Selleks, et ettevõte omaks ehitustegevuseks vastavat litsentsi, peab üks ettevõtte töötajatest olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina ehitusseaduse §47 käsitluses (vt Lisa 4). Kvaliteetse teenuse tagamiseks peab ehitustöölisel olema vähemalt II või III kutsetase. Ilma erialase kutsehariduseta taotlejatelt nõutakse viis aastat erialast
51
töökogemust ja erialaste koolituste läbimist tulevikus. Ehitusvaldkonna kutsekvalifikatsioonide omistamist korraldab Eesti Ehitusettevõtjate Liit (http://www.eeel.ee/). Lisaks peab töötaja olema koostöövõimeline, täpne, korrektne, kohuse- ja vastutustundeline ning hea pingetaluvusega.
2.8. Finantsmajandusplaanid
Planeeritav ettevõte on mikroettevõte ja juriidiliseks vormiks on valitud osaühing, mille asutamine on lihtne, nõutavaks minimaalseks osakapitaliks on 2 500 eurot. Tegemist on ainuomanuku firmaga, seega ühe osakuga. Osakapitalist tasutakse alustamiskulud ning soetatakse mõned esmavajalikud töövahendid. Tulevikus, kui ettevõte peaks suurenema, ei ole välistatud osanikeringi laienemine.
Tuginedes eelnevates peatükkides tehtud arvutustele, on koostatud eeldadav kasumiprognoos (Lisa 5), mis on esialgu arvutatud nelja aasta kohta, kuna pikemas perspektiivis on hindade tõusu raske ette ennustada. Müügitulu on prognoositud lähtudes töötajate arvust, nende jõudlusest erinevate tööde teostamisel ja vastavate tööde hindadest. Ettevõtte tootlikuse arvutamiseks tuleb jagada müügitulu töötajate arvuga. Kavandatava ettevõtte puhul tuleb see 70 166 eurot ühe töötaja kohta. Võrreldes saadud arvu konkurentide vastavate näitajatega (vt Tabel 5) saab väita, et kavandatav ettevõte suudab kasutada oma ressursse optimaalselt. Kasumiprognoosi koostamisel on arvestatud hetkelist turunõudlust, oletatavat kasvutrendi, konkurentide tegevust ning autori isiklikku arvamust. Igal aastal vaadatakse esialgsed arvutused üle, tehakse korrektuurid ja plaan järgnevaks eelarveaastaks. Ettevõte on planeeritud registreerida 2013. aasta teisest poolaastast, seega rahavoogude plaan on antud juulist kuni detsembrini. Rahavoogude plaani (Lisa 6) eesmärk on tuvastada toimetulek algkapitaliga ja laenuvajaduse kindlakstegemine. Välja on toodud bilanss neljanda aasta lõpuks (Lisa 6).
Esimene kuu kulub ettevõtte tegevuste organiseerimiseks, töövahendite soetamiseks, ettevõtte reklaamimiseks, klientide leidmiseks ja lepingute sõlmimiseks. Esialgu ei vaja ettevõte büroopinda, töövahendeid hoitakse isiklikus garaažis, seega puuduvad rendikulud. Suuremad püsikulud on arvestatud kommunaal-, bürootarvetete-, side-, kindlustus-, reklaami ja raamatupidamiskuludele. Muutuvkulud sõltuvad tellimustest ja
52
neid ei ole võimalik väga täpselt arvutada. See ei ole suur probleem, sest suuremate materjalitarnete korral on võimalik esitada tellijale ettemaksuarve või leppida kokku tasumine töö eest etappide kaupa. Valmis töö võetakse vastu akti alusel ja tehakse tasaarveldus ning esitatakse ettevõtte kuludest lähtuv teenusearve.
Töötajad on plaanis tööle värvata ettevõtte teisest tegevuskuust, siis lisanduvad tööjõukulud – tunnitasu, töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaks. Töötasu arvelt ei ole planeeritud kokku hoida, sest vastasel juhul ei ole võimalik leida kvaliteetset tööjõudu.
