Riikliku finants- ja järelevalvesektori asutused

Riiklikus finants- ja järelevalvesektoris on tegevuspiirangute eesmärgiks ennetada ja vältida juhtidel huvide konflikti tekkimist ning tagada isikute sõltumatus. Riiklikus finants- ja järelevalvesektoris on tegevuspiirangud kehtestatud nii subjektide siseselt kui ka subjektide

92Eesti Väärtpaberikeskus. Ettevõttest. - Arvutivõrgus: https://www.e-register.ee/et/evk/ettevottest/, 23.04.2015.

väliselt. Kui võrrelda selle sektori siseselt juhtide tegevuspiiranguid omavahel, siis selgub, et tegevuspiirangud on kehtestatud isikute lõikes erinevalt. Kõige rohkem ja rangemad tegevuspiiranguid on kehtestatud Eesti Panga presidendile ja asepresidentidele ning Finantsinspektsiooni juhatuse liikmetele, mis on ka autori hinnangul igati põhjendatud, sest nende isikute töökohustused nõuavad nendelt isikutelt kõige rohkem sõltumatust ning seega tuleb ennetada ja vältida, et nendel isikutel tekiks huvide konflikte. Nimelt ei tohi Eesti Panga president ja asepresidendid olla muus ametis, teenistuses või osalised tegevuses, mis oma olemuselt piirab või võib piirata Eesti Panga iseseisvust, avaldab või võib avaldada negatiivset mõju Eesti Panga eesmärkide saavutamisele ning ülesannete täitmisele (EPS § 10 lg 3). Täpselt samasugune piirang tuleneb ka EP põhikirja § 32 lg 1-st. Finantsinspektsiooni juhatuse liikmed ei või olla avalikus teenistuses, töötada teise tööandja juures ega Eesti Panga struktuuriüksuses või iseseisvas allasutuses (FIS § 20 lg 3). Lisaks kohaldatakse Finantsinspektsiooni juhatuse liikmetele FIS § 20 lg 4 kohaselt FIS §-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 34 sätestatut. Seega võib järeldada, et Eesti Panga presidendi ja asepresidentide tegevuspiirangud on sarnased Finantsinspektsiooni juhatuse liikmete tegevuspiirangutega ning ranguselt on nad võrreldavad krediidiasutuste juhatuse liikmete tegevuspiirangutega.

Kui võrrelda Eesti Panga presidendi ja asepresidentide ning Finantsinspektsiooni juhatuse liikmete tegevuspiiranguid Tagatisfondi juhataja tegevuspiirangutega, siis selgub, et Tagatisfondi juhatajale on kehtestatud seaduse tasandil veidike leebemad tegevuspiirangud, kui Eesti Panga presidendile ja asepresidentidele ning Finantsinspektsiooni juhatuse liikmetele. Nimelt TFS § 19 lg 3 kohaselt Tagatisfondi juhataja võib olla äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötada teise tööandja juures, kuid ainult üksnes Tagatisfondi nõukogu loal. Samas Eesti Panga presidendile ja asepresidentidele ning Finantsinspektsiooni juhatuse liikmetele on kehtestatud piirangud, mis ei luba töötada teistel ametitel isegi, kui nõukogu annab selleks loa. Seadusandja ei ole põhjendanud, miks Tagatisfondi juhataja võib teoreetiliselt olla äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötada teise tööandja juures, kui see ei ole lubatud Eesti Panga presidendil ja asepresidentidel ning Finantsinspektsiooni juhatuse liikmetel. Autori arvates ei ole see erisus piisavalt läbimõeldult kehtestatud, sest riikliku finants- ja järelevalvesektori ühtse usaldusväärsuse tagamiseks peaks sarnaste asutuste juhtidel olema sarnased tegevuspiirangud. Samas ei saa otseselt väita, et praegune TFS §19 lg 3 ei enneta juhataja huvide konflikti tekkimist, sest kui juhataja soovib töötada teisel ametitel, siis tal on vaja selleks nõukogu luba, kuid suuremat usaldusväärsust ja sõltumatust tagaks regulatsiooni, mis ei lubaks ka Tagatisfondi juhatajal olla äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötada teise tööandja juures.

Eeltoodust tulenevalt on autori hinnangul kehtiv tegevuspiirangute regulatsioon piisav Eesti Panga presidendile ja asepresidentidele ning Finantsinspektsiooni juhatuse liikmetele huvide konflikti vältimiseks ning sõltumatuse tagamiseks. Tagatisfondi juhataja tegevuspiirangute regulatsioon erineb Eesti Panga presidentide ja asepresidentide ning Finantsinspektsiooni juhatuse liikmete tegevuspiirangute regulatsioonist, kuid üldiselt tagab ja ennetab juhataja huvide konflikti tekkimist.

