördumist föderaalkogu poole. Loo põhisisu on kahtluse äratamine Putini väidete suhtes uute relvade ja nende võimekuse kohta. Laugen kirjutab:
Skeptikud seda [juttu uuest mandritevahelisest ballistilisest raketist] ei uskunud, sest näidatud video oli arvutigraafika ja tegelikku õnnestunud katsetust ei näidatud. Putini väidet, et Venemaa on positsioonidele paigutanud töötava tuumajõul toimiva mandritevahelise ballistilise raketi, ei saa kinnitada. (Laugen, 2018)
Selles näites esitatakse argument Venemaa kasvanud sõjalise võimekuse vastu. Ajakirjanik vahendab siin skeptikuid (kedagi küll nimepidi mainimata), kes ei usu Putini juttu uuest, kaitsesüsteemid mõttetuks muutvast mandritevahelisest ballistilisest raketist. Põhjendus järgneb argumenteerivale sidesõnale sest: „näidatud video oli arvutigraafika ja tegelikku õnnestunud katsetust ei näidatud“. Teisisõnu vahendab ajakirjanik skeptikute arvamust, et arvutigraafika ei tõesta nimetatud raketi olemasolu või lahinguvalmidust; arvutigraafikaga võib näidata seda, mida soovitakse. Ka siinse näite teine lause õõnestab Putini väite tõsiseltvõetavust fraasiga Putini väidet [tuumajõul töötavate rakettide positsioonidele paigutamise kohta] ei saa kinnitada, mis kokkuvõttes ei toeta väidet Venemaa relvajõudude suurenenud võimekust vähemalt praegusel ajal.
Näide 16: Jutt mandritevahelisest raketist ei ole veenev
Teine tekstinäide samast uudisloost jätab samuti õhku kahtlused:
Moskvas antud intervjuus NBC ajakirjanikule Magyn Kellyle keeldus Putin otseselt vastamast, kui temalt pinniti, kas see mandritevaheline ballistiline rakett on tõesti edukalt katselennu teinud. (Laugen, 2018)
Oluline on siin fraas keeldus otseselt vastamast ja sõna pinniti. Putini kui prominentse isiku väljaöeldul ja ütlemata jäetul on suur kaal. Sellest tsitaadist jääb mulje, et Putinilt küsiti korduvalt või eri viisil raketikatsetuse edukuse kohta, ajakirjanik kasutab sõna pinniti. Ei selgu miks, kuid Putin ei andnud sellele küsimusele vastust. Vaatamata vastamisest keeldumise põhjustele võib see lugejale jätta kahtluse, kas Venemaa relvajõududel tegelikult ka Putini väidetud võimekus on.
Näide 17: Vana raketivideo
Putini väidete usaldusväärsust kõigutab ka Postimehe maailmauudiste rubriigis agentuuride AFP/BNS vahendusel ilmunud uudis „Putin hirmutas vaenlasi seitsme aasta vanuse raketivideoga“:
Lisaks sellele, et USA kaitseringkonnad olid marus Venemaa relvastuspiirangu lepingu rikkumise pärast, põhjustas pahameelt ka video, milles kujutati rakette USA Florida osariiki tabamas. Selgub, et tegu on seitse aastat vana animatsiooniga. (Putin hirmutas…, 2018)
Selle uudisloo pealkiri ja tsiteeritud näide kasutavad pilget: teades, kui kiiresti areneb tänapäeval tehnoloogia, tähendab seitsme aasta vanune tehnoloogiat demonstreeriv video niiöelda eilse päeva näitamist. Lisaks video vanusele öeldakse, et tegu on animatsiooniga, see tähendab, et demonstreeritava võimekusega rakette ei pruugi olemas olla. Loo pealkiri ja tsiteeritud lause sunnivad lugejat küsima, kas Putini kõnes kirjeldatud Venemaa relvajõudude
Selle uudisloo pealkiri ja tsiteeritud näide kasutavad pilget: teades, kui kiiresti areneb tänapäeval tehnoloogia, tähendab seitsme aasta vanune tehnoloogiat demonstreeriv video niiöelda eilse päeva näitamist. Lisaks video vanusele öeldakse, et tegu on animatsiooniga, see tähendab, et demonstreeritava võimekusega rakette ei pruugi olemas olla. Loo pealkiri ja tsiteeritud lause sunnivad lugejat küsima, kas Putini kõnes kirjeldatud Venemaa relvajõudude