Kuna töötajad kasutavad esialgu suures osas isiklikke töövahendeid ja neid tuleb objektile toimetada, siis on arvestatud ka isikliku sõiduauto kompensatsiooniga seaduses lubatu piires. Ehitusmaterjalide ja renditöövahendite veoks on vajalik kaubiku olemasolu, mis on otstarbekas soetada liisinguga.
Kõrgete viiviste arvestamine ei suuda alati tagada tähtaegadest kinnipidamist ning laekumiste hilinemine võib väikese ettevõtte töö halvata. Selle probleemi lahendamiseks on rahavoogude plaanis arvestatud väikese tagavaraga iga kuu lõpuks, et võimalike laekumiste viivituste korral edukalt toime tulla. Pikemate maksetähtaegade puhul on võimalik kasutada pankade poolt pakutavat arvelduskrediiti või faktooringut.
Suurema puhvri loomine likviidsuse tagamiseks sõltub ettevõtte reaalsetest tulemustest.
Koostatud plaanide positiivse täitumise korral on võimalik juba esimese poolaasta lõppedes saada kasumit ca 3 000 eurot. Kui tulemus ei osutu nii positiivseks, on võimalik osakapitali suurendamine, milleks aga esialgu puudub vajadus.
Kuna ettevõte ei vaja tegevuse alustamiseks suuri investeeringuid ning puudub vajadus ruumide rentimiseks on tulemus igati ootuspärane. Kui kavandatav äriühing suudab tegutseda järgnevad 4 aastat koostatud prognooside järgi, saab hakata planeerima suuremate investeeringute tegemist töövahenditesse ja sobivamate ruumide soetamisse.
Töömahtude suurenedes on võimalik juurde värvata töötajaid. Esialgu ei planeerita siiski pikemas perspektiivis areneda suuremaks ettevõtteks. Madalseisust väljuv ehitusturg annab aga lootust ettevõtte heale finantsseisundile.
53
2.9. Riskitegurite hindamine ja reguleerimine
Riski võib oluliseks pidada juhul kui selle tekkimise tõenäosus on suur ja tagajärjed ettevõtte tegevusele ohtlikud. Riskianalüüsi eesmärk ei ole mitte ainult riskide realiseerumise ennetamine vaid ka nende tagajärgede vähendamine. Selleks, et riske analüüsida, tuleb need kõigepealt tuvastada. Lähtudes teoorias käsitletud materjalidest on mõistlik jagada riskid nelja suuremasse rühma. Käivitatava ettevõtte võimalikud riskid on toodud tabelis 12.
Tabel 12. Kavandatava ettevõtte riskid
Valdkond Risk I Risk II Risk III
Finantsriskid Krediidirisk Maksude muutused Likviidsus Strateegilised riskid Nõudluse langus Vale arengusuund Konkurents
Kahjurisk Tööohutus Turvarisk Õnnetusrisk
Tegevusriskid Töötajate motiv. Tarnijad Seadused Allikas: Autori koostatud
Kavandatava ettevõtte puhul on finantsriskide realiseerumise tõenäosus väike, kuid siiski olemas. Krediidiriski olemasolu on tingitud vajadusest kasutada liisingut kaubiku soetamiseks. Riski maandamiseks sõlmitakse liisingufirmaga leping, mis võimaldab osamakseid tasuda pika perioodi jooksul. Krediidirisk on omakorda seotud aga ettevõtte sissetulekutega. Kõige suuremaks riskiks võib olla klientide maksejõuetuse tekkimine, mis omakorda seab küsimärgi alla ettevõtte kulude õigeaegse tasumise. Likviidsusriski maandamiseks tuleb uurida ettevõtete tausta ning sõlmida lepingud mis võimaldavad tööde teostamist ja nende eest tasumist etappide kaupa. Riiklik maksupoliitika on suunatud ettevõtluse arendamisele ja seetõttu toimuvad maksutõusud üldjuhul mõne protsendi kaupa. Maksude tõus tulevikus on väga tõenäoline kuid selle tagajärgi ettevõttele ei saa lugeda märkimisväärseteks.