Kui võrrelda omavahel riikliku finants- ja järelevalvesektori asutuste nõukogu liikmetele kehtestatud tegevuspiiranguid, siis selgub, et Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete tegevuspiirangud on subjekti väliselt sarnased. Nimelt mõlemate nõukogu liikmed ei tohi töötada finantsjärelevalve alla kuuluvate subjekti juures, samas mõlemate nõukogu liikmed võivad töötada ärisektoris. Eesti Panga nõukogu liikmed ei tohi olla Vabariigi Valitsuse liikmed ega ka Eesti Panga töötajad (EPS § 8 lg 3), samas Finantsinspektsiooni nõukogu liige võib olla teoreetiliselt ka Finantsinspektsiooni töötaja. Kui lisada nõukogu liikmete tegevuspiirangute võrdlusesse ka Tagatisfondi nõukogu liikmed, siis selgub, et Tagatisfondi nõukogu liikmete tegevuspiirangud on leebemad kui Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete tegevuspiirangud. Näiteks Tagatisfondi nõukogu liikmed võivad töötada finants-ja ärisektoris. Samas on selline regulatsioon ka arusaadav, sest 5 Tagatisfondi nõukogu liiget nimetatakse ametisse eraõiguslike organisatsioonide poolt ning need liikmed jätkavad enamasti nõukoguks liikmeks olemise kõrvalt enda põhitööd. Kui Tagatisfondi nõukogu liikmed rikkuvad enda kohustusi või jätavad täitmata oma kohustused, siis nad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt (TFS § 17 lg 1). See peaks tagama, et Tagatisfondi nõukogu liikmed täidavad enda kohustusi piisava hoolega. Eeltoodust tulenevalt on autori hinnangul riikliku finants-ja järelevalvesektori nõukogu liikmete erisused piisavalt läbimõeldud ning tagavad huvide konflikti tekkimist.

Kõige leebemad tegevuspiiranguid riikliku finants- ja järelevalvesektori asutustest on kehtestatud eelarvenõukogu liikmetele. Eelarvenõukogu liikmete tegevuspiirangud tulenevad eelarvenõukogu põhikirjast⁹³ (edaspidi EN põhikiri). EN põhikirja § 5 lg 3 kohaselt ei või eelarvenõukogu liige olla ametis või teenistuses ega olla osaline tegevuses, mis avaldab või võib avaldada negatiivset mõju eelarvenõukogu ülesannete sõltumatule täitmisele. Seega põhimõtteliselt eelarvenõukogu liige võib töötada teistes ametites kaasaarvatud finants- ja ärisektoris, kui see ei mõjuta ega avalda negatiivset mõju eelarvenõukogu ülesannete sõltumatule täitmisele.

93Eelarvenõukogu põhikiri. - Arvutivõrgus: http://eelarvenoukogu.ee/noukogust/pohikiri, 23.04.2015.

Eelarvenõukogu liikmete tegevuspiirangute uurimisel märkas autor, et eelarvenõukogu liikmete tegevuspiirangutega esineb kehtivas praktikas aga vastuolusid. Nimelt EN põhikirja

§ 4 lg 1 kohaselt on eelarvenõukogu oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning EN põhikirja

§ 4 lg 2 sätestab, et eelarvenõukogu ei võta vastu juhiseid Eesti Pangalt, Vabariigi Valitsuselt ega muudelt avaliku või erasektori organitelt. Samas kui uurida, kes on hetkel eelarvenõukogu liikmeteks, siis selgub, et ühtedeks eelarvenõukogu liikmeteks on Eesti Panga asepresident ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja⁹⁴. Autori hinnangul esineb hetke olukorras huvide konflikt, kui eelarvenõukogu liikmeteks on Eesti Panga asepresident ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja, sest eelarvenõukogu ei tohi vastu võtta juhiseid Eesti Pangalt (EN põhikiri § 4 lg 1). Kui eelarvenõukogu liikmed on püsivalt Eesti Pangas tööl, siis eelarvenõukogu saab ikkagi kaudselt juhiseid Eesti Pangast, sest eelarvenõukogu liikmed on tihedalt seotud Eesti Pangaga ning see võib otseselt hakata mõjutama eelarvenõukogu liikmete sõltumatust. Samuti tuleneb EN põhikirja § 11 lg 3-st, et Eesti Panga presidendi nõusolekul võib eelarvenõukogu töösse ajutiselt kaasata Eesti Panga töötajaid, kui see on eelarvenõukogu ülesannete täitmiseks vajalik ega ohusta oluliselt eelarvenõukogu sõltumatust. Selle paragrahvi rõhk on sõnal ajutiselt, seega Eesti Panga asepresident ning rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja ei tohiks selle sätte kohaselt ka olla eelarvenõukogu liikmeteks, sest eelarvenõukogu liikmed ei ole eelarvenõukogus ajutiselt, kuna eelarvenõukogu liikmed nimetatakse ametisse 5-ks aastaks (EPS § 4² lg 3). Järelikult Eesti Panga asepresident ning rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja ei tohiks kehtiva regulatsiooni kohaselt olla eelarvenõukogu liikmeteks ning seega on praegune praktika vastuolus kehtiva regulatsiooniga.

Kui uurida, kas kehtiva regulatsiooni alusel saaks praegusel juhul eelarvenõukogu liikmed ametist tagasi kutsuda, siis selgub, et kehtiva regulatsiooni kohaselt on see võimalik. Nimelt EN põhikirja § 7 lg 4 kohaselt ettepaneku eelarvenõukogu liikme tagasikutsumiseks teeb Eesti Panga president, kui eelarvenõukogu liige: 1) astub ametisse või teenistusse või on osaline tegevuses, mis Eesti Panga presidendi hinnangul avaldab või võib avaldada negatiivset mõju eelarvenõukogu sõltumatusele või mainele; 2) ei ole rohkem kui poole aasta vältel osalenud eelarvenõukogu töös. Autori ettepanek Eesti Panga presidendile on, et ta teeks Eesti Panga Nõukogule ettepaneku Eesti Panga asepresidendi ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja tagasikutsumiseks eelarvenõukogu liikmete hulgast, sest praegune praktika on vastuolus kehtiva regulatsiooniga.

94Eelarvenõukogu. Nõukogust. - Arvutivõrgus: http://eelarvenoukogu.ee/noukogust, 23.04.2015.