Strateegilised riskid on seotud enamasti äriliste otsuste ja turul toimuvate muudatustega.
Ehitusettevõtte puhul on selles valdkonnas suurimaks riskiks nõudluse langus. Antud riski maandamiseks tuleb ettevõtel tegeleda oma teenuste valiku laiendamisega. Mida rohkem on pakutavaid teenuseid, seda suurem on ettevõtte potentsiaalsete klientide hulk. Risk areneda vales suunas saab olla vaid valede strateegiliste otsuste tagajärg.
54
Selleks, et arendada oma teenuseid õigetes valdkondades, tuleb ettevõttel jälgida enda ümber toimuvat ja kohandada oma plaane vastavalt toimuvatele muutustele.
Strateegiliste riskide hulgast võib märkimisväärseks pidada ka konkurente. Madalate sisenmisbarjääride ja nõudluse kasvu tõttu on uute konkurentide lisandumine turule paratamatu. Riski maandamiseks tuleb pakkuda kvaliteetset teenust, omada usaldusväärseid koostööpartnereid ja pakkuda klientidele soodsat hinnapoliitikat.
Tegevusriskid tulenevad otseselt ettevõtte igapäevastest tegevustest. Üks võrdlemisi väikese tõenäosusega risk antud valdkonnas on töötajate motivatsiooni langus. Antud riski tagajärjed ei mõjuta küll ettevõtte tegevust otseselt, kuid pikemas perspektiivis võib kvalieedi langus viia klientide nappuseni. Töötajate motiveerimiseks tuleb ettevõttel maksta konkurentsivõimelist töötasu, pakkuda kaasaegseid töötingimusi, tunnustada hästi tehtud töö eest ning pakkuda erinevaid arenguvõimalusi. Kavandatava äriühingu töö sõltub paljuski tarnijatest ning seetõttu tuleb ühe võimaliku riskina käsitleda tarnijatest tulenevaid probleeme. Tarneprobleemid võivad põhjustada tööde hilinemise ning mõjuda negatiivselt ettevõtte kasumile. Riski realiseerumist saab vähendada usaldusväärsete koostööpartnerite leidmisega ja kindlate tarnelepingute sõlmimisega. Ehitusettevõtted peavad teostama töid vastavalt seadustele tagamaks hoonete ohutust ja vastavust normidele. Litsentsi puudumisel võib ettevõte jääda ilma paljudest tööpakkumistest. Riski avaldumist ja tagajärgi on võimalik ära hoida jälgides kehtivaid seadusi, koolitades töötajaid, ka uuendades õigeaegselt vajalikke litsentse.
Kõige tõenäolisem kahjurisk tuleneb ehitusettevõtte spetsiifika puhul tööõnnetustest.
Töötamine kõrgustes, erinevate kemikaalide või ohtlike elektriseadmetega toimub ettevõttes igapäevaselt. Tagajärjed selliste tööõnnetuste puhul võivad olla pöördumatud nii töötajatele kui ka kokkuvõttes ettevõttele endale. Antud riski ei saa olematuks muuta, kuid selle realiseerumise tõenäosuse saab viia miinimumini rangete tööohutusnõuete järgimisega. Turva ja õnnetusrikide tõenäosus on väike, kuid mõju ettevõttele suur. Riski realiseerumise võimalikkust saab vähendada hoolsusega. Näiteks tööriistade turvaline hoiustamine või kõrgendatud tähelepanu tuletööde teostamisel on ühed paljudest meetmetest. Võimalike õnnetusjuhtumite tagajärgede vähendamiseks tuleb ettevõttel sõlmida kindlustuslepig.
55
KOKKUVÕTE
Diplomitöö eesmärgiks oli uurida ja anda teoreetiline ülevaade äriplaanist, selle koostamisest ning vajalikkusest äriühingu käivitamisel. Töötades läbi erinevaid teoreetilisi materjale ja tutvudes äritegevust reguleerivate seadustega sai autor kinnitust korrektse äriplaani vajalikkusest ettevõtte käivitamisel. Äriplaani koostades saab ettevõtja mõelda läbi kõik etapid võtmata sealjuures reaalseid riske. Hästi läbimõeldud plaan aitab saada realistliku ülevaate oma plaanide teostamise võimalikkusest. Töö esimeses osas tuuakse välja kõige olulisemad teemad äriplaani koostamisel ja teises osas koostatakse äriplaan kavandatavale äriühingule.
Diplomitöö teoreetilise osa eesmärk on toetada empiirilist osa. Esimeses peatükis vaadeldi teooria seisukohast kuidas sõnastada missioon ja visioon, mis on tähtsad strateegiliste eesmärkide fikseerimiseks. Uurides ettevõtete organisatsioonilisi vorme, sai selgeks, et kavandatava ettevõtte eripärasid arvestades on osaühingu vorm kõige sobilikum. Sihtturu vajalikkuse määratlemine, nii klientide kui konkurentide analüüs on ühed tähtsamad osad plaani väljatöötamisel. Uuritavatest materjalidest sai palju teavet, kuidas seda teha ja millele tuleb tähelepanu pöörata.
Teoreetiliste materjalide uurimisel selgus, et äriplaani struktuur sõltub oluliselt sellest, kellele see on suunatud ja mida sellega saavutada tahetakse. Koostades äriplaani erinevate toetuste või investorite leidmiseks, määrab konkreetse struktuuri vastav organisatsioon. Kuna antud äriplaani eesmärk ei olnud vahendite taotlemine, koostas autor töö ülesehituse lähtuvalt planeeritava äriühingu tegevusvaldkonnast, tööle seatud eesmärkidest ning äriplaani koostamise üldistest tavadest. Olulisemate teemade hulgas käsitleti ettevõtte analüüsi, turundust, juhtimist ning finantsprognoose. Töö esimeses osas käsitletud teoreetiliste aluste põhjal koostati teises osas äriplaan kavandatavale äriühingule.
56
Erinevatest ettevõtte analüüsi meetoditest valis autor uurimise aluseks kõige levinuima – SWOT analüüsi. Ettevõtte sise- ja väliskeskkonna mõjutegurite analüüsimisel toodi välja võimalikud ohud ja nõrkused ning tehti kindlaks tugevused ja võimalused.
Suurimaks plussiks on loodaval ettevõttel kiire ja kvaliteetne töö, mis aitab toime tulla algaja miinustega nagu väljakujunemata püsiklientuur. Välised tegurid mõjutavad ühtemoodi nii alustavat kui juba toimivaid ettevõtteid, mis tegutsevad samas valdkonnas.
Ehitus on valdkond, mille tarbijateks võib lugeda kogu ühiskonda. Turunduse peatükis vaadeldi olukorda valdkonna turul ja toimunud muudatusi lähiminevikus. Tuginedes majanduse tsükklilisusele leiti, et olukord ehitusturul on stabiliseerumas ning oodata on ehitusmahtude stabiilset kasvu. Töös selgitati välja käivitatava äriühingu potentsiaalsed kliendid, kellele suunata tegevuse põhirõhk. Lisaks analüüsiti konkurentsi tegevusvaldkonnas ning pöörati tähelepanu valitud konkurentide tegevusnäitajatele.
Kuigi otseseid konkurente on palju, on oskusliku turunduse korral võimalik ettevõttel leida piisavalt tellimusi ja näha konkurente pigem võimalike koostööpartneritena.
Oluline osa ettevõtte tuleviku planeerimisel on finantsplaanide koostamine. Võttes aluseks äriplaani eelnevad peatükid ja planeeritavad investeeringud, koostati kavandatavale äriühingule võimalikult realistlikud finantsprognoosid. Prognooside kohaselt on ettevõte võimeline teenima kasumit juba esimese tegevusaasta lõpuks. Alust optimistlikule prognoosile annab planeeritav kokkuhoid tegevuskuludelt ja tagasihoidlikud investeeringud ettevõtte käivitamisel.
Autori tööstaaž eduka kontserni alluvuses on võimaldanud töötada aastate jooksul erinevates meeskondades ning teha koostööd paljude tööandja koostööpartneritega.
Reaalsete kogemuste omamine teoreetiliste teadmiste kõrval on olnud oluliseks abiks ja innustuseks antud diplomitöö koostamisel. Plaanide koostamine ja selgete visioonide omamine on vaid üks osa ettevõtte edukast arengust. Autor on veendunud, et äriplaan on tegevuskavana abiks igale ettevõttele, oluline on osata vaid plaane õigeaegselt üle vaadata ja vajadusel muuta. Tuginedes koostatud äriplaanile võib väita, et kavandatav ettevõte on perspektiivikas, konkurentsivõimeline ning jätkusuutliku arenguga.
57
VIIDATUD ALLIKAD
1. Alas, R., Übius, Ü. 2010, Organisatsioonide arendamine. Tallinn: Külim.
2. Alver, J., Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus. Leksikon II. Tallinn:
Tallinna Raamatutrükikoda Deebet.
3. Alviste, M. Eestvedamine. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
4. [http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/organisatsiooni_kasiraama t/05.pdf] 06.12.2012.
5. Arrak, A., Eamets, R., Karm, T., Mets, T., Omel, R., Rand, R., Trasberg, V., Vigla, H., Viiol, A., Võrklaev, E. 2002. Majanduse abc. (3. täiend tr). Tartu:
SA Audentes, Avatar OÜ.
6. Auto24.ee. [http://www.auto24.ee/used/1323659] 08.04.2013
7. Babcock, S., Hamblin, C., Hahn, S. 2000. Kuidas koostada äriplaani. Brožüür 8. Baker, M.J. The marketing book. Oxford: Butterworth-Heinemann, 2004, 834 p 9. Bauhof. Ehitus ja aed. [http://www.bauhof.ee/s/tooriistad/197578/] 15.03.2013.
10. Brush, C. G., Ceru, D. J., Blackburn, R. 2009. Pathways to entrepreneurial growth: The influence of management, marketing, and money. Business
Horizons Volume 52, Issue 5, September–October.
[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0007681309000640]
07.05.2013.
11. De Mitri, S., De Socio, A., Russo, P. F., Nigro, V. 2013. Le microimprese in Italia: una prima analisi delle condizioni economiche e finanziarie. Questioni di
Economia e Finanza.
[http://d.repec.org/n?u=RePEc:bdi:opques:qef_162_13&r=ent] 07.05.2013.
12. Eesti Ehitusettevõtjate Liit. [http://www.eeel.ee/] 13.12.2012.
13. Eesti Standardikeskus EVS. [www.evs.ee] 20.01.2013.
14. Eesti statistika aastaraamat. 2012. Tallinn: Statistikaamet.
58
15. Ehitusettevõtete vara, kohustused ja omakapital tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EH032&ti=EHITUSETTEV%D5TETE+VAR A%2C+KOHUSTUSED+JA+OMAKAPITAL+TEGEVUSALA+%28EMTAK +2008%29+JA+T%D6%D6GA+H%D5IVATUD++ISIKUTE+ARVU+J%C4R GI&path=../Database/Majandus/01Ehitus/03Ehituse_majandusnaitajad/&lang=2 ] 13.03.2013.
16. Ehitusmahud kasvasid mullu viiendiku. Statistikaamet.
[http://www.stat.ee/65169] 13.03.2013.
17. Ehitusseaduseadus. 2002. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13198706?leiaKehtiv]
18. Ettevõtlusega kaasnevad riskid, kohustused ja vastutus. Ettevõtluse arendamise Sihtasutus. [http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/aeriidee-ja-aeriplaani-
koostamine/ettevotjaks-saamisega-seotud-teemade-laebimotlemine/ettevotlusega-kaasnevad-riskid-kohustused-ja-vastutus]
12.01.2013.
19. FIE või palgatöötaja. 2013. Maksu- ja Tolliamet. [http://www.emta.ee/14704]
12.05.2013.
20. Firmaabi OÜ. [http://www.firmaabi.ee/et/ariuhingute-asutamine] 12.02.2013.
21. Juhtimine.ee. [http://juhtimine.ee/] 14.03.2013.
22. Kallam, H., Kolbre, E., Lend, E. jt. 2003. Ärikorralduse põhiteadmised.
Tallinn: Külim.
23. Koolitusinfo OÜ.
[http://www.koolitusinfo.ee/koolitaja/111/training/soojussolme-hooldamine--eesti-ja-vene-k-7893/] 02.04.2013.
24. Kotler, P., 2002. Kotleri turundus. Tallinn: Kirjastus Pegasus OÜ.
25. Kotler, P., Jain, D.C., Maesincee, S. 2003. Muutuv turundus. Tallinn: Kirjastus Pegasus OÜ.
26. Kullerkupp, A. 2007. Äriplaneerimine. Kuidas jõuda õigete otsusteni. Tallinn:
Äripäeva Kirjastuse AS.
27. Kuura, A. 2011. Ettevõtlus ja ettevõtte arengutsükkel.
[http://www.tuuru.edu.ee/cfiles/101/A.Kuura-11.11+5B2-kaupa5D.pdf]
12.11.2012.
59
28. Kuusik, A., Virk, K., Aarna, K., Sepp, L., Seppo, M., Mehine, T., Prinsthal, I. 2010. Teadlik turundus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
29. Kvaliteet algab hinnaküsimisest. KV.EE Kinnisvaraweb.
[http://www.kv.ee/blog/kvaliteet-algab-hinnakusimisest/] 17.03.2013.
30. Kõomägi, M. 2006. Ärirahandus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
31. Laidre, A., Reiljan, A., Golberg, I., Lukason, O. 2004. Ettevõtte loomine ja äriplaan: rakendused tarkvaraga iPlanner. Tartu: AS Võru Täht.
32. Laur, J. Männamaa, I. Meeskonnatöö.
33. [http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/teamwork.html] 12.02. 2013.
34. Leimann, J., Skärvad, P.-H., Teder, J. 2003. Strateegiline juhtimine. Tallinn:
Külim.
35. Liigand, J. 2005. Ettevõtte riskid, äratundmine ja maandamine. Tallinn:
Äripäeva Kirjastuse AS
36. Lindpere, M. Eesmärgid, otsustamine ja karjääriplaan.
[http://www.tpi.ee/eneseanalyys/eesmargid.pdf]. 13.12.2012.
37. Lumiste, R. 2002. Eesti ettevõtete allhankesuhete iseloom ja areng. Tallinn:
Eesti Panga Toimetised, nr 10
38. Maksumäärad 2013. Maksu- ja Tolliamet. [http://www.emta.ee/?id=31647]
12.01.2013.
39. Massingham, P. 2010. Knowledge risk management: a framework – Journal of Knowledge Management, Vol. 14. University of Wollongong, Australia [http://www.emeraldinsight.com.ezproxy.utlib.ee/journals.htm?issn=1367-3270&volume=14&issue=3&articleid=1864142&show=html] 14.04.2013.
40. McCregor, D. 1960. The Human Side of Enterprise. New York: McGraw- Hill.
[http://www.tip.ee/publikatsioonid/36-osalusjuhtimine-ja-meeskonnatoeoe]
30.11.2012.
41. Mere, M. Kuidas hinnata äririske?
[http://www.marsh.ee/lingid/documents/kuidashinnatariske.pdf] 14.04.2013.
42. Mereste, U. 2003. Majandusleksikon. II köide, N-Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
43. Miettinen, A., Rikkinen, L., Teder, J. 2008. Ettevõtlus II. Tallinn: Külim.
60
44. Mägi, J. 2011. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused. Õppematerjal
ärierialadele.
[/http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf]
45. Pramann Salu, M. 2005. Ettevõtluse alused. Tallinn: Kirjastus Ilo.
46. Rahvastik soo, rahvuse ja maakonna järgi. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0222&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+RAH VUSE+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Databa se/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koo sseis/&lang=2] 26.03.2013.
47. Rank, S. 2013. Kahanemine ja kasv Rootsi ehitusturul. Riik jahutab, nõudlus püsib. – Äripäev, nr 51, 14.03.2013, lk 4.
48. Samel, E. 2004. Palk. Tallinn: Äripäeva Kirjastuse AS.
49. Sissetulek ja elamistingimused. 2005. Statistikaamet.
[http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1523/1/ES2005_2.pdf] 12.12. 2012.
50. Statistikaamet. Viimati avaldatud. [http://www.stat.ee] 12.04.2013.
51. Strateegilise juhtimise põhimõisted ja protsess. Sisekaitseakadeemia.
[http://www.sisekaitse.ee/strjuhtprotsess/avaleht/4-strateegiatoo-protsess-etappide-loikes/42-sisekeskkonna-analuus/] 02.03.2013.
52. Stutely, R. The defenitive business plan. 2nd. Glasgow: B&B Ltd. 2007, 312 pg 53. Tarkinvestor [http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Marketing] 12.02.2013 54. Teearu, A., Krumm, E. 2005. Ettevõtte finantseerimine. Tallinn: Kirjastus
Pegasus.
55. Türk, K. 2001. Eestvedamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
56. Võlamülkad, kuidas oma raha kätte saada. 2003. Toim Reinart, T. Tallinn:
Äripäeva Kirjastuse AS.
57. Äripäeva infopank. [http://agent.aripaev.ee.ezproxy.utlib.ee/default.aspx]
31.01.2013.
58. Äriregister [http://www.rik.ee/et/e-ariregister/statistika] 31.01.2013
59. Äriseadustik 1995. RT I, 18.12.2012, 8
[https://www.riigiteataja.ee/akt/118122012008]
60. Äriühingu juhatuse liige. [http://start.artun.ee/blog/wp-content/uploads/2007/04/Juhatuse-liige.pdf] 12.02.2013.
61
Võimalus laiendada tegevust uute turgude või tarbijagruppide teenindamisele
62 ..., sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. LEPINGU KEHTIVUS
1.1 Töötaja asub tööle ... .a. katseajaga neli kuud.
1.2 Leping on sõlmitud tähtajaliselt/ tähtajatult kuni ... .
1.3 Töötaja asub tööle ... ametikohal. Töötaja staatus, tööülesanded ja pädevus on fikseeritud Ametijuhendis.
1.4 Tööülesannete täitmise asukohaks on Tööandja objekt Tallinna linnas või Tööandja teiste ettevõtete objektid EV territooriumil.
1.5 Töötaja töötab põhitöökohaga.
2. TÖÖAEG
2.1 Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Vajadusel määratakse tööaeg kindlaks graafiku alusel, kusjuures tööaja kestus ei tohi ületada 12 tundi vahetuses. Vastavalt vajadusele kasutatakse summeeritud tööaja arvestust ühe kalendrikuu ulatuses.
2.2 Tööaja algus ja lõpp, samuti puhkamiseks ja einestamiseks antav aeg määratakse kindlaks fikseeritud graafiku alusel.
2.3 Töötaja on nõus Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras tegema tööd riiklikel pühadel ja puhkepäevadel, õhtusel ja ööajal, kui Tööandja tasub tehtud töö eest kehtivate õigusaktide ja Lepingu alusel.
3. TÖÖTASU
3.1 Töötaja töötasu on ... eurot tunnis. Töötasu muutmine toimub poolte kokkuleppel.
3.2 Tööandja maksab Töötajale töötasu üks kord kuus Töötaja poolt näidatud pangakontole palgaarvestuskuule järgneva kuu .... kuupäeval.
3.3 Töötajale arvestatud töötasust peetakse kinni üksikisiku tulumaks, kohustuslik kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse ning tööandja maksab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse.
4. PUHKUS
4.1 Töötaja põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, mis määratakse kindlaks puhkuse ajakava alusel.
4.2 Töötajale antakse tasustamata puhkust poolte kokkuleppel.
4.3 Puhkusetingimuste kindlaksmääramisel lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest.
5. TÖÖANDJA KOHUSTUSED
5.1 Arvestama Töötaja ettepanekuid tööülesannete jaotamiseks ettevõtte arengust ja kasvust tingitud töömahtude suurenemisel.
5.2 Tööandja tutvustab Töötajale töölepingu sõlmimisel töökorralduse- ja tööohutusreegleid, mis on töötajale täitmiseks kohustuslikud.
……….. ………..…..
(TÖÖANDJA) (TÖÖTAJA)
63 6. TÖÖTAJA KOHUSTUSED
6.1 Töötama Tööandja juures Lepingus sätestatud tingimustel, alluma Ametijuhendis fikseeritud korraldustele, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja Tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi.
6.2 Töötaja kannab materiaalset vastutust tema kasutusse antud Tööandja materiaalsete väärtuste osas ning oma töökohustuste mittetäieliku ja mittekohase täitmisega Tööandjale või kolmandatele isikutele tekitatud materiaalse kahju osas vastavalt Töölepinguseadusele.
6.3 Töötaja kohustub tingimusteta tagastama Tööandja poolt talle üle antud väärtused juhul kui tema tööülesannete muutusega seoses pole talle üle antud väärtuste kasutamine enam vajalik, samuti Lepingu lõpetamise korral ning mitte hiljem kui Lepingu lõpetamise päeval. Juhul, kui Töötaja jätab Tööandjale tagastamata eelpool nimetatu ja pooled läbirääkimiste teel rahuldava lahenduseni ei jõua, kuulub vaidlus lahendamisele Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.
7. KONFIDENTSIAALSUS
Töötaja on kohustatud töölepingu kehtivuse ajal mitte avaldama tööandja salajast teavet ning välistama selle sattumise kolmandate isikute kätte. Tööandja salajaseks teabeks on tööandja klientide andmed, finantsnäitajad, hinnakujundus ja muu info, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal mõistlik huvi.
8. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Pooled kohustuvad tegema kõik selleks, et lahendada vaidlusküsimused ja lahkarvamused, mis tekivad seoses Lepinguga, omavaheliste läbirääkimiste teel heas tahtmises ja vastastikuses mõistmises. Kui Lepingust tekkinud lahkarvamusi ei õnnestu lahendada kahepoolsete läbirääkimiste teel, on pooled nõus andma vaidluse lahendada Eesti Vabariigi kohtule.
9. MUUD TINGIMUSED
9.1 Lepinguga sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ning tööandja töökorralduse reeglitest.
9.2 Lepingu lisadena vormistatakse Lepingu muudatused, peatumine ning lõpetamine.
9.3 Pooled kohustuvad mitte avaldama Lepingu tingimusi kolmandatele isikutele.
9.4 Töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad on sätestatud Töölepinguseaduses.
9.5 Leping on sõlmitud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks antakse Töötajale ja teine jääb Tööandjale.
TÖÖANDJA TÖÖTAJA
Allkiri ______________________ Allkiri _____________________
64